Meil on sellest ajast kirjalike allikaid. 3) Milliseid alasid hõlmas Vana-Liivimaa? Tänapäeva Eestit ja Lätit. 4) Millest tulenes keskajal inimeste staatus ehk koht ühiskonnas? See tulenes sellest, millisese perekond ta oli sündinud. 5) Kes oli talupoeg? Millisest rahvustest olid enamik talupoegi Eestimaal? Talupojad olid maal elavad, põldu harivad inimesed. Enamik talupoegi olid eestlased. 6) Kuidas muutusid eestlaste uskumused peale Muistset vabadusvõitlust? Nad hakkasid uskuma ristiusku. 7) Millised muutused toimusid Eestimaal keskaja jooksul? Lisaks tavalistele inimestele tekkisid ka vaimulikud.Kivist linnused, kaubanduse tõus. 8) Mis oli Hansa Liit? Millised Eesti linnad kuulusid Hansa Liitu? Hansa Liit oli Läänemere äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. 9) Kes elasid linnades? Linnades elasid käsitöölised ja kaupmehed. Saksa ülemkiht
1220 ning Rootslaste ebaõnnestunud katse tungida Läänemaale. Rootslased tahtsid tungida Läänemaale vallutades Lihula, aga nad aeti Saare- ja Läänemaa vägede poolt minema. 13. Eesti lõplik vallutamine 1227. Viimane mandri-Eestis vallutatud punkt Tartu, viimane alistatud piirkond Saare- ja Muhumaa. Saaremaale tungis seni suurim ristisõdijate vägi 20 000 meest. Viimane suurem lahing oli Muhu piiramine. 14. Maade jagamine pärast muistset vabadusvõitlust. Vana- Liivimaa keskaegsed riigid. Oska vana-Liivimaa keskaegseid riike näidata ka kaardil! Eestimaa Hertsogkond, Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond Kuramaa piiskopkond 15. Eestimaa hertsogkond kellele maa allus? Eestimaa hertsogkonna müümine Liivi Ordule 1346, selle põhjused. Kuulus Taani kuningale, keda esindas Tallinna linnuses asehaldur. Suurim võim oli rüütlitel
Arvan, et mitmel rindel võitlemine hajutatult on ülimalt kurnav ning Muistse Vabadusvõitluse näol ka saatuslik, mis otsustas ka selle tulemuse. Kuna ülekaal oli vaenlastel, muutis see sõja käigu ootuspäraseks. Samuti kallutas sõja kulgu vaenlaste kasuks asjaolu, et nende professionaalne armee oli kogenenud ning hästi varustatud. Eestil oli vastu panna ainult nahkriietes südikad talumehed, kelle vaprusest ei piisanud, et Muistset Vabadusvõitlust võita. Samuti puudusid neil kiviheitemasinad, raudrüüd, kvaliteetsed relvad ning kivist linnused, sõja tulemus oli läbinähtav ilma heade ja vajalike sõjariistadeta ei suudetud võõrvõimu piiri taga hoida. Ma arvan, et see asjaolu muutiski Muistse Vabadusvõitluse sündmuste käigu ootuspäraseks. Kaotasime ootuspäraselt sõja, sest ristisõdijaid toetas tolle aja suurim ja mõjukaim võim Rooma-katoliku kirik
muinasühiskonda idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts
taguste kolooniate rajamisega 2. Pigem maismaariik 3. Kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik 4. Väga range distsipliin (kasvatatakse välja sõjaks, militaarne) 5. Aristokraatia 6. Lakooniline kõne (napp kõneviis) Ateena Sparta sarnasus 1. Orjanduslik ühiskond 2. Sugulussidemetel põhinev ühiskond 3. Sportmängu Kreeka mütoloogia ja usund 1. Kreeklased kandsid põlvest põlve edasi kangelaslaule, ülistades muistset mükeene kõrgkultuuri. Eriti meeldis laulda Trooja sõjast. 2. Suurimaks kangelaseks lugesid kreeklased Heraklest. Kreeka müüdid 1. Kreeka kultuuri kuulub kaks maailma kuulsat eepost ,,ILIAS" ja ,, ODUSSEIA", mõlemad jutustavad Trooja sõjast ning mõlema eepose autoriks peetakse Homerost. 2. Ajalookirjutus- Herodotos kelle peateos kannab nime ,,Ajalugu". Põnevaimad ja väärtuslikemad osad kirjeldavad Kreeka-Pärsia sõdu. Suur
Katrin Olhovikov 11. kl 20,01,08 Ärkamisaja kirjaneitsi Lydia Koidulat on nimetetud Emajõe ööbikuks ja isamaalaulikuks. Lydia sündis Jannsenite peres rahvusliku ärkamisaja künnisel. Ärkamisaeg tähendas eestlaste isamaalist vaimustust, millele panid aluse 1. üldlaulupidu, Jakobsoni kolm isamaakõnet, ,,Kalevipoja" ilmumine. Ärkamisaja üldine õhkkond tingis selle, et Koidula loomingu põhiteemaks sai isamaa. Mu isamaa on minu arm, kell` südant annud ma, sull` laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! (,,Mu isamaa on minu arm") See luuletu...
