Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus 1. Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks ehk esiajaks. Millega see algab, millega lõpeb? Ajajärku millal esimesed inimesed saabusid kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 2. Mille alusel periodiseeritakse muinasaega? Tööriistade materjali alusel 3. Kunda kultuur ja selle asulad.esimene kiviaja kultuur.Pulli,lammasmäe ja pärnu jõgi 4. Kammkeraamika kultuur.- sel ajal valmistati savist nõusi ,kus hoiti neid asju mida oli vaja säilitada. 5. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes...
Muistne Eesti Vabadusvõitlus: Mis ta oli? Miks kaotati?(1208-1227) Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks ka...
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Albert von Buxheovedeni piiskopiks pühitsemisega sai tõelise hoo sisse ka Liivimaa ristisõda, mille eesmärk oli Liivimaal ristiusu levitamine sealsete paganate seas. 12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased, lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Kuna tolleaegse geograafilise arusaama kohaselt elasid need rahvad Issanda Haua (Jeruusalemm) vahetus läheduses, siis oli mõistetav, Püha Maa vabastamise kõrval peeti olulisks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõit...
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Eestlastel on tulnud aja jooksul üle elada palju raskeid aegu. Üheks neist võib kindlalt lugeda Balti ristisõdade ühte osa, muistset vabadusvõitlust, mis leidis aset 1208-1227.aastatel. Selle käigus alistati eestlased jõuga ning sunniti vastu võtma ristiusku. Lisaks ristiusustamisele oli aga veel rängem eestlaste jaoks see, et enne vabadusvõitlust olime vaba rahvas, peale seda aga jäid Eesti alad võõrvõimu alla. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Võõra võimuga kaasnesid ka välismaalaste mõjutused. Sakslaste toel arenesid linnades käsitöö ja kaubanus. Saksa kaupmehed olid ristiusustamisest huvitatud, sest arvasid, et kristlik keskkond loob parema...
Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). 4 [SAJAND & SUGU] 94 [SÜNNIAASTA] 05 [KUU] 30 [PÄEV] 083 [JÄRJENUMBER] 9 [KONTROLLNUMBER] 1180. 1290 muistne vabadusvõitlus lõppes lüüasaamisega,eestlasi suri ja eestimaale asusid elama sakslased ka rootslased. 1340. Suur Näljahäda 1558. Liivi sõda,mille tõttu paljud sõdalased ja need kelle kodusid rüvetati,ja kelle raha pärast tapeti. 1700. Oli eestis suur katkuepideemia ehk must surm. Hiljem hakkas rahvaarv taastuma kuskil 1711.Sel ajal ka Põhjasõda mõjutas. 1940 -1944. Toimus venelaste okupeering,mis viis suurele massiküüditamisele eestlaste ja ka teiste rahvuste tapmiseni. Ka toimus riigist suur põgenemine ja sisse tulid venelased. Mõjutas ka kindalsti teine maailmasõda. 1990. Hakati teostama EVI ja lahkusid paljud välismaalalsed...
Keskaeg Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida- Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Nii keskaja alguse kui ka lõpuga seoses on probleemiks veel see, et eespool nimetatud aastaarvud kehtivad täiel määral ainult Lõuna- ja Lääne-Euroopa kohta. Kesk- ja Ida-Euroopas algas keskaeg alles VIII-IX sajandil, Põhja-Euroopas X-XI sajandil, Baltimaades alles XII saj. lõpus-XIII saj. algus...
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. üheks suureks põhjustajaks olid kindlasti ristisõdijad. Neil oli kindel soov ristiusustada paganlikke rahvaid. Kuid Eestlased , kes on suhteliselt tugeva iseloomuga ei olnud sellega sugugi nõus. Millised olid aga peamised põhjused miks nad siiski Muiste vabadusvõitluse kaotasid ? Üheks allajäämise põhjuseks võib kindlasti tuua selle ,et Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni ei näinud eestlased vajadust ühtsele riigile. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi aga nende sidemed oleksid võinud olla paremad. Naabermaakonnad aitasid mõnikord üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Kuid sidemed polnud siiski piisavalt tugevad ning kõik maakonnad alistati ükshaaval ristisõdijate poolt. Tänu sellele ei olnud Eesti maakondadel enam mingit ühendust ning eraldi oli väga raske vaenlastele vastu hakata. Ka eestlaste suhted...
