kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustega. Nt: paiga e. faatsiese suurusjärguga geokompleks on kujunenud ühe reljeefielemendi piires (teatud ekspositsiooniga nõlval, jõe kaldavallil, lammil, mererannatasandil jne.), millel on ühesugune pinnakate, veerežiim ja mikrokliima, valdavalt üks mullaliik ja üks taimekooslus. 7. Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. (LOENG 3) RELJEEF e pinnamood: koosneb erisuguse päritolu ja vanusega pinnavormidest ja setetest. Erineb piirkonniti. Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige püsivam maastiku komponent. Pinnamood mõjutab oluliselt maastiku struktuuri ja -tüüpide levikut. Oluline pinnavormide kuju, absoluutne ja suhteline kõrgus, nõlva ekspositsioon ja –kalle (lumesulamise erinevus, erosiooniohtlikkus jm.)
Sindi Gümnaasium 10a 11.01.10 Geograafia Maailma mullad MULD Mis on muld ja kuidas ta kujuneb Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed, mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Elus ja surnud orgaaniline aine on liikumapanevaks jõuks mullas toimuvale. Oluline osa muldade kujunemisel on ka kivimitel, mis määravad nii elusa looduse koostise kui ka orgaaniliste ainete muundumise ja mullas toimuvad orgaanilis-mineraalse vastasmõjude iseloomu
enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad: · Savistumine peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraliseerumissaadused kuhjuvad horisondina tekkekohta; muld rikastub peene tolmu, ibe ning Fe- ja Al-ühenditega. · Lessiveerumine ibe ja tolm uhtub lagunemata allapoole. · Leetumine mulla mineraalosa laguneb huumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks, mis laskuva veega mullast eemalduvad. Tekib leet- e väljauhtehorisont. · Gleistumine mullateke toimub liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas. Tekivad sinakad või rohekad glei (rauaühendite) laigud, roosteplekid või gleihorisont.
mineraalaineteks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Tekketegurid: 1. Lähtekivim. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused. 2. Reljeef. Tasandikul on tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. 3. Aeg. Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 1. Kliima. Mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemis, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained nim. Sialliitseks murenemiseks. Kui kõik taimedele vajalikud elemendid kasutatakse ära ja järele jääb vaid alumiiniumirohke boksiit allitseks murenemiseks. 2. Organismid
muutuvad alumised kihid plastiliseks ja jää hakkab voolama , tekitades liustiku. Ajujää ehk triivjää jää mis liigub veekogu pinnal tuuleja hoovuste toimel. Triivivad jääväljad kogu veekogu kattev püsijää triivib hoovuste mõjul ühes tükis. Jäämäed Gröönimaa liustikust murdunud hiigelsuured jäätükid ohustavad laevaliiklust. Jääalune järvede süsteemmandriliustiku. Muld puudub sest : muld tekib orgaanilisest osast ehk taimedest ja mineraalsest osast ehk kivimite murenemisest ; taimi on vähe,mulda tekkida ei saa ; ülekaalus on füüsikaline murenemine : kivimid murenevad suure temperatuuri muutuse tulemusel. Kidurat taimestikku on vaid arktilistel saartel ja mererannikul. Vetikad , samblad,samblikud. Mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad vähesed õistaimed näiteks polaarmagun. Kohastumused on väikesed lehed,lühikesed varred,kidur juurestik
MULD REET TUISK MÕISTED MULD – MAAPINNA PUDE KIHT, MILLE PEAMINE TUNNUS ON VILJAKUS VILJAKUS – MULLA VÕIME VARUSTADA TAIMI TOIT- AINETE, VEE JA ÕHUGA MULLA TÄHTSUS MULD ON ÜHENDUSLÜLI ELUSA JA ELUTA LOODUSE VAHEL TAIMEDELE KINNITUSPINNAS TAIMEDELE KASVUPINNAS LOODUSLIK FILTER ELUPAIK MULLAORGANISMIDELE OLULISIM TOOTMISVAHEND PÕLLU- MAJANDUSES. TAASTUV LOODUSVARA. TAGAB INIMESTELE TOIDUAINETE TOOTMISE MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI
c.iii. Tigu c.iv. Nälkjas c.v. Ämblikud c.vi. Seeneuss d. Mullaelustik d.i. Seened d.ii. Bakterid d.iii. Väheharjasussid 2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? a. Klimaatilised tingimused a.i. Parasvööde ja taiga ääreala b. Mullastik b.i. Parasniisked ning ajutiselt liigniisked liivased ja lubjavaesed alad b.ii. Muld on kuiv kuna on liivased mullad b.iii. Leostunud muld c. Veereziim c.i. Liivane muld juhib vee kiiresti sügavamatesse kihtidesse d. Toitainete sisaldus d.i. Toitainete vaene (leostunud) e. Päikesevalgus e.i. Päikesepaisteline f. Teised elusorganismid f.i. Seened g. Happesus g.i. Happeline 3
