6) Tähistava ja tähistatava suhe Tähistava ja tähistatava suhe on mõtteline, pole seotud objektiga. Seos on ka kokkuleppeline. 7) Verbaalne suhtlemine- Verbaalne suhtlemine on sõnaline suhtlus. Mitteverbaalne suhtlemine- Mittesõnaline suhtlus. (Kehakeel, käemärgid, kirjad jne.) 8) Eesti keele murderühmad, murded ja murrakud. Murderühmad: a) Põhja-Eesti murderühm- Murded: saartemurre; läänemurre; keskmurre; idamurre b) Lõuna-Eesti murderühm- Murded: Mulgi murre; Tartu murre; Võru murre c) Ranniku murderühm Murrak põhineb mingil murdel, kuid erineb sellest natukene kihelkonniti. 9) Sotsiaalsemurde mõiste (släng) Släng- Mingi rühma või ühiskonnaklassi keelekasutus. 10) Maailma keelte liigituse alused Maailma keeli liigitatakse I) Genealoogoliline liigutus- Liigitus on keelesuguluse alusel keelkondadeks. Kujunes 18.saj lõpus. Kasutab võrdlev-ajaloolist meetodit.
suhtlusele koduse, vahenditu ja eluterve alatooni. Keelemehedki peavad võru murret, nagu tema staatus täna on, omaette keeleks. Olgu kuidas on, võro kiil on ainulaadne, paljude arhailiste ja huvitavate joontega, piltliku sõnavaraga suhtluskeel. Võru keele ajalugu. Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Võru keelenäited. 1) Võro kiil om vana lõunaeesti hõimokeele üts perrätulõjit. Lõunaeesti nügädse ao keeleq
Keelekorraldus 20.saj II poolel- hakkas taanduma murdeerinevusest tingitud varieerumine. Nõukogude keelekorraldus oli range, tänapäevane keelehoole annab keelele hingasmisruumi. Eesti keele murded-murdeliselt jag eesti kaheks suureks piirkonnaks : P-eesti ja L-eesti. Nende murrete erinvused on nii suured, et neid võiks pidadada ka eri keelteks. Murderühmade sees eristatakse traditsiooniliselt 8t peamurret: P-E mood rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saartemurre. L-E mood mulgi, tartu ja võru murre. Peamurded jag 107 kihelkondlikuks murrakuks. Suurem on eesti territooriumist on põhjamurretel ala. Peamurrete iseärasused- nii teadjal ja tähelepanelikul kuulajal on võimalik iimese päritolu tema kõne põhjal ära arvata. Inimene ei saa oma päritolust niisama lihtsalt lahti. Kui kontroll kõne üle on väiksem, tulevad murdejooned otsekohe jälle kõnes selgelt esile. Keskmurre- on aluseks kirjakeelele. Selle iseärasused on pikkade vokaalide diftongistumine
Enne II MS käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine Eestis soome-ugri foneetiline transkriptsioon; Materjalid on kättesaadavad kogumikus “Eesti murded” ja murdekorpuses www.murre.ut.ee (alates 90ndatest);. Korpuses on Võru ja Setu eraldi võetud. Korpuses on tekstid kättesaadavad nii foneetilises kui lihtsustatud transkriptsioonis; EKI ja ES kogud; Murdesõnaraamatud (praegu tehakse keelesaarte, Mulgi sõnastikku); Murdeatlased ja –kaardid, nt Saareste ja Toomse; Transkriptsioon IPA – rahvusvaheline; Soome-ugri foneetiline transkriptsioon. Hea kasutada, kuna kui uurida häälikunähtusi murretes, siis saab vokaalide kõrguse jne programmidega üle mõõta; 2 Lihtsustatud transkriptsioon – diakriitilised märgid on ära jäetud
Jaan Kaplinski "Teiselpool järve" Karina Arras 10.klass Sisukord Autori lühielulugu Looming Minu lemmikluuletus Luule analüüs Haiku Võrdlus, metafoor Isikustamine Epiteedid Kasutatud kirjandus Autori lühielulugu Jaan Kaplinski on sündinud 22.jaanuaril 1941 Tartus Kaplinski on Eesti Kirjanike Liidu üks liikmetest Ta võitis 1968. aastal Juhan Liivi luuleauhinna Aastal 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega 2000. aastal oli Kaplinski Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Isa poolt on ta juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu Ta on abielus Tiia Toometiga Tal on 6 last 1992-1995 kuulus ta Riigikokku On õppinud praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis Looming Esimene luulekogu oli "Jäljed allikal", mis ilmus 1965. aastal Loomingu mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia Tema sulest on ilmunud ül...
Northeastern coastal Estonian. · The northern group consists of the keskmurre or central dialect that is also the basis for the standard language, the läänemurre or western dialect, roughly corresponding to Lääne County and Pärnu County, the saarte murre dialect of Saaremaa and Hiiumaa and the idamurre or eastern dialect on the northwestern shore of Lake Peipus. · South Estonian consists of the Tartu, Mulgi, Võro and Seto varieties. These are sometimes considered either variants of South Estonian or separate languages altogether. Thank you for listening!
