Kokkuvõte Mulgi murdest Mulgi murre on tõenäoliselt kujunenud muistse Sakala hõimumurde baasil ja ajaloo jooksul läbi teinud mitmesuguseid muutusi. Geograafilise asendi ning ühiskondlike ja majanduslike põhjuste tõttu on see lõunaeesti läänerühma moodustav murre mõningal määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte
Mulgi vanasõnad Ega ilma pole tuldud sitale, vaid tükka tegemä (Helme) Ega muidu tüli ei tule, kui mõlemal pool õigust ei ole (Helme) Ega määrit vanger ei röögi (Tarvastu) (altkäemaks) Ega "ole terve" obest toida (Tarvastu) Ega saapakandja tää, mis pastläkandjale vaja om (Tarvastu) Ega tõist enne kitta ega laita tää, kui vakk tuhka ja kolmandik söse üten ärä om süüd (Tarvastu) Igal seadusel on kaks otsa, kui ümberd ei saa, siis astutakse üle (Tarvastu) Jonn om jumalast lood, kiusamine keisrest säet (Tarvastu) Kannatus on rõemu võti (Tarvastu) Kelle henge nällän, selle põld põdur (Tarvastu) Kinkja olli Kiisa kõrtsi koldes ära koolu, järgi olli jäänu kaits poiga Osta ja Müü (Karksi) Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele (Tarvastu) Kui pada roostetatud, ega siis puudergi saa puhas olla (Tarvastu) Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis (Tarvastu) Kurja i...
Mulgi pudru sünd. Ajalooliselt jääb mulgi pudru sünd 19. sajandi esimesse veerandisse, mil mulgid hakkasid esimesena tangu ja vastselt talupõldudele ilmunud kartulit koos pudruks keetma. Üle kogu Eesti levib Mulgi pudru valmistamise ja söömise tava on alles 19. sajandi viimasel veerandil. Seoses sellega, et mulgid teistes kihelkondades talusid päriseks ostsid levis Mulgimaalt mujale Eestisse ka mulgi pudru söömise ja valmistamise komme, nii nagu näiteks ka rasvasäilitamise komme, pekirasvaga keedetud tangudega kapsaste (mulgi kapsad) valmistamise ja söömise komme ning ka segakama. Mulgi pudru sünd oli tingitud uue vilja, kartuli kokkuhoiust. Et varutud vilju jaguks uueks saagikoristuse ajaks tuli varutud vilju toidutegemisel ühtlaselt kasutada ehk kokkuhoida ning just kokkuhoiu eesmärgil segatigi toidu tegemisel erinevaid vilju. Eesti leentes ja segatoitudes ei puudunud kunagi
Mulgi pubi Meie ettevõtte logo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tutvustus Ettevõte asub Viljandi kesklinnas Mõeldud inimestele, kes soovivad nautida maitsvat toitu hubases ja rahulikus kohas Pubis on 40 kohta Suviti avatud terrass, kus on 20 kohta Lahtiolekuajad TN 10.0017.00 RL 10.0023.00 P, E suletud Töötajad Meie ettevõttes on 12 töötajat 3 teenindajat 2 puhastusteenindajat 1 nõudepesija 2 laohoidjat 2 peakokka 2 abikokka Meie ettevõte pakub... Mitmeid salateid (näiteks Kreeka salat, Nizza salat jms) Magustoite (näiteks toorjuustukook vaarikatega, Creme brulee jms) Praade, suppe, snäkke ja loomulikud erinevad jooke Samuti on menüüs ka lai kohvivalik Creme brulee ...
Keskmurre
Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa
(v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei
ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on
levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele.
Keskmurde tähtsamad erijooned
· Hilisdiftongid: ea < hää, pia
Töö eesmärgiks olen seadnud selle, et peale referaadi lugemist omaks Mulgi kultuurist enne mitte midagi teadnud lugeja põgusa ülevaate selle kultuuri olemusest ja peamistest iseloomustajatest. Pilt 1. President Toomas Hendrik Ilves Mulgimaa piiriviitade avamisel © Elmo Riig, Sakala 1. MULGIMAA PAIKNEMINE Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil
.............................................. 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............................................................................................................ 4 Mulgi raudtee ...................................................................................................................................... 4 Linavabrik ........................................................................................................................................... 5 Abja külanõukogu ............................................................................................................................... 5 Abja sovhoos ...............................
