Keskaeg Kordamine ajaloo kontrolltööks 1. Keskaeg ALGUS LÕPP 313. a Rooma Rahu lagunemine 1453. a Bütsantsi häving 330. a Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol 1492. a Ameerika avastamine 395. a Lääne ja Ida Rooma eraldumine 1517. a - Reformatsioon 476. a Lääne Rooma häving Vali neist mõlemast 1 ja põhjenda valikut. Keskaeg algas 476. aastal, kuna siis hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Keskaeg lõppes 1492. aastal, kuna avastati uus manner, inimeste maailmapilt muutus avaramaks. 2. Suur rahvasterändamine 375. a VI. Saj Ajend: 1. Rooma Rahu lagunemine 2. Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused: 1. Impeeriumi kaitsepiiride lagunemine 2. Carcalla...
väliskaubanduse suur roll, ühiskonna kihistumine • Maakonnad – suuremad (keskuses asus linnus) - Saaremaa, Virumaa, Sakala, Ugandi jne (pooliseseisvad poliitilised üksused), mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. • Püüdis olla vaba teiste riikide võimust, Jaroslav Targa sõjaretk Tartu alla, Ostromiri ja Izjaslavi sõjaretk Harjumaale, Saarlaste sõjakäik Ölandile, , tähtis roll Läänemere kaubateede arengus 7. Muinasusund • Ristiusk 12 saj lõpp-13 saj • laibamatused • Loodususund – usk looduse jumalaatesse ja nendele ohverdamine • Allikate veel ravimisvägi • Ravitseja võimed – käte pealepanemine, sajatused, loitsud • Maagia ja nõiakunst (targad ja nõiad) • Ennustamine • Surnute ja hingede uskumused • Pühapaigad – hiied, pühapuud – tamm, pärn, kask • Suurim ohverdus – inimohverdamine, veel – nahk,hõbe, kihvad jne.
__________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________ 13. Muinasusund ehk religioon ennustamine, nõidumine/nõid. Religioon ehk usund usk üleloomulikesse jõududesse, milles tuntakse end sõltuvat ning sellest sõltuvusest välja kujunenud tõekspidamised ja kombed. I VÄGI Vägi - Üleloomulik jõud, elujõud, ramm, võim. Väge võisid omada inimesed, loomad, teatud objektid ja ka sõna. Näiteks loomadel ja inimestel oli väge kõige rohkem .. Südames Hammastes
arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatat...
Talurahvakultuur sõilitas oma ilme ja muutus aeglaselt. Hakati pruukima ohtralt õlut ja viina ning nende turustamisekas rajati ohtralt kõrtse. Ka tubakas hakkas meil levima, kuigi polnud veel eriti populaarne. Ralurahva riietus kujunes mitmete moevoogude sissetulekuga. Nende mõjud on näiteks piki-triibuline seelik, naiste pottmüts, plisseeritud seelik. Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olknud luteri pastoritel kerge ülesanne. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed. Eesti linnade ellu tõid 16. saj. lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Kui keskajal olid linnad oma majanduse korraldamisel üsna iseseisvad, siis nüüd hakati linnadele ettekirjutusi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama
Viikingid ehk skandinaaviast pärit sõdalased kujunesid kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele. Lääneeurooplased hakkasid neid kutsuma normannideks ehk põhjamaa meesteks. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasin nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Skandinaavlastel valitses tol ajal veel muinasusund. Nad austasid paljusid jumalaid. Tähtsaim oli jumalate ja inimeste isa Odin, kes valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Teda peeti kaupmeeste ja sõdalaste kaitsjaks.Kõrgelt austatud oli ka vasaraga relvastatud piksejumal Thor. Et jumalad oleks heatahtlikud, toodi neile ohvreid. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika-Valhallasse, kus nad veedavad aega vaheldumisi võideldes ja pidutsedes. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas ees