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Raamatu peategelased olid: Mäeotsa Peeter Pint, tema naine Anne, tütar Maie, poeg Jüts, Maie kosilased Erastu Enn ja Männiku Märt ning vallavalitsuse kasak Kure Aadu. Raamat rääkis Maiest, keda külastasid mitmed kosilased. Potensiaalseim kosilane Maie ja tema ema Anne arvates oli Märt. Märt oli noor mulk. Peeter müüs kunagi oma Aluste renditalu rikkale mulgi härrale sellepärast Peetrile Märt ei meeldinud. Seega teine kosilane Erastu Enn oli potensiaalseim isa silmis Maiele. Maie aga ei võinud silmaotsas Ennu kannatada. Enn oli küll jõukas mees ja ta isa oli valla-ametis. Külajuttude järgi oli ta oma sõrme kaotanud liisuvõtmise ajal, mida Maie valeks pidas. Peale selle oli Enn üks suur uhkeldis ja kavalpea. See aga tekitas Maies pahameelt. Enn sai teada Maie ja Märdi
Juhan Kunder (1852-1888) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, 18851886 toimetas kirjanduslikku nädalalehte ,,Meelejahutaja". Hariduse sisukamaks muutmise nimel koostas Kunder looduslooõpikud ,,Looduse õpetus" IIII (187785), ,,Weikene Looduse õpetus" (1879) ning avald...
Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri rajaja Raido Treibek 7.klass 2010 Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. ,,Vanemuise'' seltsi nooremate liikmete hulgas algas sihiteadlikum teatrihuvi eriti pärast teatrikeelu kadumist Tartus. Tartlastele oli saksakeelne ,,Novumi'' suveteater linnataguse Tamme kõrtsi juures tuttav. Linnas oli saksa käsitööliste selts muretsenud endale suure krundi (praegu ,,Vanemuise'' väikese maja park), kuhu ehitati seltsimaja, rajati suveaed ning 1870. a veel varju andev teatrihoone. Teada on samuti saksakeelseid teatrimänge mõnede tartlaste(ka J.V.Jannseni) kodudes. Algul täielikult teatri vastu olnud J.V.Jannsen hakkas noorema generatsiooni teatrimõtet toetama, kui oli laulupeo asjus kubermangu pealinnas Riias käies 1869. a tutvunud ka Riia Lät...
Toomas Hendrik Ilves on Eesti eelmiste presidentide kõrval noor, sümpaatne, muheda naeratuse ja kikilipsuga rahvaesindaja. Viimast (kikilipsu) võib isegi tema tunnusmärgiks pidada. Hoolimata rahva rahulolematusest Eesti majanduses, on just tema jäänud kindlaks, säilitanud selget meelt ning realistlikku taju, kuna sellist majanudkasvu, mis meil veidi aega tagasi oli, pole enam oodata. Eesti esindamisega saab ta samuti laitmatult hakkama. Ilvese seljas olen tihti näinud mulgi kuube ning just sellised pisiasjad teda meelde tuletavadki. Tema Eesti meel ja rahvustunne on nähtavalt (vähemalt minule) säilinud peale aastaid elamist väljaspool Eestimaad, tema tõelist kodumaad. Toomas Hendrik Ilves on oma lühkese ametiaja jooksul tõestanud ennast kui Eestile väärilist presidendi
MURDED Kohamurded on samas maakohas elavate inimeste ühine keel, mis erineb rammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid: - informantide valik: otsiti puhast murret (teistest allkeeltest puutumata) enamasti olid uurimisobjektideks vanemad maal elavad inimesed, kelleni pole jõudnud...
ilmutaja." See annab minu arust väga hästi edasi seda teadmist, mida igaüks meist peaks endas kandma ja teistele edasi andma. 3 3. Tartu murre Tartu murre on paiknevuselt keskne lõuna-eesti dialekt, mille levikupiirkond asetseb mulgi ja võru murde vahemail. Põhja-Eesti keskmurdest lahutab seda murdeala Suur- Emajõgi ja Amme jõgi, põhja-eesti idamurdest endise Vesneri ja Kavastu valla põhjapiir, mulgi alast Võrtsjärv, Väike-Emajõgi ja Pedeli jõgi. Kagus ja lõunas on vastas endine Võrumaa ja võrukeelne Karula. Kõik need piirid tunnukse olevat tinglikud. Vastastikused keelelised mõjustused, eriti kagus, lõunas ja kirdes, on tiheda suhtlemise tõttu olnud paratamatud. Tartu murde kujunemisel on aluspõhjaks olnud muistsete ugalaste keelepruuk. Ajaloo andmeil oli Ugandi suur Lõuna-Eesti maakond. Ugalaste keeleline kujunemine näikse
Lydia Koidula 1843-1886 Lydia Emilie Florentine Jannsen sai oma kirjaniku nime Koidula Carl Robert Jakobsonilt, kes nägi noores luuletajas ja tema loomingus eesti rahva ärkamise algust koidu aega. Ta sündis Vändras. Õppis isaga kodus. 1854 hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. Sealt on pärit esimesed kirjanduslikud katsetused. Ta tõlkis ja mugandas saksa keelest jutte isa ajalehe ,,Perno Postimees" tarbeks. 1862. sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami (pärast koolilõpetamist). Tema peamiseks tegevus alaks sai isa ajalehe ,, Eesti Postimees" väljaandmine ja kirjanikutöö. 1873. abiellus Koidula sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidula jäi kodumaad igatsema see väljendus ta luuletustes. 1886. suri Koidula ja maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. toodi luuletaja põrn Eestimaale ning sängita...
