Asi elab vaid tervikus. Goolise õiguslikud printsiibid on kosmiliselt toimuvad. ANAXIMENES (585-525(527)): ürgaine on õhk (hingeõhk, hingus). See on elustav maailma hing, millest kõik tekib. Tähtis on lõputuse moment. Õhu paisudes tekivad tuli, kivid, muld. Maad kujutatakse kettana, peal on võlv. Kõiksust nimetab kosmoseks (). PYTHAGORAS (570(582)-490) Matemaatik, astronoom, filosoof. Sündis Saamose saarel. Tutvub Mileetose koolkonnaga. Külastab Egiptust, muistset Orienti. Hiljem rändab Alam-Itaaliasse (Eelea) ning rajab Krotoni linna usulise salaühingu, millest kasvab välja koolkond oma aja tarku. Ei tegelenud matemaatikaga matemaatika pärast. Tema meelest on alge tuli, maa, õhk ja vesi. Arv ja geomeetria on omavahel seotud. Tuli=tetraeeder, maa=kuup, õhk=oktaeeder, vesi=ikosaeeder. Maailma tegelik olemus on arvudes. Kui arv on maailma olemus, siis peab kõik olema matemaatiliselt väljendatav. Aineline printsiip asendub vaimsega
Võib öelda, et ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on eesti mütoloogial põhinev teos, kuid pool sellest mütoloogiast tuli ka Kivirähki enda peast (inimahvid Pirre ja Rääk) nimelt eesti mütloogias pole väga palju tegelasi, kes olid teoses sees. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on täis müütilisi sümboleid ja muistsete eestlaste kultuuri. Vähemalt on teost lugedes näha, et autorile on olnud inspiratsiooniallikaks traditsiooniline kujutlus eestlaste elust enne Muistset vabadusvõitlust ja sellele järgnenud esimestel aastasadadel, mil võõrvallutajate võimu kindlustumist takistas veel näiteks Jüriöö ülestõus. Kivirähk kasutab neid kujutlusi vabalt, kohandades oma loo jaoks ümber ajaloolisi ja mütoloogilisi tegelasi: näiteks on tema teoses sakslaste asemel raudmehed ja kurja Põhja Konna asemel hea (vähemalt eestlaste jaoks). Samuti on autor kasutanud metsa ja küla kui kujundeid, millest esimene viitab vanemale ja teine uuemale kultuurile
toetasid. Mõned neist hoonetest sisaldasid lõkkekohti (samalaadsetes majades nagu Terra Amatas, elati u miljoni aasta jooksul). Eristati kahte ala, neist ühel oli palju loomaluid ja koproliite. Koproliitidest selgus, et Terra Amatas elanikud olid söönud taimi, mida kasvab hiliskevadest varasügiseni tegu oli sesonaalse laagripaigaga. Leiti ka palju Acheuli kultuurile omaseid tööriistu. Kütitud oli ka suuri, praeguseks välja surnud loomi, näiteks muistset elevanti ja ninasarvikut. Arvestades aga luude suurust ja hulka, olid 20 peamisteks jahiloomadeks väiksemad ja ohutumad loomad (põder, jänes). Arhailine Homo sapiens, ka Homo heidelbergensisena, ilmus esmakordselt u 800 000 a tagasi. Terve rühm luuleide, mille juures koos nii Homo erectuse kui ka nüüdisinimese tunnuseid. Pikkus keskmiselt 1,5 m; aju 1200cm³. Kolju oli ümarama kujuga. Luustik ja
muinasühiskonda” idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti „muinaseesti maailmapilt”, millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas
Võib öelda, et ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on eesti mütoloogial põhinev teos, kuid pool sellest mütoloogiast tuli ka Kivirähki enda peast (inimahvid Pirre ja Rääk) nimelt eesti mütloogias pole väga palju tegelasi, kes olid teoses sees. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on täis müütilisi sümboleid ja muistsete eestlaste kultuuri. Vähemalt on teost lugedes näha, et autorile on olnud inspiratsiooniallikaks traditsiooniline kujutlus eestlaste elust enne Muistset vabadusvõitlust ja sellele järgnenud esimestel aastasadadel, mil võõrvallutajate võimu kindlustumist takistas veel näiteks Jüriöö ülestõus. Kivirähk kasutab neid kujutlusi vabalt, kohandades oma loo jaoks ümber ajaloolisi ja mütoloogilisi tegelasi: näiteks on tema teoses sakslaste asemel raudmehed ja kurja Põhja Konna asemel hea (vähemalt eestlaste jaoks). Samuti on autor kasutanud metsa ja küla kui kujundeid, millest esimene viitab vanemale ja teine uuemale kultuurile
idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine"
keskkonda. Kirjutas luuletusi, näidendi, jutustus, pidas ettekandeid kohalikus naisteringis, õpetas koolis tütarlastele käsitööd ning tõlkis. Alguses pidas tihedalt sidet kogumaaga. Reisis natuke Euroopas ja tutvus selle kultuuriga. Sai lapsed, 1 suri, tema tervis halvenes (vähk). Ta kasvas kirjanikus ajalehetöös (omandas eesti keele ja kirjutamisoskuse). Looming: isamaalaulud põhinevad personifikatsioonil ja romantilistel kontrastidel. Ülistab isamaa-armastust, Eestimaad, emakeelt, muistset priiust. Tema tunded samastuvad tema isiklike kannatuste ja rõõmudega. Luules valutunnetus ja helge lootus. Teisteks teemadeks on loodus ja armastus. Looduslüürika on luule mahukaim osa: ergas loodustaju, sõnastuse tabavus, stiili paindlikkus ja intensiivsus. Vähem isikupärasem on armastuslüürika, kus on tunda võõraid eeskujusid, ei avaldu sügavam elamus. Hilisemad luuletused ilmusid ajakirjanduses: “Eesti muld ja eesti süda” jt.
liikmeskonda laiendada. 249. a liitus Korintos ja 243. a. langes ahhaialaste kätte Makedoonia üks tähtsamaid tugipunkte Akrokorintos. Suhted Aitoolia liiduga olid samal ajal vaenulikud. Muutuse Ahhaia liidu poliitikasse tõid sündmused Spartas. Sparta oli Ahhaia liidu kõrval Peloponnesose tugevaim riik ega tunnistanud Makedoonia ülemvõimu. Vastupidi, 3. sajandi algusest peale ilmnes märke spartalaste katsetest taastada muistset juhtpositsiooni Lõuna-Kreekas, mis viis näiteks Chremonidese sõja aegsele liidule Ateenaga. Kuid agressiivset poliitikat takistas kodanike vähesus. Spartiaadid kippusid laostuma ja seeläbi kodanikuseisusest välja langema juba klassikalisel perioodil, 3. sajandi keskpaigaks oli neid alles jäänud ainult umbes 700, kogu maa Lakonikas aga koondus umbes 100 perekonna kätte. Selline olukord põhjustas ühelt poolt sotsiaalset
muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700aastasest orjaööst. Ärkamisaja põhilised sündmused Palvekirjad kirjutati kirju tsaarile. See lõppes Siberisse saatmisega. 1865a. Asutas Jannsen Tartu Vanemuise Seltsi, kus peeti kõnekoosolekuid, tegutses pasunakoor ja koorilaul. Sinna kuulisid Eesti soost linnakodanikud (lihtsate tööde tegijad ja natuke haritlasi) 1869a
"Hapi". Egiptlaste kujutluse järgi jagunes Niilus õige mitmeks Niiluseks; igal Egiptuse valdkonnal, mida jõgi läbis, oli otsekui oma iseseisev Niilus. Nii eristasid egiptlased neljakümmet eri Niilust, mis vastasid nendele valdkondadele, millest Egiptus koosnes. Egiptlased arvasid, et mitte kaugel Elefantine saarest, Egiptuse kõige lõunapoolsemast punktist, asetses Niiluse läte, kust jõgi saadab heaolu kogu egiptlaste maale. Kui vanakreeka ajaloolane Herodotos (V s. eKr) külastas muistset Egiptust, nimetas ta seda "Niiluse anniks". Jõgi oli peamine liiklus- ja kaubatee. Ta andis inimestele igapäevase söögi ja joogivee. Jõe soistel kallastel kasvasid papüürus ja lootosed ning seal pesitsesid veelinnud. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks aastaajaks. "Üleujutuse aeg"(või "suurvesi", "kõrgvesi", "tulv"), kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg" (või "orased", "tõusmed"), kui künti ja külvati, - novembrist veebruarini ja
