.............................................................20 Puskini surm.............................................................................................................................. 23 Puskini luule............................................................................................................................... 25 Puskini poeemid........................................................................................................................ 28 Puskini muinasjutud................................................................................................................... 29 Puskini draamateosed............................................................................................................... 30 Puskini proosa........................................................................................................................... 31 Puskini värssromaan ,,Jevgeni Onegin".................................................................
udu rikub uue kuue · sündmustiku kordumine (3 (ülesandest) ja vastusest takistust tuleb ületada) (lahendusest). · parallelism mõtteriim, · kolmarvsus Valged kanad punasel õrrel värsirühmade grupeerimine · õnnelik lõpp (hambad), Ümber ilma sisu ja vormi põhjal On ka kunstmuinasjutte ulatavad, ümber pea ei mõttelisteks tervikuteks need on muinasjutud, millel ulata (silmad). Küll saab siiski vaita olla, on kindel autor. kui saab alla musta mulla muistend rahvajutt, mille kena kirstu keskeelle, sündmustik on seotud kõnekäänd rahvapärane valge laudade vahele. kindla koha, aja, inimeste väljend, lühike piltlik ütlus, või sündmustega. mis iseloomustab · neljajalaline trohheus Peegeldavad rahva poeetilises vormis mõnda
SIGMUND FREUD Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USAs rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine: Naljauurimine jääb mitme teadusala piirimaile. Käsitlusi naljadest avaldavad nii folkloristid, sotsioloogid, psühholoogid, kirjandusteadlased kui teisedki. Käesolevalt mõningaist probleemidest alal, kus puutuvad kokku psühholoogiline ja folkloristlik naljavaatlus. Psühholoogilistes ja folkloristlikes uurimustes lähtutakse erinevatelt alustelt. Esime...
· ,,Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika" · ,,Eesmärk on taltsutamatu meelelisus, ilu nautimine. · Elulähedus oli ammendunud, inimesed olid väsinud kõige koleda kirjeldamisest, mis on meie ümber · Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde · Iiri päritolu luuletaja, proosa- ja näitekirjanik · Üks estetismi juhtifiguuridest · Moemees ja oraator, iseseisev ja originaalne · ,,Kunst rajaneb valetamisel" · Muinasjutud, jutustused, salongikomöödiad · ,,Kunstnik ei püüa midagi tõestada" · Seos Eestiga: o Noor-Eesti kirjandusliku programmi üheks nurgakiviks oli estetism, kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ning iseseisva väärtuse rõhutamine. Romantismijärgne luule · Kaduma hakkas romantismiaegne tundelisus · Esile hakkasid kerkima realistlikud käsitlusviisid · Peagi ka sümbolism ja Sümbolism · Sai alguse Prantsusmaal 19
TARTU ÜLIKOOL Ateena kasvatus ja koolisüsteem Referaat Autor: Tartu 2012 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna mulle pakuvad huvi erinevad koolisüsteemid eri ajastutel ning riikides ning avastasin, et see teema oli veel vaba. Sain teada, et Ateenas oli haridus kättesaadav vaid vabadele meestele, kellel polnud igapäevase leivateenimise muret. Sain teada, et põhiliselt koosnes haridus neljast osast: sportlik, vaimne, kunstilis-muusikaline ja eetiline ning, et Ateenas tunti õpingutes kolme astet algharidust, mis hõlmas lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskust, muusikalist algõpetust ja kehalisi harjutusi. Teine aste süvendas esimest, kuid lisandus vaidluskunst ja astronoomia. Üksikud jätkasid oma haridust, õppides mõne väljapaistva filosoofi või preestri juures. Sportimas käidi gümnaasiumis, mis kujutas endast suurt spordiväljakut. Hiljem muutusid gümnaasiumid har...
Dorian Gray portree 1891 Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde (16 October 1854 30 November 1900) Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde sündis 1854. aastal Dublinis ja suri 46 aastat hiljem Pariisis. Kirjanik läks ajalukku rafineeritud maitsega homoseksuaalina, kes istus oma eripära tõttu koguni kaks aastat kinni. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all. Wilde'i nõrkus meeste vastu lahvatas kireks, kui ta puutus kokku Robert Rossiga. Ehkki Wilde väitis, et kunstnik on ilusate asjade looja, on tema sulest sündinud suurepärane romaan, näidendeid ning jutustusi. Oscar Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt. Jõukas intelligendiperes üles kasvanud Wilde õppis Trinity ja Magdalena k...
Seejärel kohtab tsareevits kolmeteistkümmet nõiutud tsaaritari ning järgenb neile lossi, kus Kastsei koletisest valvurid ta kinni võtavad. Nüüd, kus häda käes. Viipab Ivan sulega ning Tulilind lendabki appi. Ta räägib Ivanile, et surematu Kastsei elu on tegelikult peidus erilise võlumuna sees ning , et kuisee katki teha siis Kastsei sureb. Tsareevits teebki, nagu öeldud, mispeale kuri Kastsei sureb ning kaunis tsaaritarid saavad nõidusest vabaks. Lugu on üsna naiivne, nagu muinasjutud ikka , kuid selle värvikad karakterid inspireerinud mitte ainult Stravinskit, vaid ka kuulsat ballettmeistrit Mihhail Fokinit ning kunstnikke Alexandre Benois'd ja L. Baksti. Balleti lavastus valmis üsna kiiresti ja selle esietendus Pariisi Ooperis aastal 1910 kujunes kõmuliseks, mis oli läbimurdeteos, millega ta saavutas ülemaailmse tuntuse. Arthur Honegger
......................................................................................................................................9 Eno Raud..............................................................................................................................................12 R. Kipling.............................................................................................................................................15 Jacob(1785-1863) ja Wilhelm(1786-1859) Grimmi muinasjutud........................................................16 J.Kunder..............................................................................................................................................16 Heljo Mänd...........................................................................................................................................17 Andrus Kivirähk........................................................................................................................