Mulgimaa Tutvustus Mulgimaa ulatub läbi Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaa alade. Mulgimaa on kultuuriajaloolineline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme. Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa.
inimestel tekiks ettekujutus, kuidas kihelkonnapiir maastikus kulgeb. MULGIMAA Mina valisin Mulgimaa ja selle piirkonna rahvariiete kirjeldamise sellepärast, et mu esivanemad on Hallistest ja Viljandi kihelkonnast pärit. Mulgimaa -Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning mõningane osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest. Seal piirkonnas räägiti vanasti ( ka mõningal määral praegu) mulgi murrakut. Isegi Hendriku ,,Liivimaa Kroonikas ,, mainitakse Halliste(Alistekund) kihelkonda. Üsna levinud arvamuse kohaselt hõlmab Mulgimaa tervet Viljandimaad Paistu, Kõpu, Viljandi, Tarvastu, Kolga- Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonda; Helme kihelkond Valgamaalt ja Halliste ning Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt. Seda ala nimetatakse Suur- Mulgimaaks. Mulk on Läti keelne laensõna ja tähendab- lolli või tobu. Alguses oli see sõimu või pilkena mõeldud,
vaid 133 talu. (Riisalo 1968) Hoolimata kõikvõimalikest hädadest ja tagasilöökidest aitas piirkonda taas jalule tõusta linakasvatus. Raske töö ja tänuväärse saagiga kogusid kohalikud elanikud üsnagi arvestatava varanduse ning võib arvata, et see kogutud jõukus võis olla üks põhjus, miks Hallistes mindi varem, kui mujal, juba 1846. aastal, üle teorendilt raharendile. Raharent tõi endaga kaasa talude ostmise ja müümise. Arvatakse, et Halliste kihelkonna Mulgi talust Tartumaale ja mujale siirunud taluostjatega levis kaasa mulgi nimi, mis hiljem tähistas ka jõukamaid elanike. Lisaks põllumajandusele aitas kihelkonna edule kaasa ka kitsarööpalise raudtee valmimine – tekkis Mõisaküla asula, millest hiljem kujunes linn ning Abja-Paluoja alev. Sinna lähedale asustati ka toorlinavabrik, mis jällegi pakkus inimestele tööd, tuues laastatud Hallistesse uusi inimesi ning andes vanadele elanikele põhjuse jäämiseks. 19. sajandi keskel
kooliõpetus, mis tähendab, et see keel peatselt hääbub. · Tartu keelt tuntakse ajaloolise keelena, mida kasutati 17-19 saj Tartu- ja Võrumaa kiriku-, kooli- ja kohtukeelena. · Setu keel on regionaalkeel Kagu-Eestis Setumaal. Arvatakse, et tal on tänapäeval 5000 kõnelejat. · Setu keel on väga sarnane võru keelega olles viimase murrak. · Setudel on iidsed kombed, traditsioonid ja tugev identiteet. Seetõttu räägitakse setu ja võru keelest eraldi. · Mulgi keel on regionaalkeel peamiselt Lõuna-Eestis Mulgimaal. Enamasti Viljandi ja Valga maakonnas. · Mulgi keel on tuntud luulekeelena. Rikkalik luuleloomng ja kirjandus. · Mulkide Seltsi eestvedamisel ilmus 2004 mulgi keele lugemik ,,Mulgi keelel ja meelel". Ilmunud on hulgaliselt plaate mulgikeelsete laulude ja luulega. · Tänapäeval puudub mulgi keelel ametlik staatus. Arvatakse, et rääkijaid on umbes 1000. Vananev rühm, keel on hääbumas.
Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti arusaadav, S=TS-ga (tsiga,tsõõr) EI=AI (hain, saisma, sain) D=Q-ga (mõtsaq, lapsõq) Paljud murdesõnad kirjakeeles põhjamurretes tundmatud ( kõiv-kask, ikkama-nutma, like-märg, kura-vasak, pettäi-mänd, varjutus-peegel) · Mulgi murre lõunamurretest kõige põhjaeestilisem. A=E-ga sõna järgsilpides (kirjutame-kirjuteme)
..............................................................................5 4 Lõunaeesti murded...................................................................................................................6 4.1 Tartu murre....................................................................................................................... 6 4.2 Võru murre........................................................................................................................6 4.3 Mulgi murre ............................................................................................................... 7 5 Kokkuvõte................................................................................................................................7 6 Kasutatud materjal................................................................................................................... 8
kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles." ... ,,Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda." ... ,,Minul on ikka konkreetne sõnum olge mõnusad! Ma ei tahakski eesti rahvale muud öelda." "Mulgi neiu" kodust lahkusin ma vargsi hiilisin öö varjus Karksi sealt ma leidsin ühe mulgi kuigi mulke oli hulgi /---/ ütlesin et oleks funny kui sa tuled mulle Manni igal hommikul siis rapsad sahvrist mõned mulgi kapsad /---/ rind kord kadedusest paisus nähes pruuti sõbra kaisus aga nüüd on mulgi neiu imekaunis Mulgi Neiu Rahvuslind Kes seal lendab üle taeva taga vägev suitsujutt? Mõtelda suurt pole vaeva- lennuk see ja asi mutt! Aga miks see lennuk siutsub, üles-alla käib ta tiib, Miks ta rauana ei kriuksu kuigi taga suitsutriip? Ei küll ehi tema rinda
Estonian dialects Kui k'äzi k'äüles? Kuiss käbäre käivä? Kuidas käsi käib? Traditionally, the Estonian dialects are categorized to three as follows: 1) Northestonian dialects : Insular, Western, Central and Eastern dialect 2) Southern Estonian dialect Group : Mulgi, Tartu and Võru dialect 3) Northeastern coastal dialect S-Saartemurre/insular dialect L-Läänemurre/western dialect K-Keskmurre/central dialect M-Mulgimurre/Mulgi dialect T-Tartumurre/Tartu dialect V-Võrumurre/Võru dialect I-Idamurre/eastern dialect R-(Kirde)rannikumurre/ northeastern coastal dialect Dialect Speakers % 1. Northen Estonian dialect 26 986 3,0 · Eastern dialect 1 270 0,1
5. Hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist 13. Mis on Sinu koduvald/linn? Millises maakonnas see asub, kes on valla/linnajuhid ja milline on sümboolika? Sümboolika esita pildina, mille lahti seletad. Minu koduvald on Halliste vald see asub Viljandi maakonnas, Halliste vallavanem on Ene Maatee, sümboolika on lipp ja vapp Paelornamentikaga ehitud rist sümboliseerib Halliste vaimseid traditsioone. Risti lõhik viitab nii meeste kui naiste seas populaarsele mulgi kuuele, mille küljel on samuti kaaruspaeltega kaunistatud lõhik. Lipu värvideks on nn. "mulgi koloriit": must, punane ja valge. Kaaruspaeltega ehitud rist sümboliseerib Halliste vaimseid traditsioone. Risti lõhik viitab nii meeste kui naiste seas populaarsele mulgi kuuele, mille küljel on samuti kaaruspaeltega kaunistatud lõhik. Lipu värvideks on nn. "mulgi koloriit": must, punane ja hõbe. 14. Millised on teie koduvalla/linna eelarve suurimad kuluartiklid? Tooge välja 3 valdkonda
.......................................................................................11 LISAD.......................................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Minu klienditeeninduse praktika toimus ... . See on toitlustusasutus, kus pakutakse õdusat olemist koos mulgi toitude ja meeldiva teenindusega nii kohalikele kui teelistele. Praktika mahuks oli 195 tundi ning eesmärgiks saada ülevaade praktikaettevõtte töökorraldusest, harjuda töökeskkonnaga ning saada ettekujutus klienditeeninduse tööst. Selgitada välja klientide soove ja vajadusi ning arvestada nendega. Kuna ettevõttes mängib väga tähtsat rolli koostöö töötajate vahel, sain aimu, milline see peab olema, et kõik laabuks sujuvalt. ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS
Tarvitati kama ( keefiriga, hapupiimaga, joguritiga) Lumepallisupp – ujuvad saared Magus supp kuivatatud puuviljadest Mustikasupp Rukkijahuvaht, odrajahuvaht Mannavaht Pannkoogid ( tatrajahu, tangupudru) Kohupiimakook Marjavaht e marjalumi Õunakook Mahlatarretised Kaneelirullid Leivasupp(marjadega, puuviljadega) Karask Leib Seenepirukas Rabarbarikook Värsked puuviljad, piimakisell, karamellikisell, ahjuõunad Sepik, pidusai, pärmitaignast plaadipirukad, kartulisaiad, kringel, mulgi korv, pannleib, moosi piirak, kohupiima korp Leib Hapendatud rukkileib – naturaalselt kääritatud. Leiva koostisesse kuulub rukkijahu, vesi, juuretis, sool. Tihti soola ei lisatud, leivakõrvane oli soolane. Lihaleib, silguleib, muude lisanditega leib Sepik, sai, rohekm pühade-ja pidupäevatoit Salatid, suupisted Kartulisalat, põldoasalat, kilusalat, rosolje, seenesalat, klopitud kurgisalat
EESTI ROMANTISM Lydia Koidula draamalooming & ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" Näidendeid hakkas Lydia Koidula kirjutama peamiselt vajadusest anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. Eesti näitlejate teatrietendused just eesti publikule said alguse 1870. aastal, kui Vanemuise seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette Koidula esimene näidend naljamäng ,,Saaremaa onupoeg", mis oli küll mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid samas oli sellest palju Koidulapoolseid täiendusi ning kohandusi Eesti oludele. ,,Saaremaa onupoja" ettekandmise peakorraldaja oligi Lydia Koidula ise. Lisaks näidendi teksti kohandamisele aitas ta näidendit lavale seada, kirjutas etenduse elavamaks muutmiseks mõned laulud ning ka saati...