Miks eestlased kaotasid muistse Vabadusvõitluse? Muistne Vabadusvõitlus on lahing, mis jääb alatiseks eestlaste südametesse, sest see on üks tähtsamatest võitlustsest Eesti ajaloos. See lahing näitab, et eestlased on juba 13.sajandist peale oma vabaduse eest võidelnud. Ma arvan, et eestlaste üheks kaotamise põhjuseks oli see, et eestlastel puudus ühistegevus ja polnud ühtset riiki. Iga maakond võitles enda eest ja teiste saatus neid ei huvitanud. Samuti olid maakondade vahelised sidemed nõrgad. Maakonnad ei aidanud üksteist materiaalselt ja häda tekkimisel keegi ei raatsinud appi tulla. Eestlaste ja vallutajate sõjaline tase oli erinev. Eestlaste sõjavagi koosnes tavalistest meestest, kellel puuudus eelnev sõjaline kogemus ja strateegline mõtlemine.Vallutajate sõdurid olid peamiselt rüütlid, kes olid elukutselised sõjamehed ja kellel oli sõjaline väljaõpe. Rüütlid kasutasid ka relvi ja sõjalis...
Kronoloogia 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad 1914 puhkeb Esimene maailmasõda 1917 revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts Eesti alad ühendatakse ühtseks aut...
Kas eestlased oleksid võinud Muistset vabadusvõitlust võita? Muistne vabadusvõitlus algas eestlaste jaoks aastal 1208 sakslaste pealetungiga Ugandisse ja kestis kuni 1227. aastani. Tervelt 19 aastat pingutamist vabaduse nimel, mida kahjuks ei tulnud. Mina arvan, et eestlased olid küll tublid, aga poleks siiski suutnud seda sõda võita. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esimeseks põhjuseks võib lugeda eestlaste kehva relvastust. Ordurüütlitel oli selle aja kõige täiuslikum relvastus. Neil olid ammud, mis võisid läbistada isegi soomusrüü. Eestlased võtsid neist eeskuju ja tegid ka endale ammud, kasutades neid vabdusvõitluse lõpulahingutes. Vaenlased kasutasid ka kiviheitemasinat, mille eestlased samuti endale meisterdasid. Sellest aga ei piisanud, sest eestlased olid palju vaesemad ja nende sepistamisoskused polnud veel nii arenenud. Väga kaalukas põhjus on kindlasti see, et eestlastel tuli võidelda ...
Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1) Millistes muinasmaakondades asusid: 1.1) Viljandi - Sakala 1.2) Varbola - Harjumaa 1.3) Soontagana - Läänemaa 1.4) Valjala - Saaremaa 1.5) Otepää - Ugandi 2) Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas? 2.1) Tartu asemel. Jaroslav Tark. 3) Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus? 3.1) 1208-1227a. 4) Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? 4.1) Mõõgavendade ordu. 5) Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk? 5.1) Ristiusu levitamine. 6) Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses? 6.1) Piiskop Albert 7) Kes olid: 7.1) Kaupo - Liivlaste vanem 7.2) Lembitu - Sakala vanem 7.3) Läti Henrik - Kroonika kirjutaja 8) Kirjelda Rootsi ja Taani osavõttu muistsest vabadusvõitlusest. 8.1) Rootsi tuli 1220 Lihulasse ja löödi eestlaste poolt tagasi. 8.2) Taani tuli ...
MUINASAEG e. esiaeg 11 000 a. tagasi 13.saj 13 000 a. tagasi lõppes jääaeg. Ajalooline aeg algas siis, kui olid olemas kirjalikud ajalooallikad. 13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalm...
Minu Mõtisklus keskajast Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida-Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Seega keskaja perioodi kestvuseks on V-XVI saj. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuva...
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227.aastal, mille eestlased kaotasid. Eestlased ei võidelnud ühtse rahvana. Eestlastel polnud ka peale Madisepäeva lahingut kindlat juhti. Eestlased olid sõjatehnikia poolest vähe arenenud. Ei kasutanud ambe, mida eestlased alles 1223. aastal rakendada mõistsid, kuigi nad olid sellega juba ammu kokku puutunud( 1210.aastal Võnnu linnust piirates). Vabadusevõitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused võitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused paranesid, kuid siis oli juba hilja. Ma arvan, et eestlased oleksid pidanud rohkem teistel sõjaliselt õppima ja kasutama uuemat relvastust. Muidugi suureks miinuseks eestlastele oli ka see, et orduvennad oli elukutselised sõjamehed. Nad oskasid paremini relvi käsitleda ja ühtlasi võidelda organiseeritult, pidada kinni lahingu korrast, mõista ükste...