Lihtlause- Vend on väike, aga tubli. Lauselühend-Võtnud rihma kätte, vaatas isa poisile kurjalt otsa. Eesti keele allkeeled: ajakirjandusk. ilukirjandusk. oskusk. bürokraatiak. suuline k. släng. paikkondlikud murded. kirjaliku vestluse k. Uusin kirjakeele norm on kirjas ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"-s. Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem. Nõu annab Eesti Keele Instituut. Lõuna-Eesti murded: Mulgi murre, võru murre, tartu murre. Ühiskondlik kakskeelsus- kahe keele kasutamine ühes riigis. De jure- seaduse kohaselt. De facto-tegelikult, kuid mitte seaduse kohaselt. Diglossia- funktsionaalne keelekasutus, ühiskonnas kasutusel kaks keelt või keelekuju, millest igal on välja kujunendud kasutusalad. Keelte kasutust avalikus ruumis reguleerib keeleseadus. Keeleökoloogia-teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju. Teadus, mis uurib väikeste keelte jätkusuutlikust.
intonatsioon; 2) idamurre - o-hääliku asendamine õ-ga (nt õlema); d säilimine laadivahelduslikes sõnades (nt padas ´pajas´); 3) läänemurre - b esinemine v asemel (kibi `kivi`); 4) kirderannikumurre - vältevahelduse puudumine, kõik sõnad on kolmandas vältes 5) keskmurre - eesti kirjakeele aluseks, diftongide kasutamine pikkade vokaalide asemel (nt moa `maa`); 6) Tartu murre - tugevaastmelise vokaalmitmuse esinemine (lehtist `lehtedest`); 7) Mulgi murre - e esinemine a asemel (nt kirjuteme `kirjutame`); 8) Võru murre - he-tunnuseline sisseütlev kääne (nt huunõhe `hoonesse`); h esinemine seesütlevas käändes (nt mõtsah `metsas`). Eesti keele areng tänapäeval Eesti keel sarnaselt islandi keelega, on üks väiksematest keeltest, mis toimib ametliku keelena. Kasutatakse meedias, kirjanduses, teatris, koolis jne. Eesti keele kõnelejaid on vähe, aga seda reostab släng, argikeel taab me emakeele.
Et aga see pettus oli, siis raha ei saanud ja enesel polnud punast krossigi ja nõnda tuli Enn sama päeva õhtul Maiet nõudma, muidu andvat asja kohtusse. Aga sellele petisele teda anda ei tihanud. Asja tegi Peetri jaoks veel hullemaks see, et kõik nagu äravahetunud olid. Anne (tema naine) oli järsku meelt muutnud, et naine ikka mehe sõna peab kuulama ja kui mees iseenese tarkusest tahab Maiet ikka Ennule anda, siis las ta minna. Enne ikka oli Anne mulgi poolt. Maiel oli samuti, et koolis olevat tema õppinud, et ikka isa sõna peab kuulama ja nüüd Ennu kahe käega vastu võtab. Peetri enese arust polnud veel keegi aru saanud et kaup luhta läks ja rehe all 100 vakka valmis jahvatatud tangu on. Tegelikult olid kõik sellest juba siis aru saanud, kui laua pealt ,,Postimehe" tollelt kohalt avatud leidsid olevat. Aga et nad Peetrit mõistma tahtsid panna, siis tuli neil mängida süütukest
populaarsed muinasajal. Üldiselt kandis Lõuna-Eesti naine pikkade varrukatega, pilu või geomeetrilise tikandiga kaunistatud särki. Abielunaistel kuulus riietuse juurde ka tanu, mis oli tehtud valgest linasest riidest ning mida kaunistasid laubale jääv pits ja siidilindid kuklas. Meestel oli iseloomulik riietus ülikond, mis koosnes särgist, pükstest ja lühikesest kuuest. Erinesid ainult mulgi mehed, kes kandsid pikka kuube. Lõuna-Võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega ning Lõuna-Eestis levis venepäraseid jooni (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades). Vene rahvakultuur mõjutas eriti aga Kagu-Eesti rõivastus, eriti setudes, kes olid pikka aega muust Eestist poliitiliselt eraldatud. Setu naised kandsid 19. sajandi esimesel poolel kitsaste ja pikkade varrukatega venepäraseid särke. Kui oli pidulik sündmus, siis käis meestel ülikonna
Eesti teatri sünd Sissejuhatus Oma referaati koostades tahan teada saada, millal hakati Eestis tegelema näitemängudega ning millised olid Eesti esimesed teatrid. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed teatrid. Kindlasti on teada esimeste näidendite nimed ja lavastajad ning kuidas etendusi lavastati. Eesti teatri sünd Iseseisva kunstivormina on teatri Eestisse toonud sakslased. Pikka aega oli teater levinud enamasti baltisakslaste hulgas. Teated Eesti esimesest teatrietendusest pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Tallinnasse asjaarmastajate teater. Tall...
ikka kõik just siis vett vedama. Ma olen vihane, tunnen, kuidas veri mu peas pulbitseb. Vihane enda, jumala ja kogu selle mõttetuse peale, mis mu saatust ettemäärab. Suurest vihahoost haaran klaasi ning kallan sinna konjakit. Kuid kuskil poole peal taipan, et see ei lahenda midagi. Otsustan minna jalutama. Ma vaatan ringi. Olen jõudnud märkamatult surnuaeda. Alati olen seal tundnud midagi hirmutavat, kuid täna on teisiti. Mu peas ringleb hetkel vaid mõte, et ilmselt oleks mulgi parem lamada siin mulla all, hauakivi pea kohal. Eemal kõlavad kella löögid on saabunud keskköö. Ootamatult tekib kuskilt tossu ja selle sama hauakivi tagant, mille ees ma seisin, ilmuv välja lühike, karvane ja judinaid tekitav mehike. Ja mis kõige verdtarretama panev tal on käes vikat. Ta tutvustab end üllatavalt viisakalt ning palub kutsuda end Surmakuulutajaks. Ta kutsub mind endaga kaasa. Enne, kui jõuan midagi kosta, haarab ta mul käest ning tõmbab mu endaga kaasa.
