(suur) (aadliperes). - - . . , . . (Olles täiskasvanu, piinasid teda ebameeldivused), . -- , . (astudes just avatud Tsarskoe Tselo lütseumisse priviligeeritud õppeasutusse, ettenähtud spetsiaalselt riigiametnike ettevalmistamiseks aadliperekonna laste hulgast). (Seal ta omandas ta väga hea prantsuse keele). ( ) ( ). " ". (kirjanduslik ühendus) "". (Alustas oma tegevust sekretäri auastmes). , . (ilmus) " ". - (saadeti lõunasse ebaviisakate väljenduste pärast oma luuletustes). (seal ta kirjutas oma kuulsad poeemid) " " (Kaukaasia vang), " ", "-" (Vennad-röövlid). " ". (otsustati, et Puskin ei ole võimeline olema ametnik). ( vaatamata olukorrale enda ümber) (jätkas tööd) " ". (andestas Puskinile tema patud) . ...
ta kirjutas oma esimese narratiivi * Tänu uuele kuninglikule stipendiumile sai ta hiljem ette võtta pikemaid reise Euroopasse. Oma reisimiskogemustest kirjutas ta hiljem ka raamatuid. (narratiiv – lugu, mis kirjeldab väljamõeldud või toimunud sündmusi). KIRJANDUSLIK KARJÄÄR * 1835 (30-aastaselt) ilmus esimene romaan „Improvisaator“, mis põhines tema enese elule. Romaan oli edukas nii Taanis, Inglismaal ja Saksamaal. * 1835 aastal ilmusid ka tema esimesed muinasjutud. * Ta kirjutas veel 4 romaani. * Näitekirjanikuna põrus Andersen aga täielikult. Näidendeid kirjutas ta üle 20. * Paljud tema luuletused on aga siiani populaarse Taani kirjanduse osa. * Peale muinasjuttude on populaarsed ka tema reisiraamatud ning autobiograafia (Anderseni enda elulugu, mille nimeks oli „Minu elu muinasjutt“, eestikeelsena ei ole veel ilmunud). * Andersen pidas end kõige vähem muinasjutuvestjaks. Enda
Kohustuslik kirjandus Romantism: 1. Merimee "Carmen" 2. Muinasjutud: Grimmid "Punamütsike"; Perralt "Saabastega kass" ; Andersen "Väike merineitsi" 1 muinasjutt("Inetu Pardipoeg"), Kreutzwald "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõni muinasjutt. 3. Poe "Usheri maja hukk", "Mõrv rue Morguel" 1 novell vabal valikul 4. Pukin "Jevkeni Onegin" 5. Kreutzwald "Kalevipoeg" (1, viimane ja keskelt mõni lugu) 6. Koidula isemaaluule, Tuglase novella, 1.Liivi luuletusi Realism II p.a 1. Balzac "Isa Goriot" 2
tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale. 1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadezda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last. 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud.
lMUINASJUTUAUTOREID VÕRDLEVALT (PERRAULT , GRIMMID, ANDERSEN) lPerraulti peetakse muinasjutu zanri toojaks. Tema loomingut iseloomustab särav huumor, prantslaslik teravmeelsus ja üleolev stiil. (,,Punamütsike", ,,Tuhkatriinu", ,,Tuttpea-Riquet", ,,Eeslinahk", ,,Saabastega kass", ,,Haldjad", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pöialpoisike", ,,Sinihabe"). Tema puhul kajastub peategelane juba pealkirjas. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimist ei ole. Lõpp ei ole alati õnnelik. Muinasjutud on mõeldud õukonna jaoks. lGrimmid kirjutasid muinasjutte rahvasuust, säilitasid palju, kuid muutsid kirjanduslikumaks. (,,Lumivalgeke", ,,Uinuv kaunitar", ,,Hans ja Grete", ,,Punamütsike", ,,Rapuntsel", ,,Printsess herneteral", ,,Tuhkatriinu") lAndersen- tuntud kunstmuinasjutu loojana. Tema muinasjuttudes esineb topelt adresseering
Kristiina Ehin Daniil Petrov • Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja laulja. • Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. • Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. • Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseele ja aastast 2012 ansamblis Naised Köögis. • Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus,mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012. Luulekogud • "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" • "Simunapäev" • "Luigeluulinn • "Kaitseala" • "Emapuhkus" • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" • "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud” • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud“ • "Kirjatud teekond“ • "Paleont...
Kirjanduse jaotus Proosa ehk eepika Luule ehk Näitekirjandus ehk Lüroeepika lüürika draamatika Mõistatused, kõnekäänud, Tavaline luuletus: Komöödia E.Vilde Eepos F.R. vanasõnad, aforismid, J. Liiv ,,Rändaja" ,,Pisuhänd" Kreutzwald popfolkloor, anekdoodid ,,Kalevipoeg" Valm J. Tamm ,,Siga tamme Haiku L.Tungal, Tragöödia W. Värssromaan A. all J.Kaplinski ei Shakespeare ,,Romeo ja Puskin ,,Jevgeni pealkirjastata Julia" Onegin" A. Kitzberg ,,Libahunt" Miniatuur A. H. Tammsaare Sonett M.Under Draama E.Vilde Poeem J.Smuul ...
