PEDOSFÄÄR Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus võib küündida mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Pedosfääris toimuvad muutused on mitmeid kordi kiiremad kui litosfääris ja ses mõttes on ta inimtegevuse ajaskaalas dünaamilisem kui litosfäär. MULD ON MAAKOORE PINDMINE KOBE KIHT, MIS ON TEsKKINUD ELUSA JA ELUTA LOODUSE (KIVIMITE) PIKAAJALISEL VASTASTIKUSEL TOIMEL. KLIIMA LÄHTEKIVIM PINNAMOOD MULLATEKET MÕJUTAVAD MULLA ELUSTIK VANUS INIMTEGEVUS VEEREZIIM 30 cm paksuse mullakihi tekkimine võta...
Vetevõrk ehk siseveed Vetevõrk on väga vaene, ainuke jõgi mis maastikukaitseala piirkonnas voolab on Suuremõisa jõgi. Maastikukaitseala piirkond muutub soisemaks kui liikuda Hiiumaa keskosa suunas. Järvi ei ole, kuid selles piirkonnas esineb arteesia vett. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel. Muld- ja taimkate Mulla aluskiviks on paekivi. Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu põuakartlikud. Mullastik on väga õrn ja tundlik reostuse suhtes. Taimkattes on enamlevinud niidud, kadastikud ja metsad. Rannaniidud esinevad enamasti kitsa ribana, üksnes Saarnakil leidub ulatuslikum tuderloa (Juncus gerardii) niit. Lookadastik moodustab olulise osa Saarnaki, Hanikatsi, Kõrgelaiu, Kõverlaiu ja Öakse taimkattes. Metsadest on tavalisemad kaasik, kase-haava ja kase-haava-saare lehtmets ning loomännik, Hanikatsil kasvab ka laialehelist salumetsa. Saarte taimestik on erakordselt liigirikas
Sissejuhatus maateadusesse Uurimismeetodid geograafias · Kaugseire (saaste, maa arengu vaatlemine, teostatakse lennukitelt, helikopteritelt, kosmoselaevadelt) · GPS · Vaatlemine · Mõõdistamine, kaardistamine · Testimine, küsitlemine Kaart Maa tasapinnaline vähendatud mudel · üldistatud · mõõtkavaline · leppemärkidega Kaardid jaotuvad sisu järgi · üldgeograafiline nn. füüsilist maailmakujutav kaart (veestik, reljeef, olulisemad linnad) · temaatiline kaart mingi kindel teema, uurimisvaldkond (rahvastiku, kliima, mullastik) Kaardid jaotuvad mõõtkava alusel · suuremõõtkavalised kaardid; kuni 1:200 000 (200 000 korda vähendatud) kujutatud maa-ala väike · väikesemõõtkavalised kaardid: üle 1: 1 000 000 (1 000 000 ja rohkem kordi vähendatud) kujutatud maa-ala suur · keskmisemõõtkavalised kaardid vahepeal · võttes tagant ära 5 nulli võrdub esindatud kilomeetreid. Trük...
jääb jäigaks väga pika geoloogilise aja jooksul, mille jooksul ta deformeerub elastselt ja üksnes aeg-ajalt tekivad hapramatesse kohtadesse rikked, aga astenosfäär deformeerub plastselt ja sel moel Litosfääri ülemist osa, milles kokkupuutel atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääriga toimuvad keemilised protsessid, mille tulemusena tekib muld, nimetatakse pedosfääriks. MIS ON PEDOSFÄÄR Pedosfäär ehk mullastik, hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Pedofäär asetseb atmosfääri ja litosfääri vahel õhukese kihina. Pedosfäär on pidevas vastastikmõjus järgnevate geosfääridega: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Pedosfäär on kogu maismaalise elu aluseks, olles vahendajaks atmosfääri ja maakoore aineringete vahel. Pedosfääri levik planeedil Maa pole pidev,
Geo kordamine 1. Süsteemi mõiste , liigid süsteem omavahel seotud objektide kogum. Jaguneb allsüsteemideks: avatud süsteem (süsteem, kus toimub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel), suletud süsteem (süsteem, kus puudub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbitseva keskkonna vahel), staatiline süsteem (püsiv muutumatu süsteem), dünaamiline süsteem (ajas muutuv süsteem). 2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesi...
