viljapuud ja -põõsad, väike aialapike ja ehk ka kasvuhoone kus saaks kasvatada maitsetaimi ja mõningaid ilutaimi. Maja esikülge kaunistaksid aga ilupuud ja -põõsad. Võimalik, et saab olema ka mõni veesilm. Otseselt veekogu äärde ma elamist ei tahaks. Pigem muretseks kunagi hiljem võimalusel mõne suvila. Kindlasti ümbritseksin maja ka puidust aiaga mille väravte juurde üritaksin sobitada maakivist valmistatud postid. Need tuleksid ümmargused või nelinurksed sees oleks muld ja seal kasvavad lilled. Samuti peab olema palju ruumi lastele mängimiseks. Laseksin teha ka nurgakese liivakasti ja mõne ronimispuuga. Kogu haljastust üritaks planeerida nii, et hiljem saaksid lapsed mängida ilma hirmuta midagi rikkuda. Samuti peab jätma piisavalt palju ruumi lapse fantaasiale. Võimaluse ronida puudel ja ise onne ehitada. Kindlasti peab olema ka garaaz, mis oleks piisavalt suur. Sinna peaks mahtuma kaks autot. Hea kui oleks kanaliga
kasvavad hästi lehtpuumetsad. Endised looduslikud rohumaad on võsastunud. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse eelkõige kultuurniitudena. taimede juured ulatuvad viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest .Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalamTurbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveestMadalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8-6,5) Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Tegurid ja tingimused koosluse püsima jäämiseks
püriks tihedatele suhetele teiste riikidega. Nepali majandus on vähe arenenud. Nüüdisaegseid suurettevõtteid pole suudetud veel ehitada. Tööstus annab vaid 10% sisemajanduse kogutoodangust. Põllumajandusega tegeleb 80% rahvastikust. Tunda annab aga maapuudus. Seitse kaheksandikku riigi pindalast hõlmavad järsunõlvalised mäed. Ainus võimalus põllumaad juurde saada on mäenõlvadele rajada terrasse, kuhu saaks vilja külvata. Selleks tuleb muld orgudest korvidega üles nõlvadele vinnata. Sageli uhuvad tugevad mussoonvihmad aga suure osa mullast tagasi orgu. Siis tuleb kõike otsast alata. ÜRO hinnangul kuulub Nepal kindlalt 15 kõige mahajäänuma ja vaesema riigi hulka. Elektrit kasutab vähem kui kümnendik elanikest. Arstiabist võib rääkida ainult linnades, sealgi üpris tinglikult. Transport Transport rajatiste Nepal on väga piiratud; vähesed sõltumatud rahvad maailmas
soe.200 Lehtede vahele jääv soe õhk hoiab soojas ka sind ! Biojäätmeid on väga kasulik kompostiks koguda ehk komposteerida. Need inimesed, kellel on oma aialapike, on sellest kindlasti aru saanud. Ajapikku muutuvad biojäätmed väga rammusaks mullaks, päris iseenesest see muidugi ei toimu. Minu vanaema näiteks kaevab selliselt kogutud hunnikud paari aasta tagant ümber ja lisab natuke ka niiöelda päris mulda. See, mis lõpuks sinna kasti koguneb, on väga hea kobe muld nii tomatitele kui toalilledele. Ka linnainimesed saavad seda teha. Selleks on olemas erilised, umbes tavalise prügikasti suurused kogujad, milles luuakse kõrge temperatuur, nagu päris kompostis. Ohtlikud jäätmed, nagu patareid ja autoakud, aga minu teada ka näiteks vanad eterniitplaadid, tuleb koguda vastavatesse kohtadesse. Kohe kindlasti ei tohi neid visata metsa all või tavalisse prügikasti. Neis on ohtlikud ained, mis vabaks pääsemisel võivad mõjutada tugevalt inimest, taimi
6. Parasvöötme sega ja lehtmetsad Pruunmullad- parasvöötme metsades olevad mullad. Pesukaru- Põhja-Ameerikas ja Kesk-Ameerikas elav kiskja. Pöök- suvehaljas puu. Skunk- mustvalge väike loom, kes laseb tagumikust haisu välja. Suhkruvaher- Kanada rahvuspuu, mille leht on kujutatud Kanada lipul. Euroopa naarits- kiskja kes oskab hästi ujuda ja sukelduda. 7. Parasvöötme okasmetsad Igikelts- igikülmunud pind. Leedmullad- okasmetsades olev muld. Nulg- okaspuu ( mänd ). Tsuuga- okaspuu ( mänd ). Grisli- pruunkaru Siber- piirkond Venemaa ja Põhja-Kasahstani vahel. Taiga- põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala okasmetsa enamusega. Siberilehis- okaspuu (mänd ). Seedermänd- Siberis olev tüüpiline männiliik. Soobel- taimetoitlane loom kes elab Taigas või Kaug-Ida metsades. 8. Tundra Polaarpäev ja öö- polaaraladel on pool aastat päev ja pool aastat öö.
Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad. Vesuuvi purske tagajärjel mattus Pompeji koos Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Pääses 20 000 - 30 000 elanikku, 2000 inimest hukkus. Tuhakihti hakati eemaldama esmalt 1748 a. ja järjekindlalt 1860 a. Praegu on umbes kolm neljandikku linnast välja kaevatud. Tuhapilve levik. Vaade Pompeji'le: Mõju inimestele: Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ja viinamarjaistandused,kuna sealne muld on väga viljakas. Umbes 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud
kahetiivalisi. Ämblikud Üle 180 liigi ämblikke. Puisrabades ja rabamännikutes ristämblik Raba laukad on putukate sigimiseks ideaalsed kohad! Sääsk Kihulane Parm Raba mullaelustik Mulla omadused mõjutavad väga oluliselt taimekoosluse kujunemist ja taimede kasvu. Taimedest omakorda sõltuvad loomad, nende elukeskkond ja toitumine. Vesine muld Raba tekketingimused Liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Raba teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. (Kasvutingimuste alusel jaotatakse sood 2 suurde rühma: rohusood ja rabad.) Koosluse püsimajäämiseks vajalikud tingimused. Sademed ületavad aurumise. Hapnikuvaesus vees. Turba pidev settimine alumistes turbakihtides.
lõigata pärast õitsemist kogu taim on mürgine punased, juuli- august kaksiktiibvili, septembris pärast õitsemist tagasi lõigata igihaljas lehestik sinised must, läikiv asteldega oksad kollased happeline muld lõigata pärast õitsemist punased lõigata pärast õitsemist lõigata vara kevadel 2/3 tagasi õitseb kuni oktoobrini kasutatakse enamasti konteinerhaljastuses kevadel enne lehtimist tagasi lõigata igal kevadel tugevalt tagasi lõigata punakaslilla kahevärviline lilla/oranž viljad
Mõju mullale. Karmi kliimaga aladel muldkatet ei teki, sest elusainet napib. Veidi soojema- tes piirkondades on õhuke muldkate sügavamal pinnases aasta ringi külmunud olekus Mõju veele. Sademed toidavad nii pinna- kui ka põhjavett. Kui kliima muutub kuivemaks,langeb põhjavee tase ning kahaneb jõgede äravool. Ookeanide veetemperatuur ja jääolud.sõltuvad otseselt päikesekiirguse hulgast, merevee soolsus ka auramisest Mõju taimedele. Kliima ja muld on peamised taimkatte kujundajad. Taimkatte vööndiline paik-nemine järgibki seetõttu suures osas kliimavöötmeid. Igal taimel on tema elutegevuseks soodsa kliimaga piirkonnad Mõju loomadele. Koos taimestiku ja veestikuga on loomastiku peamine mõjutaja kliima. Näiteks on kindlaks tehtud, et soojema kliimaga aladel kasvavad sama liigi isendid suuremaks. Mõju inimestele. Inimesed suudavad lühemat aega viibida kõikides kliimavöötmetes. Raskemad tingimused asustuse
Ökoloogilised globaalprobleemid Tänapäeva maailmas on väga palju ökoloogilisi globaalprobleeme. Probleemide tekke põhjuseks võib lugeda inimkonna kiire juurdekasvu. Suuremaks probleemiks loetakse toidupuudust, kuid probleeme on veel ja veel. Mullastiku hävimine on üks ökoloogilne probleem. Hävimist põhjustavad inimtegevus kuid ka looduslikud tegurid. Erosioon ehk mullastiku looduslik ärakanne on üks peamisi tegureid. Mullaosakesed kanduvad ära mööda maapinda liikuva vee või tuulte mõjul. Kuigi erosioon on looduslik protsess, kiirendab inimtegevus seda10-40 korda. See on eriti ulatuslik nendes piirkondades, kus puudub taimestik või kasvatatakse monokultuure. Samuti toimub see ka lagedal maa alal. Eestis on looduslik erosioon väga väike. Veeerosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel, valdav on tuuleerosioon. Nagu igat probleemi, saab ka erosiooni vähendada. Näiteks mull...
Kuid nendest kolmest saame oma uhkuse alla seada vaid keele. Sest eesti keel, mille saime hoolimata sakslaste põlgusest, on siiani säilinud. Kahjuks aga sellegi hulk väheneb iga aastaga üha enam. Eestlane tahab saada edukaks, minna välismaale kooli ja tööle. Unustatakse meie keel ning võib-olla isegi meie riik. Siit jõuame aga rahvustundeni. ,,Meil on see rahvustunne kadunud, kujundlikult tundub välismaa parkett mõnusam, kui kodumaa muld," nagu ütles Eesti kirjanik Hando Runnel oma kirjutises. Inimesed lähevad suurima südame rahuga Eestist ära, unustamata kui palju vaeva meie esivanemad nägid, et saada meile oma riik. Riik, kus elaksid rahulikult ja õnnelikult nende järeltulevad põlvkonnad, kes oleksid uhked ja jääksid oma kodumaale truuks. Aga võib olla ei saagi väikerahva rahvustunne küllalt suur olla nagu on öelnud Johannes Aavik. Aga miks siis nii paljud inimesed laulupeol käivad?
