Tallinna Lilleküla Gümnaasium Riho Rästa XII a Referaat telesaatejuhist Hannes Võrno Uurimustöö meediast Juhendas Epp-Mare Kukemelk Tallinn 2010 Sisukord Referaat telesaatejuhist Hannes Võrno................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Elu........................................................................................................................................4 Hannes Võrno kohta on öeldud, et ta on universaalne kaubamärk mis on teistest parem kuna temast ei ole saanud kas näiteks ,,miljonäri Hann...
Samuti mõjutab negatiivselt eelkoolieas nö trillimine, kus lapsel kooli minnes hakkab igav (pole vajadust pingutada, sest laps teab ja oskab kõike). 2.1 Õpitegevusega harjumine enne kooli Õpitegevuse korrastamine toimub vastavalt lapse vanusele ja rakendades sobivaid õpimeetodeid. Koolivalmiduse üheks näitajaks on kujutlusvõime areng. Kujutlus on seotud mõtlemisega, lapse mõtlemisoperatsioonide arenguga. Arendavaks tegevuseks on muinasjuttude lugemine ja jutustamine. Muinasjutud pakuvad palju mõtlemisainet. Piiratud kujutlusvõime puhul, tekib huvi puudus. Lapse kujutlusvõimet ja arengut pidurdab telesaadete ja koomiksite vaatamine. Lugemisoskus- tänapäeval üks populaarsemaid teemasid lapsevanemate seas. See ei ole ainult tähtede ja häälikute kokkupanek. Lugemise erinevad astmed: 1. Mehaaniline lugemine- lugemisoskuse madalaim tase. Mõte suunatud lugemistehnikale. 2
6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Betti Alver(1906-1989) sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid kutsuma hakati teda loomulikult Bettiks. Lugema õppis varakult tänu vennale, esimesi iseseisvalt loetud raamatuid oli vendade Grimmide muinasjutud ning seejärel populaarsed Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. Aastaid hiljem on luuletaja öelnud, et midagi proosalisemat ja ebakodusemat kui tema lapsepõlvekodu olevat raske ette kujutada. Kaks tuba ja köök raudteekasarmus, ühel pool rööpad, teisel maantee, rahu ega omaetteolekut ei mingit. Algul unistas rohkem näitlejakutsest ja õppis klaverimängu. Koolis olles igatses alati kodu, armastas kolmapäeva ja laupäeva. Kolmapäeval teadis, et natuke veel laupäevani ja siis saab koju
trükk: redigeerinud Daniel Palgi, EKS, Tartu 1926 ,,Matsil unes, teistel ilmsi", (näidend) Tartu 1901 16 ,,Wõimlemise ehk gümnastika õpetus kooliõpetajatele, koolidele ja iseharjutamiseks", Tartu 1904 ,,Elu-pudemed" (lühiproosa), Tartu 1909 ,,Sõja päiwilt" (lühiproosa), Tartu 1910 ,,Lastejutud", Tartu 1911; 2. trükk Tartu 1925 ,,Sõjamehe sõnastik", Tallinn 1914 ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud ja teisi jutte". Koostanud, redigeerinud ja järelsõna: Ants Järv. Sari Eesti lastekirjanduse varamust, ER, Tallinn 1979; kordustrükk: ER 2008 ,,Tondi-Tônu"; ,,Kivialused" ,,Hundil on need hullud jutud: eesti lastekirjanduse antoloogia", 3. köide, koostaja Andres Jaaksoo. Steamark, Tallinn 1998, lk 1038 Ansomardi mälestuskivi. Asub Pitkade talus, Jalgsema järve kõrval, keskusest umbes 700m kaugusel Võhmuta poole
Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Mari-Ann Remmel ,,Mõisalegendid. Harjumaa" (2008) Valdo Valper ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus" (2010) Mari-Ann Remmel ,,Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast" (2011) 36. Mille poolest erinevad rahvapärased muinasjutud, rahvamuinasjuttude töötlused ja kunstmuinasjutud? Rahvapärased muinasjutud: paljude rahvaste seas räägitavad noorte ja täiskasvanute muinasjutud. Rahvamuinasjuttude töötlused: rahvapäraste muinasjuttude süzeed pandi kirja, sõnastati ümber ja hakati trükis avaldama. Neist said üldtuntud ,,lastejutud". Kunstmuinasjutud: rahvamuinasjuttude eeskujul kirjutatud muinasjutud, mille süzeed on kirjanikel endal välja mõeldud, kuigi neis võidakse
· veedade kirjandus vana india - 1500-500 ekr. Pühakiri, püüab sõnastada maailma olemust ja inimese kohta selles. Esitavad maagilisi loitse · tehniline kirjandus juriidlised, ajaloolised teosed 500 ekr 1500 pkr. Sutra kui tehniline kirjandus, õpetus, kasutusjuhend. · eepika 500 ekr 500 pkr. Mahabaratha ja Ramajana. Eepiline luule ja lüürika. · klassikaline kirjandus 500 ekr -1500 pkr. Klassikalised india muinasjutud. Need on ka kõigi meile tuntud muinasjuttude algupärad. · budistlik kirjandus 500 ekr 1500 pkr. vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. 10. Konfutsius ja tema ,,Vesteid ja vestlusi". Tangi dünastia ja selle luuletajad (Wang Wei, Li Bo ja Du Fu). Hiina romaani zanri kujunemine Mingi dünastia ajal. Hiina Nobeli kirjanduspreemia laureaadid Gao Xingjian ja Mo Yan. Konfutsius oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof
Katrin Katrin Orav Orav 2008 2008 Aleksandr S. Puskin · 1799 - 1837 · 1. Maailmakuulus vene kirjanik · Kirjandusse tuli 19. saj. II kümnendil · Loomingus esindatud nii romantism kui realism Luuletused Poeemid Värssdraamad, -romaanid ("Jevgeni Onegin") Muinasjutud Jutustused · Kirjandusliku ajakirja "Sovremennik" asutaja · Oli seotud dekabristidega, kes 1820. a-tel olid edumeelse mõtte kandjad Venemaal Perekond Nimi Iseloomustus Sergei Lvovits Puskin 1770 - 1848 Puskini isa, erumajor. Nadezda Ossipovna 1775 - 1836 Hannibal Puskini ema, kiiva iseloomuga.