Liivimaa ristisõja algus ja eestlaste muistne vabadusvõitlus: § 10 lk 52, 54-55, § 11 lk 56-57 + konspekt sh paljundus Liivimaa ristisõja algjärk 1198-1208: - liivlaste ja latgalite ristimine- koos kaupmeestega hakkasid Läänemere idakaldale jõudma esimesed ristiusu misjonärid. Meinhardile tehti ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Berthold korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. Pärast mitmeid sõjalisi operatsioone pöördus osa liivlasi vabatahtlikult ristiusku. Ülejäänud liivlased 13. saj. Toimus ulatuslik ristimine ja ehitati kirikuid. Samal ajal võtsid ristimise vastu ka latgalid. - Liivimaa piiskopid, osata iseloomustada ja hinnata piiskoppide tegevust. Meinhard- alustas misjonit Ükskülas, kuhu rajati kirik. Rahumeelne ristimine. Katolik usk levib liivlaste seas. Berthold- siseneb sõjaväega Liivimaale Holmi linnust vallutama. Lahingu võidavad sakslased. Albert- saabus koos ristisõdijate väega Liivimaale, asutas ...
KORDAMISKÜSIMUSI ARVESTUSTÖÖKS Eesti ajalugu. Teema: Muinasaeg. Õpik: Eesti ajalugu I osa § 1-6 + konspekt 1. Millal? - tekkis planeet Maa u 5 miljardit a. tagasi - elasid esimesed elusolendid u. 3 miljardid a. tagasi - kujunesid inimese eellased 2,5 miljonit a. tagasi - kujunes tänapäeva inimene (Homo sapiens tarkinimene) 100 000 a. tagasi - oli jääaeg 100 000-13 000 a. tagasi - oli vanim asustus Eesti alal- 11 000 a. tagasi - oli Eesti esi -e. muinasaeg 9000 a. eKr- 13.saj 2. Eesti ajaloo perioodid.1. Esi- ehk muinasaeg 9000 a. eKr- 13. saj 2. Eesti keskaeg 13.saj- 1583 3.Uusaeg 1558-1900 (varauusaeg 1550-1800; uusaeg 19.saj-20.saj algus; rootsi aeg 1645-1710;vene aeg 1710-1917 ...
6. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Üldiseloomustus Tähtsamad sündmused a) Muistse vabadusvõitluse I periood Ugandi ja Sakala rüüstamine 1208: 1208-1212: süüdati Otepää linnus Algas sihipärane sõjategevus ugalaste ja sakalaste vasturetk eestlaste vastu. Toimusid ristisõdijate ja Ümera lahing 1210: alistatud liivlaste ja latgalite eestlased piiravad Võnnu linnust Lätis ning eestlaste vastastikused lahing Ümera jõeäärses metsas rüüsteretked. võit tugevdas eestlaste vastupanutahet 1210 Ümera lahing Eestlaste nurjunud ühisretk Toreida linnuse eestlastele võidukas vallutamiseks (1211) Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. Kolmeaastane vaherahuToreidas: ...
Talurahva olukord 1316. sajandil Kati Kiipsaar PH1 Muinas Eesti haldusjaotus, mis kehtis ka 13. sajandil enne ristisõdijate tulekut. · Teatud piirkonna talud moodustasid kihelkonna (45).Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, Harjumaa, Saaremaa. KeskEestis kus välisoht kõige väiksem säilisid mõned kihelkonnad nagu Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana, mis polnud veel liitunud maakondadega või omaette maakonnaks. Elu 13. sajandil Eestis · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. · Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. · Linnus Muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast. (Nt. mägilinnused, Kal...
SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail j...
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227 aastal. Selle ajajooksul püüdsid nad võidelda nii vabaduse, kui ka oma riigi eest. Nad osutasid head vastupanu, neil läks vahel hästi kui ka halvasti. Aga siiski jäid nad lõpuks alla. 11.-13. sajand oli ristisõdade ajastu. Laienesid kõikjale kristliku maailma piirid, kuna katoliiklik kirik oli väga võimukas ja tähtsaim poliitiline jõud Lääne-Euroopas. Kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Suure toetuse ja jõuga ristiti Baltimaade paganad. Kindlasti üks suurem miinus oli see, et eestlastel oli madal sõjaline tase. Siia tunginud enamasti saksa päritolu rüütlid ja eriti mõõgavennad, kes olid oma ajastu tipptasemel sõdalased. Vaenlased omasid paremat tehnikat ja relvastust. Kui vaja, siis saadeti neile pidevalt ka abiväge. Sellised relvad nagu turvised, ammud ja viske...
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus algas 1208. aastal sakslaste tungimisega Ugandisse, kuna eestlased olevat eelnevalt röövinud Väinalt Pihkva poole suunduvate saksa kaupmeeste varad. Eestlased võitlesid usinasti oma vabaduse eest kuni 1227. aastani, mida loetakse kokkuleppeliselt vabadussõja lõpuks, kuigi sõda Katoliku kiriku esindajate ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Kuid miks eestlased alistati? Kindlasti üheks tugevaks vastupanuks osutus Rooma paavsti toetus sakslaste tegevusel, mis oli Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud, kellel oli soov levitada katoliku usku ja ristida ka viimased paganlikud rahvad Euroopas. Sakslased soovisid Baltimaid alistada ja kiiresti rikastuda, saades sõjakäikudest maad ja elatusvahendeid ning kasutasid selleks ära katoliku kiriku toetust. Selle tulemusena alistati ja ristiusustatigi Baltimaad. Eestlastel polnud k...
