Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias. taimetoitlased, hiljem küttisid ja KIVIAEG sõid surnud korjuseid. Rändava ...
Sissejuhatus Egiptuse nimi tähendab ,,Ptahi hinge tempel", viidates Vana-Egiptuse kunagise pealinna Memphise kaitsejumalusele Ptahile. Egiptus on aafrika mandril asuv suurima elanikkonnaga araabia riik, mille teevad kuulsaks Giza püramiidid Kairos ning muud sealsed kultuuriväärtused. Näiteks kuuluvad Egiptuse ainuomaste saavutuste juurde ka hieroglüüfkiri, surnute mumifitseerimine. Nende teadmisi meditsiinist, keerukat kunsti, teadmisi astronoomiast ja teistest teadustest on järginud mitmed Vahemere-äärsed kultuurid. Öeldakse ,et Egiptus on Niiluse and. Maailma üks esimesi suuri tsivilisatsioone tekkis Egiptuses Niiluse kallastel rohkem kui 5000 aastat tagasi. Sellest arenes välja üks maailma huvitavamaid tsivilisatsioone ning Egiptust hakati nimetama vaaraode maaks. Riik saavutas õitsengu aastatel 2700- 2400 eKr.
Peab olema juba olemas inimese mõtlemises hing. Naumann, 1922. Tuli teeb surnu lõplikult surnuks. Nii saadakse lahti surnutest. Peab olema tekkinud ettekujutust siirhingest, et hing siirdub kuhugi, ettekujutus kuhu ja kuidas ta siirdub. Hilineoliitikum, vatane metalliaeg. Teispoolsus, taeva arusaamise olemasolu. Ettekujuts taevajumalast tekib. Taevajumal võtab surnud enda juurde. Taevase olendi kultus tekib põlluharimise arenemisega. 3.säilitamine- mumifitseerimine (balsameerimine) kõige klassikalisem viis Egiptusest. Teine tähtsaim piirkond Peruu. Lisaks Assoori ja Kanaari saartel elanud hõimudel, Polüneesia Siirdumine teise ilma Ümbersünd India, Orfikud, gnostikud Olematus -ateism Igavene füüsiline edasielamine Teadusmetodoloogia 1.Positivistlik lähenemine jäik 2.Fenomenoloogiline lähenemine- eeldab suurt painduvust Maailmavaatelised lähenemisviisid 1. religioon kui eksitus lähenemisviis on põhimõtteliselt ateistlik
Neil päevil ei käinud nad suplemas ja pesid end vaevalt. Mehed lasid juuksed ja habemed pikaks kasvada, naised ei kamminud juukseid, ei värvinud silmi, nägu ega käsi. Endale tuhka pähe raputanud meeste- ja naistesalgad uitasid kaebelaule lauldes mööda linna ning ülistasid vaarao heategusid. Enne kuningliku koonlu matuseid toimusid mitmed tseremooniad. Esimene pidulik talitus oli kultuslik "puhastus", mille pidid läbi tegema ka kõik templisse sisenevad elavad. Siis toimus mumifitseerimine, mis Vana riigi ajal vaevalt muud oli kui surnu sisikonna kõrvaldamine ja tema mähkimine lõendiribasse. Hilisem palsameerimisprotsess oli tunduvalt keerukam ja põhjalikum, kus peaosa etendas surnukeha neljakümne päevane erilises leeliselahuses hoidmine ja aromaatsete, roiskumist vältivate vaikudega immutamine. Viimasena viidi läbi suuavamise tseremoonia, mis pidi muumia eluga täitma. Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka'le.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest on tänapäevani selgitamatud. Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus ku...