1. Kuidas liigitatakse ruumid juhistiku ümbrusolude arvestamiseks? Käärid lk 22 2. Mis liigituse alla elektriohtlikkuse järgi kuulub ruum, kus on voolu mittejuhtiv põrand ning lahtised (varjamata) kütteradiaatorid ja metalltorustikud? Ohtlik ruum 3. Loetleda eriti ohtlikud ruumid. märjad ja keemiliselt agressiivse keskkonnaga (nt loomapidamisruumid); kus esineb korraga kaks või enam ohtliku ruumi tunnust (nt betoonpõrand ja lahtised torustikud, mis on maaga ühenduses); voolujuhtiva põrandaga sauna leili- ja pesuruumid, samuti vannitoad, duširuumid; töökojad; kasvuhooned; loomapidamisruumid, kus on elekter sees; trepikojad, kivipõranda ja -seintega; kelder; välistingimused (on elektrilöögiohu seisukohalt alati eriti ohtlikud). 4. Mis suurusega rikkevoolukaitse on sobiv inimese kaitseks ele...
12.02.2006 9 Emulsioonid Pihustunud aine on vedelik ja pihuskeskkond on vedelik Näiteid igapäevaelust: - Rasvad, valgud + vesi = piim - Piimasaadused või ja koor - Margariin, majonees, kastmed - Mõned kehakaalu vähendavad ravimid 12.02.2006 10 Aerosoolid Pihustunud aine on tahke või vedelik ja pihuskeskkond on gaas Näiteid igapäevaelust: - Muld või liiv + õhk = tolm - Vesi + õhk = udu - Pilved, tubakasuits - Sudu (suits + tolm + udu) - Sissehingatav õhk (tolmuosakesed) - Lakid, värvid, deodorandid, aerosoolid - Mürkkemikaalid, väetised 12.02.2006 11 Vahud Pihustunud aine on gaas ja pihuskeskkond on vedelik või tahke aine Näiteid igapäevaelust: - Õhk + seebivesi = seebivaht - Õhk + plast = vahtplast (poroloon)
oleva vee jäätumine. toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema
1 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 1 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri
substraati, millele istutatakse mugulad ning need kaetakse samuti turbaga. Kartul kasvab sellistes tingimustes 20 päeva, pärast mida kartulid istutatakse mullapalliga kasvuhoonesse või põllule. Soojalöök · Kartulimugulaid hoitakse mahapanekueelselt 30 kraadi juures kaks päeva. Tulemuseks 3-4 mm pikkused tugevad tipuidandid. Tulemuseks varajasem saak. A-eelidandatud seemnemugul, B- soojalöök, C- töötlemata mugul Muld · Kiiresti soojenev saviliiv muld · Põld kaitstud külmade õhumasside eest (põhi, kirre) · Väetamine mineraalväetistega · Eelidandatud mugulad mulda käsitsi või masinaga.
Vaikse ookeani laam). Viljakad tasandikud jäävad rannikualadele ja jõgede alamjooksudele, terrassitud oruveerudele. Kahte kolmandikku katab mets. Põllumajanduseks sobib ainult ligikaudu 15% maast. Mullad Saare põhjaosas on valdavaks mullaks leetmullad . Mullakihi paksus on 1m ja huumusesisaldus väike, muldadel soodne niiskussisaldus ja kõrge viljakus. Lõunaosas on domineerivaks mullastikutüübiks pruunmullad. Muld on viljakas. Üle poole haritavast maast on niisutatav. MALI Kliima Mali asub lähis-eksvatoriaalses ja troopilises kliimavöötmes. Vihmaperiood kestab juunist septembrini, kuid kõige märjemad kuud on juuli ja august.. Kõige palavamad kuud on aprillist juunini, kui temperatuur on sageli üle 40° C. Septembris ja oktoobris on samuti väga soe. Jaanuarist juunini puhub soe ja tolmune harmattan'i tuul, mis ärritab kõri ja vähendab nähtavust
Karol Pakkas Eesti Vabariik REFERAAT Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Mehaanikateaduskond Õpperühm:TI 11/21 Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Tallinn 2012 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab
Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). Kontrollli oma teadmisi litosfääri kohta Vt: www.ylejoe.parnu.ee/uus/11atestid PEDOSFÄÄR Mis on muld? Millest koosneb? Väga hea animatsioon! http://www.saskschools.ca/curr_content/science9/saskenviro/lesson05.html Mullad tekivad lähtekivimi murenemisel Maa sise-ja välisjõudude toimel.(vesi, õhk, temperatuur ja organismid). Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline ja lõppfaasis keemiline murenemine. Murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel.
