Tallinna Polütehnikum Referaat Jäätmed Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Jäätmekategooriad : 1) Q1 edaspidi teisiti määratlemata tootmis- ja tarbimisjäägid; 2) Q2 praaktooted; 3) Q3 tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud; 4) Q4 materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on õnnetusjuhtumi tagajärjel saastunud; 5) Q5 materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; 6) Q6 kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ained...
kuninglikku võimu. KUNINGATE ORG Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Kuna püramiididest varastati vaaraode varandust, hakati hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Kõik hauakambrid, peale ühe, rüüstati. Teadlased on leidnud puutumatuna vaid Tutanhamoni hauakambri KOLME AASTAAJA JÕGI Egiptust nimetati Niiluse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas papüürus ja kui Niiluse üle kallaste ujutas, tekkis jõe äärde rammus muda. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks. "Üleujutuste aeg", kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. PÕLLUHARIMINE Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel ei
jõesäng muudab oma asukohta. Alluuvium jõetekkeline sete. Sängialluuvium jõesängis moodustunud setted. Sängialluuviumi alumise kihi moodustavad suurema läbimõõduga kivitükid. Meandreerumine toimub kiiremini kevadiste suurvete ajal ja aeglasemini suvisel kuivaperioodil. Alluviumikehades võib leida tsüklilisi erineva kliimaga perioodidel tekkinud kihte. Lammialluuvium - Kevadiste suurvete ajal tekib settekiht ka lammi peale. Peamiselt muda ja igasugune orgaaniline material. Sel ajal tekivad ka peamiselt liivast kaldavallid. Soodialluuvium Sooti tekitav orgaanikarikas settekeha. Terrass on suurveest mitte üleujutatav vana lammitasandik, mis tekib kui muutub erosioonibaas või kerkib maapind ja hakkab toimuma kiire põhjaerosioon. Jõgi laskub sügavamale ja moodustab uue lammi. Delta moodustub jõe suudmealal väga intensiivse sedimentatsiooni käigus. Merepõhja tekkib settekeha, mis ulatub kaldalt edasi. Mida
JA mõned väärismetallide liiga. [6] Elanike Induse oru arenenud standardisüsteemi, kasutades mõõtühikute, ilmne poolt kaevamisi tehtud Induse oru saitidele. [7] Seda tehnilise standardimise võimaldas mõõteseadmetega tuleb efektiivselt kasutada nurga mõõtmist ja mõõtmise ehitamiseks. [7] Kalibreerimine leiti ka mõõteseadmete koos mitu allüksuste puhul mõned seadmed. [7] maailma esimene randuda Lothal (2400 eKr) asus kaugusel peamisi praeguse vältida sadestumist muda. [8] Kaasaegne oceanographers on märkinud, et Harappans peab olema omas teadmisi, mis on seotud loodete, et ehitada selline dokk on pidevalt muutuvatele käigus Sabarmati, samuti eeskujulik hüdrograafia ja veeteede ehitus. [8] See oli varem teada dock leiti maailma, mis on varustatud kai ja teenuste laevad. [8] Elanike Induse oru arendanud standardimise, kasutades mõõtühikute, ilmne poolt kaevamisi tehtud Induse oru saitidele. [7] Käesolev
vajaduste rahuldamiseks. Kõnealuste maavarade suuremastaabise kasutamisegavõivad kaasneda olulised keskkonnamõjutused: põhjaveetaseme langus, põhjavee reostusohu suurenemine ja looduslike veereservuaaride ahenemine. (Suuroja, Kadastik, 1998). Ravimuda Ravimuda leidub Käina lahe edela- ja lõunaosas. Seda on kohalikud elanikud kasutanud haiguste ravimiseks juba ammu, leiukoha uurimine algas võrdlemisi hilja. Lõunaosas esineb kahekihiline lasund: peal 0,23 m paksune vedel mustjashalli muda kiht, selle all 0,35 m paksune kleepuv kollakaspruun või kollakashalli värvusega kiht. Käina leiukoha mõlemad kihid vastavad ravimudale esitatavatele nõuetele. Siinseid mudasid saab kasutada polüartriidi, närvipõletike ja teiste haiguste raviks. Ravimuda maardla jääb Käina linnukaitse piiridesse. Looduskeskkonna säilitamise eesmärgil ei ole seda maardlat otstarbekas lähiajal kasutusele võtta (Suuroja , Kadastik, 1998). Savi
Saksamaa viis väed ära Eesti Vabariigist, mitte Venemaalt ja Eesti sai olla 17päeva iseseisev ning ajada riigi asju. Siis tahab Nõukogude Venemaa jälle Eestit endale Vabadussõna. Tuli lootusetuse tunne, mehed olid just sõjast tulnud (I MS) ja neid oli tülpimus peal ja vastu hakkasid hoopis üliõpilased, kel polnud midagi kaotada. Vene väed olid ka hästi aeglased, sest nende arust polnud eestlastest neile vastast. Kohale jõudes avastasid venelased, et siin on toitu nagu muda (neil oli ju näljahäda) ja pugisid end lihtsalt täis siin ning sellega sai Eesti veel rohkem aega. Laidoner hakkas kohe organiseerima vastupanu, sest tal olid maailmasõjast kogemused olemas. Üldmobilisatsioon 06.01.1919 ja see annab suure vastulöögi. Laidoner organiseeris abi ka välismaalt ning Eesti tõrjub vaenlased välja ning hakkas riigiasju ajama. Asutav Kogu ja 1919 10okt Maaseadus. Saksa mõisnikelt võetakse maa ära ja 15juuni 1920 võetakse
