(Sakala vanem Lembitu) 1219 juuni vallutusse sekkuvad ka taanlased (maabuvad Tallinna all) 1220 rootslaste sissetungikatse Läänemaale lüüakse Lihulas tagasi 1223 eestlastel õnnestub lühikeseks ajaks vabaneda võõraste ülemvõimust, vaid Tallinn jääb taanlaste valdusse 1224 august Tartu langemisega on kogu Mandri-Eesti taas võõrvõimu all 1227 3. veebruar Muhu ja Saaremaa alistumisega lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus. Algab võõrvõimude võitlus Liivimaa jagamise pärast. Võõrvõimud on: Riia peapiiskop ja piiskopid, Mõõgavendade ordu ja Taani kuningas. Lõplik maa jaotamine toimus Stensby lepinguga 1238 pärast Saule lahingut 1236, kus lakkas olemast Mõõgavendade ordu, mis kujundati ümber Saksa ordu Liivimaa haruks. Algas Vana- Liivimaa ajajärk. 5) Eestlaste lüüasaamise põhjused. Loetle ja analüüsi
tasane merepõhi, mida nüüdseks katavad metsad ja sood ning puisniidud ja rannakarjamaad. Rannajoon on pikk ja sakiline, Matsalu lahe roostik ning muudki kaitsealad. Pärnust lõuna poole Liivi lahe rannikumadalik kuni Lätis Riiani välja. Sellele iseloomulikemateks loodusvormideks on liivaluited ja nende taha jäävad madalamad soostunud alad. Lääne-Eesti maastikuvaldkonda kuuluvad ka Eesti suuremad saared Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi. Saarte pinnamood on tasane, rannajooned küllaltki liigendatud ja mitmekesised. Saartel leidub nii liivast randa kui ka soostunud roostikke ja siseveekogusid. Iseloomulikud saartele on kadakased rannakarjamaad, leidub ka korralikku metsa ning iseäranis Saaremaal rannikupanku. Aluspinnas domineerivad erinevad lubjakivilademed, leidub ka dolomiiti. Lääne-Eesti rannikumadalik Liivi lahe rannikumadalik (Tolkuse raba) Hiiumaa I.3 Vahe-Eesti: on Madal- ja Kõrg-Eesti piirialaks
kus ootamatu rünnak metsast tõi eestlastele edu. Lembitu – Sakala vanem Madisepäeva lahing – 1217. aastal 21. septembril Risti kabeli juures Viljandimaal toimus Vene vägede ja eestlaste vahel lahing. Eesti väed ründasid metsast, lahing kestis mitu tundi, lõpuks olid eestlased sunnitud taganema, lahingus sai surma liivlaste vanem Kaupo ja Sakala vanem Lembitu. Muhu linnuse vallutamine – 1227. aastal oli meri tugevalt jääs, sakslaste vägi oli Muhu linnuse all, nähes nii suurt väge pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida lasta, sakslased sellega ei nõustunud, hakati linnust piirama, 6. päeval tungisid nad linnusesse, kus korralaldasid metsikud tapatalgud. Valjala – 1227. aastal otsustasid saarlased sõlmida vaherahu, lasti end ristida, vanemad kogu maakonnast tulid kohale ja lasid end ristida 1201- Alberti juhtimisel rajatakse Riia linn 1202- Alberti abiline preester Theoderich rajab Mõõgavendade ordu 1208
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarna...
Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. Enamlased eitasid Eestimaa iseseisvust ja nägid Eestit tulevikus Venemaa koosseisus. 15. novembril 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Maapäev aeti küll jõuga laiali, kuid iseseisvuse mõte jäi püsima. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uue pealetungi korral langenuks nende kätte ka Mandri-Eesti. Pealetung algas 18. veebruaril 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veebruaril 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema
12 Nimeta Eesti lahtesid (6) Narva, Kolga, Tallinna, Haapsalu, Matsalu ja Pärnu laht 13 Mis on saar Väiksem maismaa osa, mida ümbritseb igast küljest vesi. 14 Nimeta läänemere suuremaid saari (4) Gotland, Öland, Saaremaa, Hiiumaa 15 Nimeta Eesti saari (10) Vormsi, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Naissaar, Vilsandi, Pakri, Osmussaar, Aegna, Prangli. 16 Mis on Väinameri? Soome lahe ja Liivilahe vaheline ala 17 Mis on väin? Kitsas veeala, mis ühendab omavahel mere osi, lahutab aga maismaa osi 9.2 Rannik 1 Mis on rannajoon? Maismaa ja mere vaheline piir 2 Mis on rand
Ökoloogilised majad Eestis Nelja ökomaja kirjeldus: Elamu Läänemaal Elamu Tabasalus Elamu Elamu Muhus Leppneemes Projekteerimine ja ehitamine Ökomaja asukoht Läänemaa, Ridala vald Harjumaa, Harku vald Harjumaa, Viimsi vald Muhu saar Hoone 2001-2002 Mai-detsember 2003 2000-2001 1997-1999 ehitamisperiood Hoone arvestuslik Ca 5 miljonit 0,5 miljonit maksumus Kulukaimad Rookatused, Klaaspinnad Pliit, ahi detailid/tööd päikesekollektor ehitusel
Talurahva riietus 19. sajandil Kati Kuustik Riietus ja selle tähtsus · Riietus erines kihelkonniti ja praegu on need riided tuntud rahvariiete nime all. · Rõivastuse üheks funktsiooniks oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. · Kui tähtis kandja päritolu ja elukohta märkiv rõivastuse tähendussisu oli, tõendab Saaremaa tava, mille kohaselt võõrast kihelkonnast kositud naine kandis kuni surmani oma kodukihelkonna rõivaid. Tema tütred aga riietusid nii, nagu see oli kombeks nende isa kihelkonnas. · Just see ühtekuuluvust tähistav sümbolsisu sai rõivakandmise edaspidise väärtustamise aluseks. · Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid pidulikke riideid · Ehteid ei kantud ainult ilu pärast. Need pidid kaitsma kurjade jõudude...