ühiskonna elu varjukülgede avalikkuse ette toomine. Loomingu vabadus Detailsed kirjeldused Tundeline stiil Vastandite ühendamine Luule Romaan Ajalooline romaan Novell Novell Näidendid Kunst muinasjutud Luule Romantiline draama L. Tolstoi 1828-1910 Kõrgaadlik. Pettus läänetsivilisatsioonis, poliitikas ja kultuuris. Talurahva halb haridus tekitas talle muret ja ta rajas kooli oma mõisa. ''Sõda ja rahu'', ''Anna Karenina'', ''Lapsepõlv'', ''Poisiiga'' F. Dostojevski 1821-1881 Pärines vaesest perest, palju lapsi ja skandaali. Hasartmängukirg. Määrati surmanuhtlus, mis asendati sunnitööga Siberis
Operetid ja muusikalid Operetid: Pealkiri: “Õhtu Straussiga” Autor: Johann Strauss Lavastaja: Fabrice Gibert Teater: Teater Vanamuine Pealkiri: “Tsirkusprintsess” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Thomas Mittmann Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Silvia” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Savoy Ball” Autor: Pál Ábrahám Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Muusikal: Pealkiri: “Minu veetlev leedi” Autor: F. Loewe Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Pipi Pikksukk” Autor: Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Boyband” Autor: Peter Quilter Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Pärnu Endla teater Pealkiri: “Tuhkatriinu” Autor: Peeter Sauter Lav...
b) Eesti kirjanduses Peterson, Kreutzwald RAHVALUULE sõnalooming, mille tunnuseks on a) Suuline looming b) Traditsioonilisus c) Kollektiivsus d) Varieeruvus e) Anonüümsus Rahvaluule jaguneb: a) Rahvalaulud b) Rahvajutus c) Väikevormid Rahvaluule tunnused a) Rõhuline ja rõhuta värsisüsteem b) Parallelism (sama mõte teiste sõnadega) c) Algriim (algustähe kordus) Rahvajutud jagunevad a) Muinasjutud algul võidutseb kurjus, ent õnnelik lõpp; õpetlik eesmärk. b) Muistendid selgitatakse ümbritsevat maailma, põhjendatakse tegelikkust. c) Naljandid Lühivormid jagunevad a) Mõistatused - äraarvamismängud b) Vanasõnad - rahvatarkused c) Kõnekäänud piltlikud väjendid
kaks rahvalaulukogumikku 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ning 15 ooperit. Loomingu iseloomustus Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. Tuntum teos Sümfooniline süit "Šeherezade" (1888) on üks populaarsemaid orkestriteoseid http://www.youtube.com/watch?v=s_pkRH2DZuw http://www.youtube.com/watch?v=Ts1btBbwLSg
Rigveda - hümnid ja palved jumalatele, 17001100 e.Kr Atharvaveda - 12-10.saj.e.Kr. (atharman - tulepreester/ loits). Sisaldab kas värsis või proosas maagiat - valget jsa musta Mahbhrata - vanaindia eepos. 4. sajand eKr 4. sajand pKr Rmyana - vanaindia eeposTeos valmis umbes 2. sajandil pKr, kuid teose ainestik pärineb 4.3. sajandist eKr. Bhagavadgt - "Bhagavadgîtâ" on India eepose "Mahâbhârata" koostisosa Pancatantra - ~3.saj.e.Kr, autorlus omistatakse Vishnu armale. Muinasjutud. Hitopadea - autor Narayana, originaalselt sanskriti kelles, tõlge pärsia keelde 6.saj. Muinasjutud ukasaptati - muinasjutud, 12. saj. Brhadkath - Arthastra - riigijuhtimise, majanduse ning sõjalise strateegia alane raamat, autor Kautilya 2- 4.saj.p.Kr. Kmastra - umbes 5. sajandil Vtsjjana koostatud seksuaalelu käsiraamat. Rjtarangin - Kasmiiri ajaloo kirjeldused, autor Kalhana Manusmrti - Manu seadused, autorit ei teata. 200 e.Kr.-200 p.Kr. Seadused, poliitilised tekstid.
Parallelism ---------) Mõtteriim Alliteratsioon Kole käo kukkumata. Algriim Assonants Igav on olla iluta. *Riimiline Rahvalaul N: Saksad sõitsid saaniga, Talumehed tõllaga, Vabadikud vankriga, Mina, vaikne, kelguga! Kiri kuer õli kelgu ies, Ise istsin kelgu sies! ( Lüganuse ) Lõppriim --------) Häälikute kokkukõla värsi lõpul *Rahvajutud jagunevad 4-jaks: 1) Muinasjutt 2) Pajatus 3) Naljand 4) Muistend Muinasjutud jagunevad omakorda 3-eks: 1) Loomamuinasjutt 2) Imemuinasjutt 3) Olustikuline muinasjutt *Tegelaste vastandamine *Kolm arvu *Õnnelik lõpp *Traditsiooniline algus ja lõpp *Muistendid jagunevad omakorda 3-eks: * Tekke- ja seletus muistend * Vägilas muistend * Koha muistend *Pajatused: Pajatus on rahva seas liikuv lühike jutt, Mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. *Naljandid Naljandis on argielu kujutatud läbi huumori,
Mina ja raamatud Ma hakkasin teistega võrreldes hilja lugema. Ma õppisin lugema, kui olin umbes kümne aastane. Mulle ei meeldi väga lugeda. Samas saan aru, et lugemine on tähtis, sest see avardab silmaringi ja mõnikord aitab isegi unustada päevaseid muresid. Igaühele on mingi raamat sobiv, ühele meeldivad muinasjutud, teisele seiklusjutud või hoopis mingi muu raamat. Mulle meeldivad loodusraamatud, sest tunnen huvi looduse vastu. Raamatut lugedes tulevad head mõtted, mõnikord ajavad raamatud naerma. Mulle meeldivad raamatud, milles on põnevust ja saab nalja. Nii ei hakka lugedes igav. Lugedes võib vahel ajahätta jääda, eriti siis kui loed kohustuslikku raamatut ja oled lugemise viimasele minutile jätnud. Minuga juhtub seda tihti. Mõtlen küll, et hakkan lugemisega varem peale, aga ei tule välja. Siis pean pingutama, et raamatu läbi saaks. Lugedes tunnen mõnikord, et olen nagu teises maailmas. Silmade ette tulevad ...
Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. 5. Perrault 1697 ilmusid 8 muinasjuttu, Prantsuse Akadeemia liige, jurist, kuninga kirjutaja. Raamatute peategelane kajastub raamatu pealkirjas: Tuhkatriinu, Sinihabe, punamütsike, Pöialpoiss. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Lõpp halb, ei ole õnnelik. Õukonna jaoks räägitud. Vennad Grimmid 1812-1815, muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud , rahvas tahab õnneliku lõpuga lugusid. Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud, tema hinnang juures. Rahvale ja rahva pealt maha kirjutatud. Andersen tuntud kunstmuinasjutu loojana. Tema muinasjutus esineb topelt adresseering. 6. Folkloorse lastelaulu tüüpe
Arutlemine Arutlemine on väidete ja seisukohtade esitamine, põhjendamine ja järelduste tegemine. Arutleva kirjandi eesmärgiks on käsitleda ühiskondliku elu probleeme, panna lugejaid mõtlema ja kaasa elama. Arutlev kirjand = väited, argumendid: Sissejuhatus Põhiosa, mis koosneb mitmest alaosast Kokkuvõte Arutlemisel sobib kasutada: · Võrdlemist (tuntud nähtuse kõrvutamine tundmatuga) · Vastandamist (ei-jah; hea-halb) · Analüüsi (nähtuse jagamine üksikosades) · Põhjuste ja seoste nägemist (miks? Küsimused) · Näidete toomist (faktid, statistika, juhtumid, elust, kirjandusest) Nõuanded arutleva kirjandi ettevalmistamiseks: Vali teema, koonda mõttet Märgi märksõnu, kasutades kõiki mõtteid mis pähe tulevad Süstematiseeri kogutud materjal, tee valik Püstita teemast lähtuv põhiprobleem ja peamõte Vastused põhiprobleemile olgu lõikude tuumaks Paiguta lõigud loogil...
Ooper 19.ndal sajandil Kirjeldage, milline oli romantismiajastu ooper? Mis linnast sai 19.ndal sajandil ooperi pealinn? Milline oli ooperi ainestik? Tolleaegne ooper reageeris ühiskondlikele sündmustele ja publiku huvi oli suur. Ooperi pealinnaks sai Pariis. Ooperi ainestik: 1) antiikajalugu ja mütoloogia 2) ajalooline süzee 3) inimest ümbritsev olustik 4) eksootika ja muinasjutud. Sajandi esimesel poolel suhtuti helilooja poolt loodusse kui toormaterjali, mida teater võis oma suva järgi muuta. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas toimis helilooja ja teatri koostöö?) Teatritruppi juhtis impressaario, kes tellis heliloojalt tüki, koostas truppi ning üüris ruumid. Aasta jagunes kolmeks hooajaks (stagione)
1874.aastal alustas tööd dirigendina 1873-1884 oli mereväe orkestri inspektor 1875-1876 andis välja kaks rahvalaulukogumikku Õpetas välja terve rea andekaid heliloojaid: Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov Õpetanud ka eesti vanema põlvkonna heliloojaid: (Rudolf Tobias, Artur Kapp) Peterburi õukonnakapelli dirigent (1883-1894) Looming Iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik Lemmikteemadeks muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud Vokaalsümfoonilised teosed, kammermuusika, romanssid, sümfooniline süit ("Antar"), süidid ning 15 ooperit Äitah kuulamast!