The area today lies in the very heart of the historical Mulgimaa the home of hills, deep valleys and lakes brought together by a beauty spot Halliste primeval valley. According to several folk tales, it is also in these valleys, woods and bogs that Old Nick found refuge.The great variety displayed in the nature is also reflected in the local cultural heritage. At the beginning of the 19th century growing linen spread and became the basis of the legendary wealth of Mulgi farms. The ancient barn-dwellings and decaying manor houses are the mute witnesses of those times. The riches and cultural heritage of Mulgimaa owe to the diligence and tenacity of the local people. Village handicraftsmen and masters have always been honoured. Mulgikapsad (stewed sauerkraut with barley groats), Estonian cheesecakes and kama (a roasted meal-mixture) have not lost their popularity. However, linen growers have now been replaced by cereal grains growers and many
liht- ja rütmilisel kordumisel. Igal paikkonnal olid erinevad mustrid ja kirjad, millega tehti just oma rahvarõivas eriliseks. Lõuna-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad 19. sajandi administratiivjaotuse järgi Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal kantud rahvarõivad. Silmapaistvad on Mulgimaa, s.o. Halliste, Karksi, Tarvastu, Paistu ja osaliselt ka Helme alad, sest seal on enim säilinud vanad elemendid rahavarõivaste juures. Nii leiame Mulgi naisterõivaste kaunistustes värviliste lõngadega tikitud arhailist taimeainelist ornamentikat.(Joon 1995) Halliste rahvarõiva peamised osad Halliste neiu rahvariide peamisteks osadeks on särk, vaip-seelik, puusapõll, vöö, sukad, pastlad ning lisaks veel peapael. Halliste naine: särk, seelikupook, vöö, pikk-kuub, pearätt, sukad, pastlad ning lisaks õlakate. Meherõivastus: särk, püksid, vöötasku, pikk-kuub, kaapkübar, poolsukad.
isikud, olendid, hüüdnimed, müütilised olendid (Mari, Murka, Pöial-Liisi, Suur Tõll) 2. ehitiste, ruumide nimed (Eesti Rahvusraamatukogu, Pikk Hermann, Merevaigutuba) 3. ajalehed, ajakirjad (ajaleht Eesti Ekspress) 4. sõidukid, taevakehad (laev Regina Baltica, Väike Vanker) 5. autasud (Eesti Taassünni auhind) 6. kaupade, toodete nimed (kakao Meie Mark) 7. ürituste nimed (Valge Daami päevad) 8. asutuste, organisatsioonide, seltside ametlikud nimed (aktsiaselts Mulgi Meier, Eesti Heliloojate Liit) * kui ametlikkust ei rõhuta, siis väike täht (heliloojate liit) 9. riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik) *kui ametlikkust ei rõhuta, siis väike täht (Eesti vabariik) Väikese algustähega kirjutatakse: 1. rahvad, hõimud, keeled (eesti keel, eestlane, soome hõimud) 2. kuud, pühad, idamaa kalendri aastad (märts, emadepäev, koera aasta) 3. üritused, sündmused (rahvusvaheline raamatuaasta, olümpiamängud) 4
Koostaja: Kaie Aavik 2013 Sissejuhatus: Tutvustada Narvast pärit loodushuviliste gruppile Mulgimaad. Tööeesmärk: Koolitöö koostamine ning endalegi informatsiooni mulgimaa kohta koguda ning huvitavat teada saada. Kasutatud meetodid: Omalooming ja interneti leheküljed. Sihtrühm: Värskes õhus viibimine, roheline mõtteviis, õhtusöök mulgi päraselt. Maakonna üldtutvustus: Lipp Vapp Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas. Loodus:Sakala kõrgustik,Soomaa,Soomaa rahvuspark,Viljandi järv,Võrtsjärv Pindala: 3422,49 km² Elanikke: 49 255 (1.01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: JõhviTartuValga/Tee nr 3 266 km, 4 tundi ja pausid Ajakava: tulek 06.00- 10.00 tagasi 17.00-21..00 Objektid: Abja-Paluoja muuseum Muuseum asutati aastal 1999
Maamurre jagunes omakorda kaheks: 1) maamurdeks kitsamas mõttes ja 2) Peipsi (ehk Vaia) murdeks. Peipsi murre osales hilisema idamurde kujunemises, mida on südaeesti murretest kõige vanem. Kitsam maamurre sai aluseks ülejäänud südaeesti murretele. 3. Jägnevad suuremad erinevused murrete vahele kujunesid esimesel aastatuhandel pKr. Maamurre jagunes saarte, lääne- ja keskmurdeks. Lõunaeesti (Ugala) jagunes lääne- ja idarühmaks, eristades Mulgi murde idapoolsest lõunaeestist. See on periood, mil hakkasid kujunema murded sellistena, nagu me neid praegu tunneme. 4. Kitsamad murdeerinevused hakkasid kujunema alles pärast muinasaja lõppu. Need on palju seotud alamsaksa keele mõjul toimunud oluliste keelestruktuuri muutustega 13.- 16. sajandil. Hakkasid levima lõpukadu, sisekadu, seejärel analoogilised de- mitmus ja si- imperfekt jms
juhatajana Kasepää vallas Raja küla ministeeriumikoolis ning 19191927 Kärstna algkooli juhatajana. Seejärel sai temast kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi" (1925) ja "Roheline sisalik" (Tartu, 1925) jm. Kujundirikkais ja humoorikais luuletustes kasutab H. Adamson tihti murdekeelt. Kirjutanud ka esperanto keeles. 1928. aastal ilmus lapsepõlvemälestusraamat "Kuldsel elukoidikul".
