Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103–219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted: 1. kolloid - osakesi, mis olle läbimõõt on 1-100nm. Neid on näha vaid elektronmikroskoobi abil. Jagunevad; mineraalsed kolloidid, orgaanilised kolloidid, orgaanilis-mineraalsed kolloidid. Mineraalsed kolloidid koosnevad räni-, alumiinium- ja raudoksiididest
1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevus...
mineraloogilise, keemilise ja mehaanilsie koostise ning morfoloogia poolest. Eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutuumatu lähtekivimini on mulla profiil, mis peegeldab mulla ehitust. Viimast iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused on tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur, niiskus, juurestatus, keemilised ja bioloogilised moodustised, lisandid, suletiset jm. 11. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* Vesi mullas on sama vajalik, kui meile on vajalik veri soontes. Vee tungimist mulda, liikumist ja kogunemist mullas ja lahkumist mullas iseloomustab mulla niiskusreziim. See on nähtuste kompleks, mis sõltub paljudest tingimustest ja mille täpseks arvestamiseks on vaja keerukaid spetsiaalvaatlusi. 12. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi (konspekt, Begon et al. 3.8); 1. essentsiaalsed (koheselt vajalikud) 2
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni
MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID MULLAVESI MULLAÕHK ORGAANILINE OSA HUUMUS MULLA KOOSTIS MULD ON MAAKOORE PINDMINE PUDE KIHT, MILLE PEAMINE OMADUS ON VILJAKUS I. ELUS OSA MULLAELUSTIK A. PISILOOMAD SEGAVAD, KOBESTAVAD MULDA B. MIKROORGANISMID KÕDUNDAJAD, LAGUNDAJAD. BAKTERID, MIKROOBID, SEENED II. ELUTU OSA A. GAASILINE SÕLTUB MULLA LÕIMISEST JA KOBESTAMISEST 1. MULLAÕHK
Mulla orgaaniline osa koosneb lagunemata ja poollagunenud taimsetest, loomsetest ja mikroobsetest jäänustest ning huumusest. Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks- nendest ühenditest olulisimad on süsinik ja lämmastik. Muld võib olla teraline või sõmeraline, see sõltub mineraalide ja huumuse rohkusest mullas. Sõmeralised mullad on paremini õhustatud. Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest. Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mullaelustik segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse tekkimisel. 3.Mulla horisont A-horisont tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumussisaldus kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõige kõrgeim. 4
3. Mida tähendab väljend vee õitsemine? Veeõitseng on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus. 4. Millist liiki mullad on kõige viljakamad ja kus nad asuvad? 5. Mis on muld ja millest on ta tekkinud? Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. 6. Kust pärineb mullavesi? Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest. 7. Kirjelda, mida tähendab : eluring algab ja lõpeb mullas(mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama) Näide tuhk väetab mulda, sinna kukub õunaseeme, kasvab õunapuu, siis tuleb Eva ja ulatab Aadamale õuna, ja kõik algab otsast peale 8. Mis iseloomustab rohtlat? Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed
2.2 Mulla koostis 1) Mis on mullasõmerad? Muld koosneb liiva- ja saviosakestest. Huumus liidab osakesi mullasõmerateks. 2) Kuidas muutub mulla koostis aasta jooksul? Mullakiht muutub paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber. 3) Millest sõltub mulla viljakus? Sellest, milline taimestik antud piirkonnas levib. 45% mineraalaine 5% orgaaniline aine 25% vesi 25% õhk Mõisted: Mulla tahke osa: Mulla tahke osa koosneb mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest. Mullavesi: Mullas leiduv vesi, mis pärineb peamiselt sademeist. Mullaõhk: Mullas leiduv õhk, mis annab taimedele ja loomadele hapnikku. Huumushorisont: Enamasti mulla pealmine horisont. On huumuse sisaldu...