hakkab tungima pumba ja mootori vahele). Monitooringuga on haaratud pumba tööaeg, pumba käivitused, vooluhulk, mootorivool, pumbatud vee kogus, tarbitud energia, isolatsioonitakistus, tihendi seisund, vedeliku nivoo (väljalülitus-, käivitus-, teise pumba käivitus-, madal, kõrge, ületäitumine). Võimalik on seada pumpade käivitus- ja väljalülitusaega, automaatse tühjendamise intervalli muda settimise vältimiseks, arvutada pumpade rööptöö aega, arvestada energiakulu, juhtida siibreid jne. Sisuliselt on see programmeeritav kontroller, millest saab ettekujutuse jooniselt 3.3.5 [3]. Nivooanduriks on piesoelement tundlikkusega veesamba kõrgusele 0 ... 5 m. Võimalik on kasutada 6 analoog- ja 8 digitaalsisendit ning 8 relee- ja 1 analoogväljundit. Kasutajaliidesel on 6 valgusdioodi pumba seisundi ja alarmi näitamiseks, 2x16-märgiline vedelkristallnäidik, 16 klahviga
Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja kannavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub ja settib kihtidena. SETE on värskelt või hilises geoloogilises minevikus kuhjunud materjal, mis ei ole veel kivistunud. Settekivim moodustub setete kivistumisel: algul pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Liivast saab pikapeale liivakivi, mudast ja savist kiltkivi. Kui liiv, muda ja savi sisaldavad palju lupja lubjakivi ehk paas. Need ongi kõige levinumad settekivimid Maal. Settekivimid on ka fossiilsed kütused, mis on tekkinud taimede ja organismide surnud jäänustest. Nii on tekkinud turvas, põlevkivi, pruun- ja kivisüsi, nafta ja maagaas, fosforiit, kriit. Kuna settekivimid ladestuvad Maa pealispinnal või veekogude põhjas, siis ei leidu neid sügaval maakoores. 3) MOONDEKIVIMID MOONDEKIVIMID tekivad teistest kivimitest nende mineraalide massilisel
Bakterite ehitus Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumisel. Arhed ehk ürgbakterid on rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonna tingimustes. Ekstermofiilid kuumavee allikad ja ülissoolased järved. Anton van Leeuwenhoeki avastas bakterid 17 sajandil. Robert Koch avastas haigusi põhjustavaid baktereid(1843 1910). L.Pastewr avastas käärimise. Bakterite ehitus 1) Piilid Vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 2) Kapsel Ei esine kõikidel bakteritel. Elusorgansmides on kihn oluline kaitsebärjäär, et seista loomse organismi kaitse mehhanismide vastu. 3) Tsütoplasma ja ribosoomid Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid Rõnga...
Kokkuvõtte TV pult on väga elukas seade, kuna ta väga tihti kukkub, või ükskõik mida temaga teevad, kas või õllepudelid avatakse. Tavaliselt TV pult ei tööta siis, kui: · Patareid on tühjad (kõige tavalimad rikked) · Puldi peal maha kallatud mingi vedelik ja nuppud kleepudunud · Löögi eest on katki läinud mingi osa, või isegi infrapunane valgusdiood · Väga tihti kasutuses lähevad katki nuppu skeemid või saatjad · Muda, tolm või rasv mis saab puldi korpuse sisse ja rikkub mikroskeemi. Et, kui me tahame et pult töötaks korralikult väga kaua, meil lihtsalt on vaja olla natukene hoolikumad ja kontrollida üks kord aastas TV puldi batareid. 9 Kasutatud kirjandus http://altor1.narod.ru/Articles/IRC.pdf http://avrdevices.ru/usb-ik-primnik-na-avr/ http://teletehnika.km.ru/articles.php@id=38 http://www.lirc.org/receivers.html
Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi) - ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre) Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre -Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) – TIHEDUSHOOVUS Hoovuste tähtsus: Soojusvahetus erinevate laiuste vahel Setete transportijad- savi või muda Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) Mõju kliimale 6. Miks tekivad tõus ja mõõn? Selgita tõusu ja mõõna mõju rannikutele. Tõusu ja mõõna tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune. 7
elas doktor Krokodill. mitte tuhkagi sa ei tea. Lualabas oli saba, Ma ei tahagi sellist arsti, ise kaldamudas magas arstimata saan terveks varsti.“ kallakil ja küllakil. Tihni-Tähni läks jõe äärde – Allikas: Heljo Mänd „Sallipall“ ehk saab arsti käest mõne määrde. Valiku põhjendus: Saab rääkida erinevatest haigustest ja arsti juures käimisest. Doktor muda alt välja puges, Mille üle lastega arutleda: Teemasse võib Haigust uuris ja täppe luges. võtta haigused ja nende ennetamise. Mida teha nohu ja köha puhul. Mis ravimeid/teed „Tõbi on võõras. kodus vanemad teevad. Mis on arsti tähtsus Ma rohtu ei tea. meie elus ja millal tuleb arsti poole Nädal aega mõtlema pean. pöörduda. Poiss ja porgand Kord elas väike poisike,