Lainetusest rannale paisatud eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk paigale. rannabarrideks. Mulla tähtsus looduses: Tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. M U L D
35.Kunde der -e Klient 36.Fluss der -"e Jõgi 37.Fahrrad das -"er Jalgratas 38.Klima das - Kliima 39.Wanderung die -en Matk 40.Bär der -en Karu 41.Roggen der - Rukis 42.Stein der -e Kivi 43.Park der -s Park 44.Moor das -e Raba, kõrgsoo 45.Sumpf der -e Laukasoo 46.Boden der - Muld, pinnas, maa 47.Eiche die -en Tamm 48.Strom der -``e Hoovus, suur jõgi 49.Ananas die -se Ananass 50.Vogel der -`` Lind 51.Sand der -e Liiv 52.Berg der -e Mägi 53.Fisch der -e Kala 54.Fels(en) der -en Kalju 55.Henne die -n Kana 56.Hundskamille die -n Karikakar 57.Karpfen der - Karpkala 58.Katze die -n Kass 59
,,kilplased". Muinasjuttude kogum ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". ,,Kalevipoeg" 5. Lydia Koidulasüdis Vändras, isa oli tal Johann Voldemar Jannsen, kes lõi ajalehe ,,Perno Postimees". Õppis pärnu tütarlaste koolis. Tegutses ajalehe juures, kirjutas luuletusi tõlkis artikleid. Abielludes kolis Kroonlinna. Koidula kirjutas põhiliselt isamaa luulet, kuid ka armastus-ja loodusluulet. Kuulsaimas isamaalised luuletused: ,,Eesti muld ja Eest süda", ,,Kodu", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani". Luuletuste põhiteema armastus, uhkus, igatsus kodumaa suhtes, põlgus orjalikkuse vastu. Muudel teemadel kuulsaim luuletus: ,,Ema süda". Luulekogud: ,,Vainulilled", ,,Emajõe ööbik". Lisaks luuletustele kirjutas ka jutte: ,,Loigu perenaine" realistlik taluelust jutt, räägib abielust rahaahne mehega. Koidula kirjutas
küünal. Infravalgusega on tihedasti seotud Maa suurim probleem, mida rahvakeeli nimetatakse ,,kasvuhoone efektiks". Selle probleemi tuum seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur peaaegu, et ei alane vaid tõuseb pidevalt väikeste pügalate võrra. Meie kodu planeeti tuleks võtta, kui üht suur klaasist kasvuhoonet, mille klaasidest tuleb koguaeg läbi päikesevalgust ning mis neeldub mullas ja kõiges muus rohelises. Valgusenergia muundub mullas aga soojusenergiaks ning kuna muld muutub kuumaks kehaks, hakkab ta kiirgama infravalgust. Klaasil on aga omadus valgust väga hästi läbi lasta, ent ülimalt halvasti infravalgust välja lasta. Soojus jääb kasvuhoonesse ning selle temperatuur hakkab tõusma. Selline on lihtsustatult ,,kasvuhoone efekti" seletus, mis tekitab nii palju pahandust, meie, Maa elanike jaoks. Infravalgusel on mitmeid omadusi. Sellel valguseliigil on soojuslik toime Neil on suur
Koristuse ajal värvus roheline, hiljem must. Pika keetmisajaga. Kvaliteedinäitajad: - värvus- sõltub terade värvusest, tangainete kvaliteedist, töötlemisest - maitse ja lõhn- tõestavad värskust - niiskusesisaldus ei tohi ületada 15%, kaeratangudel 12%. Suurem hulk halvendab kvaliteeti, põhjustab isekuumenemist, mikroobide arengut, läppumist, kattumist hallitusega - kõrvalised lisandid riknenud terad, kivikesed, muld, liiv - omadus pehmeks keeda oluliseimaks kv.näitajaks kaunviljad Kuuluvad herned, oad, läätsed. Herned: kooritud ja koorimata, värvilised, valged, rohelised, kollased. Koorimata omastatakse paremini, sest puudub kest 8 kiudained) Aedoad erineva värvusega, kuju ja suurusega. Kusjuures vlget peetakse kõige väärtuslikumaks Säilitamine tangainetele Puhtas, kuivas tuulutatavs ruumis, õhuniiskus 75%.
Puhvet Koolis on meil puhvet, see on päris uhke. Töötab seal üks tädi, mul on tema pärast häbi, sest tädil on kilest müts ja sinine on tal püks. Seal müüakse saia, aga mitte kalja. Veel pelmeene müüakse seal ja see on hea, nii hea... Klaver Klaver on meil musaklassis, 1756 tal on tootepassis. Klimberdab taga ' õps, ta ei ole klaveri sõps. Klaver läheb varsti katki, siis võetakse ta lahti. Klaver ostetakse uus ja õps on siis hästi tuus. Mulla teke Kuidas tekib muld? See ju on meil lotas kuld. Kuid keegi seda meil ei tea ja jutustuste sees on vead. Kuid mulla teket teab vaid õps, ja ütleb: "Panen kahe krõps!" Ning kõik siis kohe nurisevad, ja õpsi peale urisevad. Kuid päästab meid nüüd koolikell ja suur tähtsus ongi sel. Turulkäik Turul oli palju rahvast, müügil oli tomat vahva. Ostsin selle ära ma, ja sõin siis lõpuks ära ka. Kuid kõhus hakkas keerama ja jäin ma lõpuks magama. Mind üles äratas üks mees, ja tema oli supi sees.