A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi määramine: Lähtehindpunkt 62, huumusprotsendi (~2) ja A horisondi tüseduse alusel (28cm). Lõimise üleminek liivsavil saviliivale sellel parasniiskel mullal annab paranduse -9%. Lupjamisvajaduse arvel läheb maha 2hp. Maatüki suuruseks arvestades 2 ha, tuleb paranduseks -3%. Lõplikuks hindepunktiks 52. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: LP (näivleetunud muld) Lõimis: v°_1sl40-80/v°_1ls_1
mikroorganismide tegevust. Ca puudus esineb lupjamata muldades. Muldades, mis ei vaja lupjamist Ca puudust ei ole. · Magneesium Mg Kõik funktsioonid seotud klorofülliga. Klorofülli molekulis on Mg kesksel kohal. · Väävel S. Valkudes, lipiidides; edendab olulist osa ristõieliste kultuuride õlisünteesil. Soodustab mügarbakterite arengut. MULD taimede toitekeskkond. 5 MULD VEDEL OSA GAASILINE OSA TAHKE OSA (mullalahus) (õhk) MINERAA- ORGAANILINE AINE AINE LAGUNEMATA VÕI POOL- MULLA-
Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk. Lähtekivim- Reljeef- lõunapoolsed nõlvad saaavd rohkem päikest. Kallakuliste alade ülemistel osadel asuv muld paigutub sademevee tõttu madalamatele aldele. Aeg- lähtekivim muutub mullaks pika ajal jooksul. Selleks kulunud aeg on mulla vanus. Üldiselt on 10-13 000 a vanad, eestis 2000- 4000 a. Aluskivimid Bioloogilised tegurid- taiemd/loomad. Taimestik on oluline sünsteesivad primaarset org ainet. Kõik ülejäänud elavad nende sünteesitu arvelt. Taimed mõjutavad nii kasvu ajal (tarbimine, tranpiratsioon)kui ka pärast surma( ledestuvad surnud org ainena).
JÄÄ PAISJÄRVEDE SETTED- liivad, savid( Peipsi ürgorg, Tori) TURVAS- soomuldade lähtekivim TUULESETTELISED, ALLUVIAALSED SETTED 9. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Osakeste läbimõõt 0,1-1 mm LIIV Alla 0,01mm SAVI 0,01-0,1mm ALEURIIT 10. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. Lõimis- mulla mehaaniline koostis. Näitab kui kerge v raske on muld. Saab määrata käe vahel Katsinski klassifikatsioon- Koreselised Kruus,veeris,rähk,klibu,paas Kerged Liiv,saviliiv liival, peenliiv Keskmised Saviliiv, kerge liivsavi, keskmine liivsavi Rasked Tolmjas liivsavi, savi, turbased Halvasti,keskmisel ja hästi lagunenud väga
Bioloogiline murenemine algab lihtsate elusorganismide kinnitumisega kivimi pinnale. 12.Mis on mineraliseerumine? Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. 13.Nimeta passiivsed mullatekketegurid. 1) Lähtekivim Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused. 2) Reljeef Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. 3) Aeg Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 14.Nimeta aktiivsed mullatekketegurid 1) Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. 2) Organismid Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa (huumus). Mullaorganismid kobestavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus mulda erinevaid aineid. 3) Inimtegevus Positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine
4)Wväli. 3)ärakanne erosiooniprotsessi käigus MULLA muldadel(üldine)-1)alla 1,5-väga madal 2)1,5- (veevälimahutavus)(Wv.)suurim seotud ja ORG.AINE MUUNDUMINE:1)värske 2,5% madal 3)2,5-3,5%-keskmine 4)3,5-5%- rippuva kapillaarvee hulk orgaanilise aine mehhaaniline peenesemine kõrge 5)üle 5%-väga kõrge Ke-E on hea,kui on mullas.veevälimahutavus on see mida muld on 2)biokeemiliste protsesside käigus(raku sisemus) 3% Lõ-E on hea kui on 2% Mulla org ainete võimeline kinni hoidma.veevälja tähistatakse 3)hunifikatsioon(huumuse teke)allub ainult üks poolestusajad mullas:1)juureeritised(2-5päeva) mm-es(10 cm mullakihi kohta)Keskmine osa 4)mineralisatsioon(mulda jäävad 2)haljasväetised(1-4p) 3)hästilagunev sõnnik(3- omastatav vesi=Wväli-Wmm 5)Wkap.
loodusvööndid! KLIIMA TAIMED LOOMAD MULD INIMTEG. KK VARIA VIHMAMETS Ekvatoriaalne kliima, Väga liigirikas, Väga liigirikas, Ferraliit mullad- Jahi pidamine, Epiteemiad levivad Vihmametsad toodavad Aastaringselt palav ja niiske, Kasvavad kõrgeks, Lärmakad looma, punaka värvusega, Kalastamine, Metsa kuumas janiiskes suurema osa hapnikust. Aastaajad puuduvad
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.
Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse klassifikatsioon). Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Seega määratakse kasvukohatüüp tunnuste kompleksi alusel. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks mustika kasvukohatüüp), soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks raba kasvukohatüüp). Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks
Mullahorisondid- mulla jaotatavus erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks. 5.Mullatekketegurid:passiivsed, aktiivsed ja oska selgitada mulla kujunemist nende mõjul? Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitainerikkuse. Reljeef- tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Aeg- aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Kliima- mõjutab oluliselt murenemisprotsesse(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Organismid- üks olulisemaid tegureid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Inimtegevus- niisutatakse, kuivendus, maaharimine ja väetamine, tasandamine. 6.Mullahorisondid -A- B,-C-D-E A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont 7
• Huumusevaesed ja happelised • Toimub gleistumine • Vähe toitaineid • Kalandus, jahindus, põhjapõdrakasvatus, maavarade • Mulla teke väga kaevandamine (nt. hõbe, kuld), maagaasi ja nafta ammutamine • Turism aeglane • Asustus on hõre, elatakse • Suvel pidevalt kaevanduste ümbruses liigniiske, muld hakkab turvastuma • Tekib vähe orgaanilist ainet
savistumine - 1) Org. aine produktsioon peab olema suur ja muundumine kiire; 2) Mulla lähtek. kooseisus peavad olema sellised miner. olemas, mille murenemine võib anda sek. savimin. e alumosilikaadid ja karbonaadid 3) Klimatilised tingimused pikk posit. temp., et bioloogiline tegevus oleks pikaajaline niiskete ja kuivad perioodide vaheldumine. Savistumiseks soodne parasniiske kliima, ka lähistroopiline. 4) pH neutraalne või selle lähedane. A-Bm-C. ferraliidistumine Eeldused: muld rikastub Al ja Fe- hapendi poolest. Muutub punakaks. Räni muudet. lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Ca, Mg. Areneb kõrge temp ja niiskuse juures. Parasvöötmes pruuni v. kollaka värvuse mood.: Fe2O3. sooldumine - Akum. mullatek.pr, muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Isel. poolkõrbe ja kõrbe aladele. Eeldused: lähtekvim ja põhjavesi peavad sisald. soolasid; mullas tõusev veeliikumine ja auramise tüüpi veereziim.
Organismid taimkattetüüp, aineringe. Inimtegevus- väetab, mulla tallamine, kuivendamine, niisutamine, saastamine, erosioon. Maailma mullad- tundramullad- tundragleimuld, temp. Madal, sademeid palju, A, AT, igikelts, Liigniiske, gleistumine, turvastumine, kultuur puudub. Okasmetsad-leetmuld, jahe niiske, O,A,E,B,C,D, läbiuhteline veerez. Leostumine, leetumine, kultuur puudub. Sega-ja lehtmetsad pruunmuld, niiske, mereline, A,B,C,D,E, läbiuhteline, veerez.kaltsifikatsioon, viljakas muld. Rohtlad- mustmuld, kontinentaalne kliima, A, B, C, veerez. Tasakaalus, kamardumine, viljakas muld.kõrbete mullad- kuiv, poolkuiv, A,B,C, aurustumine, sooldumine, ei sobi. Troopika. Pruunmuld, kuum, niiske kliima, A,E,B,C, läbiuhtumine,sooldumine, ferralisatsioon, ei sobi. Lähistroopika- kuiv, kõrge temp, A,B,C, läbiuhtumine, soolarikkad mullad,soojaleebelised taimed. Vihmametsad,lateriitmullad, pidev kuumus, niiske kliima, A,E,B,C, läbiuhteline, keem. Murenemine