Enne, kui piibli tõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne Eesti kirjakeel, eksisteeris Eestis kõrvuti põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad? PõhjaEesti ja LõunaEesti murderühmade sees eristatakse 8 peamurret. PõhjaEesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saarte murre. LõunaEesti murderühma moodustavad Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. Võru murde sees eristatakse setu alamurret. 33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded? Peamurded jagunevad omakorda 107ks kihelkondlikkuks murrakuks. 34. Millise murde baasil on kujunenud eesti kirjakeel? Miks? Eesti kirjakeel on kujunenud keskmurde põhjal, kuna see on kõige laiema levialaga Eesti murre. 35. Mis murre on olnud tänapäevani kõige elujõulisem?
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Suislepa paljandi kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Kirjalik töö õppeaines „Keskkonnakaitse üldkursus“ Koostajad: Juhendaja: Tartu Sisukord Osa 1 ....................................................................................................................................... 3 Osa 2 ....................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 7 Osa 1 Suislepa paljand asub Viljandi maakonnas, Tarvast...
................................................................................................ 4 Meeste rõivad.......................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 10 Sissejuhatus Olen pärit Viljandimaalt Tarvastu vallast Mustlast. Tarvastu vald kuulub Mulgimaale, seega kirjutangi mulgi rahvarõivaist ja Tarvastu vallast. Tarvastu kihelkond kuulus etnograafiliselt koos Paistu ja Helme kihelkonnaga Lõuna- Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised.
........................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 1.ÜLESANNE A 130239 Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 1. Põllumassiiv numbriga 57945730138 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Viljandimaal, Halliste vallas, Mulgi külas. Põllumassiiv on 7,34 ha suur. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mille tunnus on 19202:001:0030ja mille nimi on Lilleoru. 3. PRIA andmetel on terve massiiv maaparandusala. 4. Ala ei ole ei LFA ala, NATURA ala ega ka nitraaditundlik ala, 5. Lähim loomakasvatushoone linnulennult on 38 meetrit. Loomakasvatushoone eest on vastutav Raivo Kull. Hoone asub Viljandimaal Halliste vallas, Mulgi külas, Lilleorus
Hendrik Adamson Elulugu Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus · 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis · 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris 1919 asus Kärstnas koolijuhataja kohale , kus hiljem sai temast kutseline kirjanik Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige Kasutas varjunimesi: As Vosdam,Coco Mulgi murdes luuletused ,, Mulgimaa '' Esimesed riimid pani kirja tänu külarahvale. Esimeseks ajakirjanduses avaldatud kirjutis on "Pühapäeva hommik" (1913) Esimese ajakirjana avaldas "Meie Mats" Kirjutanud on ka esperanto keeles "Literature mondo" Looming On avaldanud miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi novelle Mulgimaal olles tahtis koostada ja kirjutada luuletusi , selleks palus abi F. Tuglaselt 1919 ilmus kogu "Mulgimaa" Laul"Om maid maailman tuhandit" Loetakse Mulgimaa hümniks ka...
Seal on teatud eeltöögi juba tehtud. See on Viljandi. Linn, mis juba poolteist sajandit tagasi paistis «Sakala» ja Carl Robert Jakobsoni näol silma radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti kultuuriareaalide üleminekuvööndis paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid. Linn ise on roheline ja Viljandimaal leidub nii kõrge tootlusega majandusmetsi kui ka suure looduväärtusega hoiumetsi. Viljandimaa on suutnud säilitada oma mitmekülgsed kultuuritraditsioonid. Toimuvad iga- aastased maakonna laulu- ja tantsupeod, korraldatakse zanripäevi, toimuvad folklooriseminarid, omakultuurilist identiteeti aitavad hoida Mulgi Kultuuri Instituut ja
See on Viljandi. Linn, mis juba poolteist sajandit tagasi paistis «Sakala» ja Carl Robert Jakobsoni näol silma radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti kultuuriareaalide üleminekuvööndis paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel – mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid. Linn ise on roheline ja Viljandimaal leidub nii kõrge tootlusega majandusmetsi kui ka suure looduväärtusega hoiumetsi. Viljandimaa on suutnud säilitada oma mitmekülgsed kultuuritraditsioonid. Toimuvad iga- aastased maakonna laulu- ja tantsupeod, korraldatakse žanripäevi, toimuvad
Eesti keele murded • Murded jagunevad: põhja- Eesti ja Lõuna-Eesti murded tekkisid 14.-15. sajand • Murded jagunesid paikkondlikeks murreteks. • Tänapäeval liigitatakse kolme rühma • Põhja-Eesti murde rühm- saarte-, lääne-, kesk - ja ida murre. • Lõuna-Eesti murde rühm- mulgi-, tartu- ja võru murre. • Kirde ranniku murre- ranna murre. • Suurim erinevus tänapäeva kasutatavast on Lõuna-Eesti murretel, Mulgi, tartu, võru ja Setu murrakut võib nimetada eraldi keeleks. • Kokku moodustavad Lõuna-Eesti keele mida peetakse vanimaks Läänemere Soome hõimu keeleks. • Aja möödudes lähenes Lõuna-Eesti keel Põhja-Eesti keelele ehk Tallinna keelele, kuid on säilinud erinevused grammatikas, sõnavaras. • Tänapäeval on Lõuna-Eesti kõige elujõulisem osa Võru keel ehk Võro kiil.
