sfääris. Mõisted Uskumused – väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku. Igasugu suhtumised, käitumised. Müüt – kirjeldab maailma loomist (jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Argi keeles tähendab ta mingeid uskumisi, mis ei ole teaduslikult põhjendatud. Narratiivid või rahvalaulud, mis annavad pildi kuidas maailm loodi. Soome-ugrilaste usundid domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulik avaldumist argielust. Põhjendatakse, miks maailm on selline nagu ta on või maastik selline nagu ta on. Legend – piiblipärimus. On rahvausundisse mugandatud. Sulandunud on kokku loodus usund ja kristusest kokku sulanud usund. Memoraat – isikuloolise usundiline jutt. Näiteks, kuidas inimene on viidud metsas eksiteele. Maagia – katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil. Maagia on jagatud kahte
Edise linnus kaardile 1400 Edise vasallilinnus rajati tõenäoliselt 15. sajandil, mõisa on esmakordselt mainitud 1477. aastal. Liivi sõja alguses 1558. aasta mais see purustati ning alates sellest ajast oli see ka varemetes. Linnuse väravatorn säilis siiski kuni 20. sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnuses...
Enamgi veel, kui vastus on juba omaette naljana igati konditsioonis, võib ka liigne küsimuskomponent ära jääda. Võidakse alustada küsimusega: Kas tead, kuidas on kass leedu keeles? Võidakse aga ka öelda lihtsalt: Kass on leedu keeles "kurnäuskas" -- ja nali on tehtud, kuigi selle vormitüüpi on raske määrata. Kuidas iseloomustada naljandi suhet teiste rahvajutuliikidega? Kui jätta mängust välja maailma asjade teket ja päritolu seletava erifunktsiooniga liigid nagu müüt või muistend, siis võib laias laastus öelda, et juttu, ta konflikti ja lõpplahendust kannab ikka mingi väärtus. Tegelane, kes seda väärtust omab, pärib jutu lõpul see- või teistsuguse võidu, saab preemia, kes ei oma, saab kaotuse ja karistuse osaliseks. Selle kandva väärtuse plaanis jagunevad rahvajutud kaheks: imemuinasjuttudes ja legendilaadilistes muinasjuttudes on selleks selekteerivaks põhiväärtuseks voorus (vahe
Kogu Lõuna-Eesti alalt on teateid jõuluaegsest mõistatamistavast. Nende tavadega seondub põhiliselt kaks maagilist taotlust: 1) siis sünnib palju noorloomi või tulevad tähnilised talled ~ kirjud vasikad; 2) lusikad ei kao ära. Teisalt on kirja pandud ka mõistatamiskeelde ajal, mil majas on noorloomi, samuti kirikupühade aegu. Nädalapäevadest on mõistatamist seotud neljapäevaga, kuid siin on läbisegi käske kui ka keelde. Väga tunnuslikult mõistatamisteemaline on muistend, kus mõistatamistoa lakke ilmub verine rusikas, punane käsi või must jäme sõrm, või siis vaatab ukse vahelt sisse punase lauguga hobune, pistetakse sisse verine hobusenahk, parsilt hüppab alla tahmane mees, sealt visatakse mõistatajate sekka verine vasikas, tuppa ilmub sarvik või must mees või juhtub muid koledusi. Igal juhul saadab aga võigast sündmust hääl, mis ütleb vormeli: "Mõista, mõista, mis SEE on!" Tihti esitatakse seda
Homerose poeemide lõpliku kuju saamiseni. 5. Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati? Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta? ,,Iliase" (lugulaul Ilionist) tegevustik langeb Trooja piiramise kümnendasse aastasse ja kestab 49-50 päeva, kuid sõja põhjust ja selle käiku eeposes ei käsitleta. Eeldatakse, et muistend tervikuna ja peamised tegelased on lugejale juba tuttavad. Eepose sisuks on ainult üks episood, mille raamidesse on koondatud tohutu muistendite ainestik ja esile toodud hulk kreeka ja trooja heerosi. Eepose teema on teatavaks tehtud kohe esimeses värsis. Kokkuvõte: Raamat algab tüliga Agamemnoni ja Achilleuse vahel. Eepose sisuks on üks episood, mis algab Achilleuse vihaga ja kangelase sõjast loobumisega ning lõpeb troojalaste kõige