4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande, mis leidub nii Tallinna kui Tartu kataloogis, pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Avasin nii Tartu kui ka Tallinna kataloogis liitotsingu, kus panin märksõnaks murre ning laadiks ajakiri, ajaleht ja jätkväljaanne. Tallinnas sain 10 kirjet ja tartus 6 kirjet. Mõlemis kataloogis oli allolev perioodikaväljaanne: Üitsainus Mulgimaa : Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne 5) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Sisestasin liitotsingusse asukohaks TLÜAR teaadusraamatukogu, sõnaks arheoloogia ning ilmumise aastaks 2001. Keeleks eesti keel. Sain 5 vastet. Bürgin, L. (2001). Arheoloogia salatoimikud. Saksa keelest tõlkinud Sisask, A. Tallinn: Olion.
Enn aga nõudis Maiet. Niisiis maksis Märt Ennule selle 125 rublat ära ning vallavalitsuse esimees viis Ennu ära. Peeter sa siis lõpiks aru, et Märt. Maie ja Anne vedasid teda nina pidi. Peeter oli nüüd nõus Märdiga ning tahtis et nad abielluksid, Märt ostis uue maja neile. Peeter sa ka aru, et oleks pidanud kuulama Annet ja oma tütart. Lõpetuseks ütles Peeter, et :" Tarkus ei tule oma ega võõra, ei kodusest ega mulgi nimest, vaid tuleb sellest kuidas igaüks seda teab, mida jumal temale õlale on loonud".
Kuku raadio, riigiettevõte (RE) Eesti Raudtee, laulukoor Liis, osaühing (OÜ) Meie Mees, firma Taisto Reisid, kirjandus Koolibri, kauplus Laste Maailm, aktsiaselts (AS) Hea Puit 10. Asutuste nimed ja allüksused: Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon, Tehnikaülikooli majandusteaduskond, Kehra Keskkooli direktsioon 11. Kaupade, toodete, sõidukite nimed: kakao Meie Mark, piim Mulgi Meier, Väikese Piilu lutsukomm, Perepoja leib, Türgi diivan, auto Peugeot 206, allveelaev Lembitu 12. Ürituste nimed: konkurss Eesti Miss, Valge Daami muusikapäevad, lauluvõistlus Lind 13. Autasude nimed: Eesti Taassünni auhind, Maarjamaa Risti orden, I klassi Kotkarist 14. Ehitiste, taevakehade, tähtkujude nimed: Suur Rannavärav, Pikk Hermann, Inglisild, Kolm Õde, Kuulsuse obelisk, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal,
Rahvustoitu süüakse jõuludel ja pulmades Eriline suve toit on krillitud sardiinid. Noored eelistavad süüa rohkem liha ja vanemad rohkem kala. Süüakse vähem rasvaseid toite. Kas Pühajärve Põhikooli õpilased teavad erinevaid rahvustoite? (vastajaid oli kokku 49) Jah, 43% ehk 21 õpilast Ei, 57% ehk 28 õpilast Ka Pühajärve Põhikoolis pakutakse rahvustoite! Eesti rahvustoitudest on menüüs mulgi kapsad, hapukapsasupp, kartulitangupuder, hernesupp ja piimasupid Vene köögist on tulnud bors ja seljanka Usbekkidelt on ülevõetud pilaff Vahemeremaadest on pärit risoto Arutelu Minu esimene hüpotees leidis kinnitust. Kõikidel riikidel mida mina uurisin on oma erilised rahvustoidud ja neid pakutakse ka Eestis, Tallinna restoranides. Teine hüpotees ei leidnud aga kinnitust, kuna ainult 43% Pühajärve Põhikooli õpilastest teadsid
temaatikat. Kirjutati läbi aegade tuntud teemadel, nagu loodus ja armastus, ning rõhutades kaasaegset ainet- linnaelu ja tehnikat. Traditsioonide poolt hakkab omanäolisena silma kirjakeelest erinev, eeskätt lõunaeestiline murdeluule. Artur Adson, viljakamaid eesti murdeluuletajaid, pärines Võrumaalt ning kirjutas Võru murdes. Adsoni murdekeel on eriti ilmekas lapsepõlvemälestuste edasiandmisel ("Poisikene") Hendrik Adamsoni, Viljandimaalt pärit ja Mulgi murdes kirjutanud kirjanikku on nimetatud Mulgimaa laulikuks. Tema omapära tuleb sageli esile rahvapärase huumori kaudu, luuletustes leidub ka ühiskondlikku satiiri. Neis pilatakse ühiskonnaelu ebakohti, inimeste raha- ja karjäärihimu. ("Mulgimaa"-luulekogu) 1920.aastate murdeluule vastaspoolel leidub eesti luules näiteid futurismist. Sellele lisandusid kubism ja konstruktivism- eeskätt kujutavast kunstist tuntud voolud, millele on iseloomulikke
Väike ja suur algustäht 1. Nimi kirjutatakse läbiva suure algustähega. · Side- ja abisõnad väiksega. (Kodu ja Aed) · Kohanimede puhul a) täiendiga, siis sidekriipsuga (Vana-Kreeka) b) kokku (Suurbritannia, Valgevene) c) kui täiend käändub, siis lahku (Suur Munamägi) 2. Nimetus kirjutatakse väikese algus tähega. · Väljendab liiki või tüüpi a) esineb iseseisvalt (aktsiaselts, president) b) koos nimega (Sõrve säär) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides (,,Libahunt", Tõde ja õigus") 4. Sümboli reegel: kui nimetust kasutatakse nimena, siis kasutatakse suurt algustähte. · Nimetusele omistatakse sümboli tähendus (mõnes näidendis näiteks mitte mingi tavaline tüdruk vaid vastava Tüdruku kehastus) · Nimetuse kandja ainulisuse rõhutamisel (Roheline Manner Austraal...