Kolmest teemast valida kaks.) 1) Vana-Kreeka kirjanduse arengujärgud Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vana-Kreeka kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast.
Romantism Demokraatlikud ideaalid vabadus , võrdsus, vendlus levisid kogu Euroopas.Ajastule on iseloomulik , et ka kunstnikud ja muusikud osalesid võitluses.Hoogustus rahvusliku kunsti areng.Romantikud pidasid väga oluliseks oma kunstis kohalikku koloriiti ja seetõttu tegelesid ka rahvakunsti kogumise ja uurimisega.Romantikute tähelepanu keskendus erandlikule isiksusele.Romantilise kangelase missiooniks on tõe kuulutamine.Romantikutele kuulub väide: " Mõistus võib eksida , tunne ei eksi kunagi. " Romantikutele on omased suurused kontrastid kõiges.Kõigist kunstidest seadsid romantikud esikohale muusika,sest see kajastab kõige võimekamalt inimesetundeelu.Romantikud hülgasid ranged klassitsismi vormiskeemid,tekkisid vabas vormis muusikateosed.Romantilises muusikateoses on loogiliselt arenev sündmustik.Romantikute lemmikzanriks on soololaul.Instrumentaalmuusikas tekkis programmiline muusika s.t.helilooja poolt oli antud teosele sõnaline sel...
Avalikud loengud, elab jõuka mehe elu. Pöördub Inglismaale tagasi ja abiellub 30ndal eluaastal Constance Lloydiga. Tema luksuslik eluviis nõuab suuri väljaminekuid ning mõne aasta pärast hakkab välja andma naistelehte The Women's World. Kirjutab kõigest. Tal oli küll hea sulg, kuid lööb laiskuse tõttu käega ja pühendub kirjandusele. Tol ajal hinnatakse teda kui head jutuvestjat ja hakkab muinasjutte avaldama, nt muinasjutud ,,Õnnelik prints" ja ,,Granaatõuntest maja". 1890ndal kirjutab ,,Dorian Gray portree". Proosaga on rohkem jama, seega kirjutab pigem näidendeid, nt ,,Leedi Wintermere'i lehvik", ,,Ideaalne abikaasa", ,,Tähtis on olla tõsine". 90ndate alguses on tema hiilgeaeg, on hinnatud kirjanikuna, seltskonnainimesena. Teist pidi oli tal ka vaenlasi, sest ta ei väsinud satiiritsemisest ja erilisuse rõhutamisest. Tähelepanu ja materiaalsete asjade rikkus viib inimese lodevuse ning elutüdimuseni
uus- romantistid näevad, et inimene on huku äärel, tööstuse areng ei taga õnne, väärtustavad inimese hinge ja tundmusi. Kunstnikud pööravad pilgu religiooni ja esoteerika poole. Kunsti peeti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. 3. Iseloomusta sümbolismi. Saab alguse Prantsusmaalt. Levib sealt Euroopasse. Sümbolism hõlmab kõiki kultuurivaldkondi. Inspiratsiooni saadakse kirjandusest (romaanid, luule), antiikmütoloogiast, keskaegsetest Skandinaavia muinasjutud ja ka piibli teemad. Maalidel kujutatakse mitte nähtavat maailma. Idealiseeritakse ja ülistatakse suuri sügavaid tundeid (pahesid, voorust, iha jne). Eesmärgiks polnud reaalsusue kujutamine vaid nende ülesanne oli elutõe otsimine. Neil olid lemmiktegelasteks naised. Kahte moodi: 1. puhas, vooruslik, idealiseeritud ja 2. saatuslik naine, kes võrgutab, hukutab mehi. Pikkade mustade juustega,ja küüntega. Kujud väljavenitatud ja taustad ebareaalsed. Andsid edasi väärtusi ja eetikat. 4
*Skylla ja Charybdis- merekoletised *Greif-kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom , tarkuse sümbol *Argonaudid- meresõitjad Argo-nimelise laevaga * 2. Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nim Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, mis on loodud 8 saj eKr kuni 5 saj pKr. Antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vanat ja muistset. 3.Kirjanduseelne periood Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut, kreeka folkloori-müüdid, muinasjutud, loitsud, vanasõnad, mõistatused. Lauludega pöörduti jumalate poole. Laule esitati enamasti kooris. 4.Jumalad *Zeus-peajumal, kelle sümboliks olid välgunooled *Hera-kõige vägevam jumalanna, Zeusi õde ja abikaasa.Sümbol oli biodeem. *Apollon- kaunite kunstide jumal *Pallas Athena-tark jumalanna, sümbol oli öökull õlal *Aphrodite-armastuse jumalanna ja Erose ema. Sümboliseeris ilu *Hestia-kodukolde jumalanna *Ares
Puskin 1799-1837 Sündis Moskvas aadli perekonnas, ema oli hanniballide soost (Puskini soontes voolas neegri verd). Hariduslembeline pere, lapsi kasvatas prantsuse kubermant seega oli lastel prantsuse keel hästi suus. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis (Tsaari küla). Vabameelne õhkkond, suur tähelepanu kirjandusel. Tutvus paljude noorte ohvitseridega, kes olid edumeelselt meelestatud, nendest kasvas välja dekabristlik liikumine, mille eesmärk oli tsaari kukutamine. Jõuavad ülestõusuni, mis surutakse maha. Dekabristid kasutasid kirjandust oma ideede hankimiseks. Tähtsamad autorid: Rõlejev, Bestusev-Marlinski (,,Reis Revelisse" räägib pikalt Tallinnast), Küchelbecker (lapsepõlve vetis Avinurme mõisas, palju lugusid Eesti ajaloost). Puskin katsetab kirjandusega juba lütseumis. Käsikirjaliselt ilmub luulekogu, aga see jääb ilmumata, se...