Muinasjutt on teadlik väljamõeldis, mis räägib reaalsetest juhtumustest ja tegudest läbi poeetilise võtme, aga ei hooli reaalse elu seadustest ja loogikast (Mihkla & Tedre, 1980). See on luulelooming kindlate poeetiliste võtete, reeglite, sündmustiku arenduse ja lemmiktegelastega (Kask, Nirk, Sõgel, Vassar & Vinkel, 1965). Samuti on muinasjutt on kõige rahvusvahelisem rahvaluule liik, sest erinevatel rahvastel on nendes lugudes sarnane sisu, kangelased ja lõpplahendus. Muinasjutud jagunevad järgmisteks alaliikideks: loomamuinasjutud, imemuinasjutud ning novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud (Mihkla & Tedre, 1980). Eesti muinasjutud peegeldavad reeglina rahva talupoeglikku maailma ning võrreldes rahvalauludega on muinasjutud mehelikumad, nende jutustajateks on olnud ka üldjuhul mehed. Jutud on rohmakad, sisaldavad palju pilkavaid detaile ja mõnikord ebasündsaid juhtumisi. (Kask et al., 1965) 5
Miljöö- teose aeg-ruum. Miljööd kirjeldatakse peamiselt selleks et iseloomustada tegelasi, põhejndada nende käitumist ja väljendada autori mõtteid. Miniatuur- eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. Monoloog- kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette. Muinasjutt- rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nede iseloomudele vastavalt.. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed. Muinasjuttudel on omad seadus: kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordumine, muinasjuttude tegelased on vastanlikud
kajastamine ( nt. Wimbergi "Poeskäik"). Ernst Enno- luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, kordus, rütm, tegelane (Tipa, " Tipa-tapa hällilaul"). Ellen Niit luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, rütm, tegelane on kärbes ("Kärbes kiigub kõrre peal, Ellen Niit). Kõigis luuletusest ei ole tegelasi. Wimberg ( Jaak Urmet) luuletuste kunstilised võimalused on süliriim, rütmiks on luuletuse nt "Ära ütle,et ei oska" ära ütle, et ei oska. 2.Meie ühised muinasjutud eri rahvaste muinasjuttude süzeeline sarnasus (vrdl muinasjutte eri rahvaste muinasjutukogumikes) Jaapani muinasjututtudes on õpetlik sisu ja mõnikord on tegevusel halb tagajärg.Tegelasteks on vaesemad inimesed või hoopis loomad. Eesti muinasjutud on ahnusest ja õelusest, haldjatest, vanapaganatest ja paharettidest, rumalusest, peretütrest,kuningatest ja kuningannadest, vaeslapsest ning loomadest.
Kunst-/autorimuinasjutt autori poolt kirjutatud, sageli allegoorilise v sümboolse sisuga. Muinasjutuautoreid võrdlevalt (Perrault, Grimmid, Andersen) Charles Perrault (sinihabe, saabastega kass, tuhkatriinu, eeslinahk, punamütsike, uinuv kaunitar). Muinasjutud räägitud õukonda sisenevatele neidudele. P muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu. Lõpp tihti õnnetu. Grimmid (rapuntsel, uinuv kaunitar, lumivalguke, hans ja grete) 1812-1815 Laste- ja kodumuinasjutud. Muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud, esitatud võimalikult audentselt. W töötles ainult kirjanduslikult, J lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Saksa folkloristid ja keeleteadlased. Hans Christian Andersen (väike merineitsi, metsluiged, inetu pardipoeg, vankumatu tinasõdur) tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjutus esineb topeltadresseering. Kokku 156 muinasjuttu. Folkloorse lastelaulu tüüpe hälli, mängitus, mängu, karjase, ahhellaulud
- Õigused: © Memokraat Nimi: Õpperühm: 2. http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/lapi.html Allikakirje: Sergejeva, J. Koolalaplaste jutustava folkloori uurimine ja publitseerimine. Kasutatud 05.11.2015 http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/lapi.html - Pealkiri: Koolalaplaste jutustava folkloori uurimine ja publitseerimine - Autor: Jelena Sergejeva - Teema ja märksõnad: Folkloor; muinasjutud; laplased - Kirjeldus: Käesoleva artikli põhiteema on muinasjutud ning nende senine uurimine. Autor andis ka lühikese ülevaate lapi muinasjuttude temaatikast. Annab ettekujutuse kõige põhjalikumatest ning tähtsamatest teaduslikest publikatsioonidest selles valdkonnas. - Väljaandja: Eesti Rahvaluule - Kaasautor: Tõlkija Mall Hiiemäe - Daatum: - - Vorming: Veebiartikkel - Inforessursi identifikaator: http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/lapi.html - Keel: Eesti - Õigused: Copyright © 2004-2005
Peresiseselt võidi rääkida ka igal õhtul. Eriti talvisel perioodil kui tegeleti käsitööga. Pereväliselt harrastati ka ühistöödel, ühiskogunemistel, ketrustoad mõisas, mõisa rehetöö, ühiskarjatamised, sepapajad, veskid, kõrtsid. Koolimajades, kus õpilased ööbisid jutustati jutte ajaviiteks. Läbii aegade on peetud headeks jutustajateks inimesi, kes lävivad pajudega, näiteks külakaupmehed, rändkäsitöölised, kõrtsmikud. Rahvajutud jaotuvad: · muinasjutud · muistendid · naljandid · pajatused · RAHVALAUL rahvatants, rahvalaul, pillilugu, rahvajutt. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) regivärsiline rahvalaul e regilaul vanust hinnatakse üle 2000 a. Arvatakse, et alguse saanud itkust (kurbuse väljendamine), loitsudest (soov, palve, sajatus). Enamasti naistelaul. Algselt oli igal laulul oma autor, kuid ajapikku on see ununenud
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898a. Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 aastal siirdus Viiralti perekond Eestisse elama, kus team isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. I maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinasse ning kunstikalduvustega noormees asus õppima Tallinna Tööstuskunstikooli. Aastast 1916 pärinevad Viiralt esimesed puu-ja linoollõiked(graafikatehnika) ning 1917. aastast esimesed ofordi-ja estambikatsetused(sügavtrükitehnika). Pärast Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas ta 1919. aasta oktoobris õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Lõpetanud Dresdeni Akadeemia asus Eduard Viiralt tagasi elama Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid val...