Essee Oma tähelepanekud Eesti keele suhtes Kuidas eesti keel tekkis? Eesti keele areng, fakte eesti keele kohta ja palju muud huvitavat eesti keele kohta, mida olen aja möödudes kõrva taha pannud. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Kui suur võis eesti keele kõnelejate hulk tema tekkeajal olla, ei osata täpselt öelda, kuid esimesed hinnangud eestlaste arvuks arvati olevat 250 000- 300 000 hulka, ning seda enne Liivi sõja algust. See keel iseenesest kuulub Uurali keelkonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Arvan, et keelt ei saa olla ilma kõnelejateta ja seetõttu on eesti keele olukord olnud sageli kriitiline. Teadagi on Eesti rahvaarv ajaloos langenud mitmel korral nii palju, et keel oleks võinud välja surra. Keele jaoks pole tähtis mis rahvusest inimesed seda kõnelevad, vaid, kui suur on keel...
Et aga see pettus oli, siis raha ei saanud ja enesel polnud punast krossigi ja nõnda tuli Enn sama päeva õhtul Maiet nõudma, muidu andvat asja kohtusse. Aga sellele petisele teda anda ei tihanud. Asja tegi Peetri jaoks veel hullemaks see, et kõik nagu äravahetunud olid. Anne (tema naine) oli järsku meelt muutnud, et naine ikka mehe sõna peab kuulama ja kui mees iseenese tarkusest tahab Maiet ikka Ennule anda, siis las ta minna. Enne ikka oli Anne mulgi poolt. Maiel oli samuti, et koolis olevat tema õppinud, et ikka isa sõna peab kuulama ja nüüd Ennu kahe käega vastu võtab. Peetri enese arust polnud veel keegi aru saanud et kaup luhta läks ja rehe all 100 vakka valmis jahvatatud tangu on. Tegelikult olid kõik sellest juba siis aru saanud, kui laua pealt ,,Postimehe" tollelt kohalt avatud leidsid olevat. Aga et nad Peetrit mõistma tahtsid panna, siis tuli neil mängida süütukest
toidukultuuri. Nii pakutakse Saaremaal või Kihnu saarel, Setomaal või vanausuliste külades just neile paikadele omaseid toite autentses kultuurikeskkonnas. Kindlasti peaks Eesti külalidtele pakkuma meile eriti iseloomulikke toite: leiba ( magushaput rukkileiba, hapukapsaleiba, silguleiba), suupisteid ( kilusalatit, marineeritud ja soolatud räimi), sülti, sõira, suppe ( eestipärast herne-, talupoja-, külasuppi), põhitoite ( Mulgi putru, Mulgi kapsast, seapraadi, suitsutatud liha ja kala, hautatud hapukapsaid, verivorste), magustoite( metsamarju, keedetud vahtusid- rukkijahuvaht, mannavaht, odrajahuvaht, magusaid suppe), küpsetisi ( karaskit, sepikut, kohupiimapirukat, pannileiba) ning jooke ( kama, leivakalja, koduõlut). Eesti toitlustus- ja turismiettevõtted on võimelised pakkuma rohkem kui kahtsadat toitu, mida oma rahvustoiduks peame.
Taevase Rahu väljaku protestimiiting Kui üritusel on nimi Tulpide ralli, Rahumaraton, Nimed läbiva suurtähega Sõpruse velotuur, Valgete Ööde ralli Kaubad tooted kohanimi suure India pannkook, Karjala pirukas, tähega Kreeka pähklid, Hollandi juust, Nähtused, murded, objektid, Inglise miil, Rooma õigus, Mulgi araabia number, araabia kiri, mõisted kohanimi suure tähega murre, Rootsi laud, mulgipudru, aleksandrikook Keelerühmitused kohanime Palmiiri keeled, Altai keelkond, soomerootsi keel, soome-ugri keel algkuju suure algustähega Uurali keelkond autod Volswagen Lupo, Mini Cooper Classic, Aston Martin
1. Ärkamisaja eeldused: pärisorjuse kaotamine aastatel 1816 ja 1819, eestlased said endale pärisnimed, talurahvas pääses pikapeale maa ja linna vahel vabamalt liikuma, loodi seadus, mis nõudis iga 500-1000 inimese kohta vallakooli ja iga 2000 inimese kohta kihelkonnakooli asutamist, kaotati ka teoorjus. 2. Ärkamisaja olulised sündmused: 1869.a I üldlaulupidu, 1865.a ,,Vanemuise" seltsi asutamine, 1857 Perno Postimehe asutamine, 1872.a Eesti Kirjameeste Selts, 1878.a Sakala asutamine. 3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallak...