MULLAELUSTIK TERAVILJAPÕLLUL 1530% MESOFAUNA MULLA ÕHURUUMIS · Hooghännalised, mullalestad 1530% MAKROFAUNA MULLA TAHKES OSAS · Vihmaussid, hulkjalgsed 6080% MIKROORGANISMID MULLAVEES · Bakterid, seened, viirused, ainuraksed, ümarussid MULLAELUSTIK ON MAAHARIMISEST TINGITUD MUUTUSTE SUHTES VÄGA TUNDLIK! KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Üleminekuline parasvöötme kliima Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: parim põllumuld on liivsavilõimisega Happesus: pH tase 57 olenevalt kultuurist Inimfaktor: teraviljad on sordiaretuse tõttu peaaegu et kaotanud isepaljunemise võime. SUUDAVAD PALJUNEDA VAID INIMESE KAASABIL! KOOSLUSE PÜSIMISEKS PEAKS... jääma tegutsema inimfaktor (väetamine, putukatõrje jne) säilima klimaatilised tingimused (piisavalt sademeid ja päikesevalgust) kasvatama samu taimi monokultuurina. · Viljavaheldust peaks kasutama siis kui tekivad
lessiveerunud horisont, lõimiselt kerged liivsavid. Probleemiks on see, et leedekiht on lähedal ja sügavalt harida ei tohi, et leedekiht välja ei tuleks ja muld oma huumuskihti ei kaotaks. Antud põllul sobivad kasvatamiseks kõik kultuurid, sest leetjad mullad on väga produktiivsed. Näiteks kasvatatakse seal otra, nisu ja kaera. Peamiselt kasutatakse mullaharimismeetodina ettevõttes kündi, sest künniga saavutatakse ühe korraga taimejäänuste vaba pealispind ning kobe mullastik, mis on sobilik nii külviks kui taimede tärkamiseks. Põhiline künnitööriist on ader, mis tänapäevase tehnikaga võimaldab künda nii pinnapealselt kui ka sügava töösügavusega. Lisaks kasutatakse automatiseeritud ja GPS- põhiseid atru, et saada spetsiaalselt nii pinnapealne künd kui vaja. Kõige tavalisem probleem atrade puhul on künnitihese tekkimine, mis on kokkusurutud kiht künnisügavusest (u 18- 25cm) allpool. Selle vältimiseks tuleb erinevatel aastatel kasutada
iffer tüsedus, cm aste Kog ls_250/+ls_2 0/26 - 0,93 32,9 KIg ls_270-80/v_1ls_2 1_3/22-25 - 1,20 42,7 Go ls_250-80/+ls_2 0/th25-28 th25-28 - 0,69 24,4 Kokku 2,82 100 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848200688 mullastik Vea protsent pindalade arvutamisel oli 4,6%. (2,82-2,69)*100%/2,82=4,6% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 64848200688 Joonis 2. Põllu asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg
2) Kuuma täpi piirkonnad ning mandrilaamade põrkumine – kümneid km sügavused 3) Subduktsioonivööndis – kuni 670 km sügavused Mercelli skaalal mõõdetakse maavärinaid pallidega (1-12) purustuste põhjal, Richteri skaalal mõõdetakse skaalal 1-10 ning skaala on logaritmiline. Kaasnevad nähtused – tulekahjud, veetaseme tõusud ja langused, tsunamid, maalihked. Maa sfäärid Litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine osa Pedosfäär – maakoore pindmine kiht, mullastik Hüdrosfäär – veestik Atmosfäär – õhkkond Biosfäär – elusorganismid
Mullastiku kaardi analüüs PK0677 Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik. siffer Pindala, Lõimis Kivisus Huumus, Osatähtus, Ha aste % % K 5,5 R_1ls70_1savi - 4-6% 19,2 Kr 3 K_3sl80_1savi - -2% 10,5 Ko 9.3 V_1savi/v_1savi - 3-5% 32,5 Kog 10.8 V_1s45-60/+s - 2-4% 37,8
Taimedelt saadud valgust. mustikas,jänesekapsas,laaneli ainest omandavad loomad ka Erinevaid metsatüüpe ll, leseleht,rohkelt samlaid. kogu energia, mis neil eluks iseloomustavad nii seal Salumetsad kasvavad kõige vaja läheb. Leidub ka kasvavad puuliigid kui ka toitainerikkamal mullal. selliseid tarbijaid, kes metsa alumiste rinnete Pramised puud:kuusk v kask, tarbivad tarbijaid. taimed ja mullastik. laialehelisi(tamm,saar,vaher, Lagundajad lagundavad Metsatüübi määravad mulla pärn) salumetsi on vähem. orgaanilisi aineid ja omadused. Kuival liivasel Põõsa- ja rohurinne on söövitavad neid. Lagundajate pinnal kasvavad männid ja lopsakas ja liigirohke. tegevuse tulemusena ei lähe seal laiuvad nõmme- ja looduses midagi kaotsi. palumetsad. Savikamal ja Looduses on toiduahelad niiskemal pinnal kasvavad
Kalavarud on Rootsis väga suured. Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäestiku küllaltki kõrgesse piirkonda.Rootsi paikneb Fennoskandia kilbil. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Aluskorraks on valdavaks kivimiks tardkivimid nagu graniit,teisena valdav moondekivim nagu gneiss ja lõuna osas vähesel määral ka liivakivi. Rootsis on parasvöötme mullastik. Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad, ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. 4. Riigi arengutase SKT - $41,700 (koht tabelis: 22) (2012 seisuga) Hõivatus põllumajanduses 1,1 % (187) (2008) Hõivatus tööstuses 28,2 % (35) (2008) Hõivatus teeninduses 70,7% (44) (2008) Elektri tarbimine elaniku kohta - 13,961.22 kWh (6) (2009) Keskmine oodatav eluiga sünnihetkel 81,6 a (16) (2012)
