Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 – 632), jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana, viibis Araabia ps väljas, Vahemere idarannikul. Siis puutus kokku ka judaismi ja kristlusega, kuid ususliste küsimuste vastu hakkas huvi tundma alles oma 40-ndates. 610. aastal sai Meka lähedal jumalalt Allahilt esimese ilmutuse. Seda aastat võibki pidada islami tekkeaastaks. Allah oli Muhamedi välja valinud oma prohvetiks ja käskis sõnumit edastada teistele. Esialgu kõik, mis ta rääkis, tekitas umbusku ja vaenu. Mekas tekkis Muhamedi vastu vastasseis. 622. aastal oli ta sunnitud põgenema Mekast Mediinasse. Seda aastat peavad moslemid ja islami tunnistajad oma ajaarvamise alguseks. Mediinas lasi ta püstitada Allahi maja ehk mošee, kus ta hakkas usku jutlustama, mis peagi leidis palju poolehoidu. Hõimude toel pöördus Muhamed 630. Mekasse tagasi. Seal ta n-ö puhastas Meka
Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 632), jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana, viibis Araabia ps väljas, Vahemere idarannikul. Siis puutus kokku ka judaismi ja kristlusega, kuid ususliste küsimuste vastu hakkas huvi tundma alles oma 40-ndates. 610. aastal sai Meka lähedal jumalalt Allahilt esimese ilmutuse. Seda aastat võibki pidada islami tekkeaastaks. Allah oli Muhamedi välja valinud oma prohvetiks ja käskis sõnumit edastada teistele. Esialgu kõik, mis ta rääkis, tekitas umbusku ja vaenu. Mekas tekkis Muhamedi vastu vastasseis. 622. aastal oli ta sunnitud põgenema Mekast Mediinasse. Seda aastat peavad moslemid ja islami tunnistajad oma ajaarvamise alguseks. Mediinas lasi ta püstitada Allahi maja ehk mosee, kus ta hakkas usku jutlustama, mis peagi leidis palju poolehoidu. Hõimude toel pöördus Muhamed 630. Mekasse tagasi. Seal ta n-ö puhastas Meka.
*islamiusulised vabastati maksudest - Araabia kultuur levis tänu Ristisõjast naasnud Euroopa feodaalidele ja Araabia kaupmeestele - Leiutised: paber, kompass, püssirohi, tuuleveski, niisutuspõllundus, postituvide kasutamine, läätse abil kujutise suurendamine, abipuri laevadel 5 tugisammast e moslemi.... : usu tunnistamine, 5* peab näoga Meka poole palvetama, 1kuu paastu, peab vaestele annetusi jagama, teeb elu jooksul palverännaku Mekasse. Peale Muhamedi? Surma jaguneb islam 2ks, kuna tekkisid erimeelsused järglase valimisel. Sunniidid( ei tunnista, nende meelest oli selleks väimees) ja suiidid ( tunnistavad järglaseks Abubakri). VIIKINGITE RETKED 9. 11.sajandil Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne eurooplased nimetasid neid aga normannideks. Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus Retkede peasuunad/viikingite rajatud riigid väljaspool Skandinaaviat.
saj Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on palee nissid ja õuel on kaev. Mosee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kujuga: rõdudega, katusega jne. Hooned on rikkalikult ornamentidega kaunistatud (väänlevad taimed e arabeskid, kärjemotiivid) ornamendid võivad olla tehtud mosaiiktehnikas, nikerdatud kivisse, modelleeritud kipsist või pandud kokku raamilistest glasuurplaatidest. Kuna islam tunnistab Muhamedi ??? kristlust, siis vallutuste käigus võeti üle palju kristlaste pühakodasid (Hagia Sophia) Ehitati ka luksuslikke losse ja linnuseid, mis on enamuses hävinud (Taj Muhal) Tarbekunstis on kõrgtasemel vaibakunst, mida peetakse maailma tekstiilikunsti tipuks. Viikingid Paganlik kultuur. Kunsti õitseaeg 8-10.saj. sellest perioodist on säilinud rikkalikke hauapanuseid(laevmatuseid) Vaatamata barbaarsusele olid nad kirglikud iluarmastajad. Käsitöölised muutusid ka
1.Kirjelda islamiusu kujunemist. VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". 2.Kirjelda araablaste vallutusi ja islami levikut. Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palj araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Seetõttu olid 630. aastatel vallutussõdu alustanud araablased väga edukad. Väike-Aasiat suutsid Bütsantsi väed sissetungijate eest siiski kaitsta.
