KESKAEGNE MUISTIS MINU KODUKOHAS Rakvere linnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Muinasaja lõpus asus linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks. Tarvanpää linnus oli üks suuremaid muinaseesti linnuseid. Kõige kauem kestis Rakveres orduaeg, mille ajal oli linnus oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis. Ordu ajal ehitati Rakvere linnus põjalikult ümber. Sellel ajal sai lihtsast ringmüürlinnusest konvendihoone koos sisehoovi, kabeli, söögisaali, magamissaali, käsitöökodade, lautade ja tallidega. Aastatel 1600- 1629 toimus Poola-Rootsi sõda, mille käigus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased. Kuna linnus oli nii halvas seisus, kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast. Sellest ajast peale seisab linnus varemeis. Linnuse varemeid on korduvalt osal...
AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm....
Esiaeg- kujunes inimene, algas ca 2milj a tagasi. Ajalooline aeg- algas kirja tekkega ca 3300 eKr (sumerid leiutasid kirja) jaguneb: vanaaeg (lääne rooma riigi lagunemine 476), keskaeg (ameerika avastamine 15,16saj), Uusaeg (I1. Maailmasõda). Muistis- inimetegevuse jäänus, inimeste poolt valmistatud aineline objekt Antropogenees- inimese põlvemine Etnoloogia- loodusrahvaste tavasid uuriv teadus Paleantropoloogia- arheloogide poolt leitud kontide rekustreermisega tegelev teadus Homoniidid-inimlased Austrolopitukus(lõunaahvlane)- vahelüli ahvi ja kaasaja inimese vahel (käisid püsti, 5 miloj a tagasi, levisid ainult aafrikas); homo habilis- osav inimene- tegi tööristu, kuulus inimeste perekonda, tegele korilusega, ainult aafrikas; homo erectus- sirge püstine inimene- u 2milj a tagasi, tegeles koriluse ja küttimisega, leidub ka euroopas, kandis juba rõivaid, kasutas ka elamuid ja tuld; homo sapiens- päris inimene- jagunes kahkes alali...
• Alguspunkt: esimeste hominiidide kujunemine • Lõpp-punkt – sisuliselt võimatu määrata, üha enam uuritakse nt lähiajalugu, tarbimist (William Rathje) jne Eesti puhul: alates mesoliitikumist Kuidas määratleda muistist? • Esineb arheoloogilisi leide, inimtekkelisi ladestusi, hooneid või rajatisi, inimtegevusele viitavaid taime- ja loomajäänuseid (ehk ökofakte); • Teisisõnu: on tuvastatav inimtegevuse mõju • Iga muistis koosneb vähemalt ühest inimtekkelisest ladestusest loodusliku aluspinna ja maapinna vahel (enamasti on neid mitu kui mitu tuhat) • Kõiki inimtekkelisi ladestusi kokku nimetatakse tavaliselt kultuurkihiks • See, mis täpsemalt on meieni säilinud, sõltub paljudest asjaoludest – erinevast materjalist jäänused säilivad erinevalt • Tavapärasest paremat säilimist tagavad tegurid on: (järgmised slaidid) Kuiv kk • Kiire kuivamine
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted.
Eesti esiaeg 1. Defineeri mõiste: Muistis- nt tööriistad, savikillud, keel, sõnad Arheoloogiline kultuur- erinevates piirkondades esinev kultuuriline ühtsus/sarnasus, mis avaldub muististes Malev- maakonna sõjaline üksus Animism- loodususund 2. Nimeta ajastud ja iseloomusta neid ajastuid KIVIAEG 9.-2. at Paleoliitikum 1. Jääaeg Mesoliitikum 1. Pulli asula 2. Kunda kultuur 3. Arheoloogiline kultuur Neoliitikum 1. Kammkeraamikakultuur 2. Venekirveskultuur 3. Majade kujunemine (üheruumilised palkmajad) 4. Nöörkeraamika PRONKSIAEG 2- at-5.saj e.Kr 1. Adra kasutuselevõtt 2. Kivikirstk...
ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA. Kordamisküsimused Mõisted Arheoloogiline kultuur ( millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale ) kammkeeramika, nöörkeraamika, vene kirve teema, Muistis – esemes või kombed mis on säilinud muinasajast Maakond - maakond, Kihelkond – maakond koosneb kihelkondadest?, malev animism – usklik väeüksus, vasallkond – väikemaaomanikud, teoorjus – TALUPOEG maksab elamise eest mõisas töötades no peab töötama, sunnismaisus – su pere võlad pead sina ära maksma, kui need on peal. , adramaa – talu, mida hariti adraga. Kaart Muinasaja Eesti halduslik jaotus ja tähtsamad linnused.
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
5)varane rauaaeg(VI eKr-I pKr) ; vanem rauaaeg(I-V saj) ; keskmine rauaaeg(V-VIII) ; noorem rauaaeg(IX-XIII saj) keskmine kiviaeg esimesed inimesed saabusid ~10000 eKr siia maa-aladele, kliima oli külm/arktiline ja tekkis metsatundra. esimesed olid kütisalgad, arvati, et talvel ei elatud siin. vanim asula on Pullis(~11000 a vana), selle avastasid geoloogid, leidsid tuleasemed ja maasse löödud vaiade otsad. teine vanim muistis oli Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis 10-6 at eKr ja Poolast Soomeni. kasutati tulekivi ja kohalikku kvartsi, kuid oli ka luu, savi, puu, sarv ja kivi. puust tehti ühemehepaate, tegeleti küttimise talviti ja kalapüügiga suviti(hülgejaht). saared olid enamasti asustamata ja need avastasid hülgekütid. majadeks olid püstkojad ja elati veekogude ääres. noorem kiviaeg ~5000 eKr tuli lõunapoolt savinõude valmistamine, algas noorem kiviaeg, keraamikaga tegeles Kunda kultuuri
Oleks, siis kui oleks võtnud ristiusu vastu vabatahtlikult; alistunud vene võimudele; b)Kas eestlastel oli võimalusi muistse vabadusvõitluse võitmiseks? Võimalus oleks olnud, siis kui oleks võideldud ühtse riigina, mitte iga maakond eraldi; kui oleks loonud liidu venelaste või leedukatega. Milline roll on muinasaja uurimisel arheoloogial?Milline on Teie maakonna .... ? : Peamine e. kandev roll, sest puuduvad kirjalikud allikad. Muinasaegne muistis: Kassinurme linnus jne. Aardepotid; vee äärest; looduslik kaitse jne. Milline roll on muinasaja uurimisel täppis- ja loodusteadustel? Määrab söe vanuse, pinnavormid, millal inimesed viimati seal elasid; Turba seest saab õietolmu abil määrata seal kunagi kasvanud taimed. Kliimat saab määrata; Põlluharimisviiside määramine; kivistised. Nimeta 9 keskaegset linna. - Tallinn, Tartu, Rakvere, Pärnu, Narva, Viljandi, Valga, Haapsalu, Paide
Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi Samalaadse arheoloogiliste leidude alasid nimetati Kunda kultuuriks Kunda kultuu...
