Aastatel 1883 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent. Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ning kirjeldav väljenduslaad. Looming on nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid, teda inspireeris paljuski meri. Tema süit "Seherezade" on üks populaarsemaid orkestriteoseid.
LASNAMÄE GÜMNAASIUM Jana Werle 10.a klass KATKEND BLOGIST Olümpiaaditöö Juhendaja: Monika Sooalu Tallinn 2014 3.jaanuar 2014 Mõtlesin täna, et inimene kogeb iga päev väga palju erinevat, meelde jääb vaid osa. Kummaline on, kuidas unenägudes kõik mosaiigiks sulandub. Unenägu on justkui segiläinud mälupulk, kus eri kaustade failid üksteisega tutvust sobitavad. Siin segunevad nii loetud faktid, mõeldud mõtted, lapsepõlveunistused kui ka tunded. Näiteks miskipärast meenus hiljutine rahvaloendus. Pole kunagi varem näinud unes nii selgelt jutustatud muinasjuttu. Seepärast pidin selle kohe üles kirjutama. Siin see on. Ükskord tegi hiirekuningas oma kuningriig...
Kalli Kalde Kalli Kalde on eesti maalikunstnik, graafik, raamatuillustraator. Ta sündis 6. septembril 1967. aastal Tartus. Kalli Kalde õppis aastatel 1982 kuni 1986 Tartu Kunstikoolis kunstilise kujundamise erialal. Ta lõpetas 1991. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiõpetuse, joonestamise ja käsitöö õpetajana. Näitustel esineb ta oma töödega alates 1988. aastast. Praegusel hetkel on ta Tartu Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige. Kalli Kalde töötab joonistamise ja graafika õpetajana Tartu Kunstikoolis. Kalli Kalde näitus ,,Üle vee" oli nähtav sel kevadel ka Saaremaa Kunstistuudios. Ise ta rääkis sellest näitusest järgmiselt: "Igas pildis on peidus väike muinaslugu, igatsus sõita üle vee seikluste poole. Enamus käesoleva näituse litograafia tehnikas töid on trükitud Dresdeni Graafikaateljees. Troopiline kuumus augustikuises Dresdenis inspireeris mind joonistama Aafrik...
valitsevat korda. Range tsensuuri ajal välja antud raamatuid ilmestab ülepaisutatud valitsuselembus või osavalt ridade vahele peidetud viha võimulolijate vastu. Rasketel aegadel seatakse olulisele kohale irooniline ja pilkav huumor, sest see vabastab inimesi pingetest ning annab neile võimaluse probleemidest rääkida. Kirjanikud leidsid peagi viisi, kuidas oma idee trükise sisse ära peita. Nõnda sündisid teosed, mis esmapilgul tundusid kui veidrad muinasjutud, kuid lähimal vaatlusel kirjeldasid ilmekalt ühiskonnaolusid ning kandsid edasi kriitilist suhtumist valitsevasse korda. Selle eredaks näiteks on Mihhail Bulgakovi teos "Meister ja Margarita", mis jutustab läbi üleloomulike sündmuste loo kirjanikust, kelle teoseid ei avaldata. Raamatus aset leidvad kentsakad ja kohati absurdsed vahejuhtumid olid reaalsed Moskva igapäevaelu osad. Vägivaldsetel ja ahistavatel aegadel sündinud kirjandus annab tahtejõudu ja meelekindlust samas
Tõukejõuks sai prantsuse kodanlik revolutsioon 18 sajandi lõpul. Paralleelsest romantismiga eksisteeris ka kriitiline realism. Romantikud toetusid enamasti rahvamuusikale, tähelepanu pöörati erandlikele isikutele. · Uuendused muusikas: muusikalise motiivi kordamine erinevatel kõrgustel. Kunstiline lähenemine. Vormi vabadus. Programmilisus. Lõputu meloodia. · Lemmikzanrid: sõnadeta laul, tantsuzanrite miniatuurid, sümfooniline poeem, ballett, muinasjutud lemmik temaatika, operett. Ferenc Liszt: · Elas aastail 1811 1886. Sündis Ungaris. 9 aastaselt toimus esimene kontsertturnee. Muusikat õppis Viinis ja Pariisis. TegutsesWeimaris, kus tlltas Weimari ooperiteatris ja sümfooniaorkestris. Asutas uuemuusika eest võitlemise ühinguid. Propageeris noori heliloojaid: R.Wagner, Ed. Grieg. Andis pianistidele meistrikursusi. Võttis osa Ungari muusikaakadeemia asutamisest ja oli aupresident.
lihtsalt joonduda Lääne eeskujude järgi. Teda on sageli võrreldud Puskiniga, sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt" üks luules teine muusikas." Kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla".
