idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas.Veel eesti romantikuid: Theodor Altermann (näitleja, lavastaja) Eduard Bornhöhe (kirjanik) Villem Kapp (helilooja) Lydia Koidula (poeet) Friedrich Reinhold Kreutzwald (kirjanik, arst) Johann Köler (maalikunstnik, rahvusliku liikumise tegelane)
11. märtsil 1878. ilmus “Sakala” esimene osa. Lehel oli rahva hulgas suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste õiguste eest, kritiseeris majandus- ja kooliolusid ning õhutas rahvuslikke algatusi. POLIITIKA 1870.aastetel pühendus Jakobson üha rohkem poliitikale.1868-1870 pidas ta “Vanemuise“ seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid ka eraldi raamatutena. Esimene kõne oli “Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg” 1868. aastal. Kõnes kirjeldas Jakobson muistset priiust kui valguse aega ja saksa võimupäevi kui pimeduse aega. Teine isamaakõne – “Võitlemised eesti vaimupõllul” on vähem sõjakas. Autor teeb selles lühikese ülevaate eesti kirjanduse ajaloost ja ennustas eesti kultuuri peatset tõusu. Selle kõne kandis ta ette “Vanemuise” 5.aastapäeval. Kolmas isamaakõne – “ Nõiausk ja nõiaprotsessid” on kõige teaduslikum. Valjult kritiseerib Jakobson katoliku kirikut tema sallimatuse pärast teisitimõtlejate suhtes
15. Btsants. Riik ja hiskond. levaade ajaloost: Lne-Rooma alad langesid VI sajandiks germaanlaste vimu alla ja seal tekkisid sltumatud germaanlaste riigid. Ida roomas psis keisrivim kuni XV sajandini, siis aga vallutasid trklased Konstantinoopoli. Ida-Roomat hakati kutsuma Btsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekaprases nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavl...
Stonehenge · Stonehenge'i ümbritseb avatud Wiltshire maastik, kus on toimunud palju ajalooliselt tähtsaid sündmusi ning elanud hulk rahvaid. · Suured sinakad kiltkivid, millest Stonehenge on ehitatud, on kohale toodud Lõuna-Walesist. Transportimiseks kasutati ilmselt merd ja Avoni jõge. · Stonehenge'i ümbruses on palju objekte, mis annavad tunnistust suurest poolnomaadide kogukonnast (Woodhenge, Durrington Walls, Cursus ning enam kui 350 muistset kalmet). Poolnomaadid kasvatasid Salisbury ümbruses loomi ja nisu ning nende elus oli tähtsal kohal jumalate kummardamine. · Ehitamine algas umbes 5500 aastat tagasi ehk 3500 aastat eKr. Inglise arheoloog Richard Atkinson jõudis eelmise sajandi keskel järeldusele, et esialgne Stonehenge oli ringikujuline ja teda ümbritses vallikraav koos 56 süvendiga (nn. Aubrey augud). Esimesena on püstitatud Kannakivi, mis asub monumendi sissepääsu juures.
1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala jaotatud kaheks Eestimaa kubermanguks ja Liivimaa kubermanguks. Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse ja siingi puhkes üldstreik. Senised kubermanguvõimud sunniti lahkuma. · Ajutine valitsus nimetas Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska, kellest sai esimene eestlane Eestimaa eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust( hiljem üks Eesti Vabariigi loojaid, esimene välisminister ja Eesti delegatsiooni juht Tartu rahuläbirääkimistel). Ta oli venestunud tippadvokaat, toetas esialgu Venemaa ühtsuse säilitamist, nõudis venekeelset asjaajamist. · Eesti poliitikute esmaseks eesmärgiks oli Eesti territoriaalse ühtsuse ja eestlaste omavalitsuse saavutamine. · 30.03.1917 ühendati Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Esmakordselt
1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala jaotatud kaheks Eestimaa kubermanguks ja Liivimaa kubermanguks. Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse ja siingi puhkes üldstreik. Senised kubermanguvõimud sunniti lahkuma. · Ajutine valitsus nimetas Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska, kellest sai esimene eestlane Eestimaa eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust( hiljem üks Eesti Vabariigi loojaid, esimene välisminister ja Eesti delegatsiooni juht Tartu rahuläbirääkimistel). Ta oli venestunud tippadvokaat, toetas esialgu Venemaa ühtsuse säilitamist, nõudis venekeelset asjaajamist. · Eesti poliitikute esmaseks eesmärgiks oli Eesti territoriaalse ühtsuse ja eestlaste omavalitsuse saavutamine. · 30.03.1917 ühendati Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Esmakordselt