kultuurkiht. Kultuurkiht on inimese tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht. Elupaigaga seotud muistised Asulad, linnused, koopad jms. Matusepaigad ehk kalmed (enim uuritud muistised) Maahaud Kivikirstkalme Tarandkalme Haudehitis Eriline paik Matmisviisid: Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivi-, soolakaevandused Kultuslikud muistised Ohvrikivid Liukivid Lohukivid Lohukive on Eestis üle 1750-ne. (Silma)Allikad Eestis on teada 7 viinaallikat ja üks õlleallikas. Liiklemisega seotud muistised (Soo)teed, sillad, veesõidukite jäänused. Irdmuistised
Juba Vana Riigi kuningad rikastasid ohvriandidega Büblose templit. Isegi Rooma valitsemisajal peeti Egiptuses ja Bübloses Osirise kannatustele pühendatud üldist püha. Egiptuses visati merre papüüruskera, mis kujutas Osirise pead, ja merevood kandsid selle Foiniikia rannale, kus ta pidulikult vastu võeti. Osirise kultus etendas Egiptuses erakordselt tähtsat osa selle tõttu, et ta sai siin surnutekultuse aluseks. KUUES LOENG Surnutekultus: matmine ja mumifitseerimine, hauatagune maailm, Osirise kohus. (S.Stadnikov. V-E kultuurilugu. "Surm ja teisepoolsus vanas Egiptuses", vt. ka: Horisont, N 7, 1991, lk 1-6). Ükski rahvas ei ole omistanud surnutekultusele nõnda suurt tähtsust kui egiptlased. Poleks liialdus väita, et egiptlase (eriti kõrgklassi egiptlase) elu oli pikk ettevalmistus surmaks. Võib öelda ka teisiti: vanad egiptlased nautisid niivõrd elu, et soovisid tunda maiseid lõbusid ka pärast surma
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
b. Matusepaigad ehk kalmed b.i. Maahaud maa sisse on maetud b.ii. Haudehitis maa peale maetud, mille ümber on kivikonstruktsioon b.iii. Eriline paik kivikirstkalmed, mida on vahepeal lahti võetud ja uuesti kokku pandud. Matmisviisid b.iii.1. Laibamatus b.iii.2. Põletusmatus b.iii.3. Mumifitseerimine (külmas, niiskes keskkonnas(turbarabas, soolaukas ->õhuvaene), kuumas kliimas tekkimine, sest sellistes kliimades ei paljune bakterid, kes kõdunemist tekitavad). Tartus on Egiptuse lapsemuumia, mis on ligi 4000aasta vanune. Ülikooli muuseumis Preester Nikolai Tartu Uspenski kirikus. Kõige kuulsam muumia on
Matusepaigad 3. Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud 4. Kultuslikud muistised 5. Liitlemisega seotud muistised Kui spetsiaalselt valitud kohas, siis linnus, niisama suvalisel kohal, siis kindlustatud asula. Mõisate kohat info napp, ilmselt varasemal ajal palkidest. Matusepaigad: 1. Maahaudadega matus 2. Hauaehitis enamasti maa peal 3. Segavariant kahest esimesest, nt maetud maasse aga maa peal veel mingi ehitis Matmisviisid: 1. Laibamatus 2. Põletusmatus 3. Mumifitseerimine (avastatud ka isetekkelisi muumiaid nt kõrbe aladel, kus on palav ja kuiv, seal surnu kuivab ära ning keha säilib) Isetekkelisi muumiaid leitud soos, rabas, järvemudas, sest õhku pole ja lagunemisbakterid ei pääse ligi. Leitud nii Taanist, Alpidest nn jäämees. Nt Lenin mumifitseeriti, et ei saaks tekkida vale-Leninit. 1.sajand e.Kr Musta mere ääres massakeetide hõim sõi oma esivanemaid, et austust avaldada
kaunistused) Eristatakse ka matmisviise :I laibamatus, surres keha pannakse kalmesse terviklikul kujul . II põletusmatus, peale surma põletatakse ja maetakse põlenud luud ja tuhk Põletamise põhjuseid oli erinevaid nt arvati et nii pääseb hing paremini pääseks või teistes kultuurides ka seetõttu et hing tagasi ei pääseks et elavaid kummitama. Hiljem ka põletati ketsereid ja kurjategijaid.III mumifitseerimine, kunstlik muumia tegemine Egiptuses , Peruus. Kõige paremini säilitatud muumia pärit 20 sajandist (Lenin). Muumiad võivad ka looduslikult tekkida kui laip on jäetud kuuma ja kuiva kohta või vastupidiselt külma ja jäisesse kohta.Samuti võib muumia tekkida ka rabas või soos vms väga vesises keskkonnas, kus O2 on väga vähe , kus ei saa teatud mikroobid elada.) c
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kun...