2.Mis riigi mõjud olid 18-19sajandil Venemaa muusikaelus kõige tugevamad? itaalia 3.Esimesed kolm suuremat Vene muusikateatrit olid? Petrovka teater Moskvas, Moskva Suur Teater ja Maria teater 4.Vene klassikalise muusika rajaja on …? Iseloomusta tema muusikat! Vene klassikalise muusika rajaja on MIhhail Glinka. Tema muusikas kõlavad sageli rahvamuusika intonatsioonid ning inspiratsiooniks heliloojale olid episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, kombed ning olustik. Ta valdas hästi kompositsioonitehnikaid, kuid oli iseõppija. 5.Kaks esimest vene ooperit on? Millest nad räägivad? esimeseks oli muusikaline lavateos "Ivan Sussanin" teose sisuks on lugu vene talupojast, kes sooritab kangelasteo, eksitades vaeblase väed sohu. 6.“Võimsa rühma“ moodustasid Venemaal muusikaelus….? Bussorgski, Balakirevi, Ceasar Cui, Aleksander Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov 7.Modest Mussorgski tuntuimad ooperid on?
Oscar Wilde(16.10.1854 30.11.1900) Marit Koppel Haapsalu Gümnaasium Elulugu: · O.Wilde sündis 16.oktoober 1854 aastal · Ta õppis Dublini Trinity kolldzis, kõrghariduse sai ta Oxford Magdaleni kolledzis · Tema põhiliseks õpetajaks oli tema ema, tänu kellele sai Wilde selgeks prantsuse keele ning õppis lugema ladina ka kreeka keelt. · Olles kõrgemas seltskonnas hiilgav võõrustaja külastas Wilde salaja meestebordelle ning oopiumiurkaid tollal peeti homoseksualismi kuriteoks ja suhteid pidi salajas hoidma, kuid Oscar oli liiderdaja ja talle meeldis provotseerida · 1895 aastal mõisteti Wilde kaheks aastaks homoseksualismi eest vangi · Tänu vangi minekule keelati kõik tema teosed ning ka tema sõbrad keerasid talle selja · Kui Wilde vanglast...
Kohila Gümnaasium EDUARD WIIRALT Oliver Saare 9C Kohila 2008 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................................2 2. Kronoloogia..................................................................................................................3 3. Elukäik..............................................................................................4 4. Looming.............................................................................................5 5. Näitused.............................................................................................6 6. Lisad.................................................................................................7 ...
Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet. Kohapärimus on kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: Mari-Ann Remmel ,,Mõisalegendid. Harjumaa" (2008) ja Vaido Valper ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus" (2010). 36. Mille poolest erinevad rahvapärased muinasjutud, rahvamuinasjuttude töötlused ja kunstmuinasjutud? Rahvapärased muinasjutud on need, mis on ammustest aegadest alates levinud ühelt inimeselt võu rahvalt teisele. Need on põlvest põlve edasi kandunud, kuid siiski on neil ka omad tunnused. Näiteks need muinasjutud algvad aeglase tempoga ja ka lõpevad aeglaselt, kasutades enamasti kolme peategelast. Vestlused toimuvad paaris(mitte nt kolm tegelast korraga) jne. Rahvapärased muinasjutud on mõeldud eelkõige täiskasvanutele.
püüdmata lihtsalt joonduda Lääne eeskujude järgi. Teda on sageli võrreldud Puskiniga, sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt"- üks luules teine muusikas." Kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale- see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu Glinka sümfoonilisel pärandil on iseõppia
Juhan Kunder (1852-1888) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, 18851886 toimetas kirjanduslikku nädalalehte ,,Meelejahutaja". Hariduse sisukamaks muutmise nimel koostas Kunder looduslooõpikud ,,Looduse õpetus" IIII (187785), ,,Weikene Looduse õpetus" (1879) ning avald...
Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. · Aastatel 1883 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent. Helelooming · Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. · Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. · Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. · Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi, süite ning 15 ooperit. Ooperid · Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. · Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. · Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907).
1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Inspiratsiooniks olid heliloojale episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud ning olustik. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. (Seal töötas kaks aastat) https://www.youtube.com/watch?v=6Ntbg2A9ht4 Glinka "Patriootlik laul" oli 1991–2000 Venemaa hümn. Mihhail Glinka suri 15. veebruaril 1857 Berliinis. Helilooja põrm toodi Peterburi. Modest Mussorgski 1839-1881 “Boriss Godunov” ja “Hovanštšina”- püsivad tänini menukalt paljudel maailma ooperilavadel.
armastusele iseloomulikke jooni näiteks kui sõpra saab usaldada ja ta suhtub austusega meie sügavamatesse tunnetesse või kui sõber hoolib kaaslasest just sellisena, nagu too on. Täiskasvanuks saades omandab armastus teistsuguse tähenduse armastusele lisandub seksuaalne külg. Igaüks tunneb armastust omamoodi. Juba enne esimese armastuse leidmist kujutatakse endale ette, kuidas see ükskord toimuda võiks. Meie ettekujutust armastusest mõjutavad ka meedia ja kirjandus, sh muinasjutud, kus kujutatakse armastust sageli kirgliku ja romantilise tundena, mis kestab igavesti. Armastus olla armastatud ja ise kedagi armastada on oluline kõigile inimestele, isegi kui nad seda välja ei näita. Armastus võib paarisuhtes endast märku anda erinevalt eristatakse armumist ja armastust. Armumise all mõeldakse tugevat tundeseisundit, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena. See on suhteliselt lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood.