Emalt päris ta kirjandusehuvi ja isalt armastuse antiikkultuuri vastu. Ta õppis algul Dublinis, siis Oxfordis klassikalist filoloogiat. Ülikooliajal kujunes välja ka tema kunstikäsitus, mille põhimõtteks oli ,,kunst kunsti vastu" kunstil polevat midagi ühist tõe ega moraaliga. Ta leidis, et kunst rajaneb valetamisel. Kunstikriitikuna pidas ta loenguid peale Inglismaa ka Põhja-Ameerikas ja Prantsusmaal, kirjandusese astus luule ja lühiproosaga. Edu tõid muinasjutud ning jutustused aga ka vaimukad salongikomöödiad. Tema peateoseks sai ,,Dorian Gray portree"
Tõeline Dorian püsib nooruslikult värskedzentelmenina, kes istub elegantselt ooperiloozis ja kelle närtsimatu sarm äratab üldist imestust. 1890. aastal ilmunud raamat tekitas skandaali ja seda peeti saatana enese kätetööks. See on laialivalguv, kohmakalt üles ehitatud ja sisaldab ohtralt manööverlikke lõike. On märgata, et autor pole sündinud romaanikirjanikuks. Wilde´i meisterlikkus avaldus hoopis teistes zanrites, nagu aforismid, muinasjutud, traktaadid ja eelkõige komöödiad. "Dorian Gray" on endiselt populaarne ja seda võib-olla sellepärast, et see on, nagu ka autor ise rõhutas, väga kõlbeline raamat. Muidugi on lord Henry salvava keelega küünik, kes pilkab oma aja põhimõtteid Dorian ütleb kord tema kohta, et ta hakib elu epigrammideks -, aga tegelikkuses on ta kahjutu poseerija. Dorian on tema õpilane. Ja kuna ta eluviiside käes ei kannata
Tartu Ülikool Eesti loomamuinasjutud Koostaja: Sirli Soolind Eesti rahvaluule 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Mis on loomamuinasjutt?.....................................................................................................................3 Millised on muinasjututegelaste karakterid ja kuidas nad omavahel seostuvad?.................................4 Millised on loomamuinasjuttude teemad?............................................................................................5 Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjut...
Algne hieroglüüfkiri asendus lineaarkirjaga, mis aga hilisemal desifreerimisel osutus Kreeka silpkirjaks. Teise aastatuhande lõpul eKr toimus Kreeka kultuuri katastroofiline langus, millega kaasnes kirjaoskuse langus. Uus kultuuriline tõus algas alles 8. saj eKr. (Kleis 1965:15-16) Kreeka folkloorist säilinud napp ainestik näitab, et kreeka kirjanduse aluseks on samad suuliselt edasikanduvad liigid, mis mujal sugukondlikes ühiskondades müüdid ja muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused jne. Praeguseks on aga kogu Kreeka folkloor läbi põimunud mütoloogiaga. "Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. " (e-ope.khk.ee) Kreeka rikkalik müüdilooming läbis mitu etappi enne kui ta omandas meile tuntud kreeka mütoloogia kuju
On tunda autori mängulusti. Triloogiad: ,,Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes"(1970), ,,Lohe hambad"(1970) ja ,,Kahekordne mäng"(1972) ,,Imede saar" on Atlantise-müüdi töötlus. Kuulub Ristikivi ajalooliste romaanide sarja, paigutudes vahemänguna kroonikate triloogia ja elulugude triloogia vahele. Ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1964. Novellid ,,Sigtuna väravad" koosneb novellidest,mille aluseks on anekdootlikud ajalooepisoodid ja muinasjutud."Minu sõber David" ,,Hingede öö" On esimene keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandiga teos kogu eesti kirjanduses.Koosneb 2st põhisosast:"Surnud mehe maja" ja ,,Seitse tunnistajat",mille vahele on paigutatud ,,Kiri proua Agnes Rohumaale".Peateemaks on inimese teekond üksikisik astumas ajaloo pöördlaval."Hingede ööd" võib mõista kui peategelase katset mõtestada omaenese eksistentsi praegu ja minevikus.Romaanis pole kindlat sisemist loogikat.See polnud kirjandus, mkida 50
Acer platanoides Rahvapäraselt kutsutakse vaherit veel: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras. Kuulub sugukonda vahtralised, perekonda vaher. Vaher on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Paljud on kindlast kevadel seisatanud ja tema kaunist õisi täis rüüd imetlenud. Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine – on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik vaher üleni ehitud kirjude punakates, kollakates ja oranžides toonides lehtedega, millel mõni laik võib veel isegi roheline olla. Sellisest puust ei saa ükskõiksena mööduda. Peale selle võib sügisel näha lendamas vahvaid vahtra vilju. Nad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid. VAHER LOODUSES Seda puud o...