.......................................................1 Rahvastik......................................................................................2 Poliitika.........................................................................................3 Kliima...........................................................................................4 Veestik.........................................................................................5 Mullastik, taimkate.........................................................................6 Loomastik.....................................................................................7 Turism..........................................................................................8 Veondus.......................................................................................9 Kokkuvõte............................................................................
....................................................................5 1.2 Haldusjaotus................................................................................................................6 2. Loodus................................................................................................................................6 2.1 Maavarad.....................................................................................................................6 2.2 Mullastik......................................................................................................................6 2.3 Taimestik......................................................................................................................7 3. Majandus............................................................................................................................7 3.1 Majanduse tugevad küljed: ..........................................................................
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
Riigi geograafiline asend India asub Euraasia mandril,ekvaatorist põhjapool,Aasia lõunaosas,Hindustani poolsaarel.India asetseb kordinaatide 6°44' ja 35°30' põhjalaiuse ning 68°7' ja 97°25' idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik).Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik,mis on k...
Kuma jõgi (Kuma-gawa) e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ase Kuma on jõgi Jaapanis Kysh saarel. Kolmas tase Ülemjooksul mägijõgi. Voolab valdavalt Neljas tase läände, suubub Yatsushiro lähedal Ida-Hiina Viies tase merre. Pikkus 115 km, valgla 1880 km². Mullastik Niiskes mõõdukas kliimas ning metsades on valdavaks leetmullad. Leetmuldasid iseloomustab horisontide silmnähtav erinevus ning huumuse vähene kogus. e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Happelised lahused lagundavad mulla ülemistes kihtides pidevalt mineraalseid
........10 9. Kasutatud materjalid............................................................................................11 Mullakaardi analüüs 2 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 63253619700 kohta. Põllumassiivi asukoht: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Sootaguse küla. Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik: 3 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, Osatähtsus horisondi ha siffer tüsedus, cm aste % Ko kls40-60/r()ls 23-28 17 60 KI kls60-100/rls
GEOGRAAF Kaasaegsed uurimis meetodid geograafias, mida teaduse edukaks toimimiseks vaja on. 1)Vaatlus (vahendid). 2)Katse (vahendid). 3)Analuusimine (vahendid). Kaugseire plusid 1)Suurt ülevaatlikust (pilt euroopast). 2)Tetailsust. 3)Operatiivsust. MÄRGID NII: ...*N...*W Kaugseirega saab mõõta vahemaid, opjekti kõrgust ja pindala, maa ja vee temperatuuri ja mäenõlva kallet. KOHA MÄÄRAMINE 1)Kompass 2)Kaardivõrk (geograafilised kordinaadid) LEIA JÄRGMISTE LINNADE KORDINAADID: TALLINN 59*N29*E STOCHOLM 60*N19*E CHIKAGO 90*N42*W BUENOS AIRES 59*W36*S SYTNEY150*S35*E , TOKYO 140*N;35*E KAIRO 35*N30*E LISSABON 10*N39*W ENDA ASUKOHTA SAAB MÄÄRATA ÜLEMAAILMSE ASUKOHA MÄÄRAMISE SÜSTEEMI ABIL (GPS) TÖÖTAB: Sateliidid+Seirejaamad Kaardi tähtsamad elemendid: KAARDIVÕRK (PIKKUS JA LAIUS), LEGEND (MÄKIDE TÄHENDUS), MÕÕTKAVA. ARVUTI KAARDI EELIS PABERKAARDI EES: Detailsem(zoomi võimalus), arvu...