mõjutatud. Vanema seto keele kohta saame aimu peamiselt rikkalikust lauluvarast. Sealne keel (eriti vanemat tüüpi lauludes) on arhailine ja viitab väga ammustele algetele ning pikale kujunemisloole. Arvatakse, et soome-ugri keelte ühtsest algkeelest lahknemine algas kuskil 12 000 aastat tagasi (nooremast kiviajast alates). Seto rahva ja keele eraldumine jääb seejuures lahknemise viimasesse järku, mil Lõuna-Eesti hõimud (seto, võro, mulgi, tartu) jagunesid selgemalt eristatavateks oma keelega (või murretega, murrakutega) piirkondadeks. Paljude erinevuste kõrval võib leida mitmeid sarnasusi, mis viitavad ühisele kultuuritaustale. Seega võime väga tinglikult viia seto vanemad laulud ja sellega ka laulukeele arenguloo soome-ugri alghõimu aegadesse. Seto keele elujõulisust nõrgestas peamiselt 20. sajand, mil elukorralduses muutus palju. Setode sulandamine eestlaste hulka 1920.-1930
paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi. Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu (tarto), setu (seto) ja mulgi keelteks. Traditsiooniliselt on jaotatud eesti murdeid järgmiselt : 1)Põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre. 2)Lõunaeesti murderühm: Mulgi, Tartu ja Võru murre. 3)Kirderannkumurre Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus on mõnevõrra erinev: 1.põhjaeesti murded 1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre 1.1.2. läänemurre 1.1.3. saarte murre 1.1.4. idamurre 1.2. kirderannikumurded 1.2.1. rannamurre 1.2.2. Alutaguse murre 2. lõunaeesti murded 3
indo-euproopa keeltes iseloomulikumaid tunnuseid Eesti keeles 85% moodustavad laensõnad. Vorm im oodustus … on püsivamaid struktuuritasandeid. Soome-ugri keeltes käänete arv suur Indo-euroopa keeltes flektiivne vormimoodustus Lausem oodustus soome-ugri keeltes - tagasõnad indo-euroopa keeltes – eessõnad Eesti keele sõnajärg on sarnane saksa sõnajärjega. M urded Eestikeeles 8 peam urret: Lõuna-Eesti Võru Tartu Mulgi Põhja-Eesti Saarte Lääne Ranniku Ida Murded jagunevad Kesk murrakuteks Lõuna-Eesti(üldiselt) S T Ei Ai Q-mitmus Oluline: Kask-kõiv Mänd-pedak Tartu m urre Omaaegse Lõuna-Eesti kirjakeele aluseks Kuuskedest- kuuskist M ulgim urre Kõige põhjaeestlikum A e Kirjutame- kirjuteme
peekon, püramiidide maa, saksa täpsus, vallavolikogu, valitsus, hollandi juust, päevaleht, olümpiamängud, vanalinnapäevad, medal, jaanuar, esmaspäev, jõulud, suur lomp, male maailmameistrivõistlused, esimene üldlaulupidu, maailma karikavõistluste turniir, ülemaailmne noorsoofestival, rakvere raibe, siberi nulg, kreeka pähklipuu, pekingi part, tori hobue, kaukaasia lambakoer, soome kelk, soome saun, türgi diivan, mulgi kapsad, rootsi punane, tallinna kilud Esisuurtäht+jutumärgid 1. Teoste pealkirjad. 2. Raadio- ja telesaadete pealkirjad. 3. Sarjade pealkirjad. 4. Kunstiteoste pealkirjad. 5. Kultuurtaimede sordinimed. 6. Mängude nimed. ,,Tõde ja õigus", ,,Liivi kuldrenett" Esisuurtäht ilma jutumärkideta kirjutatakse ajaloosündmused. Esimene maailmasõda, Andromeeda udukogu, Rootsi kroon, Tartu Ülikooli arstiteaduskond,
Murdeluule Esinema hakkab murdeluule ning üheks viljakamaks eesti mureluuletajaks saab Artur Adson (1889-1977), kes pärines Võrumaalt ning kirjutas Võru murdes, andes edasi lapsepõlvemälestusi. Hendrik Adamson (1891-1946) Viljandist pärit, Mulgi murdes kirjutatud. Esimene luuletuskogu ''Mulgimaa''; külalauliku-tppo, omapära tuleb esile huumori kaudu, luuletustes leidub ühiskondlikku satiiri. Modernistlik luule Eesti luules leidub näiteid futurismist, millele lisandusid kubism ja konstruktivism eeskätte kujutatavast kunstist tulnud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules.