See on selline: Sellel on kolm ringi, altar, rituaalipaik. 9. Mis on petroglüüfid? Kaljukraaped, mida on täiendatud värviga. 10. Kuidas nimetatakse tõlkes ja piiblis muistset Mesopotaamiat? Millised rahvad elasid Mesopotaamias? Mesopotaamiat nimetatakse Kahejõemaaks. Seal elasid sumerid, akad, babüloonid, assüürid ja uus- babüloonid. 11. Kes olid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad? Milline oli nende pärandus järelmaailmale?
Westminster Abbey Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, (Westminsteri paleest lääne pool)mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II. Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris. Aga inglaste jaoks on see palju suurem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid, paljud neist on maetud siin. Briti muuseum Briti Muuseum on üks maailma suurimaid muuseume Suurbritannias Londonis Bloomsburys, Suurbritannia peamine kultuuriloomuuseum, arheoloogia ja etnograafia rahvusmuuseum.
Tol ajal jooksis mööda Eesti idapiiri piir idakiriku ja katoliku kiriku vahel, mistõttu pöörati vabadusvõitlusele ka suuremat tähelepanu ristisõdijatele saadeti katoliku kiriku poolt pidevalt täiendusi. Viimased lahingud olid eestlastele rasked, kuna vastupidiselt vaenlastele ei jätkunud eestlastel enam mehi. Tänu suurele ülekaalule ja kiriku toetusele ristiusustati peale pikki ja raskeid lahinguid Baltimaad. Kokkuvõtteks võib öelda, et eestlastel polnud erilisi lootusi muistset vabadusvõitlust võita. Kui eestlased poleks alistunud, oleks ristisõdijatele Euroopast saadetud aina uusi vägesid, kuni keegi poleks enam vastu võidelnud. Mari-Liis Eelmäe 10D
1868. ja 1870. aastal pidas ta ,,Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna juba 1870. aastal. Esimeses kõnes ,,Eesti rahva valguse, pimeduse ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust, kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. Eesti rahva koiduajaks, uueks ärkamisajaks, pidas ta keiser Aleksander II reformide peatset tulekut. Selline ajalookäsitlus oli vastupidine baltisakslaste omale, kes nägid eestlastes kunagisi barbareid, kellele ristirüütlid olid toonud usu ja euroopaliku kultuuri. Teises kõnes ,,Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870), mille Jakobson pidas ,,Vanemuise" seltsi 5
Kui ühe aluseks on rahvuse kui üksuse olemasolu ja selle väärtustamine, siis teise jaoks on tähtis riik. Eesti näitel võib selgesti aru saada, et need kaks tulevad lainetena vaid siis, kui olukord nõuab. Rahvustunne ja patriotism on mänginud maailma ajaloos suurt rolli. Tänu nendele on tekkinud palju riike ja ühtsustunde hääbumise tõttu neid maailmakaardilt kadunud. Aga kas tänapäeval on vajalik olla rahvuslikult meelestatud? Heites pilgu eesti ajaloole ja käsitledes muistset vabadusvõitlust, võib aru saada, et rahvustundest või patriotismist polnud sel perioodil juttugi. Eestlased elasid killustatult muistsete maakondade alusel ja puudus igasugune ühtekuuluvustunne. Rahvusluse tõusu võib märgata alles 19. sajandil, kui algas eestlaste ärkamine. Hakati rõhuma meie põhiväärtusele eesti keelele. See pani aluse rahvuslikuks tegevuseks. Alustati esimese emakeelse ajalehe väljaandmist, milles pöörduti esmakordselt armsa eesti rahva poole
· Nad olid loodest pärit indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud. · Nende kõneldud keelest arenes hiljem sanskriti keel, mis sai India kirjakeeleks. · Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madaliku ja alistasid suure osa Indiast. Geo ja looduslikud olud · Umbes 800 a. eKr algas Indias rauaaeg. · Peagi võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. · Aarjalaste ühiskonna korraldusest saab ülevaate veedade vahendusel. · Need olid muistset tarkust talletanud hümnide ja usutekstide kogumikud. · Kõige varasem oli ,,Rigveda". · See sisaldas üle 1000 hümni. · Ülejäänud kolm kogumit täiendavad seda muude hümnide ja juhistega. · Enne kirja kasutuselevõttu pärandati veedasid suuliselt põlvest põlve. · Suur osa veedadest on arvatavasti loodud juba II a.tuh. eKr. Kastikord · Kastikorra all mõistetakse Indiale iseloomulikku jagunemist erinevatesse seisustesse.