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos. Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208 1227. Seal osalesid eestlased ja ristisõdijad. See oli Balti ristisõdade üks osa. 1208. aastal jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Peamiselt ründasid nad Ugandi ja Sakala maakonda. Sakalased ja ugalased kaitsesid end vapralt ja samas tehes vasturetki ka latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka saarlased ja läänemaalased. Arvatavasti suurendas eestlaste eneseusku, aga 1210.aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Probleeme tekitasid aga pingestavad suhted idanaabrite, Novgorodi ja Pihkva vürstiga, kes korraldasid Eestisse samuti sõjaretki. 1211. aastal püüdsid sakslased piirata Viljandit. See õnnestus neil pooliku võiduga, sest linnust ei suudetud vallutada, aga eestlased, kes olid linnuses ristiti. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast väsinud, ning kui puhkes kat...
AJALUGU EESTI AJALUGU Muinasaeg Üldiselt on esemelised ajalooallikad, kuid on ka kirjalikke ajalooallikaid, mis ei ole eestlaste poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on eestlasi mainitud. Leidude vanus tehakse kindlaks 14C (raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja organismidesse. Teise meetodina kasutatakse dendrokronoloogiat. Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos. Muinasaeg on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluseni. Eesti muinasaeg algab aastaga 9000 eKr. Eestis vanemat muinasaega pole võimalik välja tuua, sest siis oli jääaeg. Jää hakkas sulama u. 11000 a eKr. Me ei tea kas enne oli Eestis asustust, sest jää viis kõik kaasa. Kui jää sulas, tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti aladele. Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka Eestisse. Mesoliit...
Eesti ajalugu Muinasaeg Enamjaolt vaid esemelised ajalooallikad selle perioodi kohta, kuid on ka kirjalikke, mis ei ole eestaste endi poolt kirja pandud. Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil. Muinasaeg periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga 9000eKr. Vanemast kiviajast pole Eesti puhul allikaid, kuna Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr. Pärast jää taganemist (kronoloogilises järjekorras): taimestiku tekkimine, loomad, inimesed. 9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas). Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli oma...
Miks eestlased kaotasid Muistse Vabadusvõitluse ? Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus 1208.-1227. aastani. Sel ajal toimusid suured ristisõjad peaaegu kõikjal Euroopas ning lõpuks tabasid need ka Eestit. Vabadusvõitlusesse sekkusid nii mitmedki rahvad, kes olid sõdinud eestlastega ka varesematel aegadel. Samas mõned neist, kes varem olid olnud vaenlased, ühinesid nüüd Eestiga. Miks siis eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? Kindlasti üheks põhjuseks on see, et sõjaline ülekaal oli vaenlastel. Kui eestlased said vaevalt oma väe kokku, siis vaenlastel oli see ammu koos ning pea kaks korda suurem, kui eestlastel. 1211. aastal toimusid vallutused Suure-Jaanis. Ristisõdijad kogusid Metsepoles suure sõjaväe, lükkusid mere äärde ja läksid piki randa, pöörates seejärel sakalaste maakonna suunas ning jõudsid külade juurde. Jagunesid mööda kogu maad laiali ja tapsid väikese väe, mille eestlased kok...
Liivimaa ristisõda 12saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140 hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Kuna samal ajal jutlustati kõikjal ristisõda, st kutsuti kristlikke sõjamehiandma oma relvad kiriku teenistusse, lubas paavst Põhja-euroopa kristlastel suunduda Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. Ligi 4aastakümmet kestnud ulatusliku vallutussõjaga, mida peeti ristiusu levitamise lipu all, liideti Läänemere lõunakallas Elbe jõest Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Uued vallutused avasid kaupmeestele uusi teid Vene turu poole. 1196 aastal suri piiskop Meinhard ning tema järeltulijaks sai Berthold, tänu kellele algasid ristisõjad. 1198 saabuski Liivimaale 1000meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing kus Berthold hukkus. Vaatamata sellele olid Saksimaa ja Vestfaali rüütlid väga ristisõdade poolt. Liivimaal olid n...
