· puistangud või eemaldatud muldkattega alad · puudub turba horisont või ta on < 30 cm Anormaalsed mullad Turvasmullad Normaalsed mullad E D A Gr Ar B T P R S M AM Mr Kh K Ko KI LP Lk Ls L(k) L
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Põllumassiivi 42648298604 mullastikukaardi analüüs Mullateaduse iseseisevtöö Mullateadus Juhendaja: … Tartu 2015 Sisukord Table of Contents Põllumassiivil olevad mullad................................................................................... 3 Suurema osatähtsusega muldade tüüpprofiil......................................................... 5 Muldade omadused................................................................................................ 6 Muldade kasutussobivus......................................................................................... 7 Muldade boniteet..................................................................
Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile 4) Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus 5) Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid 6) Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist 7) Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 7.Kus Eestis võib näha alles tekkivaid/kujunevaid muldi? Ranniku aladel ja Madal-Eestis (Madalatel mererandadel, soolase vee mõjupiirkonnas, levivad nõrgalt sooldunud rannamullad, mis on reeglina noored, alles kujunemisjärgus olevad mullad.) 8.Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele! 1)Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal
Igal sügisel tekib rikkalikult surnud orgaanilist ainet, mis A paks huumushorisont, laguneb soojas kliimas kiiresti neutraalse reaktsiooniga, Kuival suveajal orgaanilise aine lagunemine seiskub, kuid siis tekib mulda rohkelt huumus- aineid toimub kamardumine Kõrge bioloogiline aktiivsus tagab B saviosakestega rikastunud intensiivse mullasegamise sisseuhtehorisont C Mullad ulatuvad 2-3 m sügavuseni Kamardumine huumuse ja orgaanilis-mineraalsete komplekside teke, kogunemine ning huumushorisondi (A) moodustumine Kamardumine on kõikjal maailmas kõiki muldi kujundav protsess. Kamardumise laad ja intensiivsus sõltuvad kliimast, taimkattest, mulla lähtekivimist ja veereziimidest ning mulda koguneva orgaanilise aine hulgast, koostisest ja muundumisest. Kamardumise intensiivsust väljendavad A-
mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaala, puuma, emu, pühvel, gepard, sebra, hüään. Inimesed: kiire rahvastiku kasv, linnastumine, vähe põlluharimist, kasvatavad veisi, lambaid,kitsi. Maapähklit, kohvi. Probleemid: linnastumine,õhu saastumine
on mahetootmine jne); Dünaamika uuring; Marsruudi uuring; Erosiooni-deflatsiooniuuring olulisim, annab infot vee- ja tuuleärakande kohta (deflatsioon on tuuleärakanne). Üks olulisemaid probleeme, hinnangute alusel hävib erosiooni tõttu 2 milj.hektarit põllumaad maailmas seega päris suur probleem. Levinud vaid teatud piirkondades Eestis (Lõuna-Eestis näiteks erosioon, deflatsioon rannikualadel). Erodeeritud mullad võiksid olla heinamaa all, mitte põllumaa all! 5. aprill : MULLA TOITEREZIIM Mis vahe on toitelemendil ja toitainel? Toiteelement on N (element sellisel kujul nagu Mendelejevi tabelis ta on), toitaine on see kuidas taim omistab näiteks NO3 -, NH3 . Miinimumseadus ehk nn.tünnilauateooria saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Kui liiga palju head, siis võib aine muutuda
Bioloogilise degratsiooni alla mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla kuulub- erosioon ja deflatsioon (pinna vee või siis tuule tagajärjel kantakse horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused ära mulla pealmine/viljakas kiht) Ehitus degratsioon- seotud tööstuses lähtekivimist 7)Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. tekkivate kahjulike ainete sattumi sega mulda. Suur osa muldadest on Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida Kujune ehitus- ning tööstuskomplekside rajamisega füüsiliselt hävitatud, ka vad mullad EST-Ranniku aladel ja Madal-Eestis (Madalatel mere kaevanduste rajamisel hävitatakse muldi. Põllu- ja metsamajanduses