Click to edit Master text styles Second level Third level v Esimese kõnes (1868) "Eestirahva Fourth levelvalguse-, pimeduse- ja Fifth level koiduaeg" idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. Eesti rahva koiduajaks, uueks ärkamisajaks, pidas ta keiser Aleksander II reformide peatset tulekut. Selline ajalookäsitlus oli vastupidine baltisakslaste omale, kes nägid eestlastes kunagisi barbareid, kellele ristirüütlid olid toonud usu ja euroopaliku kultuuri. v Teises kõnes (1870) "Võitlemised eesti vaimupõllul,,, mille Jakobson pidas "Vanemuise" seltsi 5
Suurt rolli mängis ka Eesti geograafiline asend: kes omas Eestit, sel oli ka kontroll Läänemere üle. Muinaseestlaste vaprast vabadusvõitlusest on kirjutanud paljud eesti kirjanikud paeluvaid lugusid. Enamik meist teavad ja on ehk ka lugenud Mait Metsanurga “Ümera jõel”, Enn Kippeli “Meelist”, Aadu Hindi “Vesse poega” või Eduard Bornhöhe “Tasujat”. Inspiratsiooni on autorid saanud ajaloost, aga enamust neist lugudest peaksin väljamõeldisteks. Pidades muistset vabadusvõitlust tegelikkuseks, saab toetuda Henriku Liivimaa kroonikale, Põhja-Eestis Taani Hindamisraamatule ja teistele naaberrahvaste ürikutele. Väga suur tõestusmaterjal on aga arheoloogilised väljakaevamised. (Helme, M. 2010). Eesti rahva mälu ei ole talletanud muistsest vabadusvõitlusest elavat mälestust, rahvapärimus jääb hätta sadade aastate taguste sündmuste edasikandmisel, aga tähtsaim, et see maa on olnud meie rahva oma ja võetud meilt jõuga, jäi ellu rahvusliku
..................13 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................. 14 Sissejuhatus Läbi ajaloo on toimunud sadu suuri sõdasid, mis on muutnud nii mõnegi riigi saatust. Ka Eesti pole erand - 1208-1227. aastatel toimus Muistne vabadusvõitlus eestlaste ja Mõõgavendade Ordu vahel, mille tulemusena uhketest eestlastest aastasadadeks orjarahvas sai. Enne Muistset vabadusvõitlust olid eestlased sõdinud ainult ümberkaudsete hõimudega ja käinud ka mõningatel kaugematel röövretkedel, kuid suuri sõdasid siinne rahvas läbi elanud ei olnud. Siiski oli neil olemas mingisugune sõjavarustus, nii et kui ristirüütlid eestlasi ründasid, ei alistunud nood mitte kergesti, vaid võitlesid vapralt, kuni vaenlane neist lõpuks jagu sai. Minu eesmärgiks selle tööga on uurida, missugust sõjavarustust kasutati Muistse vabadusvõitluse
Uus maaomanik ei pidanud neid õigusi kinnitama/säilitama. · Ordu oli kindlalt huvitatud ostust, see oleks suurendanud tema mõjujõudu, valdusi. Juba 1341 sõlmiti eelkokkulepe ostu-müügitehingu kohta. · Rootsi oleks soovinud endale Põhja-Eestit, sest Rootsi oli omandanud juba Soome ja tahtis alasid Eestisse laiendada. Erinevatel jõududel olid täiesti erinevad huvid. · Eestlased võib-olla sooviti taastada oma muistset vabadust, võib-olla soovisid hoopis sõna sekka öelda selles, kes neid valitsema hakkab ise valida valitseja. Eestlased oleksid vb parema meelega näinud valitsejana Rootsit, kuna nad palusid abi neilt. (mingi Turu foogti juurde). Samuti ahvatles neid mõte, et Soomes ju maade läänistamist ei olnud, äkki ei oleks Eestis ka, kui Rootsi oleks kunn Jüriöö ülestõus puhkes Harjumaal ja Virumaal. Pärast muistset vabadusvõitlust sulasid Harju
· tagasilöök haridusele-venestamine · kirjaoskus vene kubermangu suurim-77,7% · esimesed kutsekoolid-merekoolid Teadus · seoses venestusega lahkus palju sakslastest õpetajaid ja tulid asemele venemased · 1907. a- Eesti Kirjanduse Selts · 1909. a- Eesti Rahva Muuseum · 1905. a- Noor Eesti selts Jakobsoni kolm isamaa kõnet Esimene kõne Esimeses kõnes "Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. Teine kõne Teises kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870), mille Jakobson pidas "Vanemuise" seltsi 5. aastapäeval, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. Kolmas kõne Kolmandas kõnes "Nõia usk ja nõia-protsessid" (1870) kirjeldas ta nõiaprotsesse ja nõiausku.
Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga, eksisteeris ka senat. Ta oli sõjaväe kõrgeim juht. Keisrit võis näha vaid pidulikel üritustel. Keisri nimetasid ametisse senat, armee ja rahvas. Keiser määras endale ise järeltulija, kes oli ühtlasi kaasvalitseja. Keisrile allusid ametkonnad, kehtis kindel hierarhia. Kõrgemad ametnikud aristrokraatide hulgast. Tähtsaimad linnas Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Konstantinoopol. Justinianuse valitsemisajal püüti taastada muistset impeeriumi hiilgust. 395 jaotati Rooma kaheks: Lääne- ja Ida-Rooma. 1453 Bütsantsi riik lagunes (türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid riigile lõpu). Muhamed hakkas 40 aastaselt nägema nägemusi, hakkas kuulutama usku ainujumalasse Allahisse. 622 põgenes Mekast. 630 vallutas Muhamed Meka ning ühendas kõik Araabia poolsaarel elavad hõimud oma võimu alla. Muhamed 632 suri. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides
*Kuldvillak- kullast jääranahk, võimu ja tarkuse sümbol *Minotaurus- härja keha ja inimese peaga *Sireenid- ahvatlejad *Skylla ja Charybdis- merekoletised *Greif-kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom , tarkuse sümbol *Argonaudid- meresõitjad Argo-nimelise laevaga * 2. Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nim Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, mis on loodud 8 saj eKr kuni 5 saj pKr. Antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vanat ja muistset. 3.Kirjanduseelne periood Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut, kreeka folkloori-müüdid, muinasjutud, loitsud, vanasõnad, mõistatused. Lauludega pöörduti jumalate poole. Laule esitati enamasti kooris. 4.Jumalad *Zeus-peajumal, kelle sümboliks olid välgunooled *Hera-kõige vägevam jumalanna, Zeusi õde ja abikaasa.Sümbol oli biodeem. *Apollon- kaunite kunstide jumal *Pallas Athena-tark jumalanna, sümbol oli öökull õlal
asustuspaikadele. 1980. aastatest alates Eesti esiajaloo senisele uurimisele perioodide kaupa lisanduma ka teistsuguseid käsitlusviise. Üheks selliseks uudseks teemaasetuseks kujunes mikrorajoonide asustusarheoloogiline uurimine läbi pikkade esiajalooliste perioodide. Mikrorajoonide süvendatud tundmaõppimise kaudu püüti jõuda lähemale üldiste arengute mõistmisele muinasajal. Siiski ei väljunud uurimised kuigivõrd senise metodoloogia raamidest. Muistset asustust käsitleti üldises ja abstraktses võtmes, ranges vastavuses muististe levikuga. . Nii mõnigi tekkinud küsimus oli "ametliku arheoloogia" poolt ära vastatud, n-ö ette antud. Näiteks "teati", et pronksi- ja vanemal rauaajal elati isajärgse sugukondliku korra tingimustes ja tavaliselt patriarhaalsete suurperedena, seejärel need suurpered lagunesid väikeperedeks ning tekkisid territoriaalsed kogukonnad. Palju andis juurde senisest tihedam koostöö loodusteadustega ,nagu
levis Eestisse rajatud kirikutes ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku kirikumuusikana toodi Eestisse nii ladinakeelne Gregori koraal kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ehitama ka oreleid. Juba 1329. Aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati oreleid Paistu ja Helme kirikutes. Aktiivselt tegutses Eestimaal Dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ristiusk välja ei tõrjunud, vaid need kultuurid hakkasid segunema – seda näeme näiteks Eesti rahvakalendri ja kalendrilaulude puhul. Euroopa muusikakultuur elas alates 13. sajandist ka siinsetes orudulossides ja linnades. Linnamuusikud, kes koondusid oma tsunfidesse, tegutsesid Eesti linnades alates 15. sajandist. Nad töötasid linna teenistuses ja neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sealhulgas perekondlikel pidustustel. 1523
Ristisõdijate peaeesmärk oli maade ristiusustamine. Seda soodustati sellega, et need, kes olid ristiusu vastu võtnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Eestlased pidid hakkama täitma katoliku kiriku kombeid, austama katoliku usu pühakuid ja neile ohvreid tooma. Eestlaste muinasusund segunes küll katoliku kiriku kommetega, kuid puhtal kujul hakkas see kaduma. Ristiusustamisega ühendati eestlased esmakordselt Euroopa kultuuriruumi. Kõige suurem muutus peale muistset vabadusvõitlust oli see, et eestlased ei olnud enam oma maa peremehed. Vahetult peale vabadusvõitlust olid nad veel isiklikult vabad ja võisid omada maad. Mida aeg edasi, seda suuremasse sõltuvusse ja orjusesse nad langesid. Peale Jüriöö ülestõusu 1343-1345 vähendati isiklikke vabadusi veelgi ja suurendati koormisi. 15. sajandil hakkasid mõisnikud sõlmima kokkuleppeid pagenud talupoegade tagasitoomiseks ja väljaandmiseks
Pärast seda jätkas Jakobson siiski ajakirjanikuna liberaalses baltisaksa ajalehes "Neue Dörptsche Zeitung". Carl Robert Jakobson osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868. ja 1870. aastal pidas "Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna juba 1870. aastal. Esimese kõne pidas ta 1868.-ndal aastal ,,Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg", mis idealiseeris eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi, kui pimeduse perioodi. Eesti rahva koiduajaks, uueks ärkamisajaks, pidas ta keiser Aleksander II reformide peatset tulekut. Selline ajalookäsitlus oli vastupidine baltisakslaste omale, kes nägid eestlastes kunagisi barbareid, kellele ristirüütlid olid toonud usu ja euroopaliku kultuuri. Teises kõnes 1870 ,,Võitlemised eesti vaimupõllul" ennustas ta eesti kultuuri tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest
Raua saamine oli muiste ränkraske ja keerukas töö. Kõigepealt maagi hankimine, siis peenestamine ja puhastamine. Seejärel puusöe tegemine. Savist kolde vormimine. Sulatamine- redutseerimine lõõtsade pideva töö ja tule valvamisega. Kolde lammutamine, raua kogumine. Hilisem raua kuumutamine ja tihendamine. Esiisade kolletes saadi puusöega temperatuur mõnisada kraadi, mis andis nn. käsnaraua. Hiljem kuumutati ja taoti seda tihedamaks. Kui võrrelda muistset rauasulatus-redutseerimiskollet tänapäeva kõrgahjuga, siis üldjoontes on nad vägagi sarnased (joonis1). Maagiks oli vanasti soomaak. Puusüsi reageeris õhuhapnikuga ja põledes andis koldes kuumust. Koldesse tehti tuult lõõtsade abil. Süsi võttis osa ka raua redutseerimise keemilisest protsessist. Süsihappegaas, läbides puusöe, andis vingugaasi, mis kulus raua redutseerimiseks. Muistsed rauasulatajad said ferriiti, mis oli pehme ja plastiline. Koos rauaga