katoliku kirik, pikaajaline sõda kurnas eestimehi, vähe sõdalasi, sidemed maakondade vahel nõrgad. Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon- Liivimaa. Riiklikud moodustised vallutatud E aladel: Tartu piiskopkond: Ugandi, Vaiga, Soopooliste, Jogentogana, valitses tartu piiskop, Saare- Lääne piiskopkond: Läänemaa , Saaremaa. Saksa ordu Liivima haru: Järvamaa, sakala, Alempois, muhu. Taani kuninga hertsogkond: Harjumaa, Rävala , virumaa- taani kuningas. Rajati linnused, kus elasid läänimehed, vasallkond: Põhja-Saksam. Ristisõtta tulnud väikeaadlikud, sõjamehed, eesti kohalikud ülikud. Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kirikud
majaperemees surma saab, surmatakse ka ehitusmeister. MOOSESE SEADUSED 21, 12. Kes inimest lööb, nii et ta sureb, peab surema. 21, 16. Kes inimese varastanud, ta ära müüb või oma juures peab, peab armuta surema. 21, 17. Kes oma isa ja ema ära vannub, peab armuta surema. 21,24. Silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu. 21,25. Põletamine põletamise vastu, haav haava vastu, muhk muhu vastu. 21,27. Kui ta oma mees- või naisorja hamba välja lööb, peab ta tasuks hamba eest tema vabaks laskma. 22,17. Nõida ei pea sa mitte elusse jätma. 21, 18-21. Kui kellelgi on poeg, kes kangekaelne, vastu paneb ega võta oma isa ja ema sõna kuulda, nemad karistavad teda, ta aga ei võta nende sõna siiski kuulda, - siis peavad isa ja ema viima tema linna vanemate juurde, selle paiga värava juurde ja ütlema linna vanematele: See meie poeg on
Realismi mõju Euroopas Kunstiajalugu Autor: Kerly Klemm 11.klass Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2010 Kust sai realism alguse? Sai alguse Pariisist Pariisi maalikunstnikkud hakkasid pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades Side looduse ja talurahva eluviisidega suunas neid looma uut kunsti, mida hakati nimetama hiljem realismiks. Barbizoni koolkond Camille Corot Theodore Rousseau Jules Dupre Charles Francois Daubigny Maalisid loodust (maastikumaale), inimesi Märkamata ei jäänud ka elu varjuküljed Tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine Said inspiratsiioni ja ideid loodusest Tõearmastus väljendas solidaarsust teadusega Kriitilised realistid- need, kes on ühiskonna puuduste suhtes kriitilised Jean Batiste Camille Corot 1796-1857 R...
Pärnumaa Mägi Läti piiri ääres (Pati küla, 77 Tõstamaa - Varbla Saarde vald) kõrgustik (44 m) Raplamaa Hiiemägi 120 Pakamägi (62,5m), Avaste mägi (23,9m) Saaremaa Viidumägi 54 Sõrve kõrgendik, Lääne- Sepamägi (24 m) Muhu Saaremaa kõrgustik saarel Tartumaa Ivaste kaldemägi 190 Vooremägi, Vapramägi (77,7 m), Selgise mõhnastik (107 m) Valgamaa Kuutsemägi 217 Meegaste mägi (214 m),
sülearvutid. Kõige silmapaistvamatele ja tublimatele töötajatele jagatakse lisaks veel tasuta uuemaid telefone firmat toetavate ettevõtete nagu Samsung, SonyEricsson ja LG poolt. Need telefonid saavad töötajad päris endale ega pea neid töölt lahkudes või lapsepuhkusele jäädes ettevõttele tagastama, nii nagu tööarvutite ja telefonide puhul. Töötajate materiaalset motiveerimist kasutab ka Muhu saarel asuv Pädaste mõis. Seal jagatakse töötajatele mõisa kompleksi kuuluva SPA kinkekaarte või pakutakse võimalust koos kaaslasega Pädaste mõisa restorani Alexander õhtustama tulla. Restoran on teadupärast juba viimased 3 aastat kandnud Eesti paima restorani tiitlit. Lisaks on kõigil töötajatel võimalus soodsamalt osta ka Pädaste gourmet tooteid. US INVEST investeerimisfirma Tallinnas aga kingib oma parimatel töötajatele, kes on
6 Piirimäe, K. (03.03.2010) «Eesti mustrid loovad hea tuju», Tartu Postimees 7 Kohler, V. (30.03.2010) «Kuhu kaob naiste aeg ja kuhu küll kulub niit?», Tartu Postimees 8 Tuulas, R.(9.03.2009) «Kuldnõela võitja on Aldo Järvsoo», Femme 1. Kaheksakand Kaheksakand on kaheksanurkne geomeetriline ornament (vt pilte 1 ja 2). Sarnast ornamenti nimetatakse ka oktagooniks, koidutäheks, kahekordseks viisnurgaks, õnnetäheks ja muhu männiks. Kaheksakanda kooti, tikiti ja heegeldati riideesemetele. Vähemal määral võib kaheksakanda kohata puu- ja metallesemetel ning savinõudel. 9 Pilt 1. Kaheksakand kindal10 Pilt 2. Kaheksakand kirjana11 2.1.Kaheksakanna päritolu Ornamendi tähendus sõltub väga palju sellest, kust see pärineb. Sedasi teame risti puhul, et vanadel eestlastel oli ristil juba enne risiusu tulekut olemas kindel tähendus. Samamoodi saab