OSCAR WILDE DORIAN GRAY PORTREE ENESEANALÜÜS Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. 1.Oscar Fingal O`Flahertie Wills Wilde oli iiri kirjanik.(1854-1900). Oscar Wilde õppis Dublini Trinity kolledzis,ülikooli hariduse sai Oxfordi Magdaleni kolledzis. 1895 mõisteti Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Teda süüdistati homoseksualismis. Tema teosed keelati ning tema sõbrad pöörasid talle selja. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmonth`i nime all. Looming: Romaan Doryan Gray portree (1891) Jutustus Lord Arthur Savile'i roim (1891) Canterville'i lossi vaim (1891) Readingi vangla ballaad (1898) De porfundis (1905) Näidismiljonär (2003) Muinasjutud Õnnelik Prints (1888) Ööbik ja roos (1888) Granaatõuntest maja (1891) Ustav sõber Isekas Hiiglane Kalur ja tema Hi...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Nikolai-Rimski Korsakov Juhendaja: Ene Taru Hevelin Kõivik 12A Elulugu Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin Rimski-Korsakov oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja-Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning Lõuna-Ameerikas. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteeni...
Sümbolism Kunstnikul on oma teostes võimalik kujutada kahte eri liiki asju: ühelt poolt tõesti olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi jne., teiselt poolt aga igasuguseid ebatavalisi väljamõeldud olendeid, esemeid ja olukordi. Viimasteks pakuvad ainet kirjandusteosed, muinasjutud, mütoloogia, sündmused ajaloost, eelkõige aga kunstniku oma fantaasia. Just 19. sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest,
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
EDUARD VIIRALT Eesti kuulsaim graafik Eduard Viiralt (kunstniku nimega Wiiralt) sündis 20.märtsil 1898 Peterburi kubermangus ning suri 8.jaanuaril 1954 Pariisis. Teda peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvamaks meistriks, kelle paljudest töödest tuntumad on ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Neegripead" ja ,,Lamav tiiger". 1 Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse. Viiralt on õppinud Koeru Erakoolis, Tallinna Kunsttööstuskoolis, Pallases ja Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. Aastal 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Enne sõda elas Viiralt 14 aastat Prantsusmaal, lisaks sellele aasta ka Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis viibides. Aastal 1945 sattus Viiralt Rootsi, sealt uuesti Pariisi, kus ta s...
"Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Kevad Simunapäev Luigeluulinn Astrahanis Kaitseala Emapuhkus Viimane monogaanlane Proosaraamatud "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (Huma 2006) "Päevaseiskaja LõunaEesti muinasjutud / SouthEstonian Fairy Tales" (Huma 2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) "Kirjatud teekond" (Saara 2012) Tõlked teistesse keeltesse Luuletusi on tõlgitud soome, rootsi, inglise, iiri ja saksa keelde Kristiina Ehini luulekogud Ilmar Lehtpere tõlkes on pälvinud mitmeid tõlkeluuleauhindu Corneliu M. Popescu luuletõlke auhinna luulekogu "The Drums of Silence" eest aastal 2007
Hilisemal eluperioodil avaldas Kreutzwald veel tõlkeid Heine jt luulest. Kreutzwald on toonitanud,et ta sai kirjanduslikke mõjutusi juba lapsena, kuulates Kaarli mõisateenri Kotlepi suust lugusid muistsest vägilasest Kalevipojast. Lastele juturaamatute kirjutamine oli Kreutzwaldi aegadel veel väga uudne idee. Siiski on mõndagi tema loomingust (algkujul või ümberjutustusena) jõudnud ka laste raamaturiiulile, eelkõige muidugi muinasjutud. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" on eesti lastekirjanduse arengut tugevasti mõjutanud. Kreutzwald võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanike J. W. Goethe ja A. H. Hoffmani vastavad teosed, kuid ta kohandas need eesti oludele ja lisas mõne eesti muinasjuttude motiivi ja rahvajuttude kangelase. Kreutzwald kuulus uue kirjaviisi järjekindlamate toetajate hulka Eestis, kasutades seda oma kirjutistes, ja ühtlasi vana kirjaviisi kasutajaid halastamatult kritiseerides.