10 klass - I tund Kunstikultuuri ajalugu: Sissejuhatus: kunst ja kultuur. Sissejuhatus 1. kultuuri ja kunsti mõiste 2. kunsti osa ühiskonnas 3. kunst ja religioon Mõisted Kultuur, Kunst Kultuuri ja kunsti olemus Kultuur on üldine, ajastule tüüpiline, teatud tsivilisatsiooni, etnilist gruppi, rahvust või ühiskondlikku kihti iseloomustav nähtus, milles võime eristada mitmesuguseid filosoofilisi, eetilisi ja esteetilisi ideaale. Kunst on aga puhtalt isiklik, igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos. Kunstniku ülesanne on väljuda üldtunnustatud ratsionaalsetest esteetilistest printsiipidest, et luua tõeline, originaalne ja täiuslik kunstilise väärtusega kunstiteos. Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise ja analüüsimisega. Kunst ja kultuur Lugeda L.Leesi "Kunstilugu koolidele" lk 8 - 11; J.Kangilaski "Üldine kunstiajalugu" lk 7 ...
õppima, et hea võidab kurja. Selles vanuses ta juba oskab esitada küsimusi ja tema mõttemaailma on veel võimalik mõjutada. Laps on nagu plastiliin ja see sõltub meist vanematest, millise inimese me temast voolime, millise hoiakuga ja milliste arusaamadega. Tolstoi muinasjutt sobib siia väga hästi. Iseseisvaks lugemiseks sobib see raamat 8- 9 aastastele. Selles vanuses nad loevad ise ja saavad juba paljudest naljadest paremini aru. Samas nad on veel selles eas, mil muinasjutud on neil üheks lemmikžanriks ja hakkab tekkima isu seikluste järele. Siin on mõlemat. TLÜ Haapsalu Kolledž Natalia Mertsalova Klassiõpetaja II kursus
EDUARD WIIRALT (20.03.1898 – 08.01.1954) ERLE MAIDO EDUARD WIIRALT (20.märts 1898 Peterburi kubermang – 08. jaanuar 1954 Pariis) oli Eesti graafik „Lamav tiiger“ LAPSEPÕLV • E. Wiiralt sündis 20.märts 1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo kreisis Gubanitsa vallas. • Isa Anton Wiiralt ja ema Sophie-Elisabeth Wiiralt olid Robidetsi mõisa mõisateenijad. • Eduard ja tema vennad Oskar ja August käisid Kalitino külas kohalikus algkoolis. • 1909. a asus perekond Järvamaale, kus isa sai valitseja koha parun von Schillingile kuuluvas Varangu mõisas. LAPSEPÕL V • Poisid õppisid algul Koeru haridusseltsi koolis. • Koolis märgati Eduardi kunstihuvi. • 1913. aastal panid vanemad poisid Koeru saksa erakooli. „Monika“ KOOLIAEG • Õppetöö toimus vene ja saksa keeles. Ka vahetundidel oli Eesti keele rääkimine keelatud. • Fakultatiivainena...
Eesti rahvaluule kohta avaldas Kreutzwald kirjutisi teaduslikes väljaannetes, abistas A. H. Neusi tema publikatsioonide juures ja kommenteeris Forseliuse-Boeckleri teost eesti rahvausundist ning kombestikust "Der Einfältigen Ehsten...". Rahvaluulet käsitas ta rahvusliku kirjandusloomuliku alusena. "EESTI RAHVA ENNEMUISTSED JUTUD" Ka K. teine peateos "Eestirahva Ennemuistsed jutud" on otseselt välja kasvanud rahvaloomingust. Põhiliselt valmisid need muinasjutud 1850. aastail, osa nendest ilmus kolmes väikeses raamatus (1860, 1864, 1865); kogu teose 43 muinasjuttu, 18 muistendit avaldamine sai teoks SKSi väljaandel (Helsingi 1866, 4. tr. Tartu 1924, 8. tr. 1967, 9.tr. 1978). Rahvasuust kuuldud jutuaineid, osalt ka saksa muinaskogudest ja mujalt tuttavaid motiive rahvapärases laadis arendades on Kreutzwald loonud neist terviklikud kunstiteosed, mille põhihoiakus väljendub rahvalik elukäsitus.
Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohapärimus kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm "Pühad kivid Eestimaal", 2011 (koost. Mall Hiiemäe) 30. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. Imemuinasjuttudele omased jooned Sarnase skeemiga lood Mees- ja naiskangelasega muinasjutud Tollid: kangelane, vastane, valekangelane, abistaja Põhisisu: probleem probleemi lahendamine Miljoo ja nimede kohandamine Muinasjutu kopositsioonireeglid ehk ,,seadused" (A. Orlik): alguse, skemaatilisuse, tegevuse, vastandite, lavalise kaksuse, kordmise ja kolmarvu seadused. Nõiutud elukaaslane või sugulane; maagilised objektid. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? Muinasjutud? 32. Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile
Kullase valgusega Oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson) Miljöö - teose aeg-ruum Monoloog - tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. 3 Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimese). Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus ja lõpp (Elas kord..., Kuskil maal..., Kui nad surnud ei ole..
,,Etniline rühm on ennast teadvustav inimrühm, kes kannab ühiseid traditsioone, mida ei jaga teised, kellega kontaktis ollakse." (DeVos). Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus, toit jne aitava määratleda, kuhu inimene/rühm kuulub, aitab luua idenditeeti. Etnilise idenditeedi loobki suuremas osas folkloor. Võib teha pika nimekirja, mis käib folkloori mõiste alla ja mis aitab kujundada idenditeeti: juba eespool nimetatuile ka müüdid, muinasjutud, vanasõnad, rahvariided-, meditsiin, tmurdekeeld, needused, mängud... jne jne jne. Herder on öelnud, et rahvalauludes peitub selle rahva hingelaad (nt lätlaste dainad). ,,See viis, kuidas sa mind praegu näed, ongi see, mis ma tegelikult olen, ja see on minu esivanemate viis." Märgid ja narratiivid: 4. Nägemus folkloorist ja selle kandjast enne ja nüüd (L.Honko, A.Dundes) Vt punkte 1 ja 2... Vist... 5. Keelepuu teooria, kontaktiteooria ja soome-ugri rahvad (P
„Etniline rühm on ennast teadvustav inimrühm, kes kannab ühiseid traditsioone, mida ei jaga teised, kellega kontaktis ollakse.” (DeVos). Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus, toit jne aitava määratleda, kuhu inimene/rühm kuulub, aitab luua idenditeeti. Etnilise idenditeedi loobki suuremas osas folkloor. Võib teha pika nimekirja, mis käib folkloori mõiste alla ja mis aitab kujundada idenditeeti: juba eespool nimetatuile ka müüdid, muinasjutud, vanasõnad, rahvariided-, meditsiin, tmurdekeeld, needused, mängud... jne jne jne. Herder on öelnud, et rahvalauludes peitub selle rahva hingelaad (nt lätlaste dainad). „See viis, kuidas sa mind praegu näed, ongi see, mis ma tegelikult olen, ja see on minu esivanemate viis.” Märgid ja narratiivid: 4. Nägemus folkloorist ja selle kandjast enne ja nüüd (L.Honko, A.Dundes) Vt punkte 1 ja 2... Vist... 5
38 6 Veski ehitamisest jõkke järelejäänud nurgakivi hakkasid kohalikud elanikud Tondikiviks kutsuma. See Tondikivi on praegu alles Ahja jõe veest välja paistmas. Tondikivi lähedal kasvab kaldal ilus mets - Mihklimäe palu. 7 Kasutatud kirjandus M. J. Eisen, 1926, Tartumaa muinasjutud, Tartu, Hermann http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/22.html vikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Vanapagan 8
Vana-Liivimaa kirjanduse peamised zanrid; 1. luule eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstilin...
Vanasõna päritolu Vanasõnad kuuluvad suhteliselt kergesti keelepiire ületavate zanride hulka. On olemas ütlusi, mida tuntakse täiesti rahvusvaheliselt, võiks öelda koguni globaalselt, on üle-euroopalisi vanasõnu, Põhja-Euroopa ühisvanasõnu, kõigile slaavi rahvastele ühiseid, samuti ka läänemeresoome ühisvarasse kuuluvaid jne. Arvatavasti on vanasõnalaenud Ida ja Euroopa vahel kulgenud samu peateid pidi, mida mööda liikusid muinasjutud ja teisedki kultuurimõjud, nimelt Oriendist a) Vahemere idarannikut mööda Hispaaniasse; b) Idast Kreeka kaudu Sitsiiliasse ja Itaaliasse; c) Kesk- ja Väike-Aasiast Bütsantsi ja Balkani poolsaare kaudu Ida- Euroopasse. Euroopa piires on vanasõnalaenude liikumise põhisuund olnud arvatavasti romaani rahvastelt germaanlastele, viimastelt läänemeresoomlastele. Vanasõnade levikul on tähtsaks peetud selliste kirjalike allikate mõju nagu antiikkirjandus ja piibel. (A. Hussar, A. Krikmann, I
Tallinna Muusikakeskkool Walt Disney Nimi 8.klass Tallinn - 2009 - Walter Elias Disney sündis 5.detsembril 1901 iiri asukatest Disney'de perekonda. Osa oma lapsepõlvest veetis Walt Kansas Citys, kus ta koos oma ligi kümme aastat vanema venna Roy'ga kell kolm hommikul tõusma pidi, et tellijatele ajalehed kätte toimetada. Nende perekond oli alati olnud rahalistes raskustes ning poiste isa Elias saavutas majandusliku kindlustatuse alles siis, kui pojad juba täisikka olid jõudnud, saades osanikuks ühes Chicago puuviljazeleed tootvas ettevõttes. Chicagosse kolides sai ka Walt zeleevabrikus tööd, kuid oli vägagi rahul kui tal avanes võimalus asuda alaliselt tööle öövahina, sest see andis talle võimaluse õppida joonistamist, mis oli paelunud teda juba varasest east peale. Oma algsed teadmised kunsti vallas sai Walt õppides Kansas City Kunstiinstituudis ja Chicago Kauni...
24. Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. 25. Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 26. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. 27. Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks 28. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata 29
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Timo Pällo 11M klass Eduard Viiralt Referaat Juhendaja: Tiiu Randmann HWG 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Eesti Vabariik kuulus 1920. Ja 1930. Aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja realismilähedusest ning isikupära soosiva kunsti õitsengust. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20. Sajandi alguses, kuid seda imetlusväärsem on kiire aren, mille eesti kunst 1920. Aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega Eesti riik tunnustas kunsti ...
võimsate Lõviväravate, mööda marmortreppe kuninga palee megaronini, kust avaneb hingemattev vaade. Kõkidest niisugustest kohtadest kõnelevad tänapäeval hordide viisi reisiraamatud, muinasjutud ja ilukirjanduslikud teosed. Kõige ehedam näide on Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev". Romaan räägib 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnevast armastusloost noore juudi tütarlapse ja keskealise kooliõpetaja vahel
Kuues sõrm Helga Nõu Pärt otsis oma õde Kerlit. Algul nad elasid lastekodus, aga siis pandi ühte peresse elama. Pärt ei olnud printsi välimusega. Ta passis õde kooli värava juures, aga õde ei tulnud. Poiss arvas, et tüdrukut varjatakse tema eest. Politsei viis ta ära, sest tüdrukute vanemad kartsid ahistamist. Ta on seal kooli juures juba seitse aastat passinud ja tüdrukuid nuusutanud. Karina, kes on pärit usklikust perekonnast, oli teel opile. Nimelt pidi ta oma neeru loovutama haigele vennale, Anarile. Karina oli armukade oma venna Anari peale, kes oli kiuslik poiss. Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vend saatis talle ise kirjutatud armastuskirja, et Karina Viktoriga kohtama läheks. Läkski, aga Viktor oli koos oma pruudiga ja vend koos sõbraga irvitas tema üle. Anari vajas uut neer...
Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodustab allveearheoloogia, mis tegeleb veealuste muististe tundmaõppimisega.
kogudustes eladisd, kogunesid tln'se sõjapakku. 1706.a valmis põhjaeestikeelne UT käsikiri.Ut ilmus 1715a. Piibli tõlkimine aitas kaasa ületada murdeerinevused ja luua aluse ühtsele eesti kirjakeelele. Eesti kirjakeele ärkamisaeg- enne 19saj oli eesti kirjakeel saksa keele tugeva mõju all. 19 saj algul toimus suhtumises eesti kirjakeelde murrang. Selle põh romantiline tormi ja tungi filosoofia : muinasjutud, rahvaluule. Kirjakeele arendamiseks hakati eeskujusid otsima eesti keelele lähedasest soome keelest. 19 saj II poolel töötati väla eesti keele uus kirjaviis. Uue kirjaviisi teke- 19 saj I poolel sai üha selgemaks ,et vana kirjaviis ei vasta eesti keele häälikulisele ehitusele. Uue kirjaviisi põhimõtteid esitas esmakordselt Ahrens. Kirjakeele korraldamine 20.saj alguses- 19 saj lõpul oli oluliseks kirjakeele korraldajaks Hermanni tegevus
muinasjutulohedega, vaid ohud tekivad meid endid ümbritsevast reaalsusest, loodusest (näiteks koletislik mürgipõõsas, rohutirtsuparv, kondor). 21. H. CHR. Anderseni muinasjuttude poeetilisus ja filosoofiline sügavus. 10 Anderseni muinasjuttude filosoofiliine sügavus ilmneb ühest lausest, mis on tema elu moto: “Kõige ilusamad muinasjutud kirjutab elu ise.”. Anderseni muinasjuttude filosoofiline sügavus seisnebki selles, et ta oma muinasjuttudesse põimib iseenda vaated elule ja on püüdnud muinasjuttude abil mõjutada maailma (eelkõige Taani elu). Poeetilisus seisneb tema muinasjuttude tohutus hingestatuses, kõik, millest ta räägib, tundub talle nii ilmatu tähtis ja saab ka lugejale momendil kõige olulisemaks kogu maailmas. Anderseni poeetilisem muinasjutt on ehk “Merineitsi”
see aga päevavalgust ei näinud tsensuuri tõttu põhjaliku ümbertöötamise tulemusena valminud variant (20lugu) ilmus 1857-61 1860 määrati ales osaliselt ilmunud teosesele Peterburi TA poolt Demidovi auhind eepose rahvaväljanne trükiti 1862 Soomes Kuopios "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjandus arengus Ka tema teine peateos "Eestirahva Ennemuistsed jutud" on osaliselt välja kasvanud rahvaloomingust Põhiliselt valmisid need muinasjutud 1850 aastail Rahvasuust kuuldud jutuainete põhjal kirjutatud lugude põhihoiakus väljendub rahvaliku elukäsitus Avaldas regivärsivormilise poeemi "Sõda" (1854) Alates 1870 aastast kuni elu lõpuni tegeles ulatusliku maailmavaatepoeemiga "Lembitu" Teos avaldati postuumselt Helsingis 1885 Lydia Koidula (1843-1886) Kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson Sündis 24 detsemberil 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena
Ainult mitte maa peal, sest tegelikkus on karjuvas vastuolus soovide ja ideaalidega. · TUNDED Romantism on tunnetekultuse aeg muusikas. Pettumine revolutsioonis ja pettumine kaasajas suunas loovinimest tegelema enda sisemaailmaga. Kui eelmise ajastu kunstnik oli ühiskonna liige, siis nüüd luuakse oma kujutluste maailm ja sageli asetab looja ennast oma teose peategelaseks. · TEEMAD: Sageli kasutatavad (uudsed) teemad: minevik, fantastika, müstika, muinasjutud, loodus. Domineerib armastus, unelmad ja nende purunemine, kannatused. Surm personifitseeritakse. · KIRJANDUS JA MUUSIKA: Paljusid romantilisi heliloojaid mõjutasid ja insprireerisid kirjanikud. Näiteks: Schiller - Beethoveni IX sümf. Finaal ,,Ood rõõmule";. Müller - suhteliselt tundmatu, kui Schuberti lalutsüklite ,,Talvine teekond" ja ,,Ilus möldrineiu" tekstide autor; Goethe - ,,Noore Wertheri kannatused" eeskujuks Berliozi ,,Fantastilisele
3.5. Lastekirjanduse tutvustades võib lapsi olla grupis ettelugemine ja jutustamine. rohkem. K olmeaastseks saades oskab Lapsed on enamsti kuulajad. Lapsi enamik lapsi kasutada õiget saab ergutada kaasa elama, lastes neil kõnekeelt ning nad võtavad aktiivselt teha liigutusi, hääli jms. Etteloetavad rääkides tegevusest osa. Nüüd võib ning jutustavad palad, muinasjutud ja tekkida situatsioon, kus kõik lapsed salmid ei tohi olla pikad ega lastele tahavad kangesti rääkida, mitte teisi võõraste tegelastega. Hea on, kui lapsi kuulata. Seepärast peaks neid lastele saab teksti juurde ka tegevusi, eriti kui lastele on teema illustreerivaid pilte näidata. tuttav ja neil on juba tahtmist kaasa Illustratsioonid peavad olema lastele
Lastega peredes on traditsioonidel väga oluline roll. Traditsioonid annavad lastele mõista mida nende vanemad tähtsaks peavad, mida nad hindavad ja millesse nad usuvad. See on ka põhjus miks lastega peredes on traditsioone rohkem ja need on palju mitmekülgsemad. Üks levinud traditsioone on lastele õhtul mõni muinasjutt või midagi ette lugeda mis oli ka minu peres kunagi ja mulle väga meeldis. See aitas hästi maha rahuneda ja tegi tuju heaks sest muinasjutud lõppevad ju alati hästi. Veel meeldib mulle minu peres jõulude traditsioon kus saab tavaliselt 3 peret kokku: ema, mina, õde, kasuisa ja teine pere on isa, isa naine, ja seal peres kasvavad lapsed. Need lapsed on juba suured ja nende kaaslased on ka seal, kolmas pere on vanaema. Nii tuleb inimesi umbes 15ne ringis, koos ehitakse kuusepuud ja igaüks toob kodust kaasa midagi ise valmistatud, näiteks pirukad, piparkoogid, mandariinid, kommid jne
· 1884.aastal abiellus ta jõuka naisterahva Constance Lloydigia. · Sissetuleku puudusel hakkas ta naistelehe toimetajaks. Pärast seda hakkas tema loomingu viljakaim ajajärk. · Wilde armastas kirjutamise lõpetada nii-öelda ühe sõõmuga ja nii on tema teosed suhteliselt väikesed. · Pariisis lõi ta luuletuse ,,The Harlot's House" ja näidendi ,,The Duchess of Padua", mille ta lõik kindlale näitlejale, kes seda nõrgaks pidas ning näidend ise oli ka edutu. · Wilde muinasjutud on kogutud proosaraamatutesse ,,The Happy Prince" ja ,,A house of Pomegranats". · Satiirilised novellid: ,,Lord Arthur Savile's Crime". · 1890.aastal ilmub ,,Dorian Gray portree" · Näidendid: ,,Lady Windermere's"(1892), ,,A woman of no Importance" (1893), ,,The Importance of Being Earnest" (1984) ja ,,An Ideal Husband". Nendest alates algas Wilde hiilgeaeg, mis kestis 3 aastat. Wilde tunnistas näidendite nõrkust, kuid need tegid ometi inimestele nalja.
Kunstmuinasjutud - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga.Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süzeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. Tõsielulised muinasjutud tegelasteks arukad ja kavalad talupojad , kes tänu oma nupukusele saavad rikkaks Muinasjutu tunnused : 1)Väljakujunenud algus ja lõpp. 2)Sündmustiku kordumine, kindlad arvud, arvude 3 ja 7 sage esinemine. 3)Tegelased vastandlike omadustega (hea ja kuri). 4) Õnnelik lõpp, 5) sarnased algused ja lõpud (,,Oli kord...", ,,Elas kord..."), 6) headuse ja kurjuse vaheline võitlus.