Eesti riiklik ja rahvussümboolika Inimene ja ühiskond 4. klass Taimi Luik Paistu Põhikool Juhendaja Marika Anissimov RIIKLIK JA RAHVUSSÜMBOOLIKA Riiklik sümboolika Rahvussümboolika lipp rahvuslill vapp rahvuslind hümn rahvuskivi rahvuseepos LIPP • Sinine on taevas ja Eesti sisepinnalised järved • Must on meie rahva minevik, muld, mulgi mehe must kuub ja head tuld andev süsi • Valge näitab rahva püüdlust valge ja valguse poole EESTI SUUR RIIGIVAPP • kuldne kilp • kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi • külgedelt ja alt kaks allosas ristuvat kuldset tammeoksa LIPU KASUTAMINE • heisatakse riigi- ja rahvuspühadel • heisatakse päikesetõusul • langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte
Kristjan Jaak Peterson Haritud eestlane, kes ei häbenenud talupoeglikku eesti päritolu ja kandis musta mulgi kuube. Kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Kes oli see suur mees? Mille poolest sai ta kuulsaks? See mees oli Kristjan Jaak Peterson, kes sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta elutee polnud pikk ning ei ole tema kohta palju teada. Juba gümnaasiumis hakkas ta kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi. Peale gümnaasiumi lõpetamist asus ta edasi
Liivi keeles kuska,kuski Vene keeles , Läti keeles kuceemakoer, kuciskoer Itaalia murdeis guttsu Ei ole laenatud Soome, isuri, karjala keeles emis Soome sälko sälg Karjala sälky sälg(varss,põdravasikas) Vadja mullikaz mullikas(noor pull) Soome mullikka mullikas(noor pull) Ilma korraliku seletuseta Sõnn (soome keeles sonni(pull)) Tall (soome keeles tallo(aastane siga)) Ups kult (liivi keeles õ'pkz) On toodud kirjakeelde eelmisel sajandil Kõuts(isakass) tõi Mulgi murdest Oskar Loorits 1920. Küülik(kodujänes) tehistüvi, tõi Manivalde Lubi 1930. aastate algul. Eeskujuks vene (kodujänes) Tänan tähelepanu eest!
võõrnimedes. C, q, w, x ja y on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma - põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused pärinevad sellest ajast, kui läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest. 14-15 oli Eestimaal sunnismaisus ja inimesed ei saanud üldse liikuda. Sellest tekkisid eri piirkonnas eri murrakud. Põhja-Eesti murderühma kuulusid saarte, lääne-. kesk- ja idamurre. Lõuna-Eesti murderühma kuulusid Mulgi, Tartu ja Võru murre. Eraldi kolmanda murderühma moodustas kirderannikumurre. 20. sajandis algusest liikumisvõimalused suurenesid ja Põhja-Eesti murderühm lõi normeeritud kirjakeele, mis vähendas murdeerinevusi.(2) Eesti keel on pärit soome-ugri keelkonnast, mis on väga suure kõnelejate arvuga. Eesti keele lähemad sugulaskeelte vadja ja liivi keele kõnelejad on peaaegu väljasurnud, aga eesti keele kõnelejaid on veel palju
Puusapõlled olid tehtud valgest linasest riidest, mida kaunistati värvilistest lõngadest tikanditega. Põhivärvid olid potisinine, madarapunane, kollane, roheline. Tikandite tegemisel olid populaarsed taimeornamentika, kuid kasutati ka usuga seotud motiive- näiteks jõuline ja paljutähenduslik elupuu motiiv oli üsna populaarne. Kuid üheks kõige tuntumaks rahvariideks Eestis on kindlasti villane mulgi pikkuub. Mulgimaal on pikkuube kandnud nii naised kui mehed, samas kui mujal Eestis oli naiste kehakatteks jakk. Mulgi pikkuub oli musta värvi. Musta värvi saamiseks leotati pruunist lambavillast lõnga või kangast rauarikkas soovees. Halliste kandis oli naiste pikkuuele hall või pruun krae, kuna meeste pikkuuue krae oli sinine. Jõukamate mulkidel olid pikkuue varrukate ja hõlma siseküljed punasest ja kallist poeriidest. Kuued olid kaunistatud punase paelaga, mis
KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, vastandumine Paul-Eerik Rumm...
