DORIAN GRAY PORTREE Oscar Wilde Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. "Dorian Gray portrees" esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort dzentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Dorian...
Rahvavalgustuslik tegevus: ,,Viina katk" teos lõpetamaks joomarlust rahva seas, ÕES-tegi ettepaneku jätkata Faehlmanni tööd, ,,Maarahva Kasuline Kalender", Eesti I populaarteaduslik ajakiri ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on", ajakiri ,,Maa ja mere pildid", ajakiri ,,Sipelgas", arstiraamatud ,,Lühikene õpetus tervise hoidmisest","Kodutohter". Tähtsus: kirjutas eepose, palju didaktilist loomingut, valgustas iseseisvumisaja ja rahvaluule avamisega, muinasjutud käsitlesid tolleaegset maaelu, ennemuistsed jutud on kaasa aidanud ka Eesti kunstipärase proosa/sisu- ja vormikäsitluse arengule, tõi luulesse keerukaid värsisüsteeme, stroofistruktuue, I populaarteaduslik ajakiri, rikastas meie sõnavara. 7. Koidula osa eesti kirjanduse kujunemisel (ka teater): oli Eesti Postimehe asutamise juures (toimetaja), ,,Vanemuise" seltsui asutamisejuures, rahvuslik teater vanemuine aastal 1870 ja üldlaulupeol oli abiline.
kangelaste teline olemus ji massidele mistmatuks. Teostes ei ptud edas anda tavalist, tpilist ja igapevast. taaselustusid keskaegsete rtliromaanide imed, maagia, seiklused ja fantastika. Otsiti erandlikke olukordi, milles avaneb kangelaste sisemine olemus. muinasjutulaadne. Pgenetakse tegelikkuse eest. Scott - ajalooline romaan vannad Shlegelid, Novalis ja Tiech algatasid filosoofilise kallakuga romaani. anrid: romaan, luule, novellid, eeposed, muinasjutud, romantiline draama. 3. Pukini elu seiklusrikas. Raamatu kangelastel sarnaseid jooni nagu tal endal. Kasvatusele prati thelepanu. Pole vanematele phendanud htegi rida. 15 aastaselt esimesed luuletused ajakirjanduses. Seltskonnaelu. Otsis naist. Sellel ajal poli luule patriootlik. 1820-1824 nim. lunaperioodiks- pseb vidule P-i romantilise luule krgperiood. Temperamentne mees. 4.Sureb duelil 1841. Hea haridus. Phi luuleteemad: kirglik vabaduseihaldus, pd, protest rhumise vastu. Sgav patriorism
Sümfoonia nr 2 ("Vägilassümfoonia") Sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides" Keelpillikvartett KORSAKOV (1844-1908) 19.sajpopulaarsemaid vene heliloojaid Lapsena tahtis saada meremeheks 1871.a õppejõud Peterburi Konservatooriumis 1874.a töötas dirigendina 1883-1894 õukonnakapelli dirigent Peterburi Konservatoorium kannab tema nime LOOMING Rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Poeetiliselt programmiline Huvitavad orkestri- ja kõlavärvid Meelisteemad: - Muinasjutud - Eksootiliste maade kõlavärvid - Sümfoonilised meremaalingud Ooperid: Ooper-ballett: - "Lumivalgeke" - "Mlada" - "Muinasjutt tsaar Süidid: Saltaanist" - "Seherezade" - "Sadko" - "Hispaania capriccio" - "Tsaari mõrsja" - "Maiöö" - "Lumineid" CESAR CUI (1835-1918) Prantslane, kes emigreerus Venemaale Hariduselt sõjaväeinsener Heliloojana ebahuvitav, ebakvaliteetne Tegutses kriitikavallas
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Palmi Rätte KESKKONNAKASVATUS Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 1.KESKKONNAKASVATUS LASTEAIAS Keskkonna kasvatus koosneb kahest sõnast keskkond ja kasvatus. Sellisel määral on keskkond laiaulatuslik. Sinna kuulub: 1. Looduslik keskkond 2. Inimese ehitaud keskkond 3. Sotsiaalne keskkond Koolieelse kasvatuse omapäraseks jooneks on see, et tegevus peab sobima vastavale vanuserühmale. Keskkonnakasvatuses on tõhusaks õppimismeetoditeks ka matkad. Matkad ümbritsevas kodupiirkonnas tutvustavad lastele ühelt poolt looduskeskkonda, teiselt poolt tehiskeskkonda. Kindlasti on tähtsaim meetod koolieelikute kasvatuses vaatlemine ehk erinevate nähtu...