Taimed Vooremaa taimkatet iseloomustab vööndilisus: voorte lagedel laiuvad põllud, nõlvadel metsatukad ja rohumaad, nõgudes leidub soolaike. Vooremaa paikneb lubjarikkama siluri ja lubjavaesema devoni ladestu piirimail. See avaldab mõju ka taimestikule. (4) 3 Tuhala Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Läheduses on 11 muistset asulakohta, 30 väikselohulist kultusekivi, 3 kivikalmet, 4 hiiekohta jm. Tuhala kiriku ja mõisapargi vahele jäävas Heinasoos asub Eesti vanim, 3-4 saj. pärinev palktee. Kõige rohkem teatakse Tuhalat "ülekeeva" Nõiakaevu järgi, kuid siinne maastiku- kaitseala, Eesti suurim karstiala pakub enamat. Väikesel maa-alal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita
Muistne vabadusvõitlus Liivimaal alates 1180-ndatest Piiskop Albert · Tuli Liivimaale 1200.a., SÕJAGA, Eestisse 1208 · Alberti eluaastad: 1165-1229 (Eesti oli vallutatud 1227) · Albert suri Riias, lapsi tal ei olnud Piiskop Albert(1165- 1229) Piiskop Albert · Mõistis, et paganaid ei saa vallutada ristisõdijate sügisel lahkumisega Saksamaale ja kevadise tagasitulekuga Liivimaale, sest talvel on paganad ristiusu maha pesnud ja nad tuleb uuesti ristida · Ristisõdijad pidid jääma paikseks, selleks otsustas Albert rajada linna Väina jõe suudmesse Oma teisel sõjakäigul Liivimaale rajas Albert Riia linna 1201.a. Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu asutati 1202 · Mõõgavendade ordu rüütlid (pildil). Riietus: valge keep punase risti ja mõõgaga · Mõõgavendade ordusse kuulusid veel preestervennad (valge keep punase ristiga) ja teenijad vennad (pruunis või mustas...
eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje Kuid milline on ikkagi tüüpiline eestlane ? Esimene iseloomulik joon, mis meenub, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama vaikselt, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 30 aastatki. Teine tüüpiline eestlaste joon on tahtmine olla vaba.Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Mäletame nende muistset vabadusvõitlust, kus kaitsti ligi 20 aastat kestnud sõja vältel oma maad ja rahvast nii, nagu osati ja suudeti. Kuna sõjaline ülekaal oli vastase pool, tuli alla vanduda.Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. näitas eestlaste püüet vabadusele. See oli relvastatud mäss, kus põletati mõisaid ja kirikuid, tapeti kätte sattunud sakslasi.Üle tuli elada ka Saksa ja Vene okupatsioon. Sõja ajal võitlesid metsavennad vabaduse eest, kaugemaks sihiks
d)miks sekkusid saarlase sündmustesse, mis otseselt neisse ei puutunud? sest taanlased olid kord juba Saaremaad rünnanud ja saarlased kartsid , et ka roostlased võivad neid rünnata, seepärast otsustasid sekkuda. e)kuidas sobis rootslaste minemakihutamine kokku Taani ja Saksa ristisõdijate plaanidega, põhjendage. sobis hästi, kui rootslased olid ära aetud said ristisõdijad rahulikult oma asjadega tegeleda ja samuti jäid eesti alad neile, mitte rootslastele. 3. kirjelda muistset vabadusvõitlust järgmiste aastate alusel(8p) Aasta- sündmus-kirjeldus 1208- sõjategevuse algus- ristisõdijate retked Ugandisse ja Sakalasse. 1210-Ümera lahing- eestlased taandusid, Võnnu lähedale metsa kus alistati vastased. lähing Ümera jõe ääres 1217 veebruar- võit Otepää aal- eestlased koos venelastega sundisid sakslased linnusest lahkuma. 1217 21.sept- Madisepäeva lahing- eestlaste 600 meheline vägi kaotas vastastele ja eestlaser väejuht Lembitu hukkus. 4
indiaanlaste rahvakust iseseisvalt. sõnnipäine koletis, Eugese kultuur, minose naise pasiphae ja ühe sõnnipoeg. 22Tempel, mis asub Indoneesias, Jaava saarel. Iseloomusta. 49Millise maa arhitektuuris ahanevad sambad allapoole? Bordridini tempel, astmeliselt tõusvatest terassidest. Kreeta 23Kuidas nimetatakse inkade muistset linna andide 50Mis on monoteism, mis polüteism? kõrgmäestikus? Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavassse Machu Picchu jumalasse 24Kes olid Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojad? Polüteism on usk kus usutkse paljusi jumalaid.