Ka eestlased tegi rüüsteretki vastu. 10.millised muutused inimeste elatusalades toimusid muinasaja lõpus? Kui varem kasvatati otra, siis alates 11.saj levis talirukis. Põllumajanduses võeti kasutusele kolmevÄljasüsteem.- talivili, suvivili, komas oli kesa. hakati tegelema metsamesindusega vahenduskaubandus 11.millised muutused toimusid ühiskonnas muinasaja lõpus? suurenes varanduslik ebavõrdsus rahvaarv suurenes algas kihelkondade liitumine luksuskaubad jõudsid Eestisse 12. muinasusund Üheks muinasusu põhimõisteteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge võis olla ka sõnades- loitsud, nõidumised, haiguste ravimine. Inimesed, kes seda oskasid, pidid omama erilist väge. Neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Väge polnud kõikjal ühisel määral. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda
pardal Norra valitseja abikaasa Astrid ja poeg Olaf. Eestlased müüsid nad erinevatesse perekondadesse orjadeks. c) 1187 vallutasid ja põletasid Idamere paganad (arvatavasti eestlased) Rootsi tähtsaima linna Sigtuna. Rootsis on 11.sajandil püstitatud mitmeid ruunikive Eestis langenud vikingite mälestuseks. 4) Teised soome-ugri hõimud (soomlased, hämelased, karjalased, vadjalased, liivlased, kurelased): suhted rahumeelsed. 9. Muinasusund: vägi, hing, tarl ehk nõid, hingede aeg, eestlaste suhtumine loodusesse, vaimud, haldjad, jumalad. Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Meie esivanemad uskusid, et kahjustades loodust, vastab ta samaga (mets eksitab, vesi uputab, maa annab haiguse jne). Muinaseestlased ei pidanud end sugugi looduse
Muinasaeg ..ehk ka esiaeg. Puuduvad kirjalikud allikad. Allikad : arheoloogilised, dendroloogilised, etnoloogilised, rahvaluule. Arheoloogiline kultuur on ühe piirkonna sarnaste tunnuste põhjal dateeritav muinaskultuur. Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust, sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged. Jahti peeti odade, vibude ja nooltega; kala püüti ahingute, harpuunide ning võrguga. Hoonetüübiks võib oletada püstkoda. Polnud midagi ühist soome-ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna-Leedust. ...
mitmesugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just siis hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse. Liivimaal nimetati peale Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks vaimulikuks Hermann Samson, kellest sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. Keskajal segunes eestlaste muinasusund katoliiklike tavadega. Kirikuelu elavnes koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer. Sel ajal üritati pärisorjast talupoeg õpetada piiblit lugema. 1687. aastal otsustati rajada igasse kihelkonda talurahvakool ning Rootsi ajal lõpuks oli Lõuna-Eesti oli kaetud rahvakoolidega.17. sajandi alguses oli eestikeelsed trükised veel valdavalt vaimuliku sisuga. Kuid juba 1630. aastatel ilmunud mitmeosalised
· Kogukonnast lahkulöönud talusid kutsuti mõisadeks · Toodi luksuskaubad Ühiskondlik kord 13. saj. algul puudus oma riik. Riiki asendas 8 maakonda: 1) Läänemaa 2) Harjumaa 3) Revala 4) Virumaa 5) Saaremaa 6) Järvamaa 7) Sakala (Viljandi) 8) Ugandi (Tartu) Muinasusund ja ristiusu mõjud · Vähe teavet eestlaste muinasusundist · Saarlastel oma jumal Tarapita · Austati (lahkunuid) esivanemaid · Toodi ohvriande · Loodust peeti pühaks · Kummardati loodushaldjaid · Nõiad (üleloomulike jõududega sidede pidajad) · 13. saj. alguseks oli kogu euroopa kristlik · Eestisse jõudsid esimesed missionärid läänest 11.saj · Ristiusu levok tõi kaasa lääneliku kultuuri · Muistses vabadusvõitluses 13
Küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel(Osalesid ainult mehed). Eesti on üldiselt demokraatlik, vanemaid valitakse. Rikkam kiht jõukamad talupojad; madalam kiht sõjavangidest orjad. Võimalik, et hiljem oli vanema amet juba jagatud vahusteks(maksusüsteem). Pronksiajastul tekkis suur varanduslik ebavõrdsus. Valitsev kiht rikkad suurmaaomanikud(vanemad, ,,kuningad"); teised(elanike põhiosa) talupojad-maaomanikud(tasusid andamit) 23. Kas Eesti muinasusund oli reglementeeritud? 1p ei ole reglementeeritud 24. Kust saame informatsiooni muinasusundi kohta? Seleta 2p kroonikast,arheoloogia,rahvaluule,muistendid 25. Kes olid targad? 1p Erilise väega inimesi 26. Milistes kehaosades asus eriliselt inimese vägi? 1p Vägi oli peas, südames,juusteis, küüntes, hammasteis 27. Mis on hing? Mida usuti seoses hingega? 3p Hing hoidis keha elus. Magamise ajal hing lahkus kehast,surmakorral jäädavalt. Hinged
Järjesta ajaliselt õigesti: 1)Jaroslav Tark vallutab Tartu(1030);2)Sigtuna vallutamine(1187);3)Asutatakse Mõõgavendade ordu(1202);4)Muistse vabadusvõitluse algus(1208);5)Taanlased vallutavad Tallinna(1219);6)Rootslaste sissetund Läänemaale lüüakse tagasi(1220);7)Saule lahingus purustatakse Mõõgavendade ordu(1236); 8)Jäälahing(1242); 9)Stensby leping(1298);10)Jüriöö ülestõus(1343);11)Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule(1346);12)Reformatsioon jõuab Eestisse(1523);13)Trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat(1525);14)Liivi sõda(1558). Iseloomusta 3 näite varal noorema kiviaja ja rooma rauaaja inimeste elukorraldust: Noorem kiviaeg(5000-1800 eKr) Rooma rauaaeg(1-5 saj.eKr) Elatusalad Korilus; Küttimine; Käsitöö; Keraamika Põlluharimine; Karjakasvatus; Käsitöö; ...
AJALUGU EESTI AJALUGU Muinasaeg Üldiselt on esemelised ajalooallikad, kuid on ka kirjalikke ajalooallikaid, mis ei ole eestlaste poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on eestlasi mainitud. Leidude vanus tehakse kindlaks 14C (raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja organismidesse. Teise meetodina kasutatakse dendrokronoloogiat. Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos. Muinasaeg on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluseni. Eesti muinasaeg algab aastaga 9000 eKr. Eestis vanemat muinasaega pole võimalik välja tuua, sest siis oli jääaeg. Jää hakkas sulama u. 11000 a eKr. Me ei tea kas enne oli Eestis asustust, sest jää viis kõik kaasa. Kui jää sulas, tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti aladele. Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka Eestisse. Mesoliit...
Russide nime ja päritolu seostavad nad Rossi jõe ääres elava idaslaavi hõimuga, kes olevatki nime andnud vene riigile ja rahvale. · Yha enam ajaloolasi on tunnsitanud Rjuriku ajalooliseks isikuks ja viikingite rolli riigi loomises ysna oluliseks. · Riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku . 882a peale Rjuriku surma olevat yks tema lähikondlasi Oleg koondanud P-Venes elavate eri päritolu hõimude väed, vallutanud Kiievi ja pannud nii aluse yhtsele V-Vene riigile Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine · Tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel yhissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. · Esivanemate kultusega seostus ka majavaim, keda arvati elavad kolde või ahju all. Talle ohverdati. · Loodusvaime peeti ysna pahatahtlikuks. · Tähtsal kohal päiksejumalad: Svarog ja Dazbog. Karjajumal Veles, piksejumal ning hiljem ka sõjajumalaks kuulutatud Perun. Tulejumal Stribog
liikmed, näiteks arstid 2.2.3.3.2. Levinuim karistus oli tuleriidal põletamine (viimane surmajuhtum Eestis 1699) 2.2.3.4. Superintendent Hermann Samson 2.2.3.4.1. Andis hoogu juurde nõiaprotsessidele 2.2.3.5. Luteri usk siiski eestlastele kauge 17. sajandil 2.2.3.5.1. Muinasusund segunenud katoliiklike tavadega 2.2.3.5.2. Pühajõe mäss 1642 2.2.3.5.2.1. Talupojad hävitasid Võhandu jõel mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks 2.2.4. Rahvahariduse algus 2.2.4.1. Keskseks kirikutegelaseks kujunes Karl XI reformide
Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi Samalaadse arheoloogiliste leidude alasid nimetati Kunda kultuuriks Kunda kultuu...