Sümbolism Linda Press 12 B Sümbolism sai alguse 19. saj. teisel poolel, eriti levis see viimastel kahekümnendatel. Sümbolistlikud kunstnikud kujutasid üheltpoolt olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi, teiseltpoolt aga välja mõeldud ja ebatavalisi olendeid, esemeid ja olukordi. (Viimastele andsid inspiratsiooni müüdid, muinasjutud, legendid ja kunstniku oma fantaasia) Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis
Tihtipeale olen ma mõelnud, et kuidas tänavalapsed suudavad vastu panna näljale, külmale ja vägivallale? Kindlasti paljudel neist ei ole enam jõudu, et selle kõigega toime tulla. Mõned satuvad kuritegelikule teele varastamine, röövimine või peidavad oma mure alkoholi. Tänavalastel on kohutavalt karm elu, nad on justkui eluheidikud, kes on jäänud aja hammasrataste vahele. Neil paljudel on jäänud kuulamata oma unelaulud, tundmata lapserõõmud ja teadmata muinasjutud. Nad tahavad ise rääkida kõigest sellest, mis on neil seljataga, justkui lootes seda kõike endast maha raputada. Linnades olen näinud, kuidas nad kerjavad tänavatel raha. Olen kuulnud, et nad elavad vanades mahajäätud majades, lagunenud puukuurides, kraavides, sildade all või koguni maaalustes soojatrassi torudel. See on kurb. Ma sooviksin, et riik peaks rohkem tähelepanu pöörama tänavalastele. Nii lihtne on öelda, et
tema poolt kunagi antud vormilised jooned võivad mälust sõltuvatena säilides üle elada ka järske muutusi. Luuletaja on üpris sõltumatu oma keskkonnast. Suuliselt edasikanduva runo loojal ei tasu minna oma kollektiivi vastu või lüüa sellest lahku. Ajaviitena kasutatud · Loomamuinasjutud Jutupärimust jagatakse üldjuhul muinasjuttudeks, naljanditeks, muistenditeks ja legendideks. Muinasjuttude tähtsamad rühmad: loomamuinasjutud, imemuinasjutud, satiirilised muinasjutud. Soomes kirjapandud loomamuinasjuttudest on paljud ülemaailmsed, veel sagedamini üle- euroopalised. "Rebase kalasaak"- rebane kavaldab endale kalasaagi, teeseldes koolnut ja "Hänna abil kalastamine". Valmide ainestikus korduvad selged vastandusastmed: tark loom-rumal loom (rebane ja karu või hunt), koduloom-metsloom (koer -hunt), püüdja-püütav ( kass ja hiir, hunt ja lammas); linnud-neljajalgsed; inimene -loom. Soome valmid mõjuvad kaunis kalgilt, neis petetakse,
elukutse ja tantsisid ka naised. 18. saj-l arenes tantsutehnika tohutult. Seelikud lühendati pahkluudeni, 19. saj-l lühendati veelgi ning tulid varvaskingad, et ilmekamalt zeste ja kehakeelt edasi anda. Kuna ballett on prantsuse kunst, siis on balleti-terminid prantsuskeelsed. Balletti peetakse tänapäevase tantsumaastiku ning enamike tant-sustiilide vundamendiks. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee (müüdid, legendid, luule, näitekirjandus, muinasjutud, piiblilood), mille põhjal libretist kirjutab libreto. 2) muusika ehk helikunst - põhineb libretol 3) koreograafia ehk tants, mille muusika ja lib-reto alusel loob koreograaf ehk ballettmeister ja lavaline liikumine, mille kavandab lavastaja. Tihti on libretist, lavastaja ja koreograaf ühes isikus või toimub helilooja ja libretisti tihe koos-töö. 4) kujutav kunst (dekoratsioonid ja kostüümid) Koostiosad: 1. Pantomiim zestid ja miimika sündmustiku ning
Oscar Wilde 16. oktoober 1854 Dublin 30. november 1900 Pariis Oscar Wilde'i isa, William Wilde oli silma- ja kõrvaarst ning mitmete arstiteaduslike ja arheoloogiaalalste raamatute autor. Ema Jane Francesca Wilde kirjutas Speranza nime all rahvuslikkust ülistavaid luuletusi ja pidas salongi. Oscat Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt. Üksildane laps, kellel olid teistest lastest erinevad teadmised. Teda ei sallitud, kiusati koolis. Suur ego, tal oli alati vajadus olla tähelepanu keskpunktis. Oscar Wilde õppis Dublini Trinity kolledzis, ülikoolihariduse sai Oxfordis Magdaleni kolledzis. Tal oli palju naisi ja ta suhtles ainult väga ilusate naistega. Wilde leidis, et inimeses peab kõik ilus olema. Abiellud ja sai ka 2 last. Hiljem armus Wilde Lord Alfred Douglasesse, kes teda julmalt ära kasu...