Talupoegadelt koormise kättesaamiseks korraldati paar korda aastas feodaalide ja talupoegade kokkusaamisi ehk vakuseid. XVI sajandil vabadest talupoegadest oli saanud sunnimaised pärisorjad. Vana- Liivimaa siseolud. Jüriöö ülestõus. Võimuvõitlus Peamine võimuvõitlus käis peapiiskopi ja ordu vahel. Käis ka pidev võitlus Riia linna pärast. Sest oli põhimõtte, kellel Riia pihus, see võis tunda ennast peremehena. Vahetult pärast muistset vabadusvõitlust olid Mõõgavennad Põhja- Eesti endale vallutanud, kuid 1238. Aastal tehtud Stensby lepinguga oli ordu sunnitud uuesti Põhja- Eestist Taani kasuks loobuma. Jüriöö ülestõus (1343- 1345) 343 aastal tehti katse taas ennast esiisade maal maksma panna. 1343 aastal 23.aprillil , jüriööl algas kokkulepitud märguande peale (milleks oli mäekünkal süüdatud maja), ülestõus Harjus. Süüdati Padise klooster ja tapeti seal elanud 28 munka
teistest läänemeresoome hõimukeeltest meie ajaarvamise alguse paiku ja on aluseks praegusele põhjaeesti ja lõunaeesti murderühmale ning kirde- eesti rannikumurdele. Hiljem eristusid murded ja kujunesid lõplikult välja murrakud. Vanimad eestikeelsed kirjapanekud on tehtud 13. saj (nimed Henriku Liivimaa kroonikas jms), esimene tekst leidub 16. saj. algusest pärinevas Kullamaa vakuraamatus, esimene säilinud eestikeelne trükis on 1535. a ilmunud Wanradti-Koelli katekismus. Muistset keelekuju on säilinud regivärsilistes rahvalauludes. Kirjakeel kujunes 17. sajandil, kui võeti ka kasutusele saksapärane nn vana kirjaviis. Veel 19. saj. oli keskmurdele toetuva põhjaeesti kirjakeelega kõrvuti tarvitusel Tartu murdel rajanev lõunaeesti kirjakeel. Rahvuskirjakeelele pandi alus 19. saj II poolel, kui siirduti nn uuele kirjaviisile. Tänapäeva eesti kirjakeel põhineb põhjaeesti keskmurdel, mille grammatikat on
idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 1872– 1893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani
Eestis Jõulud on 21.27. detsembril tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. Eesti tänapäevases jõulukombestikus on liitunud kolm traditsiooni: Põhjala talvine pööripäev, kristlik Jeesuse sünnipäev ning Lääne tarbimisühiskonna kommertsjõulud. Igal neist on oma kombestik ja sümbolid ning eri inimeste silmis on eri traditsioonide osatähtsus erinev: kes peab olulisimaks kinke ja kuuseehtimist, kes muistset talvepüha ja kes jõulujutlust. Kuusk tuuakse tuppa 23. Detsember. Jõuluvana tuleb 24.-nda Detsembri õhtul.
Nimeta külade tüübid ja millistes Eestimaa piirkondades olid nad levinud? *sumbkülad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis *Ridakülad Ida-Eestis *Hajakülad Lõuna-Eestis Tooge 1 konkreetne näide selle kohta, et skaninaavlased ja venelased korraldasid sõjakäike Eestimaale? * Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite süjakäikudest Eestisse ning on leitud ka viikingite nooliotsi. * Kas Eestis oleks kujunenud riik lähemas tulevikus ka siis kui poles olnud muistset vabadusvõitlust ja Eesti alistamist sakslaste poolt? Jah, kuna olid tekkimas juba maakonnad ning igal kevadel kogunesid pealikud kokku arupidamisele Kas Eestisse oleks ristiusk jõudnud ka ilma muistse vabadus võitluseta ? Jah, kuna ka enne sõda oli eestlastel kokkupuuteid ristiusuga. Mis annab tunnistust sellest, et keskmisel rauaajal muutusid ajad rahutumaks? Ehitati kindlusi Andke hinnang Eesti käsitöö arengutasemele ja kaubavahetusele.
Eesti talupoegade pärisorjus sai alguse orduaja lõppedes peale muistset vabadussõda, kui Eesti oli jaotatud nelja võimu vahel, see tähendab, et siin aladel oli palju võõrvalitsejaid. Aadlid olid talupoegadele seadnud piisavalt hiiglaslikud koormised, et nood ei suutnud tasuda- jäädi võlgu ja nälga. Kuna talupojad olid suuresti, siis öeldi neile, et nad ei tohi maalt enne tagasi maksmist lahkuda- nii tekkis sunnismaisus. Seejärel hakkasid mõisnikud kutsuma talupoega juba enda omandiks. Nüüdsest võis neid osta, müüa, vahetada ning ka peksta- kodukariõigus. Talupoegadele seati mitmeid koormiseid, mille hulka kuulusid andamid, mis tähendas enda saagist kindla osa ära andmine. Veel oli pidid talupojad tegema teotööd, mis koosnes raskest rakmeteost, kus talupoeg pidi mitmeks päevaks mõisa minema hobusega. Oli ka kergem variant- jalategu, kus talupoeg läks ilma hobuseta jalgsi mõisa tööle. Lisaks pidid talupojad käima mõisavooris, mille käigus...
muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas
raamat"; "Mõnest uuest raamatust"; "Raamatute hinnast"; "Ema armastusest"; "Meie küla- ja kihelkonnakoolid"; "Eesti talupoegade vaene põlv on neid väljarändamisele ajanud") o Osales Eesti Kirjameeste Seltsi (1871) ja Eesti Aleksandri-kooli (1862) rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses o 1868 ja 1870 pidas "Vanemuise" seltsis kolm isamaalist kõnet, milles kritiseeris 700- aastase orjuse eest teravalt baltisakslasi ja ülistas eestlaste muistset vabaduspõlve 1868 esimene kõne oli "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1870 teine kõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" 1870 kolmas kõne "Nõia-usk ja nõia-protsessid" o 1878 märtsis ilmuma hakanud ajalehe "Sakala" asutaja ja toimetaja o 1881 valiti Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks o 1860ndail esimese üldlaulupeo korraldamine o Avaldas raamatuid "Teadus ja seadus põllul" (esimene osa ilmus 1869)
Sealt kujunes ka välja osades kohtades valitseja enda jumalustamise komme. Vanaaja mõiste Tsivlisatsioonidega jõudis inimene kirjaoskuseni. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja e muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Vanaaeg algas Mesopotaamis ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulun ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivlisatsiooni teke. Muistset Kreekat ja Roomat nim sageli kui antiiktsivlisatsiooni. Antiikaeg u 8.sajandist eKr kuni 5.sajandist pKr. Tsivilisatsioonid kujunesid erinevalt ning kui nt vanaaeg lõppes 476.a eKr(sis tuli keskaeg), jätkus Hiinas ja Indias areng sujuvalt, suuremate muutusteta. Ameerikas olid tsivlisatsioonid tol ajal alles kujunemas.
EESTLASTE MUSTNE VABADUSVÕISTLUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. - 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Eellugu Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaad vastu tärkas 12. sajandi keskel. Teame Lundi piiskopi Fulco retkest Eestimaale, et siinseid paganaid ristida. Kuigi Fulco määrati piiskopiks juba 1167 aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist, kes tundis kohalikke olusid, kuna ta oli samast rahvusest (eestlane).
Eksamil ei eeldata selle teema juures üksik- asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo- perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, Poola-Rootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 1) Eesti ajaloo perioodid ja pöördepunktid Periood Eesti kaart (haldusjaotus) Pöördepunktid muinasaeg 8 suuremat maakonda (Saare-, Lääne-, Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. saj Rävala, Harju-, Järva-, Virumaa, Eesti ala läks võõrvõimude alla.
kombed ja elukohad. VÄGI- arvati et kõikidel elusolenditel on peale füüsilise keha jõud ja vägi. Targad e. nõiad viisid läbi ohverdamisi, tule ümber tantsiti, ravida osaksid. Arvati, et hing lahkub kehast, ning võib minnakellegiteise sisse. Hingedeaega tähistati. ANIMISM- Kogu elusaja eluta looduse hingestamine. EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕISTLUS oli Balti ristisõda, mis toimusid 1180- 1290 a., üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208- 1227 · BALTI RISTISÕDA sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13sajn. Saksa ristisõdijate poolt. · Peamiseks allikaks on Henriku ,,Liivimaa kroonika" · Eestlased enne paganad, animistlik usund, kuid idast oli tulnud ka ristiusu mõjusid. Balti ristisõja põhjused : · Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. LÜBECKI
elus, määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised ja organiseerisid kollektiivsete palvekirjade saatmise Vene võimudele. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv ,,kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjatööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle maa. Eesti Kirjameeste Selts arendas eesti keelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. ,,Vanemuine" pani alguse eesti rahvuslikule teatrile ja korraldas Eesti I Üldlaulupeo, mis toimubs 1869. aastal. Eesti I Üldlaulupidu 1869. aastal Tartus. 5
Esimeseks põhjalikuks kirjalikuks allikaks on 1227.a. Valminud Henriku Liivimaa Kroonika, mis käsitleb 1208.-1 227. a. Toimunud Muistset Vabadusvõitlust, mis on Liivimaa Ristisõja üks osa Periood, Materjalid, Tegevusalad Asustus, eluviis, Matmiskombed kultuurid töötlemise (pingereas!) eluase oskused MESOLIITIKUM Tulekivi, kvarts, Kalastamine, jaht Asulad Puuduvad teated, Kunda kultuur luud, sarved
· Lääne-Eestist ja Saaremaast moodustati Saare-Lääne piiskopkond; · Endisest Ugandi maakonnast moodustati Tartu piiskopkond; · Ülejäänud ala läks Liivi ordule. 3. Mis muutus eestlaste elus peale langemist võõrvallutajate võimu alla? Leppida tuli paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. 4. Millal algas ja millal lõppes keskaeg e. Orduaeg e. Vana-Liivimaa aeg? Keskaeg algas peale muistset vabadusvõitlust aastal 1227 ning kestis 1560nda aastani, kui liivi sõjas Hoomuli e. Härgmäe lahingus purustati Liivi ordu vene vägede poolt. 5. Millisteks väiksemateks üksusteks jagunes orduala? Ordu ala jagunes väiksemateks haldusüksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks. 6. Milline oli kirikukorraldus keskajal? Kõige kõrgem kiriklikvõim kuulus Riia peapiiskopile, kellele allusid Saare-Lääne ja Tartu piiskopid. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile.
romantiline isamaalüürika. Selle raamatu isamaalauludest on saanud paljud üldtuntuks: ,,Sind surmani", ,,Mu isamaa, nad olid matnud", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Üht eesti laulu", ,,Mõtted Toomemäel". Seal on ka loodus- ja armastuslüürikat: ,,Emasüda", ,,Oh räägi", ,,Ja õues on kevade" jt. ,,Emajõe ööbiku" luuletustes elab Koidulasügavalt kaasa kodumaa saatusele. Ta ülistab isamaaarmastust, Eestit, emakeelt, muistset priiust, kannatab vabaduse kaotamise ja pika orjaaja pärast, seostab lootuse tärkamise Eestimaal tsaari ja Jumala tahtega. Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Neiski jäi ta truuks valitud teemadele. Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!")