Rokkar ise on aga aus ja vaba, läheb, millal tahab ja ütleb, mida tahab. Minu meelest on sel kõigel luuletamisega väga palju ühist. Luule, olgu suurtele või väikestele, peab samamoodi olema särtsu täis nagu rokenroll! Üks õige rokkar on ikka luuletaja ja üks õige luuletaja on ikka rokkar." Milline on talvemälestus lasteaiast, mida teevad meie issid, kuidas tuleb külla vanaisa ja milline näeb välja vihmaladina Ladina-Ameerika tants? Kes on tööpõlgur ja kuukulgur, millised on muinasjutud ühe lausega, mida küsida kilpkonnalt ja mida teeb kissell pükstel? Sellest raamatust leiad kõigile nendele küsimustele vastused. 4. Wimbergi keeleuuendustest Wimbergi raamatud on grammatiliselt tavapäratud. Selleks on aga kindlasti õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale. Loodan, et lapsed saavad Wimbergi raamatuid lugedes aru, et kirjanik teeb natuke vigurit. Samas on see keel nõks lähemale loomulikule kõnepruugile
mütsi ta varus?” Punamütsike poes maksis eurosid sada ja kübara ostis, mis must nagu pada. Sel kübaral lint lehvis uhkelt kui plagu ja kunstlilli rippus seal peotäie jagu. Punamütsike hüüdis: “Siit hetkest kas teate, mind Kübaradaamiks nüüd kutsuma peate!” Hall hunt seda kuulis, ta kummardas maani ja kübaradaami viis reisile Taani. 1. Luuletus pärineb Urve Timmuri raamatust “Lumekuninganna märkas lehes…” 2. Valisin selle luuletuse, sest mind on alati köitnud muinasjutud ning oli tore näha, et keegi on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest. 3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega, seekord ta küll ei läinud maale vanaemale külla, kuid siiski on luuletuse algallikale/-mõttele hästi viidatud. 4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Kas ja miks te loeksite pigem luuletusi muinasjuttudest või klassikaliselt novellivormis
arusaamise oskust. Armastusluule ,,Raugad", ,,Suvi". Poeemid ,,Lugu valgest varesest", ,,Ulla", 1937 ,,Pirinipuu", 1938 ,,Pähklikoor". 2 periood 1937-1959. Käsitluslaad realistlikum. Elu nähtuste analüüs. Meeleine maailm. Iroonia on asendunud kriitikaga. 1937 ,,Mõrane peegel", 1963 ,,Tähetund", 1971 ,,Eluhelbed", 1979 ,,Lendav linn", 1988 ,,Korallid Emajões". 10) Ilukirjanduse zanrid ja põhiliigid Ilukirjandus ehk belletristika. Proosa(eepika) - novell, romaan, jutustused, muinasjutud, muistendid, eeposed, anekdoodid. luule(lüürika) - sonett, haiku, luuletus, ood, pastoraal. draama - komöödia, tragöödia, draama. 11) Kõne-ja lausekujundid a) epiteet - nimisõna laiend N: Maa on maksakarvaline b ) võrdlus - N : Nii kui vahuse jõe. c) metafoor - ülekantud tähendus välise tähenduse alusel. N : puust palitu, taevasilm d) isikustamine - mitte inimlikule elu omastamine N : Mõte südant sööb e) ümberütlemine - tabu, eufenism N : põrguvürst, arumrõõm
Luuditsa külas on loodud esimene omaalgatuslik koduloomuuseum ning Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule. Peterburis tegutseb vadjafiilide ring, kes käivad vadja memmedelt lindistamas vanu laule ja lugusid. On ehk tegu esimese vadjalaste rahvusliku ärkamisega? Keele ja kultuuri taastamisest On soetatud ka kirjavara. 2004. aastal ilmus Muslimovi ja Kuznetsova koostatud 40-leheküljeline raamat "Vaa kaazgõt" (Vadja muinasjutud, enamikus Paul Ariste kogutud). Lisaks Muslimovi käsikirjalisele õpikule koostas Vitali Tsernjavski 2007. aastal raamatu "Vaa tseeli (Izeõpõttaja)", mida saab internetist. Kui varem on vadja rahvusliikumine toiminud omaalgatuslikult, siis viimasel ajal on hakatud vadja asja vastu huvi tundma ka riiklikul tasandil. Sõktõvkaris töötav Venemaa soome-ugri keskus on näiteks lülitanud järgmise aasta tegevuskavva vadja aabitsa väljaandmise, peetakse plaani luua vadja ja isuri kultuurikeskus
Hagen, keda on hoiatatud sõitmast, läheb siiski teistega koos. Kriemhildi ässitusel puhkeb pidusöögi ajal tüli, mis lõpeb tapatalgutega. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen. Ta keeldub avaldamast omal ajal Kriemhildilt röövitud Nibelungide aarde peidukohta Reini põhjas, ehkki Kriemhild lubab talle aarde vastu elu. Kui selgub, et tapatalgutes on süüdi Kriemhild, surmab vana väepealik Hildebrand ka tema. Üks eepose iidseid allikaid on kahtlemata olnud muinasjutud. Nende motiivid seostuvad peamiselt Siegfriedi ja Brünhildiga. Muinasjutuline on Siegfriedi üleinimlik jõud, mida näitavad tema lahing 12 hiiglase ja 700 vägilasega, võitlus lohega, haavamatus, imepärane mõõk jm, ning Brünhildi tugevus ta lennutab oda, mida kolm meest vaevalt liigutavad. Ka kosimisvõitlus on muinasjutupärane. Mütoloogilise motiivina esineb eeposes näkkid hoiatus Hagenile. Siegfriedi ja Kriemhildi armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses
Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistab elamiseks Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda ja tema urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks, millega on ka seotud mitmed muinasjutud. [1] Rebaseid on kümme liiki ja nende eluiga on 15 aastat[4] Välimus Rebase pikkus on ~110cm ja kaal ~5kg. Saba võib olla kuni 40cm.[2] Saba on rebasel kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, isoleerib ja soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise kommunikatsiooni vahendiks.[1] Karvastiku seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane tumedamate karvadega selja keskosas, kõhupool on tuhkhall või valge.