Kordamiseks: II. Eesti rahvaluule 1. Eesti rahvaluule liigid ja zhanrid: mõistete selgitus, teoreetilised lähtekohad Pärimuse liigitamine sõltub uurija ja liigitamise eesmärgist. 4 põhilist liigitamise kriteeriumit · Liik kui teaduslik konseptsioon (rajaneb loodusteaduslikule mõtlemisele, lähtutakse liigist kui ideaaltüübist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) · Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riim...
Püramiidide ehitamine 3 Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks. Tõde on see, et vaaraod ei saanud oma hauas rahus puhata, sest juba ammustel aegadel hakkasid varandust jahtivad röövlid neid rüüstama. Egiptuse püramiidide aaretest vestavad ka araabia muinasjutud ja legendid. Need lood tekkisid araablaste tutvumisel vaaraode hauakambritega ning matmispaikade röövimisest jutustavad ka ajalookroonikad. Esialgu katsid egiptlased haua kiviplaatidega või müürisid selle kinni. Edaspidi ehitati hauakambri kohale ka maapealsed ruumid kujunes mastaba ehk araabia keeles tähendas see istepinki. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige rikkama ja vägevama egiptlase vaarao hauakambrist sai ka kõige suurejoonelisem
Saabastega kass Imemuinasjuttude jaotus ATU kataloogis: imemuinasjutud (vahemikus 300- 749) Üleloomulik vastane Nõiutud elukaaslane või sugulane o Naine o Mees o Õde o Vend Üleloomulikud ülesanded Üleloomulikud abilised Maagilised objetid Üleloomulikud teadmised Varia Imemuinasjuttudele omased jooned Sarnase skeemiga lood Mees- ja naiskangelasega muinasjutud Tollid: kangelane, vastane, valekangelane, abistaja Põhisisu: probleem probleemi lahendamine Miljoo ja nimede kohandamine Muinasjutu kopositsioonireeglid ehk ,,seadused" (A. Orlik): alguse, skemaatilisuse, tegevuse, vastandite, lavalise kaksuse, kordmise ja kolmarvu seadused. Muinasjutuväljaanded Loomamuinasjutud Kommenteeritud antoloogiad o Kippar, Pille (koost.) 1997. Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Tallinn:
teadmised tasuta, on Venemaa maailmas esimesel kohal. Ülikoolides, instituutides ja akadeemiates õpib kolm miljonit noort inimest see on rohkem, kui kõigis Lääne-Euroopa riikides kokku. KULTUUR Kirjandus Vene suurim luuletaja on päris kindlasti Aleksandr Puskin (17991837) peetakse uue vene kirjanduse teerajajaks, vene kirjandusliku keele loojaks. Puskini anne oli mitmekülgne. Kaunitele lüürilistele luuletustele lisaks on temast kirjanduslukku jäänud muinasjutud, jutustused, poeemid ja eelkõige muidugi tema kuulus värssromaan ,,Jevgeni Onegin". Teise tuntud poeedi Mihhail Lermontovi(18141841) loomingus valitseb rahutu romantiline hing ja möllavad tunneteleegid. XIX sajandi üks säravamaid vene poeete on Fjodor Tjuttsev (18031873) olgugi et kirjandus ei olnud temale elukutse. Tjuttsev uskus selle maa erilisusse ning ettemääratusse ja on seda väljendanud ka oma luules.
Franz Lehar Imre Kalman Tegutsesid Viinis. Vene muusika Kuni 19. Saj alguseni mõjutas Vene muusikat suuresti Itaalia muusika. Venemaal tegutses palju Itaalia heliloojaid ja etendati Itaalia oopereid. 1780 valmis Moskva suurteater. Vene rahvusliku muusika rajajaks peetakse Mihhail Glinka, tema rolli võrreldakse tihti Puškiniga kirjanduses. Tema teosed olid rahvuslikud, võttis aineks Vene ajaloosündmused ja muinasjutud, muusikas kasutas Vene rahvaviise. Ta kirjutas esimese Vene rahvusliku ooperi pealkirjaga „Ivan Sussanin“. Temalt on veel kaks kuulsat ooperit „Rusloun ja Ludmilla“ ning „Kamarinskaja“. Glinka mõjutas oluliselt 19. Saj teisel poolel tegutsenud noori heliloojaid, keda hakati kutsuma „Võimas rühm“: 1. Mili Balakirev 2. Modest Mussorgski 3. Aleksander Borodin 4. Nikolai Rimski- Korsakov 5. Cesar Cui Kõik nad olid väga suure patrioodid
Seetõttu on mõnel mehel vaja täiskasvanuna lähedust õppida, ületada endas puudutuse- ja hellitusekartus. Et kasvatada pojast intiimsuhet nautiv mees, on oluline, et suhted lapse ja vanemate vahel oleksid vastastikku empaatilised, hellad. Samuti on tähtis, et poisil oleks lähikonnast võtta traditsiooniline mehemudel. Seksuaalsus areneb rohkem püsisuhtes, kus teineteist avastatakse ja leitakse. Samas jääb elu eluks ja muinasjutud muinasjuttudeks täiuslik kooselu kuni surmani kuulub siiski pigem muinasjuttu ja tõelise armastuseni ei pruugi jõuda esimesel katsel. Ja kui muinasjutt saabki teoks, võib ühel päeval põhjustada tõsise frustratsiooni selle purunemine. Armukese leidmine võib mehe seksuaalsust parandada, kuid enamasti on see ajutine. Mida enam naudib mees seksi noores eas, seda kauem kestab tema seksuaalelu. Meeldivaid mälestusi püüab mees kogeda üha uuesti. Bioloogiliselt toob
