Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mulgi" - 188 õppematerjali

mulgi - kultuuri-instituut.Mulgimaa-turism.-Kättesaadav: http://www.mulgikultuur.ee/turism/marsruudid/hummuli-torva-ala- karksi-nuia-abja-paluoja-moisakula/ (19.12.2012)
thumbnail
8
doc

Eesti murded

5 4 Lõunaeesti murded...................................................................................................................6 4.1 Tartu murre....................................................................................................................... 6 4.2 Võru murre........................................................................................................................6 4.3 Mulgi murre ............................................................................................................... 7 5 Kokkuvõte................................................................................................................................7 6 Kasutatud materjal................................................................................................................... 8...

Kirjandus
56 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Eesti murded Referaat

Samas ülikoolis töötav Ulla Palomäki on uurinud võrdlevalt soome ja eesti murrete häälikumuutusi (nt Palomäki 2002). Soome ja üldkeeleteaduse osakond andis välja omaette raamatuna Mihkel Toomse käsikirjalise suurtöö ,,Lõuna-Eesti murded" 111 murdekaarti (Toomse 1998). Ka Karl Pajusalu doktoritöö Mulgi verbimorfoloogia varieerumisest (1996) on valminud ja kaitstud Turu ülikoolis. Uppsala ülikooli doktoritööna on valminud Tiina Södermani uurimus kirderannikumurde leksikaalsetest karakteristikutest (1996). Praegu teoksil olevad suured murdeprojektid Eesti murrete sõnaraamat. EKI poolt koostatav ja publitseeritav ,,Eesti murrete sõnaraamat" jääb ka lähiaastatel üheks mahukamaks eesti dialektoloogia suurprojektiks. Peale vajaduse selle sõnaraamatu järele eesti keele...

Eesti keel
46 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Koka eksami materjal (erinevad teemad)

Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga ­ mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3...

Kokandus
85 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Lydia Koidula "Elu ja looming"

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING" Referaat Koostaja: Jaak Raud 8. klass Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2011 2 Sisukord CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL............................... 1 LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING"......................................................................1 Referaat..............................................................................................................................1 Koostaja: Jaak Raud 8. klass............................................................................................. 1 Juhendaja: Toomas Aavasalu............................................................................................ 1 Torma 2011...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Jaan Kaplinski

Kirjaniku elulugu Jaan Kaplinski on eesti kirjanik ja tõlkija. Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 aastal Tartus. J.Kaplinski on mitme rahvuse, keele geenide kandja ­ isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi - võru päritolu. Tema isa oli Jerzy Kplinski(1901-1944) ja ema Nora Raudsepp(1906-1982). Tema isa Jerzy töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Tema ema Nora aga õppis tantsu ja täiendas ennast 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel sel alal Saksamaal ja Pariisis. J.Kaplinski vanemad abiellusid 1938. Aasta märtsis. Jaan Kaplinski isa Jerzy suri mõnede andmete järgi Kirovi oblasti laagris 1943 või 1944, teiste andmete järgi aga teel Poolasse 1944 või 1945. Nii pidi kasvana Jaan üles ilma isata. 1958 lõpetas Kaplinski Tartu 1. Keskkooli. Sa...

Kirjandus
38 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Kassetiluuletajad

aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, vastandumine Paul-Eerik Rumm...

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks

Faehlmanni jutuloomingut iseloomustavad vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutamine. KRISTJAN JAAK PETERSON 1801-1822 14. Märts 1801 ­ emakeele päev Ta oli haritud eestlane, kes ei häbenenud oma talupoeglikku eesti päritolu ja selle märgiks (musta mulgi kuube kandis.) Ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja iseenesestmõistetavalt ka läti keelt ning eesti keelt. (1819) astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Pärast poolteist aastat kestnud üliõpilaselu Tartus tuli Kr. J. Peterson tagasi Riiga, kus elatas end tundide andmisega ( ladina, kreeka, heebrea, vene inglise, saksa keel ja matemaatika), lootes poolelijäänud stuudiumi välismaal jätkata. Ta suri 21-aastaselt. Kuni XX...