3 Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust Kõige rohkem on sellel põllul leostunud gleimulda (Go). Leostunud gleimuld on tekkinud karbonaatsele lähtekivimile. Kihisemine 30 kuni 60 cm sügavuselt. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi, paremini sobib rohumaaks. Miinusteks on liigniiskus ja sellega kaasnev vähene bioloogiline aktiivsus, aeglaselt soojenevad ja kuivavad mullad. Gleistunud leostunud muld (Kog) Kog muld keeb 30 60(70) cm sügavuselt. Kog sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge
2. MULLAREAKT-SIOON MÕJUTAB TOITAINETE SISALDUST MULLAS a. ALUSELINE SOODUSTAB TOITAINETE KUHJUMIST MULLAS b. HAPPELINE SOODUSTAB LEETUMIST, TOITAINETE VÄLJAKANDUMIST MULLAST B. AEG MULLATEKE ON AEGLANE PROTSESS. SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLATEKE KIIREM. NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUL, VULKAANILISTEL ALADEL 1. MULLA PAKSUS PAKSEMAD MULLAD ON ROHTLATES, KUS NEED ON SAANUD KAUEM KUJUNEDA, NEID EI HÄVITANUD MANDRIJÄÄ 2. MULLA EHITUS VANEMATES MULDADES ON HORISONDID SELGEMALT VÄLJA KUJUNENUD C. RELJEEF MÕJUTAB VEE, SOOJUSE JA MULLAOSAKESTE JAOTUMIST 1. TASANE MULLATEKKE TINGIMUSED ÜHTLASEMAD a. MULLAD ÜHTLASEMAD
Üleviimiseks ühest · Puhtad lubjakivid Ca, mustad rendsiinad süsteemist teise peab tundma mulla omadusi ja mõlemaid klassifikatsioonisüsteeme. · Eesti rendsiinad pruunika tooniga Omastatava vee varu 300 t/ha, õhukese mullakihi tõttu, perioodiliselt läbi kuivavad Automorfsed mullad Tahke faasi tihedus 2,3 2,5 Mg m-3, Dm 0,7 1,1 Mg m-3 pHKCl 57, vertikaalselt diferentseeritud, rähavabad ei kihise A-hor.-s, kuid pH > 5,5
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari
Lammi- e. Luhaniit Lammi- e. Luhaniit Eesti luhaniitude üldpindala 27 584 ha Kooslus ei ole kaitse all Viljakad mullad (Fosfor) Kooslust ohustab pajuvõsa pealekasv Taimestik Kaldaäärsed aasad sete on mõõdukas, mullad on viljakad, tarnade ja kõrreliste kasvukeskkond Madaltaseme luhad seted vähe ja see on peene strktuuriga, moodustuvad viljakad mullad, levivad kõrged ja tihedad tarnade ning kõtteliste kooslused. Luhasood sete minimaalne, turvastunud muld, samblakattega. Kõrgtaseme niidud madala rohususega, setet jõuab niidule vähe. Jusshein Festuca ovina (Kaldaäär) Maarjahein (Madaltaseme luht) Anthoxanthum Pudeltarn (Luhasoo) Carex rostrata Hirsstarn (Kõrgtaseme niit) Carex panicea Loomastik Enamasti väga külluslik
tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja. AT toorhuumuslik horisont tekib liigniisketel aladel, iseloomulik gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumishorisont. Jääb A ja T vahele O orgaanilise kõduhorisont koosneb lagunemises olevast vari T turvas vee ja orgaanilise aine rikas, soomulla horisont. Mullad on seotud kliima ja taimkattega, levivad vööndiliselt. Kliimas ja veereziimist lähtudes võib mullad jaotada kolmeks: Läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Toitainete kadu, mullaviljakuse langus. Tüüpiline parasvöötme ja palavvöötme niiskele kliimale Tasakaalustatud veereziim mulda imbuv sademetevesi ei imbu põhjaveeni. Toiteelemente ei uhuta välja. Rohtlad, metsastepid, savannid, sest veereziim on kõikuv Auramise ülekaaluga veereziim lahustunud soolad liiguvad auramise suunas maapinna lähedale
mustmullad). 4. Lähistroopiline vegetatiooniperioodi lühendab kuiv kliima. 3 valdkonda: läänerannikute vaheline, mandriline, idaranniku niiske. 5. Troopiline temperatuur ei lange kunagi alla nulli. Neil aladel on suurimad kõrbed. Põllumajandusega on võimalik tegeleda ainult oaasides. Tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. 6. Lähisekvatoriaalne aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga: tihti ikaldus, väheviljakad mullad. Pika vihmaperioodiga: aastas kuni kolm saaki, mullad pole kuigi viljakad. 7. Ekvatoriaalne väga niiske kliimaga, peaaegu viljatud mullad.
Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad Parim on kerge liivsavilõimisega muld Rukis kergemad kuivemad mullad Talinisu eelistab raskemaid muldi Mulla pH: Rukis 5,0...6,5 Nisu 6,0...7,5 Oder 6,8...7,5 Kaer 5,0...6,0 Slide 8 Muud tingimused Üleminekuline parasvöötme kliima Veereziim: parasniisked, ajutiselt liigniisked ja liigniisked mullad Toimub orgaanilise aine ja
Viies tase Kliima Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kuiv, päikeseline Draakonimäed mõjutavad (takistavad India ookeani niiske õhu tungimist sisemaale) kliimat Keskmine temperatuur maapinnal jaanuaris on 20-30 kraadi ja juulis 5-20 kraadi Aktiivsete temperatuuride summa on 2200 - 4000ºC Vegetatsiooni periood on keskmine või lühike, sest sajab vähe Saakide arv aastas 2-3 Mullad Põhiliselt pruunmullad Põhja osas mustmullad, orgudes on liivsavi mullad Suures osas on mullastik sooldunud ja õhukese huumuse kihiga Halva viljakusega mullad Maaparandustööd Olulisel kohal niisutamine, sest on suhteliselt kuiv Kas igal pool on võimalik tegeleda põllumajandusega? Ei ole, sest Lõuna-Aafrika Vabariigi lõuna, kagu osas on Draakoni mäed, kus on raske vilja kasvatada õhukese mullakihi tõttu ning enamus Lõuna-Aafrikast on kaetud rohtlate ja poolkõrbega, kus on pikk ja palav soe periood ning aurumine ületab sademete hulga.
Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Organismid- Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe, segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus- Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt , ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullahorisondid. A- huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tume ja kobe, mineraliseerumine. B -sisseuhte
Muld pole kõikjal ühesugune. Mulla mitmekesisus on tingitud pinnasetegurite mitmekesisusest: aluspõhjast, pinnakattest ja reljeefist ning nendest sõltuvalt veeoludest. Käesolevas referaadis on kirjeldatud Põlva vallas .......... külas asuvat mullatüüpi. Et teha kindlaks mullatüüp sealsel põllul, kaevasin 1 m sügavuse augu, et mõõta mulla horisontide tüsedust. Põlva linn ja vald asuvad Lõuna Eesti keskdevoni lavamaal. Muldadest on välja uhutud suur osa mineraalaineid ja mullad on selgelt kihistunud horisontideks, mis on iseloomulik leetmuldadele. Pinnaseks on siin kahkjas muld, mida nimetatakse veel näivleetunud mullaks või varasemas käsitluses leetunud- e kamar-leetmullaks, mis on nõrgalt ülagleistunud (LkII g). 3 NÄIVLEETUNUD MULD. Need mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub
Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile · Taimed - taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus · Mullaorganismid - segavad (kobestavad) mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. · Aeg (mulla vanus) - aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, kujunevad mulla horisondid. · Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 10) Tsonaalsed mullatekke iseärasused: a) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette, mullaviljakus langeb. b) Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. c) Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 11) Muld kui ressurss - Mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi
Kõrreliste eripära on selles,et varred hakkavad hargnema maa ligidalt. Tipust söömine neid taimi ei kahjusta. Intensiivne söömine kõrvaldab nende konkurente. Nii tekib rikkaliku toidu, kuid väheste varjevõimalustega elupaik. Preeria taimed on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuiva perioodil. Peale kõrreliste kasvavad preerias veel ka poolpõõsad. (Taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Preeria Mullastik Preeria mullad on väga viljakad. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki preeriate mullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik preeriatest põllustatud