· autor andis lauludele ühtse vormi, sobitas nende sisu · ---- · omased on daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse vormid; pidustused ja turniirid vahelduvad lahingutega · eepos pakub ideaalpilti rüütlikultuuri õitseaja feodaalühiskonna elust · sisaldab ka rahvuslikke jooni · eepos on segunenud müütidega ning ristiusuga · ---- · peategelased on Kriemhild ja Hagen neid vastandatakse · üks eepose iidseid allikaid on muinasjutud seostuvad Siegfreidi ja Brünhildiga · Siegfredil on üleinimlik jõud võitleb 12 hiiglase, 700 vägilase ja lohedega; haavamatus, imepärane mõõk · Bürnhild lennutab oda, mida 3 meest vaevu liigutavad · sisaldab ka mütoloogiat näkkide hoiatus Hagenile · Siegfreidi ja Kremhildi armastuslugu on keskaegse saksa kirjanduse üks ilusamaid · Siegfreidis nähti sakslaste ideaali(aus, mehine, väärikas, õiglane)
I Kirjanduse olemus ja tekkimine 1. Millised ja kui vanad olid maailma esimesed ,,raamatud"? Vanimad raamatud olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekst. Vanimad kiilkirjaga savitahvlid on Sumeri riigi ajast. Vanimad säilinud raamatud on 7000 aasta vanused: Egiptuse papüüruse rullid, Babüloonia savitahvlid. 2. Nimeta kaunid kunstid (6). Kirjandus, teater, tants, muusika, arhitektuur, kujutav kunst neil kõigil on oma väljendusvahend. 3. Mida tähendab maagilis-rituaalne maailmataju? Too mõni näide. Sõnastatud kujutluste abil saab välja mõelda uusi tegelikkusi. Maagia lähtub arusaamale, et inimene võib valitseda sündmuste käiku, ta peab selleks teadma ainult õigeid vahendeid (maagilised sõnad ja toimingud), mille abil loodusnähtusi või inimsaatusi mõjutada. Korstnapühkijal nööbist kinni võtmine toob head. 4. Kirjelda mõnda tänapäeva rituaali. Rituaal tseremoonia, relig...
Eesti Rahvusliku kultuuri algus *19saj teine pool - Eesti rahvusliku eneseteadvuse loomine -Hakati huvi tundma profesionaalse kunsti vastu. -Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi. · 1855. Aastal lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia ning ku...
sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt"- üks luules teine muusikas," kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale- see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperid "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla".
Rahvaballaadides: * on uskumuslik külg teravalt rõhutatud * sisaldab dialoogi * lühikest riimitud stroofivormi; jutustamine vaheldub meeleoludega, mida toetatakse hüüatuste ja apostroofide, refräänide ning meloodiaga. Viimane lisab tegevusele lüürilist meeleolu. Ballaad moodustab tasakaaluka segu eepilisest, lüürilisest ja dramaatilisest liigist. Kui mõni põhiliik tungib teravamalt esile, siis võib rääkida vastavalt eepilisest, lüürilisest või dramaatilisest ballaadist. Nagu muinasjutud, rändavad ka ballaadid rahvalt rahvale, harva muudki rahvalaulud. Ballaadide loojad on ammutanud aineid kõikjalt. Aineks kasutati ka muinasjutte, piiblimaterjali, ajaloolisi sündmusi, kuid puuduvad mõned rahvajuttudele omased jooned, nt. didaktiline ja õnnelik lõpp. Vanade ballaadide vaimule oli melodraama võõras. 1 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 3. Terminoloogia
vahel ning oli üsna kriitilises seisus. Ta karjus: “Pärt, Pärt aita mind...”. Lõpuks Pärt tuligi ja aitas ta sealt välja. Märkamatult olid nad jõudnud kuskile katuse alla ning hoolimata märjast ning külmast vajusid nad sügavasse unne. Hommikul ärgates nägid nad täiest ebareaalset vaatepilti. Ühte lühikest meest õues askeldamas. See oli Hall – Hallid ilmuvad kui inimesed neid pahandanud on - räägivad muinasjutud. Pärt otsustas uurida miks Hallid end näitasid. Karina avastas, et tema must kott on öö jooksul kadunud. Ta ei tea kas kaotas selle öösel põgenedes või on Pärt selle ära võtnud. Pärt tahab minna tuldud teed pidi tagasi, et kott leida kuid avastab aida nurga tagant hoopis surnu. Kuna kummalgi pole mobiiltelefoni, et politseid kutsuda otsustavad nad majast abi küsida. Elumaja ust aga ei tule keegi avama, kuigi nad kuulevad seest häälitsust. Nad piiluvad akendest
