Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool Muistne vabadusvõitlus Saksa piiskopid: Meinhord- Theodorichiga püüti Eestit ristiusustada Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212...
KUS ASUB HIINA JA KUS INDIA? Hiina asub Ida-Aasias Vaikse Ookaeni rannikul. India asub Lõuna-Aasias Hindustani poolsaarel. LOETLE HIINA JA INDIA TÄHTSAMAD JÕED! Hiina tähtsamad jõed on Huang He ehk Kollane jõgi ja Jangtse jõgi. India tähtsamad jõed on Indus ja Gangus KIRJELDA HINDU USUNDIT. Hinduism on muistne usund. Usuti väga paljusid jumalaid, kellest tähtsamad olid Indra (vihma-, tormi- ja sõjajaumal), Siva (hävitaja-jumal, kes võis olla ka inimeste kaitsja) ja Visnu (maailmakorra kaitsja ja hoidja). Hindude arvates sündis hing üha uuesti ja ta võis taaskehastuda nii inimese kui loomana, aga ka taime või koguni jumalana. See sõltus karmast tegudest-mõtetest ja nende tagajärgedest.
2. Kreeklasi ei tohtinud orjastada. 3. Kõigil kodanikel on õigus võtta osa kümnepäevaste vaheaegade tagant toimuvatest rahvakoosolekutest sõna- ja hääleõigusega. Koosolekute vaheaegadele valitsesid 500nõukogu kümme strateegi ehk väejuhti. USK Filosoofia- fileo(armastama)+sophia(tarkus)-„tarkusearmastus“ Siiani olid inimesed vanades idamaades seletanud maailmanähtusi usu kaudu-seda mida ei osatud seletada, seoti jumalatega. Kreeka muistne tsivilisatsioon aga oli jõudnud sellele arengutasemele, et tuginedes kogutud infole oli võimalik arutleda, juurelda, teoretiseerida. Kreeklastest mõtlejate ehk filosoofide peamiseks huviobjektiks oli maailmakõiksuse tekkimine. Kuidas see võimalik oli? Esimene teadaolev filosoof Thales, tegutses 6.saj(Mileetos), ta leidis, et kõige olemasoleva algaineks on vesi. Thalest peetakse mitte ainult kreeka filosoofia vaid ka Kreeka teaduse rajajaks
1. Mida thendab sna "antiik" ? Vana vi muistne. 2. Antiikkirjanduse all meldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Mida hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast.
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227 aastal. Selle ajajooksul püüdsid nad võidelda nii vabaduse, kui ka oma riigi eest. Nad osutasid head vastupanu, neil läks vahel hästi kui ka halvasti. Aga siiski jäid nad lõpuks alla. 11.-13. sajand oli ristisõdade ajastu. Laienesid kõikjale kristliku maailma piirid, kuna katoliiklik kirik oli väga võimukas ja tähtsaim poliitiline jõud Lääne-Euroopas. Kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast
Keskaeg 476-1492 Termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Euroopa keskaja algus: 476, Lääne-Rooma lagunemine. Euroopa keskaja lõpp: 1492, Kolumbus avastas Ameerika. Eesti keskaja algus: 1227, muistne vabadussõja lõpp. Eesti keskaja lõpp: 1583, Liivi sõja lõpp. Keskaja jagunemine: Varakeskaeg 5-11 Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit
Ristiusk suhtub nõidusesse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust saatanaga. Rootsi ajal olid kristlikel usutegelastel välja töötatud meetodid nõidade tuvastamiseks ning nõidade üle peeti kohtuprotsesse, mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Kokkuvõtteks suudeti ristiusustamisega hävitada enamik nõide ning hirmutada eestlastest nende muistne paganlus ja maausk; Rootsi aja lõpuks olid enamik elanikke pööratud Ristiusku. Seega kultuuri seisukohalt oli see kindlasti vägagi edasiviiv. Ka Rootsi ajal säilis traditsiooniline Eesti rehielamu; osalt just seetõttu, et eestlaste rehielamutes vili hästi kuivas ja ei riknenud, meie valdused ja rahvas niivõrd hinnatud olidki. Samas ehitati sel ajaperioodil ka Nigulist kirik ning strateegiliselt tähtsatesse punktidesse rajati kaitseehitised bastionid
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus algas 1208. aastal sakslaste tungimisega Ugandisse, kuna eestlased olevat eelnevalt röövinud Väinalt Pihkva poole suunduvate saksa kaupmeeste varad. Eestlased võitlesid usinasti oma vabaduse eest kuni 1227. aastani, mida loetakse kokkuleppeliselt vabadussõja lõpuks, kuigi sõda Katoliku kiriku esindajate ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Kuid miks eestlased alistati?
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-roots...