laulab öösiti, nurmkana ja rebane), „Kärp“ (1981)- mõtisklev lugu kärbiperest, „Linnavarblane maal“ (2007)- loodusminiatuurid,„Liisi, Kaspar ja teised kiisud“ (2013) 4. Jaan Rannap „Topi“ (1970) – loomaaiast põgenenud ahvipoja seiklused,„Nublu“ (1972) – toimekas tuletõrjekoer, kes õpib inimestega toime tulema, „Tuukerkoer Torru ja teised loomad“ (2007) – jutukogumik erinevatest loomadest Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks? Muinasjutud pakuvad tuge fantaasia arengul. Muinasjuttude puudumine jätab lapse hinge tühja koha.Muinasjutul on kasvatuslik roll. Muinasjutu tegelased esindavad mingisuguseid. loomuolendeid, kelles võib laps tunda ära ka iseenda. Muinasjutud valmistavad ette reaalseks eluks.Muinasjutud teevad lapsed õnnelikuks.Lapsed saavad muinasjuttudest julgustust unistada ja uskuda imedesse. Muinasjutu seadused. *kindel algus: (Elas kord..., Kuskil maal..., Seitsme maa ja mere taga
Kirjandus- belletristika Kirjandus- kogu inimkonna poolt loodud, kirja pandud või trükitud looming. Ilukirjandus- on kirjanduse kitsamas tähenduses autori või autorite poolt loodud tekst. Teabe kirjandus- annab infot (nt:ajakirjad, ajalehed) Proosa ehk eepika: Romaan Jutustus Novell Dramaatika ehk: Draama Tragöödia Komöödia Lüürika ehk luule: Sopettod Pastaraal Haiku Valm Balaadid Rahvuskirjandus on ühele rahvusele kuuluv kirjandus, mille loojaks on selle rahva esindaja. RAHVALUULE Rahvajutt Rahvalaulud 1)vanasõnad 1)muinasjutud 1)regivärs 2)kõnekäänd 2)muistend alliteratsioon,assonats,parallelism 3)mõistatus 3)naljandid 2)riimiline 4)pajatused viis,sõnad,esitajad Juhan Liiv ÜKS SUU Üks suu, nii vana ...
Eugene Delacroix-"Vabadus viib rahva barrikaadidele". Hispaania-Francisco Goya-maalikunst ja graafika.Maalib freskosid.Kuningas Karl IV õukonnakunstnik."Karl IV perekonna-portree".Toob välja inimese iseloomulikud jooned,ei ilusta."Alasti Maja","Ülestõusnute mahalaskmine".Graafika-"Sõjakoledused".Inglismaa-William Turner-tüüpiline meremaalija.alati on merel midagi.Kasutab pahtlilabidat."Hannibali minek üle alpide".Saksamaa-Philipp Otto Runge-usulise sisuga teosed.Kekaegsed muinasjutud,legendid.Maalib pilt pildis."Hommik".Realism-Prantsusmaa-looduslähedane,maalivad tõde,ümbritsevat elu.Pruunid,hallid kollakad toonid.I realistlikud maalid tehakse maastikumaalina.Jean-Francois Millet-maalib talupoegi,rasket tööd.Inimesed ei vaata pildist välja.Pilk suunatud maha."Viljapeade korjajad","Külvaja","Õhtupalvus".Gustave Courbet-võimas isiksus.Revolutsionääride perekonnast."Kivilõhkujad",Tere,härra Courbet".Honore Daumier-meenutab Goyat.Naerab välja väikekodanlust
Sissejuhatus Eesti kirjandusse Animalistlik- loodus oli eestalse jaoks hingestatud. Usuti Taarasse , teda on kutsutakse ka pikse haldjaks. Eestlaste seal oli palju nõidasid. Tollel ajal olid nõiad ravitsejad, nad olid teistsugused. Nad erinesid tavapärasest eestlasest. Nõiad pidasid sidet haldjate riigi ja inimeste vahel. Vanad eestlased uskusid ka sellesse et kui inimene sureb siis ta hing elab edasi. 13.sajandil oli eestlaste rahvaarv 150 000 . Sellest ajast me võime lugeda rahvalauludest et õnnis aeg on läbi saanud ja hakkab orjaaeg. 1517 alustas Marthin Luther Saksamaal reformatsiooni. Sellel ajal kiriku mõju suurenes. Usuõpetus muudeti emakeelde. 1535 esimene eesti keelne raamat. Wanradt Koell 17.sajandil tuli näljahäda ja eesti rahvaarv langes 100.000-le 1608 a algas Poolas Rootsi sõda. Eestlaste jaaoks algas hea Rootsi aeg. 1632- tartu Ülikooli avamine 1700- 1721 Põhjasõda 1739 Piibli tõlkimine. A...
seetõttu toimus areng. Ilmusid esinduslikud teosed ja laste ajakirjandus (alguses rubriigid tavalehes) 1901 –ajakiri ''Lasteleht'' – esimene ajakiri, tuli Postimehe vahel, väga populaarne. Adresseeritud 6-14 aastastele, ilmus korra kuus. Põhitoimetaja – Jaan Bergmann. Avaldas algupärast luulet, proosat, hiljem tõlkekirjandust. Palju loomalugusid, loodus+laps, laps+suhted vanematega. Rubriigid + kodumaa ajalugu, loodus, muinasjutud, mõistatused jne. 1912 – nõutavus langes, sest tekstides oli palju saksa ja vene ''pahna,'' 20.aastatel nõutavus tõusis. 1906-1907 – ajakiri ''Lasterõõm'' – Ernst Enno 1909-1910 – ''Noorsooleht'' – toimetaja Jaan Tõnisson 1909 – ''Noorsoo kirjakava'' – raamatute sarjad Karl August Hindrey – pseudonüüm Hoia Ronk, kirjanik, karikaturist, ajakirjanik. Postimehe ja päevalehe toimetuses kirjutas arvustusi, pilkamisi, koomikseid.