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, mil Saksa ristisõdijad jõudsid Eestisse ning lõppes aastal 1227, kui sakslased vallutasin Saaremaa. Kuna vaenlase jaoks oli see sõda ristiusu levitamiseks, pidasid mõlemad pooled ristiusu vastuvõtmist alistumise märgiks. Eestlase jaoks lõppes see sõda kaotusega. Kuid mis põhjustas eeslaste lüüa saamist võõrvägede käest? Esiteks oli ristisõdijatel katoliku kiriku toetus, kuna sõja eesmärgiks oli ristiusu levitamine. Paavst lubas sõdimise eest anda andeks kõik patud. Näiteks kui mõni inimene oli saanud hakkama mõne kuriteoga, siis saadeti ta sõtta ning selle eest pidi ta oma pattudest vabaks saama. Paljud astusid ka rüütlite ridadesse, et sel viisil kiiresti rikastuda. Allutanud enda alla maad, võeti sealt kaasa suured rikkused. Samuti oli katoliku kirik tol ajal Lääne- Euroopa tähtsaim poliitiline jõud. Kui tänapäeval valitseb riik...
EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD I 1208 -1215 *Vaenlastel puudud vastastikused Ugandi ja Sakala 1208 Otepää ja Sakala rüüstamine süstemaatiline 1.1. 1208-1210 rüüsteretked 1210 vasturünnak Võnnusse Võnnu Berthold eestlaste alistamise Liivlased, latgalid, plaan Mõõgavendade ordu 1210 Ümera lahing *Ümera võidul ...
Muistse vabadusvõitluse lõppjärk 1222 1227 1221.a. üritasid saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebaõnnestus. 1222.a. maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. Linnuse valmides lahkus kuningas jättes sinna kaitsemeeskonna. Saarlased otsustasid seda ära kasutada ja asuti organiseerima vastulööki. Õpiti ehitama ka kiviheitemasinaid. Linnus piirati sisse ja vallutati. Sõnum saavutatud edust saadeti kõikjale üle Eesti. Vabastati Varbola linnus. 1223.a. jaanuaris tungisid eestlased Viljandi linnuses kallale sakslastele. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Läti Hendriku sõnul kiskusid eestlased Järva foogtil Hebbel südame välja. Vastuhaku käigus vabastati ka Otepää ja Tartu. Kiire ja otsustava tegutsemise käigus õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa v.a. Tallinn. Peagi alustasid vaenuväed uuesti retki Lõuna-Eestisse, millele eestlased ...
Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga Keskaeg jõudis Eestisse 1227. aastal, kui ristisõdijad vallutasid Saaremaa ning lõppes muistne vabadusvõitlus. Lääne- ja mujal Euroopas algas keskaeg märksa varem – 476. aastal koos Lääne-Rooma riigi langemisega. Keskaja ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline. Iga inimese olulisus ühiskonnas olenes tema sünnipärast ning tegevusalast. Lagunenud Lääne-Rooma keisririigist kasvasid uued riigid ning tekkisid hansalinnad, kus tegeleti aktiivselt käsitöö ja kaubandusega. Kuidas aga erines keskaegne Eesti Lääne-Euroopast? Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis oli kirjasõna levik kahjuks minimaalne kuna kirjaoskajaid oli väga vähe. Selle tõttu polnud võimalik raamatuid ei kirjutada ega välja anda. Lääne-Euroopas kirjastati juba paljusid religioosseid ja ilmalikke tekste näiteks Boethiuse kirjutatud “Filosoofia lohutus” aastal 52...
KONTROLLTÖÖ NR. 1 ,,Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus Eesti alal" Kordamisküsimused 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! (3p.) Kiviaeg, Pronksiaeg, Rauaaeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad.(4p.) Pulli asula ja Kunda Lammasmägi. Tegevusalad: Korilus, kalastamine, küttimine. Tööriistad valmistasid luust, puust, kivist. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! (6p.) Elasid rohkem sisemaale, suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks, tööriistad arenenumad. tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja viljakasvatusega. Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.) Tekkisid uued põllusüsteemid, kalmetüübid (tarandkalmed) ja ajutised ...
Muistne vabadusvõitlus Getter Orav 11.kl Muistsed Eesti maakonnad Eellugu XI sajandi lõpul said alguse ristisõjad. Saksid ja taanlased olid XII sajandil ristisõdade lipu all vallutanud Läänemere lõunaranniku. Koos kaupmeestega hakkasid Läänemere kaldale jõudma ka esimesed ristiusu misjonärid. 1186.a. pühitseti liivlaste hulgas elanud misjonär Meinhard piiskopiks ja tehti talle ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Väina jõe suudmesse ehitati kirik ja kivilinnus Järgmiseks piiskopiks Liivimaal sai Berthold, kes korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198.a. toimus esimene lahing. (Praeguse Riia all.) Piiskop Albert Järgmisena sai 1199.a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada Liivimaale kirikuriik. Selleks ta: Ø Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale; Ø Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopko...