· Septembriks saavutas Saksamaa edu läänerindel, läheneti Pariisile. · 03.09.1914 Vene väed vallutasid Lvovi, pärast lahinguid Visla keskjoonel tekkis idarindel positsioonisõda · 05.-06.09.1914 Marne'i lahing, Prantsuse ja Briti väed andsid löögi sakslastele, läänerindel tekkis positsioonisõda · 07.11.1914 vallutas Jaapan sakslastele kuuluva Qingado kindluse 1915: · Antandi riikide väed püüdsid läbi muda läänerinnet · Sakslased proovisid edu saavutada idarindel, läänerindel piirduti kaitsega · 22.03.1915 vallutasid venelased Karpaatides Przemysli · 02.05.1915 toimus Gorlice lahing, sellele järgenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi venelaste väed Galiitsiast lahkuma · Peale Gorlice operatsiooni vallutasid Keskriigid Poola, Leedu ja Kuramaa · 23.05.1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja · Oktoobris tasakaalustus idarinne, vene väge ei suudetud purustada
ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Reovesi juhitakse tarbija juurest reoveepuhastisse Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse
Sisevete jaotus Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma
Vetikate õitsemine Planktonvetikate ajutine vohamine veekogus, tuntud veeõitsenguna on kahjulik nähtus. Veeõitsend tegib tavaliselt inimtegevuse tulemusena kui satub veekogusse palju toitaineterikast reovett ja siis võivadki vetikad vohama hakata. Veeõitsenguga kaasneb kalade ja teiste veeloomade hukkumine. Suure hulga taimede lagunemisel tekib hapnikupuudus sest muutub veekogu gaasireziim, väheneb vee hapnikusisaldus ja läbipaistvus, kiireneb muda settimine. Kasulikkus inimesele Mererohelise kõige tähelepanuväärsemaks omaduseks on selle suur joodisisaldus. Vetikad sisaldavad rohkem joodi kui ükski teine looduslik toiduaine, sellepärast nimetatakse neid vahel ka supertoiduks. Inimese kilpnääre vajab joodi selleks, et toota türoksiini-nimelist hormooni, mis ergutab närvisüsteemi ja mõjutab oksüdeerumisprotsessi rakkudes. See hormoon reguleerib ainevahetust ning aitab organismil muuta valke, rasvu ja süsivesikuid energiaks.
nahaseisundite puhul, nagu punetav, veresoonte laienditega nahk, akne ja rosaatsea. Neid ei soovitata ka kasutada pidevalt, kuna võib kahjustuda sarvkiht ja tekida nahaärritus. Normaalne nahk kannatab vähest hõõrumist ja abrasiivset toimet, mitte aga juba kahjustunud nahk. Abrasiivset puhastusvahendit tuleks kasutada korra või kaks nädalas. Maskid Maskid kantakse nahale paksu kihina ja jäetakse peale 1530 minutiks. Mõned, eeskätt muda ja savi sisaldavad maskid loputatakse seejärel maha, teised (vinüüli või kummi baasil), mis nahal kõvastuvad ja moodustavad kile, tuleb eemaldada koorimise teel. Maskid koorivad kergelt naha surnud rakke, puhastavad sügavalt poore, eemaldavad rasu ja ka pinguldavad ja niisutavad nahka. Nad sobivad hästi nii akne ravi ajal kui ka akne lööbe vältimiseks. Maske toodetakse samuti erinevatele nahatüüpidele ja tavaliselt kasutatakse neid 12 korda nädalas. Hüpoallergeensed tooted
planeedi ulatuses. Eesti tähtsamad kraatrid on: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla, Neugrundi Kaali kraatrid Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine; - muistne linnus, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimeste poolt kuhjatud vall - ja lõpuks - meteoriidi langemisarm. Reinwald tõestas Kaali kraatrite meteoriitse tekke 1937. aastal, leides väikekraatritest 2 ja 5 kolmkümmend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige levinumat raudmeteoriidi
läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega. Indrek tahtis, et naabruskonna mehed tuleksid Sassi palvel appi jõge süvendama. Indrek sonis öösiti. Vargamäele tuli tüdruk Tiina, kes Indreku pärast südant valutas. Ta kutsus Indrekut koju laste juurde
Angeli juga ehk Salto Angeli juga (hispaania Salto Ángel) on kõrgeim juga maailmas (979 meetrit, 20 korda Niagarast kõrgem). Samuti on see pikima vee vabalangemisega juga maailmas, selle takistuseta langus on 807 m. Angeli juga asub Lõuna-Ameerika põhjaosas Venezuelas Caroni lisajõel Churunil. Vesi kukub alla suurelt Auyantepui tepuilt ehk platoolt Guajaana mägismaal. Kuna vesi kukub kilomeetri kõrguselt, aurustub see vahepeal ära ja moodustab keskel aurupilve, mis all taas veerohkeks joaks muutub. Juga on saanud oma nime USA seikleja, kullaotsija ja lenduri Jimmie Angeli järgi, kes avastas joa 14. septembril 1933. aastal ja 1937. aastal maandus sellel tepuil. Seal on asutatud Canaima rahvuspark, mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased. Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks (inglise keeles table mountains). Turistid külastavad juga v...