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus asustus) mesoliitikum keskmine kiviaeg, Eestis IX a.t. eKr (u 7500) kuni V a.t. eKr (u 3000), töö- ja tarberiistad kivist, sarvedest, luudest neoliitikum noorem kiviaeg, Eestis V a.t. eKr kuni II a.t
ainult vaatamisväärsused, vaid ka uurimismaterjal, muististe arv kahaneb. Arheoloogid suudavad märgata muistiseid maapinnal. Parim aeg maastikuluureks on aprill, mai ja oktoober, november, sest siis ei ole puudel lehti, maastik on lage, rohi on madal ja erinevad pinnavormid on hästi märgatavad. Asulakohad on alati äratuntavad, sest muld on tumedam. On vaja teha ka eeltööd, otsida arhiivist, vaadata vanu kaarte. Uus muistis tuleb kaardile kanda ja muinsuskaitse alla anda. Otsida aitavad ka nt satelliidid, muististe paiknemises on seaduspärasus (nt kiviaja asulad paiknesid vee ääres, rauaaja asulate läheduses on allikas). Õhust tehtud fotod annavad sellist infot, mida maapinnalt ei pruugi märgata. Kasutatakse geofüüsikalisi meetodeid nt elektroluuret st maapinnal mõõdetakse elektritakistust, nii tulevad välja erilised kohad, kasutatakse ka magnetluure, maapinnast otsitakse
on nii püha, et sinna ei tohigi sisse minna. Mari pühapaikades on keelatud juua ning purjus inimestel on keelatud pühapaikadesse minna. Udmurtide pühad salud Ohvrihiis oli püha, hiiepuud ei tohtinud raiuda ega murda neilt oksi. Üleüldse ei tohtinud hiiest midagi võtta. Pühapaikades juuakse traditsioonilist puskarit, kuigi pudelist ei võeta lonkse, vaid kastetakse pigem huuli. Looduslikud pühapaigad ja arheoloogia Pühapaik on muistis. Osa muististekompleksist, mis on mingi külakohaga seotud Pärit kindlast ajast Arheoloogia uurimisobjekt. Arheoloogia on pühapaikade tegelenud seni suhteliselt vähe, aga potensiaalselt on need kindlasti paigad, mille arheoloogiline uurimine võib anda väga põnevat informatsiooni. Kaevatud 3 hiie-nimega paika: Sammaste Kirikuase: olnud hiiekoht Paluküla Hiiemägi: kiviaed: 18. Sajandi lõpp. Aed mattunud, otstarve teadmata Kunda Hiiemägi: varased tarandkalmed
1. Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine
Muistise mõõmtine ja asukoha määramine, kaardile kandmine, jooniste ning fotode tegemine. Arheolaserskanneerimine - Lennukilt maapinda laseritega skanneerides luuakse kõrgusandmetega reljeefkaart. *Iga muinasmälestis tuleb võtta riikliku kaitse alla. Arheoloogilised kaevamised Kaevamine on kõige vastutusrikkam etapp, sest selle käigus muistis hävitatakse. Kaevamisi on kaht tüüpi: uurimiskaevamised (plaanitud) ning päästmiskaevamised. Euroopas on 90% päästmiskaevamised ja 10% uurimiskaevamised. Kaevamise koht ruudustatakse ära 1x1m kaupa. Nende abil lihtsam leide plaanidele märkida, joonistada jms. Kaevamine käib tavaliselt 10cm kaupa, mõnikord ka õhemate kihtidena.
Uusarheoloogia, teoreetiline arheoloogia. Tulid uued meetodid: loodusteaduste meetodid ja ka täppisteaduste meetodid. Uued teooriad muinasaja uurimiseks. Muinaskultuuride uurimine. Uurimistöö metoodika Jaguneb kaheks uurimisviisiks (etapiks): · Arheoloogilised välitööd (luure inspektsioon, kaevamine) · Kameraaltööd (siseruumides) Välitööde etapid on inspektsioon ja kaevamised. Luure käigus otsitakse maastikul veel teadmata muistiseid (nii kinnis kui ka ird). Iga muistis võetakse riikliku kaitse alla. Aprill, mai ja november on head luureajad, sest siis ei ole puudel lehti. Asulakohtades on muld tumedam kui põllul. Enne luuret on vaja koguda vanad ja uued kaardid, sattelliidifotod ja uurida muististe paiknemise seaduspärasid. Asulad olid tihti veekogude lähedal, maa on tõusnud ja selle tagajärjena võib asulakoht nüüd veekogust kaugemal olla. Geofüüsikalised meetodid, elektroluure (maapinnas mõõdetakse elektritakistust tulevad välja väga
Viljelusmajanduse algus Euroopas langes kokku sooja ja niiske kliimafaasiga, kesksuve temperatuur oli vähemalt 2°C soojem kui praegu. Viljelusmajandus algas u 60005000 eKr, üksikuid ilminguid juba varasemast ajast. Jälgi keraamika eelsest neoliitikumist, nt Kreekas Argissas on leitud kodustatud lammaste luid, mis pärit u 7000 eKr. Varaseim leiumaterjal toidu tootmisest Euroopas tulebki Argissast. Argissa - tell-asula tüüpi muistis. Uuris 19561958. a Milojcic. Varasemad elamud pool- maakojad, hilisemates faasides maapealsed majad. Majad väikesed, paiknesid eraldi. Sirbid, tulekivist kõõvitsad, uuritsad. Juba enne 6000 eKr kaubitseti obsidiaaniga. Samal varasel kasutusjärgul kodus: veised, lambad, sead; kasvatati nisu, otra. Koht püsis kasutusel läbi kogu neoliitikumi kuni pronksiajani. Varased dateeringud koduloomadest need kodustati suure tõenäosusega Kagu-Euroopas kohapeal.