3000 aastat eKr tekkisid esimesed tsivilisatsioonid Lähis-Ida piirkonnas, Mesopotaamias (tänapäe- va Iraagis) ja Egiptuses. Mõlemad asusid Vahemere ääres, põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimeta- ti viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Arenes põlluharimine, karjakasva- tamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspida- mistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam-Egiptus (Niiluse tasane ja soine suudmeala e. delta) ning Ülem-Egiptus (kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele). Nuubia asus käres- tikest lõunapool. Peamine ühendustee Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Aasiasse pääses mööda Va- hemerd või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vaatamata ühendusteedele oli Egiptus ülejäänud maailmast suhteliselt eraldatud
Rialto Sild Venezia Canal Itaalia, Venezia Grande (vanim ja tuntuim) Trevi Purskkaev, Itaalia, Rooma Michelangelo Colosseum Amfiteater Rooma San Pietro(Püha Püha Peetruse Vatikan peetruse) väljakul asuv kirik Giza Püramiidid Egiptus Machu Piccu Inkade muistne linn, Lõuna-Ameerika, Uus maailma ime Peruu Acapulco Linn , populaarne Mehhiko edelaosas suvitajatele Guerrero osariigis Yellowstone Maailma vanim Usa, Wyomingi, rahvuspark, 300geisrit Montana, Idaho ja 10 000 osariigi aladel kuumaveeallikat Lhasa ,,jumaluste linn", Tiibeti autonoomse
1.Keskaja algus, lõpp ja tunnused.-5-17.saj. Tunnused-rahvasteränne, religiooni levik, rahvuste- ja keeltekujunemine, feodalism, kiriku ainuvõim, vähene kirjaoskus ja kujunevad ühised kultuurid. 2."Vanema Edda" tegelased, teemad, teose aeg ja olemus.-kääbused, haldjad, koletised, jumalad, Odin, inimesed, loomad ja Loki. Viha, kättemaks, reetmine, aga leidub ka tarkust, ettenägelikkust, mõõdukust ja truudust. 11.-12.saj. Sageli sõja tegevus, mis on seotud müütide ja võlujõuga. 3."Laul minu Cidist"-Hispaanlased võitlesid mauride vastu. Seda nim. rekonkisaks 8.-15.saj. PEATEGELASED-Rodrigo Diaz Bivar. Vaenlased andsid talle hüüdnime Cid, mis tähendas isandat. Teenis Sancho II juures. Teenistus ideaalne. Hiljem Alfonso VI juures. Tema juures muutub teenistus pingeliseks. KARAKTER-tegelane on praktiliselt ideaalne. Cidi iseloomustab julgus, vaprus ja salakavalus ning enesekindlus. Ta oli ka eeskujulik isa. AUTORI IDEE-autor rõhutab peategela...
· Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. · Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. · Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. Perekonna Homo kaheksast liigist jäi ellu ainult Homo sapiens ('tark inimene'). · Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad nii kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaegsed kaljujoonised kui ka muistne Vana- Egiptuse kultuur. · Aafrika on väga rikas oma maavarade poolest seal leidub kulda, teemanti, vaske, rauda, boksiiti, fosforiiti, naftat, maagaasi, uraani, mangaani kui ka asbesti ja tina. · Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. · Rütmiks kasutatakse erinevaid pikke: eriti trumme, samuti kellasid, vibupille, vilesid ja pasunaid. · Tantsudes kasutavad tantsijad zeste, maske, kostüüme,
Etruuria õitseaeg (saj) - 7. - 6. saj eKr. Valitses Dionysios (saj) - 1.saj eKr (vist?)Sürakuusa energiline ja valitsemishimuline türann Dionysios. 38 aastat valitses ta tänu oma energiale ja sihikindlusele linnriiki, milles ei vaibunud klasside ja erakondade vahelise võistluse leek. Kes ta on ja millega sai tuntuks? Dionysios - Sürakuusa võimas valiteseja Dionysios, kes suutis ühendada enamuse Sitsiiliast. Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm: Muistne Gallia - Itaalia põhjaosas, Po jõe tasandikul, alad teiselpool Alpi mägesid (tp. Prantsusmaa) Muistne Rooma ja roomlased - 1200 eKr. tungis latiini rahvas Itaaliasse Tiberi jõe kaldale, rääkisid ladina keeles. 753 eKr. pärimuse järgi Romulus rajas Rooma 1. Latiumi maakonda Tiberi jõe kaldale. Muistne Etruuria ja etruskid - muistne Etruuria jääb Gallia ja Rooma vahele. Etruskid on Apeniini ps. põhja- keskosas asuva Etruuria elanikud. ROOMA RIIK Defineeri e