Tartu Ülikool Eesti rahvaluule FLKU.04.082 Kadri Sado Rahvaluule kaasaegses maailmas noore inimese identiteedi kujundajana Juhendaja: Tiiu Jaago Tartu 2009 Sissejuhatus Rahvaluule on püsiv kunstiväärtus, mis traditsioonilises tähenduses hõlmab kõike, mis seondub meie esivanemate poolt pärandatud vaimse loominguga. Rahvaluuleteadlasi on läbi aegade paelunud küsimus traditsiooni sarnasusest ja erinevusest eri rahvastel, eri kohtades ja eri aegadel. Hilisemal ajal on üles kerkinud küsimus, kas ka tänapäeva noored oskavad ja suudavad hinnata rahvaluulet. Huvi pakkuv on kas see, kas noortel on aimu, et rahvusliku elujõu taga peituvad endisaegsed kombetalitlused, uskumused, tavad ja traditsioonid, mis on sotsiaalse kapitalina ravusliku identiteedi teenistuses. Käesoleva töö käigus üritati välja selgita...
jaamaülem Fjodorovi tütar Zenja ja postmeister Veermanni tütar Erika. Zenjaga koos mängides omandas Betti vene ja Erikaga saksa keele alged. Lugema õppis Betti venna Martini kõrval juba üsna noorelt. Esimesed iseseisvalt loetud raamatud olid vendade Grimmide muinasjutud ning Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. Hiljem luges ta käepärast tõsisematki Lev Tolstoi ja Eduard Vilde teoseid. Lisaks ema tarberaamatutest 1877. aastal trükitud ,,Kassuline kögi ja majapiddamise ramat", mida Betti hoidis mälestuseks alles kogu elu. 5 1.2 ÕPIAASTAD Esmalt käis Betti Alver õppimas 1914. aastal kodukohas proua Kilgi erakoolis
,,Tuhat ja üks ööd" Seal oli palju islamiusuliste rahvaste muinasjutte. Paljud muinasjutud olid toodud Egiptusest, kuid kõigi tegevuspaigaks oli toodud Bagdad. Religioon Ohverdati. Hiinlaste arusaamist Üks jõukas Usuti jumalaid
Leelo Tungal “Pimedusest Anna Haava “Mu süda usub” koorub valgus” Mu süda usub õnne, Sündida võib sädemest Suurt – meresügavat, suure sooja algus. Kus säravad muinasjutud Pimeduse südamest Ja imed puhkavad. koorub kirgas valgus. Mu süda usub valgust, Need, kel osaks saanud rõõm, Mis tõuseb säält sügavast, teavad, mis on kurbus - Mis kutsub tuhanded õied teenimatult kibe sõõm Kõik elusse uinumast. laulma harjund kurgus. Mu süda usub elu, Jahedas ja tohutus, Mis selge õnnistus on, tundmatus maailmas Mis maine ja okkaline,
5 fakti elust ja 5 loomingust romaani esindajatest George Gordon Byron: Elu: 1. Ta oli kapten John Byroni poeg ja matemaatik Ada Lovelace'i isa. 2. Ta astus Kreeka iseseisvussõtta võitlema Osmanite riigi vastu. 3. Byronil olid kompjalad (jalapöia väärarend). See takistas tal tantsida. 4. 19. aprillil suri ta 36-aastasena malaariasse. 5. Kümneaastaselt päris ta pärast oma vanaonu surma Newstead Abbey mõisa Nottinghamshire'is. Looming: 1. Alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste kirjutamisega. 2. Tänu "Childe Haroldi palverännaku" esimese kahe laulu avaldamisega 1812. aastal sai ta paugupealt kuulsaks. 3. Byroni teostes avaldub maailmavalu, milles leidub rõõmu vaid loodusevaatluses. 4. Byroni loomingul on olnud eriti suur mõju slaavi kirjanduste arengus. 5. Ta lõi kirjandusliku kangelase arhetüübi (teoste kangelased on intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haava...
kodudes veel pikaks ajaks koduseks keeleks saksa keel ning prioriteediks saksakeelne haridus. Nii avalduski eesti rahvuskultuur algusest peale eelkõige saksa kultuurist üle võetud vormides. Rahvuslikust ärkamisest ning eestlaste kultuurilise eneseteadvuse kasvust annavad tunnistust Õpetatud Eesti Selts (asutatud Tartus 1838), Johann Voldemar Jannseni toimetatud regulaarselt ilmuv eestikeelne ajaleht Perno Postimees (1857), Kreutzwaldi sulest ilmunud Kalevipoeg, tema muinasjutud ja Viru lauliku laulud, Lydia Koidulaa isamaaluuletused, Jakob Hurda rahvaluulekogumise üritused ja Vana Kandle väljaandmine, Jakobsoni Kolm isamaa kõnet, Johann Köleri kunstnikutegevus ja muud ettevõtmised Johann Voldemar Jannsen 1857 hakkas seal välja andma ajalehte "Perno Postimees ehk Näddalileht. 1845. aastal ilmus tema kogumik 'Sioni-Laulo-Kannel'. See sisaldas lihtsaid rahvalikke laule, mille kohta Jannsen ise märkis, et neid võib laulda igal ajal ja igas kohas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