moderniseerimiseks. Sammuna üldise sõjaväekohustuse suunas kehtestati Austrias liisu teel nekrutivõtmine. Samuti rõhutas ta kõlblust ja kombelisust. Tulnud võimule, jättis Joseph II seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. Kohtureformiga keelas ta Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse.Nagu Preisimaal, alustati ka Austrias uue seaduskogu koostamist. 12.Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust. Kuidas olid sellega seotud viikingiretked? Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Kuna elanikkond kasvas, andis järjest enam tunda maapuudus. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud, olid sageli sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. 13.Millised Euroopa piirkonnad kannatasid enim viikingite kallaletungi tõttu
1919.a jaaniapäeva paiku nõudsid LANDESWEHRI juhid, et Eesti väed lahkusid Põhja-Lätist. Eestlsed jäid aga kohale. Seepeale alustas LANDESWEHR koos Rauddiviisiga sõjateguvust. Sakslased olid kindlad, et nad suudavad eestlastest kergesti jagu saada. Esialgu oligi neil edu. Eesti väed pidid taganema. Taganemine ei kestnud aga kaua. Toonud rindele uusi väeüksusi, läksid Eesti väed vastupealetungile. Peamine löök anti soomusrongidele. Eesti sõdurid polnud unustanud muistset vabadusvõitlust (1208-1227). Seepärast võitlesid nad sakslaste vastu erilise innu ja vaprusega. Eestlasi toetasid ka Läti väeüksused. VÕNNU LAHING Sõja käiku määrav lahing sakslastega toimus VÕNNU (Cesise) all. 23. juunil 1919.a. saavutasid eestlased otsustava võidu sakslaste üle. Lüüasaanud vaenalne põgenes kiiresti, jättes maha Riia. Juuli algul sõlmisid sõdivad pooled Inglismaa ja Prantsusmaa nõudel vaherahu. Läti sai tagasi seadusliku valitsuse. VÕIDUPÜHA
inspiratioonikeskne luule. Asi algab juba pealkirjast, mis ei viita üldse žanrile, vaid (nagu autor ise on öelnud) Marie Underi samanimelisele luulekogule. Seega pole Rooste “sonett” mitte oma “vormi tütar”, vaid see on pigem üks paljudest nimedest inspiratsiooni allikale: need tekstid on “sonetid” üksnes metafoorselt, ainult intertekstuaalselt ja mitte arhitekstuaalselt. Kui Rooste oleks tõepoolest jäljendanud muistset vormi, siis ei oleks niisugust ootamatut seost tekkinud ja äärmisel juhul oleks ta võinud apelleerida Underi “mõjudele”: nüüd langeb aga mõjude küsimus üldse ära, ja valitsevaks muutub inspiratsiooni hoogne voogamine, sisse- ja väljahingamise rütm, sõnade ja kujutluste tõkestamatu vool. Nii ongi Rooste tekstides harilikust rohkem rõhku pandud just mahulisele küljele.
EESTI KIRJANDUS BALTI FILMI- JA MEEDIAKOOLIS. Kordamine eksamiks Liivimaa kroonikad (Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Balthasar Russowi kroonika). Läti Hendriku kroonika 1224-1227, kujutab eestlaste muistset vabadusvõistlust (ristisõda). Kroonika on kirjutatud ristisõdijate pilgu läbi, erapooletult.Algne tekst ladinakeelne. Kroonikast leiab kattuvusi teiste maade kroonikatega, nt "Vanem Edda", kus kordub südame söömise motiiv. Andrei Hvostov, on hakanud kirjutama Henriku kroonikaid tänapäevses vormis, andes vihje, milline või tegelikult maailm siis olla. Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega.
Tartu Ülikool ' Värvinimetustest eesti ja vene keeles Referaat Tartu Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Värvinimetuste moodustamine................................................................................................4 2. Värvinimetuste kasutamine.....................................................................................................5 3. Värvinimetuste semantikast....................................................................................................5 3.1 Valge/белый.......................................
Näiteks on leitud lapse hauast kolju kohalt tulease. Töötlemata loomaluud haudades aga osutavad kaasapandud lihale. On leitud ka haudu, kus nägu on kaetud paksult sinise saviga ja silmadele on asetatud merevaigust kettad. Muinaseestlaste teadvuses on surnu jätkanud oma elu oma uues kodus (s.t hauas, hiies, kalmistul). Muinasusundid Rahvausk kestis siin XIII sajandini, mil ristisõdalased selle vägivallaga maha surusid. Kuid sellele vaatamata pidas rahvas salaja oma muistset usku veel edasi. Eestlaste vana rahvausku ja usulisi tõekspidamisi siiski ei suudetud hävitada, mida tõendavad veel praegugi Eestis paljude endiste pühade kohtade nimetused nagu Pühajärv, Võhandu jõe ülemjooks kuni Vagula järveni – Püha jõgi, Saaremaal on Püha küla ja varem oli seal Püha kihelkond jne. Säilinud on paljud ohvrikivid, ohvriallikad, hiiekohad jm. Hiis oli pühaks peetud metsatukk, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Hiied koosnesid
võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elatustaseme kõigile Sotsialism – Poliitiline ideoloogia, mis kaitseb vaeste huve rahumeelselt Kommunism – Vasakäärmuslik poliitiline ideoloogia, kus puudub sotsiaalne tugi ning tähtsal kohal on töölisklass Natsism – Paremäärmuslik poliitiline ideoloogia, mis toob tähtsale kohale rahvuse ülistamise ja ühtsuse, tihti vihates teisi rahvusi (Hitleri partei) Fašism – Äärmuslik poliitiline ideoloogia, mis väärtustab muistset kulutuuri ning valitsemine on vägivaldne (Benito Mussolini) Parempoolsed – Liberalism ja konservatism. Kaitseb jõukamate huve. Eraomandid Vasakpoolsed – Kommunism ja sotsialism. Erasektor on küll olemas, aga riik kontrollib seda karmilt. Taotleb võrdsust ühiskonnas Enamlased – Bolševikud. Lenini partei Demokraatia – Valitsusvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ja inimõiguste austamine.