· Ihaldati maad. See tundus üsna lihtsa vallutus objektina. · Siinseid paganaid taheti ristida. Liivimaa ristisõja osapooled Sengalid Rootslased Idaslaavlased Seelid Taanlased Leedulased Liivlased Kuralased Sakslased Eestlased Latgalid Miks muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kaotati? 1. Eestlaste omavaheline koostöö polnud piisavalt hea Eeskätt tegutseti maakondade kaupa. Kui rünnati Ugandit-Sakalat, puudus koostöö (1208-1210) 1217 Otepää piiramine. Esimest korda tegutseti koos. Eestlased kaotasid tänu sellele, et maakonnad alistati ükshaaval ja ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta. 2. Relvastus ja kaitsetehnika poolest jäädi alla Sakslastele andis eelise põhiliselt amb,
Antiquus vana, muistne. Periood: arhailine(8-6 saj eKr), klassikaline(5-4saj. eKr), hellenismi (3-1 saj eKr), Rooma (1-5 saj pKr). Maailma teke kõigepealt oli suur Kaos, sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas, nende lastest kõige noorem Kronos sai maailma isandaks, ja alles tema lapsed ja lapselapsed on kreeka jumalad. Võimule jumalad: Kronose lastest jäi Zeus ainukesena ellu, ta kukutas isa troonilt (kastreeris), siis saigi Zeus võimule. Homeros legendaarne kreeka pime laulik, eeposte looja. Ilias - Homerose eepos, Iliose e Ilioni lugu, mis on loodud 8 saj keskel, aineteks Trooja sõjaga seotud müüdid, puhtakujuline kangelaseepos. Odysseia - lood Odysseusest, tegevus toimub järjestikku toimuvate sündmustena, leidub muinasjutulist-fantastilist ainet, foiaakidele jutustades. Käsikirjad: Euroopa kliima pole sobiv papüürusele ning ned võisid maha kuluda ja põleda. Trooja sõda: oli merenümf, tema pulmadesse ei kutsutud Erist, ta ...
Vaatamata sellele olid Saksimaa ja Vestfaali rüütlid väga ristisõdade poolt. Liivimaal olid nendeks tsistertslased ning nendest moodustati hiljem Mõõgavendade ordu eesotsas piiskop Theoderich-iga. Ristisõjad sai korraliku hoo sisse ja esile tõusis järjekordne piiskop Albert von Buxhoeveden (1199). 1201 aastal alustas Albert Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. 1202 asutati eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. Probleeme tekitasid idanaabrid Novgorod ja Pihkva. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõnast kurnatud, ja konnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää
Pronksiaeg - Tekivad muistsed tsivilisatsioonid, mesopotaamia, Egiptus, lähis-idas, Induse orus ja Hiinas. Egiptuse kunst - Neljandal aastatuhandel enne Kristust, tekkis Niiluse kallastale, kõrgetasemeline kunst. Millest rikkalikumad säilinud mälestused annavad selga kujutuse egiptlaste kunsti kohta. Mälestused annavad teada, mis sel ajal toimus. Selle suurepärase kunsti päritolu kohta me ei tea midagi, arvatavasti oli see põline Aafrika rahvas, kes kuulus Indu vahe mere rassi. Muistne egiptlane oli töökas, rahuarmastav, tema iseloomlik omadus oli sügavusklikus. Tema oli polütseism kummardati mitu jumalat. Nad uskusid et pärast surma peab elama samades tingimustes nagu elas oma elu jooksul. Kõige pealt oli vaja, et matmis paik oleks kindel ja püsib. Väga palju rõhku panid nad haud ehitistele, vaaraod lasid ehitada endale püramiidid mis olid nende matmis paigaks. Need on kõige
Tallinna Reaalkool Uugla küla atlas 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Uugla küla iseloomustus......................................................................................................... 3 Uugla küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid........................................................................ 5 Uugla küla Läänemaal. Ortofoto.............................................................................................. 6 Uugla küla põhikaart............................................................................................................... 7 Uugla ajaloolistel kaartidel...................................................................................................... 8 Uugla maanteedekaart.........................................................................
