võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema. 1224 alistus viimane mandri eesti linnus tartus. 1227 vallutasid ristisõdijad muhu ja saaremaa. 1236 leedulased purustasid mõõgavendade ordu, mille riismed liitusid saksa orduga moodustades selle haru liivimaa ordu. 1242 jäälahing, milles rüütlite vägi sai novgorodi väelt lüüa
Lemme Sulaoja märts 2010 Eesti maakonnad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mitu maakonda on Eestimaal? Leia kontuurkaardilt: Piirissaa Saarema Ruhnu Muhu Hiiumaa Kihnu Naissaar Vormsi SAARED ra Leia kontuurkaardilt: Kõpu Viimsi ps Noarootsi Juminda Pärispea Sõrveps ps psps ps POOLSAARE D Leia kontuurkaardilt: S LoMatsalu
EESTI KUNST JA KUNSTNIKUD Maal: Ernst Hallop ‘’Lõuna – Eesti maastik’’ Lembit Sarapuu ‘’Türannosaurus’’ Viktor Leškin ‘’Loksa rand’’ Oskar Georg Adolf Hoffmann ‘’Naine rannal’ Toomas Vint ‘’Rahulik suvepäev’’ Graafika: Silvi Väljal ‘’Elukevad’’ Märt Laarman ‘’Vana emajõgi’’ Eduard Wiiralt ‘’Monika’’ Märt Laarman ‘’Varesed’’ Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur: Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’ Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur: Kalle Rõõmus Tallinna linnateater Jüri Okas ja Martin Lõoke Optiva pank Pärnus Andres Siim ja Hanno Kreis Nissani keskus Lasnamäel Indrek Vainu ja Toomas Pakri Emajõe ärikeskus Tartus Andres Alver j...
Seetõttu jäävad Sõnajalad siin loos igati puhasteks poisteks. Riigikohus tühistas 09.04.2008 otsusega Oleg ja Andres Sõnajalalt välja mõistetud 94,2 miljoni kroonise nõude. Kohus tühistas täielikult Tallinna ringkonnakohtu ning Harju maakohtu otsused 94,25 miljoni krooni osas. Nõude esitas Sõnajalgade poolt enne juhitud ettevõtte AS Ämälärdi pankrotihaldur, süüdistades vendi raskes juhtimisveas. 22.09.2008 Muhu vallavolikogu istungil kehtestamisele tulev Muhu valla üldplaneering võtab perekond Sõnajalgadelt õiguse püstitada Võikülasse tuulegeneraatorid. 24.10.2008 Eesti Ühispanga ning Andres ja Oleg Sõnajala vaheline TV1ga seotud 12 miljoni krooni vaidlus on nüüdseks lõppenud. "Vastavalt kokkuleppele ei soovi seda teemat rohkem kommenteerida, nüüdseks on saanud sellest minevik, ühte võime ainult kinnitada, et oleme tulemusega igati rahul ning veendunud, et lõpuks pääses õiglus
Vene sõjavägi, Hollandi Eesti juudi kogukond rahvaarv Venemaa eestlane Vene aeg inglise huumor NB! Järgnevaid rahvusi pole saksa kombed olemas! eesti raamatu aasta. Austria kirjandus vene poistebänd Eestis Ameerika kirjanik seto keel India rahvas Seto murre, Kodavere murrak Pühalepa tanu, Muhu sussid, Haapsalu sall, Kihnu seelik VÕIB KA MITMETI Ühend eesti ühiskond märgib eestlaste ühiskonda, Eesti ühiskond on 'Eestis asuv ühiskond'. Ühend eesti inimesed tähendab 'eestlased', Eesti inimesed on 'Eesti elanikud'. Ühend Eesti käsitöö märgib Eestis valminud käsitööd, aga eesti käsitöö tähendab eestlaste tehtud käsitööd.