kokkusaamiskoht juutidele; puuduvad pühapildid ja pühakujud, sest jumalate ei tohi kujutada; tihti looduspildid, näiteks viinamarjakobarad või granaatõunad; mehed ja naised istuvad eraldi barmitzvah poisi meheks saamise püha; usulises mõttes; umbes 13 aastaselt; tüdrukute puhul batmitzvah sariaat islamiseaduste süsteem; püha seadus; ei ole erinevust igapäevase elu ja usuelu vahel; sunna Muhamedi elulugu ja tegusid kajastav pärimustekogu; Muhamedi sõnadele toetuv traditsioon; Koraanist tähtsuselt järgmine teos dzihaad võitlus usu nimel; tähendab nii sisemist kui välimist heitlust; võitlus islami kaitseks; pole kohustus mosee islami pühakoda; kõige tähtsam on kaljumosee Jeruusalemmas hidzra väljaränne; 622. aastal rändas Muhamed koos 40 islamiperekonnaga Mekast Mediinasse; tähistab islami kalendri algust
kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine. Islami usu rajajaks peetakse Muhamedi, Meka kaupmeest, usuliselt oli prohvet. Muhamed hakkas islami usku kuulutama e. allumist jumala tahtele, kui talle sai osaks ilmutus. 622.a. - Muhamed lahkus Mekast(sunniti). Seotud konfliktiga tema pooldajate ja vastaste vahel. Siirdus Medinasse. Araablased arvestavad aega Muhamedi lahkumisest Mekast. Araabias kasutatakse kuu kalendrit. Hidsra - Lahkumine Mekast Medinasse. Kogus populaarsust Medinas, pöördus 8 a. pärast tagasi Mekasse ja puhastas Meka ebausklikest. 632. a
) • Kuningriigi taastekkimine • Jumala väljavalitu on Taavet (Iisai noorim poeg) ja tema järglased • Ei olnud Iisraelis enam kuningad • Uue Messia tulek tooks endaga kaasa kuninga, kes teeks lepingu õigetega ja surmaks nurjatud • Tema saabumine lõpetaks ajaloo ja rajaks Jumala kuningriigi maa peal • Paabeli vangipõlv • Paabeli kuningas Nebukadnetsar käsutas kohaliku kõrgkiki Paabelisse elama 4. Islami tekkimine ja Muhamedi elu ning ilmutus, pühad tekstid • Muhamedi elu • Kaupmees (elas Mekas) • Hakkas käima püha Hiira mäel, sai ilmutuse osaliseks • Jumal saatis oma sõnumi tervikuna oma viimase saadiku Muhammiga • Talle jõudis arusaam, et kui Jumal on Ainujumal (Allah), ei saa olle võistlevaid teooriaid selle kohta, “kes on Jumal”, ja kindlasti ei saa olla võistlevaid jumalaid või mitmeid jumalaid • Ei saa ka olla teisi religioone või üksteise suhtes vaenulikult jagunenud inimesi
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st
02.11 Jaan Lahe o Islam · Muslim- islami järgijad · Muhammad(Muhamed)-see, keda kiidetakse.(570-632) · Pühakirjaks loetakse Koraani - Hatiitide kogumikud kuuluvad samuti pühade tekstide hulka. Jutustus sellest, kuidas käitus ja mida tegi Muhamed erinevates olukordades. - Elulugu · Oma vanemaid Muhamed tundma ei õppinud, surid varakult · Kasvas üles beduiini juures. · Muhamedi traditsiooniline elulugu: - Oli Meka kõige tugevamate kaupmeeste perekonnast pärit - Palverännakud Mekasse toimusid ka enne Muhamedi sündi - Kasvatas tema onu, hiljem Kadija(kaupmees), kellega hiljem Muhamed ka abiellus. - 610 sai Muhamed esimese ilmutuse - 613 pidas oma esimese jutluse. - Muhamedi elulugu jaotatakse kaheks: esimese poole veetis Meka linnas kuni
Normanni teooria-3 venda tulid põhjapoolsetesse linnadesse(Rjurik), haarasid ohjad. Peale surma sai valitsejaks Oleg, kes 882 võttis ette rännaku dneprist allavoolu, vallutas Kiievi. Loetakse ka Kiievi-Vene riigi tekkeks 988 suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsist ristusu, mille õigeusu vormist sai venemaal riigiusk(tugevad kultuurimõjutused Bütsantsilt)+kirillitsa-vene tähestik Islamiusu 5 peamist põhimõtet 1) tunnistada allahit kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit; 2) palvetada viis korda päevas; 3) annetada vaestele; 4) paastuda ramadaani ajal; 5) teha vähemalt kord elus palverännak mekasse. Koraan - on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile. Kaliif - sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitel. Sunniidid - on ülekaalukalt suurim islami haru Medresed moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Mosee islamiusu pühakoda. Mark kindlustatud ääremaa.
d) Nermandlaste vallutus: William vallutaja tuli normandiast ja vallutas Britannia ning lõi inglismaa. 6. Kes olid? (4 p.) Justinianus I bütsantsi silmapaistvamaid valitsejaid, ühendas veelkord keisririigi Kyrillos ja Methodis konstantinoopoli mungad, tõlkisid 860 piibli vanabulgaaria keelde Augustinus kristilik õpetlane, kelle teos jumal linnast. Rjurik novgorodi vürst viikingisoost 7. Mis toimus? (5 p.) 630 islami võiduplaan, muhamedi tagasipöördumine mekasse 768-814 karl suure valitsusaeg 800 karl suur krooniti keisriks 843 verduni kokkulepe, frangi riik jagunes kolmeks 1453 konstantinoopoli langemine ja ida-rooma häving Kokku 40 punkti Kontrolltöö varakeskajast B rida Nimi ja perekonnanimi: Punktid / hinne: .......... klass 1
Jakob Westholmi Gümnaasium AAFRIKA PÄRISMAALASTE KULTUUR JA KOMBED Inimeseõpetuse referaat Autorid: Anni Reiljan Mona Tammik 7.a klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Aafrika manner.............................................................................................................................4 Söögikombed ja toiduvalmistamine.............................................................................................5 Eluasemed...............................................................................................................