vallutas Kiievi 4)usund: · Idaslaavlased austasid surnuid ja esivanemaid(lahkunuid mälestati kalmetel ühissöömingutega) · Jumalad: o Päikesejumalad Svarog ja DazbogI o Karjajumal Veles o Piksejumal Perun · 980.a. üritas suurvürst Vladimir teha usureformi o kuulutas peruni peajumalaks o feilis haledalt, saadi aru, et muinasusund pole enam stiilne · 988. a. võeti omaks Bütsantsi õigeusk 4.Riiklus kõrgkeskajal Feodaalne killustatus- kui ülikutel on rohkem mõjuvõimu kui kuningal, kuningale jäi ainult õigus kasutada suurfeodaale sõjas 10-13 saj. rahvastiku plahvatuslik kasv 13-14 saj. stabiilne 14-15 saj. järsk langus 15 saj. stabiilne 1)saksa-rooma riik: · Ida-frangi riik lagunes, esile hakkasid tõusma Saksi valitsejad
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajal...
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajal...
EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, ...
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
Peeti selleks, et saada liha ja sõnnikut. Loomad olid vabapidamisel, suvel otsisid nad ise toitu kuid talvel olid nad varju all ja neid söödeti. *metsmesindus -hangiti mett *küttimine ja kalandus jäid tahaplaanile *käsitöö- sepatöö (relvade meisterdamine, ehete valmistamine.).Pottsepad ( potikeder, savinõude valmistamine.) *kaubandus- teravili veeti välja, vahetuskaubandus.Oluline oli kaal, mitte kogus. ( nt. Rukkis soola vastu) MUINASUSUND (küsimuste/vastuste süsteemis) 1.Millel põhinevad meie teamised muinaseestlaste usundist? Kinnismuistised (hiiekohad, ohvrikivid, kalmed) 2. 3. Esita näide, mis selgitaks muinasusundi mõisteid või põhitõdesid: · looduse hingestatus- Kui Sa loodusele halba teed, teeb loodus Sulle sama. · Vägi- looduses oli palju väge, kuid eriti austati mõnd kindlat kivi või puud. Väge peitus ka inimeste juustes, küüntes, südames.
MUINASAEG Kiviaeg Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on praegu IX aastatuhande algusest eKR pärinev Pulli asulakoht. Arheoloogid on ühendanud teatud ühelaadsed muistsed arheoloogilise kultuuri alla, näiteks Kunda kultuuri alla kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad ja ka Pulli. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuid Eestis kasutati ka kvartsi. Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud. Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbes 5000. aasta paiku eKr. Valmistatud savinõusid, mida oli erinevalt ilu...
1)JÄÄ MÕJU EESTI PINNAMOELE Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Maapind hakkas pärast jää alt vabanemist kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR K...
vilja. Sumbkülad asusid Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. Ridakülad olid Ida-Eestis voorte vahel, Hajakülad aga Lõuna-Eesits, küngaste vahel. 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda, 4 väikemaakonda - riikluse kujunemise alged - varanduslik ebavõrdsus,vanem tekkisid eraomandus ja orjad. Vanemad olid ülemad, kes juhtisid linnuseid ja kihelkondi. malev Maakonna põhiline väeüksus, koosenes jalameestest ja ratsaväelastest. 7. Eestlaste muinasusund §6 Vägi Muinasusu põhimõiste ja element, mis leidus igas inimeses, olendis, paigas või isegi sõnas. Viimaste abil sai nõiduda ja loitsida, ka ravida. targad ehk nõiad Inimesed kes tundsid vägisõnu ja suutsid teisi ravida. Tundsid hästi ravimtaimi ja loodust. hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline komponent keha elus hoidmiseks. Juba surnud inimesi austati väga ja arvati, et nende hinged elavad edasi. 2. Novembril
Eestis ristiusustada, see ei õnnestunud Eestlased hakkasid ise sõja- ja rüüsteretki korraldama. Sigtuna 1187 24. Eesti ja Vene vürstiriikide vahelised suhted 12.-13. sajandil. Vana-Vene riigi lagunemine, Novgorodi vürstiriik. Need riigid ei ohustanud enam Eestit, kuna Vana-Vene riik oli lagunenud ja alles olid vaid väikesed riigid. Novgorodi vabariik korraldas väikeseid sõjaretki, eestlased ründasid ise. 25. Eesti muinasusund – oska seda lühidalt iseloomustada! Tea, kes oli Tarapita! Arheoloogia: Surnuid maeti põletatult – surnukartus, tööriistad lõhuti, linnu-, mao- ja pool-kuu kujulised ripatsid. Kirjalikud allikad: Liivima kroonika, jumalaid austati jumalakujudena, rituaalne inimeste söömine, inimohverdused, Tarapita oli muinasjumal Rahvapärimus: läänemeresoomlastel ühine mütoloogia, ilmalind lõi maailma
Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelesid vöörmündrid(maarahva hulgast valitud). Võitlus väärusuga. 17. Saj jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katolike tavadega. Väärusuga seondati 1642. Aastal suur talurahva rahutus Urvaste kihelkonnas Osulas (Pühajõe mäss). Hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse. Rahvahariduse edendamine. Maalaste lugema õpetamisel pandi lootusi köstritele. Lugemisoskus levi vaevaliselt, sest köstreid oli väha ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle raske töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius
Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa
AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS 1. Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ...