Kiviaeg (Eesti ajalugu.) · Pikim aeg ajaloos · Vanemkiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk meseoliitikum (pronks) · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum (raud) Vanimad asutusjäljed pärinevad aastast 9600 eKr. Pärast jääaja lõppu perioodi nim. Kunda kultuuriks 9000- 5000 a eKr. ~4000- 1800 a. eKr. õppisid inimesed valmistama savinõusid. ~5000 a eKr hakati savinõusid kaunistama. ~4000 a eKr tekkis kammkeraamika. Oletatakse, et kammkeraamika kultuurid rääkisid soome-ungriga murdekeeles(eesti, soome, karjala, liivi, vebsa, isuri). ~2200 a eKr tulid Lõuna-Eesti aladele uued hõimud. Tekkis karjakasvatus ja põllupidamine. Põllud, raud, hõbe 1. Pronksiaeg jõudis eestisse ~3000 a eKr. Kohapeal ei leidunud, toodi kaugelt, oli kallis(kirveid tehti pronksist), tehnoloogiliselt keeruline. 2. Rauaaeg (vastupidavam, kättesaadavam, odav), leidu...
Laura Vals 11.a klass Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid pidid alluma sakslastele ning võtma vastu ristiusu. Sellest hetkest algas eestlastel periood, mida kirjanduses on nimetatud 700- aastaseks orjapõlveks ning mille mõju on siiani tunda. Miks kaotasi...
Eesti ajaloo perioodid Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr 1200 pKr Keskaeg 12. 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. 18/19. sajand 1558 1583 Liivi sõda Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 1721 Põhjasõda Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 1918 Esimene maailmasõda 1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda 1939 1945 Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim 1991 Eesti Vabariigi taasisesesvumine Mesoliitikum Eesti vanimad teadaolevad asulakohad: Pulli 9000 8550 eKr ja Kunda Lammasmägi ...
1. Eesti ajaloo pöördepuntkid: · Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227: Saksa/Liivi ordu, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani kuninga Eestimaa hertsogkong · Jüriöö Ülestõus 1343-1345: Taani kuningas müüs oma P-Eesti valdused Saksa ordule, 1347 andis Saksa ordu kõrgmeister need edasi Liivi ordule · Liivi sõda 1558-1583: 1582 Zapolski vaherahu Poola-Leedu ja Venemaa vahel ja kokku lepiti, et P-L sai Lõ-Eesti alad, 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa · Poola-Rootsi jätkusõda 1600-1629: 1629 Altmargi vaherahu, Poola pidi loovutama Rootsile Lõ-Eesti alad +Põ-Läti (sh Riia) · Põhjasõda 1700-1721: 1710 Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga, 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda Rootsi kaotusega ja kinnitati juriid...
Eesti ala valitsejad 1319saj. Eesti keskajal ja uusajal on olnud mitmeid valitsejaid. 1319. saj. Jooksul pole kordagi võim Eestile kuulunud.Vaatamata pidevate valitsuse muutmisele on Eestimaa suutnud hoida oma kultuuri. Eesti alal on valitsenud mitmed suured riigid. Kõige pöördelisem hetk Eestimaal oli see, et 1208 1227a. Toimunud Muistne vabadusvõitlus, kus Saksamaa , Taani, Rootsi jagasid omavahel eestimaad. Igal riigil oli oma eesmärk: Saksamaa suurimaks eesmärgiks oli ristiusu levitamine, aga taanlaste ja rootslaste eemärk oli oma võimupiiride lainedamine ja saada enda alla eesti asendi läänemere kaldal, mis toob selle ala vallutatud riigile suurt kasu. 13.saj toimus Eesti alade jagamine, sakslastele jäi ordu valdus mis hõivas suuremat osa eesti ala, taanlastele aga PõhjaEesti, siis jagunes veel saarelääne ja Tartu piiskopkondadeks,Muistse vabadusvõitluse valitsejad viisid Eesti Euroopa kultuuri ruumi ja arendasid sõja...
Keskaeg, kui Eesti ajaloo pöördepunkt Keskaeg hakkas aastal 476, kui Lääne- Rooma riigis kukutati viimane keiser, kuigi selle perioodi lõpu kohta on eri arvamusi, olen mina õppinud, et lõpuks on aasta 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika. Eestisse jõudis keskaeg ristisõdijatega ning ametlikuks aastaks sai 1227, kui Eesti alad lõplikult vallutati ja kestis kuni 1558. aastani ehk Liivi sõja alguseni. Ristisõda peetakse negatiivseks sündmuseks, kuna tulid võõrad inimesed, kes hakkasid oma usku peale suruma ning lõpuks Eesti vallutati ja jaotati Liivi ordu, piiskop- ja hertsogkondade vahel. Kaotusega ristisõjas tekkisid kirikud ja mõisad, mis tõi kaasa hariduse arenemise ning suurenes kaubandus Hansa liidu näol. Muistne vabadusvõitlus kaotati, kuna eestlastel olid kehvemad sõjariistad, vähem mehi, sõja käigus tabas Eestit katk ja loodeti palju naabrite abile. Kuigi eestlastel oli eeliseks ,,koduväljak" mille tõ...