- B.Hoeneke- kroonika kirjutaja , kajastas Jüriöö ülestõusu - Wolter von Plettenberg- Liivimaa ordumeister, kes suutis ära hoida Venemaa agressiooni. - Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes koostas 1535a. Luterliku katekismuse - Johann Koell- pühavaimu kirikupetaja, kes tõlkis Luterliku katekismuse eesti keelde - Hans Susi- noor mees, kes üritas Piiblit eesti keelde tõlkida, kuid suri enne kui valmis sai 8 muistset Eesti maakonda 1. Virumaa 5. Läänemaa 2. Järvamaa 6. Saaremaa 3. Hajrumaa 7. Sakala 4. Rävala 8. Ugandi Eesti keskaegsed linnad ja nende orduaegsed nimed - Tartu- Dorpat - Viljandi- Fellin - Haapsalu-Hapsal - Narva- Nerwa - Pärnu- Pernau - Tallinn- Reval - Paide- Weissenstein - Rakvere- Wesenberg
Ilukirjanduslik funktsioon: õhtusöömaaegadel ettelugemine. · Pannud aluse mitmetele edasistele kirjanduslainetele.. mõjutused tänapäevani. Räägib Saksa ordu asutamisest. Kõige olulisem eestlaste jaoks on piiskop Albert, kelle juhtimisel viiakse läbi ristisõda. Paavst kuulutab ristisõja välja. Läti Hendrik teeb kogu sõjakäigu kaasa (1208- 27) Kroonika kujutab ühelt poolt eestlaste muistset paganausku, teiselt poolt kristlikku elulaadi kahe usundi kokkupõrge. Eestlaste kangelaslikkus väga siit välja ei paista. Kujutatakse neid brutaalsete paganatena. See ongi kroonika väärtus ehedad kujutused vanade eestlaste uskumustest. Seda perioodi ( vabadusvõitlust ) romantiseerib 19 sajandi kirjandus. Rüütlile oli kõige olulisem au. 2. Liivimaa vanem riimkroonika Kujunenud keskaegse rüütliluule eeskujul
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juulil 1841 Tartus. Ta oli Eesti ühiskonna tegelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, ta oli Torma kihelkonnakooli õpetaja . Ta elas noorpõlves Tormas jaalghariduse sai enda isalt. Jakobson õppis aastatel 1856-1859 Valga Cimze seminaris, väidetakse, et tema vaadete kujunemisele andis otsustava mõju just need õppeaastad. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1862. aastal tekkisid aga lahkhelid mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle Jamburgi. Alates 1864. aastast töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis, 1865 omandas Jakobson saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Jackobson liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku ühi...
Karl Robert Jakobson 1841- 1882 C. R. Jakobson on üks haaravamaid kujusid rahvusliku liikumise lühikeses ajaloos. Sihi- ja tahtekindlus olid tema kõige tugevad omadused, mis viisid ka sihile. Selle võitleva isikuga on lahutamatult seotud Eesti ühiskonna rahvuslik ärkamine. Ja kõige olulisem, mis Jakobson selleks tegi, oli see, et ta õhutas ning kasvatas võitlustahet Eesti rahvas. Ta oli kinnine inimene, kes ei lasknud isegi sõpru ligi oma hingeelule. Samuti ei tahtnud ta avaldada midagi oma lapse- ja varasema noorpõlvest. Kuid teame, et Jakobsoni vaadete kujunemisele avaldasid otsustavat mõju õppeaastad Valga Cimze seminaris . Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1865. aastal kirjutas ta "Eesti Postimehes" vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem täh...
Kas eestlastel oleks olnud võimalus võita muistset vabadusvõitlust ? Eestlaste muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208. Eestlaste muistne vabadusvõitlus on üks järk sellest , kui ristisõdijad tahtsid jõu ja mõõgaga Liivimaal ja Eestimaal peale suruda ristiusku. Aastat 1208 võibki lugeda alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. Eestlased kaotasid vabadusvõitluse ning põhjuseid selleks on mitmeid, aga mis olid põhjused ja miks nad kaotasid ning kas Eestlased oleksid suutnud muistse vabadusvõitluse võita? Esimene põhjus, miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse on sõjalise varustuse puudumine ning eestlasi oli kordades vähem. Vastasel olid hea varustus sõjaks ning head oskused sõjariistade kasutamiseks. Vastastel olid olemas kiviheitemasinad, ambud, müürilõhkujad ning mõõgad, mis olid sepitsetud kordades paremini, kui eestlastel. Üleüldse ol...