Õpetaja puudumisel võib kogudust teenida aseõpetaja või diakon. Ühe piirkonna kogudused moodustavad p r a o s t k o n n a. Eestis kattuvad nad umbkaudu maakondade piiridega. EELK k i r i k u k o g u täidab kirikuparlamendi rolli. Ta koosneb praostkondade ja tähtsamate kiriklike asutuste esindajaist. Kirikukogu valib õpetajate seast p e a p i i s k o p i ja piiskopi ( peapiiskopi asetäitja). Peapiiskoppi abistab k o n s i s t o o r i u m ( kirikuvalitsus). I S L A M ( muhamedi usk) lähtub araablaste polüteistlikust usundist, milles olid palverännakud Mekasse ( Kaaba templi musta kivi juurde) ja Allah kõrgeima jumalusena. Islami rajajaks on 6.- 7. sajandil elanud kaupmees MUHAMED. Ta rajas koguduse kodulinnas Mekas, kus tal esialgu võimu saavutada ei õnnestunud. Aastal 622 põgenes ta koos poolehoidjatega Mediinasse. Sellega algas islami tõus ning seda daatumit loevad moslemid o m a a j a a r v a m i s e alguseks
Araabia Araba- kõrb Islam U 610. a sai kaupmees Muhamed ilmutuse ja hakkas Mekas kuulutama uut usku. 622 oli sunnitud ebapopulaarsuse tõttu põgenema Mediinasse(sellest algas ka nende ajaarvamine) 630 pöördus tagasi Mekasse prohvetina ja tegi Kaaba templist Allahi pühakoja(Islami maailma tähtsaim mosee) 632 suri, maeti Mediinasse(tähtsuselt teine pühamu) Koraan Koraani värsid e suurad on pandud pikkuse järjekorda.(114) st. Et usuliste vaadete esitamine on rütmitu. Sunna- Muhamedi ja kaliifide kohta käivad pärimused ja legendid. On koraani täiendav ja seletav raamat. Saarad- õigus- ja moraalinormide kogu, mis kujunes mitme sajandi jooksul. On tänaseni paludes Araabiamaades õigussüsteemi aluseks. Usukombed Usukombeid nimetati Islami usus viieks sambaks. 1) kuulutada oma usku avalikult: " pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik." "Allahu akbar" Allah on suur. 2) Palvetada viis korda päevas Meka suunas
a. I valitseja Muhamed. Õige moslemi kohustused Usutunnistus, Palvus, Annetamine, Palverännak, Paast . Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas. Defineeri e seleta mõiste Beduiin - Beduiinid on nomaadse eluviisiga araabia hõimud e. Rändkarjajasvatajad. Nad samastavad end konkreetse hõimuga, mitte rahvaga, ja nimetavad end `arab. Allah Jumal islamis. Islam Maailmausund, mille rajas Muhamed 7.saj. Koraan islami pühakiri e püha raamat. Kaliif prohvet Muhamedi järglane ja asemik, araabia riigi valitseja. Moshee islami pühakoda. Minaret moshee kõrgeim torn. Kes ta on ja millega sai tuntuks. Muhamed Meka kaupmees Muhames, uskus, et ta on Jumala prohvet, kes kuulutab ainujumalat Allahit. Pani aluse Araabia riigi tekkele, oli ka I valitseja. Ibn Rushd araabia filosoof, arvas, et kogu jumalik tarkus on Aristotelese teostesse kirja pandud. Ibn Sina - 12. saj arst, filosoof, astronoom. Kirjutas teose ,,Arstiteaduse kaanon", mida
33. Kuidas nimetatakse islamiusu pühakirja? Islam - Koraan 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? Usutunnistus (Koraani 1. suura. Lühivariant: Ei ole jumalat peale Jumala (Allahi) ja Muhamed on tema saadik.) 5x palvetamine ööpäevas, Almuse andmine, Paastumine sh. 30-päevane ramadaan, Soovitatav palveränd Mekasse Hadzi palveränaku läbi teinud usklik 35. Kes on sunniidid ja kes on siiidid? Siidid väiksem usulõhe kui sunniidid, valisid Muhamedi järglaseks Kaliif Ali'i. Sunniidid enamus moslemeid, valisid Mohamedi järglaseks Kaliif Abu Bakar'i. 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene? Inimene, kuid Jumala viimane saadik 37. Kuidas nimetatakse islami ühiskonna õigussüsteemi? Sariaat. 38. Mis aasta ja sündmus on islami ajaarvamise alguseks? 622 islami ajaarvamise algus (Muhammad põgeneb Mediinasse) 39. Mis on Toora? Judaismi pühakiri. 40
7. sajandil hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt vaid Allahi austamist ainujumalana. Sellest tulenevalt sai usk nimeks islam (ar ´allumine´) ja uskujad moslemid (ar ´see, kes allub´). Pärimuse järgi oli Muhamedil tavaks käia Hira mäe koopas mõtisklemas, seal olevat Allah end talle ilmutanud ja käskinud enda sõnumit levitada. Kirja pandi see alles peale Muhamedi surma (ise oli kirjaoskamatu), kui koostati islami püha raamat Koraan. Muhamed ei pidanud end uue usu rajajaks, vaid tahtis juurutada ainujumala uskumist ka araablaste seas (nagu juutide ja kristlaste seas oli levinud). Tema silmis oli Allah sama jumal, keda austasid juudid ja kristlased. Muhamed püüdis juudi kogukonnaga Araabias hästi läbi saada, kuid probleemid tekkisid siis, kui juudid ei nõustunud teda, kui prohvetit, tunnistama. Peale seda nägi
Islami usu aluseks on täielik monoteism, on vaid üks jumal 99 nimega, tähtsal kohal on ka inglid, kes on loodud valgusest ning ainult Jumal teab, palju neid on. Neil pole järglasi , kuna puuduvad mees- ja naissoo tunnused. Suurim inglitest on Gabriel, kelle kaudu jõudis islami järgi Muhamedile Koraan. Islamiusulised jagunevad kahkes põhiliseks uskkonnaks sunniidid ja siiidid. Umbes 85% muslimitest on sunniidid ja nende arvates ei või keegi Muhamedi järglaseks saada, sest Jumal on just tema viimaseks prohvetiks määranud. Siiidid usuvad aga, et just nemad on nn määratud rahvas, kes peaks Muhamedi võimu jätkama. Teadus ja haridus keskajal - Araablastel oli pikaajaline suulise pärimuse traditsioon, milles jutustati lahingutest, vaenudest ja sõdadest. Araabia keel oli nende suureks uhkuseks ning Koraan selle keele kauneimaks näiteks. Kõige iseloomulikumaks teadusharuks on islamis õigusteadus