Sümbolistlik maalikunst tekkis vastukaaluks akademismile, realismile ja impressionismile. Sümbolismi mõjutas: romantismi poeetilisus ja nägemuslikkus, prerefaeliitne igatsus mineviku järele. Kunsti ülesanne ei ole nähtava maailma peegeldus või tõe otsimine elulistes nähtustes Kunsti peab olema müsteerium, väljendama kõrgemaid tõdesid. Inspiratsioon unistustemaaimast, kaugete maade usunditest ja kunstist, hävinud kultuurid, muinasjutud, mütoloogiad, spiritism, piibel, Nietzsche ja schopenhaueri tööd 1886 J.Moreas' manifest andis voolule nimetuse. Sümbolismi prohvetiks kuulutati Baudelaire'i, kelle ,,Kurja lilled" olid üheks põhiteoseks. Sümbolismi taotlus: objekiviseerida subjektiivset, süzee pidi olema mitmetähenduslik Loomingus oluline naise kuju ühelt poolt saatuslik, hukatuslik(Helena, Salome, sfinks), teiselt poolt väärikas, vooruslik ja ideaalne.
· litootes - liialdatud vähendamine (pöialpoiss - väikest kasvu) · oksümooron - vastandväljendus (kuum lumi, elav surnu) Kõlakujundid · Onomatopöa - loodushäälte jäljendamine haukuma, haugatus · Assonants - täishäälikuline algriim Anu armastab õunu, ema eemaldus minust · Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim koer kükitas kamina ees, memm maiustas meega Rahvaluule · Rahvajutud: muinasjutud muistendid naljandid pajatus · Rahvalaulud: regilaul uuem rahvalaul laulumängud · Väikevormid: vanasõnad mõistatused kõnekäänud Stiilikujundid · anagramm - ühe sõna tähtedest saab teise sõna (isa-asi-sai-ais) · palindroom - eest taha/tagant ette lugedes sõna sama (issi, piip, kirik) Lausekujundid · retoorilised pöördumised - "Olge tervitatud, Eesti mehed!"
1. Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 18.-20. saj. Kaunid meloodiad, programmilisus-kaasas sisuseletus või aluseks kuulus kirjandusteos. Vormiskeemid hüljatakse, rahvusliku koloriidi kasutus. Uus zanr-sümfooniline poeem- 1-osaline, poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu) 9 sümfooniat 5 klaverikontserti ooper ,,Fidelio" balletid, missad 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 4. Schuberti loomingu üldiseloomustus Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad....
SEE JA VEEL TEISED MUINASJUTTUD Adam Poikpea on 12, kes huljati pere poolt ja anti ule Pan Kleksi Akadeemiasse. Akadeemia asub sokolaadi tanava lopus. Kus on ainult a tahega poisid.Seal hoitakse paljusid muinasjutte. Kleksi arust olid tedretahed medalid. MATTEUSE KUMMALINE LUGU Matteus oli kuninga ainuke trooniparija. Ta elas kullatud marmorlossis. Matteuse isa oli kuningas, kes valitses paljusid riike. Tal oli neli tutrekest, koik olid kuningatega abielus. Matteusele meeldis ratsutada ja jahti pidada. Tal oli sada kakskummend hobust. Matteusele tehti tema jargi pussid. Isa keelas tal ratsutamise ara. Matteus laks, aga ikkagi ratsutama ja vottis pussi kaasa. Metsas kohtasid nad hunti ja hobune laks rahutuks. Hunt aga hammustas Matteusele reide. Matteuse isa lubas anda terve varanduse, kui nad verejooksu peatavad. Doktor andis Matteusele vol...
Ello Säärits “Anna Haava” Anna Rosalie Haavakivi elas aastatel 1864-1957. Tema paremad teosed olid kirjutatud venestusaja tingimustes. Tol ajal oli pärisorjus läbi saanud, 19. sajandi lõpuks oli Lõuna- Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast. 19.sajandi keskel algas linnastumine ning rahvuslik ärkamine. Anna Haava loomeperiood kestis 22.eluaastast hiliseani, oma loomingu tippteosed sündisid 19.sajandil, venestusajal. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor- Eesti...
Elulugu Eduard Viiralt sündis 20. Märtsil 1898. a. Peterburi maakonnas Robidetsi mõisas mõisateenijate pojana. Isa oli tal Anton Viralt ja ema oli Sophie-Elisabeth. Eduardil oli ka kaks venda Oskad Viiralt ja August Viiralt. Alles 1909. aastal tuli ta perekonnaga Eestisse tagasi, ja hakkasid elama Järvamaal Koeru vallas. Vanemad panid Eduardi Koeru haridusseltsi kooli. Peale seda läks Eduard sealsamas saksa erakooli. Selles koolis sai Eduard peale Vene ja saksa keele oskuse kaasa ka prantsuse keele algete tundmise. Koolis meeldis talle väga joonistada. Aga siis kui algas I maailmasõda läkid perekond elama Tallinna. Kuna Eduardile meeldis kunst, siis hakkas ta Tallinna Kunsttööstuskoolis käima. Tänu Saksa okupatsioonile ei õnnestunud Eduardil Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetada. Siis kui algas Vabadussõda, siis oli Eduard üks neist vabatahtlikest kes astus Tallinna Kooliõpilaste pataljoni. Siis kui käis sõda, osales Vi...