Thor taeva- ja päikesejumal. Usaldusväärne, tema haamrilöögid olid pikne ja vankrikolin mürin. Frej Vaanide perekonnast. Rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, edendas taimekasvu ja sigivust. Suured genitaalid. Saagad muinasislandi jutustus, suuline, anti põlvest põlve edasi. Erik Punase saaga, Ynglingerite saaga. 15. Peatükk Keiser Justinianus (517-565) Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Sõjaväekorraldus palgaarmee. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid väepealikud strateegid, kellele kuulus seal nii sõjaline kui tsiviilvõim.Väe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said teenistuse eest maatüki. Nad olid enamasti ratsaväelased. Talupojad said palka. Bütsantinism [mai tea mis see on] Hagia Sophia 537 ehitati Konstantinoopolisse. Katedraal. [Ma ei tea eriti selle kohta. Peast panin need asjad] 17. Peatükk
Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja piiblist. Kloostrite juurde rajati koole ja kirjutati raamatuid ümber. Pärispatt Inimese kaasasündinud patusus; selle põhjuseks on esimeste inimeste, Aadama ja Eeva pattulangemine Eedeni aias. Kurjus, mille saatan on inimestesse sisendanud. Püha kolmainsus kristlik doktriin, mille järgi Jumal eksisteerib samal ajal ja
Rünnati kirikutegelasi ning peagi ei jäänud ka religioon puutumata. Eriti vaenulik oli sellele Jakob Hurt, kes oli ka üks rahvusliku liikumine aktiviste. Tekkinud lahkhelide tõttu muutus rahvuslik liikumine mitmesuunaliseks. 3 Isamaakõnet 1868-1870 pidas ta "Vanemuise " seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid ka eraldi raamatutena. Esimene kõne oli 1868 "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" . Kõnes kirjeldas Jakobson muistset priiust kui valguse aega ja saksa võimupäevi kui pimeduse aega. Teine isamaakõne 1870 "Võitlemised eesti vaimupõllul" on vähem sõjakas. Autor teeb selles lühikese ülevaate eesti kirjanduse ajaloost ja ennustas eesti kultuuri peatset tõusu. Selle kõne kandis ta ette "Vanemuise" 5.aastapäeval. Kolmas isamaakõne 1870 " Nõiausk ja nõiaprotsessid" on kõige teaduslikum. Valjult kritiseerib Jakobson katoliku kirikut tema sallimatuse pärast teisitimõtlejate suhtes
ajalised piirid. Muinasaeg e esiaeg- (pikem) on ajaloo varasem ja pikem periood mille kohta kirjalikud ajalooallikad puuduvad või neid ei ole piisavalt. - (lühem) ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni Liivimaa ristisõja alguseni Ajalooline aeg- on ajaloo hilisem ja lühem periood, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. 1.põhjalikuks kirjalikuks ajalooallikaks Eesti ajaloo kohta on 1227.aastal valminud ,,Henriku Liivimaa kroonika", mis käsitleb 1208-1227.aastal toimunud muistset vabadusvõitlust (MVV), mis on liivimaa ristisõja üks osa. 2.Muinasaja arheoloogilised kultuurid: Algusaeg: Kunda 8700 eKr, kammkeraamika 4000 eKr, nöörkeraamika 3000 eKr. Iseloomustus sh põhjendada nimetust ja võrrelda kultuure omavahel: Kunda: Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid. Iseloomustus tabelis MESOLIITIKUM.
11. märtsil 1878. ilmus "Sakala" esimene osa. Lehel oli rahva hulgas suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste õiguste eest, kritiseeris majandus- ja kooliolusid ning õhutas rahvuslikke algatusi. Elu poliitikuna 1870.aastetel pühendus Jakobson üha rohkem poliitikale.1868-1870 pidas ta "Vanemuise " seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid ka eraldi raamatutena. Esimene kõne oli "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1868. aastal. Kõnes kirjeldas Jakobson muistset priiust kui valguse aega ja saksa võimupäevi kui pimeduse aega. Teine isamaakõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" on vähem sõjakas16. detsembril 1873. aastal valiti Jakobson Pärnu Eesti põllumeeste Seltsi presidendiks, millisesse ametisse jäi ta kaheksaks aastaks. Igal koosolekul hakkas Jakobson pidama õpetlike kõnesid. Peamine tähelepanu ettekannetes oli ikka pööratud põlluharimisele. Perekond C.R. Jakobson tutvus juuni kuus oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali
Sissejuhatus Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud, paiknevad Helme ordulossi varemetest põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees ja on looduskaitse all. See seljandik, mille lossikraav jagab kaheks osaks, kujutab Helme ürgorus asuvat õhukese pinnakattega kõrget aluspõhjalist jäänukit. Põhjapoolset osa hüütakse Koopamäeks. Lähedalt voolab mööda Helme oja, mida nimetatakse ka Keisriojaks. Sisu Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi. Paljandi ülemises osas on pesitsenud jäälind. Siin on näha kohati lilla ja kollase savi ning halli aleuroliidi vahekihte. Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali, kuhu võib vabalt astuda ülalnimetatud suure ava kaudu. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi läbimõõduga 3,5 - 6 m ja kõrgusega 3,5 m. Sisenedes sellesse, näeme sissepääsu vastas madalat...