Muld-maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid. Tähtsaim omadus põllumajanduse seisukohalt on viljakus. Koostis:orgaaniline aine(huumus, kõige viljakam osa annab mullale viljakuse), mineraalained(tekkinud kivimite murenemisel määrab ära lõimise e mulla mehaanilise koostise), mullaõhk(mullaosakeste vahel, allpool on vähem), mullavesi(sademete vesi), mullaorganismid(vihmaussid, mutt, bakterid). Tekkimine-lähtekivimite murenemisel tekkinud mineraalainest, kui sellele asuvad kasvama taimed.Eestis on kõige viljakamad mullad L-E. Kamardumine-kõige intensiivsem rohtlates.Leetumine-okasmetsa aladel ja mitte karbonaatse lähtekivimiga aladel Eestis. Tekib aladel, kus sademete hulk ületab aurumise ja mullaprofiilis uhutakse sademete veega toitained mullas sügavamale, tekib huumushorisondi alla hele, valkjas väljauhtehorisant ja selle alla tumedam sisseuhtehorisant,toitained on saviosakestes. Leostumine- P ja K-E. Mulla pr...
lõimisega (saviliiv , liivsavi) mullad. Sellistes muldades on piisavalt suuri poore, et mullaelustikule vajalik õhk saaks liikuda ja piisavalt peenikesi poore, mis vett kinni hoiavad. 12. Mis on huumus? Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleke, mis on seotud mulla mineraalosaga. 13. Miks on huumus vajalik? Huumus parandab mulla omadusi ja toitainete allikas taimedele. 14. Mis on mullavesi? Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses, sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis. 15. Mis on nn vaba vesi? Taimedele on kergesti omastatav nn vaba vesi, nii mulda tunginud sademevesi ja peentes poorides liikuv kapillaarvesi, mis võib mullas vertikaalselt alt üles või ülalt alla. 16. Mis on seotud vesi? Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskelt
http://www.abiks.pri.ee Vaikne ookean52,9%; Atlandi ookean24,8%; India ooeken20,8%; Põhja jää meri1,5; Liustik75%; põhjavesi24%; mullavesi 1% Alamjooks -voolukiirus väikseim, tek settetesandik Dalmaatsiar. -rannikutüüp Aadria mere ääres, kus parall-lt rannaj on rohkesti pikklike saari ja pools. Depressioonilehter e -põhjavee liigse kasutamise tulem põhjavee tase alaneb ja tekib dl. alandus Fjordr. -fjordid-kitsas kõrgete kallastega käänuline ja hargnev merelaht, tekkinud mere siiset. ruhiorgu
saaste ainetega( kuumad, niisked piirkonnad nt vihmaments). Mullatekketegurid: lähtekivim, aeg e mulla vanus, kliimategurid(temp. Niiskus), reljeef e pinnamood, organismid mullas, põhjavesi, inimtegevus Mulla koostis: MULD ELUS OSA ELUTA OSA mikroorganismid, seened, VEDEL OSA TAHKE OSA GAASILINE OSA mikro- ja pisiloomad mullavesi MINERAALNE ORGAANILINE mullaõhk kivid, kruus, liiv, savi kõdu, huumus Mulla horisondid: kõduhorisont koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad mullapinda, võivad olla 1-3 kihilised ja erineva niiskussisaldusega huumushorisont orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Kobe, toitaineterikas, tumedat värvi väljauhtehorisont heleda värvusega, vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest
PEDOSFÄÄR -mullakiht, mis ümbritesb Maad. · Muldade koostise kujunemine: Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis tekib elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muldade koostis: Vedel - mullavesi Tahke - orgaaniline / mineraalne Gaasiline - mullaõhk · Muldade kujunemine: 1. murenemine - lähtekivimi lagunemine peenemateks osadeks. lähtekivim-pinnas millele muld tekib. # füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub soojuspaisumise tulemusena. nt: kõrbetes, kõrgetes mägedes. # jää rabenemine toimub vee külmumine ja sulamine vaheldumisi
Mullavesi on pidevas liikumises mulla, taime ja atmosfääri vahel, mulla veevaru on pidevalt muutuv. Taimele on vaja 1 : 300...1200. Liigne vesi mullas on kahjulik. Tähtsus: vajalik kivimite murenemisel, mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas, vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel, mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil, vesi toimib mullas lahustina, mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel Veeliigid: A Keemiliselt seotud vesi (see vesi on keemiliselt seotud mineraalide kristallivõredes ja huumuse molekulides; teda on mullas suhteliselt vähe, liikumatu ning taimedele kättesaamatu), B Veeaur (võrdlemisi vähe, kuid oma suure liikuvuse tõttu etendab tähtsat osa) , C Füüsikaliselt seotud vesi (püsib mullaosakeste ümber molekulaarjõudude
Pedosfäär Pedon-muld Muld Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt. Murenemine Rabenemine-füüsikaline murenemine, tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Or...