Tallinn: Ilo 2001 5. Toonekurg, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 6. Toonekure toiduvaheldus, Eno Raud. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000 7. Kured tulevad, Ernst Enno. Üks rohutirts läks kõndima. Tallinn: Tänapäev 2001 20 PÄÄSUKESED PÄÄSUKEST on nimetatud ka jumala kanaks või Jeesuse linnuks, sest Jeesus teinud lapsena savist lindusid ja neist saanud pääsukesed. Tuntud on muistend, mille kohaselt pääsukesed on talvel järves ning söövad enne erilist taime, et kevadeni magama jääda (analoogia madude talvekorterisse jäämisega). Enamik tekke- ja seletusmuistendeid pääsukestest lähtub mingist ülekohtuaktist naisterahva (tüdruku, nooriku) vastu, kellest saab pääsuke. Pääsukest peetakse suvise päevasooja saadikuks, usaldatavaks ilmaprohvetiks, kenaks lauluvidistajaks. Suitsupääsuke on usaldav linnuke teda võib jälgida päris ligidalt. Suitsu-
Kaevamine viiakse läbi kuni loodusliku pinnani. Kultuurkihi tekkimine. Mullavallid olid kunagi ümber maja müüri ja kaevu augu asemel. Kiht tekib ka inimese elutegevuse käigus. Kui toimub häving, siis hävingust jääb oma kiht järele. Mõne aja möödudes rajati uus kaev ja sellest tekkisid omaette kihid. On vaja lahti mõtestada, kuidas kihid tekkinud on. Pärast kaevamist on kaks võimalust. Ehitusjäänused jäetakse välja. Teisel juhul aetakse auk kinni ja taastakse kunagine muistend. Kalmete kaevamisel kasutatkse teist metoodikat. On oluline mõista kääpa kujunemise järjekorda. Kaevatakse ka kraev lahti. Kääbas võib olla ka mitmekordne matmispaik. Kääpad enamasti liivasel pinnal. Kääpa kujunemine: surnu on maetud maapinnale, sinna peale on kuhjatud küngas, siis teine surnu peale ja lõpuks kolmas. Kääbas on palju suurem kui alguses. Eesti kääbastes palju erinevates kihtides põletusmatuseid Pärast kaevamist on muistised vaja korrastada ja aruanne koostada
Projektitöö planeerimise faasis teavitavad kõik rühmad õpetajat oma liikmete vastutusaladest: kes vormistab loovtöö kirjalikult õpetaja jaoks, kes sõnastab ja esitab zanritutvustuse, kes esitab/esitavad loovtöö, kes kujundab heli- või visuaalse tausta. Projekti ajaliselt planeerides tuleks nõuda, et loovtöö laekuks õpetajale kirjalikult vähemalt päev enne klassis ette kandmise tähtaega. Loovtöö zanriteks võiks pakkuda näiteks järgmisi: sonett, ballaad, muistend, muinasjutt, I vaatus komöödiast, viimane vaatus tragöödiast, novell, õudusjutt, katkend detektiiv- või kriminaalromaanist, ulmejutt, valm jne. Projektitöö puhul on õpilastel kohustus oma tööprotsessi reflekteerida, soovitavalt kirjalikus vormis. Kindlasti tuleb rühmasiseselt jälgida, et kõik saaksid anda oma panuse. Uurimistööst III kooliastmel Uurimistöö on aeganõudev, kuid arendav meetod, mis võimaldab eriti põhjalikku
Kirjanduses ja muusikas konventsionaalsed märgid. 6. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid · Eepika. 1. Eepos, 2. Romaan, 2.1. Seiklus-, 2.1.1. rüütli-, 2.1.2. kelmi-, 2.1.3.kriminaal-; 2.2. Ajalooline-, 2.3. Perekonna-, 2.4. Psühholoogiline-, 2.5.Arengu- (kujunemis-), 2.6. Ulme-, 2.7. jne, 3. Novell, 4. Jutt, 5. veste, 6.miniatuur, 7. skits, 8. humoresk, 9. jutustus, 10. valm, 11. rahvajutt 11.1.muinasjutt, 11.2. muistend. · Lüürika. 1. rahvalaul, 2. hümn, 3. eleegia, 4. satiir, 5. epigramm, 6. epitaaf, 7.läkitus, 8. pastoraal. · Dramaatika. 1. tragöödia, 2. komöödia, 3. tragikomöödia, 4. farss, 5. vodevill, 6. draama 6 Eepika omadused: laiaulatuslikkus, kangelaslikkus, sündmusrohkus, objektivism. Isiksust kujutatakse tavaliselt väljaspool olevat maailma. Isegi siis, kui on olemas
sundima, see meeldis lastele ja tööd tehti täie in- III vahetus. Liiklusõpe, sport, seikluskasvatus, nuga. Sigrid ja Lemmi õppisid oma pika lavadia- näitlemine, tants loogi suisa öösel selgeks. Lavastati eesti rahva- Liiklusõppe uuenduseks oli see, et tunnid toimusid muistend "Kuidas hunt inimeste peale vihastas". igapäevase laagriprogrammi osana. Tehti palju 28 Noortelaagrite sisuline tegevus Selleski vahetuses oli oodatud spordisündmuseks VIII vahetus. Teatrilaager rogain orienteerumisvõistlus, kus kahe tunni Teater-teater
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