Kehtestati Austrias nekruvõtmine. Maria rõhutas kõlblust ja kombelisust. Raskem löök oli Sileesia kaotamine Preisimaale. Joseph Jätkas valgustatud absolutismi reforme. Jättis seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. Keelas Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse. Pööras suurt tähelepanu hariduse edendamisele. Kehtestati 7 aastane koolikohustus. 12.Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust ! Kuidas olid sellega seotud viikingiretked ? skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik isiklikult vabad, elasid taluperedena mida juhtisid taluperemehed e. Bondid. Peres peeti orje. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Jagunesid viikingite salgad,
P ärast Muistset vabadussõda 1227. aastal jagati Eestimaa 4 võitja vahel. Eestis ja Lätis vallutatud alad kokku olid tuntud Liivimaana. Põhja-Eest alad olid tuntud Eestimaana. Maa jagati üksikuteks piirkondadeks, mille etteotsa said peaaegu sõltumatud maahärrad. Nende käsutuses olevad alad kujutasid endast väikseid feodaalriike. Taani valdusi Põhja-Eestis hakati nimetama Harju-Viruks. Läänemaa ja osa Saaremaast ning Hiiumaast langes Saare-Lääne piiskopkonna valitsemise alla. Kagu- Eestit nimetati Tartu piiskopkonnaks. Seda ajajärku, mil Eesti oli jagatud 4 alaks, nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks. I lmalikku võimu Eestis esindas Liivi orduriik. See loodi 1237. aastal ning oli üks esindusharu Saksa ordust Liivimaal. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Ta omakorda allus küll Saksa ordu pealikule, kuid Liivimaal oli tal täielik voli. Orduriigi pealinnaks oli algselt Riia, seejärel Võnn...
,,Harald tegutseb" - novell 1921. ,,Andrese elukäik" - jutustus 1923. ,,Liling" - romaan 1924. ,,Ants Lintner" - jutustus 1926. ,,Olga Nukrus" - jutustus 1926. ,,Õpilane Valter" - jutustus 1927. ,,Udu" - jutustus 1928. ,,Pankrot" - jutustus 1929. ,,Avasilmi" (või esimesed sammud) - jutustus 1932. ,,Tagahoovis" - jutustus 1933. ,,Tuulesellid" - novell 1933. ,,Vaikne nurgake" - novell1934. ,,Väino Lehtmetsa noorpõlv" - 1935. ,,Maa ja linn" - kaks muistset lugu 1939. ,,Vanasti" - jutustused 1941. ,,Jüri Pügal" - jutustus 1945. ,,Inderlin" - reisivested 1920. 4 ,,Nukitsamees" - Lastejutt 1920. ,,Kolm lugu noortest" - Laste luuletused 1921. ,,Lauka poiste ootamatu teekond" - Lastejutt 1925. ,,Pett ja Parbu" - Lastejutt 1928. ,,Vanad teerajad" - 1930. ,,Talvised teed"- 1931. ,,Läbi tuule ja vee" - 1931 ,,Vaadeldes rändavaid pilvi" - 1932. ,,Kuldsete lehtede all" - 1933. ,,Ladina köök" - 1934. ,,Kuningakübar" - 1935 ,,Tagala" - 1937.
Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema. 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. 1585. aastal andis Tartus tegelev jesuiitide ordu välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas ka
elupaikade säilitamine, mis võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. Säilitada kultuurmaastikes saarekestena looduslikke kooslusi. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potensiaaliga maastikuosad. Ning kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega. Tuhala maastikukaitseala TUHALA Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Läheduses on 11 muistset asulakohta, 32 väikeselohulist kultusekivi, 3 kivikalmet,5 hiiepaika jm. Tuhala kiriku ja mõisapargi vahele jäävas Heinasoos asub Eesti vanim, 3-4 saj. pärinev palktee. Kõige rohkem teatakse Tuhalat ülekeeva Nõiakaevu järgi, kuid siinne maastikukaiteala, Eesti tegevaim karstiala (188 ha) pakub enamat. Väikesel maa- alal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal (1,5 x 1,2 km) voolab Mahtra
1865. aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes". Jakobson nõudis kooliolude parandamist, usuõpetusega liialdamise lõpetamist ja ta propageeris karskust. Jakobson osales sarnaselt Hurdale Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses, olles siis alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet. Esimeses kõnes idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega, kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi ning kujutas oma kaasaega kui algavat koiduaega. Teises kõnes, mille Jakobson pidas, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. Kolmandas kõnes kirjeldas ta nõiaprotsesse ja nõiausku. Jakobson on kirjutanud ka põllumajandusküsimustest üle 20 brosüüri, kus pööras suurt tähelepanu piimakarjandusele ning ta oli Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside presidendiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