5 ,,saatuse sünfoonia") 2. Kammermuusika a. Klaveri sonaadid (32) a.i. Pateetiline a.ii. Appassoinata a.iii. Kuupaiste sonaat 3. Ooper a. 1 ooper (Fidelio) Rahvuslik ärkamisaeg Näited: · Nt. Kreutzwald · Puskin Boris Godumov · Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" · Dumas ,,musketärid" · Omased on hästi tugevad emotsioonid 19. saj armastab fantastikat, muinasjutud, vaadatakse keskaega kuna seal on müstikat jne. Sümbolite kasutamine Iseloomulikud ja uued jooned 19.saj muusikale: 1. Ülipopulaarseks saavad soololaulud klaveri saatel (emakeelsed, täis sümboleid jne) 2. Suuremaks muutub sümfoonia orkestri kooseis (pillide uuem kooseis) (vaskpillide tõttu) 3. Luuakse ka uusi pille (saksofon: töötab nagu puupuhkpill) 4. 1709 haamerklaveri algus (kõige populaarsem pill tol ajal) tõeline äriartikkel a
,,Improvisaator" 1835, ,,O.T." 1836 ja ,,Ainult mängumees" 1837, on tänapäevasele lugejale juba täiesti iganenud. Sellest tuli, et ka tema kunstmuinasjuttudele nende ilmumahakkamisel (,,Muinasjutud ja lood" , vihkudena alates 1835-1872) vaadati kui lastejuttudele. Ometi sai ta just läbi nende maailmakuulsaks, tunnustuski tuli esmalt välismaalt ja lõpuks hakati ka kodumaal temale kui rahvuslikule uhkusele vaatama. Piibli kõrval on Anderseni muinasjutud nüüd kõige enamatesse keeltesse tõlgitud teoseid kogu maailmakirjanduses. Tema varasem looming oli tüüpiline katsetamine romantismi igasuguste vormiliikudega. Tema muinasjuttudes nähakse tugevat argipäeva- ja tõelikkusemeele uut esinemist taani kirjanduses (Inetu pardipoeg, Vaskne siga jt.). Andersen on taanlaste koduse väikekunsti ületamatu meister, kes oma loomingu parema osaga seisab rariteedina eraldi, väljaspool kirjandusloo ajalist seost.
et need ei meeldi mulle. KESKAEGNE KIRJANDUS Keskaeg 476-1492 pKr Haridust hinnati Roomas. Eeskuju veti kreeklastelt. Haridust peeti oluliseks. Naised ei kinud koolis. Hariduse osathtsus vhenes keskajal. Kirjaoskajad inimesed olid siis vaimulikud, mungad. Tegid lesthendusi, mberkirjutisi. Uusi tekste kirjutati, aga vhe. Kirjakeeleks oli ladina keel. Leidus neid, kes tundsid laialdasemat huvi oma elupiirkonna suhtes. Mdid ja muinasjutud silisid Euroopa realadel (Iirimaa, Island). Kirik ei suhtunud mtidesse hsti ja need kuulutati valeks. Nende asemel pdsid vaimulikud edasi kanda jumalasna mtide jms asemel. realadel silis folkloor paremini. Islandi eepika: Vanem Edda teadaolevalt vanim Germaani ja Phjala himude leskirjutis, mlestis, primused ja mdid. Kirja pandud Islandil. Silinud 37-osalisena. Kirja pandud 10-12.sajandi paiku. Loomiseaeg ulatub rahvaste rndamise aega vi veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku ksitlust,
aastal ja suri 1910. aastal. Lähiümbruse laste hulgas leidunud mänguseltsilistest on Betti Alver meelsamini maininud jaamaülem Fjodorovi tütart Zenjat, kellega suhtlemine andis esialgse vene keele oskuse, ning postmeister Veermanni tütart Erikat, kellega seltsimine tõi kaasa saksa keele alged. Lugema õppis Betti Alver venna kõrvalt varakult ega pruukinud seejärel enam ema muinasjutupalvetega koormama. Esimesi iseseisvalt loetud raamatuid oli vendade Grimmide muinasjutud ning seejärel populaarsed Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi ta õppima Tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pensionis pidamiseks ei jätkunud jõudu. Majanduslikult leidlik pereema asus esialgu lastega Tartusse üürituppa ning ainult nädalalõppudel oli pere koos Jõgeval. 1948
Esimene neist on arhailine periood, mis kujutab endast aega kuni 5. sajandi alguseni eKr ning hõlmab varase Kreeka kirjanduse sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Arhailine ajajärk jaguneb omakorda aga veel kolmeks väiksemaks perioodiks, millest esimeseks peetakse kirjanduseelset ehk Homerose-eelset perioodi, millele oli iseloomulik eelkõige suuline looming ja folkloor (müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne). Sellest perioodist on pärit ka mitmed laululiigid, mida esitati kooris ning kanti ette erinevatel riitustel ja töödel, näiteks viljalõikusel, viinamarjade pressimisel, ketramisel jne. Kõige levinum oli mütoloogilise sisuga eepiline laul jumalatest ja heerostest, mis andsid ainest ja olid aluseks ka suurtele poeemidele. Kirjanduseelsesse perioodi kuulub ka mitmesuguste jumalatele pühendatud kultuslaulude
kontsertide korraldamisetraditsioonile. 1850. aastailesitati k6ik Beerhovenisiim- toimetatud regulaarselt ilmuv eestikeelne ajaleht perno postimees (lgil7), fooniad pealeUheksanda,mis k6lasTallinnasesmakordseltalles 1886. aastal.1860. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sulest aastail 1857-1861 ilmunud "Kalevipoeg", aastail toimunud abonemenrkonrserride sarjastulid ettekandeleka Haydni ning tema muinasjutud ja "vru lauliku laulud", Lydia Koidula isamaaluuletused, Jakob Mozarti siimfooniad, aga ka fuchard W'agneri"Thnnhd.useri" avamdng, avamdng Hurda rahvaluulekogumise i-iritused ja "Yana Kandle" vdliaandmine, carl Robert