Miks võib aastaid 1914 1920 pidada Eesti ajaloos murrangulisteks? Esimese maailmasõja puhkemine 1914. aasta augustis tähendas suure murrangu algust kõigi Ida-Euroopa rahvaste saatuses. 18.sajandi lõpuks jagasid kolm suurriiki Austria- Ungari, Saksamaa ja Venemaa endi vahel tervet Ida-Euroopat. Eesti läks Vene võimu alla. Viimane mobiliseeris üle 100 000 eestlase Vene sõjaväkke, millest 10 000 langes Esimeses maailmasõjas. See jättis siiski jälje meie rahva ellu, kuna varem polnud eesti rahvas kandunud sõjas nii ränki inimkaotusi. Esimeseks murrangu märgiks oli Vene impeeriumi kokkuvarisemine, mida kasutas ära ka Eesti, et rajada alused rahvuslikuks enesemääramiseks, kuid alguses täieliku riikliku iseseisvuse nõuet ei esitatud, kuna Vene keskvõim oli siiski veel küllalt tugev. 12. aprillil kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus Eestile omavalitsuse andmise seaduse, kuna eestlased olid oma demonstratsioonides Venemaal olnud eduk...
preserved partly in the Church; there are magic ceiling marks on the vaults of the choir room, over the vestry there is a unique room with a fireplace, the other fireplace is situated in the attic of the choir. Supposedly so the accommodation possibilities were created for the pilgrims, who traveled through the Scandinavia and the Island of Gotland to Maarjamaa. · Panga Bank is the highest of the banks of the Northern coast of Saaremaa and Muhu. The maximum height of the Bank is 21.3m and the reach about 2.5km. In the highest point of the Bank an ancient sacrifice place is situated, where sacrifices to the sea were made in the old times. · The Field of the Kaali Meteorite Craters in Central Saaremaa is the rarest nature remembrance in Estonia, being at the same time also the most impressive field of craters in Eurasia. The biggest crater has a diameter of 110m and is 16 meters deep
märts 1917. Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan Poska. Aktiviseerus parteide loomine ning tegevus (küõige enam pooldajaid sotsialistlikel pooltel), valiti esimene rahvaesindus Eest Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (62liiget), kus seati ametisse Maavalitsus, eestlaste kätte läks võima maa-ja linnavalitsuses, hakati looma rahvusväeosasid, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele, Esimese MS rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid saaremaa, hiiumaa ja muhu. Oktoobripööre- 26.okt teostasid enamlased ehk bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Petrogradis ja haarasid võimu. Kõrgeimaks valitsus organiks sai Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Valiti Asutav Kogu, kuid enamlased ajasid selle laiali. Kiiresti kujunes
Esmalt oli Sikassaares generaatorite lubatud kõrgus koguni 120 meetrit, kuid siis teatanud lennuamet, et Kuressaare linn tahab maandumisrada pikendada ja tuulikute kõrgust tuli alandada 83 meetri peale. (Lember 2010) Sikassaare tuulepargi detailplaneeringu poolt- ja vastuargumendid Vastuargumendid Saare maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamise käigus oli juba viis omavalitsust teatanud oma vastuseisust tuuleparkide rajamisele. Nendeks olid Muhu, Lümanda, Mustjala, Salme ja Kärla vald. Kärla vallavalitsus väljendas istungil, et ei näe mingit otstarbekat põhjust lubada oma haldusterritooriumil tuuleparke rajada. Ainus võimalus on Kärla vallas püstitada tuulepark sooalale, mis on aga tehniliselt mahukas variant. Tuuleparkide keelamisega soovib vallavalitsus juba aegsasti välistada võimalikud hilisemad vägikaikaveod tulevaste arendajatega. (Viis valda on... 2010)
One can find rare species of fish such as the lake whitefish and the Peipsi smelt in Lake Peipsi. Võrtsjärv is famous for its catches of pike-perch and eel, which are regarded as a delicacy. There are also many rivers in Estonia, but only ten of them are longer than 100 kilometres. The most important rivers are the Pärnu River and the Emajõgi River. Estonia has more than 1 500islands. The largest of these is Saaremaa,. Saaremaa is followed in size by Hiiumaa, Muhu and Vormsi. The islands and the coastal areas of the mainland are interesting owing to the fact that they are on the migratory route for waterfowl. Twice a year - in the spring and autumn - several hundreds of thousands of birds are visitors in Estonia. The barnacle goose, the swan, the eider plus many more are protected species. The mild sea climate and the rather level landscape of the island, makes Saaremaa an area abundant in flora and fauna