Rehielamu eelkäija. - Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos - Ridaküla-ridastikku rajatud talud - Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal 24.Kui palju tekkis kihelkondi ja maakondi?Loetle maakonnad. Vastus.45 kihelkonda 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. ( Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopoolitse, Jogentagana) MUINASUSUND 1. Millised tegurid mõjutasid eestlaste usundit? Vastus. 2.Vägi? Vastus. Vägi oli üheks muinasusundi põhimõisteks ja- elemendiks. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu.Väge oli teatud objektides, paikades ja taevas.Võis olla ka sõnades, nende abil sai loisida, nõiduda, haigusi ravida. 3. Targad? Vastus. Targad olid inimesed, kes oskasi sõnade abil loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Neil pidi
Suhted valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tülid, tehti vastastikuseid rööv- sõjaretke. Naabruses kujunenud riiklike ühenduste tõttu eestlaste olukord tõsines. Need suutsid sõjakäikudesse kaasa haarata suuremaid väeüksusi. Lõuna pool oli tülisid. Latgalitega sageli relvakonfliktid/tülid, enam kannatasid latgalid. Tugevamad vastased lõunas leedulased. Ida poolt polnud oht väga suur, vana-vene riik lagunenud. Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakaldal jõudude tasakaal. 6. MUINASUSUND Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Loodusobjektide ja -nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste, kommete jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest. Kahjuks pole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommete-ga muinasusundist. Pika
Jogentaga ja Vaiga. Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad. Eestlastel ei olnud eriti arenenud ühtse rahva tunnet. Majanduslik: Majanduslikult oli Eesti heal järjelt, külad kasvasid ja olid rahvarohked. Talirukis oli tähtsaim põlluvili. Eestist sai põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Vili on väga hea kvaliteediga, põllumajanduse arenguga suurenesid ka karjad. 15. Iseloomusta eestlaste muinasusundit. Millised olid muinaseestlaste kokkupuuted ristiusuga? Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund, see tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti, ning ka Peruni- sõja- ja piksejumalat on mainitud. Muinasusundi teljeks oli vägi, mis oli kõikjal, esemetes, olendites, kehaosades. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk
Ida poole minnes jõudsid varjaagid Volga jõe kaudu Volga-Bulgaariasse ja sealt Kaspia mere kaudu Araabia kalifaati. Oluline oli ka Läänemerelt Väina jõge mööda Venemaale ja sealt edasi Idamaadesse viiv kaubatee. Merekaubanduse arengus oli oluline purjelaevade kasutuselevõtt seniste sõudelaevade kõrvale. 8. Muinasusund 1082 pKr Mõned teated eestlaste muinasusundi kohta leiduvad Henriku Liivimaa kroonikas. Seal mainitakse saarlaste või kõigi eestlaste jumalat nimega Tarapita. On pakutud, et selline nimekuju on tuletatud hüüust „Taara, avita!". Taara nime on seostatud skandinaavlaste Thoriga. Henrik räägib Ebavere mäest Virumaal, kus olnud eestlaste puust tehtud jumalate kujud
Pilet nr 1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine-1) Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg). 2) Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. 3) Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist. 4) Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. 5) Eesti lähiajalugu ehk Eesti uusim aeg. Selle per...