Keelpillikvartett NIKOLAI RIMSKI- KORSAKOV 19.saj populaarsemaid vene heliloojaid (1844-1908) Lapsena tahtis saada meremeheks 1871.a õppejõud Peterburi Konservatooriumis 1874.a töötas dirigendina 1883-1894 õukonnakapelli dirigent Peterburi Konservatoorium kannab tema nime LOOMING Rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Poeetiliselt programmiline Huvitavad orkestri- ja kõlavärvid Meelisteemad: - Muinasjutud - Eksootiliste maade kõlavärvid - Sümfoonilised meremaalingud Ooperid: Ooper-ballett: - “Lumivalgeke” - “Mlada” - “Muinasjutt tsaar Süidid: Saltaanist” - “Šeherezade” - “Sadko” - “Hispaania capriccio” - “Tsaari mõrsja” - “Maiöö” - “Lumineid” CESAR CUI (1835-1918) Prantslane, kes emigreerus Venemaale Hariduselt sõjaväeinsener Heliloojana ebahuvitav, ebakvaliteetne
,,On olemas ka uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb eelmistega sarnaseid, kuid mittemateriaalseid mälestisi, vanadest rahvastest allesjäänud uskumusi ja lugusid, ideid, mis püsivad meie ajal, kuid ei ole siit pärit." Folkloristika tegeleb lihtrahva muistendite, kommete ja uskumustega. Oma algupärases tähenduses tähendas rahvas euroopa talupoegi. Ka tänapäeval tegelevad mõned folkloristid ainult maaelu uurimisega ning neile ei ole oluline muinasjutud, ballaadid, poeemid. Sellist uurimisviisi nimetatakse pigem rahvateaduseks. Burne definitsioon folkloori kohta: ,,Üldmõiste, mille alla koonduvad ja mahuvad traditsioonilised uskumused, kombed, jutud, laulud ja ütlused, mis on käibel mahajäänud rahvaste seas või säilinud enam arenenud rahvaste harimatute klasside juures." Uuem käsitlus mõistab, et rahvas ei ole välja suremas ning rahvakultuure võib leida igal pool maailmas nii linnas kui ka maal.
Eduard Wiiralt Martin Lapin 31/10/2012 Valtu Põhikool Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. I maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Vabadussõja puhkedes, astus Wiiralt 1918. detsembril algul vabatahtlikuna Tallinna Kooliõpilaste pataljoni. Pataljonist moodustati 2. soomusrongi dessantmeeskond. Rindel oli noor kunstnik kuni 1919. aasta märtsini, mil kooliõpilased toodi tagasi Tallinna ning rakendati valve- ja sisekaitseteenistusse. Sõja ajal osales noor kunstnik oma ...
[Lydia Koidula "Talvine metsasõit" või Tammsaare "Poiss ja liblik" Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. [Juhan Smuul "Muhu Monoloogid" ja Jaan Kross "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjutu sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. [ rebane - kaval inimene]. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed. Muinasjuttudel on omad seadused : kindel algus ja lõpp [elas kord, kui nad surnud ei ole..
ajaloolisi sündmusi, religiooni, filosoofiat, kõike seda millega saame luua maailmavaate ja läbi saada erinevate mõtetega. Suhtlemises on võimaldanud mulle paljudes eri seltskondades sõna sekka öelda, isegi siis kui ma pole teemaga eititi kokku puutunud. Annab lisaks keelelisele osavõtule enesekindlust ja võtta osa teadmiste vallas. Teiseks aspektiks tahan võtta seda, et raamat õpetab keelt, kõige esmased vahendid selleks olid siis lastele mõeldud aabitsad või muinasjutud, mis olid esimesed teosed ka mulle, mida hakkasin väike-ealiselt lugema. Keel ise on meile kõigile päris vajalik asi suhtlemiseks, samuti enese väljendamiseks, mis ka ühendab inimesi. Lugedes teoseid olen saanud enesekindlust sõnastuses, et saaks aktiivselt suhelda soravalt nii võõrastega välisriikidest või siis isegi oma rahvusest isikutega. Paljud, nagu minagi, olen ma endale tegelikult elu lihtsamaks teinud sellega, et olen vaadanud audio-visuaalselt
KIRJANDUSE AJALUGU ANTIIKKIRJANDUS KESKAJAKIRJANDUS RENESSANSIKIRJANDUS Sajand 8.saj. eKr 5.saj. pKr 5.saj. 15.saj. (Lääne- 14. 15. saj. (Itaaliast) (vanakreeka ja vanarooma Euroopas) kirjandus) 476.a.-10.saj. (Varakeskaeg) 11.saj. 15. saj. (Klassikaline keskaeg) Ajastule Vana-Kreeka: mütoloogia, ,,Unustuse ajajärk", usu Usk inimvõimetesse, maalikunsti iseloomulikud jumalad, erinevad laulud levik,. kirikukeskne elu, levik. Sonetid ja novellid. märksõnad. (jambid, hümnaiosed), hariduse levik. Linnade Commedia dell'arte, Piibel. õpetused ja manitsused, kasv. Uued zanrid ...