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, mil Saksa ristisõdijad jõudsid Eestisse ning lõppes aastal 1227, kui sakslased vallutasin Saaremaa. Kuna vaenlase jaoks oli see sõda ristiusu levitamiseks, pidasid mõlemad pooled ristiusu vastuvõtmist alistumise märgiks. Eestlase jaoks lõppes see sõda kaotusega. Kuid mis põhjustas eeslaste lüüa saamist võõrvägede käest? Esiteks oli ristisõdijatel katoliku kiriku toetus, kuna sõja eesmärgiks oli ristiusu levitamine. Paavst
Elektronarvuti koosneb :protsessorist, muutmälust vahemälust , ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine . Arvuti koosneb : klaviatuurist , hiirest , kuvarist . Kuidas arvuti sündis Arvutite ajaloo hulka võib lugeda eelajaloolisi arvutuspulki ning muid mehaanilisi arvutamise abivahendeid. Esimene tõsisem arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus . See leiutatud 3000 aastat enne kristust . Selle abil sai teha arvutusi, lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine. Aastal 1642 leiutas Blaise Pascal liitmisarvuti . Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised, elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid mis kaotasid oma tähtsuse enamikus
Tormijooksu käigus õnnestus sakslastel linnus vallutada. Venelaste lubatud abivägi jäi hiljaks. Tartu langemisega oli kogu Eesti mandriosa langenud võõrvõimu alla. 1227.a. jaanuaris ületas sakslaste 20 000 meheline armee merejää ja jõudis Muhu linnuse alla. Pärast Muhu linnuse vallutamist ja põletamist liiguti Valjala linnuse alla. Linnus alistus ilma vastupanuta. Saaremaa vallutamisega 1227.a. lõpeb ka eestlaste muistne vabadusvõitlus. Eestlaste kaotuse põhjused: 1) Eestisse tehti lühikese perioodi vältel hulganisti sõjaretki, millest pooltele suudeti vastata 2) Sõjaline ülekaal oli vastasel, kuna neil olid elukutselised sõjamehed, kes olid hea väljaõppe ja kogemustega ning kasutasid tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust (ammud). Pidevalt said nad oma vägesid täiendada. 3) Lisaks sakslastele tuli võidelda ka sõjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga
Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga Keskaeg jõudis Eestisse 1227. aastal, kui ristisõdijad vallutasid Saaremaa ning lõppes muistne vabadusvõitlus. Lääne- ja mujal Euroopas algas keskaeg märksa varem – 476. aastal koos Lääne-Rooma riigi langemisega. Keskaja ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline. Iga inimese olulisus ühiskonnas olenes tema sünnipärast ning tegevusalast. Lagunenud Lääne-Rooma keisririigist kasvasid uued riigid ning tekkisid hansalinnad, kus tegeleti aktiivselt käsitöö ja kaubandusega. Kuidas aga erines keskaegne Eesti Lääne-Euroopast? Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis oli kirjasõna levik kahjuks minimaalne kuna kirjaoskajaid oli väga vähe. Selle tõttu polnud võimalik raamatuid ei kirjutada ega välja anda. Lääne-Euroopas kirjastati juba paljusid religioosseid ja ilmalikke tekste näiteks Boethiuse kirjutatud “Filosoofia lohutus” aastal 52...
minevikust, iseäranis keskajast, samuti kaugetelt aladelt. Kaasnes huvi tõus rahvaluule ja muinasjuttude vastu (vendade Grimmide tegevus Saksamaal). Esimene eesti poeet Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) oli läbi ja lõhki romantik nii elus kui loomingus. Kreutzwaldi poolt kirjutatud ,,Kalevipoeg" on samuti romantistlik teos. Põlastusväärse, laisa ja viinalembese talupojamassi asemel heisatus romantilisele pilgule salapärane muistne rahvas, kes on õnnetumal kombel kaotanud oma maa ja vabaduse, kuid kes hoiab hingepõhjas elus ,,esivanemate varandust" regilauludesse, rahvajuttudesse, mõistatustesse ja vanasõnadesse kätketud tarkust ning mälestust kuldajast.
Pillimäng oli traditsiooniliselt meeste tegevus, hiljem 20. sajandist hakkasid pille mängima ka naised (eelkõige kannelt) KEELPILLID (kordofonid ) Heli tekitavad pingutatud keeled- poognaga või näppe teel. Vanemal ajal valmistati keeled sooltsest, hobuse saba jõhvidest. Uuemal ajal tehakse keeled metallist. Õõnes puust kõlakast toimib resonaatorina, mis võimendab heli. Kannel vanim tantsumuusika pill tuntuim muistne keelpill mängitakse näppides Eesti vanim kandletüüp on väikekannel, 6-7 keelt, ühest puust õõnestatud. Uuem külakannel, 10-11 keelega. Kannel on mitmete rahvuste muusika sümbol. 13.-14. Saj rootslaste kaudu põhjamaade pill- poognaga mängitav hiiu kannel. Hiiu kannel- ühest puust valmistatud raamiga kõlakast ning 3-4 jõhvist keelt. Mängitakse püstloodis või veidi kallakil põlvedel. Viiul Eestis hakkas viiul levima 17-18 sajandil.
Läti Henriku kroonika. 1.Läti Henrik- oli ristiusu preester, kroonik ja Liivimaa kroonika autor. Temast on teada suhteliselt vähe. Sünniaeg ja koht pole kindlalt teada. Hariduse sai Saksamaal. Liivimaale saabus Henrik arvatavasti umbes aastal 1205, kus ta pühitseti vaimulikuks 1208.a.Suurema osa elust veetis ta Ümera piirkonnas preestrina. Ta oli hea keelteoskaja ning valdas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt. Ka Henriku täpne surmaaeg pole teada. 2. Läti Henrik kirjeldab sakslaste ja lätlaste võitlust eestlaste vastu. Krooniku poolehoid kuulus liivlastele ja lätlastele. 1) Soorauamaak-rauamaak,mida leidub soisel alal. 2) Aletamine-algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega, kuni see muutub viljatuks. 3) Kaheväljasüsteem-maaharimisviis, mille käigus põld jaotatakse kahte ossa- ühel kasvatatkse teravilja ja teine jäeti puhkama. ...