vastandamine tugeva ja rumalaga. Kui näiteks rebane on vastandiks hundile, siis jääb hunt kavaluses rebasele alla, aga astub sama rebane vastu kassile või kukele, muutub ta negatiivseks kangelaseks. Väga armastatuks võtteks on muinasjuttudes kordamine. Lemmikarvudeks on 3 (kõike asju juhtub kolm korda, peategelasele antakse kolm ülesannet, elas kolm venda), 7, 9 või harvem 12. Muinasjutud lõpevad reeglina õnnelikult. (Kui nad surnud ei ole, elavad nad õnnelikult siiamaani) MUISTEND Muistendite sisu on vähemalt esialgu tõeks peetud, nende jutustamine ja kuulamine eeldas uskumist.Selle rahvajutuliigi eesmärgiks oli midagi seletada, tõestada, õpetada. Muistendite näol on tegemist rahvaomase elu- ja loodusnähtuste tõlgendusega. Muistendil puudub süzeeline arendus, tegemist on mõne sündmuse või nähtuse kirjeldusega
Lugudes oli palju õpetlikkust ja kasvatuslikkust(,,Winakatk"). Rahvaraamat ,,Kilplased". K ,,Reinowadder Rebbane" esindab saksa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. K võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanik Goethe ja Hoffmanni vastavad teosed. Võrus elades toimetas K aastakümneid ,,Kasulise Kalendri" lisa ja avaldas oma jutte seal.(,,Reinuvader Rebane" ja ,,Mihkel Põllulapp") ,,Eestirahva Ennemuistesed jutud"(1866) muinasjutud. Need muinasjutud on kirjutatud rahvale, keda K tahtis harjutada lugema ilukirjanduslikku ilmalikku proosat ja õpetada austama oma esiveanemate pärnadust. Tuntumad: ,,Puulane ja Tohtlane", ,,Kullaketrajad", ,,Vaeslapse käsikivi" ja ,,Kaksteistkümmend tütart". Lydia Koidula(1843-1886) Jannseni vanim tütar. Luuletuste ja juttude kirjutamist alusats ta ,,Perno Postimehe"juures, kus töötas isa abilisena. Luule Ühte kokku on K kirjutanud umbes 300 luuletust
Saksa romantism Saksa romantismis eraldatakse vara- ning hilis ehk kõrgromantsimi. 18. ja 19. saj. vahetusel ilmestasid saksa kirjandust goethe ja Schriller, kelle teoste kangelased olid juba väga lähedased romantismi kangelastele. Saksa filosoofia hiilgeperioodiga samaaegse vararomantismi väljapäistvamad esindajaid on müstilist igatsusluulet viljenud Novalis. Saksa kõrgromantism pöördus rahvaluule poolde, käsitades seda kui rahva hinge säiltajat, folkloorist said inpiratsiooni paljud kirjanikud. Selle kõrval leiti ainet ka keskajast, mida idealiseeriti ja millest leiti uusi võimalusi temaatika avardamiseks.Rahvuspoliitiliste iseärasuste tõttu ei tõusnud saksa romantism nii silmapaistvale tasemele kui inglise või prantsuse romantism. Tähtsaimad saksa kõrgromantikud olid Hoffman, Chamisso, vennad Grimmid, oma varasemas loomingus ka Heine. Saksa romaani tõid romantikute zanriuuendused fragmentaalsust : Jutustavasse loose põi...
mõisted; samuti ka rahvuskultuuri ja kirjanduse mõisted. Valgustajad olid olnud n.ö usuhullud, kuid romantismis levis religioosne elukäsitlus. Elu pühaduse kaitse, armastuse ja vabaduse humaanne ideaal läbisid juhtmotiividena kogu romantismi kultuuri. Alusati rahvaluule talletamist: tuntud eeposed ("Rolandi laul", "Laul minu Cidist", "Niebelungide laul") taasavastati. Sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide muinasjutud. Saksa luule arengus oli murranulise tähtusega kolmosaline rahvalaulude kogu "Poisi imesarv" (1806-1808), mille avaldasid vennad BRENTANO JA ARNIM. Saksa romantism oli suunatud rahvusliku keskaja poole, aga prantsuse romantismi side oli märksa nõrgem. Prantsuse kirjadaam STAÉL oletas oma teostes, et ehtne romantilinevaim on gremaani rahvastel ja Lõuna-Euroopa rahvad kalduvad klassikalise vaimuloome poole.