1-aastaselt saadeti ta merekooli. Klaveri harjutamiseks jäi vähe aega. Kooli kõrvalt sai ta vahest teatrisse ja sümf. Kontserdile. 1862 lõpetas merekooli ja läks kolmeks aastaks ümbermaailmareisile. Teda köitsid ilusad merevaated, kuid muusika huvitas teda rohkem kui merekool. Aktiivne muusik Ta õppis ise ning andis teistele tunde. Ta kogus rahvaviise. Dirigendi töö, andis välja harmoonia õpiku, kirjutas artikleid. Mere teemad tulevad välja tema loomingus ning rahvamuusika. Vene muinasjutud. Tähtsamad teosed 15 ooperit, ,,Lumivalgeke", ,,Tsaari mõrsja", ,,Sadko", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", programmilised teosed ,,Seherezade", sümf. Avamängud, sümf., 80 romanssi. Sümf süit ,,Seherezade" Neljaosaline toes ,,1001 ööd" ainetel. 1. osa ,,Meri ja Surbadi laev" 1 teema ,,Sahriari" väljendas kurjust, julmust. ,,Seherezade" õrnust, malbust. 4.osa ,,Pidu Bagdadis ja laeva hukk". Ooperid ,,Lumivelgeke" külmataadi ja kevade tütar. Lumivalgeke unistab minekust inimeste juurde
Tänapäeva inimesed pole sugugi mitte laialdase mõtlemisega, sest enamik jääb siiski enda põhimõtete ja vaatenurkade juurde. Minu arvates pole see õige, kuna nii jääme poolest lõbust elus ilma. Kogu elu on mõistmine ja mõistatamine inimestes ning asjades, millega kokkupuutume. Seega oleks meie elu vähemalt poole võrra lihtsam, kui suudaksime mõista ka enda arvamusest ja seisukohtadest erinevaid inimesi. Tänini pole muinasjutud kadunud ning neid leiab igas raamatukogus. Lapseeast väljakasvanud inimesed sellest huvi enam ei tunne, kuid raamatuväline muinasjutt on samuti olemas. Raamatuväline muinasjutt on peidus igas filmis, mida televisioon meile edastab. Selline muinasjutt on oluline iga inimese elus just sellepärast, et kogu inspiratsioon tulenebki sealt. Olgu muinasjutuks kellegi õnnelik/õnnetu armastus, merineitsid või hoopis mõni muu eluline draama
Eno Raud Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Loomingu tippteosteks kujunesid muinasjutuliste elementidega Sipsiku lood („Sipsik” 1962, „Anu ja Sipsik” 1970) ning Naksitralli...
püüdmata lihtsalt joonduda Lääne eeskujude järgi. Teda on sageli võrreldud Puskiniga, sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt" üks luules teine muusikas." Kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Tuntumad teosed 3 ooperit: "Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836)
Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" - ood Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" - pastoraal August Alle ,,Eestimaa pastoraal" - epitaaf (hauakiri) ,,Puhka rahus" - eleegia (kurb luuletus) Juhan Liiv ,,Helin" - eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Porkuni preili" II Eepika: - muinasjutud Hans Christian Andersen ,,Hans ja Grete" - vanasõnad ,,Kes teisele auku kaevab see ise sisse kukub" - mõistatus ,,Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline" - anekdoot Juku anekdoodid - kõnekäänd ,,Vesi ahjus" - muistend ,,Emajõe sünd" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane"
Rahvalaulu looja ja luuletaja vahele on asetatud võrdusmärk, kuid erinevused on ületamatud. Kunstluuletuse kirjutaja tekst püsib sajandist teise muutumatuna; rahvalaulu sepitseja ideed ja tema poolt kunagi antud vormilised jooned võivad mälust sõltuvatena säilides üle elada ka järske muutusi. Luuletaja on üpris sõltumatu oma keskkonnast. Suuliselt edasikanduva runo loojal ei tasu minna oma kollektiivi vastu või lüüa sellest lahku. Ajaviitena kasutatud rahvapärimus, nt muinasjutud ja eriti lüürilised runod olid altid varieeruma. Itke loodi iga esitusolukorra jaoks eraldi; itkeja kasutas traditsiooni poolt määratud erikeelt, stiili ja ainestikku ning väljendas nende abil oma isiklikku tundekogemust. EEPILINE RAHVALAUL Teemad ja kronoloogia Kalevalamõõduliste jutustavate runode ainestikku on rühmitatud: 1. Müüdirunodes jutustatakse alg-aja loomistöödest, maailma ja selle eri nähtuste - ka
Bengt.Gottfield Foselius. · I aabits · I koolmeistrite seminar Reiner Brockmann · I eestikeelne juhuluuletus ,,pulmalaul" Käsu Hans · I eestlane, kes kirjutas luuletuse ,,oh, ma vaene tardo lin"(põhjasõjast räägib) Johann Heinrick rosenplänteri · Avaldas saksakeelse ajakirja ,,beiträge" oli I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud väljaanne. · Alustas eestikeelsete ja eeti keelt puudutavate käsikirjade kogumist · Tänu temale säilisid K.J.Petersoni luuletused Otto Wilhelm Masing · Pani aluse aimekirjandusele · Andis välja eesti I järjepidvama ajalehe ,,Marahwa NäddalaLeht" · Õtähe kaustusele võtja · Uuendas ortograafiat Friedrick Robert Faehlmann · "Õpetatus Eesti Selts"i esimees · Pani aluse Eesti keele hääliku ja vormiõpetusele · Kogus kalevipoja muistendeid, pani need kokku Saksa keeles proosa vormis. · Kirjutas oodi ,,siin on, jumal, su ramm" · Kirjutas värsdialoogi ,,p...