Füüsikaline savi – osakeste läbimõõt alla 0,01 mm Füüsikaline liiv – osakeste läbimõõt 0,01 – 1 mm Mulla kores – osakesed üle 1mm läbimõõduga 8. ! Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov ! Mulla lõimis – näitab mehaanilise mulla protsentuaalset jaotust Klassifikatsioon – Eestis Katšinski klf., mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. • Kerged mullad – l, sl • Keskmised mullad – ls1, ls2, sl/ls • Rasked mullad – ls3, s Sõrmeproov – 1tl mulda niisutatakse nii, et vesi ei jää vastu läikima. Proovid voolida palli, kui ei saa, siis on tegmist liivmullaga. Kui saad palli teha, aga sellest edasi midagi voolida ei saa, siis tegemist saviliivmullaga. Raskema fraktsiooniga mullad Kui võimalik voolida pallist kepike, kuid siis kohe murdub – liivsavi1 Kui võimalik veidike kepikest murda – liivsavi2
Kliimas ja veereziimist sõltuvalt võib mullad jaotada kolme suurde gruppi. Kui sademed ületavad aurumise, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis tähendab, et sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud veereziimi korral ei ulatu mulda imbuv sademetevesi põhjaveenid. Aurumise ülekaaluga veereziimi korral liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. 4.3. Maailma mullad Tundravööndi mullad Karmis lähispolaarses kliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Et mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvalt temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikust, siis on tundravööndis mullateke väga aeglane. Mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane ning selle tüsedus jääb enamasti alla 10 cm
Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lääne Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Tänapäeval püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all, ning mitte põldudeks harida. Rähkmullad: Põhja ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldus. Keskmise tootlikkusega
liikuvate huumusosakeste kogunemine. Lähtekivim-on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Gleistunud lähtekivim Kujunemine: Lähtekivimist-annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused:mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef-tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil.Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. Aeg(mulla vanus)-aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Kliima-kliima mõjutab murenemisprotsesse. Organismid-taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Inimtegevus-mulla väetamine jne. 12. Mullaprotsessid: Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks.
Palju inimesi rändavad sisse ja lähevad just suurlinnadesse, kus on elutingimused paremad ja võimalus ennast ära elatada. Hiina pinnamood on väga mitmekesine. Riik jaguneb pinnamoe poolest kolmeks: Esiteks Tiibeti kiltmaa ja tema kõrged ääremäestikud, kus on rahvastiku paiknemine 0-50 inimest/km2. Teiseks Läänepiirilt Kirde-Hiinasse ulatuvate kõrgtasandike ja mäestike ala. Ja kolmandaks Ida- Hiina tasandikud, kus on rahvastiku tihedus kõige suurem, sest seal on viljakad mullad, sega- ja lehtmetsad ning head tingimused elamiseks. Tiibetis on valitsev mägitundra, seal on ka asustus väga madal. Lääne-Hiinas on asustus väga mägise maastiku tõttu on ka mullad vähe viljakad ning inimestel pole seal hea olla. Lääne- Hiinas on madal asustus, sest seal on kõrbed ehk seal pole võimalik midagi kasvatada, sest mullad ei ole üldse viljakad. Sise-Mongoolias on avarad rohltad, mis on head karjakasvatuseks. Riigi kagu
mida kasutatakse telliste, katusekivide ning drenaažitorude valmistamiseks.2 1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=855 2 http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 4 Martna Mullastik Mullatüübid:, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad) Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis. Nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema.