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 69740935646 kohta. Antud maalapp on kompaktne. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Deluviaalmuld (D) liiv/l (keskmine liivsavi) Profiil Ad-A-(E)-B-C(g) (Ad > 30cm ja võib olla kihiline). Deluviialmuld on praeguste või endiste kallakuliste haritavate made nõlva jalamitel või lohkudes asuvad, erosioonsetete pealekandel tekkinud mullad. Muld on parasniiske või sügavalt gleistunud, mulla veehoiuvõime on piisav taimede varustamiseks mulla ja sademte vete arvel, võib esineda pinnavete juurdevoolu. Gleistunud deluviaalmuld (Dg) sl80/ls_1 (saviliiv uurimissügavuses 80cm, keskmine liivsavi) Profiil Ad-A-(Eg)-Bg-CG (Ad > 30cm, mis võib olla toorhuumuslik ja kihiline, ajutiselt või nõrgalt liigniisked, gleistumise tunnused hästi näha (roostetäpid, gleilaigud). Paikneb nõlva
Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele
• Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni
minimaalsete kadudega. Koristada saak kvaliteetselt Külviaeg (teraviljadel) on ainus millega me saame taimede kasvu protsessi mõjutada. Külvil tehtud vigu ei saa hiljem parandada. Talivili (augusti lõpp ja septembri algus) Tekiks 2-3 võrset Taimed juurduksid ilusti Suviteraviljad, et need tuleb külvata esimesel võimalusel kevadel. Kui masinad püsivad pinnasel Kui muld on liiga külm siis idu jääb pinnale ja kui vähe õhku siis on ka paha Peab vaatama millal on muld tahenenud (aprilli lõpus) Oleneb piirkonnast ka Kui ilm on pidevalt niiske siis ei saa koristada. MULLAD Nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid. Nad kasutavad ja mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel
Tasane pinnamood on kõige parem põlluhairimiseks. Selle jaoks ei ole vaja muid abiõusid, nagu on vaja mägistel aladel. Mägistel aladel on üsna külm, sest mäetipud on jäätunud ja lumised, mis tõttu on väga raske selles piirkonnas midagi kasvatada. Samuti on ka raske kasvatada kõrbe- ja poolkõrbealadel. Seal kastetakse mulda. Metsanduses kasutatakse ära vihmametsade puid, sellest on olnud ka suuremad keskkonnaprobleemid vihmametsasukatele. Muld Mehhiko muld on üsnagi viljakas. Mehhikos on hallid pruunmullad, soomullad ja vihmametsa ferralliitmullad. Mullad on küll viljakad, kui troopilistel aladel, kus sajab aastas palju, uhutakse muldadest toitained ära. Põhjaosas, on muld pehme ja seetõttu tuleb seda kaitsa. Kuna kuivemal alal on muld väga kuiv, siis tuleb seda kunstlikult kasta. Kõige selle eelduseks on üsnagi hea põllukultuuri kasvatamine. Majanduslikud eeldused Mehhiko põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 3,7%
Parasvöötme leht- ja segamets Aleksander Pukman 8.klass Kirivere Põhikool 2011 Sisukord Asend Kliimaiseloomustus Muld ja elustik 3.1 Tüüpilised mullad ja nende kujunemine 3.2 Taimestik ja kohastumine eluks. Näited 3.3 Loomastik ja kohastumine. Näited Inimese majanduslik tegevus Riigid Keskonna probleemid Kasutatud materjalid Asend Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal.
Liitõisikus on mitu sarikat korvõisikut, milles omakorda keelõied. Aedsordid on kollaste kuni karmiinpunaste õitega. Paljundatakse tütartaimedega Sobib kõrvuti kressiga, peenarde ääristaimeks Sordid - Achillea ptarmica - Võsa- raudrohi "Shneeball" või " The Pearl", Achillea tomentosa - karvane raudrohi "Aurea" Roomav akakapsas (Ajuga reptans) Levinud Euroopas, Aasias, Aafrikas. Taim on püstine ja madal, roomav, hea pinnakatvusega. Kasvukohaks sobib poolvari ja niiskem muld, üldiselt vähenõudlik kasvukoha suhtes Muld parasniiske, huumusrikas Õitseb mais ja juunis, õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, lehed sügavrohelised Nooremad lehed söödavad, sobivad salatite kaunistamiseks. Kahjuriteks teod ja nälkjad Paljundatatakse terve hooaja jooksul tütartaimedega. Noorendamiseks tuleb vanad taimed välja katkuda ja uued taimed asemele istutada. Istutamise vahekaugus 20 cm, põõsaste all, veekogude kallastel.