Kool (Tallinna Saksa Gümnaasium) REFERAAT Katrin Pauts “Hull hobune” nimi (Peeter Tamm) rühm (10. A) linn aasta (Tallinn 2018) SISUKORD Ülevaade autori elust ja loomingust Katrin Pauts sündis 25. Augustil 1977 Muhu saarel. Pautsi isa on pärit Muhumaalt ja ema Eesti mandriosast. Ta on ajakirjanik, stsenarist, toimetaja ja novellikirjanik. 1995. aastal lõpetas ta Orissaare Gümnaasiumi. Seejärel läks ta Tartu Ülikooli ajalugu õppima, kuid leidis, et see on liiga igav ja jättis ajaloo õppimise pooleli. Pärast seda hakkas Pauts ajakirjandusega tegelema, oma esimese artikli avaldas ta Õhtulehes. Ta oli aktiivne ka televisioonis, tuntuim saade
Daatumid · 1582 Liivi sõja lõpp , Jam Zapolski vaherahu. ( Poola ja Venemaa) · 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 Põhja sõja algus · 1708 Tartu piiramine · 1710 Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel
Väikevürst Vjatško piirab tartu linnust, asjatult (isegi ristisõdijad ei saanud sinna) o 1224 Sõjakäik Tartusse Justis piiskop Albert + vend piiskop Hermann (ristisõdijad) Tartu langes ristisõdijate kätte Kogu mandri-eesti jälle ristisõdijate käes o 1227 Muhu lahing Linnus rööviti tühjaks ja pandi põlema Valjala linnuse alistumine Saaremaa langes, kõik ristiti Kogu eesti oli langenud ristisõdijate kätte. Eestlaste allajäämise põhjused: o Sõjaline mahajäämus o Palju võimsaid vastaseid o Puudus koostöö naabritega o Arvuline vähemus o Puudus plaan
25 august hõivas Punaarmee Tartu. Septembri keskel kujunes sakslaste jaoks kriitiline olukord taandumine. 22 sept sisenesid NSVL tangid Tallinna. Samaks õhtuks Punaarmee käes enamus Tallinnast. Seejärel langesid Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu. Eestlased võitlesid vastu. Nad küll aeglustasid, kuid suuremat kasu polnud. 26. Sep langes Virtsu. 1944. A Suur põgenemine. Eestist lahkus 80 000. Kohe langes ka Hiiumaa , Muhu. Sõrve ps jäid toppama aga 24 nov langes ka see NSVL kätte. 7) Eesti taasiseseisvumiskatse. Sõjakaotused ja tagajärjed. 1944. veeb moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1937. Aasta põhiseadusele, mille kohaselt pidi peaminister võtma oma õlule presidendi kohustused, kandes seega EV juriidilise järjepidevuse ideed. 1944. A suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed.
Õige on noore looduskaitsja auhind. Õige on kirjutada Soome saun ja Türgi saun. Ühendis Tallinna raekoda on teine sõna väikese algustähega. Õige on kirjutada kadripäev, mardipäev (väikese algustähega). Õige on kirjutada suure tähega: Saaremaa dolomiit. Telesaade on „Aktuaalne kaamera“ (jutumärkides, esimene sõna suure tähega). Õige on väikeste algustähtedega aasta isa. Õige on kirjutada Kihnu kampsun (esimene sõna suure algustähega; lahku). Ühendites Muhu seelik, Tõstamaa tanu jts on õige kirjutada esimene sõna suure algustähega. Õige on kirjutada väikese algustähega isadepäev. Soovitame kirjutada oranž revolutsioon (väikese tähega). Õige on kirjutada Lähis-Ida kultuurid. Õige on väikeste algustähtedega aasta tegu. Õige on Hollandi juust. Vabariigi President kui institutsioon on suurte algustähtedega. Eesti Vabariigi president (~ Eesti president) kohtus Läti Vabariigi
(Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadusest kasvanud välja linnused. Neid ründasid algul lähemad naabrid liivlased ja lätlased, hiljem liitusid nendega sakslased (Mõõgavendade Ordu). Taanlased, rootslased ründasid Eesti mandriosa ja Saaremaad üksi. (Kuum, J. 2001). Muinaseestlaste tuntumad linnused olid Viljandi, Lõhavere (Lembitu kants), Tartu, Otepää, Lihula, Varbola, Saaremaal Muhu ja Valjala. Vallutusretkede tulemusena rüüstati neid mitmel korral ja põletati maha. Eestlaste visadus ja kindel tahe oma maad ja vabadust kaitsta aitasid need jälle taastada. Ajalooõpikutes on muistne vabadusvõitlus jagatud kolme perioodi: I 1208 - 1212 1208 tungis Mõõgavendade Ordu koos liivlase ja lätlastega Ugandisse ning rüüstas seda, pani põlema Otepää linnuse. Eestlased tegid vasturetke latkalite maadele. 1210.