o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne · ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus)
arvab, et see ei too head. Kui üle tee jookseb must kass, püüab venelane kõigest väest halba ennet mitte uskuda, ent tunneb end sellele vaatamata ebakindlalt. Arvatakse, et venelased on väga rahulikud inimesed. Kuid tasub neid vaid veidi üles kütta või sundida midagi tõestama, kui nad pea ees tulle tormavad - mõtlemata, et võivad teha eksliku sammu, mida hiljem kaua kahetsevad. Venelaste hindamatu varandus on nende muinasjutud. Eriti armastatud on lood, kus peakangelastena tegutsevad Jemelja või Loll-lvani tüüpi tegelased. Sedalaadi isikud saavad kätte kõik, mida tahavad, tegemata selle nimel vähimaidki jõupingutusi. Venelastele on omane ühise suure rahvasumma tunne. Kusjuures selles summas võivad nad igasuguste pingutusteta leida ühise vestlusteema isegi täiesti võõraste inimestega. See on ka põhjus, miks ammustel aegadel oli näiteks väga lihtne talurahvas kokku kutsuda ja
-Psühhoanalüüsi autorikeskses uuringud süvenevad kirjaniku loomisprotsessi, uuritakse tema komplekse, suhteid vanematega... -Freudismi järgi on vajadus kunstiloominguga tegelda seotud allasurutud alateadvuslike ihadega -Psühhoanalüütilise meetodi abil on võimalik uurida ka teose tegelasi. -Psühhoanalüütikute üheks meelistegevuseks on otsida teoses peituvaid sümboleid ja anda neile tegelasest lähtuvaid seletusi -Põnevad zanrid on pshhoanalüütikutele müüdid ja muinasjutud, mille tõlgitud meeleolukad pildikeel avab vanade lugude varjatud poole, mis pealiskaudsel lugemisel jääb märkamata Eesti venelased mõjutavad poliitikat. Ajalugu kui arvamuste kujundaja. Integratsiooni programm. Keeleprobleem. ,,Proua Dalloway" Kui rääkida pronksiööst, siis ma ei ole selles kahjuks sugugi kindel. Tavaliselt mulle ei meeldi lükata kogu vastutust riigi õlgadele. Kuid seekord tahan
Kogukonnakeskse eluviisi hääbumisega kadusid kõigepealt aega ja intensiivsemat suhtlemist nõudvad folkloorsed traditsioonid, näiteks jutuvestmine, laul, ringmängud jms. Üsna iseloomulik on see, mis juhtus rahvaluule lühivormidega. Sotsiaalsete ning majanduslike olude muutudes, samuti etnograafiliste lahendiobjektide kadudes kadusid nii pärismõistatus kui ka põhiliselt talupojaühiskonna moraali- ja väärtushinnanguid edasi andvad vanasõnad. Talupojaühiskonna muinasjutud ja muistendid said uutes oludes tähenduse ajaloolist, pedagoogilist ja esteetilist õpetust jagava lugemisvarana (Viires 1998). Nüüdismaailma üks põhilisi kultuuridominante on Ameerika Ühendriigid ning paljud pärimuses ilmnenud uued nähtused on saanud kas otsest või kaudsest eeskuju just sealt. Tänapäeva ühiskonnale iseloomulik suurem empaatiatunne võõraste ning võõrapärase vastu on aidanud meedial ja kaubandusel näiteks iiri rahvakultuuri kogu
Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohapärimus – kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm “Pühad kivid Eestimaal”, 2011 (koost. Mall Hiiemäe) 30. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. Imemuinasjuttudele omased jooned Sarnase skeemiga lood Mees- ja naiskangelasega muinasjutud Tollid: kangelane, vastane, valekangelane, abistaja Põhisisu: probleem probleemi lahendamine Miljoo ja nimede kohandamine Muinasjutu kopositsioonireeglid ehk „seadused“ (A. Orlik): alguse, skemaatilisuse, tegevuse, vastandite, lavalise kaksuse, kordmise ja kolmarvu seadused. Nõiutud elukaaslane või sugulane; maagilised objektid. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? 32. Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt
Põhiprintsiibid on: looduslähedus, kunst ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses, rohke näitlikustamine, atmosfäär ei tohi õhutada konkurentsi, sõnaline ja selgitav hindamine. Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Rakendatakse kunstikasvatust, mis tugineb värvusõpetusele. Kasutatavad materjalid on looduslikud- puu, lina, siid. Välja töötatud nukuõpetus, olulisel kohal lavastamine ja draama. Kasutatakse rollumänge. T’ähtsad on muinasjutud ja nende esitamine. Reggio Emilia(saja keele meetod) põhimõteteks on kõikide kasvatusprotsessis osalejate vastastikune kommunikatsioon(lapsed, vanemad, pedagoogid), pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend, pidev toeeria ja praktika katsetamine-pedagoogika peab muutuma koos ajaga. Last nähakse kui terviklikku inimest, kellel oma identiteet ja kultuur. Laps soovib oma isiklikke võimalusi arendada, katsetada- Laps ise on avastaja ja looja, kes on sotsiaalne.