Rõõska piima tarvitati harva. Pidupäevadeks valmistati õlut. Kõige tavalisem loomse valguga rüübe oli lüpsiaegadel hapupiim, millele aga möödunud sajandil tuli tihti vett piimajätkuks juurde lisada. Kevadel saadi loodusest puude, meil peamiselt kasemahla, mida hoiti suveks ja joodi seal, kus kadakaid oli, ka kadakamarjajooke. 4. Uued toidud Möödunud sajandi lõpul lisandus pudrupäevadele ka kartulipuder ja segapuder kartulitest ning tangudest. Viimase nimetused läti puder ja mulgi puder asenduvad põhja pool uute nimetustega, näiteks poolvillane puder. XIX-XX sajandi vahetusel hakkasid eesti külades levima uued toidud, mida varem oli valmistatud vaid linnades ja mõisates. Järjest enam võitsid poolehoidu mitmesugused küpsetatud saiad või koogid, tangupuder asendus manna- või riisipudruga. Hakati kohvi keetma, millest sai peagi traditsioon paljudes peredes. 5. Lauanõud ja kombed Lauanõud olid taludes enamasti puust ja savist
17.11.09 Sisukord 1. Soomaa rahvuspark.....................................................lk-3 2.Aimla looduskeskus............................................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teabepunkt Soomaa rahvuspargi keskus Koprarada (1,5 km), Meiekose õpperada (2,8 km), Ingatsi õpperada (4,2 km), Riisa õpperada (5 km), Lemmjõe õpperada (4,6 km), Õpperada
uus kirjakeel Lõuna-Eestis. Entusiastid on rajanud murdekeelse Vikipeedia, loonud multimeediamänge, edendanud kirja- ning laulukultuuri. Murrete uurimist ja keele kasutusala laiendamist toetavad riiklikud programmid. 1995. aastal loodi riiklik teadus- ja arendusasutus Võru Instituut (http://www.wi.ee). Kohaliku initsiatiivi pinnalt on tekkinud keskusi mujalegi, nt Setu Arenduskeskus (1997), Mulgi Kultuuri Instituut (1999), Kihnu Kultuuri Instituut (2004). Riik soodustab murrete kasutamist ja säilitamist kultuuriväärtusena, võimaldades õpetada murdeid kohaliku Helmi Neetar Karl Pajusalu kultuuri osana üldhariduskooli riiklikus õppekavas. Murrete kasutamist toetatakse regionaalkultuuri arendamise programmidega.
Enn koguaeg mõnitas ja solvas. Pealegi sundis Enn Maiet vägisi enda juurde tulema , Maiele see ei meeldinud. Enn oli salakaval ja kahepalgeline ,kasutas inimesi igal võimalusel ära. 2)Maie Peetri ja Anne tütar. Ta armastas väga Märti , kuigi isa tahtis , et ta Ennule läheks. Ennu aga Maie ei sallinud. Maie oli armas ja hea , proovis teha kõik , et Ennu käest pääseda ja Märdi juurde saada. 3)Märt Ta oli mulk. Peetrile ta tükkaega ei meeldinud , sest tema arvates olid mulgi lollid ja nõmedad. See oli selle tagajärjel , et kunagi mulgid(Märdi vanemad) tema nina alt maja ära ostnud. Märt oli hea ja armastas väga Maiet. Märt oli aus ja truu ning väga tugev ja tark. Märt meeldis kõigile peale Ennu ja Peetri(see loo lõppus pöördus). 4)Peeter Oli Maie isa. Ta oli veidi türannlik ja kui midagi pähe tuli , pidi kohe läbi viima , tagajärgedele mõtlemata. Ta oli hinges küll väga hea inimene , aga nägi inimesi tihti läbi oma kasu.
Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum I vahetöö Tartu, 2016 Varjude mäng Neljas pilt. Selle pildi keskmeks on Isabella ja Flavio mängud. Nad suhtlevad üksteisega tsitaatide kaudu, kusjuures on aru saada, et mõlemad teadvustavad, et mängupartner teab neid tsitaate ning ka seda, kust need pärinevad. Muidu mäng ei toimiks. Isabella ja Flavio muinasjutuline tunnusmeloodia juhatab järgmise pildi sisse. Stseeni algul istuvad nad maas vastamisi ja palvetavad. On oluline ilmselt ära märkida, et kus pildis ka Isabella ja Flavio sees ei oleks, alati langeb neile peale roheline ja sinine valgus. Nii ka seeko...
Köögiviljad · Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega · Universaalne kartul peab vastama nii söögi- kui ka...
Jaan Kaplinski 1. Kirjaniku elulugu Jaan Kaplinski on eesti kirjanik ja tõlkija. Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 aastal Tartus. J.Kaplinski on mitme rahvuse, keele geenide kandja isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi- võru päritolu. Tema isa oli Jerzy Kplinski(1901-1944) ja ema Nora Raudsepp(1906-1982). Tema isa Jerzy töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Tema ema Nora aga õppis tantsu ja täiendas ennast 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel sel alal Saksamaal ja Pariisis. J.Kaplinski vanemad abiellusid 1938. Aasta märtsis. Jaan Kaplinski isa Jerzy suri mõnede andmete järgi Kirovi oblasti laagris 1943 või 1944, teiste andmete järgi aga teel Poolasse 1944 või 1945. Nii pidi kasvana Jaan üles ilma isata. 1958 lõpetas Kaplinski Tartu 1. Keskkooli. Sa...