Köögis on külalistele kasutamiseks elektripliit, mikrolainahi, veekeetja, külmkapp ja erinevad söögiriistad ja nõud. Hostelis on ka majapidamisruum, kus paikneb pesumasin tasuliseks kasutamiseks, ühiskasutatav triikraud ning koristustarbed. Külaliste vastuvõtt ja registeerimine toimub fuajees ning lisaks on raamatuspidamiseks ning vajalike asjade hoiustamiseks väike kontori ruum. Eritasu eest on vajadusel võimalik tellida ka hommiku-, lõuna- või õhtusöök Mulgi Kõrtsist, mis toimetatakse Hostelisse kohale. Hommikusöögi soovi korral tuleb sellest etteteatada eelmise päeva õhtul ning lõuna- või õhtusöögi puhul 1-1,5h. Hostel on avatud aastaringselt, kaasa arvatud pühade ajal. Sihtrühmaks on noored, rändajad ja inimesed, kes soovivad odavat ööbimist läbisõidul. On oodata suuremat külastust suve- ja talvekuudel ning väiksemat külastust sügis- ja kevadkuudel.
pillimängijana, kala- ja hülgepüüdjana. Meeste toas saab kohtuda kuulsaima Kihnust pärit mehega ehk laevakapten Kihnu Jõnniga; lapsepõlve tuba - aukohal laste riided ja lelud. Kihnu kultuur tervikuna on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Ükski teine kultuuripiirkond Eestis sellist tunnustust tervikuna saanud ei ole 36. Mulgid Mulgimaa pealinnas Abja-Paluojas seal tervitab külalisi uhke mulgi mees, kes kannab rahvariideid. Kuju kannab mulgi kuube kuube kannavad Mulgimaal nii mehed kui ka naised. Mulgi kuub on musta värvi pikk villane mantli moodi rõivaese, mis on kaunistatud punase paelaga. Paelad näitavad kandja jõukust mida rohkem paelu, seda jõukam. Rahvariides targa, haritud ja nutika Mulgi mehe puidust kuju, toidukoht Mulgi kõrts. (tuntuimad rahvustoidud on pärit mulkidelt mulgi kapsad, mulgi puder ja kama) Mulgimaa kaart 37. Setod
Murdeliselt jaguneb Eesti 2 suureks piirkonnaks : Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. 31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel? Põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad? On 8 peamurret: Põhja-Eesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saartemurre; Lõuna-Eesti murderühma Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. 33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded? Peamurded omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks. 34. Millise murde baasil on kujunenud eesti kirjakeel? Miks? Eesti kirjakeel on kujunenud keskmurde baasil, kuna see on kõige laiema levialaga eesti murre. 35. Mis murre on olnud tänapäevani kõige elujõulisem? Kõige elujõulisem on Võru murre, mis on saavutanud kohaliku kirjakeele staatuse. 36
EESTI KEEL Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.Eesti keele ajalooks nimetatakse ka seda uurivat teadusharu.Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju.Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.Eesti keelt eristab paljudest teistest keel...
Sissejuhatus Aastal 1946 tegevust alustanud väikesest Tartu Puu- ja Aedviljatehasest kasvas välja Eesti Vabariigi üks suuremaid konservitööstuse ettevõtteid- Tartu Konservitehas ehk praeguse AS Salvest eelkäija. Missioon on teha tarbijate elu maitsvamaks ja mugavamaks. AS Salvest asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 m² suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m². Salvestis töötab 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 2030 aastat, mis näitab töötajate suhtumist ja lojaalsust. Ettevõtte eesmärk hoida kõrget tootmiskultuuri, väljastatava toodangu suurepärast kvaliteeti ja tarbijate usaldust. Salvesti ajalugu 1946. aastal alustas tegevust Tartu Puu- ja aedviljatehas, kus algselt töötas 26 töölist ja tootmisvahendiks olid pada, katel ning ämbrid. Oma aiandite saadustest keedetud hoidised ja soolatud kurgid-kapsad viidi hobusega tartu turule. 1951. aa...
loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles Johannes Barbarus ühiskonnakriitiline luuletaja Noor-Eesti Kirjandusrühmitus asutati 1901, eestvedaja Gustav Suits Tähtsamad liikmed- Suits, Tuglas, Johannes Aavik Eesmärk Eesti vaimse silmapiiri avardamine, kirjanduse kõrval ka kunsti ja muusika uuendamine. Elavdas kunstielu, tõstis korjanduskriitika taset, tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