Kuulujutud võivad sisaldada folkloorset ainest, väljendavad ikka rühma norme ja väärtusi Walter Anderson (Eesti esimene rahvaluule professor) „Die Marspanik in Estland 1921“ (1925) Üks esimesi kuuljuttude käsitlusi maailmas Kuulujutt Tartus: Marss plahvatab kolmeks tükiks, üks tükk maale Levis ajakirjanduse vahendusel Kuidas eri ügiskonna grupid tõlgendavad „Klassikaliste rahvajuttude“ põhijaotus Muinasjutud Muistendid Müüdid „Lohetapja“ muinasjutt: lohe kirjeldused Üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim, vanahalv) „Lohetapja“ müüt Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna,
2004 võeti vastus soolise võrdõiguslikkuse seadus kuid see ei muuda olulist suhtmist. Sots mõttes kohandatakse lähtuvalt tema soost halvemini kui teisest soost inimest. Üht sugupoolt koheldakse seksuaalselt halvemini ja alandavamalt. 29. Sooline sotsialiseerimine Selle abil õpib inimene mehe ja naise normid. Kultuuris on välja kujunenud nii poiste kui tüdrukutele. Nt osad tulenevad juba lapsepõlvest poisile öeldakse mehed ei nuta. Selle õppimisel edendab suurt rolli, muinasjutud, lasteraamatud, rollid, varjatud õppekava. Inimene ei teadvusta et ta sealt omistab teadmised. Sots käigus tekivad soolistadu minapildid. Nt naistel on madalam enesehinnang kui meestel kuna naistel on tihti väiksem võimukogemus. Tihti võetakse juhtivalt pos naisi kui naine meeste maailmas ja teda ei võeta tõsiselt. Tema mitteametialased omadused on pidavea tähelepanu all pere lapsed, välimus. 30. Muutused perekonnas, laiendatud ja tuumikperekond
Gustav Adolfi Gümnaasium KULTUURIPÄEVIK (silmaringimapp) 12. klass I poolaasta 1. Näitus "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940 1991)" Kumu näitusesaalides/ kuraator: Anu Allas /12.10.16 2. Arutlus Euroopa tulevikust+ "Euroopa Liit jaguneb tulevikus tõenäoliselt kaheks"/John Playle/Postimees/30.10.17 3. Arutlus Eesti alkoholi poliitikast+ "Aidake eelarve täis juua"/Olaf Suuder/Postimees/16.11.17 4. Isiklik tsitaadikogumik Koostas: Getlin Vain Klass: 12.a Juhendaja: Anu Kell Tallinn 2017 Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (19401991) (Kumu näitusesaalid, kuraator: Anu Allas) Näitus kujutab 20. sajandi keskpaiga ja teise poo...
Anna Haava (Anna Rosalie Haavakivi) (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis 22. eluaastast hilis- eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886 «Postimehes». Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). tema viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapal...
Seetõttu on esiplaanil lüürika; ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline alge. Saksa romantism Eristatakse vararomantismi ja hilis- ehk kõrgromantismi. Nooremate literaatide vastasseis klassikale. Kunstnik kui geenius. Tundelisus ja fantastika. Huvi keskaja vastu: oma ajaloo ja juurte avastamine Jutustavasse loosse põimitud värsid, kahekõned, laulud, mõtisklused, kirjad, muinasjutud, legendid jne. Lüürika tugineb suurelt jaolt folkloorile. Romantikud J. C. F. Hölderlin Novalis E. T. A. Hoffmann Chamisso H. C. Andersen H. Heine Inglise romantism 18. sajandi 70.aastatel tekkinud inglise l romantismi eelduseks oli tööstuslik revolutsioon, mis tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas. Üleminek klassitsismist romantismi oli sujuv, l kuna klassitsismi traditsioonid olid nõrgad. Ülipopulaarseks tuli sentimentalistlik l romaan. Sentimentalismi tundelisus mõjus
Iga laps sai vanematelt kaa- sa teadmise, kuidas tuleb käituda, mis on hea, mis halb. Iseasi, kuidas seda teadmist kasutati, kõigil aegadel on ju eristatud mõisteid "hästikasvatatud" ja "kasvatamatu". Kasvatust mõjutas peale perekonna ja vanemate ka keskkond, milles laps kujunes. Seepärast on väga oluline teada ajastu mentaliteeti, väärtushinnanguid. Need omakorda peegelduvad nii suulises mälus kui ka kirjalikes allikates olgu need muinasjutud või luule, käitumiskorraldused või kirjapandud seadused , aga ka inimeste tavakommetes, ehitustegevuses, kodukaunistamises, riietuses. Peame mäletama eri perioodide inimese suhtumist jõududesse, mis on temast tugevamad: vaimudesse, jumalatesse, ainujumalasse. Kuivõrd oluline oli usk karistusse kogu vaadeldaval ajal võrrelduna karistamatuse põhimõttega tänapäeval: kui keegi ei näe, siis keegi ei näegi!