Juurde loeti vastavat luulet. Neile kõikidele kirjutas muusika Sibelius see oli finlandia. On soomlastele väga tähtis. Poem algab aeglase sissejuhatusega ja sisaldab kahte iseloomujoont: 1)taha võidelda Edward Grieg -Per günti looja .Harmoonia ja meloodia on omapärased. Väljendus vahendeid on tal vähe. Ta on mõjutanud meie mehi nag mart saar. Armastab väga väike vorme peetud põhjamaade shopääniks. Meeldisid hirmsasti muinasjutud. 1862 lõpetab klaveri kompositsiooni eriala samal aastas andis kodulinnas oma esimese kontserdi(Bergelis) Nina Hagerup saab griegi naiseks ja enamus griegi laule on tema naisele kirjutatud. 1866 aastal tuleb kodumaale tagasi ja hakkab organiseerima kodumiaist muusikaelu organiseerima. Kontserdi public oli harimatu. Kontserdid olid pühapäeva hommikul aga samal ajal olid ka kiriku loengud. 1874 aastal saab hendrik I kirja palvega kirjutada muusika per gyntile. 1876 kantakse see ka oslos ette
1.1 Mänguoskused Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks ja arenemiseks. Mängu võime vaadelda kahelt seisukohalt: mäng laste elu organiseerimise vormina, täidab ülesannet pakkuda lastele eakohast meelepärast tegevust mäng täidab kasvatuslikku funktsiooni, mille abil saab lahendada kõlbelise, sotsiaalse, vaimse, füüsilise ja esteetilise kasvatuse ülesandeid Lapse mäng ei kujune iseenesest, selleks on vaja täiskasvanu poolt tulenevaid suunamisi. Täiskasvanust sõltub kas ja kuidas laps mängib. Mängu võib juhendada otseselt ja kaudselt. Otsene juhendamine suuline juhendamine, näidismäng, kaasa mängimine. Kaasa mängimine on vajalik eriti, siis kui laste koosmäng ei hakka sujuma. Kaasa mängimisel näitab õpetaja erinevaid rolle ja nende rollide juurde kuuluvaid tegevusi, vahendeid. Kaudne juhendamine aja, ruumi ja vahendite piisavuse tagamine, laste tegevuskeskkonna kujundamine ja mängurühmade moodustamine. Õppe- ja k...
Kuid tema kuulsaim teos on instrumentaal klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt", mille ta kirjutas 1874. aastal. Satiirilistest lauludest tasub ära märkida teose ,,Kirp", milles on välja toodud õukonna rumalust ja lipitsemist. Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. Rimski-Korsakov on tuntud ka rikkalike orkestrihelide kokkusulatamise tõttu, mis avaldub eriti "Hispaania cappriccio`s" (1887). See orkestripala on poeetiline muusikaline jutustus hispaanlastest ja lõunamaisest loodusest, milles instrumentide väljenduslikud ja virtuooslikud omadused on täiuslikult ära kasutatud. Anni Larin 11B
seinal ja teistest seinalolijatest peajagu üle. Ja huvitav on see, et koju seinale ma tema pilte ei tahaks. Sellised asjad on mujal vaatamiseks. Ainult ühe riputaks üles: ,,Bild Wilder Wein" erepunaste lehtedega seinalt alla looklev metsviinapuu. Väikeses kambris on muinasjuttude ja jõulutuba. Loomulikult langes esimene pilk väga tuttavale asjale, Lüüdia Vallimäe-Marki Lumeeide illustratsioonidele. Lapsepõlves meeldisid mulle Grimmide muinasjutud väga, eriti Lumeeit. Kunstniku akvarellid on armasd ja mõnusad ja lund sajab ju ainult siis, kui Lumeeit patju klopib. Tore on asju uskuda. Kena oli ka Oskar Kallise ,,Kolmikpilt" Salmest, Lindast ja Orjapiigast. Väga puhtad vähesed värvid ja selged jooned. Palju on kasutatud sinist, on tunda ehtsat külma talve ja muinasjuttu. Oli Kallis ju Laikmaa parim õpilane. Peet Areni ,,Madonna lapsega" tõi hoobilt meelde A.Düreri. Kaalukauss kaldus vääramatult AD suunas. Rahu ja harmoonia
Kärdla Ühisgümnaasium EDUARD WIIRALT Referaat Anett Roosa 9. a Kärdla 2011 Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli eesti graafik. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta ...
Realism. 1. TOO VÄLJA REALISMI TUNNUSED. Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu miljöö; sündmustiku asjalik, rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu; ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; objektiivsus- autor seisab otsekui kõrval, lihtsalt jälgib toimuvat; kangelasteks on harilikud inimesed; nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ülespuhutust või liigset kunstipära jne. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. 2...
Meelevald - mille nimel sina teenid? Mk 10:42-45 "Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: "Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejaiks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal. Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane, sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud. et lasta end teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!" Kogu meie maailm on üles ehitatud rahavõimu peale. Selle peale, et enne tuleb raskelt rügada ja erinevaid rikkust ja au jagavaid asju taodelda, kui saab keskenduda tõelisele elule - perekonnale ka sõpradele; ligimestele ja keskkonnale. Meie seas levivad muinasjutud, kuidas postiljonist sai miljonär; kuidas perenaine loteriiga võitis, nagu rätsep Õhk; kuidas targad noored mõtlesid välja Skype'i ja müüsid õigel ajal maha ja said rikkaks. Kes ...
Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Silver Allemann Antiikaeg Antiikajaks loetakse Kreeka ja Rooma vanaaega, I aasta tuhat eKr - 5saj. pKr. Vana-Kreeka Arhailine Kirjanduseelne periood hõlmab kreeka folkloori müüdid, muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja kangelastest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduslikeks mälestusmärkideks on Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Hoseidose õpetlikud eeposed "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" Atika ajajärk
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne). Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel. Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama). Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg. Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu. Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Narratiiviteooria eeldab narratiivse teksti ja fiktsionaalse maailma eristamist. Lugu narratiivis esitatud sündmused Tekst sündmuste esitatud (nt kirjapandud) kuju narratiivis Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Fi...
kunstlikud ained? 72. Miks neid küsimusi 100 peab olema? 73. Mitu liivatera on peotäies? 74. Kui suur on universum? 75. Miks usutakse, et kui keegi ütleb, et taevas on 4 miljardit tähte ja kui keegi ütleb, et pink on värskelt värvitud/värv on märg, siis kontrollitakse ? 76. Kuidas leiutati silmapiiri valem? 77. Kas silmaringi saab ka valemiga arvutada? 78. Kas armastuse jaoks on samuti valem olemas? 79. Tõe valem? 80. Aususe valem ? 81. Mis värvi on südametunnistus? 82. Kas muinasjutud saavad tõeks ? 83. Kas UFOd kasutavad bensiini või diiselkütust? 84. Kas kividel on hinged? 85. Kas nahkhiired kardavad verd? 86. Miks Kamikaze piloodid kiivreid kandsid? 87. Kas sebra on must valgete triipudega või valge mustade triipudega? 88. Mida lambad lugema hakkavad, kui nad magama lähevad? 89. Miks lambad vihmaga kokku ei tõmbu? 90. Kas lumehelbel on oma maailm? 91. Kas tunneli lõpus on valgus? 92. Kas Jumal võib olla naine? 93. Kas Jumal oskab harfi mängida? 94
proovida ka erinevaid rollimänge. Lapse juhitud rollimängud annavad talle võimaluse väljendada oma muresid, emotsioone ja kogemusi. · Raamat: Raamatu valmistamine sobib hästi noorukitele, kelles pulbitseb nii mineviku, oleviku kui tulevikuga seotud emotsioone. raamatus saab kasutada fotosid lapsepõlvest, perest, sõpradest, olulistest sündmustest. Raamat annab hea võimaluse oma emotsioonide koondamiseks ning oluliste mälestuste talletamiseks. · Muinasjutud ja jutukeste kirjutamine: Muinasjutud sobivad hästi eelkooliealistele. Muinasjutu võib ette lugeda ning sel teemal pildi joonistada. Muinasjutt toetab joonistamise protsessi ning võtab vähemaks ärevust midagi ise välja mõelda. Jutukese võib lugeda enne kunstilist tegevust või toetavalt selle ajal, samuti on arendav ning infortmatiivne lasta lastel kirjutada jutukesi enda valmistatud tööde põhjal.(Tartes- Babkina,H; 2010) 1.2 Kunstiteraapias kasutusel olevad materjalid:
„Kalevipoega“ avaldada . • 1894 lood Etnograafia muuseum loojaks Oskar Kallas. • 1909 Tartus Eestirahva muuseum. • 1870 loodi „Eesti Üliõpilaste Selts“ kogusid materjali , esemeid, rahvaviise. Soome- Ugri rahvad Rahvajutud • Muinasjutt on väljamõeldis ehk vabafantaasia vili, mida jutustatakse huvi ja kaasaelamis rõõmu rahuldamiseks. • Muinasjutud on valdavas enamuses rahvusvahelised ehk laenatud • Eestit on peetud leviku lõpp punktiks, edasi siit ei ole levinud, kuid on saabunud nii läänest kui idast. • Muinasjutuga tegi algust Soome folklorist Anti Aarne • Muinasjuttudel ilmnevad teatud seaduspärasused: kordused, kolm tegelast, lavaline taksus(kaks tegelast on laval), võideltakse kas nõu või jõuga, põhijutuks on millegi võitmine või raskuse ületamine, eelduseks on mingi häda.