· Pani aluse Eesti teatrile · Aitas organiseerida esimest üldlaulupidu · Sai Koidula nime Jakobsonilt · Päris Vädrast, hiljem kolis Tartusse · Abikaasa oli Eduard Michelson Luule: · 1866. aastal ilmus kogu ,,Vainulilled", põhiliselt tõlkeluule - ,,Mul aiaäärne tänavas" - ,,Sügismõtted" · 1867. aastal ilmus ,,Emajõe ööbik", kus tal oli oma tekste rohkem ning luuletused isamaa teemalised - ,,Eesti muld ja Eesti süda" - ,,Mu isamaa, nad olid matnud" - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Emasüda" · Hilisemas luules on tal ka hälli- ja lastelaule · Hilisem luule ilmus ajakirjanduses · Viimane luuletus - ,,Enne surma Eestimaale" Näidendid: · 1870 - ilmus näidend ,,Saaremaa onupoeg", mis pani aluse Eesti teatri sünnile · 1872 - ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", mis oli esimene algupärane näidend eesti keeles
Sander Lillo I. Iga algus on raske. Omne initium difficile est. II. Kordamine on õpingute (/tarkuse) ema. Repetitio est mater studiorum. III. Faktilik. De facto. IV. Ülikool (hellitavalt). Alma mater. V. Kiitusega. Cum laude. VI. Tundmatu maa. Terra encognita. VII. Puhas leht. Tabula rasa. VIII. CV. - Curriculum vitae. IX. Halb seadus, aga seadus. Dura lex, se lex. X. Olgu muld sulle kerge (s.t.t.l). - Sit tibi terra levis XI. Iseenesest Per se XII. Käsi peseb kätt. Manus manum lavat XIII. Raha ei haise. Pecunia non olet XIV. Hunt jutus Lupus in fabula. XV. Inimene on inimesele hunt. Homo homini lupusest. XVI. Hunt hunti ei murra. Lupus non mordet lupum. XVII. Parem hilja kui mitte kunagi. Potius sero quam nunquam. XVIII. Kolm moodustavad kolleegiumi / Kolm on kohtuseadus. Tres faciunt collegium. XIX
tagasipeegeldumisest es parandada vähenemisele ning maa maavarad (fosforiit), atmosfääris leiduvatelt tehnoloogiat; kasutada erosiooni tundlikkuse maapõuesoojus ja gaasidelt taastuvaid suurenemisele ehk tuumaenergia. Taastuvate Probleemi põhjused: energiallikaid; kasutada kõrbestumisele. loodusvarade hulka kuuluvad Inimtegevus: tööstused; elektrienergiat Probleemi põhjused näiteks muld, mets, veevarud, energiatootmine; säästlikult; vähendada :paduvihmadest ja turvas aga ka osa jäätmemajandus; autokütuste põletamist; üleujutustest tekkivad energiavarusid (päikese, metsaraie; aerosoolide kasutamise vooluveed; tuul; tuule, jõgede ja biomassi põllumajandus jm. vähendamine; prügi inimtegevus: energia). Atmosfääri satuvad nn
Kogupindala oli umbes 34 000 km². • Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastast 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Niilus • Suuremat osa Egiptust katavad kõrbed, kuid sealt voolab läbi ka Niilus- üks kahest maailma pikimast jõest. • Igal aastal tõusis jõgi üle kallaste üle ujutades kõik madalamad kohad ja tuues viljakat mulda. • Niiluse-äärne viljakas muld lõi asustuseks ja põllumajanduseks head tingimused. Niiluse jumal Püramiidid • Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. • Umbes 2600 aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. • Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi.
ja alumine osa. Litosfääri ja astenosfääri piiri määrab käitumine suurel rõhul: litosfäär jääb jäigaks väga pika geoloogilise aja jooksul, mille jooksul ta deformeerub elastselt ja üksnes aeg-ajalt tekivad hapramatesse kohtadesse rikked, aga astenosfäär deformeerub plastselt ja sel moel Litosfääri ülemist osa, milles kokkupuutel atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääriga toimuvad keemilised protsessid, mille tulemusena tekib muld, nimetatakse pedosfääriks. MIS ON PEDOSFÄÄR Pedosfäär ehk mullastik, hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Pedofäär asetseb atmosfääri ja litosfääri vahel õhukese kihina. Pedosfäär on pidevas vastastikmõjus järgnevate geosfääridega: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Pedosfäär on kogu maismaalise elu aluseks, olles vahendajaks atmosfääri ja maakoore aineringete vahel
The Wash has country's richest farmland. 7. Characterise the relief in different parts of wales (northern, central, southern) Central part is mostly covered by the Cambrian Mountains, they are especially rugged and beautiful in the north, and they are more rounded in centaral Wales. Southern Wales is largely a plateau deeply cut by river valleys. Best areas for crop farmind, Fertile - viljakas Copper mine - vasekaevandus Poor soil väheviljakas muld tides tõus ja mõõn recreation area - puhkeala china clay - portselanisavi mild climate pehme kliima limestone - paekivi moor nõmm natural resource loodusvara gentle slopes lauged nõlvad raise sheep kasvatama lambaid rolling plain lainjas tasandik coal deposit - kivisöelasundid pasture - karjamaa heather kanarbik fishing village kaluriküla steep järsk evergreen shrub igihaljas põõsas below sea level allapoole merepinda