Mai 2004 ist Estland Mitglied der Europäischen Union. Der estnische Staat wird repräsentiert von seinem Präsidenten, seit 2006 Hr.Toomas Hendrik Ilves. Der Premierminister ist Hr. Andrus Ansip. Die Staatsflagge ist blau-schwarz-weiß. Die estnische Hymne hat die gleiche Melodie von Fredrik Pacius wie die Finnische. Das heutige Estland ist ein offenes, liberales und lebensbejahendes Land. Fläche: 45 227 km² Die Zahl der Inseln ist 1521. Die größten Inseln sind Saaremaa, Hiiumaa und Muhu. Administrativ besteht das Territorium Estlands aus 15 Landkreisen. Gesamteinwohnerzahl Estlands ist 1,361 Millionen. Die Hauptstadt ist Tallinn (auch als die ehemalige Hansestadt Reval bekannt) mit 397 000 Einwohnern. Die Amtssprache in Estland ist Estnisch. Vielen Dank ! Kätlin Tammeveski Tallinn 2012
Nimi: Maalikuntsnik Tiina Laan-Dondelinger Biograafia Tiina LaanDondelinger on sündinud Tallinnas 1991. Aastal lõpetad pedagoogikaülikooli joonestamise. Ta on Gümnaasiumis kuntsi ja kunstiajaloo õpetaja. Ta pidas Tallinna Kultuuriülikoolis loenguid värvusõpetusest ja ruumikujundusest 2005. aastal elas ta Luksemburgis. Maalide tehnika Ta pildid on maalitud segatehnikas lõuenditele ning ka puualustele. Kasutab omalaadset kollaaztehnikat. Maalide pealkirjad on vahelduvalt kolmes keeles: eesti,saksa ja prantsuse Inspireerivad reisid Tiina on käinud mitmes kohas: New York City,Florida,Prangli,Tallinn,Harjumaa,Muhu Vlaanderen,Lerzebuerg Mexico,Yucatan,Provence Chrionico,Mallorca,Livingo Uued maalid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fi...
Delfiin Delfiin on 1-10m pikk. Paljud liigid elavad soojades vetes. Nad elavad karjades. Ujumiskiirus on enamasti 36km/h.Delfiinid toituvad parvkaladest(kilu, heeringas) Delfiinid on võimelised jäljendama helisid. Nad võivad jäljendada ka inimese sõnu, kuid nad ei saa sellega eriti hästi hakkama. Mõningad neist on öelnud nt. ("This Is a Trick") ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu. Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.Kui veetase väheneb, siis hakkab delfiin vees vähkrema. Kuigi see teeb kergemaks ka nende hingamist. Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi.Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav. Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult, kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide pe...
EESTI KUNST Paul Raud 18651930 esimene eesti väljapaistev kunstnik kes pärast kunstiõpingute lõpetamist jäi töötamakodumaale portreed, maaelu, maastikud, pakri saarte ja muhu motiivid saksamaal tutvus impressionismi, sümbolismi, uusromantismi ja juugendiga Kristjan Raud 18651943 asutas ateljeekooli mis tegutses tartus eesti kunstihariduse verstapost Ants Laikmaa 18661942 (Hans Laipman) tõi eesti loomingusse neegri lemmiktehnikaks pastell loodusmaastik ja portreed asutas tallinnas ateljeekooli eesti kunstihariduse verstapost Oskar Kallis 18921917 joonestaja tarbeesemete ja rahvusliku mööbli kavandid, karikatuurid
paluti, kuid arvatakse, et eestlased käisid Taara tammikutes Kiigeoru hiis · Hiies käidi kogumas jõudu ja hingerahu, palvetati, peeti nõu, küsiti nõu ning tänuks jäeti ande · Tihti seoti anniks punane pael, mis oli märk vaimsest sidemest nii püha paiga kui esivanematega · Pühapaikades käidi ka leevendamas kaotusvalu ja jagamas oma muresid, hirme ning rõõme Muhu Kapi küla Helskikivi aitab siis, kui kaotusvalust ei saa üle
aasta sügisest õppima Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. Alles saabunud sinna, igatsed ta juba mujale – Münchenisse, Pariisi. Pettunult nimetab ta akadeemiat joonistamise, mitte aga maalimise akadeemiaks. Ta unistas just maalida. Ometi valmis ta järgnevate aastakümnete enamik tööd just söes ja pliiatsis. Mõjudes sama vägevalt ja võimsalt kui ta värvilised lehed ja lõuendid. Nördinult pöördub Kristjan tagasi Eestisse. 1898. aasta suvel käis ta koos kaksikvend Pauliga Muhu saarel maalimas. Järgmisel aastal läks ta uuesti Saksamaale, kuid mitte enam Düsseldorfi, vaid Münchenisse, mis oli sajandivahetusel Saksamaa kõige uuendusmeelsem kunstikeskus. Münchenis Kristjanil muutus tema suhtumine kunsti. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. Ta oli juba enne Münchenit katetanud juugendliku stilisatsioonida, näiteks
Foto SMF SMF 3865: 3 22. juuni hommikuks olid sakslased mineerinud ka Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse väinad. Irbe väina sulgesid miinitõkked ,,Eisenach" ja ,,Erfurt", Soela väina miinitõke ,,Coburg". Hiiumaa ja Vormsi vahelisse Hari kurku oli paigutatud miinitõke ,,Gotha", Soome lahe sulges ,,Apolda" ja Tallinnast loodes oli ,,Corbetha". Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149 (Melzer 1960, 2427, kaart 9). Sel kombel püüti lõksu püüda Liivi lahes ja Muhu väinades olevaid Nõukogude laevu ning takistada sisenemist ja väljumist Soome lahest. Sakslaste peamine eesmärk oli takistada Nõukogude sõjalaevade rünnakuid oma Soome ning Põhja-Rootsi vahet sõitvate kauba- ning varustuslaevade vastu (BA MA, RM 45-I/137). Laevaliiklus merel hakkas kohe nõudma ka ohvreid. 29. juunil uppus Soela väinas pommitabamusest aurik ,,Marta". 19. juulil uputasid Saksa lennukid Kuivastu reidil Nõukogude hävitaja ,,Serditõi". 22
................................................................... 6 Saaremaa pindala on 2673km² ja on Eesti suurim saar. Asub Läänemere idaosas, Liivi lahes ning rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänemeres suuruselt 4 saar Sjaellandi, Gotlandi ja Fynijärel. ........................................................................................................................................6 Naaber maakonnaks on Hiiumaa ( foto. 2 ). Naaber saari on Saaremaal 5 Ruhnu, Vilsandi, Muhu, Abruka ja Hiiumaa. Suuremateks on Muhu ja Hiiumaa.( 2 ).......................................................... 6 1.2. Hiiumaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................. 7 2. Geoloogiline ehitus..........................................................................................8 2.1.
Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. Peaministriks sai Jüri Uluots. I Nõukogude aasta - 14- 15 juuli 1940 oli Riigivolikogu valimised. 21. juuli- Eesti NSV väljakuulutamine. Tuli kokku valitud riigi volikogu
OÜ ABC 20 suvepäevad 8. juuli- 10. Juuli Muhus Eesmärk: OÜ ABC tähistab firma 20 juubelit suvepäevadega. Osa võtavad: 35 OÜ ABC ettevõtte töötajat Osalemistasu: 250 eek Eelarve: majutus: 10 000 eek toitlustus: 7000 eek laevapiletid: 2500 eek bussirent: 5000 eek esinejad: 1500 eek muu: 4000 eek kokku: 30 000 eek Reede 08.07.2011 14.00 väljasõit Tallinnast (Balti jaamast) Virtsu sadamasse 16.00 jõuame Virtsu sadamasse 17.00 Virtsu sadamast praamiga ´´Regula´´ väljasõit Muhu saarele 17.30 saabumine Muhule 18.00 jõudmine Koguva külla 18.15-19.15 majutamine Vanatoa turismitallu 20.00-20.30 ürituse ametlik avamine , firma direktori kõne 20.30-00.00 lõkkeõhtu suhkrusaiade küpsetamisega, grillimine 00.00 öörahu Laupäev 09.07.2011 09.00 hommikusöök 11.00-13.00 bussi minek, saarega tutvumine, jaanalindude külastamine 14.00 lõunasöök turismitalus 15.00 korraldajate kõne ning kava lähem tutvustamine 15.15-16.00 tutvumismängud ning tutvustavad etteasted
SOUL Kristiina Veskimeister Muhu Põhikool 8. klass Soul on pärit Ameerikast, see tekkis 1950. aastatel. Soul’i juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rhythm and blues’is. 1950. aastate lõpust alates on soul’i areng seotud kahe suure plaadifirma – Tamla Motowni (Detroitis) ja Staxi (Memphises) – tegevusega. Tamla Motown Tantsumuusika Valjud ja võimsad sünkopeeritud rütmiga bassikäigud Gospellikud vokaalharmooniad Keerukas orkestratsioon Keel- ja vaskpillid Kvaliteetsed lindistused Motowni tuntumad artistid Ansamblid: The Temptations, The Supremes, The Jackson Five Solistid: Stevie Wonder, Diana Ross Stevie Wonder - I just called to say I love you Stax Võrreldes Motowni lugudega lihtsamad, vähem meloodilised, sageli rämedavõitu Sageli kasutati improvisatsiooni Harmoonia lihtne, põhines kolmel põhiakordil Saatepillideks kitarr, bass, trummid, vahel klahv- ja...
TRAPETS 7. Klass Keidi Lees Muhu Põhikool Juhendaja : Tiina Saar Õpime järgmist Trapetsi definitsioon, joonis Trapetsi liigid, joonised Trapetsi pindala, pindala kesklõigu kaudu Ülesanded Vastused Trapetsi definitsioon, joonis Trapetsiks nim. b nelinurka, mille kaks külge on paralleelsed ja e c h kaks mitteparalleelsed. Paralleelseid külgi nim. alusteks ja nendevahelist a a ja b on alused kaugust trapetsi kõrguseks. h on kõrgus Mitteparalleelseid külgi c ja e on haarad nim. haaradeks. Trapetsi liigid, joonised Kui trapetsi haarad on Kui üks haaradest on võrdsed, siis nim. risti alustega, siis nim. trapetsit võrdhaarseks. trapetsit täisnurkseks. b ...