linnusesse. Kuninga lahkumise järel saabus linnuse alla saarlaste malev. Rootslaste vägi löödi täielikult puruks, edasised vallutusplaanid sellega nurjati. 1222. a sunniti taanlased alistuma Saaremaal. See võidusõnum saadeti üle Eestimaa ja kõiki kutsuti ülestõusule.1223. a algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid üle linnused. 1224. a suveks oli mandriosa tähtsamiaks vastupanupunktiks veel jäänud Tartu. 1227. a talvel liikus suur sakslaste vägi üle jää saartele. Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Valjala linnuse alla. Kuna vastupanu näis lootusetu, lasid saarlased end ristida. Eestlaste allajäämise põhjused: * Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. * Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. * Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. * Lisaks ei pidanud venelased alati täpselt kinni kokkuleppeist ja see halvas tõsiselt
ettevalimistusi ning jõudsid suurte jõududega 15. augustil Tartu alla. Algas tõsine piiramine. Ehitati kiviheite masinaid. 8 päevaga ehitati kõrge piiramistorn, mis nihutati järk-järgult linnale lähemale. Lõpuks otsustasid sakslased üldise tormijooksu kasuks. Sakslastel see õnnestus. Tartu langemisega oli kogu eesti sattunud võõra võimu alla. 1227 Kõige kauem suutsid vastupanu esitada saarlased kuni 20 000 meheline ristivägi sinna jõudis. 1) vallutasid tormijooksuga Muhu linnuse ja tapsid inimesed. 2) asusid piirama Valjala linnust. Ellujäämise nimel andsid saarlased alla ja lasid end ristida. Eestlaste kaotuse põhjused · 20 aastat pidevalt toimunud sõjakäigud laastasid maad ja rahvast · Vastastel oli selle ajajärgu kohta maailma parim relvastus ja väljaõpe · Lisaks sakslastele tuli võidelda taanlaste, rootslaste ja kohati venelastega · Ristisõdijaid toetas Lääne-Euroopa tugevaim jõud katoliku kirik
Tahtis veel, kuna eestlastele oli see raske hoop, peale seda kui sakalased suruti taganema. Saabusid taanlaste võimas laevastik Lindanise. Aasta hiljem saabusid rootslased. 29) 1222 – saarlaste õhutusel alustati mandril ülestõusu ja vabastati järgmiseks aastaks kogu Eesti ala, välja arvatud Tallinn. 1224 – ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu ja ristiti kogu Mandri-Eesti. 1227 – ristisõdijate ja ristitud eestlaste vägi vallutas tormijooksuga Muhu linnuse ja sundis alistuma Valjala linnuse kaitsjad. Muistse vabadusvõitluse lõpp. 30) Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa. Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega – sakslased, liivlased, latgalid, taanlased, rootslased, venelased.
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...
ümber ainult maa poolt, merelt jäi blokeerimata- linna oli võimalik kogu aeg varustada. 7 kuud toimus piiramine, aga pärast edutut piiramist tuli piirmine lõpetada. Oma osa lõpetamisel oli sellel, et piirajate laagris ja linnas puhkes katk. Kuigi Tallinna piiramine ebaõnnestus, siis teised, mis olid enne Rootsi, Poola käes, need linnused vallutati. Suur osa aladest oli Vm käes, ei suutnud vallutada ainult saari, millest Taani käes Saaremaa, muhu ja Rootsil Hiiumaa ja Rootsil veel Tln ja selle ümbrus. Kõik ülejäänd oli Vm käes. 1577 teine Tln piiramine, mida juhatas Ivan IV isiklikult. Vene vägede juures oli ka 20 seppa, kelle ülesanne oli suurtükikuule valmistada. Piirajatele tegid väga suut kahju linnakodanike väljasööstud linnast. Ühe linnakodanike salga juht, kes venelastele palju kahju tekita, tunti nime all Liivimaa Hannibal oli tuntud mees Ivo Schenkenberg, kes juhti u 400-mehelist väesalka
Hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud ja pesti maha ristimine, päärduti tagasi vanade tavade juurde. Taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arvestatavat sõjalist toetust. 12. 1224 mandriosa tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänu veel Tartu, mida aitas kaitsta Koknese ja vürst Vjatsko. Augustis hõivati linnus tormijooksuga. 13. 1227 Suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele. Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saarema tähtsaima linnuse Valjala alla. Saarlased otsustasid alistuda ja end ristida lasta. 6. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses? (Leidke vähemalt 5 põhjust!) 1. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. 2. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea välja õppe ja kogemustega. 3. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat 4
· Rootsi kuninga väe purustamine Lihula linnuses 1220. e. Võitluse lõppjärk · Taanlaste tungimine Saaremaale ja nende väljatõrjumine saarlaste poolt 1222 eestlaste esimesed kiviheitemasinad! · Eestlaste üldine ülestõus 1228 kogu maa vabastamine (v.a. Tallinn). · Ristisõdijate vasturetk viimase mandri-Eesti tugipunktina langes Tartu linnus 1224. · Võitluse lõpp 1227 sakslased alistasid Muhu ja Valjala linnuse. 6. Lüüasaamise põhjused OBJEKTIIVSED SUBJEKTIIVSED · Süstemaatilised ründeretked · Eestlastel polnud riiki. · Vaenlase oluliselt parem relvastus ja · Sidemed maakondade vahel olid elukutselised sõjamehed. nõrgad. · Eestlastel tuli korraga võidelda mitme · Puudub koostöö lähinaabrite liivlaste ja vaenlasega. lätlastega.