TUNDRA Asukoht ja kliima: Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine tem- peratuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel süga...
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 60553445290 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % Ko ls60/+krls 25 - 2,1 8,2 M'' t_2/ls - - 1,6 6,3 M''' t_2100 - - 12,8 50
Pampa ASUKOHT LõunaAmeerikas Argentina (Buenos Airese, La Pampa, Santa Fe ja Córdoba provintsi) Brasiilia (kõige lõunapoolsema Rio Grande do Suli osariigi) Uruguay territooriumil. Mis on Pampa? LõunaAmeerika mandril asuvaid rohtlaid nimetatakse pampadeks. Pampad on tohutud puudeta alad Argentiina keskosas. Pampasid eristab teistel kontinentidel asuvatest rohtlatest asjaolu, et nad ei asetse mitte parasvöötmes, vaid lähistroopilises kliimavöötmes. Humiidsest pampast Andideni jääb kuiv pampa vähem asustatud ala, kus karjatatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. Kliima Pampade kliima on võrreldes teiste rohtlatega aastaringi suhteliselt soe ja niiske. Talved külmad, suved kuumad ja niisked Suve kõige soojemal kuul, jaanuaris, on õhutemperatuur 20°C ku...
vektorkaardid- jooned, nooled, maastikumudelid) Litosfäär-on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfäär ulatub 50-200 km-ni. Muutused toimuvad aeglaselt, see on jäik ja püsiv. Kuid seal siiski toimub kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Seal on ka fosiilkütused ja teised maavarad. Pedosfäär-ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused toimuvad kiiremini kui litosfääris. Ulatub 1cm 10m-ni. Hüdrosfäär-hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja listikuvee
ämblikud ja rohutirtsud Loomakooslus 3)Hõbekajakas- toitub peamiselt kaladest 4)Rabapistrik- toitub keskmise suurusega lindudest Loomakooslus 5)Põldlõoke- toitub putukatest, ussikestest ja seemnetest 6)Sookurg- toitub väikestest imetajatest,lindudest ja putukates Toiduahel Salumets ● Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega ● Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud ● Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine ● Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks Harilik sarapuu Harilik vaher Jänesekapsas Viirpuu Kopsurohi Toomingas Loomakooslus
Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad suured laavamassid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopa mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem, samuti ka riigi äärealad. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 km laiusel alal ja tõusevad üle 4500 m kõrgusele Simeni mägedes. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsad. Parassoojas vööndis (1800-2400m) paakunud mest- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud. Orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Mets katab riigi territooriumist alla 10% Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt.-mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr.-aprill nn
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Sakala kõrgustik Uurimistöö Eesti loodusgeograafia Koostaja: Anett Rõõmussaar Juhendaja:Are Kaasik Tartu 2017 Sissejuhatus Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mille pindala on 2797 km². See moodustab Eesti pindalast 6,16%.Sakala kõrgustik on vahelduva maastikuga. Lainelised tasandikud vahelduvad ürgorgudega. Kõrgustiku kõrgeim on küngas on Härjassaare mägi, mille kõrgeim tipp on 147 m ning madalaim on Hummuli küngastik (110m).Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub Navesti jõe ligidal ja lõunapoolne jalam Läti põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku Metsapole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa. Põhjast Kõrvemaa ja idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu ning lõunast Tälava madalik. Ligi veerand kõrgustiku ala hõlmavad kaitsea...