Loodusvööndid. Vihmametsad. 8 klass 1. Mille poolest erineb vihmametsade taimestik meie parasvöötme metsade taimestikust? (3) 2. Kuidas kaitseb vihmamets põlisrahvaste eluviisi? (2) 3. Kuidas mõjutab vihmametsa tööstuslik raiumine eluslooduse liigilist koosseisu? (2) 4. Miks on maakera liigirikkama loodusvööndi vihmametsa muld toitainevaene? (1) 5. Millised taimed on epifüüdid? Too näiteid. (2) 6. Vali õige variant kaldkriipsu ees/taga. (3,5) a. vihmametsas sajab palju laskuvate/tõusvate õhuvoolude tõttu b. vihmametsa puud kasvavad kiiresti/aeglaselt c. vihmametsas on rikkalik/on vähene alustaimestik d. põhjapoolkera savannis sajab alati siis, kui meil on talv/suvi e. vihmametsas on aastaringselt jahedad/palavad ilmad
2.3.2. Kevadine harimine Talvel ja kevadel tihenenud ülemise mullakihi kobestamine ja tasandamine on eesmärkideks kevadisel külvieelsel mullaharimisel (Lepajõe, 1984). Oluline on see selleks, et luua nisuseemnete idanemiseks ja tärkamiseks soodsad tingimused. Et saada suuri teraviljasaake, tuleb kevadine mullaharimine korraldada õigel ajal ja oskuslikult (Reimets jt, 1986). Mullaharimistööd on vaja teha lühikese aja jooksul ja optimaalse niiskuse juures. Muld peab harimistööde algul murenema, ei tohi tolmata. Kevadel alustatakse harimist kultivaatoriga agregaadis libisti ja äketega (Reimets jt, 1986). Libistamisel tasandatakse mullapinna mikrolohud. Kevadised mullaharimistööd tehakse risti või diagonaalselt sügiskünniga. Mulla vähesel paakumisel talve jooksul piisab kultiveerimisest 6…9 cm sügavuselt. 3
Merilin Laars 10B Joonis 1 Asutraalia asukoht Austraalia asub lõunapoolkeral UusMeremaast loodes ja Indoneesiast lõunas Kõrbestumine toimub põhiliselt kõrbete, poolkõrbete ja savannide äärealadel ümber Austraalia Kõrbetes on taimkate hõre, muld on huumusevaene ja kuvuse tõttu vähe seotud, sellistes tingimustes hakkab toimuma tuuleerosioon. Tuul kannab tolmuosakesed kuni kümnete kilomeetrite kaugusele ja viljakas muld mattub viljatu pinnase alla. Keskonnakahjustus Ülekarjatamine (lambad ja kitsed) Liiga suurte põldude rajamine Oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda muldade sooldumise Liigne kuivus Küttepuude raie Eelnevalt nimetatutest tulenev erosioon Kliimasoojenemine Ülerahvastumine Üleväetamine Huumuserikka mulla ja põldude hävimine Põuad ja nälg Liiva ja tulmutormid Põhjavee hävimine Kõrbestumine sunnib inimesi elukohta vahetama
Teraviljapõld Taimed · Suvinisu · Talinisu · Oder · Suvioder · Talioder · Rukis · Kaer · Tritikale Rukis · Tatar · Hernes Putukad Domineerivad süsi-, ehmes-, kuiva- ja pisijooksikud Jooksiklased võivad Maakirp teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest Maakirp Hiidmardikas Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes Saagikus sõltub sademete Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi kasvuperioodil Suvinisu ja odra nõuded Kuivendussüsteemi puhul on mulla lõimise suhtes on
Loodusvarad Rakvere Reaalgümnaasium Hilja Järv Mis on loodusvarad? LOODUSVARADEKS NIMETATAKSE KÕIKE LOODUSES LEIDUVAT, MIDA INIMESED OMA HÜVEKS KASUTADA SAAVAD: vesi õhk muld maavarad taimed loomad Loodusvarad jaotuvad: taastuvad loodusvarad taastumatud loodusvarad Otsusta, missugused antud loodusvaradest on taastuvad ja missugused taastumatud? Taastuvad loodusvarad Taimed Loomad Muld Vesi Mets Energiavarud Taastuvad loodusvarad on põhimõtteliselt igavesed. Nad kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond. Taastumatud loodusvarad Maagid Tuumaenergia Maapõuesoojus Kaevandatavad kütused Taastumatuid loodusvarasid tarbitakse nii intensiivselt, et nad võivad varsti otsa saada. Loodusvarade kasutamine
Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid jms. Mulla kõige iseloomulikumaks tunnuseks on tema viljakus, mille all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taime toitelementidega ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Põhja-Eestis on viljakad aluselised mullad, kuid seal ei tohi kasvada hapelisi muldi vajavad taimed(lina), seal kasvab nt lutsern. Muld on taimede ka kinnitumise keskonnaks. Tänapäeval avaldab suur mõju muldadele inimtegevus. Muld on põllumajanduses üks põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendid. Mulla, kui tootmisvahendi väärtus tänu pidevale muutusele. Mulla viljakus võib muutuda nii mulla arenemis protsessis, kui ka inimtegevuse tagajärjel(maa harimine väetamine, minerelatsioon). Mulla hapesus Mulda võib hapestada ka füsioloogilised happelised väetised. Kui vaba Ca ja Mg ioonid eemaldada mullast võivad seda asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu
kui sügisel. Opt. kasvutemperatuur 15...20 oC, orgaaniliste ainete juurdevool (assimilats.,= dissimil.) lakkab 30 oC. soojanõudlikud: pärinevad troopilistelt aladelt (kurk, kõrvitsad, melon, tomat). Hakkavad idanema temperatuuril 10...15 oC, opt. 20...30 oC, ei talu to alla 0oC (mõningad kultuurid +3 oC). Kasvuks optimaalne temperatuur on 20...30 oC, orgaaniliste ainete juurdevool lakkab +40 oC. Avamaale külvil tuleb jälgida, et muld oleks piisavalt soojenenud (kurk 12...13 oC) ja ei oleks öökülmaohtu. Temperatuuri reguleerimise võimalused on põhiliselt kasvuhoones: avamaal külvi ja istutusaja valik - külmakindlad (porgand) külvatakse avamaale esimesel võimalusel ja koristatakse peale öökülmade saabumist, lõunapoolse kallakuga maad - soojenevad kiiremini, kergem lõimis = soojem. tuulekaitseribad põllul tõstavad temperatuuri 1,5...4 oC.