Eduard Viiralt Elulugu Eduard Viiralt sündis 20.märts.1989 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas.Ta suri 8.jaanuaril.1954 Pariisis.Kooliteed alustas Viiralt Kalitinos.Nad tulid Eestisse elama 1909.aastal , Järvamaale varangu mõisa , Koeru valda.Ta õppis Koeru Haridusseltsi koolis Koeru saksa erikoolis,1915-1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis.1919 aastal astus ta "Pallasesse" , kus ta õppis A.Satrkofi juures skulptuuri ja A.Vabbe ning G.Kindi juures graafikat. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees,kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset,valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli.1922-1923 jätkas Eduard oma õpinguid "Pallases" stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias skulptuurierialal, kus teda õpetas peamiselt S.Werner.Samal ajal töötas ta P.Wenzeli ...
putukad ja sitikad, nendest sai inspiratsiooni kuuldemängude kirj ristämblikest. Muusika huvi päris vanaisa mängutoosilt. Uitas Kalamaja kalmistul ja tundis huvi vanade ristide vastu, hakkas mõtlema surmale, mis kajastub ka tema teostes. Looming Sai tuntuks kuuldemängudega(30),ühtegi pole säilinud. Nendes käsitles suurmeeste elu ja armastust(,,Requiem" Moart elustaja ,,Tsaikovski suur armastus"), kirj nukunäidendeid"(Miki-Hiir Eestis") Esimesed raamatud lasteraamatud, peamiselt muinasjutud ja ajaloo jutustused). 1947 novell ja leegndide kogu ,,Vaikija", kus novellis ,,Tõde eluks" käsitleb kirjanik surmateemat. 2 osaline ajalooline romaan ,,Sellest mustast mungast" kujutab tln-a 16.saj elu, peategelane Hinricus saadetaks Saksast Tln-a dominiiklaste kloostrisse Liivimaa paganaid ristiusku pöörama. Ta võitleb katku ja armastusega, kuid pettub kloostrivennastes ja hakkab elama ilmalikku elu. Romaani lõpus tõdeb, et pagaritöö on väärtuslikum kui silmakijalik palvetamine.
*David Otto Wirkhaus- Väägvere pillikoori orkester, õpetas pilli mängu, laulsid mitmel üldlaulupeol, tema eeskujul loodi ka teisi pillikoore *Janis Cimze- Valga koolmeistrite seminari juhataja, võrsus eesti kultuurile tähtsaid mehi (Saebelmann, Thomson, Jakobson jne) *Õpetatud Eesti Selts *Jannsen- ajaleht Perno Postimees, propageeris mitmehäälset koorilaulu, kogumik ,,Sioni- Laulo-Kannel" (rahvalikud laulud), asutas Vanemuise seltsi *Kreutzwald- ,,Kalevipoeg", tema muinasjutud, ,,Viru lauliku laulud" *Koidula- isamaaluuletused *Hurt- rahvaluulekogumise üritused, ,,Vana Kandle" väljaandmine *Jakobson- ,,Kolm isamaa kõnet" *Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded *Köler- kunstitegevus 5. I üldlaulupidu Jannseni eesmärk oli korraldada eesti laulupidu. Asutas 1865. meeslauluseltsi Vanemuine. 1867. kevad läkitati võimudele palve luba korraldada 1869. Juunis pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeva puhul eesti laulupidu
Meremäe Kool Oscar Wilde Referaat kirjanduses Jan-Erik Heering 2016 Oscar Wilde Elulugu Oscar Wilde O'Flahertie Wills Wilde sündis 16. oktoobril 1854 aastal Dublinis. Tema isa oli arst, ema luuletaja ja ajakirjanik. Pärast kooli lõpetamist õppis ta alates 1871. aastast Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas aastatel 1874-1878 õpinguid Oxfordis. Seal vormus tema kunstikäsitus, mille kandvaks põhimõtteks oli . Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Loenguturneed viisid ta aastatel 1881-1884 Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. 1884. aastal abiellus ta Constance Lloydiga, neil oli kaks last. Algul kirjutas Wilde lüü...
muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis soome kirjanikest kõige tõlgitavamateks Juhani Aho ja Aino Kallas.Aga populaarsed olid sajandi alguses mitme oma eestindatud teosega ka Minna Canth, Johannes Linnankoski ja Eino Leino. Eduard Vilde esindas kunstiväärtuslikuma eesti kirjanduse levikut ka soome keeles. 1920–30ndail aastail hakati avaldama iseseisva Eesti Vabariigi päevil soome kirjandust. Neil aastal avaldati sadakond soome kirjaniku raamatut
Tema luule on leidnud rohkesti kasutamist heliloojate poolt, kõige rohkem viise ta sõnadele on loonud Miina Härma. Eest ära "Eest ära, eluvanker veereb! Eest ära - muidu alla jääd! Või tule kaasa! tõmba! lükka! - või juhi, kui sul võimsad käed! Eest ära!" hüüab elu. Eest ära! elutee pääl seista ei tohi, ega puhata; see takistab, ja rutt on taga, sest aeg ei iial seisata... Eest ära! Mu süda usub Mu süda usub õnne, suurt - meresügavat, kus säravad muinasjutud ja imed puhkavad. Mu süda usub valgust, mis tõuseb säält sügavast, mis kutsub tuhanded õied kõik elusse uinumast. Mu süda usub elu, mis selge õnnistus on, mis maine ja okkaline, kuid siiski taevane on. Mu süda usub surma - suurt, sügavat, õnnist ööd, kuhu mahuvad ära kõik õndsus ja valgus ja elutõed.