ELU MUISTSEL ISESEISVUSAJAL Meie ajaarvamise esimestel sajanditel sai majanduse aluseks maaviljelus, eriti Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis, kus selleks olid soodsamad tingimused. tööriistade ja relvade materjalina hakati tarvitama kohalikus soomaagist toodetud rauda. Arenes ka pronksehete valmistamine, milleks toorainet saadi eeskätt balti hõimude vahendusel. I a.t. lõpuks oli viljakasvatuse aluseks kujunenud põlispõldude harimine. Selle kõrval säilis ka ale- ja söödimaade viljelus. Maaharimisel kasutati künniloomi ja maaharimisriistaks oli konksader. Alates 11. sajandist levis talirukki kasvatamine. koos maaviljelusega arenes loomakasvatus, edenes käsitöö, sealhulgas metallide töötlemine, samuti savinõude valmistamine. Elati peamiselt kindlustamata asulates (paljud neist olid hilisemate külade eelkäijad). Põhiline taluhoone oli esiaja lõpus kerisahjuga köetav rõhtpalkidest elamu tuba. Toitu valmistati ahju ees oleval leel. Asustus la...
krooniks tuleb 24.detsembril jõuluvana, kes toob kingitusi. Kahjuks ongi enamus laste jaoks oluline ainult materiaalsete asjade saamine. Ei olegi enam kedagi, kes lastega vana-aegseid jõulumänge mängiks. Ka pered on tänapäeval ju väiksemad, kui vanasti olid. Minu meelest on ajaga kaotatud ainult palju ilusaid traditsioone ja jõulud kaotavad aja jooksul selle tähenduse täielikult, mis neil algselt oli. Vanasti olid jõulud aga teistsugused Ristiusu levikuga Eestis omandas muistne talvepüha Jeesuse sünnipäeva lisatähenduse ning jõulupühade kombestikku lisandus kirikuskäimine. Mõisa- ja linnakultuuri kaudu jõudis maarahvani 19. sajandi keskpaiku ka jõuludeks kuuse tuppa toomise ning ehtimise komme. 20. sajandi algul kujunes komme käia jõulude ajal kalmistul ja süüdata küünlad lähedaste haudadel. Jõulukaartide saatmise komme tekkis 20. sajandi algul ja levis laiemalt 1920ndatel. 20. sajandi algusest hakkas kodusid külastama ka
Laura Vals 11.a klass Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma
ESIAJALUGU. · Universum tekkis 12 miljardit aastat tagasi. · Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. · Aeg tekkis siis, kui tekkisid inimesed, kes seda arvestama hakkasid. · Meie ajaarvamine on päris 6. sajandist. Inimese teke. (vt. tabel) Metallide teke. · Kuld · Vask · Pronks 2500 eKr · Raud 1300 eKr Üldine areng. · Rohumaale elama asumine · Anastav majandus toidu hankimine loodusest · Tööriistade valmistamine · Püstine kõnd · Kõne teke = tule kasutamine Valmistati palju naisekujukesi, millele on iseloomulikult rõhutatud sootunnused rinnad, puusad ja talje. TSIVILISATSIOON. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise eeldused · Viljelusmajandus · Metallitöötlemine Tekkimise põhjused · Vägivalla kasutamine · Ühiskonna elu paremini korraldamine Tun...
Eesti ajaloo perioodid Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr 1200 pKr Keskaeg 12. 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. 18/19. sajand 1558 1583 Liivi sõda Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 1721 Põhjasõda Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 1918 Esimene maailmasõda 1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda 1939 1945 Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim 1991 Eesti Vabariigi taasisesesvumine Mesoliitikum
Eesti ala valitsemine 13-19. sajandil- positiivne ja negatiivne Kogu Eesti ajalugu iseloomustab võitlus võimu pärast, mis toimus nii maahärrade, linnade kui ka vaimulike ja ilmaliku võimu vahel. Eesti alasid on kokku valitsenud 6 erinevat riiki: Saksamaa, Poola, Rootsi, Taani ja peale Põhjasõda ka Venemaa. Muistne Vabadussõda algas 1208. aastal kestes kakskümmend üks pikka aastat. Vabadussõda lõpetas Eesti muinasaja perioodi. Peale Vabadussõjas rasket lüüasaamist valitsesid Liivimaad Taani, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Taanile kuulus Põhja-Eesti, Saksa ordule jäi Kesk-Eesti ja osa Lõuna-Eestist. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi Tartu ja tükike Lõuna-Eestit. Uute valitsejate tekkimisega tehti palju ümberkorraldusi: läänid kujunesid vasallide omandiks ning kahanes järk-järgult maaisanda võim. Toimus linnade poole kooskõlastatus. Alates 142. aastast hak...