....................... ......................................................................... ......................................................................... ......................................................................... 6. Lahenda ristsõna! 1. Enamik parasvöötme rohtlatest on ........... 2. Parasvöötme peamisteks loomadeks on ......... 3. Parasvöötme mullad on ....... rikkad 4. Tuulekanne e. ........... 5. Parasvöötme taimede seas on peamiselt ........ 6. Vooluvete kulutav tegevus e. ........ 7. Missugused mullad on parasvöötme rohtlates? 8. Kus asuvad parasvöötme rohtlad? 8 6 2 3 7 5 4 1
Leetjas gleimuld (GI) – (O,T)-AT-El-BtG-CG. Peal võib olla metsakõduhorisont või turbahorisont. Toorhuumuslik horisont, selle all lessiveerunud horisont. Püsivalt liigniiske tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja lähtekivim (püsivalt liigniiske). 1.4. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Reljeef on tasane ning põllu kuju sobib põllumaaks, kuna on paraja laiuse ja pikkuse suhtega ning pole väga veidra kujuga. Gleistunud leetjas muld (KIg) – Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El) (Mullateadus 2012). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC – horisondis ehk 5 sügavusvahemikus 60-90 cm. Gleistunud leetjate muldade lisatunnuseks on profiili alumise osa gleistumine (Cg- või BCg – horisont). Ajutise liigniiskuse tõttu on nende profiilis sageli ka Btg – horisont
Pedosfäär Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). Mullatekke tegurid Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi.
Pedosfäär Kui mullad on inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastunud, kasvab ka põhjavee saastumise oht. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee õhu ja elus org. toimel. Murenemine on pidev protsess. Lähtekivim- pindmised, peenemad murenenud kivimid.Just lähtekivim on see, kuhu peale tekib mullakiht. Füsikaline murenemne- ehk rabenemine, toimub kivimiosakeste- mineraalide-temperatuui kõikumisest ja soojuspaisumisest(kokkutõmbed)
Veekogudeks-laugasteks. Nõmmemetsad-levinud kuivematel ja vaesematel liivmuldadel, hõred ja aeglasekasvuline, iseloomulikud On sambliku, kanarbiku ja kukemarjamännikud Laanemetsad-moodustavad keskmise toitumis ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes valitseb Harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid Varjulembelised taimed Loomemetsad-on levinud põhja ja lääne eesti paenõlvadel.Kuigi paepealsed mullad on huumus ja lubjarikkad On nad väga õhukesed ja kuivavad suvel tugevasti läbi.Hõredas ouurindes on ülekaalus mänd, harvem kuusk Või tamm, alustaimestik on liigirikas Salumetsad- jäänukid kunakistest laialehelistest metsadest. Hetkel on salumetsad haruldased Lodumets-on soostuv met mis põhjaveetaseme tõusmise tõttu on muutnud märjaks. Lammimullad-Kujunenud siseveekogude kaldavööndideis perioodilise üleujutuse tagajärjel Peapealsed mul-(rendsiinad)-levib põhja,lääne eestis
Igilumepiir on 6000 meetri kõrgusel. Tänu mäestikele ida- ja põhja poolsuses on Hiina rahvatihedus väike. Kesk piirkonnas on peaaegu pidev vihmasadu, kuumad suved ja külmad talved. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Hiina on ka vastuvõtlikud üleujutuste puhul. Võrreldes teiste Provintsis on 44,37 miljonit hektarit hea mullaga maad, millest 40% on ette nähtud põlluharimiseks. Hiina osadega on Heilongjiangis väga head mullad. Heilongjiangis on üks maailma kolmest suuremast mustmullavööndist. 67,6% põllumaast asub kas mustmullal, paduril või mustal kaltsiummullal . Hiinas on paljudes riikides mullad väga viljakad ,paksud mingi põuakindlad. Hiinas on kolm suuremat jõge, mis on olnud aluseks algse tsivilisatsiooni tekkele, sest nende ümbruses on viljakad mullad. Tiibetis on valitsev mägitundra, seal on ka asustus väga madal. Lääne-Hiinas on asustus väga mägise maastiku tõttu on ka mullad vähe viljakad
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine. Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVITAMIT PÕHJUSTAVAD TEGURID