Eesti kohta saab reljeefkaarti vaadata Maa-ameti geoportaalis: http://xgis.maaamet.ee Selle põhjal on ka võimalus leida uusi muistiseid ja osata neid vorme tõlgendada. Tänu tehnika arengule on enne arheoloogilisi kaevamisi saada teada juba, mis sealt välja tulema hakkab. Georadari kasutamine maastikul – saadab lained maapinna sisse ja sealt peegelduvad need tagasi. Arheoloogilised kaevamised: Arheoloogilistel kaevamistel uuritakse ja saadakse uusi teadmisi, aga samas ka hävitatakse see muistis. Ajaloolane ja arheoloog: Ajaloolane töötab põhiliselt läbi kirjalikke allikaid, läheb arhiivi, saab sealt vanad dokumendid, teeb sealt andmete kohta väljakirjutusi, mida analüüsida, selle põhjal kirjutab ta uurimistöö. Arheoloog teeb väljakaevamisi, selle käigus kogub leida, fiktseerib muistise konstruktsioon, tehakse kirjeldisi ja fotosid. Arheoloog teeb sarnase konspekti, nagu teeb ajaloolane arhiivis. Väljakaevamised on ka üks osa konspektist.
Rootsi. Fosna nimimuistis on asulakoht Kristiansundi lähedal. Asulakohad olid suhteliselt lähedal tolleaegsele rannajoonele inimeste elus oli tähtis koht kalapüügil ja veelindude küttimisel. Peamiseks olid tulekivist esemed: kirved ja nooleotsad. Komsa kultuur levis Põhja-Norras u 8000/70005000/4000 eKr. Päritolu küsitav. Ilmselt Lääne-Euroopast tulene siire. Liiguti põhjapõtrade järel küttide-korilaste kultuur. Nimi Komsa mäest Finnmarkis, kus esimene kultuuri muistis leiti 1925. a. Oli peaaegu täielikult orienteeritud merele, kütiti hülgeid, osati ehitada paate, olid osavad kalurid. Võrreldes Lõuna-Norra Fosna kultuuriga, olid tööriistad robustsemad. Kvartsiidist ja dolomiidist esemed, mille töötlemine tulekivist keerulisem. Tulekivi Põhja-Norras ei ole. Komsa kultuur kadus lõplikult u 2000 eKr, ilmselt põhjuseks hülge kadumine Põhja-Norra vetest. Soome mesoliitikum
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad
olla toimunud, tehtud, siis hakatakse seda ise ka katsetama. Nt üritati Eestis soorauast rauda põletada ja 1990 see ka õnnestus . Tehti ka savinõusid. Veel kasutatakase erinevaid töövahendeid, relvi.. Viimasel ajal arenenud ja enam tähtsust kogunud haru. Arheoloogiat kasutav teadus: · Osteoarheoloogia luudeuurimine · Jms. Muistised · Kinnismuistis - elupaigaga seotud muistis, objekt looduses. · Irdmuistis - üksikese, leitakse sageli ka juhsulikult. Euroopa muinaskultuuride allikad, mida uurivad arheoloogid: · Inimese elupaigad, varaasulad, koopad, pelgupaigad, linnad. Neid iseloomustab kultuurkiht - in elamise tagajärjel tekkinud mulla ja saaduste kiht. Kuidas on võimalik, et keskaegne tee on nüüd kahe meetri sügavusel? Tegelikult kultuurkiht sõltub in
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