Sarnaneb rüütliromaanile. Euroopas kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos (1757a.) Teosele on omased daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks. Neil on üleloomulik jõud ja kosimisoskus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 12.sajandist. Venemaalt. Üleminekuaja teos. Uue usuga kaasnesid kirjanduse eemaldumine mütoloogiatest. Vene eepos meenutab Lääne-Euroopa kangelaslugusid. Tähtsal kohal sõjameheau ja patriotism. Eepos räägib noorest valitsejast Igorist. Sõjaretkedest, põgenemistest
pered. Teadus oli praktilise suunaga, Arstiteadus-tegid keerulisi silmaoperatsioone, õige diagnoos ja kohane ravi, Päikesekalender-täheteadus, avastasid et on 365-päeva, Geomeetria-ehitustöödel vaja minevad teadmised, osati arvutada pindalasi(ruut, kolmnurk,ring) ja ruumalasi(silinder, püramiid), teati pii väärtust. Kirjandus-religiooniga seotud(hümnid, õpetussõnad, hauakambrid), autobiograafia, novellid, muinasjutud ja luule. Preesterid, templid, usureform: Preestrid olid väga olulised, hoolitsesid jumalatele pühendatud kujukeste ja templite eest, väga austatud tegelased. Templid olid pühad paigad, pühendatud jumalatele üldjuhul käivad seal preestrid, tavainimestele on see suletud.Ehnatoni usureform- tõstis Amon-Ra asemele päikeseketta Atoni, Atonit hakati austama ainujumalana ja teistele jumalatele ohvreid ei toodud, seoses sellega vahetas ka vaarao nime Amenhotep(,,Amon on rahul") asemel
järgneva põlvkonna vene heliloojaid. Aastatel 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent.Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ning 15 ooperit."Pihkvalanna" "Maiöö" "Lumineid" "Jõuluöö" Pjotr Tšaikovski 7. mai 1840– 6. november 1893 oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Tšaikovski sündis haritlaste perekonnas. Aastatel
,,Inimlik komöödia" oli jõgiromaan, mis jagunes 3ks: 1. filosoofilised etüüdid 2. analüütilised etüüdid 3. kommete etüüdid. Balzac püüdis käsitleda kõiki ühiskonna nähtusi ,,Inimlikus kömoodias". Jõgiromaaniks on hakatud nimetama ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. 4. Dostojevski. Lapsepõlve kultuurimuljed vastandlikud: helged vene muinasjutud - salapärased, sünged lood suguvõsast põhjalik piibli tundmine. Dost. Sokk, kuna isa surm saladuslik (jutt, et pärisorjad tapsid). Saab närvisoki, mis jääb elu mõjutama: sellest kujuneb langetõbi. Dostojevski arreteeritakse levitades valitsusevastast kirjandust, mõistetakse surmanuhtlus. Hukkamine tühistatakse viimasel hetkel. Dost. Saadetakse 4 aasataks Siberisse sunnitööle. Tervis halveneb, haigestub tuberkuloosi
Mehele meeldis Penelope väga, kuid kui ta neidu nägi ehmus ka tema, kuid tema tunded naise vastu ei kadunud. Lõpuks tuli aga välja, et Penelopel polnud needuse murmiseks vaja abikaasat, vaid tal oli vaja näha ennast ilusana, isegi siis kui tal oli sea nina. See film on väga hea ning aitab kindlasti neid kellele ei meeldi oma välimus, ning aitab neil ennast näha ilusana vaatamata mis tahes asjaolule. Toredad filmid ja huvitavad raamatud ongi tänapäeva muinasjutud. Nendega saavad inimesed end samastada, ning neist leiavad nad lohutust. Igale probleemile suudab lahenduse anda mingis filmis või lookeses toimuv, ning need on ka hea viis tumedatel ja vihamastel päevadel meelt lahutada.
Kuidas on loetud raamat mind aidanud? Raamatutega on kokkupuude olnud enamikul inimestel. Vahel tekitavad need positiivseid emotsioone, vahel aga negatiivseid. Aeg-ajalt loetakse raamatuid, mis sobivad täpselt mõne situatsiooniga elus. Lisaks aitavad nad mõista toimunud sündmusi teise nurga alt. Sellistel juhtudel saab sealt loetud tarkust kasutada ära ka oma igapäevaelus. Kuidas on raamatud mind aidanud? Vahel tuleb peale nukrus ning kurvad mõtted. Tekib tunne, et kõik on halvasti ning enam ei jaksa millegagi tegeleda. Ei suuda rõõmu tunda asjadest, mis tavaliselt meele heaks teevad. Sellisel juhul mõtlen ühele konkreetsele raamatule, mille peategelase elu on täis õnnetuid juhtumisi. Charlotte Brontë ,,Jane Eyre" on äärmiselt südamlik raamat ning õnneliku lõpuga. Kurva lapsepõlve ning keerulise armueluga Jane leiab lõpuks oma tõelise armastuse ning õnne. See raamat on aidanud panna mõistma, et minu elu ei olegi...