Eduard Viiralt (1898-1954) Elukäik Eesti graafik relalismi kunstivooluga sündis 20 märtsil 1898 a. Peterburis mõisateenindaja pojana. 1909 a. siirdus tema perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunstitööstuskooli. Pärast kooli lõpetamist 1919 a. oktoobris jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopf´i skulptuuriateljees. 1922-23 aa. jätkas õpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel. 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, s...
Nikolai Rimski-Korsakov Nikolai Andrejevits Rimski Korsakov sündis 18. märts 1844 Tihvinis ja suri 21. juuni 1908. Ta oli tuntud vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski Korsakov sai kodus olles hea hariduse ning siis ta ei unistanud saada muusikuks. Kuna tema vend Voin Rimski-Korsakov oli merväeohvitser ja onu oli admiral siis selle tõttu pidi ka Rimski-Korsakovist saama mereväeohvitser. 1856. aastal läks ta Peterburi mereväekadettide kooli. Sel ajal kui ta õppis seal koolis, jõudis ta käia palju kordi ooperietendusi vaatamas. Samuti jõudis ta siis ka klaverit õppida. 1851. aastal kohtas ta Mili Balakirevit, kes oli helilooja ning ta hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. Kohustusliku mereväeteenistuse tõttu ei saanud Rimski-Korsakov muusikaga enam tegeleda umbes 3 aastat. Ajal kui ta oli teenistuses jõudis ta ära käia Põhja-Euroopas, Vahemeremaades ning Põhja-ja Lõuna-Ameerikas. Kui ta jõudis mereväeteenistusest tagasi koju sii...
mõlemad olid ahned. 5. Mõisas oli elu alguses rõõmus, kuid lossis ole veel rõõmsam tänu inimestele, kes neid seal aitasid. 6. Naine oli kuningannana rõõmus, sest sai süüa kõike mida tahtis, aga Masicas tahtis peeneid toite ning oli algul samuti rõõmus. 7. Mehed reageerivad üllatunult ja kurvalt sellele, kui naised nendelt jumala tiitlit tahavad. 8. Lõpplahendus on see et nad tahtsid palju ning siis jäid sellest kõigest ilma. Üldistus: Eesti ja kuuba muinasjutud erinevad sellega, et kuuba muinasjuttudes on inimesed kurjemad, kui eesti muinasjuttudes ja inimesed seal on natukene õelamad.
ajalooline triloogia mahtra sõda (1858a) estetism- elu ja kunstikäsitlus , mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ja seab esiplaanile esteetilised väärtused ning ideaalid. käsitus-mõistmine ,arusaamine.eetiline-ühiskonna normid ,ausus. käitumiine esteetiline-pole ilus , iluga seotud võib olla ka ineytu ilu. Oscar Wilde ( 1854-1900) inglise estetismi juhtfiguur.Iiri päritoluga. sundis Dublinis , arsti perekonnas. Tõmbas vastassugu poole. Loomingu maht oli väike. Muinasjutud (kunst) : Õnnelik prints , ööbik ja roos , salongi komöödiad - leedi windermeri lehvik . peateos-dorian gray portree, 1891.a. hudnonism-elu lõbu ja nauding.
teadlikult, püüdmata lihtsalt joonduda Lääne eeskujude järgi. Teda on sageli võrreldud Puskiniga, sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt"- üks luules teine muusikas." Kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale- see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla".
Eduard Viiralt Koostaja: Eva Hein Klass: 12 A Ülevaade elust E. Viiralt on sündinud 20. märts 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana 1909 a siirdus perekond Eestisse Maailmasõja puhkedes kolis perekond Tallinna ning Viiralt valis õppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli Tallinna Kunsttööstuskool jäi Viiraltil lõpetamata Viiralt jätkas oma õpinguid Anton Starkopfi skulptuuriateljees Tartus Pallases aastal 1919 Osalemine Vabadussõjas katkestas õpingud 19221923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias 1923 sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal õppejõuna 19251939 elas Viiralt Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse 1938. juulist kuni 1939. veebruarini elas ta Marokos Marrakechis 1945 jõudis Viiralt Rootsi 1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi...
Samas mulle meeldib, et tekst on suurelt, arusaadavalt kirja pandud. 16 15. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) ,,Torupillid ja haldjad" Jutud on tõlkinud @Tarmo Vaarpuu, 2005. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Raamatu kaanel on väga ilus ja huvi pakkuv pilt, mis võiks lugema kutsuda. 3. Millest raamat räägib? Raamatus on erinevad iiri muinasjutud. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Jutud on arusaadavad ja mõned jutud õpetikud, mõned mitte. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Lasteaias saaks kasutada seda raamatut unejuttude lugemiseks. Seal mõned sobiksid lasteaia lastele, et nad tekstist ja sisust aru saaksid. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud pigem kooli ealistele lastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda
Eesti rahva ennemuistsed jutud (Fr. R. Kreutzwald) Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Muinasjutud jagunevad looma- ja pärismuinasjuttudeks. Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne.) vastase üle. Ta on välja mõeldud jutustus, mis oli algselt mõeldud täiskasvanutele. Muinasjutul on 6 kindlat tunnust nagu: kindel algus; kindel lõpp; sündmustiku kordumine; olulised arvud; tegelased on vastandlike omadustega ja õnnelik lõpp. 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