Seal näitusel oli väljas sugupuude uurijate nö elutöid. Suurim sugupuu näitusel võttis enda alla pea terve seina pinna. See oli vana võimas Karude tamm, millel sadu ja sadu lehti ning oksi nimedega. Tammesid oli puudena igas kujunduses ja suuruses. Tundub, et tamm on eestlastele südamelähedane puu, sest kujutab vastupidavust ja jätkusuutlikust. Silma jäi ka uhke vaibakujuline tikitud sugupuu, mis nägi välja oma värvilisuses nagu mulgi muistne saanitekk. Võimsa mulje jättis fotodega illustreeritud sugupuu. Pea kõik selle suguvõsa esindajate fotod olid leitud, puudus mõni üksik pilt. Ilmselt ei suudetud kõiki ülesvõtteid hankida. Arvan, et puuduvad pildid olid inimestest, kes elasid keerulisel ajajärgul, kus kõik maine võis lihtsalt hävida. Igatahes selline fotodega nn andmepank on eriliselt väärtuslik järgnevatele põlvedele. Sealt
Pikk tänav oli Rakvere peatänavaks 19. saj. lõpuni. Seal tegutsesid erinevad käsitöömeistrid (sepad, rätsepad, kingsepad, kellassepad jne.), kõrtsid, võõrastemajad, apteek, kauplused, koolid jm. Kui linn keskajal linnamäelt allapoole laienes, oli Pikk tänav Rakvere peatänavaks läbi viie sajandi. Mitmel erineval ajastul ümberehitatud majade hulgas võib leida omapäraseid hooneid. 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel oli Pikk tänav peamine Rakvere äritänav, kus asusid nii pank, kauplused, restoranid, võõrastemajad. Rakvere Pikk tänav on tähtis kogu Eesti ärkamisajale. Pikk tänav 32 ehitati 1809. aastal Rakvere elementaarkool, kus said hariduse Eesti rahvuseepose Kalevipoeg kavandaja F.R. Faehlmann ja looja F.R. Kreutzwald. Samas koolis oli hiljem õpetajaks Eesti rahvusliku liikumise üks juhte, kirjanik ja seltsitegelane Juhan Kunder. Pikk 40 alustas 1807 tööd kreisikool, seal jätka...
Eesti rahvustoidud 1.Kuni 19.sajadini oli talurahvaelatustase väga madal ja igapäevane toit vilets ja kasin. 2.Päeva peamiseks söögikorraks oli õhtusöök,milleks keedeti suppi või putru.Toit oli võrdlemisi ühekülgne.Kõige tavalisem toidukord nädala toidukordades oli kas hommikul või õhtul tanguleem. 3.Enam levinud toidumenüü nädalasees oli piimasupp, kört,leib silk,hapupiim. 20 sajandil hakati sööma kartult,liha,kastet ja suppi. 4.Pruukosti söödi tavalistele söögikordadele lisaks jüripäevast kuni rukkilõikuseni varahommikuni. *Oli olemas selline komme, mida pidi järgima!!! Alates jüripäevast saati ei tohtinud hommikul toast söömata väljuda, sest arvatavasti võis linnulaulu, eriti käo kukkumise kuulmine tuua majja õnnetuse- linnupette söömiseks. 5.Leiba peeti pühaks. Austa leiba, leib on vanem kui meie. Kui leivatükk maha kukkus pidi sellele kohe suud andma-nii ei tulnud vaesus majja.Pätsi ei pandud lauale nii,et lõiga...
Kes esitas põhimõtted, kes sai ellurakendajaks? - 19. sajandi teisel poolel. Põhimõttet esitas E. Ahrens ning ellu viis F. R. Kreutzwald. 32. Millal otsustas Emakeele Selts luua keeletoimkonna? Missugune jõud on toimkonna otsustel? Miks just selline? - 1993. aastal. Nende otsus oli vaid soovitus. Nad arvavad, et keelele peab andma hingamisruumi. 33. Kuidas Eesti murdeliselt jaguneb? (2) Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. 34. Kuidas jaguneb Lõuna-Eesti murderühm? (3) Mulgi, Tartu ja Võru murre. 35. Kuidas jaguneb Põhja-Eesti murderühm? (5) Saarte-, lääne-, kesk-, ja rannikumurre. 36. Kui palju on kihelkondlikke murrakuid? - 107. 37. Missugune murre on aluseks kirjakeelele? - Keskmurre. 38. Mille põhjal areneb tänapäeva lõunaeesti kirjakeel? - Võru keele põhjal. 39. Millest sõltub võõra keele õppimise raskus või kergus? - Kui sarnane on õpitava keele ning õppija emakeele struktuur ja sõnavara. 40. Millest tuleneb keelte sarnastumine
Sõna algul ei ole kaashäälikuühendit. Nt: kraav->raav Õ->ö Seesütlev kääne tugevaastmeline. Nt: nurgas nurkas V->b Hi->he 3)Lõuna-Eesti murre Ks->ss Tk->kk Vokaalharmoonia Palatalisatsioon I-mitmus. Nt: lehtedel lehil · Tartu murre · Mulgi murre (Võrtsjärve) · Võru murre (Lõuna-, Kagu-Eesti, Põlva,Värska) Venemaa mõjutus väike Laen- ja tehissõnad Saab laenata teistest keeltest. Neid saab kohandada oma keele järgi. 1) Slaavi ja vene laenud: aken, kapsas, kopikas jt. 2) Germaani ja saksa laenud: kaup, kamber, lamp jt. 3) Balti laenud: hammas, laud, sein jt. 4) Soome laenud: aare, huvi, levima, matkama jt. Võõrsõnade tunnused:
- Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis - Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivärke - Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus - Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng Eesti lipp: - Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp - Pühitseti sisse 4.juunil 1884 - Sinine sümboliseerib taevast ja merd, must mulda ja Mulgi rahvuskuue värvi, valge puhtust ja lootust paremale tulevikule Eesti hümn: - ,, Mu isamaa mu õnn ja rõõm'' - Viisi lõi Soome helilooja Fredrik Pacius 1848.aastal - Sõnad kirjutas J. V. Jannsen - Esimest korda lauldi seda esimesel üldlaulupeol 1869.a - 1920.a ja 1991.a Eesti riigivapp - 13.saj - Taani kuningas Valdemar II - Riigikogu kinnitas 1925.a - 1990.a 7.august
Referaat Tartu 13.04.2014 Sissejuhatus Refereeritud artiklite aluseks on Võru Instituudi uuring “Kagueestlase kombed, keel, identiteet aastal 1998”. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis 2. Lõunaeesti keele mõistest ja keelekujudest Mõiste lõunaeesti keel tähistab eesti murdeuurimises kasutatud Lõuna-Eesti murderühma. Seda on tavaliselt jaotatud Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Soome keeleteadlased on Võru murde alla liigitatud Setu murrakut käsitlenud enamasti Lõuna-Eesti neljanda murdena. Lõunaeesti kirjakeeleks on nimetatud Tartu linna ja selle lähikonna murdel põhinenud ajaloolist kirjakeelt. 1990-ndatel aastatel Võru murde põhjal taaselustatud lõunaeesti kirjakeelt on nimetatud Võru kirjakeeleks, võro-seto keeleks või võro keeleks. Üle poole uurimuses osalenutest nimetas enda kõneldavat kohalikku keelt võro keeleks.