EESTI 18 SAJANDIL VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09
11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm
1.Kristluse tekkimine:poliitiline olukord Palestiinas:Palestiina allus Rooma võimule.Selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik.Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need,kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel.Jumalariik on avatud eeskätt viletsaile ja põlatu...
Õp. I osa lk 44-50. (põhjused, osapooled, piiskop Albert, Riia linn, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Ümera lahing, Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine, Valjala, aastad 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1227, Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste allajäämise põhjused) 5. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s. Õp. I osa lk 51-53, 58-62, kaardid lk 52 ja 58. (kuidas ja kelle vahel jagati Eesti ala pärast muistset vabadusvõitlust (Vana-Liivimaa riigikesed), mõisted (Eestimaa, Liivimaa, maahärra, Harju- Viru, Tartu ja Saare - Lääne piiskopkonnad, Liivi orduriik, Vana-Liivimaa, ordumeister, kümnis, hinnus, teotöö), võõrvõimude omavahelised suhted (üldiselt), talupoegade olukord, aastad 1236 ja 1237 – Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu, Stensby leping 1238, läänisuhted, maa-aadel) 6. Linnad keskajal. Õp. I osa lk 55, 69-70, 110.
Mis on kultuur? Üldiselt intellektuaalide seas ajaloos kultuuri loob ja mõistab üle keskmise andekas- vähemus. Etnoloogias ja kultuuriantropoloogias (edaspidi: KA) kõik inimtegevuse avaldused. Ehk, mis on kultuur? Madal e. mass ei ole? Vs KÕIK on. Edward Tylor (1832-1917) kompleksne tervik, teadmised, seadused, tavad, uskumused, kunstid jne (jätab avatuks, olemuse jätab seletamata). KÕIK ük liikmete poolt loodu. KOLLEKTIIVNE. Leslie White (1900-1975)- kehaväline, ajutine kogum. Sõltub sümboliseerimisest (esemed tavad, rõivad, rituaalid, keel, mängud, sündmused) inimene muudab kultuuriks läbi väärtustamise. Melville Herskovits (1895-1963) inimese poolt loodud osa keskkonnast (kas siis see pole, millel omistame tähenduse, loome rituaali aga mis algselt pole inimese loodud? Segane..) Tänapäeval sõltub kontekstis. KA algas Ameerikas (uuriti ka põlisrahvaid ameerikas, aga levis arvamus, et mustanahalistel pole kultuuri), sotsiaalantrop...
Teoses esineb ka kõneteksti. Rahvaliku süzee ja paljude tuntud rahvalaulude sissepõimimise tõttu võitiski ta kuulajate seas teatavat poolehoidu. Järgmisena katsetas eesti ooperiga Artur Lemba. Tema "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" valmis 1905. aastal. Mõni aasta hiljem koostas O. Mägi uue süzee, mille juba "Lembitu tütrena" luulevormi valas A. Haava. Vastses variandis, kus muusika säilitas esialgse kuju, muutus varasem klassitsistlikus laadis antiikdraama eestlaste muistset vabadusvõitlust kajastada püüdvaks teoseks. Seejuures tekkis paratamatu vastuolu muusika ja kirjandusliku materjali vahel, mis ongi teose põhilisi puudusi. SISU: Eestlaste maale tungib rüütlite vaenuvägi. Üks mõõgavendadest tahab naida Lembitu tütart Ainot, kes sellest ettepanekust otsustavalt ära ütleb. Lembitu malevlased kogunevad hiide ohvripeole. Algab lahing, mis lõpeb eestlaste kaotusega. Veelkord püüab Rüütel Ainot sundida, ent
olukorda nagu Vene talupoeg, sest ta võis mõisniku peale kaevata ja ei pidanud minema 18. saj. lõpuni nekrutiks (see, kes värvati sõjaväkke 25 aastaks). Pärisori talupoeg, kes kuulus mõisnikule ning pidi tema heaks tegema teotööd, maksma andamit, temaga võis teha tehinguid maast lahus, oli sunnismaine. Talurahva õiguslikust olukorrast saab andmeid Liivimaa maanõuniku von Roseni seletuskirjast Vene valitsusele 1739. aastal: * Talupoeg kaotas vabaduse pärast muistset vabadusvõitlust. * Talupoegade koormised määrab rüütelkond. * Rüütelkond (mõisnik) võib talupoja elu/surma eest otsustada (ihunuhtlus). Võis vabalt karistada piiramatult. * Talupoeg maksud, teotöö kohustuslik, määrab mõisnik. * Talupojal puudus omandiõigus.