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Litosfäär- maakera suhteliselt jäik väline kivimitest koosnev kest, mis koosneb maakoorest ja vahevööülemisest osast. Pedosfäär- hõlmab maakera pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja lagundavad orgaanilist ainet. Hüdrosfäär- maamineraalidega keemiliselt sidumatta vesi.Järved, jõed, sood, mullavesi, põhjavesi, liustikuvesi, atmosfääris olev vesi. Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- maasfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja lagundamine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda õhku ja vett. Fotosüntees on klorofilli sisaldavais taime osades lülilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess ja reaktsiooni käigus eraldub hapnik. Aeglane põlemine-eksotermiline reaktsioon,kus aine reageerib hapnikuga, toimub madalal
muld-maapinna murenenud osa millel on viljakuse võime mulla tähtsus-viljakus(huumus),elupaik,taimed kinnituvad, hoiab niiskust e reguleerib kliimat,filter(põhjavee puhastaja), tootmisvahend(põllumajandus) koostis: elus osa-orgaaniline, vihmaussid,vbakterid,kakandid,lestad, saja(tuhande)jalgsed,seened jms eluta osa-anorgaaniline, a)vedel-mullavesi(lahtine,seotud,keemiliselt seotud) b)gaasiline-mullaõhk c)tahke e. mineraalne(mure materjal,kruus,liiv,savi,tolm) Koostise mahuline koostis: mineraalne osa(40%),Mulleõhk(kuiv muld 45%),Vee osakaal sõtub õhu osakaalust(15%) Mullateke: Kivimite purunemine (murenemine) on mullatekke alguseks. 1)füüsikaline murenemine-rabenemine tekib temp kõikumisel, väga intensiivne 2)keemiline murenemine-porsumine, vees lahustumine ja agessivsete lahuste teke, mis muudavad kivimite keemilist koostist (karst-kivimite lahust põhjavees, nt lubjakivi) ( porsumise tulemusena tekivadboksiit,kaoliin(valge savi) porsumi...
protsess Mis kliimavöötmetele on need 3 näidet iseloomulikud? http://www4.uwsp.edu/geo/faculty/ritter/geog101/textbook/soil_systems/soil_development_profiles.html ÜLAVESI (mullavesi) Reljeef ja infiltratsioon veereziim PÕHJAVESI Vee päritolu Sademed Sademed, pinna- Põhjavesi, sade- vesi, mullavesi, med, pinnavesi põhjavesi Põhjavesi Ei ulatu Ulatub mulla Ulatub maapinnale mullaprofiili alumistesse horisontidesse Orgaanilise aine Huumushorisont Toorhuumus Turbahorisont horisont A AT T Reljeef Vaike Rootsmaa foto
Pedosfäär 1. · Pedosfäärbiosfääri osa, mis hõlmab muldkatte maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. · Muldmaakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaprofiilmullahorisontide püstläbilõige maapinnast; mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cmst kahe meetrini. · Mullahorisont eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Re...
Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad rauaühendite (glei) laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont. Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke (>10 cm) kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab tekib leet- ehk väljauhtehorisont. Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast. Kamardumine mullatekkeprotsess , mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või
Pedosfäär biosfääri osa, mis hõlmab maa pindamist kihti ning, kus tekivad mullatekke protsessid. Pedosfääri reguleerivad bio-, geokeemilised ainetegurid. Mulla tähtsus : *loodusvara *tootmisvahend põllumajanduses *võtab osa ökosüsteemist *filtreerib vett Koostis : ELUS ELUTA *bakterid *mullavesi *seened *mullaõhk *väikesed imetajad *mineraalne osa kivimitest *orgaaniline osa ehk kõdu ja huumus taimedest Lähtekivim maapinnale kõige lähem kivim, millele muld tekib Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub Füüsikaline murenemine ehk rabenemine -> temperatuuri muutmumise mõjul Keemiline murenemine ehk porsumine -> kivimite keemilise koostise muutumise mõjul Korrosioon kivimi pindade uuristumine...