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu
Põlluajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartuleid ja köögivilja, lina ja rapsi. 4. Mõõdukas parasvööde Vegetatsiooniperioodi pikkus on viis kuud või enamgi. Kolm valdkonda. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikul külm talv, mõnikord kahjustab saaki ka põud. Lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu (lühike kevad ja varane sügis) peab kõik tööd tegema väga kiiresti. KaugIda mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. Mõnel aastal raskendavad saagikoristust suve lõpu
Aeg: muudab mulda ning aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi. Inimfaktor:+keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine;-erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. Taimkate:toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett. Tundra:Karmi kliima ja vähe taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad-gleimullad. Gleistumine ja turvastamine. Okasmets;Jahe niiske kliima. Arenevad keerulise ehitusega mullad. Leetumine. Rohtla:kotientaalne kliima, viljakad mustmullad. Kamardumine. Kõrb:kuivas ja poolkuivas kliimas mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas.Sooldnunud mullad on lihtsa ülesehitusega.Vihmamets:Kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist.Puna- või kollamullad. Muldade hävimine: valed mulla harimise võtted(rasked masinad, üleväetamine), õhusaaste, reo-ja mürkained, metsa lageraie, erosioon.
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus Keskkonna- probleemid Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste ümbruses Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, vaal, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, naftareostus antarktiline puuduvad pingviin, kotik, plankton esinevad samblikud polaarjaamad, karmid tingimused ei soodusta
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus Keskkonna- Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) probleemid Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, antarktiline ümbruses puuduvad hüljes, vaal, pingviin, esinevad samblikud polaarjaamad, naftareostus kotik, plankton karmid tingimused ei
mulla küpsus, - mulla seisund kus absoluutselt kõik näitajad on parimas seisus harimiseks eriveotakistus, - künniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikega kandevõime, - max koormus mida muld suudab taluda ilma deformeerumata struktuursus, - mulla omadus pudeneda erineva suuruse ja kujuga sõmerateks mulla niiskusreziim, - hindab vee kvalitatiivseid näitajaid: liikuvus, omastatavus põuakartlikud mullad, - kerge lõimis, palju korest, väike veemahutavus parasniisked mullad, - suur veemahutavus, liivsavi, taimedele hea varustatus ajutuselt liigniisked mullad, - soostunud, ajutine liigne vesi , gleistumine kestvalt liigniisked mullad, - glei ja soo mullad, põhjavesi mullaprofiilis, ebastabiilse niiskusreziimiga mullad, - kahekihiline lähtekivim, ülavesi automorfsed mullad, - mineraalsed mullad mida pinna- ja põhjavesi väga ei mõjuta
Põllul esineb viis erinevat liiki mulda: 1) Gleistunud leetjas mulla (KIg) lähtekivimiks on punakaspruun liivsavimoreen. Põlluks haritud gleistunud leetjate muldade huumusesisaldus on u 2,9-3,2%. Arvestataval määral on huumust ka mullaprofiili alumistes osades. Profiili võib koguneda ka ülavett. Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. [2] 2) Gleistumistunnustega näivleetunud muld (LP(g)) perioodilist ülavett ei esine, kuna on kuivendatud aga vajab ka lupjamist. 3) Gleistunud näivleetunud muld (LPg), esineb perioodilist ülavett, põllumaana vajab kuivendamist, rohumaana kasutades pole hädavajalik, vajab lupjamist. Lähtekivimiks on punakaspruun liivsavimoreen. Boniteet on valdavalt 35-40 hindepunkti, kuid pärast