Kodus pandi pärg padja alla, siis pidi unenäos oma tulevast nägema. Hommikul pidid pärja puu otsa viskama, ja kui saa sinna püsima jäi ning alla ei kukkunud, siis oli kindla, et pulmad tulevad. TÄNAPÄEV Jaanipäeva tähistamine pole tänapäevaks kuhugi kadunud, nagu ei kao pööripäevgi. Läbi aegade on suures osas säilinud ka jaanipäeva kombestik. Ikka tehakse jaaniõhtul tuld ja selle umber pidutsetakse. Tänapäeva inimene ei usu ehk enam niipalju muistset väge ja puudub usk, et oma tegudega on võimalik tulevikku muuta. Vaatamata sellele püsib inimese hinges mingi püha tunne elusa tule vastu ja lootusrikas usk tema puhastavasse toimesse. Nii hüpatakse tänapäevalgi läbi tule, seda küll rohkem julguse ja osavuse näitamiseks, aga ega üks ajend teist välista. Uueks kombeks on jalgrattaga läbi tule sõita. Esimesed uuendused jaanipidude pidamisse saabusid koos Eesti Vabariigiga
Rõuge Viimane jääaeg vormis Võrumaa lõunaosa maastiku järvede- ja orguderohkeks. 10 km pikkuses ja 52 meetri sügavuses Rõuge ürgorus on seitse järve: Kahrila järv, Tõugjärv, Ratasjärv, Kaussjärv, Rõuge Suurjärv, Liinjärv, Valgjärv. Järvi ühendab Tindiorust algav Rõuge ehk Ajo jõgi. Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg. Rõuge ürgoru matkarada on joonekujuline, pikkusega 10 km. Raja alguspunkt on Hinni kanjon või Ööbikuoru keskuse parkla. Ööbikuorust Hinni kanjoni poole kulgeval matkarajal võid jälgida nutikate inimeste ehitatud vesioinaid, uudistada Eesti kõige sügavamat Rõuge Suurjärve, imetleda Eesti Ema monumenti, külastada Rõuge parki. [1]
· Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kujunesid välja kihelkonnad ja nende omavahelised liidud- maakonnad (8 suuremat); riikluse tekkeni Eesti alal muinasaja jooksul ei jõuta. · Muinaseestlaste usund oli animistlik- usuti elus ja eluta looduse hingestatusse ning kummardati loodusega seotud jumalaid ja haldjaid. · Muinasaja lõpuks loetakse muistset vabadusvõitlust 1208-1227. · Muinasaja lõpu ja eestlaste muistse vabadusvõitluse tähtsaimaks allikaks on (Läti) Henriku Liivimaa kroonika. KESKAEG (ka ORDUAEG) (1227-1558): · Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. · Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e.
sõjatehnikat ning kasutasid seda vaenlaste endi vastu, samuti näidata, milline oli keskaegne sõjavarustus, millega eestastel tuli silmitsi seista. Tahame masinaid taastades kasutada algupäraseid tehnoloogiad, materjale, sepiseid, nahku. VVV ei ole juriidiline isik, pigem suviti aktiivset puhkust veetev vennaskond. Nimetus Varbola Vahvad Vennad pärineb G. Reindorffi sulejoonistuselt, kus kunstnik kujutab kolme muistset Eesti sõdalast ja millist motiivi kasutati 1999. kiviheitemasina kolmele ehitajale valmistatud särkidel. Meie hulgas on väga erineva elualade inimesi - ehitajaid, puutöömehi, lukkseppi, seppi, ärimehi, riigiametnikke, metsamehi, autojuhte. Erinevate projektide juures on osalenud Rain Elfenbein, Priidu Pärna, Erik Tamm, Riho Salep, Aavo Säkk, Vello Pross, Mati Gubinski, Toomas Tõnisson, Heiki Evestus, Jüri Tulp. Esimese asjana valmis 1999
kuntsipäraselt graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Hiljem jäeti linnad sissetungi tõttu maha ja sealt saigi alguse Induse tsivilisatsiooni langus, 1700. aastal eKr. II. aastatuhande keskpaiku eKr tungisid Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes kutsusid endit aarjalasteks. Neist saidki tänapäeva hindude esivanemad ja nende keelest arenes India kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Aarjalastel olid omad pühad raamatud (veedad), mis olid muistset tarkust täis. Kõige varasem ,,Rigveda" sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi edastavad aarjalaste kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Indias iseloomulikuks ühiskonnaks oli kastiühiskond ehk elanikonna jagunemine sünnipära alusel.. Esimene suurem riik kujunes Indias 4. sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu 3. sajadil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Tema järglaste ajal aga suurriik lagunes ning taas suure osa
post.ee/?id=1595&product_id=822 9 Rahvakalendri tähtpäevad, mida tähistatakse minu kodukohas Jüriööl antakse Paides võimkuningatele Jüripäeva, või õigemini jüriöö esimestel minutitel südaöösel süütavad Paide linnajuhid ning Paide neli kuningat Paide vallimäel küünlad mälestamaks 667 aastat tagasi jüriöö ülestõusu käigus Paide ordulinnuses ordu mõõga läbi hukkunud muistset Eesti nelja kuningat. Linnavõimu esindajad annavad samas sümboolselt kuningatele ööpäevaks üle ka Paide juhtimise. Paide kuningad, keda on muistsete kuningate ning eestlaste vabaduspüüdluste meenutamiseks Paides ametisse nimetaud juba viis aastat, lasevad kunagiste ametivendade auks taevasse ka ,,aupaugu" ehk muistse kombe kohaselt neli põlevat vibunoolt. Peale pidulikku võimu üleandmise tseremooniat heisatakse öösel Paide
ANTIIKKIRJANDUS 8saj.eKr-5saj.pKr *ANTIIK tuleb ladinakeelsest sõnast antiquus mis tähendab vana ja muistset *Termini ''antiik'' võtsid kasutusele prantsalased 18 saj. *Antiikkirjandust nim. Vanakreeka ja vanarooma kirjandust ajavhemikus 8-5 saj. Kirjandusliigid:eepos,tragöödia,komöödia,ood,satiir,dialoog,hümn jne. ''Ilias'' Homeros eepos Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast .ta naaseb sõtta oma sõbra Partoklose pärast kes langeb hektori käe läbi.Ach.tapab Hektori.