Rooma impeeriumi lääneosa barbarite võimu alla III ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK. ARAABIAMAADE KULTUUR Viited Kaart lk 43 ,,Üldajalugu´´ ja peatükk 13 Teemad Islami usu tekkimine- 7.sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku ehk ainujumala usku. Muhamed väitis, et Allah on ainus ja tõeline jumal, kes on loonud maailma ja inimese ning kõik teised jumalad tuleb unustada. Allahi prohvetiks end kuulutanud Muhamedi õpetuse järgijad pääsevad pärast surma paradiisi, väitis ta, kuid mekalased suhtusid uude õpetusse tõrksalt ning Muhamed pidi Mekast lahkuma 622. aastal ning läks oma toetajatega Mediinasse. Aastatega võitis Muhamed nii palju toetajaid, et ta naasis Mekasse ning vallutas selle 630. aastal. Mekas asuv Kaaba pühamu määrati peamiseks usukeskuseks, mis keelas polüteismi ja ebajumalakummardamise. Aastal 632 suri Muhamed (ta oli ka ühendanud oma eluajal kõik Araabia poolsaarel
Kool Keskaja Relvad Referaat Koostaja(d):.................. Juhendaja:............................ koht aasta Sisukord Sissejuhatus.........................................................................3 Keskaegne relvastus............................................................4 Mõõk...................................................................................5 Pistoda...............................................
juhatuseks iga muslimi elus. Fiqh (isalmi seaduste kogum); shariaat on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum. Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru (nimetatakse ka (sunnismiks). Sunniite on umbes 90% moslemitest. Shi-iidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslimitest 10 15%. Qadi (kaadi) moslemite kohtunik-ametnik. Kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma. Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Ummah islami kogukond, mis sai alguse Mediinas. Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum
Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islami peamised voolud on sunniitlus (u 90 % moslemeist) ja siiitlus (u 10%). Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi (ainujumala) tahtele. Nn islami
tema juurde pärast surma, et nende üle mõistetaks õiglast kohut nende tegude järgi. Sellepärast peaksid kõik inimesed ühinema ainsaks umma´ks ehk kogukonnaks ning iga tegu ja elu nähtus peaks andma tunnistust sellest, et ,,ei olejumalat peale Ainujumala ja Muhammad on tema saadik. Seda tunnistust nimetatakse sahada´ks ja see on esimene islami viiest tugisambast , millel rajaneb moslemite elu. (Bowker 2005: 176-177) Pärast Muhamedi surma said moslemite juhtideks kaliifid (asemikud), kelle juhtimisel islami levik jätkus. Araablaste vallutustega laienes moslemite usuline ja poliitiline võim 5 uutele suurtele aladele. Vallutatud alade elanikud võisid oma usu säilitada, kui nad ei võidelnud islami vastu. Üldiselt pöörduti nendel aladel islamisse aegamööda. (Breuilly et al. 1999: 69) 711. aastal ületasid moslemid Induse jõe ning jõudsid Indiasse
Sabat - juutidel puhkepäev, pere kodus, reisida ei tohi, tööd ei tohi teada Sünagoog - koht, kus juudid peavad jumalateenistusi Bar-mitzvah aeg, millal poisist saab mees (13. aastaselt). Tal on täpselt samasugused õigused nagu täiskasvanud mehel ja ta peab oma enda tegude eest vastutama. Sariaat - koraanile tuginev islami seadus Sunna - koraani kommentaar selle mõistmiseks Dzihaad mosee - koht kus moslmeid peavad jumalateenistusi Hidzra - Muhamedi Yatribi põgenemine, sellega algab ajaarvamine (622) Mahdi - Islami ennustajast lunastaja, kes jääb maale seitsmeks, üheksaks või üheksateistkümneks aastaks enne kohtuotsuse päeva. Koos jumalaga vabastab maailma õiguserikkumistest, ebaõiglusest ja türanniast. Mulla moslemi mees, keda on õpetatud moslemi usus ja pühas õpetuses. Sufi inimene, kes tegeleb sisemise ja müstilise dimensiooniga islamis. Mufti islami seadusetundja, sariaadi tõlgendaja
Sealt on ka avastatud palju arheoloogilisi ehituse ja tänu sellele me tunneme minevikku palju paremini. 3) linn Mediina on väga kultuurne ja püha linn. Mediina on Meka kõrval teine islami püha linn, palverännakute sihtkoht. Mediina araabia keelest tähendab ,,Allahi prohveti linna". Erinevalt Mekast tohivad Mediinasse sieneda ka mittemuslimid, kuid mitte linna keskussesse. Religioosset tähtsust omab ta tänu seal asuvate Prohveti moseedele. Moseed on ehitatud Islami prohveti Muhamedi matmispaiga kohale. 5. Riigi areng 5.1 Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Otseselt globaliseerumist mõõta ei saa, kuid mõnede kaudsete näitajate põhjal saab siiski välja arvutada riikide või linnade globaliseerumise indeksi. KOFI indeks
7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Selles raamatus oli kirjas 5 käsku: 1. Allah on ainujumal. 2. 5x päevas peab näoga Meka poole palvetama. 3. 1 kuu aastas peab paastuma. 4. 1x elus peab käima Mekas palvetamas. 5. 25% varast annetama vaestele. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii.