Vanim keskaja eepika( ehk jutustav kirjandus) Pandi kirja tähestik, vaimulik kirjandus ja pärimusi. Eepos ja saaga. Juttu vestjaid nim filidks, teisi bardideks. Ülistuslaulud jumalatele ja kangelastele. Island ei kadunud ära ristiusustamise käigus. Pärimuslaulude kogu- ,,Vanem Edda"(luuleõpetus) Ühisjooni on ka kreeka ja rooma jumalatega. müütide sisuks on maailma loomine. Skaldite looming püsis suulise loominguna. Üks tolle aja omapärasemaid kirjanduslikke mälestusmärke on ka 13saj kirja pandud ,,Kuningapeegel" . Anglosaksi eepos vanimad näited 7-8saj. ,,Beowulf" rajandeb iidsetel lugulauludel, seal puuduvad jumala, kajastab tegelikkult asetleidnud sündmustest. Keskajal kirjutati kroonikaid väga palju. rooma traditsioon. Keskaegne kroonika räägib rahvaste ajaloost, sõdadest, valitsejadest. Kangelaslaulud · Rolandi laul · Cidi laul · Nibelungide laul Peategelane Siegfried on mehine, aus ja ...
Eduard V(w)iiralt (18981954) Koostaja: Zhipsu Juhendaja: Kool: 2010 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Sündinud 8.märts 1898. Peterburi Kubermangus Mõisateenijate poeg Vanemad soovisid, et pojast saaks kantseleiametnik Enne sõda elas 14 a Prantsusmaal, aasta Marokos 1945.a elas Rootsis, sealt edasi kolis Pariisi, kus elas 1954.aastani , kus suri Haridustee Astus Tallinna Kunsttööstuskooli esmalt 1919.a suundus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallasesse (1919 1922; 19231924) Õppis Anton Starkopfi skulptuuriateljees, juhendas ka Georg Kind Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias stipendaat 19221923 Dresdeni Akademie' aastatel 19221923 Juhendaja oli Selmer Werner Loomingu algus 19...
Eduard Viiralt Marta S ankman Elulug u Sündis 20. märts 1898 Peterburi kubermangus Suri 8. jaanuar 1954 Pariisis Koolitee algas koeru saksa erakoolis Ta valis edasiõppimiseks tallinna kunstitööstuskooli Osales kooli õpilasalbumi "Noorus" kujundamises (1918) ja kuulus Eesti Noorte Ühingu "Tungal" juhatusse. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Ko o lite e Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. 19221923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri meisterõpilasena. Septembris sõitis kunstnik tagasi Tartusse, et lõpetada õpingud Pallases. Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 19241925). ...
Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. 5. Perrault 1697 ilmusid 8 muinasjuttu, Prantsuse Akadeemia liige, jurist, kuninga kirjutaja. Raamatute peategelane kajastub raamatu pealkirjas: Tuhkatriinu, Sinihabe, punamütsike, Pöialpoiss. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Lõpp halb, ei ole õnnelik. Õukonna jaoks räägitud. 1 Vennad Grimmid 1812-1815, muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud , rahvas tahab õnneliku lõpuga lugusid. Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud, tema hinnang juures. Rahvale ja rahva pealt maha kirjutatud.
7. Klass Rahvaluule ehk folkloor Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad ees...
sobi ühte mudelisse, ja on olemas suur hul sooneutraalseid mänge. Rohke ja rikkalik kujutlusmaailm on tõhus vägivalla tõke. Kasvuprotsess algav opositsioonist vanemate vastu ja täiskasvnuks saamise hirmust ning lõpeb, kui noor inimene on saavutanud psüühilise sõltumatuse ja moraalse küpsuse ega pea teist sugupoolt enam hädaohtlikuks, vaid suudab sõlmida sellega positiivse suhte. Muinasjutud toetavad lapse arengut paremini kui visuaalne ajaviide. Esimesed muinasjutud on varajaste mängude taolised: põnevus kasvab neis ja tipneb kiiresti vabastava kogemusega. Laps võib kuulates või lugedes kujutleda tegelasi ja sündmusi ning luua neist vaimusilmas omaenda maailma. Hea muinasjutu temaatika tabab lapsele tähtsat eksistentsiaalset probleemi, siiski sõrmega näitamata ja mitte liiga sihilikult. Muinasjuttudes käsitletakse kadeduse, viha, väiksuse, häbi ja tõrjetuse tundeid viisil, mis laseb lapsel uskuda, et neis on võimalik üle saada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