vahel .Poola ja Rootsi ei saavutanud ühist meelt ja sõdisid veel mitmeid aastaid .1561.aastal sai Rootsi endale Harju-, Viru ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna .1581 . aastal , kui Paide oli ära vallutatud said nad kogu Põhja-Eesti .1629.aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile , siis sai rootsi oma võimu alla ka kogu mandri- Eesti.Brömsebro rahuga sai Rootsi Saaremaa ja muhu saare endale , see toimus aastal 1645 . Oliwa rahuga sai Rootsi Ruhnu saare aastal 1660 . Rootsi ajal tuli eestisse Luteri usk . Taheti , et rohkem eestlasi käiks kirikus sp . loeti kõik jutlustused enamjaolt eestikeeles . Paljud kirikud taastati . Ühesõnaga , tehti võimalikult palju asju , et Eestlane käiks kirikus ja , et tal oleks kõik mugavam ja arusaadavam . Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks Eestiks ja Liivimaaks . Mõlema kubermangu aadlikud moodustasid rüütelkonna
Ee s ti Vabariig i s ünd Autor: Sten Lepamaa Väljaspool Eestit aastal 1917 · Käimas oli I Maailmasõda. · Venemaal oli kukutatud tsaar Nicolai II. · Lenin tuli kommunistitega võimule, kes tahtsid ka Eestit omale võtta. · Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia kuulutasid Saksamaale sõja. · Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 1. märts Tallinnas üldstreik. · 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks. · 23. mai Maapäeva valimised. · 2. juuli Tallinnas "Estonias" Maa- asemike kongress ehk rahvakongress. · 29. september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. EESTI AASTATEL 1917-1918 Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 27. oktoober võtsid võimu enda kätte enamlased. · 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku ...
Juhan Smuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus.
PANGA CLIFF The Panga cliff is located on the northern shore of Saaremaa, at the end of the Kuressaare - Võhma road, close to Panga village. It is the highest of the Saaremaa and Muhu cliffs, reaching to a maximum of 21.3 meters. The entire cliff is approximately 2.5 kilometers long. Standing at the tip of the cliff, one can clearly see another half-circular cliff under water. This is especially noticeable during storms, when the waves break against the underwater rocks, while the inside of the half-circle is calm. During bird migrations in the spring and fall, this half-circular lagoon is a favorite stopover point for storks on their long trip to and from
1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas. võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk. 1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas, ristisid ümberkaudset rahvast. Rootslased löödi puruks! 1223- eestlased ründasid sakslasi, linnused võeti üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED ~20 aasta jooksul kaitsti oma maad sõjaline ülekaal vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Täiuslikud relvad, sõjatehnika. Vallutajad head diplomaadid. Vallutades ära liivlased, latgalid ja eestlased- ässitasid nad üksteise vastu. eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid kahandatud vaid kindlate sõjaretkede jaoks
Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Ordoviitsium Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Silur Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Siluri ladestu moodustab olulise osa Eesti aluspõhja kivimitest. Siluri ladestu kivimid määravad Kesk-Eesti, Saaremaa, Muhu ja suures osas Hiiumaa geoloogilise ilme. Devon Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi. Leidub ka kopskalade ja kiiruimsete kivistisi ning Pärnu lademest. Kvaternaar Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks.
2.Vasta kaardi abil järgmistele küsimustele: küsimus vastus Mis maakonnas on temperatuur kõige Võru maakonnas kõrgem? Mis maakonnas on temperatuur kõige Hiiu maakonnas madalam? Kuidas meri mõjutab õhutemperatuuri? Mere lähedal on tuuline ja see mõjutab õhutemperatuuri. Milliste Eesti saarte kohta on kaardil Hiiumaa, Saaremaa, Kihnu ja Muhu. andmed õhutemperatuuri kohta toodud? Kuidas erineb tuule kiirus sisemaal kiirusest Mere ääres tekib suurem tuule kiirus, kuna mere ääres? lained tekitavad suuremat tuule kiirust. Aga sisemaal ei ole mere ääri. Mere ääres on suurim tuule kiirus: 5,2m/s Sisemaal on suurim tuule kiirus: 1,5m/s 3. Täida tabelis tühjad lahtrid:
kõikidest maakondadest, väidetavalt koguni 20 000 meest, mis on ilmselt siiski liialdus. Väe eesotsas oli paavsti viitselegaat magister Johannes koos Modena Wilhelmi teenri Gandulfinusega, kes kandis paavstilippu. Seega püüti sõjaretke näidata ennekõike paavsti ettevõtmisena, kuigi tegelikult juhtis väge siiski ilmselt ordumeister Folkvin. Mööda peegelsiledat merejääd jõuti üheksa päeva pärast Muhu linnuse alla ning asuti seda piirama. Algas suurima sakslaste kogutud väega Muhu piiramine, mis pärast ägedat tormijooksu ka lõpuks vallutati. Ehitati piiramistorn, mõlemad pooled pommitasid teineteist paterellidega. 3. veebruaril ehk kuus päeva pärast piiramise algust algas äge tormijooks mööda libedat linnusevalli ning lõpuks õnnestus piirajatel linnusesse tungida, see tühjaks röövida ning põlema süüdata. Järgnesid suured tapatalgud. Tundub, et kõigi Muhu linnuse kaitsjate tapmisega taheti teisi saarlasi vabatahtlikult alistuma sundida. Liivimaa vanem
Lihulinna maalinn Lindanisa linnus Linnuse maalinn – Lääne maakond – Hanila vald – Linnuse küla Lipa linnus – Rapla maakond Lohu II linnus Lohu Jaanilinn Luhte linnamägi Lõhavere linnamägi Lõimemägi linnamägi – Pärnumaa Lähte Palalinn Lääniste linnamägi Lüganuse linnamägi - Lüganuse vald Makita Kabelimägi - Valga maakond Maasilinna linnus Massu linnus – Läänemaal Melliste linnamägi Merjamäe linnamägi Muhu maalinn – Saare maakond Muhu vald Linnuse küla Muuksi linnamägi Mustla ringvall -Pöide vald Mädara linnus – Pärnumaa – Vändra vald – Mädara küla Mäeotsa linnamägi Mõrgi linnamägi (Kuningamägi) Naanu linnus Narva Joaoru linnamägi - Narva linn Neeruti Sadulamägi (linnamägi) Nurkse linnamägi Oandimägi - [[Valga maakond] Otepää linnus Owele linnus Paatsa maalinn – Saare maakond Mustjala vald Paatsa külas. Pada linnus Pada II linnus Padise linnus Palivere linnus Pattina linnamägi
Kirik on rajatud 13. sajandi neljandal veerandil või 14. sajandi alguses. Karja kirik on ühelööviline ning säilitanud oma ehitusaegse ilme. Algselt on kirik täitnud ka kaitseehitise rolli, millele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknad ja ehitise paks müür. Portaalid, päiskivid ja võlvitoed on kaunistatud meisterliku kõrggooti vormides loomutruud naturalistliku taimedekooriga, milles on palju ühist Pöide ja Muhu kirikuga. Kirikul on klaasvitraazaknad, lõunaküljel seitsme mitmevärvilise kroonlehega roosaken. Kiriku lääneviilu nisis asub Stockholmis valatud pronksist tornikell. Karja kiriku ehedalt säilinud arhitektuur ja rikkalik kaunistus teeb temast ainulaadse kiriku Baltikumis ja kogu Põhja- Euroopas. Kiriku pühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus. Algselt kolme portaaliga kirik sai Jüriöö ülestõusu ajal kannatada, lõhuti külgmised põhja- ja
Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227 Läänemere idakalda rahvad erinesid teistest Euroopa rahvastest II aastatuhande algul seetõttu, et nad olid RISTIMATA ja neil polnud ühtset RIIKI. Läänemere idakaldast olid huvitatud: Saksamaa, Taani, Venemaa ja Rootsi. Esimene liivlaste misjonär oli piiskop Meinhard. Liivlaste järgmiseks misjonäriks sai piiskop Albert, kes oli osav diplomaat, võimekas organisaator, karm ja salakaval. Ta värbas Ojamaalt(Gotland), Taanist ja Saksamaalt ristisõdijaid. Aastaarvud, mida peab teadma 1159 Lübecki linna taastamine; 1201 Riia linna rajamine; 1202 Mõõgavendade ordu rajamine; 1210 Ümera lahing; 1217 Madisepäeva lahing; 1219 Taanlased vallutavad Tallinna; 1220 Rootslased vallutavad Lihula; 1227 Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ristis eestlasi, piiskop; Kaupo ...
on pärit. Looming Esimest korda demonstreeriti tema töid aastal 1942 Tartu sügisnäitusel. Tema varase loomingu peamisteks saavutusteks on portreemaalid. Näiteks: Loid Pavel, Hilda Ürpus, Paul, Keres jne. Ta on maalinud paljude kultuuriinimeste portreesid, kuid on maalinud ka mitmeid perekonnaliikmeid. Portreemaalide kõrvalt lõi Valdemar Väli ka mastikumaale. Samuti on ta oma töödes kajastanud rannarahva, eelkõige Läänemaa, Muhu ja Kihnu eluolu. Väli loomingus domineerivad hilisimpressionistlikud ja rahvusromantilised jooned. Hiljem 1970. ja 1980. aastatel on tema loomingus rohkem modernistlike jooni; sellel perioodil maalis ta abstraktsionistlike maale. Tema maale võib leida Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tretjakovi galerii ja Tallinna Kunstihoone kogudest. Tema hauakivi kaunistab tema enda poolt kavandatud ruunikivilaadne raidkivi. Näitleja Albert Üksipi portree
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirja...