Ja minu teine suur lemmik Pädaste mõisa restoran Alexander eesotsas Peeter Piheliga, kelle meeskond arendab väga edukalt Põhjala saarte kööki. Alexandri restoranis kogetu on täiesti eraldiseisev kunstiliik detailideni viimistletud nauding nii silmadele kui maitsemeeltele. Pädaste meeskond on väga uuendustealdis nii on sealses menüüs olnud jaanalinnuliha, mis on kasvatatud seal samas Muhu saarel (kas see siis on kaasaegne eesti või kohalik toit faktiliselt ju on?) kui Muhu saare hooajalised "umbrohud", mis on osatud nii veenvalt integreerida toitudesse. Toidunautijate õnneks rändavad Pädaste inimesed talveks pealinna ja avavad lähipäevil restorani nimega Neh. Minul on laud juba broneeritud ja ootan põnevusega :) Pädaste leivakesed, külmpressitud rapsiõli, vaarikaäädikas ja või Katsun nüüd luua kaasaegsest eesti köögist ideaalpildi: · kohalik tooraine (meil kasvatatakse tänapäeval oluliselt rohkem liike põllumajandussaadusi kui
· tud-kesksõnas -et: ehitet `ehitatud' · Tingivas kõneviisis -si: õlesin `oleksin' Idamurde ja kirderanniku ühisjooned · Mitm 3. p -vad, -väd: õleksivad `(nad) oleksid', nähnuvad `(nad olevat) näinud' · Käskiva kv mitm 2. p -ga, -gä: õlga `olge', ärgä `ärge' · Oleviku ja lihtmineviku 1. p lõpp -ma, -mä (õlema `oleme'), 2. p lõpp -ta, -tä (õlita `olite') · ä-harmoonia: viädä `viia' Saarte murre Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Manija jne. Kihnu murrak kolmel saarel: Kihnus, Ruhnus ja Manijal. Nn rootsipärane intonatsioon ja ö-häälik õ asemel. Häälduslikud erijooned · Laulev intonatsioon. · õ > ö: vötame mönuga. NB! õ on olemas Pöide idaosas, Muhus ja Kihnus. · : pl `peal' · /å: påks `paks' · i > ü: püme `pime' · ng > : hied `hinged', löad `lõngad' · järgsilpides g, d: kadak : kadagu `kadakas' Morfoloogilised erijooned
Tartut võis kokku kaitsta umbes 1000 meest erinevatest maakondadest, kes olid kogunenud sinna viimaseks vastupanuks. Peale pikka piiramist vallutati linnus tormijooksuga ning sellega eestlaste laiaulatuslikum vastupanu mandril ka lõppes. Sakala ning Ugandi linnused jäid edaspidi peamiselt sakslaste võimu alla ning nende maakondade endine eesti soost ülikkond hävitati. 1225. aastal ehitas Tartu piiskop Otepääle Eesti esimese kivilinnuse. Pildil: Muhu linnuse vallutamine. 6. VIRU VASALLIDE PAAVSTIRIIK JA SAAREMAA VALLUTAMINE 1225. aastaks olid Virumaa ning osaliselt ka selle naabermaakonnad, jäänud taanlaste ning sakslaste mõjupiirkondade vahele. Toimuvas võimuvõitluses püüdsid oma positsiooni säilitada ning parandada ka kohalikud eesti soost ülikud, kellel oli selles piirkonnas üsna suures ulatuses õnnestunud ellu jääda ning võimu juures püsida. 1225. aasta sügisel puhkeski
Fennid- Fennideks nimetati rooma allikates põhiliselt soomlasi. Linnamägi- Rahvasuus tuntakse mägi- ja neemiklinnuseid linnamägedena ja neid kohtab kogu Eesti mandril (va. Lääne- Eestis). Maalinn- Rahvasuus tuntakse maalinnadena ringvall-linnuseid, neid iseloomustab umber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamate vallidega ringvall- linnuseid rajati enim saaremaale ja lääne- eestisse. Nt. muhu linnus Tsuudid- Vene kroonikates nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi tsuudideks. Malev, maleva- Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas mood. malev, mis koosnes nii ratsa kui ka jalameestest. Vägi- oli üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas
sõnades. 11. Eestlaste usundis puudusid nn suured jumalad. + 12. Ristisõdijad alustasid Eesti alade vallutamist aastal 1201. - Ristisõdijad alustasid Eesti alade vallutamist aastal 1208. 13. Muistse vabadusvõitluse pöördepunktiks võib lugeda aastat 1215. + 14. Eestlased lõid muistses vabadusvõitluses puruks Rootsi kuninga väed. + 15. Vabadusvõitluses võideldi nii ordurüütlite kui Taani kuninga vägedega. + 16. Viimane lahing muistses vabadusvõitluses peeti Muhu linnuse all. + 17. Eestlaste nõrkuseks oli sidemete puudumine üksikute maakondade vahel. + 18. Vallutajate tugevuseks oli hea diplomaatika. + Ülesanne nr.2 Selgita järgmised mõisted: Muinasaeg, maakond, linnus, kivikirstkalme, tarandkalme, kammkeraamika, venekirveskultuur, ohvrikivi, Maarjamaa, Mõõgavendade Ordu. Muinasaeg on aeg, mil kirjalikud allikad puuduvad. Infot selle aja kohta on võimalus saada vaid muististe uurimise teel. Maakond on territooriumi haldusjaotuse üksus.