ESIAEG Hominiidid inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o ...
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oli...
- Eestlaste rüüsteretksed skandinaaviasse 1187 vallutati ja põletati rootsi tähtsaim linn sigtuna. - Idanaabrite oht vähened feodaalne killustatus vana-vene riigis, kuid esines vastastikusi sõja- ja rüüsteretki. - Muinasaja lõpul valitses läänemere idakaldal jõudude tasakaal g) Muinasusund: · Vägi eriline jõud, mida omab iga elusolend ja mida on ka sõnades: loitsimine, nõidumine, ravitsemine · Hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks. · Animism kogu eluta ja elusa looduse hingestamine · vaimud, haldjad ja jumalad kaitsesid loodust - tõnn koduhaldjas - peko setude koduhaldjas - tarapita teadaolevatest jumalatest ainuke
Arheoloogilised allikad, raskesti mõistetav, ajas muutuv. Muinasusundit uurides saab kasutada, ainult sellest kindlast ajast pärinevaid allikaid, metodoloogiliselt ei ole õige kasutada hilisemast ajast pärit allikaid varasema usu rekonstrueerimiseks. Rahvausund on ristisusuaegne usund, pärast 13. sajandi vallutust. See ei ole ka ajas ühtne usund: katolikuaegne, rootsiaegne, 19. sajandi rahvausund, 20. sajandi rahvausund. Rahvausund ja ajalooline kultuuriruum 15. sajandil püsib muinasusund, kuid katoliku usk tungib tugevalt sisse. 16. sajandil on eestlastest saanud üldjuhul katoliiklased, kuid samas püsivad edasi mitmed muinasusundi traditsioonid (nt väikeste panuste kaasapanemine surnule). Tekib sünkretistlik sümbioos vanast ja uuest, kus kristliku sisuga uskumused on tulnud vanade uskumuste kõrvale ning vanadest on midagi kadunud. Vanad uskumused kestavad teatud sfäärides välja 19.-20. sajandini. Rootsiajal püsib olukord üsna samamoodi nagu 16. sajandil
Mõõgavendade Ordu loomine, Lübecki linn, Riia linn, Gotlandi saar, koged Piiskopid Meinhard, Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert peale MV läks Vana-Liivimaa Taanile ja Ordule, kes peale Jüriöö ülestõusu ostis ära ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit oma maal elavatelt talupoegadelt) 3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine
omaks võtma ka kõige tobedamaid süüdistusi. Lisaks mitmesugustele otsestele nõidumissüüdistustele karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest. Levinumaks karistuseks nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kohalik pastor pidi aga tõdema, et talupojad "ei tea midagi
Luteri kiriku võitlus väärusuga Märgatavalt paranes pastorite haridustase: enamus pastoreid olid ülikooli haridusega ja jutlusi suudeti pidada eesti keeles. Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse voormündrid ning see lähendas talupoegi kirikule Kuna pastoritel ei olnud kerge võõrutada talurahvast muinasusunditest, siis nad hävitasid taaskasutusele võetud ohverdamispaiku. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad,
näitas, et tegemist on nõiaga, siis sunniti süüdistatavat julma piinamisega omaks võtma ka kõige tobedamaid süüdistusi. Lisaks mitmesugustele otsestele nõidumissüüdistustele karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest. Levinumaks karistuseks nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kohalik pastor pidi aga tõdema, et talupojad "ei tea
I Kiviaeg II Pronksiaeg (1800-500 e.Kt) III Rauaaeg (500e.Kr-1200 p.Kr) Vanem k.a e paleoliitikum Vanem p.a Eelrooma rauaaeg Keskmine k.a e mesoliitikum (9000- Noorem p.a Rooma r.a 5000 e.Kr) Noorem k.a e neoliitikum Viikingi r.a Hilis r.a (Need kõik kokku oli esiaeg e muinasaeg) IV Keskaeg (12 saj-15-16 saj. vahetus) V Uusaeg (16 saj-19 saj algus) VI Lähiajalugu (20 saj) (Need kokku = Ajalooline aeg). Mesoliitikum Vanim teadaolev asukoht on Pulli asula, kus elati u. 9000-5000e.Kr. Ajaliselt järgmine on Kunda Lammasmägi 8700-4950 e.Kr. Isel. Jooned: · Veekogude ääres · Tööriistad-kivist, lust ja savist. · Peamised elatusalad-kalapüük ja jah...