Alles oma 40-ndates hakkas huvi tundma usuliste küsimuste vastu. Läks Meka koopasse, kus talle ilmutas ennast Allah. Allah oli ta välja valinud oma prohvetiks ja käskis sõnumit edastada teistele. Esialgu kõik, mis ta rääkis, tekitas umbusku ja vaenu, mis osaliselt oli tingitud hirmust, et kui palverännakud uue usu tõttu lakkavad, jäävad nende sissetulekud väiksemaks ja varandusest teatud osa tuleb annetada vaestele. Mekas tekkis Muhamedi vastu vastasseis. 622. oli ta sunnitud põgenema Mekast Mediinasse. Seda aastat peavad moslemid ja islami tunnistajad oma ajaarvamise alguseks. Kuna moslemitel on kasutusel kuukalender, pole võimalik aastaarvu kindlalt teada saada, sest see on päikesekalendrist lühem. Mediinas lasi ta püstitada Allahi maja ehk mosee, kus ta hakkas usku jutlustama, mis leidsid palju poolehoidu. Hõimude toel pöördus ta 630. Mekasse tagasi. Seal ta n-ö puhastas Meka. Kõik see, mis varem oli olnud, kadus
Prantsusmaa ja Inglismaa vahel toimus 100-aastane sõda 14 ja 15 sajand. Juured peituvad keskajas normannide vallutused. Alles pärast seda sõda on Inglismaa ja Prantsusmaa ajalugu eraldi. 1455 - 1485 toimus Rooside sõda Inglismaa kodusõda kahe aadliperekonna vahel pärast seda sõda algas Inglismaa rahulik areng Hadrianuse vall - läbi kogu saare kulgev kindlustusvöönd, et kaitsta Inglismaad Caesari vallutustest. ISLAMI USU TEKE JA LEVIK Araablaste usund enne Muhamedi + islami usu kujunemine tekkis 7. sajandil oli polüteism palju jumalaid Allah oli üks nendest Muhamed oli tuttav juutide ja kristlaste usunditega, kuna ta oli kaupmees, ajas neid sassi ta jõuab oma õpetuse loomiseni nägemuse kaudu ta tähtsustas üht jumalat, kuid nii satub ta teiste kaupmeeste põlu alla Muhamed oli sunnitud kaubalinnast Mekast põgenema 622. Medinasse ta levitas seal oma õpetust ning koondas usu pooldajatest sõjaväe
enne igavikku, kus inimene puhastub oma pattudest. Pühakud pääsevad otse taevasse ja need, kes meelt ei paranda, suunduvad põrgusse. Piiblis ei ole kirjas, et pääsevad kõik inimesed. Vastupidi - pääsevad vaid need, kes valivad usu. Islami õpetuse järgi lahkub inimese hing kehast ja saab sellega taas kokku ülestõusmises. Ainult prohvetid ja märtrid pääsevad taevasse otsekohe pärast surma. Koraan räägib põrgust ja taevast väga palju. Põrgu ehk Jahannum eksisteeris prohvet Muhamedi jaoks peaasjalikult kahel põhjusel: esiteks oli see piinakamber kõigi uskmatute ehk kafirite jaoks ja teiseks pidi see hirmutama inimesi, et nad islami vastu võtaksid. ,,Uskmatud käivad igavesti põrgu radadel. Karistust ei kergendata, nad jäävad meeleheitest tummaks" (Koraan 43:74). Islami põrgu ei ole moslemite jaoks, kes vääriti käituvad. Moslemite jaoks on Allah määranud Islami paradiisi ehk Jannati. See on suhteliselt materialistlik paik. Paradiis pakub
Esimene, Richard Lõvisüda, Kaval- Ants. Loomad: Muri, Miisu. Täielikuks mittenimeks muutunud isikunimi väikese algustähega: brauning, gobelään, amper, morse. Müütilised olendid: Vanapagan, Erandlikult väikese algustähega Vanemuine, Mars. usundinimetustes: luteri usk, buda usk, muhamedi usk. Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks suure tähega: Andresed ja Pearud, uus Jaan Talts, tundsid end Robinsonidena. Loodusnähtustele antud nimed isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, taifuun Alice. Isikunime täpsustav täiendosa suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kaval- Ants, Pime-Kaarli, Julk-Jüri, Sauna- Madis. Kui täiendosa käändub – lahku: Suur Tõll. Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe, kirjutatakse lahku:
· 1077-canossas käik Kirik kõrgkeskajal Islami usk ja kultuur Eelugu · Tekkekohaks Araabia · Rikas kultuuriruum ja teadmised · Pika ajalooga · Tunti mitmeid religioone · Kristlus · Judaism · Loodususundid Muhamed · Islmai usu looja ja peamine prohvet · Elas 570-632 · Pärit vaesunud perekonnast · Umbes 40-selt näeb usulisi ilmutusi · Välja kujunes 2 mõtteliini · Hea looja · Viimne kohtupäev Usu levik Muhamedi eluajal · Tülid kaupmeestega · 622 aasta · Muhamed põgenes Mekast Yathribi · Yathribi nimetamine Mediinikaks(prohvet linn) · Islami aja-arvamise algus · Mediinast kujunes usukeskus · 630 naasmine Mekasse · Tänaseni islami usu Püha linn · 632 Muhamedi surm Mediinas Islami tähendus ja põhimõtted I · Islami usk põhineb 5 põhimõttel ehk sambal · USUTUNNISTUS · Pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet
suure au sees on vaprus, järjekindlus, mehisus, lugupidamine teiste rahvaste traditsioonide vastu, heldus ning rüütellik käitumine endast nõrgemate suhtes. Islam kui usk tekkis 7.sajandil, kui prohvet Muhamed sai ilmutusi Allahilt ehk Jumalalt. Tema ilmutused muutsid tugevasti varakeskaegset maailma ja panid aluse uuele ajaarvamisele. Moslemid, islamiusu järgijad, loevad aega 662. aastast eKr, mil Muhamed pidi põgenema Mediinasse. Peale Muhamedi surma tekkisid vaidlused tema uue järglase üle, mis viis moslemite lõhenemise sunniitideks ja šiiitideks. Prohveti järgsel ajal tekkis Araabias kalifaat, mis lõpuks moodustas suure impeeriumi. Kalifaadis sai valitsevaks kihiks araablaste aristokraatia ning tekkisid uued nõudmised haridusele, mis põhjustasid beduiinide traditsioonide ja tavade vaikset kadumist. Esialgu olid arstid, kirjutajad, ehitajad, arhitektid ja teised kõrgelt haritud inimesed enamasti võõramaalased
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati merer...
Selles on kirjas seadused, faktid,suutrad tanka - vormi skeem 57577 lühike luuletus haiku - zen-budismist ja taoismist mõjutatud loodusluule (575) monogatari - jutustus (otsetõlge on 'asjadest vestma') renga - seosvärss Araabia, pärsia, turgi: Qasda - araabia vanim kirjandus zanr, leiutaja Imru-ul Quais 6.saj Ghazal (gazeel) islami kirjanduszanr 7 saj. põhiteemaks on lootusetu, idealistlik armastus, enesepiinamine surmani. Nt. Hazif, Jamil Qur'n - islami pühakiri, pärineb 7saj Muhamedi jutlustest, koosneb 114 ptk e suuradest al-Mu'allaqt - olulised qasidad, mis tikiti riidele madh - panegüüriline luule hamr -veiniluule, esindaja Abu Nuias zuhd - askeetlik luule, esindaja Abu l-Atahya Layla ja Madznun - araabia luuletaja, tõlkes ta nimi 'hull'. Uzriitliku suuna rajaja arab.luules. läks naise pärast hulluks. Ab Nuws - araabia luuletaja, joogi- ja lembeluule. Arab. Kirjanduse uuendusstiili viljeleja al-Farb - ,,Õilis linn", araabia kirjanik
inkvisitsioon-oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. Inkvisitsioon rajati 1232 ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest. skisma- nimetatakse kiriku lõhenemist. Skismade puhul on tegu erinevate kiriku võimustruktuuride tülidega või ideoloogia muudatustega. rekonkista-Pürenee poolsaare tagasivõtmine muhamedlaste käest. maurid- on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu muhamediusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas, samuti muhamedi usku rahvad mujal maailmas. Frontera-kahe tsivilisatsiooni rajamaa,mis tähendas ühtlasisajanditepikkust sõjategevust. ARUTLE! 1.Merovingide valitsemine Frangi riigis- Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu.
Vanakeskaeg keskaja 1. aeg, mis jaguneb 2.-ks perioodiks.1.periood 5.- 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutuseajastu algus. 2.periood 9.saj algus 11.saj algus.Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist.Endises katoliikluse egiidi alt kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg 11.saj algus 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid ava...