KUIDAS RAVIDA ARVUTIMÄNGUDESÕLTUVUST JA SELLEGA KAASNEVAID HÄDASID ? Kuigi arvutis mängimisega kaasnevad mitmed tervise hädad on võimalik neid parandada või aeglustada. Näiteks kuidas hoide silmi ? Silmanägemise säilitamiseks arvuti taga on mitmeid nippe. Esiteks on soovitav silmi aegajalt pilgutada. Silmade pilgutamine aitab niisutada silma võrkkesta pisaravedelikuga. Hoopis kavalam tegevus on vahetevahel arvuti taga istudes korrata muistset budamunkade poolt pühaks kuulutatud silpi "om", venitades m-häälikut iseäranes pikalt. Mingit hiromantiat ega salateadust siinkohal ei esine. Nimelt m-tähe hääldamine tekitab suuõõnes vibratsiooni, mis kandub edasi ka pisaranäärmeteni, stimuleerides nende tööd. Samasugune häälitsemine aitab ka kinnise nina korral, kuna vibratsioon mõjub ka ninakanalitele. Võid ju osta silma tilgutatavaid ravivedelikke, kuid paraku võib nende pruukimise korral omakorda ravimisõltuvusse jääda
○ Epideemiad ● Linnad kergesti haavatavad ● Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati 476 ● Hilise keisririigi ajal hakati rohkem germaanlaseid palkama sõjaväkke ○ Germaani väepealikest said Rooma ohvitserid ● Rahvasterände ajal tungisid germaanlaste hõimud keisririigi aladele ○ Tunnustati liitlasteks Ida-Rooma ● VI sajandil püüdis Justinianus taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust ja läänepoolsete alade vallutamisega riiki ühildada, kuid ebaõnnestus ● Süstematiseeriti seadused ● Ristisõjad ● Keiser piiramatu võimuga valitseja ○ Ka kiriku valitsej ● Aristokraatlik senat, kes võis keisrile nõu anda ● Enamik elanikkonnast maaharijad ● Sõjaväe nõrgenemine ● Konstantinoopol püsis suurlinnana ● Kaupmehed ja käsitöölised kogunesid kolleegiumitesse
20. sajandi alguseks valminud elumaja, laut ja teised taluhooned. Kingu talu oli jõukas renditalu, kus tegeleti nii kalapüügi kui põllumajandusega. Talumaadel, oma ajaloolisel asukohal, paiknevad lisaks ka rekonstrueeritud Krügeri ja Silberfeldti väikesed kalurielamud. Näha saab võrgukuure, paadivinnu ja vabesid ning kalurite igapäevatööks vajalikke esemeid. Koos keldri, lautade, võrgukuuride ja paadivinnadega kajastab terve kompleks tõepäraselt rannakaluri muistset elutegevust. Muuseum on talvehooajal 16. oktoober 2011 14. mai 2012 avatud E-R kell 12-18 ja L-P kell 10- 18. Suvehooajal 15. mai 15. oktoober 2012 on muuseumiküla avatud E-P kell 10-23, sissepääs taluhoonetesse E-P kell 10-18. Samas on avatud ka muuseumipood, kus lai valik käsitööd ja mereteemalisi kingitusi ja meeneid. Muuseumis on võimalik korraldada erinevaid firmaüritusi, tähistada erinevaid perekondlikke
ajastul tulid esile üheksa tugevamat linnriiki, kes omavahel valitsemise kokkuleppele ei suutnud jõuda ning igaüks neist otsis vahendeid ülemvõimu saavutamiseks teiste üle ja taevaaluse (kogu tollase Hiina) ühendamiseks. Selline olukord kurnas rahvast ja otsiti lahendust. Zhou riigi kuldajastul oli säilinud Hiina muistne valitsemise mudel, mis kujutas endast linnriikide ühendust, mida sidus taevapojast valitseja. Tol ajal soovisid nii valitsjead kui õpetlased taastada muistset ideaali(http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianism). Seega võib nentida, et Meng zi ajal puudus Hiinas tõeline keskvõim ja keiser. Nii Meng zi nagu ka teised konfutsionistlikud mõtlejad pooldasid ideed, et Taevapoja troonile saab ainult mees, kel on taevane toetus. Selle järgi pidi olema valitseja hea ning rahvale kasutoov. 1.1.1. Meng zi õpetus riigivalitsemisest ja ühiskonnast Meng zi arendas edasi Konfutsiuse õpetust ideaalsest inimesest ja harmoonilisest ühiskonnast,
eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste, leedulastega 5.Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s 1. kuidas ja kelle vahel jagati Eesti ala pärast muistset vabadusvõitlust?- 2. mõisted: 1.eestimaa- põhja-eesti 2.liivimaa- ilmaliku võimu kehastus Eestis, kus oli suurim sõjaline jõud 3.maahärra- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad sõltumatud valitsejad 4.Harju-Viru- Taani valdus 5.Tartu- piiskopkond- Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa 6.Saare-Lääne piiskopkond- Läänemaa ja Saaremaa 7