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Lahmuse Mõis

19. sajandi teiseks pooleks oli Viljandimaa aga üks jõukamaid maakondi Eestis. Tänu linakasvatusele arenes jõudsalt taluelu ja talude päriseksostmises olid just "mulgid" esirinnas. Kuigi praeguse Viljandimaa ja kunagise Mulgimaa territooriumid ei kattu päriselt, on jõukate mulgi peremeeste jonnakus ja jõukus kuulsad tänapäevani. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine. Siit on võrsunud ja siin tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaimad kunstnik Johann Köler ja ajalehe "Sakala" asutaja Carl Robert Jakobson. Jakobsoni Sakala toimetamas käimine toimus läbi metsade ja üle soode talvisel ajal mööda kuulsat Sakala teed, mis praegu Viljandi-Vändra teelt läheb läbi metsade Kurgjale, kus Jakobson elas...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rahvariided ja nende tähtsus tänapäeval

Põhivärvid olid potisinine, madarapunane, kollane, roheline. Tikandite tegemisel olid populaarsed taimeornamentika, kuid kasutati ka usuga seotud motiive- näiteks jõuline ja paljutähenduslik elupuu motiiv oli üsna populaarne. Kuid üheks kõige tuntumaks rahvariideks Eestis on kindlasti villane mulgi pikkuub. Mulgimaal on pikkuube kandnud nii naised kui mehed, samas kui mujal Eestis oli naiste kehakatteks jakk. Mulgi pikkuub oli musta värvi. Musta värvi saamiseks leotati pruunist lambavillast lõnga või kangast rauarikkas soovees. Halliste kandis oli naiste pikkuuele hall või pruun krae, kuna meeste pikkuuue krae oli sinine. Jõukamate mulkidel olid pikkuue varrukate ja hõlma siseküljed punasest ja kallist poeriidest. Kuued olid kaunistatud punase paelaga, mis...

27 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)

Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...

Eesti teatri ajalugu
135 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti murrete erijooned

Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa (v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. Keskmurde tähtsamad erijooned · Hilisdiftongid: ea < hää, pia

Eesti murded
120 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks

Kohamurded ­ samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia ­ meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool. Siis keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolingvistikale....

Eesti keel
79 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Eesti keel" lühireferaat

C, q, w, x ja y on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma - põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused pärinevad sellest ajast, kui läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest. 14-15 oli Eestimaal sunnismaisus ja inimesed ei saanud üldse liikuda. Sellest tekkisid eri piirkonnas eri murrakud. Põhja-Eesti murderühma kuulusid saarte, lääne-. kesk- ja idamurre. Lõuna-Eesti murderühma kuulusid Mulgi , Tartu ja Võru murre. Eraldi kolmanda murderühma moodustas kirderannikumurre. 20. sajandis algusest liikumisvõimalused suurenesid ja Põhja-Eesti murderühm lõi normeeritud kirjakeele, mis vähendas murdeerinevusi.(2) Eesti keel on pärit soome-ugri keelkonnast, mis on väga suure kõnelejate arvuga. Eesti keele lähemad sugulaskeelte vadja ja liivi keele kõnelejad on peaaegu väljasurnud, aga eesti keele kõnelejaid on veel palju...

Eesti keel
35 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Taluelu - 19-20 sajand

Odrajahust keedeti paksuputru, sellele pandi vahel peale võid. Kõige enam tehti tanguputru, mida toodi iga laupäevõhtu lauale. Sageli söödi kaerakilet, mis valmistati kaerajahust. Sõelumata jahu pandi leigesse vette- moodustus paras puder. See pandi hapnema. Kui kestad pinnale kerkisid, lasti puder läbi sõela või riide ka pigistati kuivaks. Läbikurnatud leem pandi patta keema. Kile keedeti niikaua, kuni see paksenes. Mulgi perenaised tegid kama. Selle valmistamine nõudis vähe aega. Hapupiima sisse oli vaja segada kamajahu. Jahu ei võinud jääda tükki. Valmis kama pidi kohe sööma. Kamajahust sai teha veel kamakäkki. Seda tehti rõõsa piima sisse. Õlu, taar ja kohv Traditsiooniline jook oli õlu. Õlletegemise eest pidi hoolt kandma juba vilja tuulamse ajal. Paremad viljad pandi kõrvale. Jaaniks tehti heinataari. Mihklipäevaks ja jõuludeks tehti õlu...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Looduskatastroofide referaat