PILET 1 1.) Kiviaeg - Kõik eesti asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, sest seal oli soodne kalastada ja küttida veelinde ning vee lähedusse jooma tulevaid metsloomi. Jõed pakkusid ka paremaid liiklemisvõimalusi. Töö- ja tarberiistad olid enamasti valmistatud kivist, luust, sarvest ja mitmed ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, ja suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati ka moondekivimieid, millest lihviti tööriistu. Elatusaladest olid põhilised kalastamine ja jaht. Jahiti erinevaid metsloomi, s.h ka linde. Jahtimiseks kasutati erinevaid viskeodasid, vibu ja nooli ning püüniseid. 4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoop...
· Ülikoolis 4 teaduskonda- õpinguid alustati filosoofiateaduskonnas, kus õpiti kuus aastat, seejärel kolm aastat kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas · Õppetöö ladina keeles · 1656 kolis Tallinnasse, 1690 Tartusse tagasi Academia Gustavo Carolina nime all, 1699 koliti Pärnusse, 1710 lõpetas Pärnus tegevuse. Pilet nr. 2 1. Muinasusund Eestlaste jumal oli Tarapita. Tarapita tuleb sõnast Taara. Thot oli skandinaavlaste piksejumal ja Torum handidel. Loodususund oli uskumuste, kommete ja rituaalide usk, mis oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Vägi oli kõikjal olev ja kõikjal mõjuv jõud. Väge võis olla inimestes, olendites, esemetes, kehaosades ja mujal. Nt. väge võis olla sõnades - loitsmine, nõidumine.
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati merer...
1. Jääaeg ja Eesti maastiku kujunemine Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. 11-13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neli-viis jäätumist, mis vahetusid soojemate vaheaegadega. Kui jää oli taas taandunud, võis Eesti alale jõuda ka inimesi. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala Läänemere arvel suurenenud. Enam kui 8000 aastat e.Kr. murdsid Balti jääpasjärve veed põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 meetri võrra, Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr soojenes kliima tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. 2. Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad ...
Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mida oli XIII sajandi alguseks umbes 45. kihelkonnad omakorda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Olid ka nn väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkusedi rööv- ja sõjakäike. 1.4. EESTLASTE MUINASUSUND 1. Miks toimusid muinasaja vältel muutused usulistes arusaamades? Usulistes arusaamades toimusid muutused tänu tegevusalade teisenemisele ning kontaktidele naaberhõimude ja -rahvastega 2. Millistele andmetele toetudes on võimalik saada teadmisi muinasusundist? Muinasusundist on allikaid väga vähe. Sellest kõnelevad napid vihjed vanemates kirjalikes allikates kuid peamiselt siiski rahvasuust kogutud pärimused 3. Iseloomusta järgmisi muinasaja mõisteid:
Ajalooallikad on : · Esemelised · Suulised · Kirjalikud Eestis on esemelised kõige varasemad, siis on kirjalikud ja kõige nooremad on suulised. Sest üle 3-4 põlvkonna nad ei säili ja et nad säiliks, tuleb need kirja panna. Eesti ajaloo kohta pärinevad kirjalikud allikad 13 sajandist. Need on objektiivsed, sest on kirjutatud teiste rahvaste esindajate poolt. Kirja panemise eesmärk polnud eestlaste ajaloo kirjeldamine vaid eestlasi nimetati mõne kindla sündmusega. Esemeliste ajalooallikate vanust määratakse radiosüsiniku meetodiga ja dendrokronoloogia abil. Dendrokronoloogiaga uuritakse puude aastaringe, sest need on erinevad ja on koostatud kalender, mille abil saab võrrelda puidust valmistatud esemeid. Tänapäeval kombineeritakse neid kahte meetodit. Eestis on läinud vanemaks kiviaja ja pronksiaja leiud. Kiviaeg Kõige vanem periood paleoliitikum Keskmine mesoliitikum Noorem neoliitikum Eesti aladelt pole leitud paleoliitili...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