pärast varasema kõrgkultuuri allakäiku. Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madalikku ja alistasid järgnevalt suure osa Indiast. Ainult Hindustani poolsaare lõunaosa jäi neist sõltumatuks ja seal kõneldakse tänapäevani peamiselt kohaliku päritolu draviidi keeli. Umbes 800 aastat eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutuseleka foiniikia tähestikul põhinev kiri. Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaae nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel. Need olid muistset tarkust talletanud hümnide ja muude usutekstide kogumikud. Kõige varasem, ,,Rigveda", sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Ülejäänud kolm kogumit täiendavad seda muude hümnide, loitsude ja rituaalsete juhistega. Enne kirja kasutuselevõttu ja tekstide üleskirjutamist pärandati veedasid põlvest põlve suuliselt. Seeeiolekonto Kastikord Kastikorra all mõistetakse Indiale iseloomulikku ühiskonnaliikmete jagunemist erinevatesse seisustesse
Metsaraie andis tõuke kliimamuutustele. Kuna vili ei saanud põldudel valmis küpsega lühikese suve tõttu, pidi seda kuivatama ja edasi töötlema rehielamutes. Rehielamud olid väga tervislikud, sest suits tubades tappis bakterid, kui inimesed surid, siis pimedate kuid tervetena. Muinasaegne kaubavahetus: Umbes alates 10. saj. Väga tihedad kaubasuhted Soome, Rootsi ja Venemaaga. Tänapäeva Tallinna kohale kerkis keskus Revala. Enne muistset vabadusvõitlust elasid inimesed paremini, põllumajandus oli parem. Muinaseestlaste uskumused: eestlased olid paganad, olid loodususklikud ehk animismid. Usuti et kõigel on hing ja, et pärast surma rändab hing teise kehasse. Sellepärast ei tapetud putukaid, sest seal sees võis olla mõne tuttava hing, paluti andeks lilledelt, puudelt, kividelt. Usuti ka, et kõigel on VÄGI, eriti just küüntes, hammastes, juustes. Neid ei piiratud, kui siis ainult täiskuu ajal.
oFrangi riik V-VII sajandil: V saj.lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristl...
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal Referaat Tartu 2010 Sisikord Sisikord 1 Sissejuhatus 2 Teaduse arengu uued suunad 3 Tehnika võidukäik:elekter ja bensiin 4 Filmikunst:heli ja värv 5 Naised Ühiskondlikus elus 6 Uued Ajupesuvahendid 7 Haridus, Teadus, Kirjasõna 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst 9 Kasutatud kirjandus 10 1 Sissejuhatus Kultuur ehk vaimumaailm on inimese loova mõtte ja sellest ajenduva tegevuse tulemus. Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.-1930.aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda. Teadus, tehnika, kirjandus, kunst ning teised kultuurialad pidid teenima riiguvõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Demokraatlikes riikides said kultuuritegelased rohke...
Mujal mõjutas tsivilisatsioonide teket juba algusest peale mõni arenenum naaberala. Tsivilisatsiooni tekke eeldusteks olid viljelusmajandus ja metallitöötlemine. Ka usul oli roll selle tekkes. 2. Vanaaja mõiste. Esiaja ehk muinasaja lõppu ja ajaloolise aja algust tähistab kirjalike tekstide ilmumine. Ajaloolist aega jagatakse omakorda vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Vanaaeg algas varajaste kõrgkultuuride tekkega Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Hiinas, Kreekas ja Roomas. Muistset Kreekat ja Roomat koos nimetatakse ka klassikaliseks antiiktsivilisatsiooniks ja see kestis 8.saj. eKr- 5.saj. pKr. See tsivilisatsioon ja ühtlasi ka vanaaeg lõppes Lääne-Rooma keisri kukutamisega 476.a. 3. JUMALAD*-VAARAO-AMETNIKKOND-PREESTRID-KIRJUTAJAD-KÄSITÖÖLISED-TALUPOJAD-SÕJAVÄGI--ORJAD a) Egiptuse valitseja oli piiramatu võimuga vaarao. Teda ennast peeti jumalaks ja ta võimu jumalatest määratuks.
tähtsal kohal religioon. Usu tõttu, käisidki maiad pidevalt sõdimas, kuna veri ja ohverdused olid nende kui ka jumalate jaoks väga tähtsad ning muidugi aitas see neil ka tavaelus toime tulla. Isegi võib väita, et maiade usu tõttu areneski nende teadus nii hämmastavalt kiiresti ja kuna jumalad olid enam vähem seotud taeva ja planeetidega, siis tekkiski täheteadus. Naljakas kui see ka poleks, aga maiade tsivilisatsioon meenutab veidi Eesti muistset aega. Eestlased alustasid oma tegevust täpselt samamoodi nagu maiad, kuid tempel-püramiidi asemel ehitasime endale linnuseid. Samuti saab võrrelda hispaanlaste käitumist maiadega, nagu ristisõdijad eestlastega. Mõlemad rahvused pidid vastu võtma kristliku usu ja olid orjad kuni nad vabaks said või põgenesid (eestlaste puhul veits teine lugu, aga põhimõte sama). Imestama pani mind see, et maiad, kui väga sõjakad rahvad tol ajal, suutsid jääda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