69 Voosi kurk * Pärispea (Purekkari) ps. 70 Kurkse (Kurksi) v. * Käsmu ps. 71 Liivi (Riia) laht * Vergi ps. 72 Pärnu l. 73 Suur katel Saared: 74 Tagalaht * Saaremaa 75 Mardihansu l. * Hiiumaa 76 Haapsalu l. * Muhu 77 Paldiski l. * Vormsi 78 Lahepere l. * Kassari 79 Tallinna l. * Naissaar 80 Kolga l. * Kihnu 81 Hara l. * Väike-Pakri 82 Eru l. * Suur-Pakri 83 Kunda l. * Ruhnu 84 Narva l
PAUL RAUD 10.KL PAUL RAUD • SÜNNINIMI PAULUS RAUD • 1865 -1930 • PAUL RAUDA ISELOOMUSTASID EELKÕIGE LEEBUS, PEENETUNDELISUS JA SELTSKONDLIKKUS HARIDUSTEE • 9 AASTASELT ASUS TA ÕPPIMA KOERAVERE KÜLAKOOLI • AASTA HILJEM LÄKS TA VIRU-JAAGUPISSE KÖSTER KOCHI ÕPILASEKS • 1878-1881 ÕPPIS RAKVERE KREISIKOOLIS JA ELAS KALMISTU LÄHEDAL KONDIVALU KANDIS ODAVAL KOSTIL • 1879. AASTAL TABAS PEREKONDA RASKE KAOTUS: ISA HAIGESTUS JA SURI. POISI EDASINE ELU KULGES EMA JA EMAPOLSE ONU MAGNUS TREUBLUTI HOOLDAMISEL • EDASI ASTUS PAUL RAUD TARTU REAALKOOLI • PAUL RAUD LÕPETAS REAALKOOLI 1886. AASTAL • 1888. AASTA JAANUARIKUUS SÕITIS PAUL RAUD SAKSAMAALE DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIASSE MAALIKUNSTI ÕPPIMA • PAUL LÕPETAS DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIA TÄIELIKU KURSUSE 1894. AASTAL • 1911. AASTA APRILLIS SÕITIS RAUD PETERBURI, ET OMANDADA JOONISTUSÕPETAJA KVALIFIKATSIOON • 1915. AASTAL TÄIENDAS END PET...
Eestimaad omale. 1224.a. piirasid sakslased Tartu ja Vlatskole tehti ettepanek linnusest lahkuda, ta keeldus. Sakslased piirasid linnust kaheksa päeva ja lõpuks vallutati tormijooksuga. Kõik linnuses olijad tapeti, ellu jäeti vaid üks haavatud venelane, kes saadeti Venemaale teatega Tartu langemisest. 1227.a. jaanuaris hakkasid Pärnu alt mööda jääd liikuma 20 000 sõdurit ja üheksandal päeval jõuti Muhu linnuse alla. Muhu linnus vallutati tormijooksuga ja korraldati metsik tapatalgu. Ülejäänud Saaremaa linnused alistusid ja rahvas laskis ennast ristida. Sellega lõppes Läti Hendriku Kroonika ja muistne vabadusvõitlus. Eestlaste allajäämise põhjused Meie esivanemad kaitsesid oma maad 20 aastat. Maa vallutati süstemaatiliste rüüsteretkedega. Eestlased olid põlluharijast rahvas, sakslased olid profesionaalsed sõjamehed ja nende relvastus oli parem kui eestlastel
savi (fossiilid), Viru- Harjumaa, silur lubjakivi (kõvad ja kulumis kindlad, sügav meri), Saaremaa, devon liivakivi (rauaühendid, punakas, fossiilid), savi, Pärnumaa. Eesti naaberriigid: läänest Läänemeri, Rootsi 150 km, põhjast Soome laht, Soome 60 km, Venemaa, Läti, rannajoon liigestatud lahtedest, saartest, poolsaartest merega 3800 km, mandril 1240 km, pindala 45227 km2, rahvaarv- 1,34 milojonit, tihedus 30 in/km2. Saared Saaremaa 2671, Hiiumaa 989, Muhu 198, Vormsi, Kassari (hiiuma kagu), Naissaar (tallinna üleval), Kihnu, Väike Pakri (taga), Suur Pakri (ees), Ruhnu, Osmussaar (loode eesti), Vilsandi ( lääne saaremaa), Piirissaar ( peipsis), piiriveekogud narva jõgi, veehoidla, peipsi, lämmi-, pihkvajärv, poolsaared noarootsi (vormsi paremal pool), pakri (paldiski), viimsi (tallinn), Juminda ( peale viimsi ps paremal), Pärispea ( juminda paremal pool), Sõrve ( Saaremaa alumine osa), Kõpu ( hiiumaa lääne
1212-1215 Vaherahu 1215 Kolmemalva manööver 1217 Otepää linnuse piiramine 1217 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 Tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänud Tartu, kaitses vürst Vjatsko. 1227 Sakslased vallutasid saarlased( esmalt Muhu ja siis Saaremaa). Isikud Meinhard Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine Theoderich Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold Uus Liivimaa piiskop, alustas ristisõda. Albert Riia piiskop, rajas Riia linna. Kaupo Liivlaste vanem, esimene eestlane, kes võttis vastu ristuusu. Lembitu Sakala vanem, Madisepäeva lahingu eestvedaja, hukkus lahingus. Valdemar II Taani kuningas, 1219.a tuli Eestit vallutama, ehitas kivilinnuse.