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
Sarnaneb rüütliromaanile. Euroopas kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos (1757a.) Teosele on omased daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks. Neil on üleloomulik jõud ja kosimisoskus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 12.sajandist. Venemaalt. Üleminekuaja teos. Uue usuga kaasnesid kirjanduse eemaldumine mütoloogiatest. Vene eepos meenutab Lääne-Euroopa kangelaslugusid. Tähtsal kohal sõjameheau ja patriotism. Eepos räägib noorest valitsejast Igorist. Sõjaretkedest, põgenemistest
Politseinik Kasja oli see, kes teadis mida lastega peale hakata, et leevendada nende kaotusvalu. Ta viis lapased vanaema puu juurde, et seal nad saaksid vanaemaga hüvasti jätta. Ta proovis leevendada seda tühimikku, mis oli lastel tekkinud vanaema kaotusega. Surma mõistega puutuvad lapsed kokku juba üpris varajases eas. Näiteks, paljudes muinasjuttudes esineb ju surm, kuid muinasjuttudes pöördub tavaliselt kõik jälle heaks ja nii ei olegi muinasjutud koledad. Freudi teooria kohaselt erineb laste arusaam surmast täiskasvanute omast. Lapsed ei oska seostada surma hirmu ja hülgamisega, mida seostavad täiskasvanud. Surm seostub lastele eelkõige eraldatusega. Kui mõelda enda leina kogemustele, siis üldiselt on minu elus vähe leina olnud ning lapseeas oli ainult paar matust. Minu esimene kogemus oli kui ma olin viie aastane. Minu vana- vanaema ehk ,,mamma" suri talvel, sellel aastal oli talv hästi küla ja lumerohke. Meid lapsi,
Juhan Kunder (1852 1888) Juhan Kunder (26. detsember 1852 Holstre vald 24. aprill 1888 Peterburi) oli eesti näitekirjanik, luuletaja ja pedagoog. Ta oli Tartus ja Viljandis koolmeister, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, tegutses Aleksandrikooli liikumises ning kogus aktiivselt rahvaluulet. (Vikipeedia) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning Õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresi...
12. KLASS. KONTROLLTÖÖ NR. 2 ( vastamine - jaanuari lõpp ,veebruari esimene nädal) 1.Mis on abstraktne kunst? Keda peetakse abstraktsionismi isaks? Abstraktset kunsti iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Abstraktsionismi isaks peetakse Vassili Kandinskyt "Unistuslik improvisatsioon". 2. Kes on silmapaistev geomeetrilise e. konstruktiivse abstraktsionismi suurkuju? Nimeta tema tuntuim töö. Esimene oli Piet Mondrian "Kompositsioon punase, kollase ja sinisega", tema kõrval oli teiseks suurkujuks Kazimir Malevits "Must ruut". 3.Millise kunsti puhul kasutatakse mõistet naivism? Nimeta kaks selle esindajat. Üks Eesti esindaja. Naivism kuulus looduslähedase kunsti hulka. Naivistide all mõeldakse tavaliselt asjaarmastajaid nn. pühapäevamaalijaid. Naivis...
15 min 5. 13.30 Osalejate ärasaatmine- juhendaja saadab osalised garderoobi. 5 min 6. 13.35 Ruumide kontrollimine- juhendaja korrastab ruumi. Juhendaja lahkub viimasena. 5 min 6. päev, 10.08.15, esmaspäev, 12.00-13.30 Eesmärgid: loova mõtlemise arendamine. 1. 11.30 Ettevalmistus- juhendaja seab valmis muinasjutud, mida igale grupile annab, olles eelnevalt muinasjutud välja valinud ning tekstid välja printinud. Pantomiimi tegevuste printimine ja sedelite välja lõikamine. 30 min 2. 11.55 Osalejate vastuvõtmine- juhendaja ootab osalejaid fuajees. 5 min 3. 12.00 Muinasjutu esitamine- 10 noort on jagatud kahte gruppi, igas grupis viis noort. Grupid said moodustatud loosi alusel, kõik kes said nr 1 sedeli läksid ühte gruppi ja kes said nr 2 sedeli moodustasid teise grupi
muremõtted justkui nõiaväel. Kunstnikuga kohtunud ajakirjanikul on aga raske seda sarmikat prouat vaadates uskuda, et ta üldse kunagi masenduses on olnud. Nii palju sooja energiat kiirgab temast. Kõige rohkem muretseb aga Ilon Wikland tänaste laste pärast, kes näevad teleekraanilt pea iga päev vägivalda. Ta soovitab lapsed sellest koledusest võimaluse korral eemaldada. Lugege muinasjutte! Wiklandi arvates peaksid täiskasvanud inimesed aeg ajalt muinasjutte lugema, sest muinasjutud on õpetlik lugemisvara kõigile. Rootsis ilmus hiljuti tema illustreeritud Selma Lagerlöfi ,,Püha öö". Idee seda joonistada tekkis, kui ta kuulas raamatut sisseloetuna lindilt. Nüüd on see imeilus, arvutute õrnade ja hõljuvate inglitega töö juba valminud. Raamat ise jutustab Lagerlöfi vanaemast; sellest, kuidas 5aastane Selma istus koos vanaemaga sohval ja kuulas tema muinasjutte ja laule. Vanaema surm täitis
Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele. Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel. Looming ja näited · Fantaasia elemente sisaldavad lood ja muinasjutud: Barbara-diloogia (1992, 1994), "Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval"(1997), "Anna ja Aadama lood"( 2003) · Eetilisi ja sotsiaalseid probleeme lahkavad jutustused: ,,Kirju liblika suvi"(1986), ,,Pille, Madis ja teised"(1989) · Noorsoojutud: ,,Neitsi Maarja neli päeva"(1980), ,,Varesele valu"(2002) · Luuletused ja värsslood: ,,Väike ranits"(1982), ,,Vana vahva lasteaed"(1988), ,,Palju õnne sünnipäevaks
1 matkitakse linnu häälitsust nii häälikuliselt kui ka intonatsiooniga. Sel juhul on täpsest kõlast olulisem nutikus ja huumorimeel loodushäälte kõla ja sisu edasiandmisel. Muinasjutulaulud Muinasjutte jutustades esitati tegelaste kõne mõnikord lauldes. Asjaosalised on enamasti loomad-linnud, kes käituvad inimestena, mõnikord ka (nt linnuks) moondunud inimesed. Eestis on lauludega muinasjutud säilinud Setumaal. Loitsud Loitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised: *loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine, tulesõnad, hundi- ja ussisõnad); inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne); *töö edendamiseks (tulesüütamis-, õlle- ja võitegemissõnad, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kala- jms õnne taotlevad loitsud);
Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. “Dorian Gray portrees” esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort džentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homos...