Juhan Liiv ei ilustanud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest nii nagu tegelikkuses oli. Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvasta- sid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka paiku, kuhu minna ei tahaks. Juhan Liivi luuletus “Hommik” räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust. Liivile meeldis tema isamaaline maapind ja mullastik, tänu millele said inimesed ikka kõhu täis, sooja ja muid vajalike materjale. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasid ühes- koos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. „Must lagi on meie toal!“ Selles luuletuses räägib ta isamaa vaesusest, kus oli kõik väga raske. Palju on juttu Eestimaa läbielamistest, missugune oli olukord siin veel mitmeid aastaid tagasi. On üle ela-
Ameerika põllumajanduse ja tööstuse tootlikus ei ole mitte ainult maa enda elanike heaolu aluseks, vaid ta mõjutab suure ekspordimahu tõttu ka kogu ülejäänud maailma. Otsused, mis mõjutavad USA huve mõjutavad sama hästi ka vähem industrialiseerunud maailma huve ning industriaalmaailma tasakaalu terikuna. Näiteks autoorientatsiooniga ameerika kultuur on tegelikult maailma kütusehindade kujundaja. USA mullastik ja taimkate on pärast eurooplaste asustamist tundmatuseni muutunud. Põhja pool on valdavad leetmullad, Mississipist läänes aga mustmullalaadsed mullad, kus laiuvad ääretud nisupõllud ja karjamaad. Suurema osa Läänest katavad kastanmullad. Suurt nõgu katab poolkõrbe- ja kõrbetasandik, madalaimas paigus on ka sooldunud muldi. USAs on esindatud kaheksa 11-st põhilisest kliimavöötmetest. Riik laiub üle kogu mandri,
KALANDUS * Mis on majandusvöönd? 200 miili e 370 km pikkune mereala, kus riik võib arendada majandustegevust * Millised riigid müüvad oma kalapüügiõigust? Okeaania riigid, Namiibia, Angola * Kalarikkamad piirkonnad jõgede suudmealad, 30ndad laiuskraadid, külmade hoovuste piirkonnad * peamised kalapüügipiirkonnad põhjapoolkera rannikualad, Lõuna-Ameerika läänerannik *perspektiivsed kalapüügipiirkonnad lõunapoolkera * Suuremad kalapüüdjariigid: a) Euroopas Island, Norra, Suurbritannia b)Aasias Hiina, Jaapan, Filipiinid c) Ameerikas- Usa, Peruu, Tsiili * kalanduse vormid, nende iseloomustus: RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad b...
teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi inimeste toiduna võiks teravilja efektiivsemalt kasutada. Alatoitluse all kannatab u pool maakera elanikest (suurim on probleem Aafrikas, Andide piirkonnas, Lõuna-Aasias). Igal aastal sureb u 40 mln inimest nälja või alatoitluse (haiguste) tõttu. 2) Geograafiline asend, kliima (temperatuur, vegetatsiooniperiood), mullastik, pinna keemiline koostis, reljeef (traktoreid, kombaine jms tehnikat ei saa mägistes oludes kasutada) ning agroklimaatilised näitajad (isel. kui palju saavad taimed päikesekiirgust, soojust ja niiskust). 3) Majanduslikud: Kapital (hooned, masinad, väetised jm), tööjõud (oskus, kvaliteet, hind, traditsioonid), turg (ostujõud, nõudlus, kaugus) Majanduspoliitikast sõltub: kas ja kuidas toetatakse põllumajandust
1. Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus suur eluvormide hulk Maal. Populatsioon ehk asurkond isendite kogum, kes elavad samal ajal, samal territooriumil ja kuuluvad ühte liiki Kooslus sarnaste elutingimustega ja samal territooriumil elavad liigid. Ökosüsteem isereguleeruv ja arenev tervik, mille mood. omavahel seotud organismid koos ümbritseva keskkonnaga. 1) Kui Maal puuduks liigirikkus, siis ei saaks toimida ka evolutsioon. Erinevad toiduahelad puruneksid ja inimene, kes on praegu selle planeedi ülalhoidja, ei saaks enam millestki toituda. Ilma elurikkuseta ei toimi veeringe, aineringed, fotosüntees ja mullateke. 2) Elurikkuse tasemed : Liigirikkus - On kirjeldatud 1,5 miljonit eukarüootse liigi, arvatavasti on üle 10 milj. Prokarüootide liigiline mitmekesisus ei ole selge vähe uuritud. Geneetiline mitmekesisus Liigisisene mitmekesisus hõlmab pärilikke ...
Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Kuum täpp alalise vulkaanilise aktiivsusega piirkond laama keskosas. Muutumatu punkt. Tüüpiline kuum punkt on Hawaiil. Islandi saare tekkepõhjusteks on laamade lahknemine. Kuum täpp: Hawaiil, Islandil, Galapagos Pedosfäär e. Mullastik mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. -10m. Muld tekib, areneb ja hävib. Tekkeringe on aeglane. 1cm huumus tekib sajakonna aastaga. Samamoodi ka mets. Mulla tähtsus: paljude organismide elukeskkond, loodusvara saab erinevaid taimesaadusi kasvatada, taimed saavad mulda kinnituda, ökosüsteemi oluline filter, puhastab vett ja õhku. Murenemine kivimi peenestumine, kivimi mineroloogilise koostise muutus temperatuuri, õhu, vee ja organismide kaudu.
kulgeb piki mäestikke. Valgla jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks. Valglast rääkides peetakse tavaliselt silmas maapealset valglat, sest maa-alust valglat on enamasti raske kindlaks teha. 5. Äravoolu mõjutavad tegurid. NB! Mõju äravoolu hüdrograafile ja veebilansile. Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ning aurumine) ja füüsikalis-geograafilised tegurid (valgla suurus, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ja kliima muutumine. Klimatoloogilised tegurid Sademed Aurumine Füüsikalis-geograafilised tegurid Valgla suurus Valgla pinnamood Mullastik ja geoloogiline ehitus Taimkate Järved ja veehoidlad Äravool iseloomustab veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, äravoolukihina h või äravoolumoodulina q.
. 3 Geograafiline asend................................................................................................ 4 Rahvastik................................................................................................................ 6 Energia................................................................................................................... 8 Kliima..................................................................................................................... 9 Mullastik............................................................................................................ 10 Metsandus............................................................................................................ 12 Tööstus................................................................................................................. 13 Transport.............................................................................................................. 14 Turism.............
Viljandi Valuoja Põhikool KÕRB referaat 05.05.2008 Viljandi Kõrb Kliimavööde: Troopiline kliimavööde aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes. Õhumassid: Troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme). Temperatuur: Päeval võib olla kuni 50 kuumakraadi aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli. Tuuled: Parasvöötmes - läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled. Mullad: Hallmuld Aastaajad: Kaks aastaaega - suvi ja talv. Millistes tingimustes kujuneb kõrb?Paiknevus 1. Kõrbedasuvad pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond. Kuna laskuv õhk muutub üha soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist, siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks, seejärel kliima muutub kuivaks ja kuumaks. ...
Rabenemine on eriti intensiivne seal, kus saavad kasutada taimed ja temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus mikroorganismid. on suur. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas. PEDOSFÄÄR Mullastik Murenemise tähtsus looduses. Looduses, murenemise tagajärjel, tekivad setted ja muld ning muutub pinnamood. Muld on omakorda elukohaks paljudele organismidele, tänu mulla viljakusele saavad kasvada taimed, mis on toiduks nii loomadele kui inimestele. Taimed saavad mulda kinnituda, nende juurestik hoiab neid püsti. Muld toimib ka ökosüsteemis filtrina, puhastades vett ja õhku. Muld on asendamatu loodusvara ja põllumajanduse peamine tootmisvahend.