Sakraalarhitektuuri neli erinevat piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa Saartel oli palju kirikuid, kuna kihelkonnad olid väiksemad ja säilinud on nad ka paremini. 1227.a ehitati väike kabel- kõige vanem kiviehitis Eestis, selle kohale aastal 1240 kirik Valjala. Seda kirikut alustati romaani stiilis ja lõpetati gooti stiilis. Oma viimase torni sai kirik 17. sajandil. 13. ja 14. saj. Ehitati mitu kindlusliku iseloomuga ühelöövilist kirikut: Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha. Kaarna kirikut hakati ehitama 13. sajandil. Kirik oli kehvasti ehitatud ja varises kokku. Kindluslikud kirikud olid paksude seinte, väikeste akendega, võlvidel oli mitu redupaika. Uks suleti riivpalgiga. Kirikus oli trepp, mis algas põrandast mitme meetri kõrguselt. Trepilt sai põgeneda võlvi peal asuvatesse ruumidesse. Lääne-Eesti kirikutel puudusid enamasti tornid. Kõige kuulsam on Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk-Eesti
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM Cheopsi püramiid Referaat Juhendas : Tiiu Muhu Koostas : Monika Jürgens PÄRNU-JAAGUPI 2009 2 Üldine tutvustus Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1)Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinna ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Jagunes ka materjali järgi: 1)Paas, dolomiit 2)Punane tellis 3) põllukivi. Saaremaa kirikute näited: Valjala Martini, Kihelkonna Miikaeli, Kaarma Peetri, Püha Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Sajandil muudeti nad kõik basiilikaks.
· Suvel või sügisel · Lõuna-Eestis · Ristisõdijate · Ristisõdijate ja saabus Taani tungisid sakalalased V uued ristitud eestlaste kuningas Valdemar iljandi linnuses rüüsteretked vägi vallutas II oma väega sakslastele kallale. · Tartu vallutati. tormijooksuga Saaremaale ning · Samal ajal tekkis aga · Kogu Mandri- Muhu linnuse ja hakkas sinna Taani Eesti ristiti. sundis alistuma rajama kivilinnust. kuningas Valdemar II- Valjala linnuse · Linnus anti üle l. kaitsjad. saarlastele, · Sõda ei jätkunud · Muistse enamikku eestlaste jaoks vabadusvõitluse taanlastest lubati edukalt
7 Rootsi aeg Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi kuningriigile. Eesti ala läks Rootsi riigi võimu alla Liivisõja (1558-1583) ja sellele järgnenud sõdade tulemusena. · 1561. aastal alistus Tallinn ja Põhja-Eesti Rootsile · 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, sai Rootsi endale kogu Põhja-Eesti. · 1629. aastal kogu Eesti mandriala läks Rootsile · 1645. aastal sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu · 1660. aastal sai Rootsi endale Ruhnu saare Rootsi ajal jagati Eesti kaheks: Eestimaa kubermang Tallinn ja Liivimaa kubermang Riia. Kubermangusid valitsesid Rootsi kuninga poolt määratud kindralkubernerid. Rootsi valitsuse ajal loodud kohtukorraldus oli üks eesrindlikumaid Euroopas, tähtsamaks kohtuks oli Eesti- maaülemmaakohus ja Liivimaa õukohus. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad
mõjutas kindlasti keelejooni sarnastumise suunas. Sakala maakonna keele oli Mulgi murre. Sakala alla kuulusid hilisema läänemurde alad kuni mere ja Pärnu ümbruseni. Ugandi maakond hõlmas hilisemaid tartumurdelisi alasid, siia kuulusid ka Lääne-Võru alad. Omaette ala moodustasid saared. Kõige vanem on asustus Saaremaal ja Muhus, teised saared asustati alles keskajal, nt Kihnu. Hiiumaale on enamik asukaid tulnud Saaremaalt ja Muhust. Saaremaa saarte murde on tuumalaks, Muhu iidseks vahealaks Saaremaa ja mandri vahel. Hiiumaa ja väikesaarte keel on lähtunud enim Saaremaalt. Läänemurde ala keskused jäid ühe maakonna, Läänemaa piiridesse. Läänepoolne Rävala, Harjumaa ning sellest lõunas paiknenud Alempois olid läänemurdele sarnase keelega. Kesk-Eesti väikemaakonnad Nurmekund ja Mõhu võisid olla juba muinasaja lõpul siirdemurdelised alad suuremate murdealade vahel. Idamurde ala kattub suuresti Vaiga maakonnaga.
Klassitsism (1750 1850, kunstistiil) mõjutused antiigist ja antiikkunsti eeskujude järgimine, mõistuspärasus samastati selguse ja korraga, kindel vormitunnetus, mõistus pärasuse harmoonilisus, õpetlik ja ülistas voorusi, ranged reeglid, loomingus kujutati kaasaja elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid, ümarkaared, kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa W. Kent inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa T. Jefferson Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa J.G. Soufflot Pariisi Pantheon, J. A. Gabriel ...
kätetööd) 17.30 tagasisõit Pärnusse 19.00 hotellis tagasi (vaba õhtu) 4.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 väljasõit Virtsu sadamasse 11.20 väljub praam sadamat Kuivastusse 12.50 Kuivastu sadamas 13.00 Kuressaare linnaekskursioon (vabaaeg + lõuna omal käel) 16.30 sõidame Sääre tippu (Sääre tuletorn) 19.30 külastame Muhu Jaanalinnufarmi (sööme õhtust) 21.40 väljub praam Virtsu 23.20 hotellis tagasi 5.PÄEV 8.30 hommikusöök 10.00 väljasõit Tallinna 12.30 Eesti Vabaõhumuuseumi külastus + lõuna 17.00 sõidame Tallinna vanalinna, kus on vanalinna giidituur ja vaba aeg 20.30 sõidame Ülemiste holtelli, kus me ka ööbime 6.PÄEV 8.00 hommikusöök 10.00 Kadriorulossi ja pargi külastus 13.00 lõuna 15
Õige on kirjutada kadripäev, mardipäev (väikese algustähega). Kirjutage Madisepäeva lahing (ajaloosündmused käivad esisuurtähega). Õige on kirjutada suure tähega: Saaremaa dolomiit. Ametinimetused on väikese algustähega: kaitseminister, kaitseväe juhataja. Telesaade on ,,Aktuaalne kaamera" (jutumärkides, esimene sõna suure tähega). Õige on väikeste algustähtedega aasta isa. Õige on kirjutada Kihnu kampsun (esimene sõna suure algustähega; lahku). Ühendites Muhu seelik, Tõstamaa tanu jts on õige kirjutada esimene sõna suure algustähega. Õige on kirjutada väikese algustähega isadepäev. Soovitame kirjutada oranz revolutsioon (väikese tähega). Õige on kirjutada Lähis-Ida kultuurid. Õige on väikeste algustähtedega aasta tegu. Õige on Hollandi juust. Vabariigi President kui institutsioon on suurte algustähtedega. Eesti Vabariigi president (~ Eesti president) kohtus Läti Vabariigi presidendiga (~ Läti
EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, ...
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad ...
mis on pikalt Läänemere, Peipsi ja Võrtsjärve poolt üle ujutatud olnud.Nad võtava pea poole Eesti territooriumist ning suuremad asuvad Lääne-Eestis. Lääne-Eesti madalik jätkub Lääne-Eesti ka saarestikus. Üldiselt madal (kuni 20 m) ning tasase reljeefi foonil kerkivad ümbrusest kõrgemale Lääne-Saaremaa kõrgustik ning selle lõunapoolne jätk Sõrve poolsaare keskel. Hiiumaa lääneosas Kõpu poolsaarel asub aga kogu saarestiku kõrgeim koht, Tornimägi (68 m). Järsk on ka Muhu ja Saaremaa põhjarannik, kerkides Panga pangal 21 meetri kõrguse astanguna Kitsas, mõnest meetrist 20 kilomeetrini ulatuv kivine maariba Soome lahe ja Balti klindi vahel moodustab Põhja-Eesti rannikumadaliku. Selle poolsaarte- ja lahtederohke ala üksikud meretasemest kõrgemale kerkivad osad jätkuvad põhja pool Soome lahe saartena. Madalad ja tugevasti soostunud tasandikud paiknevad ka Võrtsjärve läheduses ning Peipsi järvest läänes ja põhjas. Need 3050 meetri kõrgused
04.199210.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Presidendina tegi Lennart Meri väga palju ära Eesti jätkuvaks tutvustamiseks maailmas. Samuti sai ta tuntuks mitmete teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem leidsid talletamist ka raamatus "Meie Lennart". (anekdoot :Lennart Meri saabub Saaremaale ringsõidule. Muhu tammil on presidendil vastas uus vallavanem. ,,Kuidas on?" küsib Lennart Meri. ,,Ah ei midagi meri haiseb," vastab vallavanem ja kahvatub...) 1998 oli Lennart Meri Aasta Eurooplane. Peale seda kui lõppes Lennart Meri ametiaeg presidendina jätkas ta aktiivset ühiskondliku tegevust: käis loenguid ja kõnesid pidamas, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. Lennart Meri suri ajuvähki 14. märtsil 2006. aastal. Perekond Lennart Meri oli abielus kaks korda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