3m- Kura kurk 7m- Hari kurk 12m- Kunda laht 4m- Soela väin 8m- Kurkse väin 13m- Narva laht SAARED 1 A- Saaremaa F- Kihnu K- Aegna B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli C- Vormsi H- Osmussaar M- Vaindloo D- Muhu I- Pakri s-d N- Uhtju saar E- Ruhnu J- Naissaar P- Piiri JÕED 1- Emajõgi 7- Narva 13- Keila 20- Navesti 2- Ahja 8- Kunda 14- Kasari 21- Põltsamaa 3- Võhandu 9- Valga jõgi 15- Vigala 22- Pedja 4- Värska 10- Soodla 16- Pärnu
puudus ühtne riik ja maakondadevahelised sidemed olid nõrgad Venelased olid kord tõsiseks ohuks, kord ebausaldusväärsed liitlased. Pikk sõda kurnas maa majanduslikult välja 1222 maavus Taani vägi Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. 1223 suvel piirasid sakslased 8000 mehega Viljandi linnust. Piiramine oli äge , kaitsmine samavõrra. Linnust vallutada ei suudetud. 1227 jaan asus u 20000 sakslast üle jää Saaremaa poole teele.Kõigepealt jõuti muhu linnuse alla. Nii suur vägi kohutas muhulasi ja sooviti alla andmist ning ristmist.
Rohumaad taastuvenergia allikana: biogaasi tootmine rohtsest massist, energiahein Mõisted Taastuvenergia- eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused Mahajäetud põllumaade kasutamine Alternatiiv fosiilsetele kütustele Biomassi varud suured Tootmine laialdane Keskkonnasõbralikkus Eelis puitkultuurid...
kallale, Taani lipu keiss Theoderich X, kaotus, Rävala ristimine 1220 võiduristimine 1220 suvi Rootsi kunnivägi puruks, Lihula linnus 1221 saarlaste pealetung taanlaste vastu, kes üritasid Tln vallutada, kiviheitemasin 1223 eestl-te üldine pealetung, venelased appi Est vallutati tagasi, v.a Tln 1224 Trt kaitsmine Est mandriosa võõraste käes 1227 talv lõppvaatus Saaremaal, Muhu linnus, muhulased lubasid end ristida, aga sakslased polnud nõus Valjalas soostuti läbirääkimistega ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED: vastastel sõjaline ülekaal, väljaõpe, relvastus, pidevalt uued mehed, rooma katoliku kirik, diplomaatia (õhutasid liivlaste, latgalite ja eestlaste omavahelisi vastuolusid). Lisaks Saksam-le pidime võitlema ka Taani & Rootsiga. Eestlastel polnud riiki kujunenud ja sidemed maakondade
koosseisu.Saaremaa kui strateegiliselt tähtis koht oli lahingutandriks nii esimesel kui ka teisel maailmasõjaajal.Pool sajandit kestnud nõukogude võimu alt vabanes Saaremaa,nagu ülejäänud Eestigi,1991a.augustis. Läbi aegade on Saare maakonna elanike põhilisteks tegevusaladeks olnud põllumajandus,kalapüük ja laevandus.Olulisteks sündmusteks piirkonna arengus oli laevaühenduse sisseseadmine Peterburi ja Riiga(1858),praamiliini avamine mandri ja Muhu vahel(1888),Muhumaa vahel tammi avamine(1896). 3 20.sajandi algul elas Saare maakonnas ligikaudu 60 000 elanikku,neist 4000 Kuressaare linnas. Kuna maapiirkond oli ülerahvastatud,otsisid paljud saarlased tööd mandril või rändasid välja teistesse riikidesse. Sajandivahetus ja eriti Eesti Vabariigi aeg tõid elavnemist saarte majandusellu:arenes ühistegevus(säästu-ja laenuühingute,tarbijate kooperatiivide asutamine).Kiire areng toimus
2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast". Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja-päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest draamareeglitest, ta on ennekõike jutustaja. Tema näidendid on usu vastane draama "Lea", "Kihnu jönn ehk Metskapten", näidend jutustab kapteni ja tema kaaskonna suhetest merel
Muhu Põhikool RIND- JA PÕIMLAUSE Referaat Autor: .klass Juhendaja: Muhu 2014 SISUKORD Ilukirjanduslik tekst......................................................3 1 Teaduslik tekst............................................................4 Rindlause..................................................................5 Põimlause..................................................................7 Tekstide võrdlus.........................................................9