mudast. Liivsavi sisaldab surnud taimset Joonis 1 Pruunikas-kollakas saviliiv materjali kus on jaotatud lihtsamad keemilised ühendid. Saviliiva leiab peamiselt Eestist enamjaolt kesk-Eestist, kus siis leiab pruunikas hall või kollakas pruun karbonaat saviliiva või siis moreen liivsavi. Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmine liivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale). Neis
MULDKATE Eestile iseloomulikud mullad 1. Paepealne muld kujunenud lubjakivide avamusaladele, mullakiht on umbes 30 cm, muldade viljakuse madaluse tõttu ei sobi see põllumaaks, levib Põhja-Eesti lavamaadel, Saaremaal ja Muhus. 2. Ränkmuld Kujunenud lubjakivil olevale õhukesele moreenkihile, mullad on kivised ja huumusrikkad, põukartlikud, kõige paremad ränkmullad on seal, kus mullahorisondid on tüsedamad, levib Põhja- ja Lääne-Eestis. 3. Leostunud pruunmuld kujunenud paksule moreenkihile ja soodsale niiskusreziimile, kõige vanimad ja parimad põllumaad, levib Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. 4. Leedemuld lähtekivimiks on liiv, profiilis mullahorisont puudub, põukartlikud, huumus
talv *kaug-ida mussoonvaldkond- kohati vajavad suve lõpul, sügisel rohked sademed kuivendamist Soe 6 kuud või enamgi Vähene sademete hulk Üsna viljakad ja Riis, soja, mais, päevalill, parasvööde püsivad mullad viinamari. Lambad, kitsed Lähistroopilin Vegetatsiooniperiood Mandrilises valdkonnas on suur Viljakad Talinisu, mais, viinamari, e i lühendab kuiv niiskuse puudus. Läänerannikutel- oliivipuu, tsitruselised, riis. kliima suved kuivad ja kuumad, talv pehme Kitsed ja lambad ja vihmane. Idarannikutel-talvel
Eesti põllumajanduse iseloomustus Eesti pinnamood on tasane ja väikeste kõrgusvahedega, keskmine absoluutkõrgus on umbes 50 meetrit. Pinnavormidest on Eestis esindatud kõrgustikud, vooremaad, lavamaad, tasandikud, madalikud, nõod ja orud. Põllumajanduse jaoks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on mullad erosiooni tõttu vähaviljakad, väga tasastel ja madalatel aladel aga liigniisked. Peamised mulla tüübid Eestis: · Paepealsed mullad- mullad on õhukesed kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid kivised ja põuatundlikud. · Rähkmullad- kõrge huumuse-, toitainetesisaldus, keskmise viljakusega mullad. · Leostunud pruunmullad- parimad põllumullad Eestis.
Go AT-El-BtG-CG Toorhuumuslik horisont, lessiveerunud horisont, tekstuurne sisseuhtehorisont gleistunud, lähtekivim gleistunud. M' T1-T2-T3 Halvasti lagunenud turvas, keskmiselt lagunenud turvas, väga hästi lagunenud turvas. Ülekaalus väga hästi lagunenud turvas. T horisonti 30-50cm. MULDADE OMADUSED Põllumassiiv on üsna korrapärase kujuga, esineb mõningaid sopistusi. Leostunud gleimuld Tunnused: Tekkinud karbonaatsetel lähtekivimitel ja on liigniisked mullad, mille ülemiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT , metsas OT- või õhuke alla 10cm tüsedusega T- horisont). Pruun sisseuhtehorisont asub mulla profiili keskosas. Profiili kõige alumises osas on tugevasti gleistunud lähtekivim või lausaline gleihorisont. Tugevat gleistumist näitab sinakas- või rohekashallikad laigud, mille taustal võib olla ka roostepruune ja kollakaid laike kui tomub veereziimi vaheldumine.
kasvuks ebasoodne. Taimestik Tundras puudub kõrgem taimestik. Levinud on samblikud, samblad ja madalad puhmasjad püsikud (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas). Kääbusjad puud ja põõsad (kask, paju, kuusk). Metsatundra Tundravööndis lõunapoole liikudes kasvab ka puid seda ala nim metsatundraks. Parasvöötme okasmetsad Tumetaiga esineb Siberi lääneosas, niiskema kliimaga alal. Kasvab kuusk, nulg. Alustaimestik puudub. Leetunud mullad Mullad on happelised. Happed reageerivad huumusainetega ja tekivad vees lahustuvad soolad, mis uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse. Tekib hele leethorisont. Lehtmetsad Kasvavad laialehelised heitlehelised puud Pappel, tamm, vaher, pöök, valgepöök, saar, pärn, kastan. Pruunmullad Lehtpuud langetavad igal aastal lehed, millest tekib palju huumust. Rohtlad Mandrite sisealadel: Aasias stepp, Ungaris pusta. Mandriline kliima: kuum suvi, karm talv.