lilleaasad,heindamaad. Niidud üldjuhul ei talu väga intensiivselt tallamist. Ilumurud on esindushoonete ümbrusse ja linna kesksete haljasalade nn parterosadel paiknevad intensiivselt hooldatavad murud. Ilumurud rajatakse väheliigiliste seemnesegudega, kasutades igast liigist 2-3 sorti. Liikide valikul ei ole oluline nende tallamiskindlus, samuti ei ole oluline nende nõuded mullale sest enamasti tuuakse nende rajamiseks muld kohale mujalt ja seepärast saab mulda valida ja parandada vastavalt taimede nõudlustele. Aga samas ilumurude rajamisel tuleb arvestada asukoha valgustingimusi. Ilumurude rajamisel põhiliigid on: · Punane aruhein (Festuca rubra L.) · Aasnurmikas ( Poa pratensis L.) Ilumurude rajamine Nagu mainitud, rajatakse ilumuru enamasti kunstlikult loodud pinnasele. Siinjuures tuleb arvestada mulla lõimist. Muru jaoks optimaalne on keskmine raskusega liivsavi- või saviliivmuld
eripinnaindeks- IEp- näitab mulla teatud kihi tahkete osakeste summaarse eripinna suhet pindalasse veepotentsiaal- vee termodünaamiline näitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha tööd Seotud vesi mullas jaguneb kaheks: keemiliselt seotud vesi, - mullas savi min ja huumuse koostises füüsikaliselt seotud vesi, - molekulaarjõududega kinni hoitav mullaosakeste poolt maksimaalne hügroskoopsus- suurim vee hulk mida kuiv muld suudab kinni hoida Närbumisniiskus- mulla veesisaldus mille juures taimed enam vett ei omasta kilevesi, - mulla osakeste ümber olev nõrgalt seotud veekiht vaba vesi, - kapillaar ja gravitatsiooniline vesi gravitatsioonivesi- hoitakse kinni gravitatsiooni jõududega kapillaarvesi- hoitakse kinni kapillaarjõududega toetuv kapillaarvesi- kapillaarvesi mis tõuseb põhjaveest üles rippuv kapillaarvesi,- kapillaarvesi mis ripub ülevalt alla (sademed)
teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead Valge peakapsas, punane Liigniiskus paha Palju niiskust Katteloor külma ja aurustumine Hilised august, September
oksüdeerumispr-i käigus ei saa elektrone võtte hapnikult, kasut ära fe(III)ühendid.Turvastumine-liigniiskes hapnikuvaeses kk-s taimed ei lagune Sooldumine-ariidse kl aladel, peavad olema vees lahustuvad kivimid.Vee aurustumisel liigub vesi mullakoore pinnale, järgi jäävad soolad. Ferralisatsioon-peale Fe ja Al on taimed kõik ära kasutanud->kuhjumine. Sooja/niiske kl aladel, punakas värvus. Kamartumine-taime juurtest läbipõimunud muld. Maailma mullatüübid- 1.tundravööndi m-aastaläbi niiske. Tekib turbahorisont, gleihorisont, igikelts(TCD) 2.okas-ja segametsade leetm-happelised, sademete hulk ületab aurumise, leetumispr(AEBCD) 3.lehtmetsade peenm-niiske/soe kl soodustab org.aine lagunemist-lehed(OAEBCD) 4.Rohtlate mustm-aurumine=sademed, org aine laguneb aeglaselt, taimedel enamus a-st puhkeper-mulda kuhjub org ainet, mida taimed ei kasut(ABCD) 5.poolkõrbe ja kõrbe hallmullad-aurumine ületab
MAAILMA MULLAD TUNDRAMULDADE KUJUNEMINE. Lähispolaarses kliimavöötmes on enamus aastast madal temperatuur ja vee aurumine on väike. Igikelts ei lase veel maa sisse imbuda ja seetõttu on muld isegi suvel igniiske.Sellis- tes tingimustes on mulla teke väga aeglane, sest madalas temperatuuris ja väheses hapni- kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased. Huunuse kiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingituna väga õhuke, enamasti alla 100 cm. Igikeltsa ja ülessulanud veest küllastunud pinnases toimub gleistumine, liigniis- ketes kohtades (nõgudes) kaasneb turvastumine. Seega levivad tundra- ja metsatundra vööndis gleimullad või turvastunud gleimullad