Tekstide vormiline kohandamine Lihtlaused Keeruliste grammatiliste konstruktsioonide vältimine Läbimõeldud sõnavalik Emotsionaalne esitus – intonatsiooni optimaalne kasutus Tekstide sisuline kohandamine Raske/võõra info ärajätmine/vähendamine Mõttelünkade minimaalne kasutus Taustinfo lisamine Teksti mõtte selge esitus Teksti selge liigendamine (osamõtted) Näide Aladini imelamp (Vanad head muinasjutud: 2.rmt) Aladin oli vaese Hiina rätsepa poeg. Tema isa oli surnud ja emal tuli ketramisega raha teenida, sest Aladin oli logard ja päevavaras.Ühel päeval tuli linna võõras mees. See oli Aafrika võlur, kes suutis mägesid üksteise peale kuhjata, ja ta otsis Aladini. Õpetaja kõne Väline: Tempo Hääldus Sõna- ja lausevalik Kordused ja rõhutamine Sisu: Teabe maht (sh. tööjuhised!) Taustteadmised (lapse kogemused ja teadmised)
JEAN SIBELIUS (1865-1957) · Esimene Soome helilooja, kes viis oma rahvusliku heliloomingu maailmatasemele · 6-a esimesed loomingukatsetused · 15-a esimesed ülesastumised pianistina · Haridus: õppis Helsingi ülikoolis õigusteaduse ja Helsingi muusikaakadeemias viiulit ja kompositsiooni · LOOMING: 1890-ndatel saavutas maailmakuulsuse o Töötas õppejõuna Helsingi muusikaakadeemias o 1900 loobus pedagoogitööst Helsingi muusikaakadeemias ja pühendus täielikult loomingule o 20.saj. algus loomingu kõrgperiood · 1899 organiseeriti soome kultuuriõhtu. Selle puhul kirjutas Sibelius patriootilise eteneuse ,,Ajaloolised stseenid". Siin kõlas esmakordselt sümf. poeem ,,Finlandia" · 1904 lahkus Helsingist Järvenpääle. Nimetas selle koha oma naise järgi ,,Ainolaks" EDVARD GRIEG (1843-1907) · Esimene Norra helilooja, kes sai maailmakuulsaks · Sündis Bergenis · Esimeseks õpetajaks ol...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Elulugu...............................................................................................3- 4 Looming................................................................................................ 5 Näitused................................................................................................ 6 Muu..................................................................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus..................................................................................9 1 Sissejuhatus Ekspressionism on kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, sellek...
Eesti 20. sajandi esimese poole tuntuim ja silmapaistvaim graafik Eduard Wiiralt (Viiralt) sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909. aastal siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal, kuid maailmasõja puhkedes asusid nad edasi Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. 1914. aasta oktoobris avatud Tallinna Kunsttööstuskool oli esialgu ainuke kunstiõppeasutus Eestis, mis andis üldise ning kunsttööstusliku keskhariduse ja kus õpetasid valdavalt Peterburi Stieglitzi Kunstikooli lõpetanud kunstnikud. Neist suurimaks autoriteediks oli Wiiraltile kahtlemata kunstnik Nikolai Triik. 1916. aastast pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused. 1918. aasta jõulukuul, haaratud kaasa üldisest rahvuslikust ...
Rajati tarkuse maju - nii raamatukogusid kui ka observatooriume. Nad tegelesid ka astronoomia ja astroloogiaga. Arenes ka arstiteadus. Apteek oli igas suuremas linnas olemas. Eriti kuulus oli araabia õpetlaste seas Ibn Sina. Teda kutsutakse araabia pärasel Avicennkas. Tema pani kirja raamatu ,,Arstiteaduse kaanon". Koraan oli üks araablaste kirjanduse tippteoseid. Teine tähtis teos oli muinasjutukogu ,,Tuhat ja üks ööd" Seal oli palju islamiusuliste rahvaste muinasjutte. Paljud muinasjutud olid toodud Egiptusest, kuid kõigi tegevuspaigaks oli toodud Bagdad. Araabia muusika Araabia kultuuri mõju ulatub Hispaaniast läbi Põhja-Aafrika Kesk Aasiasse. Neid rahvaid ühendab araabia keel j aislami usk. Muinasaegne Araabia karavani laul oli huda. Araabia muusika alus on erilised meloodiamudelid makaamid. Igal makaamil on kindel varjund näiteks uhkus, ilu ja elujõud.