Bisfäär- maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett, õhku. Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised kihid, atmosfääri alumised kihid, kogu pedosfääri. 3. Näited sfääridevahelistest seostest o Litosfäärist jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid. o Mulla(pedosfääri) mineraalne osa pärineb pedosfäärist. Muld annab taimedele biosfääri toitaineid. o Atmosfäär (õhk) mõjutav vee temperatuuri(hüdrosfäär). o Taimed biosfääris sünteesivad hapnikku ja CO2 atmosfääri. Taimed biosfääris saavad hüdrosfääris vett. o Hüdrosfäär mõjutab mulda pedosfääris vee uhtumise teel. o Litosfäärist (kivimid jne) oleneb mullaviljakus pedosfääris. o Litosfääris tekk. vulkaanipursked mõjutavad atmosfääri sattuvat õhku(CO,
Kui loomadel on vasevaegus, võib see põhjustada mitmesuguseid häireid. Näiteks söömuse vähenemine, isuväärastus, kõhulahtisus, kõhnumine, närvisüsteemi talitluse häired, luustumisehäired, südamekahjustused ning imuunsuse langus. Samuti võivad toimuda muutused ka karvkattes. Näiteks karv muutub jämedaks, karedaks ning tumeda värvuse loomadel isegi halliks. Vasepuudusel tekivad lehmadel probleemid ka sigivusega. Tähelepanu tuleks pöörata vasedefitsiidile piirkondades kus muld on saastunud väävliga. Tihti kaasneb vase puudusel ka kaltsiumipuudus. Vase liig Väga oluline on , et vaske ei doseeriks üle, kuna vask on kumulatiivse toimega mikroelement. Kui liigselt sööta, koguneb ülejääk maksa ja kudedesse ning sealt edasi satub vereringesse, mis omakorda põhjustab neerude haigestumist, hemolüüsi ning hemoglobinuuriat. Vasemürgituse suhtes on lambad tundlikumad. Neil on vase toksilisuse piirik ratsioonis 15mg ratsiooni kuivaine kg kohta
ja rabalaugastel ning sööb peamiselt kalu Asukoht Järvamaa Albu vald Paikneb Epu-Kakerdi soostikus ja jääb Kõrvemaa maastikukaitsealale Keskosas asub Kakerdi järv, mille pindala on 6,7 hektarit Suurus: 2400ha Raja algus Anija vallas Harjumaal, Jäneda-Vetla-Alavere maantee ääres Kalajärve kaldal, lõpp Albu vallas Järvamaal Napu-Mõnuvere metsatee ääres Teke: Madala vee tasemega järve soostumine umbes 8000 aastat tagasi Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega, paksusega 8,5m Rabamassiivi suurus: ca 1000 hektarit Puurinne Siirdesoomets: kask ja mänd Lisandub ka kuusk Puhm- ja rohurinne Puhmarinne: Sinikas Mustikas Küüvits Harilik kukemari Harilik jõhvikas Pohl Kanarbik Sookail Kukemari Huulhein ja jõhvikas Tupp-villpea Sookail Sambla- ja samblikurinne Harilik põdrasamblik Raba-põdrasamblik Raba-karusammal
Kõik nad on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuivaperioodil. Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad(taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed(pojengid, kullerkupud, tulbid). 3. MULLASTIK Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setetel - lössil. Peamiseks mullatüübiks on mustmuld, mis on maailmas kõige viljakam muld. Mustmuldade huumushorsont on väga paks, kuni 2 m, ja kõrge huumusesisaldusega, kohati üle 20%. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatestpõllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure. 3 4. VEESTIK Jõed on rohtlates veevaesed, põhjavesi asub sügaval. Enamuse aastast on jõed kuivad, ent
Ellen Niit Ellen Niit on sündinud 13 juulil 1928 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal , Tallinna 4. Keskkoolis ja Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Tartu Ülikooli aspirantuuris ta Eesti lastekirjanduse alal. Esimesed luuletused ilmusid siiis, kui Ellen Niit oli veel kooliõpilane ja kandis nime Ellen Hiob. Ellen Niidu sügavalt läbi tuntud lembe- ja koduluule tõuseb esile värskuse ja jõuga. Isamaaluule on seotud töö ja läbielamistega. Ta on ka tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelseid raamatuid. Koos Jaan Krossiga on ta ka avaldanud matkaraamatuid. Need on kirjutatud peamiselt Egiptusest ja Türgist. Lastekirjanikuna on Ellen Niit olnud väga edukas. Tal on eesti lasteluule arendajana väga suur roll kanda. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1, ETV mittekoosseisulise toimetajana ja alates aastast 1963 on Ellen Niit v...