1. Eesti ajaloo pöördepuntkid: · Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227: Saksa/Liivi ordu, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani kuninga Eestimaa hertsogkong · Jüriöö Ülestõus 1343-1345: Taani kuningas müüs oma P-Eesti valdused Saksa ordule, 1347 andis Saksa ordu kõrgmeister need edasi Liivi ordule · Liivi sõda 1558-1583: 1582 Zapolski vaherahu Poola-Leedu ja Venemaa vahel ja kokku lepiti, et P-L sai Lõ-Eesti alad, 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa · Poola-Rootsi jätkusõda 1600-1629: 1629 Altmargi vaherahu, Poola pidi loovutama Rootsile Lõ-Eesti alad +Põ-Läti (sh Riia) · Põhjasõda 1700-1721: 1710 Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga, 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda Rootsi kaotusega ja kinnitati juriid...
Eesti ala valitsejad 1319saj. Eesti keskajal ja uusajal on olnud mitmeid valitsejaid. 1319. saj. Jooksul pole kordagi võim Eestile kuulunud.Vaatamata pidevate valitsuse muutmisele on Eestimaa suutnud hoida oma kultuuri. Eesti alal on valitsenud mitmed suured riigid. Kõige pöördelisem hetk Eestimaal oli see, et 1208 1227a. Toimunud Muistne vabadusvõitlus, kus Saksamaa , Taani, Rootsi jagasid omavahel eestimaad. Igal riigil oli oma eesmärk: Saksamaa suurimaks eesmärgiks oli ristiusu levitamine, aga taanlaste ja rootslaste eemärk oli oma võimupiiride lainedamine ja saada enda alla eesti asendi läänemere kaldal, mis toob selle ala vallutatud riigile suurt kasu. 13.saj toimus Eesti alade jagamine, sakslastele jäi ordu
Keskaeg, kui Eesti ajaloo pöördepunkt Keskaeg hakkas aastal 476, kui Lääne- Rooma riigis kukutati viimane keiser, kuigi selle perioodi lõpu kohta on eri arvamusi, olen mina õppinud, et lõpuks on aasta 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika. Eestisse jõudis keskaeg ristisõdijatega ning ametlikuks aastaks sai 1227, kui Eesti alad lõplikult vallutati ja kestis kuni 1558. aastani ehk Liivi sõja alguseni. Ristisõda peetakse negatiivseks sündmuseks, kuna tulid võõrad inimesed, kes hakkasid oma usku peale suruma ning lõpuks Eesti vallutati ja jaotati Liivi ordu, piiskop- ja hertsogkondade vahel. Kaotusega ristisõjas tekkisid kirikud ja mõisad, mis tõi kaasa hariduse arenemise ning suurenes kaubandus Hansa liidu näol. Muistne vabadusvõitlus kaotati, kuna eestlastel olid kehvemad sõjariistad, vähem mehi, sõja käigus tabas Eestit katk ja loodeti palju naabrite abile. Kuigi eestlastel oli eeliseks ,,koduväljak" mille tõ...
1905-1907 - maride rahvuslik ärkamine 1920 Mari autonoomse oblasti moodustamine 1930-ndad - kollektiviseerimine ja massirepressioonid, enamik mari intelligentsist hävitatakse 1950-ndad - industrialiseerimise ja vene kolonisatsiooni uus tõusulaine 1960-ndad - mari keele ühiskondliku kasutussfääri järsk ahenemine, mari keele taandumine "oma küla keeleks" 1992 - Mari Vabariik (Marij El) senise Mari ANSV (1936) asemel Kultuur Huvitavaks aspektiks maride kultuuris on nende muistne animistlik usk, milles on säilinud sajanditepikkused traditsioonid. Iga kolme aasta tagant toimuvad suured ülerahvuselised palvused Tsumbõlati mäel.Maride kultuur on mõjutusi saanud kokkupuudetest türgi-tatari rahvastega, parimaks näiteks siin on Marimaa nimi Mari El, kus sõna "El" on türgi-tatari sõna ja tähendab rahvast või riiki. Elatusalad Maride peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus. Loomakasvatus
vastu hakata. Sõda oli vältimatu, sest Eestit ümbritsesid ristiusulised riigid. Raske on ära hoida sõda, mis on kindlalt tulemas. Kui juba ristisõdalased vallutasid ära naaberriigid Läti ja Leedu, siis oli selge, et Eesti on järgmine, me polnud erand. Ainsate paganatena, oli kindel, et kui kõik ümberkaudsed riigid nende vastu sõja kuulutaks, ei oleks Eestil võimalus säilitada oma vabadus. Arvan, et Muistne Vabadusvõitlus oli vältimatu, sest meid ümbritsesid ristiusulised riigid ning olime ainsad nii-öelda paganad Baltikumis. Sõja tulemus oli ootuspärane, sest vaenlasi oli mitu sakslased, venelased, taanlased ja rootslased. Nii paljude vaenlastega sõdimine oli kurnav ning lõplikult ka saatuslik eestlastele. Suudeti küll venelased ja rootslased tagasi tõrjuda, kuid sellest ei piisanud. Ilmselge oli, et väike Eesti ei suuda neljale suurele riigile vastu panna