Globaalprobleem probleem, mis puudutab tervet maailma. Säästlik areng On areng keskonnaruumi piires, kus on kõik vajalik olemas ja ei seata ohtu tulevaste põlvkondade arengut. GIS geograafiline infosüsteem, kus mingit ala iseloomustav info looduskeskkonnast ja inimtegevusest on kättesaadav ja töödeldav arvuti teel. Loodusvöönd suur regioon, mida eristatakse teistest paljude looduselementide poolest.(nt: kliima mullastik, taimestik, loomastik) Kultuuriregioon suur piirkond, kus elavaid inimesi ühendavad sarnased väärtushinnangud, mõtlemisharjumused ja tegevusviisid. Emamaa asumaa, millest see maa sõltub (koloniaal riik)
1. Mullastiku looduslik ärakanne ehk erosioon: paduvihmad, vooluveed, tuul ja temperatuuri kõikumine. Mullastiku hävimist saab ära hoida oskusliku maaharimisega, terrass-ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. 2. Kõrbestumine: kliimategurid ja suures osas inimtegevus. Metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis-ja maaharimisvõtted ning niiskuvate maade sooldumine. Taastuvad loodusvarad: päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas. Taastumatud loodusvarad: metallimaak, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused(kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) Veepuuduse all mõistetakse magevee nappust. Happevihmad: · Otseselt tingitud inimetegevusest. · Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. · Tulemuseks on metsade hävimine. Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad
hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevööülemisest osast. Pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik, see on toetuspinnaks maismaaloomadele ja inimese rajatud ehitistele. Litosfäärist jõuavad vette ja mulda elustiku jaoks vajalikud mineraalained. Pedosfäär e. mullastik hõlmab maakore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee. Atmosfäär e õhkkond on MAAD ümbritsev õhukiht. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi. Pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus, ja lämmastik, mis on taimede toitaine.Biosfäär,
Muld Mullastik ehk pedosfäär hõlmab maakoore pindmise kobeda kihi, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse koostoimel. Muld on elukeskkonnaks taimedele ja mullas tegutsevatele organismidele,kes seda aktiivselt ksutavad ja muudavad. Mulla koostis: Mineraalne osa (pärineb kivimitest) Orgaaniline osa(koosneb lagunevatest ainetest ja huumusest) Vesi (pärineb sademetest ja muutub mullaosakestega kokku puutudes väga lahjaks mullalahuseks) Õhk (täidab mullaosakeste vahel olevaid poore, võrreldes atmosfääriõhuga on vähem hapnikku ja rohkem süsinik dioksiidi) Mullaelustik (bakterid, seened, vetikad, kõdus elavad putukad ja nende vastssed, suuremad mullaloomad jt, osaleb orgaanilise aine lagunemises ja huumuse tekkes) Murenemine ja mulla teke: Muld moodustub väga pika aja jooksul. Muld saab kujunema hakata poorsel murendmaterjalil, mis suudab kinni hoida vett ja õhku. Murenemisel on vä...
saviakumulatiivne tugevasti gleistunud horisont, alaliselt liigniiske lähtekivim Gleistunud leostunud muld (Kog) A-Bmg-Cg huumushorisont, saviakumulatiivne tugevasti gleistunud horisont ja alaliselt liigniiske lähtekivim. Gleistunud leetjas muld (KI(g)) A-ELg-Btg-Cg huumushorisont, lessiveerunud gleistunud horisont, illuviaalne gleihorisont ja alaliselt liigniiske lähtekivim Tabel 1.Põllumassiivi nr 64748329499 mullastik Mulla Lõimis Huumus- Kuivususe Pindala, Osatähtsus, siffer horisondi aste ha % tüsedus, cm Go v°_2ls_230/v°_2ls_330/v_1ls_3 25-28 - 5.511246 75,54
Vee liikumine hüdrosfääris tekitab veeringe, millega saavad seotuks ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. LITOSFÄÄR: maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. PEDOSFÄÄR: mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. BIOSFÄÄR: Maa sfäär, kus elavad organismid. Atmosfäär <=> Hüdrosfäär | sademed, aurumine Atmosfäär <=> Litosfäär | vulkaanipursked (õhku CO jne)
Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu inimeste egoistlikule tegevusele. Paljuski on selline pillav ja saastav eluviis viinud olukorrani, mil inimkonnal võib muutuda Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. SUURIMAD OHUD: 1. ÖKOLOOGILINE KRIIS : vihmametsade hävimine 2. GLOBAALNE SOOJENEMINE : kasvuhoone gaasid 3. OSOONIKIHI HÕRENEMINE: CO2 tase atmosfääris 4. HAPPELINE DEPOSIOON: happevihmad 5. KÕRBESTUMINE: 6. PINNASE EROSIOON : mullastik ei jõua taastuda KESKONNAPROBLEEMID EESTIS Keskonnaprobleemid Eestis ei erine globaalsetest probleemidest, kuid on meile siiski enam südamelähedasemad ja reaalsemad. Suurimateks probleemideks on: 1. Õhu saastumine linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjuvad negatiivselt inimese tervisele ja loodusele 2. Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke. 3
Kreeka Vabariik Brigita Maria Raave Geograafiline asukoht Kreeka, ajaloolise nimega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Jooniaja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Üldist ● Hümn-Ýmnos eis tin Eleftherían ● Pealinn- Ateena ● Rahaühik- euro ● Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg ● Usund- õigeusk ● Iseseisvus 1821 25. Märts ● Peaminister- Alexis Tsipras ● President- Prokopis Pavlopoulos ● Riigikord- parlamentaalne vabariik Pealinn Ateena ● Linn on rajatud Akropolise mäele ● Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. ● Ühe esimese linnriigina valitses ta demokraatlikult ● Suurim linn Kreekas (ka rahvaarvu poolest) ● Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus Välispoliitika ● Kreeka on tähtis liige suurtes rahvusvahelistes organisatsioonide...
Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. 3. Sfäärid moodustavad koos tervikliku süsteemi kus toimub aine- ja energiavahetus. Sfäärid muutuvad ajas ja ruumis st, et on dünaamilised.
PRIA 2015 aasta andmetel on püsirohumaa kohustuslik 2,06 ha maad. (http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine). Kogu põllumasiivist moodustab see 28% 7. Põllumassiivil on enamlevinud mullad Gleistunud kahkjas leetunud muld – LPg ja Kahkjas leetunud gleimuld - LPG. Vähem on kahkjat leetunud muld – LP, Leostunud ja leetjat gleimulda – Go ja GI. Muldade täpne iseloomustus on välja toodud tabelis 1. Tabel 1. Põllumassiivi mullastik Mul Mulla Lõimis Lõimis Huumushori Pindala( Muldade d nimetus 2 sondi ha) % tüsedus LP Kahkjas leetunud v°_1sl40/v°_1ls_ v°_1ls 20-25 4,1000ha 55,86% G MULD 1 _1 130239 LP Gleistunud v°_1sl40- 20-30 2,5500ha 34,7%
1.1 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses. Põllumajandus materiaalse tootmise haru, mis kasutades maad toodav toiduaineid ja mitmesugyseid tööstus tooraineid. Põllumajandus jaguneb taimepõllumajanduseks ja loomapõllumajanduseks. ( kaubatootmis- ja elatusmajandus) 1.2 põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: · Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef, agroklimaatilised näitajad, pinnase keemiline koostis, mulla huumusesisaldus) · Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, keemiseerimine, transpordi areng) Mullahrimine - mulla tehniline töötlemine selleks, et luua kultuuritaimedele soodsad kasvutingimused.
Uus-Guinea Tiina-Maria Tali 8a klass Geograafiline asend Asukoht Austraaliast põhjas asuv saar Koordinaadid 5° S, 142° E Pindala 786 000 km² Maailma saarte seas pindalalt: 2 Paapua Uus-Guinea Paapua Uus-Guinea on riik Austraalia ja Okeaania maailmajaos. Ta hõlmab Uus-Guinea saare idaosa ning hulga väiksemaid saari, millest suurimad on Uus-Britannia, Bougainville ja Uus-Iirimaa. Läänest piirneb ta Indoneesiaga, lõunas teisel pool Torrese väina on Austraalia. Riigihümn O arise all you sons of this land Pealinn Port Moresby Pindala 462 840 km² http://et.wikipedia.org/wiki/Paapua_Uus-Guinea Indoneesia Indoneesia Riigihümn Indonesia Riigihümn Indonesia Raya Raya Pealinn Jakarta Pealinn Jakarta Pindala 1 904 Pindala 569 569 1 904 ...
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid ...
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