koosseisu.Saaremaa kui strateegiliselt tähtis koht oli lahingutandriks nii esimesel kui ka teisel maailmasõjaajal.Pool sajandit kestnud nõukogude võimu alt vabanes Saaremaa,nagu ülejäänud Eestigi,1991a.augustis. Läbi aegade on Saare maakonna elanike põhilisteks tegevusaladeks olnud põllumajandus,kalapüük ja laevandus.Olulisteks sündmusteks piirkonna arengus oli laevaühenduse sisseseadmine Peterburi ja Riiga(1858),praamiliini avamine mandri ja Muhu vahel(1888),Muhumaa vahel tammi avamine(1896). 3 20.sajandi algul elas Saare maakonnas ligikaudu 60 000 elanikku,neist 4000 Kuressaare linnas. Kuna maapiirkond oli ülerahvastatud,otsisid paljud saarlased tööd mandril või rändasid välja teistesse riikidesse. Sajandivahetus ja eriti Eesti Vabariigi aeg tõid elavnemist saarte majandusellu:arenes ühistegevus(säästu-ja laenuühingute,tarbijate kooperatiivide asutamine).Kiire areng toimus
lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali paasi, dolomiiti · Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal
Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 01/11/2017 2 Linn ja kohalikud omavalitsusüksused Saare maakonnas on 14 omavalitsusüksust, sh 1 linn ja 13 valda. Saaremaa omavalitsused: Linn - Kuressaare Vallad - Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne- Saare, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu, Valjala 01/11/2017 3 Saare maakonna rahvaarv Saare maakonna rahvaarv, 1. jaanuar 2007–2017 Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Rahvaarv 33 150 32 800 32 540 32 280 32 060 31 835 31 815 31 756 31 706 33 481 33 307
Juhan Smuul 1.Elulugu: Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.Juhan Smuul õppis 1930–1936 Piiri algkoolis, pärast seda aga Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, sest ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema haridustee piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971.Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1...
Hiphop ja elektrooniline popmuusika Pille Ülem 8.klass Muhu põhikool Hiphop 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil Sinna kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Selle juured ulatuvad rhytm and blues`i, tuntavad ka Jamaica reggae ning disko ja funk Taust Taust võib tulla heliplaadilt või plaati keerutades Tänapäeval kasutatakse ka rütmimasinat, sämplerit, süntesaatorit harvem ka naturaalpille
askeetlik iluideaal - õblukesed, kõhetud inimesed, tagasihoidlik, pilgud alla peidetud, ilu on ALATI riietega kaetud askeetlus, rangus väljendus gooti stiilis nt arhitektuuris 3. Gooti stiil (kuidas väljendus arhitektuuris) / 1p. Kõrged tornid - Jumalale lähemal; kirjud mosaiikaknad; ukse kohal rosett 4. Gooti arhitektuuri näiteid Eestist ja mujalt Euroopast. (vähemalt 4) / 2p. Tallinna vanalinn; Kuressaare linnus; Kirikud: Kihelkonna, Karja, Pöide, Muhu, Valjala, Kaarma, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu, Kiek in de Kök, Jumalaema; Kölni katedraal 5. Gregooriuse koraal (millal tekkis, mõiste ja omadused) / 2p. 6-7 saj, Paavst Gregorius I võttis olemasolevad laulud ja süstematiseerid need ära. Laulsid mungad, need olid ühehäälsed laulud, muutus taktimõõt, puudus dünaamika, ladina keeles, teks oli piiblist 6. Organum (millal tekkis, mõiste ja omadused) / 2p. 9.-10 saj,
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
Bütsants - Rooma 4 saj.(Hagia Sophia kirik Konstantin) Romaani - Lääne - Eur X saj. (Pr. Cluny kloostri kirik; It. Pisa toomkirik; Saksa Püha Michaeli kirik) Gooti - Lääne - Eur XI saj. Lõpul (Pr. Notre-Dame'I katedraal Pariisis; It. Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust. XIV saj. Oleviste kirik, Kullamaa kirik, Muhu kirik, Tln. Raekoda, Suurgildi hoone Tln. ] Renessans - Lääne -Eur XV saj. (It. Pazzi kabel Firenzes - F.Brunelleschi; Kõrgrenessans Donato Bramante -Peetri kirik Roomas Vatikanis) [Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