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma
Kuressaare Gümnaasium MAIAD Maarja Toplaan 7a klass Kuressaare 2010 Sisse juhatus Maiad olid 600 aasta jooksul arendanud Kesk-Ameerikas välja oma tsivilisatsiooni ühes linnade ja kultuskeskustega.Ligikaudu 4.saj algul pKr saavutas nende kultuur oma kõrgpunkti. Ehitati mitmeid suuri linnu maiade linnad kujutasid endast iseseisvaid riike, mis sageli omavahel sõdisid. Nad võttsid vastastikku vange, keda ohverdati jumalatele. Maiad leiutasid oma piktogrammidest koosneva kirja. Samuti uurisid nad taevatähti ning tarvitasid kalendrit. Maiade tsivilisatsioon EELKLASSIKALINE PERJOOD (650 eKr-250 pKr). Maiade tsivilisatsioon sai alguse Vaikse ookeani kaldal ja präeguse Guatemala linnad püramiidide ümber. Nad laiendasid oma tsivilisatsiooni põhja poole, Peteni vihmametsa suunas, ja seejärel Yucatani lavamaale. KLASSIKALINE PERJOOD (250-800 saj) Maia linnad polnud kunagi ol...
LÜÜASAAMINE MUISTSES VABADUSVÕITLUSES KUI PÖÖRDEPUNKT EESTLASTE AJALOOS Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Meile väga tähtis muistne vabadusvõitlus toimus aastal 1208 kuni 1227. Sellest võtsid osa muidugi eestlased ja ristisõdijad. 1208 Ründasid ristisõdijad sakala maakonda ja ka Ugandit. Sakalased ja ugaandlased said vastastega hakkama, kuid nad tegid samal ajal vasturetki la latgalite ja liivlaste aladele. Vapralt lõid vastu ka inimesed läänemaal ja saaremaal. Eestlased olid kindlad oma võidus kuna nad olid ju võitnud Ümera lahingu. Eestlastele valmistasid peavalu ka nende ida poolsed naabrid
KUIDAS MUUTUS EESTLASTE ELU PÄRAST MUISTSET VABADUSVÕITLUST? Eestlaste muistne vabadusvõitlus on üks osa Balti ristisõdadest. Vabadusvõitlus toimus Eesti aladel aastatel 12081227. Vabadusvõitluse eesmärk oli vastu võidelda ristiusustamisele. 1208. aastal ründasid kristlased esmalt Sakala maakonda tungiti kodudesse ja tapeti kõik, mis ette jäi. Eestlasid ründasid omakorda kristlasi, saates malevaid liivlaste ja latgalite maaalasid rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 12081227. Eestlastel oli võimalusi sõda enda kasuks pöörata ja võita, mis olekski tähendanud vabadust. Kas me oleks Euroopa üks majanduslikult kõige kiiremini arenevaid riike kui vabadusvõitlus oleks lõppenud meile edukalt? Üks tähtsamaid eesti rahva kaotuse põhjuseid oli anastajate arvuline ülekaal ja vallutusretkede rohkus suhteliselt lühikese aja vältel. Sakslasi toetas katolik kirik, mis oli
druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa portaal - ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav arhivolt - portaali kaare reljeefidega kaunistatud esikülg astmemõikad - "voldid" arhivoldis palestik-perspektiivportaali alumine külgmine osa Keldid, Merovingid, Karolingid torques - keltide muistne kullast, hõbedast, pronksist või rauast kaelavõru, mille otsad lõpevad kahe vastastikku asetatud kuuliga rõngasrist - rist rõngaga ristiharude vahel. Esineb sageli hauakivina käsikiri - raamat või käsitsi pärgamendile kirjutatud tekst ajast enne trükikunsti leiutamist miniatuurmaal - antiik- ja keskaegseis käsikirjades teksti kaunistavad mitmes värvis maalitud pildid: stiliseeritud ornamendiga initsiaale, looma- ja linnukujutisi, inimfiguure ja
Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maa vabadust, kui... Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maad siis, kui oleks olnud eestis ühtne riik, või vähemalt head kommunikatsiooni sidemed maakondade vahel. Muidugi,