· Sa ei usu mind, aga usud minu rumalusi. · Ma rääkisin oma koeraga ja koer rääkis oma sabaga. · Ig a koer on oma kodus tugev ja vapper. Küprosest võiks kõnelda veel mõndagi. Kas teate, et... ...üks Inglise koninganna on kroonitud Küprosel? ...muflon on teatud liiki lammas? ...prohvet Muhamedi perekond on Küprosele maetud ? ...armsam kinkis saare Kleopatrale? ...pealinna Nikosiat poolitab piirjoon? ...liiklus on vasakpoolne? Kasutatud kirjandus Internet : http://www.goadventure.ee/index.php?m1=4&m2=191 http://www.travelin.ee/index.php?lang=est&show=search&search_string=küpros Google pildiotsing http://et.wikipedia.org Raamatud: Eesti entsüklopeedia 5 Axis Geograafia Entsüklopeedia Ümber Euroopa
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
Lõunast põhja ja põhjast lõunasse (mis???). Algselt olid araablased polüteistid, austati erinevaid loodusobjekte ja üheks selliseks objektiks oli Meka linnas templiseina müüritud must kivi. Selle kivi juurde korraldati palverännakuid iga-aataseid. See tõi kaupmeestele väga suurt tulu. Kuna toimus kaubavahetus, puutusid kokku ümbritsevate uskudega, kus oli tegemist ainujumalaga judaism ja kristlus. Sellistes tingimustes tekkis 7.saj uus usk islam. Islami rajajks peetakse Muhamedi ning esialgu tegutsees Muhamed Mekas, aga uue usu kuulutamine oli Meka kaupmeestele vastuvõetamatu palverännakuid ei tule ja sissetulekud lähevad väiksemaks. Muhamed oli sunnitud aastal 622 lahkuma Mekast Mediinasse. See ongi islami ajaarvamise algus. Päikesekalendris 365 päeva, moslemite kuukalendris 354 päeva. Araabia riigi algus 630, kui Muhamed pöördus tagasi Mekasse, väga kiiresti Muhamed allutas kogu Araabia poolsaare enda võimule. Alguse sai
Hinduism tekkeaeg umbes 4000 aastat tagasi kastisüsteem: altpoolt: · puutumatud (dalitid) · teenijad ja töölised (suudrad) · kaupmehed ja talupojad (vaisjad) · sõdurid, ametnikud ja valitsejad (ksatrijad) · preestrid ja õpetlased (braahmanid) Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks (varna). Iga varna jaguneb tuhandeteks dzatideks ehk kastideks need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim ,,Rigveeda." rahvuseepose...
22. Keskaegne islam mõisted: Meka, Muhamed, Allah, islam, monoteism, Koraan, kaliif, kalifaat, ramadaan, sariaat, sunniidid ja siidid, dzihaad Monoteism usk ühte ainsasse jumalasse koraan islamiusuliste püharaamat Muhamed sündis Mekas. Meka on islamiusuliste pühamaa Kiusamiste tõttu kolis Muhamed Mekast põhjapoole asuvasse linna. Allah on islamiusuliste ainujumal. Islam- Araabiast pärit üks maailma levinuimaid uske Peale Muhamedi surma määrati talle järglane- kaliif. Moslemite valitseja ja usujuhi tiitel. Kaliifid laiendasid moslemite alasid veelgi. Kalifaat oli araabia riik 7.-13. sajandil Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas, mida valitsesid kaliifid. Ramadaan on islami kalendri üheksas kuu, mil arvatavasti sai alguse koraan. Ramadaani ajal hoiduvad islamiusulised toidust, joogist, tubakast ja seksuaalsetest naudingutest koidust loojanguni.
Sakramedid rituaalsed toimingud nagu näiteks ristimine. Paavstiriik ehk Kirikuriik - 756.aastal moodustatud riik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. Peatükk 10 Muhamed Meka kaupmees, kes sai pärimuse järgi 610.aasta paiku läkituse jumal Allahilt. Temast sai prohvet ja tema läkituse levitaja. Tänu sellele tekkis uus usund islam. 5 tugisammast: *tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit *palvetada 5 korda päevas. *annetada vaestele. *paastuda ramadaani ajal. *teha vähemalt 1 kord elus palverännak Mekasse. Põhivoolud: *Sunniidid *Siiitiidid 622.a Muhamed läks Medinasse. 632.a Muhamed suri. Seos juudiusu ja kristlusega üks ainus Jumal, Jumalalugu on raamatus kirjas, samad tähtsad tegelased. Vallutused Iraan, Armeenia, Egiptus, Süüria, Sind, Maroko, Hispaania, Iraak, Horasan.
Need märgid on tehtud tulise rauaga, mis ongi nende ristimine. See näitab ristimissakramendi vastuvõtmist ja need põletatakse peale veega ristimist. Sellel maal on ka juudid, kellel on kaks märki, üks kummalgi palgel. Saratseenidel on ainult üks märk, mis jookseb otsaeest nina keskpaika. Suurkuningas elab provintsi keskel, saratseenid Adeni pool. Adenis on valitsejaks sultan. Kohalik rahvas on saratseenid, kes kummardavad Muhamedi ja ei ole kristlaste vastu heatahtlikud. Aden on sadam, kuhu saabuvad kõik Indiast tulevad kaubalaevad. Adeni sadamast 400 miili loode poole, asetseb linn nimega Sir. See kuulub ka küll Adeni provintsi juurde, kuid sellel on oma asevalitseja, kes on oma valdustes pannud maksma range ja õiglase korra. See provints annab hulgaliselt valget viirukit ja datleid. Kala on neil ohtaralt, eriti tuunikala. Seal on lambad, kellel puuduvad kõrvad ja isegi kõrvaaugud. Kohalikke koduloomi