Päikesepaistelisi ilmasid on rohkem ja vihma vähem Kevadine õidepuhkemine algab paar nädalat hiljem ( jää sulamine) ning sügis venib pikemaks Aasta keskmine temperatuur on +5,2 : +5,8°C Veestik Rannajoone kogupikkus on u 365 km Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud Hiiumaa siseosas (Pihla, Määvli ja Õngu soo) on Tihu jäänukjärved Üle 10 km pikkusi jõgesid on 7 Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km pikk Leidub rannikujärvesid(võivad veel Muld ja taimkate Liivmuldade osatähtsus on Hiiumaal Eesti suurim Saare siseosas leidub madalsoomuldi, Kõpu ja Tahkuna ps leidub leetunud ja leedemuldi ( huumusvaesed-võib paiguti puududa) Taimestik on liigirikas (ligi 1000 liiki, Vormsil umbes 900) Hiiumaal on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Kaitse alla on võetud üle 50 taimeliigi (Vormsil umbes 60) Võrdlemisi pehmes merelises
Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng. 2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga. 3. Tootmislikud tunnused - muld tootmisvahendina. Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate
Mulla niiskusetingimused, evapotranspiratsioon. Mulla niiskuse määrab ära sademete ja evaporatsiooni vahe. Mulla niiskus on suurim parasvöötmes. Mulla tekke peamised protsessid. · Leetumine esineb parasvöötmes, subarktikas ja mägedes. Seal, kus on jahe ja palju vihma. Taimede kasv võib olla küll hea ja huumus akumuleerub, aga jaheduse tõttu on mikroobide töö häiritud ning tekivad orgaanilised happed, mis uhutakse veega allapoole. Tekib happeline muld, esineb peamiselt okasmetsades. · Lateriitne porsumine esineb seal, kus on palju vihma ja väga soe troopikas. Seal on mullamikroobid väga aktiivsed ning huumuskiht puudub. Need ained, mida taimed koheselt ära ei kasuta uhutakse mullast minema, nii et alles jääb punakaspruun happeline muld. · Kamardumine esineb kuivades ja pooluivades piirkondades, eriti siis kui muld asub lubjakivil. Kuna sademeid väga palju ei ole, siis toimub huumuse
tihedusest ja arengufaasist. Peale karjatamist jääb laiguline pinnas. Kärpimisel teevad loomad ühes minutis 30-90 hammustust. Söömise kiirus on pärandatav! Pidev söömine kestab umbes 30 minutit, umbes 4-5h kestab söömine kokku. Siis tuleb pikem vahe. Mõned liigid taluvad hästi kärpimist. Üldiselt soodustab karjatamine tiheda rohukamara teket. - Tallamisel on head ja halvad küjed. Tallamise tagajärjel muld tiheneb, õhureziim halveneb ning juurestiku ja mullasiseste võsundite kasv pidurdub. Vanadel rohukamaratel tallamine soodustab õhuvahetust rohukamaras. - Väljaheidetega satub tagasi suur hulk toitaineid. Arvestatakse, et üks lehm jätab aastas karjamaale väljaheiteid, mis vastab 25 tonnile sõnnikule. Oluline on, et väljaheited soodustavad mikrobioloogilist tegevust. Halb on
Tänapäeval rännatakse arengumaadest arenenud riikidesse Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Pobleemiks on nn ajude äravool. Minnakse otsima paremat elu, õppimisvõimalusi, tööd. Pilet 8. 1. Pedosfäär.Mulla mõiste; lähtekivim, kliima, reljeef, aeg, organismid, inimtegevus). Pedosfäär- mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Mullatekkategurid: · Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Kliima
,,Suveöösel"). Eriti meeldisid mulle luuletuse ,,Suveöösel" kaks esimest salmi: Vaiksed, valged hõbelained uju, uju, kõrge kuu! Igatsedes ööbik hüüab, õilmes liigub lehepuu. Vihma kaste piisas paindub põõsas, muru, muld ja maa rohkemat on rikkust võtnud pind veel põue imeda. Koidula luuletustes võib tihti kohata retoorilisi küsimusi, näiteks:"Miks sa nutad, lillekene?"; ,,Mis mulle jutustad, Koidikutuul?"; ,,Pilveke, kullake, kuhu sa reisid?". Luuletaja kasutab ka metafoore:"Nad taguvad su tüve sisse talva."; ,,aastakellal rõõmu hääl on lõppenud:/ viimseid tunde hakkab lööma ta
7. Põlisrahvad ja inimtegevus Enamus kõrbetes elavatest inimestest tegeleb rändkarjakasvatusega, neid nimetatakse nomaatideks. Kõrbed on hõredasti asustatud, kuid oaaside läheduses on linnad. Seal tegeletakse ka põlluharimisega tänu niisutussüsteemidele. Tänu inimtegevusele on tekkinud ka mitmeid probleeme. Kõrbed on laienenud kuna on liigselt tegeletud karjakasvatusega. Kui ei osata õigesti põldu harida või niisutada, siis võivad oaasid ära kuivada ja muld liigselt soolduda. 8. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Rahvastiku tihedus on suhteliselt hõre. Ülekaalus on 1-4 inimest/km 2, veekogude ääres ja lõuna pool asustatavus suureneb. Kohati on rahvastiku tihedus kuni 999 inimest/km2. 9. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Gobi_Desert http://images.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi Geograafia õpik 8. Klassile http://www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Sander Lootus 8.b