Liivsavi sisaldab surnud taimset materjali kus on jaotatud lihtsamad keemilised Pilt 1 Pruunikas-kollakas saviliiv [3] ühendid. Saviliiva leiab peamiselt Eestist enamjaolt kesk- Eestist, kus siis leiab pruunikas hall või kollakas pruun karbonaat saviliiva või siis moreen liivsavi. Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmine liivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale)
(õhuke pinnakate ja lõheline pind) Asukoht Ajalugu ● Esmane uurimine - geograaf Karl Rathlef ja Christian Bornhaupt Geograaf Karl Rathlef Emumägi ● Pandivere kõrgeim tipp (166,5 m) ● Tekke poolest liitpinnavorm ● Emumäe maastikukaitseala - 536 ha ● Puidust vaatetorn (21,5 m) Mullastik ja taimestik ● Eesti parimad mullad (boniteet üle 55) ● Põhjaosas leostunud rähksed mullad, lõunaosas leetunud ja liivsavist koosnevad mullad ● Alla 10 % soomuldasid ● Metsastunud alasid 40,5 % (palu- ja nõmmemänikud, kuuse- segametsad, tammedega sürjemännikud) Ajutised järved ja karstialad ● Lubjakivide maapinnalähedane asend ja ümbrusest suurem kõrgus põhjustavad kivimite karstumist ja pinnavete neeldumist ● Paljud jõed ja ojad lähtuvad kõrgustiku jalamilt
sisemaal. Veestik Sakala kõrgustiku kõrval(idas) paikneb eestis üks suurimaid järvi Võrtsjärv. Suuremad jõed mis on tekkinud Sakala kõrgustikule on Halliste ja Raudna. Sakala kõrgustikule jääb ka paar suuremat järve. Üks neist on Viljanid järv ja teine Veisjärv. Vanad orud täituvad ka kevadel veega, aga suve algul kuivavad nad uuesti peaaegu ära ja alles jäävad kõigest veesilmad. Muld ja taimkate Seal on leostunud ja leetjad mullad, mis on Eesti vanimad ja kõige paremad põllumullad. Nad on tekkinud aladel, kus pinnakatteks on paks moreenikiht, mis loob eeldused soodsa niiskusreziimi kujunemiseks. Leostunud ja leetjad mullad on rohkem levinud ka Pandivere, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. Peale selle on seal ka teist sorti mulda. Näivleetunud mullad. Lähtekivimiks on punakaspruun moreen. Põllupidamiseks on need keskmise või kõrge viljakusega mullad, kuid vajavad perioodilist lupjamist
rohumaad 23%. Põllumajandus kasutab 1/3 maismaast. Põllumaa- istandused, põllud, kultuurkarjamaad. Looduslikud rohumaad- kultuurkarjamaad, niidud, luhad, rohtlad, poolkõrbed, kõrbed, savannid, tundrad, kõrgmäestikniidud. Kliima- õhutemperatuur taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk, sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada. Mäestikud on vähe sobivad taimekasvatuseks, sest järsud nõlvad, jahedam, sademed uhuvad toitained nõlvadelt ära. Mullad- viljakus (huumus, mineraalained), pH, soolasus. Agroklimaatilised vööndid: Parasvööde- taimekasvatus võimalik soojal aastaajal (1 saak aastas), piisavalt niiskust, palju põllumaid/rohumaid (okas-, sega- ja lehtmetsad, rohtlad). Lähistroopiline vööde- Mandrite läänerannik (Vahemeremaad): kuum ja kuiv suvi, pehme ja vihmane talv,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