eestlasi ei tahtnud ristitud saada vabatahtlikult,vaid see suruti teise rahvuse poolt neile peale,siinkohal siis sakslaste poolt. Eesti ei pöördunud Euroopa poole palvega,et me soovime oma maausust (Taara usk) loobuda,vaid seda soovis võõrrahvas. Kui eestlased ei oleks ristitud saadud oleks asjalood tänapäeval võinud olla hoopis teised. Samas,ma arvan,et ristiusk seob mingis mõttes Eestit teiste rahvustega. Veel üks viise kuidas Euroopa jõudis eestlasteni,oli Muistne vabadusvõitlus. Lembitu oli väga hea pealik Eestis.Kahjuks said eestalsed selles võitluses lüüa. Kui see oleks lõppenud meie rahva võiduga,oleks Lembitu võibolla riigi juhtimise enda peale võtnud ja see oleks võinud olla päris hea. Kuna Eestlased ei olnud ega ole ka siiamaani kuigi sõdija rahvas,ei olnud neil ka 13 sajandil suurt tahtmist ennast Euroopas kuidagi demonstreerida.Paljud võõrvõimud huvitusid
Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda. Eestis on praegu teada umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta. Enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel kõrgematel liivastel oosidel või künnistel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. Tänapäeval redutseeritakse rauamaak kõrgahjus, milles kõrge temperatuuri (18002000º C) annab koks ja rauamaagist saadakse malm. Esimene metallurgiatehas Venemaal lasti käiku Uuralis 1701. aastal. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Eesti kultuuri alused ja tähendus Eksamidaatumid 2011 kevadel Umbes 9 5 tuhat aastat e KR Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. 98. m.a. j. P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. 1227 Ristiusk. Eestlased ja liivlased vallutati (sakslased vallutasid viimasena Saaremaa). Muistne vabadusvõitlus. 1343 Jüriöö ülestõus. Viimane katse end kehtestada. Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat. 1525 esimesed fragmendid Piiblist on tõlgitud eesti keelde; Esimesed teated eestikeelsetest protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535 Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trük...
Mõõgavendade ordu- Järvamaa, Virumaa. Taani- Rävala, Harjumaa, Tallinn. Tartu piiskopkond- Ugandi, Joentagana. Saare-Lääne piikopkond- Läänemaakond, Saaremaa, Hiiumaa, Haapsalu. Vallutatud Eesti alad pühendati Neitsi-Maarjale). 5. Lembitu- Sakala maakonna vanem(tema linnus Lehola e Leole), suri madisepäeva lahingus Kaupo- liivlaste vanem, suri madisepäeva lahingus(linnus Turaida) 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1201 asutati Riia linn (varasem keskus oli Lübeck) 1202- rajati Mõõgavendade ordu e Kristuse sõjateenistuse vennad 1210- Ümera lahing, eestlaste võit Ümera jõe ääres sakslaste, liivlaste üle. 21.sept 1217- Madisepäeva lahing e Pala lahing, Viljandi lähistel, eestlaste kaotus, venelaste abi jäi hiljaks, Kaupo ja Lembitu said surma. 1219- langeb Põhja-Eesti k.a eestlaste linnus Lindanise(Taani kuningas Waldemar II-le, Tanebrogi lipp(euroopa vanim)).
EESTI AJALUGU · u. 9000 a. e.Kr. (umbes 11 000 aastat tagasi) rajatakse vanimad teadaolevad asulad Eestis, Pulli ja Reiu · u. 5000 a. e.Kr hakatakse kasutama savinõusid · 1800 a. e.Kr pronksiaja algus · 500 a. e.Kr rauaaja algus · 1030 Jaroslav Tark (Kiievi vürst) vallutab Tartu (1061. a. vallutavad eestlased tagasi) · 1154 araabia geograafi kaardil märgitakse Tallinna · 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1210 Ümera lahing · 1217 Madisepäeva lahing · 1219 taanlased tungivad Põhja-Eestisse · 1224 Tartu langeb · 1238 Stensby leping, Põhja-Eesti uuesti Taani valdusse · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1343-1345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule · 1502 Smolino lahing, liivimaalased löövad Vene vägesid · 1558-1583 Liivi sõda
Eesti ala valitsejad 13. 18. sajandil Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast, mis toimus nii maahärrade, linnade kui ka vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel. 13- 18 saj valitses Eestit Saksa, Poola, Rootsi, Taani. Peale Põhjasõda ka Venemaa. Muistne vabadussõda algas 1208. a kestes ligi 20 aastat ja see sündmus lõpetas Eesti muinasaja perioodi. Sel ajal valitses Eestit Taani, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Taanile kuulus sel ajal Põhja-Eesti, Saksa ordule jäi Kesk-Eesti ning osa Lõuna-Eestist. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi Tartu ning osake Lõuna-Eestist. See, et eesti alad sattusid võõrvõimude kätte oli vältimatu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