ROMANTISM Sotsiaal- poliitilised muutused Euroopas 19.sajandil Vana Euroopa lõppu tähistav Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1799) vapustas valitsevat sotsiaalset ning poliitilist süsteemi. Monarhia langemise, vabariigi kehtestamise (1792), Napoleoni sõdade ja Viini kongressi (1814-1815) järel muutus Euroopa poliitiline kaart. 1830. aastate tööstusliku pöörde käigus mindi üle vabrikutoomisele, arendati masinaehitust, rajati raudteid. Kujunes välja töösturite ning palgatööliste kiht. Rasked töötingimused põhjustasid tööliste meeleavaldusi. Tööstusliku progress ja linnastumine mõjutas inimest ka psühholoogiliselt: rahvamassi sees muutus inimene anonüümseks ja selle võrra ka üksildasemaks. Demokraatlike liikumistega, mis jõudsid oma haripunkti 1848.a revolutsioonidega, kaasnesid uued nähtused ja protsessid konstitutsiooni kehtestamine, teoorjuse kaotamine. Demokraatlikud revolutsioonid idealisee...
1. Islamiteaduse ajalugu: teadmised islamist ja Araabia kultuurist kaubanduse ja vallutuste kaudu, 1143. a. koraani ladinakeelne tõlge, Hispaanias, Clyni Abti Peetrus Venerabilis poolt, 1543. a. koraani trükiversioon Baselis, 1590. a. araabiakeelne tõlge evangeeliumitest, Roomas, Edward Pocock, (1604-1691), Inglismaal, Oxfordis esimese Arabistika õppetooli rajaja, 1704-1717. a. prantslase Antoine Gallandi poolt tõlgitud 1001 öö muinasjutud, orientalistika mõiste tuleb esile esimestkorda Inglismaal 1779. a. ja Prantsusmaal 1799. a., 1873. a. toimub esimene internatsionaalne orientalistide kongress, 19. saj. muutub islamitead KORAAN Sissejuhatuse islamistikasse Lähis-Ida vanade keelte ja kultuuride õppetool (USUS.08.001) PhD Elo Süld 21.03.2016 Loeng 6. Üldandmed koraani kohta (stiil, keel, teemad jne) https://www.edx.org/course/introduction-quran-scripture-islam- notredamex-th120-2x http://iqsaweb.org/
, et see ei too head. Kui üle tee jookseb must kass, püüab venelne kõigest väest halba ennet mitte uskuda, ent tunneb end sellele vaatamata ebakindlalt. Arvatakse, et venelased on väga rahulikud inimesed. Kuid tasub neid vaid veidi üles kütta või sundida midagi tõestama, kui nad pea ees tulle tormavad mõtlemata, et teha eksliku sammu, mida hiljem kaua kahetsevad. Venelaste hindamatu varandus on nende muinasjutud. Eriti armastaud on lood, kus peakangelastena tegutsevad Jemelia või Lll-Ivani tüüpi tegelased. Sedalaadi isikud saavad kõik kätte, mida tahavad, tegemata selle nimel vähemadki jõupingutusi. Venelastele on omanem ühise rahvasumma tunne. Kusjuures selles summas võivad nad igasuguste pingutuseta leida ühise vestlusteema isegi täiesti võõraste inimestega. See on põhjus, miks ammustel aegadel oli näiteks lihtne talurahvas kokku kutsuda ja neid milleski vajalikus veenda
Anneli Oidsalu professorina Tartu ülikoolis 9 Kirjandusvõistlused Kirjastuse Loodus romaanivõistlus esimest korda 1927, võitis August Jakobsoni (19041964) naturalistlik romaan "Vaeste- Patuste alev". Ta on kirjutanud romaane, novelle, näidendeid, oli kõrgel tasemel tegev ENSV poliitikaelus. August Jakobsoni loomingust on ajale kõige paremini vastu pidanud muinasjutud. ALEKSANDER MILDEBERG, August Jakobson, 1957 Anneli Oidsalu 10 Kirjandusvõistlused Kirjastuse Loodus romaanivõistlus 1938 võitis Karl Ristikivi (1912 1977) romaan "Tuli ja raud". Ristikivi debüütromaan kuulub nn Tallinna- triloogiasse koos romaanidega "Õige mehe Ristikivi loomg: ajalooliste koda" (1940), "Rohtaed" romaanide sari, eesti esimene
Sümbolism Kunstnikul on oma teostes võimalik kujutada kahte eri liiki asju: ühelt poolt tõesti olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi jne., teiselt poolt aga igasuguseid ebatavalisi väljamõeldud olendeid, esemeid ja olukordi. Viimasteks pakuvad ainet kirjandusteosed, muinasjutud, mütoloogia, sündmused ajaloost, eelkõige aga kunstniku oma fantaasia. Just 19. sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest, huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad ...