1872 abiellus vaese läti arstitudendiga. Koidula jätkas kirjanduslikku tegevust, õpetas koolis tüdrukutele käsitööd, tõlkis mehe artikleid, aga ihkas Eestimaale. Abikaasa soovis edasi õppida, läks Austriasse, Saksamaale. Olid aasta välismaal, läksid Peterburgi tagasi (kus asub?), sest sündis laps. 1882 avastati vähk, 1886 suri rinnavähki. Kirjutamiskogemuse sai ajakirjanikuna. Ülistab isamaa armastust, eestimaa muistset priiust. Erakordne, et naisterahvas luuletas. 6. Paari luuletuse analüüs ,,Kodu" Meil ajaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvine mei' lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrvas mind tõi tuppa magama. Küll üle aja tahtsin siis ta kombel vaadata:
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
Seda aega, mil hakkasid esimest korda ilmuma kirjalikud tekstid, tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu. Alanud oli ajalooline aeg, mis omakorda jaotub vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Kuid selline aegade jaotus siiski ei hõlma kõigi maade ja maailmajagude ajalugu. Vanaaeg tekkis siis, kui Mesopotaamias ja Egiptuses tekkis tsivilisatsioon. Sellises ajalooperioo- dis tekkis ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsioon. Klassikalist antiiktsivilisatsiooni nimetatakse sageli just muistset Kreekat ja Roomat koos. Antiikaega tähistab aega, mil muistne Kreeka ja Rooma kujunes, õitses ja langes. See on umbes 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr. Vanaaja lõpp tuli koos klassikalise antiiktsivilisatsiooni lõpuga. See sai juhtuda viimase Lääne- Rooma keisri kukutamisega aastal 476 pKr. Seejärel tuli keskaja periood. Euroopa ajaloos oli antiiktsivilisatsiooni langus äärmiselt oluline. Kuid sellegipoolest ei hõlma vana- ja keskaja piiri
Seda aega, mil hakkasid esimest korda ilmuma kirjalikud tekstid, tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu. Alanud oli ajalooline aeg, mis omakorda jaotub vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Kuid selline aegade jaotus siiski ei hõlma kõigi maade ja maailmajagude ajalugu. Vanaaeg tekkis siis, kui Mesopotaamias ja Egiptuses tekkis tsivilisatsioon. Sellises ajalooperioo- dis tekkis ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsioon. Klassikalist antiiktsivilisatsiooni nimetatakse sageli just muistset Kreekat ja Roomat koos. Antiikaega tähistab aega, mil muistne Kreeka ja Rooma kujunes, õitses ja langes. See on umbes 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr. Vanaaja lõpp tuli koos klassikalise antiiktsivilisatsiooni lõpuga. See sai juhtuda viimase Lääne- Rooma keisri kukutamisega aastal 476 pKr. Seejärel tuli keskaja periood. Euroopa ajaloos oli antiiktsivilisatsiooni langus äärmiselt oluline. Kuid sellegipoolest ei hõlma vana- ja keskaja piiri
Seda aega, mil hakkasid esimest korda ilmuma kirjalikud tekstid, tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu. Alanud oli ajalooline aeg, mis omakorda jaotub vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Kuid selline aegade jaotus siiski ei hõlma kõigi maade ja maailmajagude ajalugu. Vanaaeg tekkis siis, kui Mesopotaamias ja Egiptuses tekkis tsivilisatsioon. Sellises ajalooperioo- dis tekkis ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsioon. Klassikalist antiiktsivilisatsiooni nimetatakse sageli just muistset Kreekat ja Roomat koos. Antiikaega tähistab aega, mil muistne Kreeka ja Rooma kujunes, õitses ja langes. See on umbes 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr. Vanaaja lõpp tuli koos klassikalise antiiktsivilisatsiooni lõpuga. See sai juhtuda viimase Lääne- Rooma keisri kukutamisega aastal 476 pKr. Seejärel tuli keskaja periood. Euroopa ajaloos oli antiiktsivilisatsiooni langus äärmiselt oluline. Kuid sellegipoolest ei hõlma vana- ja keskaja piiri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