Seemned võib külvata veel ja hilissügisel just enne maa külmumist, nii alustavad need idanemist alles kevadel. Pinnas, millele muru rajatakse, valmistatakse hoolikalt ette: · Pinnas tasandada ja vajadusel paigaldada dreenid liigniiskuse ära juhtimiseks ning eemaldada kivid ja muu praht. · Hävitada umbrohud üldhävitava umbrohu tõrjevahendiga. Peale umbrohu pruunistumist alustada pinnase mullatöödega. · Piisavaks mullakihi paksuseks on 20-25 cm. Laotada muld laiali ning segada mulda lubiaine ja väetis. Murutaimed kasvavad hästi nõrgalt happelises pinnases (pH 6,0- 6,5).Happelist mulda võib neutraliseerida dolomiidijahuga . · Mullapind rehitseda tasaseks ja rullida mururulliga, andes kalde hoonest eemale.Kalle on vajalik sadevete ära juhtimiseks. · Külvata seemned mulda arvestades 2-3 kg seemneid 100m2-le. · Rehitse seemned kergelt mulda ja rulli pind uuesti üle.
pingod, termokarst, solifluktsioon. Alavööndite iseloomustus Arktikas (jäävöönd, külmakõrbevöönd, tundra, metsatundra). Taimede ja loomade kohastumused Arktikas. Tähtsamad taime- ja loomaperekonnad Arktikas. Polaarpiirkonna piir lõunapoolkeral. Elustiku iseloomustus Antarktika kontinendil ja seda ümbritsevas ookeanis. Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. Enimohustatud metsad maakeral. Maailmas enamlevinud puude perekonnad. Boreaalsed metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Tähtsamad puuliigid eri maailmajagudes. Sammalde osatähtsus boreaalses vööndis. Nemoraalsed heitlehised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Erinevus boreaalsetest metsadest. Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. Parasvöötme vihmametsad. Paiknemine ja iseloomustus. Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline ajalugu. Pinnavormid ja muld. Kõrreliste kohastumised rohtlas, teised eluvormid
Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. Boniteet: 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl,leesikas, kukemari. Rohurinne: palu-härghein, kilpjalg, leseleht, karvane piiphein, võnk-kastevars. Samblarinne: harilik-ja lainjaskaksikhammas, laanik, lehviksammal, palusammal. Ms-mustika KKT Niiskem, soostunud leede mullad, leetmullad või kahkjad. Happeline muld. Boniteet 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl Rohurinne: palu-härghein, metskastik, leseleht Samblarinne: lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal. Rabastuvadmetsad Sn-sinika KKT Niisked puhma ja samblarindega. Soostunud leedemullad, hapud mullad. Boniteet 4-5. Peapuuliik: mänd. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sinihelmikas, tarnkera
3 PEDOSFÄÄR+vt. ka lühikonspekt muld 1. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine
Mandriliustik- Ulatuslik kumer jääkilp, mis katab suurt maismaa-ala, näiteks Gröönimaa ja Antarktis, liiguvad aeglaselt, tavaliselt mõni meeter aastas Lähtekivim- kivim, mille moondumise tagajärjel vastav moondekivim tekkis Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks Leetunud muld- harilikult lubjavaesel lähtekivimil tekkinud kuiv või parasniiske muld. Tekivad ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning puudub huumus. Valkjashall, mille all on pruun toitaineterikas muld. Sajab rohkem kui aurab Paepealne muld- tekib peakivi peale. Õhuke ja kõrge huumusekiht, kuid on kivised ja põuatundlikud Soostunud muld- 30 cm paksune turbakiht, liigniiske muld, taime jäänustest tekib huumus Põhjapöörijoon- pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° N. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas - 22. juunil
Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest need ained ringlevad vee ja õhu kaudu. Eristatakse: 1) mehaaniline neeldumine. Seisneb selles et kõik tahked osakesed ja tahke ollus, mis mulda satub, peetakse mulla pinnal või pindmises kihis kinni, sest selle olluse või osakeste läbimõõt on suurem mulla pooride läbimõõdust. Muld toimib filtrina. 2) Mulla füüsikaline neelamisvõime seondub mulla tahkete osakeste vaba pinna energiaga pindpinevusnähtustega. Muld peab kinni neid osakesi, mis vähendavad seda vaba pinna energiat. Kuid on osakesi ja ühendeid, mis tegelikult mulla vaba pinna energiat isegi suurendaksid. Nendeks ioonideks on: NO3- ja Cl-. Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema
Lähtekivim C Aluspõhi D Gleihorisont G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf Mineraalmuldade tahke faasi tihedus: De (g/cm3) = 2,68 0,03 x Mulla lasuvustihedus: Dm (g/cm3) rikkumata ehitusega mulla 1 kuupsentimeetri või kuupmeetri absoluutkuivmass grammides või tonnides. Määratakse seda täpse ruumalaga silindritega. Nii turvasmulla kui ka raske lõimisega mineraalmulla lasuvustihedus sõltub mulla veesisaldusest. Mida märjem on see muld, seda suhteliselt madalam on lasuvustihedus. Ja mida kuivam, seda kõrgem. Olenevalt vee sisaldusest võib turvasmulla kui ka näiteks savimulla ruumala muutuda kuni 40%. Mulla pindmistes kihtides põllul mulla lasuvustihedus sõltub mulla harimisest, tallamisest jne. Pü = De Dm / De (100%) Mitu protsenti moodustavad need poorid (käigud) kogu mulla tihedusest? Mida haritum, huumusrikkam on muld, seda kõrgem on üldine poorsus. Tavaliselt on see 40-45%
aluseid sisaldavate sooladega ja viivad need mullalahusesse. Kuna sademeid on palju, uhutakse mullalahus mulla sügavustesse ja kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas väljauhtehorisont. Heledat värvi suuremateraline liivakas horisont näitab seda, et muld on vaesunud tumedatest ja peenematest toitaineterikastest saviosakestest. Sellist happelises keskkonnas toimuvat protsessi nimetatakse leetumiseks, mis areneb eriti ilmekalt välja liivmuldadel. Leetumise käigus väljauhutud huumusained koos alumiiniumi- ja rauaoksiididega võivad moodustada leethorisondi alla kohvipruuni sisseuhtehorisondi. Kui rauda on palju, võib see tsementeeruda nõrgkiviks, millest taimejuurtel ei ole võimalik läbi tungida
mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus võib küündida mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Pedosfääris toimuvad muutused on mitmeid kordi kiiremad kui litosfääris ja ses mõttes on ta inimtegevuse ajaskaalas dünaamilisem kui litosfäär. MULD ON MAAKOORE PINDMINE KOBE KIHT, MIS ON TEsKKINUD ELUSA JA ELUTA LOODUSE (KIVIMITE) PIKAAJALISEL VASTASTIKUSEL TOIMEL. KLIIMA LÄHTEKIVIM PINNAMOOD MULLATEKET MÕJUTAVAD MULLA ELUSTIK VANUS INIMTEGEVUS VEEREZIIM 30 cm paksuse mullakihi tekkimine võtab aega 1000 10 000 aastat.
kinnitumisega kivimi pinnale. Nende mõju on biokeemiline. 12. Mis on mineraliseerumine? Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine maapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks , veeks, ammoniaagiks. 13. Nimeta passiivsed mullatekketegurid. Lähtekivim,reljeef,aeg(mulla vanus). 14. Nimeta aktiivsed mullatekketegurid Kliima,organismid,inimtegevus. 15. Mida nimetatakse mullahorisontideks? Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. 16. Too näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Mullaomadused paranevad( niisutused, kuivendamine, maaharimine ja väetamine) Võib ka olla saastav toime. 17. Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? Karmis lähispolaarses kliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna külmumise ja igikeltsa tekke. 18
• Algul sorteerisin paremad seemned halvematest ja istutasin maha seemned (7.03.2015). • Esimesed võrsed tekkisid 16. märtsil • 13 aprillil pidin juba ümber istutama suurematesse pottidesse. • Varrsi oli näha 27 aprill. • Esimesi rohelisi vilju oli näha 16 juuni. • Väetamiseks kasutasin räime meetodid mis teeb mulla toitaine rikkamaks. Kokkuvõtte Järelduseks sain, et taimed, mille mulla sisse oli maetud räim, kasvasid suuremaks kui need mille potis oli ainult muld. Päikesest kaugemal taimed olid päikese poole kasvanud. Sügiseks oli muld potist enamasti kadunud ja kastes vesi imbus kehvemini mulda. Tomati viljad hakkasid ilmuma juba suve keskel ja pidevalt tuli uusi õisi ja vilju juurde kuni hilise sügiseni. Seemnest eimese väjatulnud taimeni kulus aega umbes 10 päeva. Taimi tuli kasta iga päev muidu muutus muld kuivaks ja tükkiks. Kui oli liiga palju kastedud muutusid viljad vesiseks. järgmiseks aastaks valisin välja uue seemned
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