parajasti läbib, missuguseid impulsse ta sel perioodil vajab, mille suhtes on ta vastuvõtlik ja kuidas on vastaval arenguetapil võimalik hilisemale alust panna. Õppeaine ainus ülesanne ei ole teadmiste andmine, vaid eelkõige õpilase arengu toetamine. 12.aasta vältel õpitavad õppeained Baaskirjaoskuse arendamine Emakeel - rääkimise harjutamine, keele väärtustamine, kodumaise kirjandusega tutvumine Kirjandus - muinasjutud, legendid, vana testamendi lood, vana-skandinaavia ja kreeka mütoloogia, maailmakirjanduses tunutd raamatud. Matemaatika - kõik harud Võõrkeeled - tavaliselt kaks, koos sissejuhatusega vastavasse kirjandusse Ladina ja kreeka keel - tänapäeval veidi unarusse jäänud Ajalugu - vana ja uuema aja käsitlemine Geograafia - hõlmab kogu maailma maateadust Kunst - maalimine, joonistamine, voolimine, skulptuur Muusika - laulmine, plokkflöödi mängimine, muusika väärtustamine
arvas, et 19. sajand kujunes "Inimliku komöödia" põhjal). Veidrused. Käis ka Prantsusmaal. Inglismaal oli tema looming endiselt populaarne. Abiellus 30-aastaselt. Vahepeal püüdis toimetada ajalehte "Naiste maailm", mis läks aga tema boheemlaslikkuse tõttu pankrotti. Luksuslik ja pillav elu. Wilde kirjutas siis ainult häda sunnil (kui raha oli vaja). Seepärast oli teosed ka lühikesed. Esimesed proosateosed, muinasjutud ja novellid.1890. aastate alguses oli kuulsuse tipul. Kirjutas ka näidendeid. Wilde oli väga hea vestleja. · Jutustus "Canterville'i lossi vaim". · Romaan "Dorian Gray portree". Tema ainus romaan. · Draama komöödia "Leedi Windermere'i lehvik". · Muinasjutt "Granaatõuntest maja". Wilde looming kippus korduma. Ta läks paksuks ja kaotas sära jutustajana. Wilde'l oli suhe Sir Alfred Douglasega. Alfredi isale ei meeldinud see sõprus, ta saatis Wilde'le avaliku solvava kirja.
teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; 2. Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: –žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus; 3. Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? Muinasjutud, muistendid ja müüdid. 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? Kuuluvad. Vanas traditsioonis on aplju muistendeid üleloomulikest olenditest, nõidustest ja ajaloolistest sündmustest. Tänapäeval võib ka nii määratleda, üleloomulikeks jõududeks sobivad väga hästi nt UFOd, aga ka karma. Samuti on tänapäeval esindatud kümu, õudus- ja naljajutud, mida võib kaudselt nimetada ka
Metoodika: Kõik algab mõtlemisest! Enda suhe loodusega teadvustamine on kõige aluseks. Lasteaias korraldada praktilisi tegevusi loodusega suhestumiseks, kogemiseks ning avastamiseks. Näiteks erinevad õuesõppe vormid, matkad- ekskursioonid jne Lapsele anda sõnaõigust otsustusprotsessides ning toetada lapse kaasalöömist tegevustes. Näited: o jutuajamised- varjuteater, muinasjutud, hommikuringis teemade käsitlus o lasteaedades kasutada prügi sorteerimiseks võimalusi o Reggio Emilie tegevuskultuur (Terake lasteaed) o Õuesõppe vormid o Looduslikest materjalidest meisterdamine o Looduskasvatuslikud mängud o Õpetaja kui eeskuju rollis o Loodussõbraliku käitumise algatamised o Teemanädalates väikeste projektide algatused, näiteks puude istutamine
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ I-1 Svetlana Müürsepp VARANE LAPSEIGA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. LAPSE ARENGU ERIOMADUSED VARASE LAPSEPÕLVE PERIOODIL ..............3 1.1. Füüsiline ja psüühiline areng.......................................................................................4 1.2. Aineline tegevus .........................................................................................................6 1.3. Mängutegevus ............................................................................................................ 7 1.4. Kõneareng ...................................
Ühisjooned: lavaline kaksus, mao kõne, kinkija (doonor) proovilepanek, samad tegelased, sugupoolerollide kehtestamine, hoiatus uudishimu/sõnakuulmatuse eest karistus. 13. Mille poolest erinevad (nt A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. LéviStraussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevaid binaarseid opositsioone? Lévi-Straussi järgi põhinevad muinasjutud nõrgematel opositsioonidel kui müüdid. 14. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine. Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