19. saj hakati neid lahti kaevama. Tavaliselt sisaldasid need rohkem leide üsna kerge vaevaga. Haudehitised, maapealne hauaehitis nt kivi- kirstkalmed, maa-alune kirst? Matmisviis (kalmetesse) annab teavat maailmakäsitluse ja usundite kohta. Võib eristada kolme matmisviisi: o Laibamatus, laip maetakse ära. o Põletusmatus, laip põletatakse. Muinasajal selleks, et hing taeva pääseks, keskajal põrgusse minekuks. o Mumifitseerimine, katse surnukeha mingil moel säiliada. Kõige täiuslikum muumia Euroopas: Lenin. Iga kahe kuu tagant leotatakse teda ja pannakse talle uus ülikond jne. Miks tehti Leninist muumia? Lenin oli rahva seas tuntud ja populaarne, et kui ta suri, siis taheti inimestele tõestada, et ta on surnud, muidu ilmuks liba-Lennud. Muumiad võivad olla ka ise tekkinud, nt kõrbes (kuiv,
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
· Matusepaigad · Majanduslikul tagajärjel tekkinud · Kultuslikud · Liiklemisega seotud Kultuurkiht inimese tegevuse või elamise tagajärjel tekkinud mullakiht, mis sisaldab ehitiste jäänuseid ja inimeste kasutatud esemeid. Kalmed on ühed olulisemad muistised, sest sealt leiab tihti väga palju asju. Kalmed jagunevad järgmiselt: maahauad (auk maa sees, laip augus), haudehitis (maapealne rajatis), konstruktsioon maa sees. Matmisviisid on laibamatus, põletusmatus ja mumifitseerimine. Sissesoolatud/suitsetatud laip ei säili kaua. Hästi säilivad laibad järgmiselt: · Kuiv ja kuum kliima aitab laipa säilitada. Vedelikud auravad välja ja mädanemist põhjustav bakter ei ela. · Soodes ei pääse õhk laiba lähedale ja bakterid ei saa tegutseda laip säilib. · Jääs olemine (Ötzi mees 3200eKr) Majanduslik tegevus: Muistsed põllud, kivihunnikud, kividest põlluääred, kaevamiskohad rauatöötlemiskohad.
inimeste viljakust, kaitses eriti naisi ja edendas tantsu ning muusikat · Anubis saakalikujulise või saakalipäine surnute jumal. Matusetalitused ja surnute palsameerimine. · Thot egiptlaste kuujumal. Soolind iibise või paaviani peaga. Ühtlasi hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse kaitsja · Pühad loomad skarabeus (tõusev päike), must härg ( Apis) · Surnukeha mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks · Matusetseremoonia algas surnu väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega. Keha viidi Niiluse läänekaldal. Toimetati surnu paadiga üle jõe. · Hauakambrid püramiidid, kaljusse raiutud hauakambrid. Kuningate org vaaraode matmiskoht. · Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi.
surmajärgsesse ellu. Egiptlaste ettekujutuse kohaselt jätkas lahkunu surmajärgsuses suurel määral sama tegevust ja eluviisi, mis oli talle osaks saanud siinpoolses elus. Nii jätkas surnud vaarao jumalana universumi valitsemist ja korraldamist. Nagu juba öeldud, oli ta nüüd surnuteriigi kuningas ja kohtumõistja Osiris. Elu pärast surma aga võimalik vaid juhul, kui surnule said osaks kohased matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilimise. Surnukeha mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine tema paremaks säilimiseks moodustaski Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Allikas: Herodotos Egiptuse matusekommetest ja balsameerimisest: Leina ja matusekombed on neil sellised: Kui mõnes majas sureb silmapaistev mees, siis määrivad kõik maja naised pea ja näo mudaga, jätavad surnu majja ja lähevad koos kõigi tema naissugulastega välja, peksavad ennast ja paljastavad rindu. Teisal teevad sedasama mehed
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
Sealt aga leidus seda, et kuidas sa elasid elu ajal, nii hakkab minema ka hauataguses elus. Sealt tuleb siis uueriigiaegne nn "Osirise kohtu" teema. Osirise kohtu mõte oli see, et elu jätkub ainult neile vanamoodi, kes on selle ära teeninud. Mingi südame kaalumise teema ja kui süda liiga raske on, siis söödi ära vms. Pmst võis igavene elu pärast surma olla kättesaadav kõigile, teatud demokraatia nähtus. Oli tarvilik teostada selleks teatud rituaalne. Ntks mumifitseerimine, mis sai alguse ilmselt juba 4000 a ekr. Selle rituaaliga säilitati keha ja eriti süda. Kui kõik muud organid võeti välja, siis süda jäeti sisse. Tähtis oli ka keha identifitseerimine tekstide näol- piid surnu nimi märgitud olema mitmel moelja tema elulugu ka kuidagi, et tagada endale igavene elu. Elulugu oli kindlasti idealiseeritud kujul. Oli ka tähtis( ülikute puhul), et elu jätkuks samamoodi (hästi) nagu see eluajal oli olnud. See tähendas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