Lääne-Virumaal nähti mitmes kohas äikest, mis on talvel päris harv loodusnähtus. Intensiivse lumesaju tõttu kujunes paks lumikate, mille suurim paksus oli mõõdetud Väike- Maarjas: 60 sentimeetrit, ööpäeva jooksul oli lumekiht kasvanud 38 sentimeetrit. Üle poole meetri oli lund maas veel Alajõel (54 cm), Jõhvis (52 cm), Viljandis (52 cm), Kuusikul (51 cm) ja Türil (50 cm). Bussifirma Mulgi Reisid tühistas oma reisid Harjumaal. 10. detsembril olid Lääne- Virumaa kõrvalteed lumetormi tõttu läbimatud. Buss liinil Tartu­Rakvere oli 4 tundi lumevangis Rakvere lähedal. Tallinna-Narva maanteel oli suletud liiklus Sämist Varjani. Tallinna-Narva maanteel Padaorus 119. kilomeetril oli sõiduautodes, reisibussides ja veokites lumevangis hinnanguliselt kokku 600 inimest. Paljud neist olid sunnitud autodesse ööbima jääma. Viru-...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti rahvusköök

Nii pakutakse Saaremaal või Kihnu saarel, Setomaal või vanausuliste külades just neile paikadele omaseid toite autentses kultuurikeskkonnas. Kindlasti peaks Eesti külalidtele pakkuma meile eriti iseloomulikke toite: leiba ( magushaput rukkileiba, hapukapsaleiba, silguleiba), suupisteid ( kilusalatit, marineeritud ja soolatud räimi), sülti, sõira, suppe ( eestipärast herne-, talupoja-, külasuppi), põhitoite ( Mulgi putru, Mulgi kapsast, seapraadi, suitsutatud liha ja kala, hautatud hapukapsaid, verivorste), magustoite( metsamarju, keedetud vahtusid- rukkijahuvaht, mannavaht, odrajahuvaht, magusaid suppe), küpsetisi ( karaskit, sepikut, kohupiimapirukat, pannileiba) ning jooke ( kama, leivakalja, koduõlut). Eesti toitlustus- ja turismiettevõtted on võimelised pakkuma rohkem kui kahtsadat toitu, mida oma rahvustoiduks peame....

Toiduainete õpetus
47 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Juhan Kunder

Juhan Kunder (1852-1888) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 1882­1888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, 1885­1886 toimetas kirjanduslikku nädalalehte ,,Meelejahutaja". Hariduse sisukamaks muutmise nimel koostas Kunder looduslooõpikud ,,Looduse õpetus" I­III (1877­85), ,,Weikene Looduse õpetus" (1879) ning avald...

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Rüütelkonnal oli plaan asutada talurahva kooli seminar ja koolitada seminari jaoks õpetajaid ja selleks valiti välja esialgu kaks ärksamat eesti poissi. Üks neist oli Kreutzwald. Õpetuse hulka kuulus ka eesti keel. 4. Kristjan Jaak Peterson, luule. Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 Teadaolevalt oli ta oma ajas üksinda - ei häbenenud oma rahvust. Kandis oma mulgi kuube uhkelt, jäi rahvusele truuks vaatamata sellele, et oli väga andekas, keeleandekas, oskas palju keeli. Omas ajas raskesti mõistetav tüüp. Miks teda juba Beiträges ei avaldatud oli see, et O. W. Masing nimetas neid tühjadeks jampsimisteks. Masing oli teist tüüpi mees- ratsionaalne, kahe jalaga maa peal. Peterson vastupidine: haige, boheemlik, sügavmõtteline, vabavärssi meenutavad pigem. Kirjutas eesti keeles, eestlastele, tema aja eestlased ei olnud võimelised veel tema...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Koka 2. kursuse eksamiküsimused vastustega.

Põhilisemad toiduained olid kapsas, kaalikad, herned, oad ja läätsed ning ka liha, kala, munad ja ka puuviljad ning marjad. Tuntuim ja tähtsaim toit on leib, veel on tuntumad kalasupp, liha-klimbisupp, hernesupp, suupistetest on muna-odravõi, täidetud muna, kuivatatud ja soolatud või suitsutatud kala ning liha. Põhiroad on lihapallid, mulgikapsad , sült, mulgi puder.. magustoitudest on leiva- ja marjakreem, kamakreem, küpsetistest odrakarask, pannileb, jookidest kali, hapupiim, kama. 28) Mis on kama? Kasutamine Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Kamajahu on segu jämejahvatatud ja pruunistatud kaunviljast ja teraviljadest. Kama iseloomulikuks koostisosaks on hernejahu. Teraviljadest on koostises rukis ja oder, tänapäeval ka nisu. Tavaliselt süüakse (juuakse) kama hapupiima, keefiri või jogurtiga...

Kokk
181 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun