● Saksa armee hõivas 1941.a. sügiseks suure osa NSVLiidu Euroopa osast, sealhulgas Baltimaad, vt atlas kaart 142, lk 82 ● Rünnak rauges 1941.a. sügiseks – ei suudetud vallutada L eningradi, algas blokaad ● Detsembri alguseks olid saksa väed jõudnud Moskva alla, P unaarmee suutis alustada pealetungi – saksa vägede esimene kaotus, sest: ● algasid USA ja Suurbritannia suuremahulised abisaadetised ● Vene alade muda, pakane ● Siberis suudeti tööle panna lääne aladelt evakueeritud tehased ● toodi abiväed Kaug-Idast USA sõtta astumine 7.detsembril 1941.a. ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Havail – Pearl Harbori Sõja käik 1942.-1943.a. – murrangulised lahingud ● Jaapan edukas kuni Midway lahinguni juuni 1942 ● Mai 1942 Punaarmee pealetung Harkovi all - ebaedu, sakslaste edasitung Kaukasuseni ja Volga jõeni ● nov. 1942 - veebr
siis mõjutas tegelasi raha ning kõrgemaklassi inimeste tegevused. Looduskeskkond on asendunud suurlinnakeskkonnaga, kus teiste arvamuse nimel nähakse rohkelt vaeva. Maal elavad inimesed väljendasid oma tundeid vabamalt kui suurlinnadaamid (See väljendus ema kirjas Eugene'ile.). Aristokraatlik eluviis mõjutas Eugene'i märgatavalt. On loodud selge vahe selle vahel kuidas elavad rikkad ja kuidas vaesed. Viis kuidas kirjeldatakse pansioniümbrust (tänavakivid on kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre) ning pansioni (Miski ei avalda kurblikumat muljet kui see salong sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Pooleldi tuhmunud kuldäärtega kohviserviis, kaunis halbade põrandalaudadega ruumi...). Härra Goriot'i tuba, (urgas, eesriideta aken, seintel lahti löönud ja krussi tõmbunud tapeet, kollane krohv, vilets voodi, mille
ning kõrgemaklassi inimeste tegevused. Looduskeskkond on asendunud suurlinnakeskkonnaga, kus teiste arvamuse nimel nähakse rohkelt vaeva. Maal elavad inimesed väljendasid oma tundeid vabamalt kui suurlinnadaamid (See väljendus ema kirjas Eugene’ile.). Aristokraatlik eluviis mõjutas Eugene’i märgatavalt. On loodud selge vahe selle vahel kuidas elavad rikkad ja kuidas vaesed. Viis kuidas kirjeldatakse pansioniümbrust (tänavakivid on kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre) ning pansioni (Miski ei avalda kurblikumat muljet kui see salong sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Pooleldi tuhmunud kuldäärtega kohviserviis, kaunis halbade põrandalaudadega ruumi…). Härra Goriot’i tuba, (urgas, eesriideta aken, seintel lahti löönud ja krussi tõmbunud tapeet, kollane krohv, vilets
etapis (kaevandamine, tootmine, kogumine, kasutamine ja lõppladustamine). Vahendite rakendamine, näiteks parimate võimalike tehnikate levitamine või toodete ökodisain. Jäätmete kõrvaldamise kulud peaks kandma omanik ainult kontrollitud prügilate ehitamine ja kasutamine Õlijäätmed kogutakse eraldi ja neid töödeldakse vastavalt jäätmehierarhiale aktiivmuda- töödeldud muda kasutatakse põllumaal, fosfori taaskasutus Life Cycle Thinking (LCT)- Elutsükli mõtteviisi puhul ei keskenduta vaid traditsioonilistele tootmisviisile vaid arvestatakse ka protsessi keskkonna-, sotsiaalsete ning majanduslike mõjudega kogu toote elutsükli vältel. 7 LCT peamisteks eesmärkideks on vähendada toote ressursikasutust ja heitmeid keskkonda
Kala: Talvel tõesti külm on kole, aga mul sest viga pole -- jää all voolab vaba vesi, sääl on palju kalakesi varjul külma tuule eest, toitu saame muda seest... Jah, peagi lehed kõik tuul rebib maha, siis ma vist küll enam laulda ei taha." Laps ja kalake Laps: Tilluke kalake, meil on käes ju sügise, sajab vihma vulinal, taevast märga sulinal -- kuhu varju lähed sa, kui vihma hakkab sadama? Kala: Vaata, väike ojake -- see on minu kojake, mujal ollagi ei taha. Vihm ei tee ju mulle paha, sest et elan ikka vees -- vesi taga, vesi ees. Laps: Tilluke kalake, nüüd on käes veel sügise, aga varsti tuleb tali,
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist
jäätmeid 4. agrogaatoleku alusel gaasilised tahked vedelad, poolvedelad 5. kahjutuks tegemise alusel ladustatavad jäätmed põletatavad jäätmed komposteeritavad jäätmed jne. Töötlemise ja kasutusviisi järgi jaotamine: olmejäätmed, sega jäätmed (kauplused, asutused) tootmisjäätmed (tööstuses tekkivad ohtlikud (ohustavad keskkonda ja tervist) erijätmed (nende kõrvald. nõuab erimeetmeid reovee puhastusjaam. Puh., muda, liiklusvah., autokummid, meditsiinijäät., külmkapid, mööbel). Eesti jäätmeklassifikaator jagab jäätmed jäätmematerjali järgi viide suurde gruppi: taimse ja loomse päritoluga jäätmed anorg. mineraaljäät. ja mineraalide töötlem. jäätmed kemikaalide ja keemiatoodete jäätmed radioaktiivsed jäätmed olmejäätmed Ohtlikkuse järgi jagatakse Eesti jäätmed nelja klassi: 1. Eriti ohtlikud (elavhõbe) 2. Ohtlikud (niklijäätmed) 3
Et rasketes pinnastes toimub äravool peamiselt maapinda mööda, siis tuleb kraavide sügavus projekteerida siin väiksem kui keskmistes ja kergetes pinnastes. Kuivenduskraavide sügavus oleneb ka turba vajumisest, mis omakorda sõltub turba veesisaldusest ja turbakihi sügavusest ja veel muudest asjaoludest. Vajumine pärast kuivendamist on umbes 15...30 % kuivendatud turbakihi tüsedusest ( vastavalt selle võrra peavad ka kraavid sügavamad olema. Lõpuks tuleb arvestada ka kraavides muda ja veekihi sügavust. Kui turbakihi all on savi, siis soovitatakse kuivenduskraavi põhi 0,10 m sügavuselt võtta savi sisse. See soodustab kuivendamist ja kraavi iga on pikem ( vesi voolab paremini kraavi ja selle põhi ei rohtu tugevasti. Kui turba all on liivakiht, tuleb kraavi põhi võtta kuni liivani ja hoiduda liivasse kaevamast. Kraavi põhja viimine liivani soodustab kuivendamist, põhja süvendamine liivasse aga põhjustab nõlvade varisemist
ndal sajandil e. kr. Neid nii lüürilisi kui didaktilisi. Anonüümne didaktiliste poeemide kogu ,,Pranattara-ratnamAla". Amitigati kirjutanud palju värsse, ,,SubhASitaranasaMdoha". ,,YogaAstra" 3-13saj. põhiline hulk maailmakäsitlust uurivaid tekste. Inimeste maailm taeva ja põrgusüsteemi ühenduspunkt. Yojana. Inimeste maailmas olemas oma jumalad. Jumalad ei ole sugugi ainult taevas. Põrgukihte on seitse. Põrguid ise ka seitse tükki. Kalliskivi, haua, liiva, muda ja pilkase pimeduse põrgu. Dzainistide käsitluse järgi võib sündida põrgusse ka loomana. Põhilised kannatused seotud külma ja kuumaga, janu ja näljaga. Põrgus olevate olendite kehad voolavad nagu elavhõbedast. Kõrgeimas põrgus elavad pooljumalikud põrguolendid, nende juhiks Indra. Kõik põrgu olendid sünnivad lillede seest. Kõige täiuslikumad olendid elavad kolmeteistkümnendas ja neljateistkümnendas taevas.
Tööandja võib töölepingu üles öelda erakorraliselt seoses töömahu vähenemisega või töötajast tuleneval põhjusel. Referaadi kolmandas osas vaadeldakse töötaja ja tööandja kohustusi. Töötaja kohustused on juriidiliselt määratletud ning tööandja kohustustega seotud. 19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. (3. tr). Tallinn: Külim. 422 lk. 2. Muda, M., Orgo, I-M., Tavits, G., Treier, T. (2003). Tööõigus. Tallinn: Juura. 296 lk. 3. Töölepingu seadus. Riigikogu. Vastu võetud 17.12.2008 - RT I 2009, 5, 35 4. Rando Maisvee, Eversheds Ots & Co. (2011). Tööõigus. [WWW] http://www.audiitorkogu.ee/docs/Koolitus/randomaisveetoooigus3slaidilehel.pdf (25.09.2014) 5. Töötaja ja tööandja kohustused konspekt. [WWW] http://www.eakl.ee/infoleht/TLS/03_kohustused.pdf (28.09.2014) 6. Tööleping ja selle tunnused. [WWW] http://www
Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk väiksemaid ruume paikneb 1 suure ruumi savipinnas, turvas, muda, mustmuld FIBO, TALOT'i(keramsiitbetoonist väikeplokkid), tingimustes. ümber või all(spordihooned, kontserdisaalid, teatrid) COLUMBIA kivi(pressitud betoonkivid),
Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 7. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; rahnud, kruus, liiv, savi, muda ärakanne,settimine setted murenemine kivistumine, Purskekivimid ....
Lõuna-Ameerikas Amazonase madalikul. Amazonas on maailma suurim jõgi. Jõe laius küünib 3-5 kilomeetrini, enne deltasse jõudmist isegi 15-20 km, sügavus on saja meetri ringis. Amazonase veerikkusel on kaks põhjust - väga suur jõgikond ja suur sademete hulk selles piirkonnas. Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Lisajõed toovad Amazonasesse suure hulga sogast vett ja tänu neile kannab Amazonas igal aastal ookeani umbes 1 mlrd. t muda ja muid setteid. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. [33] Jõgede läheduses asub kohati kuni kümnete kilomeetrite laiune üleujutatav metsaribana, sipelgapesa puutüvel mida nimetatakse igapoks
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
Liiva kõlblikkuse üle otsustatakse tema kahjulike lisandite sisalduse järgi. 17 Kahjulikeks lisanditeks betooni liivas võivad olla: · vilk esineb liivas õhukeste liistakutena; tsement nakkub nendega halvasti ja nõrgestab sellega betooni; vilku ei tohi liivas olla üle 0,5%. · väävliühendid tekitavad tsemendi korrosiooni; nende sisaldus ei tohi olla üle 1%. · savi, muda ja tolm kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%. · orgaanilised ühendid tekitavad tsemendi korrosiooni ja nende sisaldus ei tohi ületada üle lubatud piiri, mida kontrollitakse sel teel, et katseklaasi asetatud liiv segatakse suure hulga 3%-se NaOH vesilahusega ja lastakse seista 24tundi. Lahus värvub kollakaks
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kris...
kasutatakse tavaliselt müürimörti M 100/500, mis sisaldab 100 kaaluosa müüritsementi ja 500 kaaluosa liiva Ehitusplatsil valmistatav mört segatakse liivast, sideainest ja veest. Liiv peab olema sõelutud ja õige teralisusega. Mört ei tohi sisaldada huumust ega muda. Täitematerjali maksimaalne terasuurus võib olla u 30…40% vuugi paksusest. Kuivmört on valmis mördisegu, mis sisaldab sideainet, täitematerjali, lisaaineid ja pigmenti. Kuivmördile lisatakse ehitusplatsil ainult vesi. Tarnepakendid: 25 ja 40 kg kotid ning 1000 kg suurkotid.
1)Toornafta puhastamine liivast ja sooladest 5)Nafta ja gasoilide termiline krakkimine Eelpool esitatud struktuurvalemitest järeldub, et nende Toornafta sisaldab märkimisväärses koguses vett, muda, Termilist krakkimist kasutatakse tänapaeval ainult kõige toksiliste ainete tekke üheks eeltingimuseks on hapniku liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise lihtsamates refinerites, kus bensiini palju pole vaja ja kloori aatomite üheaegne esinemine gaasifaasis või seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees.
Suuremad järved on Harku, Lohja ja Käsmu järv. Harku järv on pindalalt suurim (164 ha) ning asub mattunud ürgoru kohal. Lohja metsajärve elustikku on negatiivselt mõjutanud mürgitamine ja põlevkivituha lisamine. Käsmu järv on tekkinud endisest laguunist (Arold 2005). Järved on merest eraldunud hinnanguliselt 1000-2000 aastat tagasi. Järvedele on iseloomulik nõrk läbivool, tugev eutrofeerumine, üsna kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Esineb ka riimveelisi rannajärvi (sh Pärispea poolsaarel asuvad Maalaht ja Ulglaht), inimtekkelisi järvi (Oruveski, Laviku ja Ojaääre paisjärv), veega täitunud karjääre ning väiksemaid tiike (Linkrus 1998). Põhjavett leidub pinnakattes, pealiskorras ning aluskorra kristalsetes kivimites. Astanguline reljeef loob tingimused põhjavee väljumiseks allikatena. Suurem osa allikatest ja
14 Eesti suurema languga jõe hulgas on 7 põhjaranniku jõge (Valgejõgi, Loobu, Kunda, Vihula jõgi e Mustoja, Jägala, Purtse ja Selja jõgi). Suurim lang on Vihula jõel ehk Mustojal. Vahelduvad väikese ja erakordselt suure languga lõigud. Mitmel juhul on lang ligi 8 m/km, Valkla oja lang on ühel lõigul koguni 20 m/km. Suuremad järved: Harku, Lohja, Käsmu. On merest hiljaaegu eraldunud maatõusu tõttu. Eutrofeeruvad kiiresti, see tähendab, et toimub kiire kinnikasvamine ja muda settimine. Taimkate Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on Soome lahe rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on endiselt metsaga kaetud. Panga servalt alla vaadates jääb silme ette enamasti ulatuslik metsalaam. Ülekaalus on okasmetsad. Mere ja luiteliivadel kasvavad peamiselt nõmme- ja palumännikud, moreenil ja viirsavil kuusikud ja kuuse-segametsad (laanemetsad). Leidub ka salu- ja lodumetsi
kolm korda rohkem kui Kongo ja 60 korda enam kui Niiluse jõgi. Jõe laius küünib 3-5 kilomeetrini, enne deltasse jõudmist isegi 15-20 km, sügavus on saja meetri ringis. Amazonase veerikkusel on kaks põhjust - väga suur jõgikond ja suur sademete hulk selles piirkonnas. Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Lisajõed toovad Amazonasesse suure hulga sogast vett ja tänu neile kannab Amazonas igal aastal ookeani umbes 1 mlrd. t muda ja muid setteid. Suurt deltat tal siiski ei ole. Ookeani tõusulaine ulatub mitusada kilomeetrit jõgepidi üles, see puhastab jõesängi ja kannab enamiku setteid kaugele ookeani. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured. Neid põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme
sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja loomad Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes elusolendid koos eluta keskkonnaga. Nt järve org. Aga ka vesi, muda, kivid 8. Biosfäär- suurim ökosüsteem Maal, kogu maakera elukeskkond 2. Teadusliku uurimismeetodi etapid 1. Probleemi püstitus - lühidalt, kitsalt, korrektselt 2. Taustainfo kogumine - meedia, raamatud, teadlased 3. Hüpoteeside esitamine- oletatav vastus probleemile 4. Hüpoteeside kontroll uurimistöö kavandamine ja läbiviimine, vaatluste, katsete, eksperimentide abil 5. Tulemuste analüüs ja järeldused hüpoteeside tõesus 6
ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, .....basalt tsementeerumine murenemine settekivimid tardkivimid
1. teatud esmavälteliselt nimisõnadel nagu tuli, meri, uni jt, III-välteline osastava ja lühikese sisseütleva vormi. Ka mõnel kujuvaheldusega esmavälteliselt verbil (pesema, tulema) on III-vältelisi vorme: I välde III välde Tuli tuld Pesema pestakse Tulen tulnud Pesa pessa Muda mutta 2. mõned i-välteliste tegusõnadel on da-tegevusnimi ja umbisikulise tegumoe vormid II-vältelised. Ka see vaheldus kuulub välte ebavahelduse alla: I välde tulema 1 tögama tögama tögada tõgada - av 2 karp karbi karpi vv 3 jalg jala jalga lv 4 jumalik jumaliku jumalikku vv 5 pank panga panka - vv 6 väide väite väidet - vv
Liiva kvaliteet sõltub teralisusest. Näiteks peetakse väga heaks liivaks mäeliiva, millel on krobelised terad. Seega haakub tsement nende külge väga hästi. Eestis leidub eelkõige uht- ja moreenliivade liiki. Nende terad pole väga krobelised. Liivas, kui looduslikus ehitusmaterjalis, leidub alati ka lisandeid. Sõltuvalt lisandite hulgast, määratakse liiva kõlblikkus. Liivas võib leiduda vilku, väävliühendeid, savi, muda, tolmu, orgaanilisi ühendeid. Kõik need nõrgestavad liiva ja tsemendi nakkumist. Liivaterade suurus võib olla 0,125 - 4.0 mm või 0,14 5,0 mm. Tsemendi kulu sõltub liiva mitmekesisusest mida mitmekesisem on liiv, seda vähem kulub tsementi. Esimeses ja teises pudelis on betoonitöödeks sobiv liiv. Test on sooritatud 3%NaOH vesilahusega. 20 3
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise...
Puhmastest on enam levinud sookail ja sinikas, kohati ka kanarbik. Märgalade taimestik koosneb taimedest, mille juured suudavad pidevat vees olemist. Mõned maailma suurimatest soodest asuvad Lõuna-Aasia piirkonnas. Seal kasvavad mangroovipuud, mille juurestik moodustab ka vee kohale ulatuva tihedalt läbipõimunud rägastiku, kattes tuhandete kilomeetrite ulatuses sealseid rannikualasid. Seal elavad veidrad kalad mudahüpikud, kes muda sees hüplevad, ja küttkala, kes suust tuleva veejoa abil putukaid okstelt maha paiskab, et siis nad vees kinni püüda. Seal elab ka ahve ning mõned maailma mürgisemad meremaod. 5.SOODE MARJAD 5.1 Sinikas Sinikas on mustika perekonna taim. Seda näitab tema ladinakeelne nimi "Vaccinum", mis on sama kui mustikal. Seega peab sinikal ja mustikal ka palju ühist olema. Ja ongi. Kõigepealt on nad mõlemad suvehaljad kääbuspõõsad. See
Üleskuumutatud emalahus Naatriumhüpoklorit (NaOCl) protsessides. suunatakse lahustisse, kus ta pumbaga tsirkuleerib. Teda on kasutatud desinfitseerijana ja desodorandina 10) Fosfori tööstuse tooraine + apatiidid ja fosforiidid Samasse tuleb ka purustatud ja peenendatud sülviniidi piimatööstuses, veevarustuses ja muda ladustamisel. Põhiliseks looduslikuks fosfaadimaagiks on fluorapatiit maak. KCl koos väikese koguse NaCl-ga lahustub. Kõige tavalisem meetod NaOCl valmistamiseks on koos kaltsiumi, fluori, raua, alumiiniumi ja räni Lahustis oleva sõelpõhja pealt eraldatakse NaOH lahuse töötlemine gaasilise klooriga: lisanditega
a. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusrtekitajate eest, takistades kahjulike bakterite kinnitumist kudedele. b. Stimuleerib antikehade teket. c. Toodab ainevahetusprodukte d. Moodustub bakteristest. 2. Milles on tingitud Sveitsi juustu kibe maitse ja augud? a. Propionibacter shermani lisamisest b. Kuumutades eraldvad CO2 mullid 3. Millel põhineb hapukapsa ja hapukurkide saamine? a. Piimhappebakteritel 4. Millest on tingitud muda must värvus ja ebameeldiv lõhn? a. Anaeroobsete sulfaate redutseerivate bakterite tegevusest Bioloogia Page 33 Aine- ja energiavahetus 25. november 2009. a. 17:48 · Autotroofsed Organismid, kes kasuttavad oma elustagavuseks valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist ainet · Heterotroofsed Organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidud sisalduva org aine
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Lahtise reidi tingimustes loetakse minimaalseks sügavuseks see, mille puhul on välistatud laevakerega merepõhja puudutamine. Võib kasutada valemit: H=1,2dmax+0,7hw (13.12) kus dmax - laeva suurim süvis hw - lainetuse kõrgus Mugavaimaks loetakse ankrukohti sügavusega 20-30 m. Sügavamale kui 100 m ei soovitata ankrut ära anda. Pinnase omapärast sõltub ankru hoidejõud. Head hoidjad on sitked pinnased nagu muda, liivasegune muda, savi, savine muda. Keskmiste hoideomadustega on kohevad pinnased: liiv, teokarbimurd, kruus, killustik. Halbadeks pinnasteks loetakse kaljuseid ja kiviseid pinnaseid. Mudases pinnases hoiab Halli ankur hästi, kuid võtab muda külge ja seetõttu tungib peale väljakeeramist uuesti halvasti pinnasesse. Kiviplaadil ankur lihtsalt libiseb, kivisel pinnal võib aga kinni jääda. Ankrukoha usaldatavus oleneb ka pinnase reljeefist. Mugav on ühtlaselt tasane horisontaalne
Probleemid drenaazi rajamisel savis lahendatakse drenaazkuivenduse ja agromelioratiivsete võtete abil. 46 Millised on probleemid drenaazi rajamisel turbas ja kuidas neid lahendatakse? probleemid Drenaa(i ehitamise ja filtermaterjalide kasutamisel hästilagunenud turbaga aladel tuleb arvestada, et need sood on tavaliselt veega küllastunud.Siin on vaja rakendada eelkuivendust, sest drenaa(i ei või asetada porisse. Hästilagunenud turba kaevandamisel veega küllastunud olekus tekib palju muda, mis ummistab nii filtri poorid kui ka dreeniliidused. Kulli andmetel filtri paigaldamisel porisse vähenes vooluhulk võrreldes kuiva pinnasesse rajamisega 2,5 korda (1,3 cm3/s kuni 0,5 cm3/s). Drenaazi rajamisel turbas ehitaja puutub kokku mitmete probleemidega: väike veeläbilaskvus, turba vajumine, torude ja filtri ummistumine, rauaooker, maapinna nõrk kandevõime, kelts ja selle aeglane sulamine kevadel
Cool, chilly Jahe Frosty Pakaseline Below zero Alla nulli Above zero Üle nulli Snowstorm Lumetorm Clear up Selginema Shower Hoovihm Freeze Külmuma Burst Lehte minema Melt Sulama Frost Pakane, härmatis Mud Muda, pori Rainbow vikerkaar Sleet Lörts Sunny Päikeseline Fog Udu Heat Kuumus Icy Jäine Humid Niiske Humidity Niiskus Breeze Kerge tuul Gale Tormituul Hurricane/tornado Tornaado Thunderstorm Äike
1.Mateeria ja aine: Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik).Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näi...
Kogu alal kuni 40 m sügavusel endeem Posidonia oceanica , mitmeid teisi liike, ka Zostera noltii (=Z. nana), mis esineb ka Läänemeres kuni Kielini, temaga koos võib kasvada ka Z. marina, mis ulatub ka Eesti aladele. Märkimist väärivad siin mõned troopika rohevetikaliigid (Caulerpa prolifera, Penicillus capitatus "Neptuni habemehari"), mis kasvavad liivapõhjal sublitoraali sügavamas osas (lower subl.), puuduvad Vahemere jahedamates vetes (Aadria meri). Risoomid kaevuvad liiva või muda sisse. Caulerpa tallus (kuni 80 cm) meenutab lehti ja vart, kasvab alguses üles, valguse poole, siis paendub allapoole substraadini, moodustuvad risoidid, kaevub. Musta, Kaspia ja Araali merd tuleb lugeda regiooni provintsideks. Musta mere 8 soolsus S: 17-18 pr, pinnavee T: 1-29 C. Mustas meres elab130 liiki punavetikaid, 70 liiki pruun-ja rohevetikaid.. See on vaesunud Vahemere floora, sisaldades
SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE..................................................................................................................................6 ELEKTRIÕNNETUSED..............................................................................................................6 VEREJOOKS JA SOKK.............................................................................................................. 8 TEA...
mõjutas tegelasi raha ning kõrgemaklassi inimeste tegevused. Looduskeskkond on asendunud suurlinnakeskkonnaga, kus teiste arvamuse nimel nähakse rohkelt vaeva. Maal elavad inimesed väljendasid oma tundeid vabamalt kui suurlinnadaamid (See väljendus ema kirjas Eugene'ile.). Aristokraatlik eluviis mõjutas Eugene'i märgatavalt. On loodud selge vahe selle vahel kuidas elavad rikkad ja kuidas vaesed. Viis kuidas kirjeldatakse pansioniümbrust (tänavakivid on kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre) ning pansioni (Miski ei avalda kurblikumat muljet kui see salong sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Pooleldi tuhmunud kuldäärtega kohviserviis, kaunis halbade põrandalaudadega ruumi...). Härra Goriot'i tuba, (urgas, eesriideta aken, seintel lahti löönud ja krussi tõmbunud tapeet, kollane krohv, vilets voodi, mille katteks õhuke vaip ja vateeritud jalatekk, niiske ja
diftongistumised (kiil : kiäle, süük : süägi, juuk : juagu); ä-harmoonia: eläjäd ‘loomad’, kaheksä ‘kaheksa’, muregä ‘murega’; o järgsilbis, kui esisilbis ä, e, i, o, u: nägo ‘nägu’, sugo ‘sugu’, molo ‘molu’, ilo ‘illu’, elo ‘elu’; palatalisatsioon: kam’sik ‘kampsun’, keväden’i ‘kevadeni’: Morfoloogia ainsuse os Q1 sõnades da-, dä-lõpuline: emada, tädidä, muda ‘mind’, suda ‘sind’, tädä ‘teda’; -nud/-nod: tehnod ‘teinud’, lugenud; eitusverbi pööramine minevikus (ka L-E): esin ‘ma ei’, esid ‘sa ei’, es ‘ta ei’, esimä ‘me ei’, esitä ‘te ei’, esid ‘nad ei’; je-illatiiv: kodoje ‘koju’; Kodaveres n-inessiiv (puolen ‘pooles’, elon ‘elus’), mujal –s; Kodaveres s-translatiiv (mehes ‘meheks’), mujal –st (aigest ‘haigeks’);
hobune. 44. Iseloomusta [Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Ristiusu-eelne kurat on seotud pahema poolega vasak käsi, vasak pool, vasak külg. Eesti folklooris on kurat viisakas härrasmees ning tema vastas on madalamast seisusest talupoeg. Kuradit on kutsutud saataniks, paganaks, kuramiks (kura tähendab vasakut). Kura tähendab ka muda ja roojust; lisaks on kutsutud sarvikuks. Kurat on tuntud ka kui roojane vaim. Eesti muistendites ilmub kurat vanahärrana , teistel rahvastel kasimata olend. Eestis on kuradi vastandiks tavaline talupoeg ja talle kuulub jutustaja sümpaatia. Kurat kardab kukke, kes on päeva ja päikesega seotud lind, eriti kardab musta kukke. Eesti kurat kardab ka hunte ja pihlakaoksa. Kuradil on seos poomissurmaga, meelitab muistenditegelasi pooma. Lol 45
Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, tsementeerumine .....basalt murenemine settekivimid tardkivimid
Evapotranspiratsioon = evaporatsioon + transpiratsioon. 64) Millised füüsikalised tegurid määravad sademete hulga? Sademed Infiltratsioon Transpiratsioon Pinna äravool Auramine Kondensatsioon. 65) Mis juhtub veekogu elukooslusega soojussaaste puhul? Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. 66) Miks kasvavad väetistega saastatud veekogud kiiresti kinni?
KEEMIA EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavat või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Seejuures võib vastastikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi. Edukaks lahendamiseks tuleb tingimata määratleda vastava süsteemi kõige olulisemad objektid ja mõjutegurid. Tavaelus on kõigile hästi tuntud süsteemid nagu: haridussüsteem, tervishoiusüsteem, keskküttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, elektrisüsteem, sidesüsteem, Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja seesama nimi, seetõttu selgita alati endale ja teistele nii sõnas kui kirjas, kas on tegemist mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega. 2. AINE ja MATERJAL Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (pro...
tugevad soomused ja luud ning suurus ebaühtlane, puhta liha saagis väike . Tarbitakse: praetult, küpsetatult, suitsutatult, 149 marineeritult. Kaubakarpkala on kogunenud tühjendatava tiigi väljavoolu 150 Kaubakala kogumiskanal tiigi väljavoolus 151 Karpkala väljapüük kogumisrennist 152 Tühjendatud tiigis muda peale jäänud karpkalade kogumine 153 Ainult väga väikesest tiigist saab karpkala kätte noodaga 154 Karpkala talvitumine Eestis on karpkala talvitustingimustes 180- 220 päeva. Kala ei toitu ja elab energeetiliste varuainete arvel. Talvitatakse kas tiikides või basseinides. 155 Kui puudub hoidla, tuleb püüda
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsi...
Logistika eksamiks 2019 Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon-...
Asukoht mere ääres või merelise kliima mõjusfääris. Sise- ja välisveeatraktsioonid, nt ujumine ja Inhalatsiooniks ja/või ravisupluseks, nt veetorud. vannides, basseinides või meres, kasutatakse merevett. Ravivannid. Ravides kasutatakse meretooteid, nt muda või vetikaid. Päikesevannide võtmine. Päikeseravil kasutatakse eelkõige naturaalseid päikesekiiri, mida võib vajadusel asendada tehisliku UV-kiirgusega. Mägisuusatamine ja matkamine. Värske õhu vannide võtmine ja mere ääres
_uued_suunad_ja_lahendused_l6pparuanne.pdf, lk 11-14 Kilusk, G. Kolmepoolsed töösuhted. - Juridica 2004, 10 Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. Kättesaadav ka: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf, lk 13-16 Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica 2012, 4 Muda, M., Orgo, I.-M., Tavits, G., Treier, T. Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk. Tln: Õigusteabe AS Juura, 2008, lk-d 19-33 Tavits, G. Tööõiguse olemus. - Juridica 1997, 4 Tavits, G. Töötegijad, kes ei ole töötajad. - Juridica 1998, 3 Tavits, G. Individuaalse tööõiguse põhimõisted. - Juridica 2003, 9
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusob...
Seepärast esineb karpkalakasvatuse põhjapoolsemais piirkondades seda haigust harva. Haiguse tekke oluliseks eelduseks on orgaanilise aine rohkus vees. Tavaliselt on branhüomükoosi puhkemisel vee biokeemiline hapnikutarve 20 ja rohkem, mis näitab veekogu tugevat saastatust orgaanilise ainega. Haiguse teket soodustab vee vähene läbivool või selle puudumine ning partide kasvatamine tiigis.Branchiomyces sanguinis eluneb saprofüüdina tiigi mudas. Muda üleskerkimisel satuvad spoorid kalade lõpustele ja hakkavad siin arenema. Arenev seeneniidistik tungib kapillaaridesse ja sealt suurematesse veresoontesse. Ebaühtlase verevarustuse tagajärjel on osa lõpustest intensiivselt punased, osa aga heledad (mosaiigitaoline pilt). Hiljem hele osa kärbub ja laguneb bakterite toimel ning tekib lõpuste mädanik. Lõpuste kui hingamisorgani ulatuslik kahjustumine põhjustab kalade hukkumist. Olulised nihked on branhüomükoosi
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