Tundis nii araabia, kreeka kui ka ladina keelt. Arendas metallide transmutatsiooni ideed. Suutis saada suhteliselt puhast etanooli, mida nimetati aqua vitae (elu vesi ld.k). Kasutas seda ka ravis. Püüdis leida ka elueliksiiri. Väitis, et ta avastaski ja kasutas seda. Ta märkis ühena esimestest, et puude põlemisel, kui pole piisavalt õhku, tekivad mürgised aurud (viitas vingugaasile). Raymond Lully (nimel erinevad variatsioonid). Hispaania päritoluga. Misjonär. Võitles muhamedi usu vastu. Tegutses mitmes valdkonnas sai aunimetuse Dr. Illuminatissimus (valgustatuim). Tema põhiteos on ,,Ars magna" (suur kunst), käsitles küllalt palju alkeemiat. Tema ,,järglased", llullistid, kirjutasid mitmele enda teostele alla Raymond Lully, et saavutada suuremat edu. Tegeles metallide transmutatsioonidega. Legendid räägivad, et ta valmistas ise ka kulda ja kinkis seda Inglise kuningale (kuigi ise pidas sellist käitumis taunitavaks). Suutis valmistada
et ei sööda sealiha kui sellist. Hall'i ja harm'i eristamine on tähtis, kuna see viitab toitudele, mida islamiriikidest leida ei või (nagu näiteks suitsupekk, seakael või verivorst). Samas oleks vale arvata, et osa toiduainete puudumine muudaks muslimite road vähem maitsvaks. Islam Islami kalender on moslemite ajaarvamist kajastav kalender. Selle alguseks loetakse kristliku ajaarvamise 16.juulit 622. aastal ehk prohv, et Muhamedi põgenemise aega Mekast Mediinasse. Erinevalt läänes kasutatavast päikesekalendrist on islami kalender kuukalender.See põhineb kuu liikumisel,sisaldades 12 kuud. Islami kalendriaasta pikkuseks on 354 päeva ehk ta on Gregoriue kalendriaastast ligi 11päeva võrra lühem. Islami aasta umbkaudse Gregoriuse kalendri vastavuse leidmiseks tuleb islami kalendri aastaarv korrutada 0,97ga ja tulemusele lisada 622. 8. detsembril 2010 algas islami aasta 1432, 26
-14. sajandi ikoonide rahvalik, lapselik laad bütsantsliku suursuguse üldistuse ja meisterliku teostusega. Tema maalitud figuurid on siluetitaolised, värvid õrnad ja mahedad, joontes puudub bütsantslik teravus ning nurgelisus nad on ümaramad pehmemad ja ornamentlikumad. Islami kunst 1.Kus ja millal tekkis islami usk? Kes on islami ainujumal? Islami usk tekkis 7. sajandi alguses Araabia poolsaarel. Islami ainujumalaks on Allah. 2.Miks nimetatakse islamit ka muhamedi usuks? Seda nimetatakse ka muhamedi usuks, sest muslimid usuvad, et Koraan ilmutati prohvet Muhamedile. Muhamed kandis need lood oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhamed ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhamedi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. 3.Mida tähendavad mosee, minarett, mihrab, medrese? Mosee islamiusuliste pühakoda
NT: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, jaapani seeder, koloraado mardikas 8. Ameti- ja aunimetused kirjutatakse väikese algustähega. NT: proffessor, president, proua, härra, minister NB: erilise austuse märgina võib suure tähega kitjutada järgmisi sõnu: Tema Kõrgeausus Wales'i prints, Tema Pühadus paavst PaulusVI, 9. Usundid kirjutatakse väikse algustähega. NT: luteri usk, budism, muhamedi usk, 10. Isikunimi üldkasutatava nimetusena kirjutatakse väikese algustähega. NT: napoleonikook, brauning, frits, mardisant, tuhajuhan 11. Ilmakaared kirjutatakse väikese algustähega. NT: kirree, kagu, lõuna, loe, lääs, ida. NB: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti SUURE ALGUSTÄHEGA 1. Isikud ja olendid kirjutame suure algustähega. NT: Peeter Esimene, Jaroslav Tark, Ivan Julm, Ristija Johannes, Sauna-Madis, Kaval-Ants 2
Õige oli ikkagi vana ja äraproovitu. Inimesed, keda me praegu peame religiooni uuendajateks, tahtsid tegelikult vaid puhastada religiooni uuenduslikust saastast, minna tagasi algse, ürgse ja puhta juurde. Reformaatorid Luther ja Calvin tahtsid viia kiriku tagasi algkiriku, Jeesuse jüngrite rajatud algkoguduste juurde, taastada olnu-kadumaläinu. Nii nagu praegu islami reformaatorid – salafistid (ka Al-Qaida) tahavad taastada islami sellisena, nagu ta oli Muhamedi ajal. Niisiis – vahel on uus tegelikult unustatud ja siis taastatud vana. Ajaloos on palju kordumist ja Koguja raamatu tõdemus “Mis on olnud, tuleb jälle ja seda, mis tehtud, tehakse jälle; pole midagi uut päikese all” on mõneski suhtes õige. (Kaplinski, 2015) Ja poliitikud jätkavad oma riigi kaitsmist; ja keskkonnakaitsjad jätkavad keskkonna kaitsmist; ja loomakaitseselts jätkab loomade kaitsmist; nagu me kõik jätkame oma tegevust
karistus Skolastika- kristlikku õpetust ratsionaalselt käsitleda üritav filosoofia haru Raad- omaaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan Tsunft- linnakäsitööliste kutseühing kesk-, varauusajal Gild- keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing Hansa Liit- 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Islam- Muhamedi kuulutatud usk Koraan- islami püharaamat Kalifaat- araabia riik, mida valitses moslemite valitseja 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech- frankide kuningas, kes laskis end ja oma kaaskonda ristida, ning surus usku peale ka oma rahvale Karl Suur- frangi riigi valitseja, Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Innocentius III- oli kõige võimsam paavst keskajal, ta kuulutas välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