Iseseisev töö nr. 2 . teema: Pedosfäär. Raul Liebenau k-3 1.Mullad moodustavad muldkatte, mida nim. pedosfääriks. 2.Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3.Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nim. mulla lähtekivimiks. 4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja veeläbilaskmise toob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5.Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine e. porsumine. 6.Kliimatingimused ( eelkõige sademete hulk ja temp.) mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas. 9.Mullas on esindatud aine oleku kolm faasi: tahke, vedel, gaasiline. 10
Laava Liigub aeglaselt, tardub aeglaselt Paks, liigub vähe, iseloom Vedel ja gaasivaene Tardub kiirelt,gaasiline Kuidas Rahulik Purskab, plahvatab käitub ? Kus esinevad Ookean Maismaal Vulkaanide neg. küljed Tuhapilv(lennukid), pürokplastiline materjal, lõõmpilv, mürgised gaasid, laavavool, mudavool Pos. küljed Viljakas muld, leidub väärtuslikke maavarasid, mineraalid, väävel, paiknevad mineral- ja kuumaveeallikad, vaatamisväärsus, suureneb saarte pind. Maavärinad Maavärinad ei tapa, suured ehitised tapavad. Kivid(suured liiguvad) Maavärinaid saab mõõta Mercalli skaalal, tugevus hinnatakse tagajärgede alusel, (kuni 12palli) Rochteri skaala Tugevus mõõdetakse aparaadiga, magnituudi max. 8,9magnituuti. (või rohkem) Maavärina tagajärg on looduskatastroof, millega kaasneb reljeefi muutus,
on saanud paljud üldtuntuks: ,,Sind surmani!", ,,Mu isamaa, nad olid matnud", ,,Mu isamaa on minu arm!", ,,Üht eesti laulu", ,,Mõtted Toomemäel". Kogu sisaldab ka loodu- ja armastuslüürikat: ,,Emasüda", ,,Oh räägi!", ,,Ja õues on kevade", ,,Lenda!", ,,Kevade tulek". ,,Emajõe ööbiku" luuletustes elab Koidula sügavalt kaasa kodumaa saatusele. Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Neiski jäi ta truuks valitud teemadele (luuletused ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt). Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda. (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!"). tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, ims sündisid peamiselt praktilistest vajadustest. Nimelt puudusid J.V. Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. Romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund
taim kaotab kuivatamisel suurema osa aroomist. Kui seda aga siiski tehakse, tuleks ürti säilitada mitmekordselt pakituna õhu- ja niiskuskindlalt suletud paberkotis. Kuivatamisele võiks eelistada külmutamist, kuigi ka seeläbi kaotab taim palju oma maitseomadustest. Kuigi aed-harakputk on algselt siledalehine taim, on aretatud ka käharalehiseid sorte. Mulla suhtes on aed-harakputk leplik. Ideaalne on aga kerge, õhurikas ja niiskust säilitav muld. Tasakaalust väljas olevate kasvutingimuste puhul muutuvad muidu helerohelised lehed kiiresti punakaks, valgeks või kollaseks. Sellised lehed kasutamiseks ei sobi. Seemned tuleb külvata esimesel võimalusel alates märtsist. Iga paari nädala järel tuleb teha järelkülvid, see tagab värskete taimede pideva olemasolu (külvata vähemalt 34 korda suve jooksul). Viimane külv võiks olla septembris, et juba järgmise aasta märtsis saaks teda taas koristada.
TÖÖ JA PUHKEAEG alaealistele kehtib tööaeg : kõige noorem kes võib tööd teha on * 13-14a. 4h, 20h nädalas . * 15a. 6h, 30h nädalas * 16-17a tööpäeva pikkus 7h. 35h nädalas RASKUSTE TEISALDAMISE LUBATUD VORMID * 13-14a tüdrukud 3kh * poisid 5kg * 15a. tüdrukud 5kg * poisid 8kg * 16-17a. tüdrukud 10kg * poisid 15kg Tööde mille puhul on ettenähtud töötajate eelnev ja perioodiline tervise kontroll, on lubatud täiskasvanutele. REGULAARSETE RASKUSTE TEISALDAMINE Mees pidevalt - 25kg Naine pidevalt - 7kg Sama arv raskuste tõstmine : naistel 5t meestel 10t Põranda pinnalt või madalamalt kui töötasapinnalt. TÖÖTAJA TT ALASED KOHUSTUSED JA ÕIGUSED KOHUSTUSED : * osalema ohutu töökeskkonna loomisele järgides TT nõudeid. * järgima TA kehtestatud töö ja puhkeaj korraldusi * läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud k...
ammu tahtnus Kõrboja Rein Katku Jüri talu ära osta. Katku Villu oli tore ja töökas mees, kes elas oma vanemate juures Katku talus ning oli emale ja isale abiks. Villul oli ka üks halb külg, talle meeldis napsitada. Ta oli istunud ka vangis, kuna ühel külapeol kakluse käigus tappis ta mehe. Villul oli veel muresid. Ta nimelt oli ühest silmast täiesti pime, kuna noorena jooksis ta omal silma peast välja. Vanemas eas, aga lõhkus ta aasal kive, kuna seal all olla viljakas muld, ning plahvatuse käigus jäi Villu ilma oma paarist sõrmest. Peagi selgus ka see, et plahvatuse käigus sai viga ka tema teine silm ning Villu jäi poolpimedaks. Lisaks sellele oli tal ka aastane poeg Sauna Eeviga. Sauna Eevi oli tavaline selle küla elanik. Kõrboja Anna oli samuti meeldiv ja töökas naisterahvas, kes läks suuremaks saades linna kooli ning õppis õmblejaks. Mõne aja pärast tuli aga Anna jälle maale isale külla ja siis kohtus ta Villuga üle mitme aasta uuesti.
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