Sündmuste käik Muistses Vabadusvõitluses oli ootuspärane Ajaloo arutlus Eesti kaotas Muistse Vabadusvõitluse ning koos sellega ka oma vabaduse 700 aastaks. Mina isiklikult arvan, et see oli igati ootuspärane, sest meil puudus ühine riik, professionaalne sõjavägi, ristiusk ning vaenlane oli üle meist igas valdkonnas. Esimene põhjus, miks me kaotasime Muistse Vabadusvõitluse, on see, et meil puudus ühine riik. Võitlus oli hajutatud ning igaüks seisis iseenda eest, maakondade vahelised suhted olid nõrgad ja keerulised. Prooviti ka koos võidelda, kuid siis oli juba liiga hilja. Ma arvan, et kui ei võidelda ühe lipu all, on raske osutada vastpanu kogenenud ning professionaalsele armeele. Kuna ühistegevus puudus, vallutati Eesti maakonnad ükshaaval. Seetõttu oligi ootuspärane, et me ei suutnud vaenlast eemale tõrjuda, sest ühiselt e...
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid pidid alluma sakslastele ning võtma vastu ristiusu. Sellest hetkest algas eestlastel periood, mida kirjanduses on nimetatud 700- aastaseks orjapõlveks ning mille mõju on siiani tunda. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni polnud eestlased näinud vajadust ühtsele riigile, kuna ümberringi polnud ühtegi tugev...
LÜÜASAAMINE MUISTSES VABADUSVÕITLUSES KUI PÖÖRDEPUNKT EESTLASTE AJALOOS Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Meile väga tähtis muistne vabadusvõitlus toimus aastal 1208 kuni 1227. Sellest võtsid osa muidugi eestlased ja ristisõdijad. 1208 Ründasid ristisõdijad sakala maakonda ja ka Ugandit. Sakalased ja ugaandlased said vastastega hakkama, kuid nad tegid samal ajal vasturetki la latgalite ja liivlaste aladele. Vapralt lõid vastu ka inimesed läänemaal ja saaremaal. Eestlased olid kindlad oma võidus kuna nad olid ju võitnud Ümera lahingu. Eestlastele valmistasid peavalu ka nende ida poolsed naabrid. Novgorod koos Pihkva vürstiga plaanisid ka Estisse sõjaretki. Sakslased tahtsid 1211 aastal piirata Viljandit, eestlased nad suutsid küll ristida aga linnust nad vallutada õnneks ei suutnud. Varsti peale seda nad ei jaksanud enam sõdida, nad olid li...
Arutlus Miks said eestlasd muistses vabadusvõitlused lüüa? Muistne vabadusvõitlus kestis 1208-1227. aastani. Eestlased olid võitluses väga tublid ja pidasid vastu ligi 20 aastat, kui näiteks Eesti lõunanaabrid vallutati palju lühema aja jooksul. Põhjuseid, miks Eesti muistse vabadusvõitluses lüüa sai, on mitmeid. Peamiseks põhjuseks oli see, et vaenlastel oli suur armeeline ülekaal. Ristisõdijate armees olid elukutselised sõjamehed. Eestlased polnud eriti suur vallutaja rahvas. Enamus meie rahvast olid põlluharijad ja karjakasvatajad. Vaenlaste kasutada oli kõige moodsam sõjatehnika. Eestlastel niisugust varustust polnud, sest naaberrahvastega võrreldes oli neil piisavalt hea varustus. Ma arvan, et kui eestlased oleksid olnud sarnase suurusega rahvas nagu sakslased ja kasutada oleks olnud kõige moodsam varustus, siis poleks sakslased võitnud. Eestlased oskasid hästi...
MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) EELLUGU XII saj-l algas sakslaste tung itt, lähtepunktiks rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal ning sealt suunduti edasi Venemaa linnadesse. Nii kohtuti ja kaubeldi ka eestlaste, liivlaste ja teiste Baltimaade rahvastega. 1184.a-l hakkas Meinhard liivlaste seas ristiusku levitama, paljud lasidki end ristida, nend hulgas ka Toreida vanem Kaupo. Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks, ta rajas Üksküla kiriku ja kivilinnuse. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Liivlastele said aga saksalste tõelised plaanid selgeks ja nad pesid end puhtaks. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Ta kogus suure ristisõdijate väe ja läks Liivimaale tagasi. Seal sai ta lahingus surma, kuid sakslased saavutasid siiski võidu. Järgmiseks piiskopiks sai Albert, energiline ja võimuahne mees, kellest sai vallutuss...
Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maa vabadust, kui... Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maad siis, kui oleks olnud eestis ühtne riik, või vähemalt head kommunikatsiooni sidemed maakondade vahel. Muidugi, eestlased suutsid, üsnagi hästi kaitsta oma maad, ning seda eriti siis, kui nad ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid ...
Kas eestlased olid 13. sajandil jõudnud Euroopasse? Ma arvan,et vastus sellele küsimusele on pigem ei. Mitte eestalsed ei jõudnud Euroopani,vaid Euroopa jõudis Eestini. Sellele annab ka kinnitust ristiusustamine Eestis ja fakt on,et enamik eestlasi ei tahtnud ristitud saada vabatahtlikult,vaid see suruti teise rahvuse poolt neile peale,siinkohal siis sakslaste poolt. Eesti ei pöördunud Euroopa poole palvega,et me soovime oma maausust (Taara usk) loobuda,vaid seda soovis võõrrahvas. Kui eestlased ei oleks ristitud saadud oleks asjalood tänapäeval võinud olla hoopis teised. Samas,ma arvan,et ristiusk seob mingis mõttes Eestit teiste rahvustega. Veel üks viise kuidas Euroopa jõudis eestlasteni,oli Muistne vabadusvõitlus. Lembitu oli väga hea pealik Eestis.Kahjuks said eestalsed selles võitluses lüüa. Kui see oleks lõppenud meie rahva võiduga,oleks Lembitu võibolla riigi juhtimise enda peale võtnud ja see oleks võinud...
Eesti kultuuri alused ja tähendus Eksamidaatumid 2011 kevadel Umbes 9 5 tuhat aastat e KR Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. 98. m.a. j. P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. 1227 Ristiusk. Eestlased ja liivlased vallutati (sakslased vallutasid viimasena Saaremaa). Muistne vabadusvõitlus. 1343 Jüriöö ülestõus. Viimane katse end kehtestada. Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat. 1525 esimesed fragmendid Piiblist on tõlgitud eesti keelde; Esimesed teated eestikeelsetest protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535 Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trük...
1. Jüriöö ülestõus (miks, põhjused, tähtsamad kohad)? 23 aprill 1343-1345(saaremaal). Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)? Vastaste ülekaal ja parem relvastus; eestlastel ...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Taani ja Rootsi sõjategevus Eesti alal Taanlaste esimene katse Eesti alad vallutada 13 sajandi alguses Taani peamiseks eestlastevastase ristisõja õhutajaks sai Lundi peapiiskop Andreas Sunesen. 1206. aastal saadi vallutamisele paavsti õnnistus ja algas suurem sõjakäik eestlaste vastu, ettekäändeks oli saarlaste röövretke eest, mis oli aastal 1203. Taanlased maabusid Saaremaale, kuhu nad ehitasid linnuse, kuid olid mõneaja pärast sunnitud selle hülgama ja maha põletama saarlaste pidevate rünnakute tõttu. Taani esimene üritus oli täielik läbikukkumine seega nad hoidsid mitu aastat Eesti aasjadest eemal. Andreas Sunesen Taani vägede saabumine Tallinna 1219.a alguses üllatusretk leedulaste poolt Kesk-ja Lääne-Eestisse. Rüüsteretked merejää piirkonnas, külm tekitas ristisõdalastele hulga kahjustusi Taanlaste sekkumine Liivimaa sõtta oli otsustatud...
EESTI AJALUGU · u. 9000 a. e.Kr. (umbes 11 000 aastat tagasi) rajatakse vanimad teadaolevad asulad Eestis, Pulli ja Reiu · u. 5000 a. e.Kr hakatakse kasutama savinõusid · 1800 a. e.Kr pronksiaja algus · 500 a. e.Kr rauaaja algus · 1030 Jaroslav Tark (Kiievi vürst) vallutab Tartu (1061. a. vallutavad eestlased tagasi) · 1154 araabia geograafi kaardil märgitakse Tallinna · 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1210 Ümera lahing · 1217 Madisepäeva lahing · 1219 taanlased tungivad Põhja-Eestisse · 1224 Tartu langeb · 1238 Stensby leping, Põhja-Eesti uuesti Taani valdusse · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1343-1345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule · 1502 Smolino lahing, liivimaalased löövad Vene vägesid · 1558-1583 Liivi sõda · 1561 Vana-Liivimaa lõpp: ordu alistub Poolale ja Tallinn läheb koos Põhja-Eestiga Rootsile · 1582 ja 15...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