KLIIMA LÄHTEKIVIM PINNAMOOD MULLATEKET MÕJUTAVAD MULLA ELUSTIK VANUS INIMTEGEVUS VEEREZIIM 30 cm paksuse mullakihi tekkimine võtab aega 1000 10 000 aastat. MULD on bakterite, seente, taimede ning mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. MULD TAHKE OSA MULLAVESI MULLAÕHK MULLAELUSTIK 1. Mikroskoopilised ORGAANILINE MINERAALNE organismid OSA OSA (mullavees - bakterid, vetikad, ainuraksed, · Huumus · Kivid (rähk, ümarussid) · Lagunemata ja klibu, veeris)
Hüdrosfäär ehk vesikest. Hõlmab maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla, põhja, atmisfääri ja liustikuvee. Soolane 97,2 % Mage 2,8 % Pinnavesi 77.8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2% Pinnavesi: Liustikud 99,36% Järved ja jõed 0,61% Atmosfäär 0,03% Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega. Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse: -perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuris...
PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlase...
Iseseisev töö nr. 2 . teema: Pedosfäär. Raul Liebenau k-3 1.Mullad moodustavad muldkatte, mida nim. pedosfääriks. 2.Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3.Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nim. mulla lähtekivimiks. 4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja veeläbilaskmise toob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5.Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine e. porsumine. 6.Kliimatingimused ( eelkõige sademete hulk ja temp.) mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas. 9.Mullas on esindatud aine oleku kolm faasi: tahke, vedel, gaasiline. 10.Mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline aine, 25...
Muld-Kordamine 1. Muld. Mulla kujunemine a. Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) c. Keemiline murenemine ehk porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad) (ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: ...
3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; 14
Hüdrosfäär Nim. Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. VESI: 1) Soolane 97% 2) Mage HÜDROSFÄÄR 1) Sisemeri – 1. Liustikud 2. Põhjavesi 3. Järved 4. Jõed 5.Mullavesi 6. Veeaur armosfääris 2) Maailmameri - 1.ookeanid 2.mered ja lahed Jõgede äravool Vett, mis piki voolusängi kõrgemalt madalamale liigub nim. jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1) Sademete hulk ja reziim 2) Aurumine –t 3) Valgala suurus 4) Jõgede langusest 5) Valgala taimestikust VALGALA ehl jõgede äravooluala jaotub kaheks: 1. PERIFEERSED äravoolualad – jõgedevesi jõuab maailmamere nt. kõik Eesti jõed, enamus maailma suurimad jõed. 2. Sise-äravoolualad – vesi voolab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbedesse. Nt VOLGA jõgi. Esinevad ajutise v...