Monoloogi kui teose ülesehituse võtet on kasutanud näiteks Juhan Smuul (1922 -1971) ''Muhu monoloogides'' (1968), Jaan Kross (1920) ''Neli monoloogi Püha Jüri asjus'' (1970). 28. Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 29. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. lmemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele (näiteks seitsme penikoorma saapad, küüntest kübar, isejahvatav veskikivi jmt). Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt (näiteks rebane kaval inimene). Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides
Monoloogi kui teose ülesehituse võtet on kasutanud näiteks Juhan Smuul (1922 -1971) ''Muhu monoloogides'' (1968), Jaan Kross (1920) ''Neli monoloogi Püha Jüri asjus'' (1970). 28. Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 29. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. lmemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele (näiteks seitsme penikoorma saapad, küüntest kübar, isejahvatav veskikivi jmt). Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt (näiteks rebane kaval inimene). Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides
o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur – rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus)
6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Betti Alver(1906-1989) sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid kutsuma hakati teda loomulikult Bettiks. Lugema õppis varakult tänu vennale, esimesi iseseisvalt loetud raamatuid oli vendade Grimmide muinasjutud ning seejärel populaarsed Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. Aastaid hiljem on luuletaja öelnud, et midagi proosalisemat ja ebakodusemat kui tema lapsepõlvekodu olevat raske ette kujutada. Kaks tuba ja köök raudteekasarmus, ühel pool rööpad, teisel maantee, rahu ega omaetteolekut ei mingit. Algul unistas rohkem näitlejakutsest ja õppis klaverimängu. Koolis olles igatses alati kodu, armastas kolmapäeva ja laupäeva. Kolmapäeval teadis, et natuke veel laupäevani ja siis saab koju
Kui alguses,armumise perioodil, oleme me nii pimestatud inimesest endast, et ei suuda märgata partneri pahesid,siis tihti just kooselu lõhub meil kujunenud illus- sioonse pildi kallimast.Lihtsalt kui me oleme inimesega koguaeg ninatpidi koos, siis õpime teda paremini tundma.Tihti võib see olla meeldiv, ent on ka juhuseid, kus kõik võib pettumuslikult lõppeda. Kokkukolimise algus perioodil võib tõesti kõik tunduda nagu muinasjutt, kus sina oled printsess ja sinu partner prints.Kas aga muinasjutud kestavad igavesti? Suhte alguses püüavad mõlemad pooled näidata kui head nad on,tuues välja just enda häid iseloomujooni.Sagedased sel ajal on kõiksugused hellitused,hoolitsemi- sed,romantilised zestid jne.Näiteks positiivsena naisele mõjub see,kui ta teeb end ilusaks(paneb selga ilusad riided, meigib end, hoolitseb enda eest jne) ning mees märkab seda ja tunnustab naist.Õrnemsugupool tunneb sisemist rahulolu, et ta meel-
Kirjandus voolud Romantism-tekkis18.saj lõpul -lõppes19.saj algus.Märksõna- tunded.Rom.omased punktid:1.ei oldud rahul olevikuga.Prantsuse revolutsioon ei toonud kergendust rahvahulkadele,tekkisid pessimismi meeleolud.2.Vabaduse-ja õiglusepaatos.Seltskondlikud tabud paatos-ülistus ja koloniaalvallutused;teiste rahvaste alistamine.Cooper "Nahksuka jutud".3.Võõraste maade eksootilisus muutus oluliseks.Tekkis reisikirjandus.4.Loodus oli üle kõige,et pääseda olevikust.5.Tekkis ulmekirjandus.Jules Verne "20000 ljööd vee all".Põgeneti olevikust kaugele.6.Tekkis seikluskirjandus ja ajalooline seiklusromaan.Dumas"3 musketäri",ajalooline seiklusromaan Bornhõhe "Tasuja". 7.Romaanid võõrastest maadest.Jules Verne"Kapten Grandi lapsed","15 aastane kapten","Kapten Hatterase seiklused".8.Hakati koguma rahvaluulet:(rahvalaul,muistendid, muinasjutud,kõnekäänud).Kreutswald"Kalevipoeg",Lönrot"Kalevala".9.Romantistl ik teg...
. Eluiga Eluea pikkus looduses tavaliselt 5 aastat vangistuses kuni 20 aastat. Loomaaed Tallinna loomaias on euroopapunarebase paar, kes saab järglasi. Pojad lastakse rebastel üles kasvatada ja lastakse augustis või septembris tallinnast mõnikümne kilomeetri kaugusele lahti. Kultuur Kultuuris räägitakse rebase kavalusest, mida ta kasutab lindude, kanade püüdmiseks ning täbaratest olukordadest pääsemiseks. Keskajal levisid muinasjutud rebasest, kes oma kavalusega tugevate loomade üle võidutesb. Hiinas jutustatakse libarebasest nagu Eestis libahundist. Eestis nimetatakse rebast reinuvaderiks, kanavargaks, Iseloom Toitumine Rebane on kõige sööja, toit sõltub oludest. Tema põhitoidu moodustvad pisinärilised, jäneselised ,tigusid, vihmausse ja putukaid ning puuvilju, marju, rohtu ja pähkleid. Menüüse kuuluvad ka lindude munad. Selgroogseid sööb rebane peamiselt talvel,kui muud totu pole saada. Näljaga sööb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