meid välja töötama uuendusliike töömeetodeid, parandama töö kvaliteeti, üle vaatamata on kulutusi jne jne. – ühesõnaga nad tõukavad meid mõtetele, mis tarkade juhtide puhul muudavad meie ettevõtluse efektiivsemaks. Eelkõige peame me oma eelisteks konkurentide ees et pakume palju lisateenuseid, näiteks on võimalik, sel ajal kui rehve vahetatakse, kasutada interneti, juua kohvi, lugeda ajalehti või kasutada rendiautot, et minna Mulgi baari einestama ( Mulgi baaris on meie töökoja klinetidele ka soodustus voucheri ettenäitamisel). Sama oluliseks peame teeninduse kiirust ja kvaliteeti ning kindlasti peab sellest tulenevalt olema tagatud ka hea hinna ja kvaliteedi suhe. See kõike tekitab aga kliendis rahulolu, mis ongi meie üks eesmärke ja vahendeid konkurentsitingimustes ellu jäämisel. Tähtis on jälgida kiiresti muutuvat majandust ja olla alati konkurentidest sammukese ees – nii
LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa abiline lehe juures, ta aitas isal algul Pärnus, hiljem Tartus Eesti Postimeest toimetada. Ajakirjanikutöö kõrvalt osales Koidula aktiivselt Tartu kultuurielus. 1870 lavastas Vanemuise seltsis oma näid...
eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi- Tõramaal on avatud ekspositsioon ja tutvustavad arvutiprogrammid külalistele, samast saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad, Karuskose Matkakeskus, Saarisoo Kanuukeskus Kasutatud allikad · http://www.suure-jaani.ee/vaatamist.html · http://www.suure-jaani.ee/linn/mat/kapid_97_av/ · http://www.suure-jaani.ee/
Rahvatantsude liigid Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust. Voor- ja sõõrtantse esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). Akrobaatilised ja imiteerivad tantsud Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tšehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks.Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest – labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti pärit endisest poloneesitaolisest tantsust. Oma lihtsa ehituse ja hoogsa liikumise tõttu sai rahvale eriti meelepäraseks polka. “Kaerajaan” sai 19. ja 20. ...
Jaan Kaplinski Rait Oja 12H 2010 Elukäik JAAN KAPLINSKI sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus mitme rahvuse, kultuuri ja keele geenide kandjana isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu. Õppis Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina. Töötas erinevatel aladel Tartus ja Tallinnas, oli vabakutseline kirjanik, teisel ärkamisajal osales poliitikas, hiljem oli professor mitmes Euroopa ülikoolis. Elab Põlvamaal Kõlleste vallas, Mutiku talus.Jaan Kaplinski sai tuntuks kõigepealt luuletajana (esikkogu 1965), hiljem on avaldanud ka proosat: romaane, mälestusteraamatuid ja artiklikogumikke, on võtnud sõna paljudel ühiskonna jaoks olulistel teemadel, kirjutanud filosoofilisi tekste, tõlkinud eesti keelde luulet ja proosat. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Võru keele oskuse andsid Jaan Kaplinskile lapsepõlvesuved Põlva- ja Võrumaal (Orav...
Turismimajaduse alused. Iseseisevtöö 1. Turismimajaduse tundmaõppimine. KULTUURITURISM (Cultural tourism)- Peamiseks reisimise motiiviks on kultuuriloolised paigad, ajaloolised vaatamisväärsused või kultuuri sündmused. SPAATURISM (Spa tourism) terviseturismi alavorm ja on tavapäraselt seotud konkreetsete spaaettevõtete, sihtkohtade ja/või kuurortitega. Spaaturist reisib tervise parandamise ja/või säilimise ja/või lõõgastumise eesmärkidel, kasutades spaaturismitooteid ja teenuseid. 2. Tutvusta Eestit! 1)Linnaturismi näide: Linnatuur Tallinnas - koosneb: bussituurist marssruudil(Viru Kadriorg Lauluväljak Pirita) jalutuskäigust, mis algab Toompea juurest Aleksander Nevski katetraal, võimalusel ka Toomkirik fotostopp Kohtutänava vaateplatvormil tuur lõppeb Raekoja platsil - tuur on mõeldud nii sise- kui välisturistile...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