4. KONTROLLTÖÖ PEDOSFÄÄR 1. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid...
S Sademed, M infiltratsioon ja pindmine äravool A A T E A D Pindmise äravoolu U formeerumine elementaarvalglates S jõe ülemjooksul pinnasevesi M mullavesi A põhjavesi pinnavesi A T E A D U S Jõgikonna (jõe valgla) skeem M A A T E elementaar- valglad A
atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning on osaliselt nende sees Vee (100%) jaotus 1. Maailmameri (97%) - Ookeanid (5 tükki: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri) - Mered - Lahed 2. Muu vesi (3%) - Põhjavesi (24%) - Pinnaveed (ka siseveed) - Liustikud (75%) - Järved - Jõed - Sood - Mullavesi - Veeaur atmosfääris Jõgede äravool Jäeorg, jõesäng Vett, mis piki jõesängi kõrgemalt madalamale liigub nimetatakse jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1. Sademete hulk ja režiim 2. Õhutemperatuur (sellest sõltub aurumine) 3. Äravooluala ehk valgla suurus 4. Jõgede lang (suurima langusega jõgi Eestis on Piusa jõgi - 212m) 5. Valgla taimestikust Valgla maailmas jaotub kaheks: 1. Perifeersed äravoolualad
Hüdrosfäär Kordamisküsimused I osa: Küsimused õpiku- ja vihikumaterjali kohta: Hüdrosfäär on planeedi veekest. 1. Hüdrosfääri koostisosad . Maailmameri Siseveed Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel
pankjas, tolmustunud. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1 Mullavesi · vajalik kivimite murenemisel · mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas · vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel · mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil · vesi toimib mullas lahustina · mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest alumistesse. Oleneb: mulla mehhaanilisest koostisest, mulla niiskuse sisaldusest, mulla struktuursusest, mulla lasuvustihedusest. Veeläbilaskvust mõõdetakse nende imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb -50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga.
Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest. · Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline seaduspärasus, mille kohaselt paljude aastate
Hüdrosfäär Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu:Liustik-75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1% Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses
Alfred Lillemaa (1897-1965) - koostas 1946.a.-l suuremõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks; täiendanud L.Reintam Arno Piho (1924-1975) muldade toitereziim-Kuusiku Ragnar Kokk ja Igna Rooma Riiklik Projekteerimis Instituut "Eesti Põllumajandus Projekt" praeguseks RE "Eesti Maauuringud" Rein Kask Eesti Maaviljakuse Instituudi mullauurimisosakonna juhataja Endel Kitse EPMÜ mullateaduse instituut; mullafüüsika, mullavesi ja hüdroloogilised konstandid; sügavkobestamine Ragnar Sepp, Erich Lõhmus, Mart Vaus metsamullad Elmar Kaar rikutud mullad Paul Kuldkepp agrokeemia Loit Reintam muldade genees, Euroopa mullakaart, ülemaailmselt kuulus Spiku2 Mulla orgaaniline osa - Kujuneb mullatekkeprotsessis, ja algab taimede asumisega kivimile. Kuumutamisel põleb künnikihis tavaliselt 2-3%...20%. Mineraalmuldade tahkest faasist >90% anorgaaniline aine, turvasmuldadel <50%
sügavamale - 70cm sügavusele. teguriks fotosünteesil 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm Õhuhapniku piisavat olemas olu näitab Aastane tsükkel mulla pindmise · vesi toimib mullas lahustina 1. põuakartlikud väikese mulla punakaspruun värvus. Hallikad- kihi soojenemine toimub märtsist · mullavesi esineb puhvrina veemahutavusega, pikemate sinakad toonid näitavad õhuhapniku juulini. Ülejäänud kuudel toimub orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel kuivaperioodidega puudumist (muld vajab kuivendamist) jahtumine. Aastane tsükkel ulatub Liigne vesi mullas on kahjulik. 2. parasniisked suure 3
Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloididesisaldusest. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1 keskmised suurused lähtuvalt lõimisest liiv - <15 saviliib - 15-30 kerge liivsavi - 30-45 keskmine liivsavi - 45-60 raske liivsavi - 60-75 savi - >75 orgaanilise aine sisaldusest 1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1 6) Mullavesi veepotentsiaal, veeliigid mullas, nende vahekord sõltuvalt lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; mulla veemahutavus, selle liigid ja sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; vee liikumine mullas, selle sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest, aurumine. Mullavesi: Veepotentsiaal - vee termodünaamiline põhinäitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha süsteemis tööd. Veeliigid mullas:
OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ...
Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a.-l suure mõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks. Arno Piho (1924-1975) Ragnar Kokk ja Igna Rooma - Riiklik Projekteerimis Instituut ?Eesti Põllumajandus Projekt? praeguseks RE ?Eesti Maauuringud? Rein Kask - Eesti Maaviljakuse Instituudi mullauurimis osakonna juhataja. Endel Kitse - EPMÜ mullateaduse instituudi mees. Mullafüüsika. Mullavesi ja hüdroloogilised konstandid. Sügavkobestamine. Ragnar Sepp Erich Lõhmus - EMI Elmar Kaar - rikutud mullad Mullateaduse areng maailmas Esimesed teadmised mullast omandasid inimesed seoses põlluharimisega, kuid sellest hoolimata kujunes mullateadus iseseisvaks teadusharuks alles 19. sajandil. Mullateaduse areng sai alguse põllumajandusega ja maa hindamisega seotud praktiliste ülesannete lahendamisest. Maa hindamise tingis õiglase maksustamise vajadus. Rahvastiku kasvu ja
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
Elementaarvalgla- valgla on jaotatud väikesteks osadeks. Hürdosõlm- võib koosneda paisudest, paisjärvedest, tammidest, pealvoolukanalistest, ilutiikidest, piirdekraavidest, veejõujaamadest jne. Jõgikond- vee ärajuhtimine nt. Piusa jõgikond. maavesi igasug maapõues (sh mullas) olev v, veeaur ja jää maismaavesi kogu maapinnal seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa pool lähtejoont, millest mõõdetakse territo-riaalvete ulatust mullavesi mullas olev vaba ja seotud v ja veeaur märgala liigniiske, vesine ala (soo, tulvapiirk, veekogu kaldavöönd) Pais- veevoolu takistamiseks ja vabaks laskmiseks, paisuga saab paistada veetaset ka osaliselt. Pais võib tekkid aka voolusängi ahendamise tagajärjel. Paisutuskõrgus- veetaseme erinevus samas kohas eri aegadel Paisutustase- veepinna tase pinnav maismaav (v.a. põhjav, siirdeveed ja rannikuv)
veeaur ja jää maismaavesi kogu maapinnal survetasemeni. Kui see on nii kõrge, et vesi ise ajal ja sügisel, kui ohtralt sajab. Kevadised on seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia kõige suuremad, nende suurus oleneb peamiselt pool lähtejoont, millest mõõdetakse territo- veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: riaalvete ulatust mullavesi mullas olev vaba ja arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus seotud v ja veeaur märgala liigniiske, vesine vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, ala (soo, tulvapiirk, veekogu kaldavöönd) pinnav sademevesi põhjaveekihti pääseb. Põhjavee järvisus jm). Kevadsuurvee ajal voolab ära 30 maismaav (v.a
läänest-itta. Neid nimetatakse jugavooludeks. Jugavoolud paiknevad lennukõrgusel. Olulisemaid ringeid on maakeral veeringe. Koos sellega liigub ka palju aineid. Sademed kas liiguvad pinnavooluga või liiguvad pinnasesse. Pinnaveed aga kasutatakse taimede ja loomade poolt ära. Sõltuvalt reljeefist ja taimedest on veevoolud: a) pinnavool b) pindmine äravool Pinnasesse liikuvat voolu nimetatakse infiltratsiooniks (1). Pinnasesse liikumisel tekivad erinevad veed. Kõigepealt mullavesi (A), siis pinnase vesi (B). Vettkandva ja vettpidava pinnase vahel tekib põhjavesi.Infiltreeriv vesi jõuab kas põhjavette või moodustab pinnasevee.Pinnasevee pidev veehorisont on kasutusel kaevudes. Jõed ja järved moodustavad pinnavee. Veeliigi tähtsus sõltub reljeefist, pinnasest, taimkattest, pinnkaldest. Liivase pinnase puhul on infiltratsioon kõige suurem. Sõltuvalt vee liigist mis formoleerub tekib ka vastav keemia. Infiltreeruv vesi on alati puhtam kui on pindmine äravoolu vesi
Loomadel lisaks Na ja Cl (seepärast soolane toit kasulik). Vees on limiteerivateks P, Fe, ja N. Maismaal limiteerivaks N, harva ka K ja P. 3) Vesi: vesikeskkond on olnud elu lätteks ja siiamaani kôik peale kôrgemate riikide (taimed, loomad, seened) on sôltuvuses veekeskkonnast, kasvôi mônes elufaasis; organismide sisekeskkonnas on aga vesi säilitanud oma tähtsuse. Limiteerivaks faktoriks tihti maismaal. Mineraalide ja org. ainete lahustamine. Vaata ka mullavesi ja veeringe. 4) Hapnik: hapnik limiteerib primaarset ja sekundaarset produktsiooni nii vees kui ka liikniisketes ökosüsteemides. Hapnik saab otsa kui toimub intensiivne tarbimine, kuid pole piisavat primaarset produktsiooni. Ülejääk on siis kui orgaaniline aine ladestub (turvas). Maismaa ökosüsteemid, mis ei ole sood, ei tooda hapnikku - bilanss on 0 - seega troopilised vihmametsad ei tooda hapnikku. 7. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH, soolsus (NB! Gaussi kôver ei kehti).