Kuna vernakulaarne stiil on pidevas muutumises ja aregus sõltuvalt keskkonnast ja kultuurist, kajastab ta endas palju kohalikku ajalugu. Ehituseks vajalikud teadmised on tihti puudulikud ja saadud kogemuste ning katse-eksitus meetodi teel. Üht tähtsamat rolli mängib selle stiili juures kliima: külmemates piirkondades rohkem soojustust, niiskemates suuremad katusekalded, samas troopilistemas on hooned lahtisemad ja kergemad. Samuti lokaalsed looduslikud ressursid: jää, muda, kivi, plagid, pambus ka metsloomad (nt iglud või indiaanlaste nahksed tibid) Kultuuri pool mõjutab jälle hoone suurust ja plaani nt regioonid, kus on tavaks suureliikmelised pered või nt söögi valmistamise ja serveerimise kord. Vernakulaarsel e maalähedasel stiilil põhineb ka Arts and Crafts Movementi William Morrise Red House 2. Heimatstiil (heimat style) ja Muthesiuse, Tessenowi i arhitektuuri ideed Heimatstiil- paralleelselt konstruktivismi ja funksionalismiga (1910
organismile. FÜTOPLANKTON • Teke sõltub soojustingimustest • N ja P ühenditest- tuleb jõgedest • P-Atlandil produktiivsus kõrge- palju jõgesid, soojad hoovused HOOVUSED • Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk • Soojad ja külmad • Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva Hoovuste tähtsus • Soojusvahetus erinevate laiuste vahel • Setete transportijad- savi või muda • Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) • Mõju kliimale-TULETA MEELDE! Looded maailmameres’ Looded – maailmamere veetaseme kõikumised, millel on kindel ööpäevane rütm ja mida põhjustab Maa ja teiste taevakehade (peamiselt Kuu) gravitatsiooniväljade koosmõju. Tõus ja mõõn Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal
Ø PÕLEVKIVI Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø GNEISS Gneiss on moondekivim, mis tekib kõrgel rõhul ja temperatuuril sügaval maakoores nii sette- kui ka tardkivimite ümberkristalliseerumisel. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem. Gneisside puhul on üldjuhul tavaks, et kivimi ilu ja ilmastikukindlus on pöördvõrdelised mida kaunim, seda kergemini murenev. Ø GNEISS Mõned maailma kõige vanemad kivimid kuuluvad gneisside hulka
SALENDAV LÕÕGASTUS 2 h 15 min 75.00 Paketis sisaldub: Massaazivann 20 min Tselluliiti põletav sokolaadine kehahoolitsus punase pipra ja sametise mudaga 75 min Infrapuna saun 30 min AEG ISEENDALE 1 h 40 min 74.00 Paketis sisaldub: Massaazivann 20 min Klassikaline massaaz 50 min Sügavniisutav kätehoolitsus sooja apelsinivirsiku parafiinmaskiga 30 min või Värskendav jalahoolitsus 30 min Pakett ei sisalda küünte lakkimist JÄÄKAINEID VÄLJUTAV HOOLITSUS SURNUMERE MUDA JA TETISE MERESOOLAGA 60 min 54.00 Vereringet stimuleeriv, mürke ja liigset vedelikku väljutav hoolitsus mudasavimaskiga, millel on ka mineraliseeriv ja antiseptiline toime. Hoolitsus algab meresoolaga kehakoorimisega, misjärel kantakse nahale mudamask. Sobib kõigile nahatüüpidele, k.a probleemsele nahale. ÜRDIKUBU MASSAAZ (TAI) 50 min 54.00 Ürdilõhnaline lõõgastav massaaz kubudega
reziim on olemas) kui ka reaalne (kurjategija on tabatud). Edu sõltub selles valdkonnas suuresti rahva poolt antud informatsioonist, koostööst elanikonnaga (Kaasik 2008). Millega siis tegelevad politseinikud kui nad ei võitle otseselt kuritegudega? Vastus sellele on, et nad taastavad korda ja annavad üldabi. Tüüpiline näide on, et noored mehed joovad tänavanurgal õlut ja teevad rumalaid märkusi; poisid keeravad lahti tuletõrje vooliku, et kuumal suvepäeval dussi võtta; libe muda maanteel; koer haugub pidevalt hilja õhtul; teismelised istuvad kiirtoidurestoraanide kabiinides, ei telli midagi ja joovad pabertopsidest enda toodud veini. See kõik kuulub nii teenistuse kui ka ennetuste valdkonde (Kaasik 2008). 3 Kõige tavalisemad, aga ka kõige raskemad konfliktisituatsioonid, millega politseil tegeleda tuleb, on peretülid. Lisaks kuritegevuse avastamisele peab politsei olema ka tegev sotsiaalse
Kõigepealt tuli peene tuhavihm. Seejärel langesid lapillid, ning peale neid mitmekilogrammised pimsskivitükid. Neljakümne kaheksa tunni pärast oli jälle päike väljas. Pompeiid ning Herculaneumi ei olnud enam. Enne kui keegi linnad avastas, möödus tuhat seitsesada aastat. Algul ei teadnud keegi midagi muud peale selle, et kaks linna on mattunud tuha alla. Kuid aegamööda hakati mõistma katastroofi koledust, tema äkilisust. Laava, muda ning tuhk olid ideaalselt säilitanud kõik, mis seal kord kunagi oli. Leiti emasid, kes hoidsid oma lapsi kätel, et neid kaitsta. Kaevati välja mehi ja naisi, kes olid oma viimaseid aardeid kokku korjanud, kuid siiski põgenemisega hiljaks jäänud. Maria Amalia Christine Dresdeni abiellus Sitsiilia kuninga Karl Bourboniga. Ta oli vaimustuses kujudest ja maalidest, mis olid Vesuuvi viimase purske eel päevavalgele tulnud
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder EESTI KEEL RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM42 Praktikant: Sergei Dombrovski Juhendaja: Astra Avarand TALLINN 2013 RETSENSIOONID SISUKORD 1. LAEVAKÜTUSED....................................................................... 2. 1.1. Kütuste margid ja kategooriad .......................................................... 3. 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded ..................................................... 4. 1.3. Laevakütuste omadused ..................................................................... 5. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID............................................. 6. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem ...................................
Toidulaud. Toidulaua moodustavad lendavad putukad. Nagu näiteks kärbsed, mardikad, sääsed, parmud, aga ka kiilid ja liblikad. Poegi toidetakse sama toiduga, mida söövad vanalinnud isegi. Pereelu. Pesitsemiseks eelistatakse võimaluse korral siseruume. Pooliku kausi kujuline pesa tehakse märjast mudast ja savist ning ehitatakse loomalautadesse või kõrvalhoonetesse, aga ka sildade alla. Tugevuse ja parema sidususe saamiseks segatakse muda hulka kõrsi ja karvu, mis omakorda lubab niiskusel ja kuivusel ,,mängida" ning pesa ei kuku alla. Lõpuks vooderdatakse seest pehmete sulgede ja karvadega. Mai teisel poolel või juuni alguses munetakse täis esimene kurn (ca 3-7 punakas-pruuni täpilist muna). Teist korda saab kurn tavaliselt täis juuli lõpus või augusti alguses. Haub emaslind ning ca 14 päeva pärast kooruvad pojad, keda tuleb pidevalt toita (kuni 600 korda päevas). Pojad lahkuvad pesast pärast 19-22 päevast toitmist
vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskemetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. VEE REOSTUSE ALLIKAD pinnase ehitus, kus põhjavesi maasse imbub
Sekkumise korral tahaksin, et nad saaksid omale uue elukoha, mitte ei leiaks end jahimeeste kätelt, sest kobraste küttimisel on olulisi asju, mida peab järgima, et seda loomaliiki mitte hukule määrata. 3. KOPRAD KUI HÜDROTEHNIKUD JA VESIEHITAJAD. Madalavoolulistele jõekestele ehitavad koprad tamme, et tõsta veetaset ja muuta sel moel kättesaadavamaks kaldaid katvat toitu, ehitusmaterjalina kasutavad nad suuri propse, oksi, kive, mulda, muda ja sammalt veekogu põhjast ning murumättaid ja kõikvõimalikku rämpsu, mida leidub kaldail ka inimeste poolt sinna jäetud materjale (loodusliku päritoluga). Tammid tõstavad veetaset tihti mitmete meetrite võrra. Samuti on need vajalikud veetaseme püsival kõrgusel hoidmiseks. Veetaset reguleeritakse ülejooksuga kopratammides. Oma loomingut kobras lõhkuda ei oska tammisid mõistab ta vaid kõrgemaks ehitada. Tammi ehitusel osalevad kõik koprapere liikmed
ta on eelmisest heledam ja väiksem. Toiduks on tal imetajate veri. Imedes purustab naha ja eritab hirudiini mis teeb vere hüübimatuks. Verd hoiab ta ruumikas pugus. Need 2 elavad vees kuid jätavad munakookioni maismaale. 3) hulkharjasussid elavad peamiselt meres ja erinevad välimuselt vihmaussidest ja kaanidest. Igal kehalülil on paar nähtavate harjastega jätkeid. Jätke ehk lõpus. Nad saavad oma tugevate lõugadega inimeste nahka vigastada. Toiduks on vetikad või muda. Heade ujujatena jahivad ka selgroogseid nt heeringa maime. On toiduks vähkidele , kaladele , ainuõõssetele. Neid süüakse , tuntuim on roheline paloolouss. Kui meri on nende munarakke täis ei näe veest enam läbigi. Neid püüavad ka linnud ja kalad.
1.Taime- ja loomarakk (TÖÖLEHED) 2.Bakterid (+JOONIS õ.lk.23)on ainuraksed st. et bakterid koosnevad ainult ühest rakust Ehitus: 1)Bakterid on eeltuumsed organismid - bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2)Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. 3)Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. 4)Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku sisenda ainult lahustunud kujul. 5)Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest (aitab säilitada niiskust, või siduda rakud kolooniaks), sageli on nad ka varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. 6)Bakterid liiguvad lima, viburi ja kruvi taoliselt loogeldes. Talitlus: 1)Rakukest - kaitseb, annab rakule kindla kuju 2)Limakapsel - aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks 3)Rakumembraan - reguleerib a...
pool, põhjapoolsele pangale Meghna jõest. Elektrienergia elaniku kohta on üks madalamaid maailmas. See on 55 kwh (aastal 2005). Ise soovitan kasutada kasutada puutumata söe reserve või taastuvaid energiaallikaid, et vähendada survet ammenduvale maagaasile. Haritav maa Bangladeshist on 55%. See moodustab päris suure osa ka sisemajanduse kogutoodangust 30%. Samuti, see hõivab 60% tööjõust. Bangladesh asub väga viljakal pinnasel. Himaalaja mäestikust uhutakse kogu aeg alla muda. Eksporditakse dzuuti, teed, nisu, suhkruroogu, nahka, külmutatud kala ja mereande. Imporditakse masinaid ja varustust, kemikaale, rauda ja terast, tekstiile, toor- naftat ja petrooleumi. Valitsus toetab majanduse arengut. Süsteemi tugevda- miseks on võetud kasutusele mitmeid meetmeid. Bangladesh on üks dzuudi suuremaid tootijaid. Samuti on seal linnukasvatus. Peale üleujutust maad arvatavasti kuivendatakse. Bangladeshis on 17% maast kaetud metsaga. Seda on suhteliselt vähe.
katsudes pehme ja õline. Kuigi kõrge soolsus kindlustab pinnalpüsimise, on Surnumeres ujumine tegelikult keeruline. Soola maitse on nii terav, et lausa kõrvetab keelt ning väiksemgi haavake nahas hakkab vee peale sattudes valutama. Pärast ujumist tuleks kohe loputada end puhta veega, muidu jääb nahale valge soolakiht ning riided muutuvad jäigaks. Järve lõunaosas asuvad kuumavee allikad ja rammusa musta muda tiigid, millel on raviv jõud (Katharinae 2013). Surnumere vett tarbivad võrdelt mõlemad veekogu äärsed riigid Iisrael ja Jordaania. Selle tagajärjel kannatab ohjeldamatu veetarbimise tagajärjel kogu Surnumere ökosüsteem. 4 1950. ja 1960. aastatel panid uurijad tähele, et Surnumere veetase on 25 meetri võrra langenud. Languse tingis suurenenud veevõtt Jordani ja Yarmouki jõgedest. Praegu jõuab
O3 tekkereaktsioonis esinevad algühendid). Lisaks jagatakse reostusained kaheks- primaarsed ning sekundaarsed reostusained. Primaarsed reostusained on ained, mis satuvad atmosfääri koheselt pärast põlemisreaktsiooni. Sekundaarseteks reostusaineteks loetakse aineid, mis tekivad atmosfääris (mitme) reaktsiooni käigus. 2.1 Süsi Süsi on fossiilne kütus, mis tekib soistes ökosüsteemides, kus taimejäänused on muda ja vee poolt kaitstud õhu ja biolagunemise eest. Söe tekkeprotsessi käigus toimuvad mitmed füüsikalised, biokeemilised ja keemilised muutused, mis vähendavad vee ja hapniku sisaldust. Söe keemiline struktuur koosneb erinevate funktsionaalrühmadega benseenidest. Mida rohkem sisaldab süsi aromaatseid ühendeid ja ketoone, seda vanem on süsi. Peamiselt kasutatavad söetüübid on põlevkivi, kivisüsi, turvas, ligniit, antratsiit ja grafiit. Söe
12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Ketiklüüside sisse on toodud tuletõrjevee magistraalist toru, mille kaudu saab klüüsitorusse suunata vett, et pesta põhjast tulevat mudast ankruketti ja sellega ära hoida liigse muda sattumist ketikasti. Joonis 10.2.12. Ankruseadme üldine paigutus. Vaata ka Tahvel 10.2-VIII. Joon. 10.2.13.Ketikast. . Ketikast on seest vooderdatud laudadega ja ette on nähtud võimalus ära pumbata sinna sattunud vett.
Eesti liivad kuuluvad valdavalt uht-või moreenliivade liiki ja need on siledamate teradega. Liiva kõlblikkuse üle otsustatakse tema kahjulike lisandite sisalduse järgi. Kahjulikeks lisanditeks betooni liivas võivad olla: · vilk esineb liivas õhukeste liistakutena; tsement nakkub nendega halvasti ja nõrgestab sellega betooni; vilku ei tohi liivas olla üle 0,5%. · väävliühendid tekitavad tsemendi korrosiooni; nende sisaldus ei tohi olla üle 1%. · savi, muda ja tolm kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%. · orgaanilised ühendid tekitavad tsemendi korrosiooni ja nende sisaldus ei tohi ületada üle lubatud piiri, mida kontrollitakse sel teel, et katseklaasi asetatud liiv segatakse suure hulga 3%-se NaOH vesilahusega ja lastakse seista 24tundi. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on liivas
Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna- Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega. Indrek tahtis, et naabruskonna mehed tuleksid Sassi palvel appi jõge süvendama. Indrek sonis öösiti. Vargamäele tuli tüdruk Tiina, kes Indreku pärast südant valutas. Ta kutsus Indrekut koju laste juurde
Alguses oli snuff kallis ja seda kasutasid jõukamad inimesed. Kui aga sõltuvus levis siis hakkasid seda kasutama ka vaesemad inimesed ja kuna neil ei olnud niipalju raha et seda kogu aeg ninna tõmmata ja neil ei olnud ka raha et närimistubakat kasutada kuna too oli oluliselt kallim, siis avastasid nad, et seda võib ka mõjusalt moka alla asetada 1970 Rootsi valitsus kirjutas seadusesse "Snusi" kui toiduaine. 1.2Kultuur Snusi on kahte varianti, padi ja muda ja seda kasutatakse üla huule alla asetades. Rootsis on snus olnud traditsiooniks juba sajandeid, kuigi selle maine on pidevas muutuses. Tänapäeval on peamiseks snusi kasutajaks endine suitsetajast 35-40 aastane kõrgharidusega meesterahvas ja teismelised noored. Snusi loetakse alternatiiviks suisetamisele ja eelkõige lugupidamiseks teiste inimeste suhtes. 18. sajandil kasutasid ainult Rootsi kuningliku õukonna liikmed snusi. 19 sajandi alguses sai snus ka vaese mehe luksusasjaks
mälestustahvel. Septembris 1941 ehitati kannatada saanud pumpla asemele uus puidust hoone, saadi uued pumbad, puhastati juurdevoolukanal ja veepuhastusjaam hakkas uuesti tööle. Taastatud veepuhastusjaam püüdis olla oma ülesannete kõrgusel anda tallinlastele head joogivett ka sõjaaja tingimustes. Siiski ei õnnestunud see eriti hästi alumiiniumsulfaadi lõppemisel koosnes puhastus ainult vee filtreerimisest ja kloorimisest. Kuna vetikad ja muda ummistasid filtriliivad nii, et neid ei suudetud puhtaks pesta, anti linna lõpuks ainult klooritud vett. Sisuliselt jõuti tagasi aega enne veepuhastusjaama ehitamist, ainult et nüüd haises vesi veel ka kloori järele. 1944. aasta sügise sõjategevus jättis Tallinnale jällegi purustatud veepuhastusjaama. Pärast sõja lõppu... ...algas veepuhastusjaama ajaloos pidevate ehituste, täienduste ja uuenduste ajajärk, mis ei ole lõppenud tänaseni.
asusid kõrbeorgudesse peidetud haudadest eemal. Kuulsaimad templid Luksori tempel 1400. a eKr Amenhotep III rajatud Luxori tempel oli pühendatud Teeba triaadile: Amonile, Nutile ja Honsule. Neid austati iga-aastastel Opeti pidustustel. Templi põhiosa valmis 18. dünastia vaarao Amenhotep III valitsusajal ning oma panuse andis ka 19. dünastia vaarao Ramses II. Juurdeehitusi on teinud ka hilisemad valitsejad. Sajanditega mattus tempel liiva ja muda alla ning selle müüride vahele tekkis küla. 1881. aastal avastas arheoloog Gaston Maspero templi taas, kuid enne väljakaevamisi tuli küla mujale kolida. Tempel on säilinud osaliselt, sh palju skulptuure ja obeliske ja imposantsed kujud Memnoni kolossid. Tempel on pisut kallakil, geomeetriliselt ülikeerukas ning kujutab endast inimese sümbolkujundit, omalaadset hiiglaslikku hieroglüüfi. Templis leidub ka arvukalt näiteid "kuldlõikest."
Kahepaiksed Referaat SISUKORD sisukord.......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KAHEPAIKSED.........................................................................................................................4 Kahepaiksed Eestimaal............................................................................................................4 Ohustatus Eestis......................................................................................................................5 Kahepaiksete kaitse.................................................................................................................6 Kahepaiksete esinemine Balti regioonis.................................................
+ energiaallikas, tuul on kõigile tasuta kasutamiseks; -- tuulekiiruse ajaline ebaühtlus; -- tekib mürareostus; -- on takistuseks lindude rändel; -- tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti; -- kasutuspiirkond piiratud. ENERGIAMAJANDUS. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD. BIOMASSI- JA GEOTERMAALENERGIA Bioenergia allikad: kask, lepp, paju, pilliroog, põhk, raps, loomasõnnik, raie- ja puidutöötlemise jäätmed, tahkete olmejäätmete orgaaniline osa, reovete muda. Biomass on kõige vanem ja sagedamini kasutatav taastuv energiaallikas. Maale langev päikesekiirgus muundatakse rohelistes taimedes fotosünteesi käigus orgaaniliseks materjaliks (rohttaimed, põõsad, puud jne). Biomassi saab aga pidada taastuvaks energiaallikaks juhul, kui seda kasutatakse biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassi all mõeldakse tavaliselt materjali, mida energia saamiseks põletatakse või kääritatakse
Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav. Mõõdetakse Dobsoni ühikutes norm 300DU. 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Kasvuhoonegaasid: a) CO2- fosiilsed kütused 87%, maakasutusmuutused 11%, tsemendi tootmine 2% Suureneb iga aasta 0,5% b) CH4- karjakasvatus 29%, riisikasvatus 28%, energiatootmine 23%, biomass 10%, prügimäed 10% Looduslik-turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel Suureneb 0,75% aastas c) N2O- biomassi põletamine 43%, energiatootmine 34%, väetised 21%, põllumaad 2% Suureneb aastas 0,2-0,3% 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maakera veevarud: Mered 97,2% Jääliustikud 2,1% Põhjavesi 0,6% Pinnavesi 0,009% Veeaur 0,001% 14. Vee kihistumine maailmameres Maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel.
Kruusa ja liiva kaevandamisega luuakse tahtmatult elupaiku mitmetele liikidele kellest mõned on ohustatud (juttselg kärnkonn) f. Turvas Enamasti sõjaeelsetel aastatel loodud väikesed turbakarjäärid looduslikku mitmekesisust ei häiri, veekogudeta soodes on need pigem looduslikku mitmekesisust soodustavad, eeskätt lindudele ja kahepaiksetele. Looduslikku mitmekesisust hävitavad aga ulatuslikud freesturbaväljad . g. Muda Mere ja järvemuda on loodusvara, mida kasutatakse meditsiinis ja rekreatsioonis, väetiste, looma- ja linnusööda valmistamisel. Järvemuda kasutatakse ravimudana üksnes Värska sanatooriumis. Meremudadest on kõige enam kasutust leidnud Haapsalu, Kuressaare ja Käina lahe muda. Järvemuda varu ületab meremuda varu u. kümnekordselt. 22.Kliima mõju rekreatsioonile
eluspüsimiseks. Veekriis ja veekogude reostumine Eutrofeerumine on lämmastiku ja fosfori sattumine veekogudesse. Lämmastikku ja fosforit sisaldavad meie pesupulbrid. Eutrofeerumise tagajärjel hakkavad taimed veekogudes vohama . Kasvab ka kalade arvukus. Öösiti võib tekkida hapniku puudus ning osa organisme hukkub. Organismide lagundamine nõuab hapnikku ning selle tulemusena tekib hapniku puudus. Järve või jõe põhja tekib muda. Veekogud hakkavad kallastelt kinnikasvama.. Magevesi moodustab umbes 2,6 % kogu maailma veevarudest. Magevett leidub jääliustikes, põhjavesi, jõe-ja järvevesi. Kõige parem joogivesi on põhjavesi. Umbes 2 miljardit inimest kannatab joogivee puuduse all. Säästev areng 1992.a. Rio de Janeiro keskkonna ja arengu konverentsil võeti vastu Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm 21 sajandiks. Eesmärgiks on saavutada keskkonnasõbralikum majandus ja sotsiaalne areng
· Tugevad vihmad · Kiire lume/jää sulamine · Väikestel jõgedel soodustavad üleujutusi linnad, kuna linnade asfalteeritud tänavatelt ja platsidelt ning katustelt voolab vesi kiiresti jõkke põhjustades seega kiire jõevee tõusu. Tagajärjed ning majanduslik mõju: · Suurte alade üleujutused · Taimede hävimine liigniiskuse tagajärjel- ka põllumajandussaaduste · Võib olla kasulik- viljakat muda ümbritsevatele kallastele kanda, mida saab seejärel kasutada põllunduses · Üleujutus võib esineda linnades ja asulates, põhjustades seega majanduslikku kahju ning olles ohtlik inimeste tervisele · Selle kaitseks ehitatakse tammi ning kaitseks võib ka kasutada veehoidlaid, kuhu üleujutuse ajal kogutud vett saab veevaesel ajal anda asulatele ja tööstusettevõtetele. 6. Põhjavesi
Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete eristamine muudest jäätmetest on tihtipeale keerukas, sest toodetega kaasaskäivad selgitused ei ole selleks küllaldased ning vastavad märgistused tavaliselt puuduvad. Teiste jäätmete hulka visatuna jõuavad ohtlikud jäätmed prügimäele eelneva erikäitluseta ning nendes sisalduvad ohtlikud ained võivad sattuda edasi keskkonda. Kanalisatsiooni valatud ohtlikud jäätmed raskendavad heitvee puhastamist ja puhastusjäägina saadava muda kasutamist huumusainena. Kergesti süttivad kemikaalid tekitavad plahvatusohu. Ohtlikud jäätmed võivad muutuda põletamisel endisest mürgisemaks ning levida suitsugaasidena keskkonda, kus kahjustavad elusolendeid, sealhulga Märkimisväärne osa kodustest ohtlikest jäätmetest tekib sõidukite hooldusel ja remondil ning elamute ehitusel ja remondil. Ka kodumajapidamises kasutatavad seadmed võivad sisaldada keskkonnale ohtlikke patareisid.
sissevarisemine, maapinna soostumine Sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus, (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti). · Kivimite ringe ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda setted murenemine kivistumine, Purskekivim tsementeerumine basalt murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul PIDURI, VEOJÕU JA STABIILSUSE KONTROLLSÜSTEEMID Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaapeväldik ASR.....................................................................................................................3 Elektrooniline pidurdusjõu kontroll EBD................................................................................4 Elektrooniline stabiilsuse kontroll ESP....................................................................................5 RSC..................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