koostisele. Samas tähldatakse mitmete mikroelementide (boor, mangaan jt.) sisalduse vähenemist seoses eluvieerumise astme suurenemisega [2 lk 33]. 3.6 Leetjate muldade talituslikud iseärasused Automorfsete leetjate muldade veereziim on nii põllukultuuride kasvatamiseks kui ka produktiivsete puistute kujundamiseks ning rohumaade viljelemiseks soodne. Leetjad mullad ei karda oma tüseduse tõttu lühemaid põuaperioode. Nende profiili ei ulatu toetuv kapillaarne mullavesi. Võib esineda ülavett pikaajaliste sademete korral., sest kohati võib olla sisseuhtehorisont tihenenud. Veereziim võib ebastabiilne olla ka kergematel lõimiste. Leetjate muldade looduslik drenaaz võib olla mõningal määral takistatud tänu tihenenud mullahorisontidele. Leetjad mullad on hästi õhustatud, eriti aga ülemises osas ning seal domineerivad hapendustingimused. Tänu heale õhustatusele soojenevad nead kevaditi normaalselt.
atmosfäärikihist. See plasma koosneb peamiselt elektronidest, prootonitest ja alfaosakestest (elektronide ja prootonite vool kosmosesse) Maa hüdrosfaari osad ning nende osakaal- holmab ookeanide, merede, järvede, jogede, mulla,pohja, atmosfääri ja liustikevee. Maailmameri 97,2%; mandrijää ja jääliustikud 2,15%; pohjavesi 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%); mageveejärved 0,009%; soolajärved ja sisemered 0,008%; mullavesi 0,005%; atmosfäär 0,001%; joed 0,0001% Maailmamere vee keemiline koostis ning soolsusemuutused, tuua naiteid- NaCl 23,0 MgCl2 5,0 Na2SO4 4,0 CaCl2 1,0 KCl 0,7........ Kokku 34,5 grammi kilogrammi kohta Maailmamere temperatuuri ja hapnikusisalduse vertikaalne profiil- maailmamere ülemises kihis temperatuur korge ja hapnikusisaldus samuti, alumises kihtides temp külm ning hapnikusisaldus termokliinis madal ja sügavamale minnes kasvab Hoovustesüsteem,hoovusteliigitus-
keemiline koostis muutub keemiline koostis ei muutu Mikroorganismid lagundavad Erinevad mineralid tõmbuvad erinevalt kokku Soojades ja niisketes piirkondades Temperatuuri kõikumise tõttu Lahustumine Kuiv kliima Mulla koostis: 1) mineraalne osa – murenev lähtekivim 2) orgaaniline osa – lagunenud taime- ja loomajäänused 3) Mullavesi – sademetest 4) Mullaõhk – rohkem co2 kui õhus 5) Mullaelustik – lagundajad nt Muld kujuneb lähtekivimi murenemisel ja taimeosade lagunemisel. Mullaprofiili kirjeldamine Üldiselt 1.Kõduhorisont – (O) 2.Huumushorisont – (A) 3.Väljauhtehorisont – (E) 4.Sisseuhtehorisont – (B) 5.Lähtekivim – (C)
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed, oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet. Maailmameri: mered, ookeanid Siseveed: jõed, järved, põhjavesi. Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo-(veeaur), lito-(põhjavesi), hüdro-, pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.) Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
