See kehtib eriti just emise puhul, kes on koos oma põrsastega. Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad. Isaste kihvad ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes. Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad oma vaenlasi. Hügieen Vastupidiselt levinud uskumusele, et metssead on räpased loomad, hoiavad nad ennast väga puhtana. Nende harjumusel mudas püherdada on mitu funktsiooni. See jahutab nende keha kuumadel suvepäevadel ning muda kaitseb neid omakorda kõrvetavate päiksekiirte eest. Muda aitab kaasa haavade ravimisele, mis võivad olla tekkinud nii võitluste käigus kui ka okkalises alustaimestikus liikudes. Äärmuslikel juhtudel, kui on kuiv periood, võib metssiga pinnase üles kaevata ning sinna urineerida, et siis tekkinud loigus püherdada 5.Levik Levik Metssiga on maismaa imetajatest üks laiema geograafilise ulatusega loomadest. Esineb kõikidel kontinentidel, välja
Kas Eestis on hea elada? Tere, austatud siinviibijad! Eesti on väike riik, mis asub Läänemere idakaldal. Rahvaarv pole kuigi suur võrreldes teiste riikidega. Siin elab vaid üle 1,3 miljoni inimese. Kuid on siin siis hea või halb elada? Eestit on õnnistatud nelja aastaajaga, mis lisavad loodusele erinevaid ilmeid- kord on kõik roheline ja alles tärkab, on värvikirev, lumine ja tuisune või lõõmab päike. Siin on ürgset loodust palju, mis kesk-, lõuna- ja lääne Euroopas peaaegu hävinud. Meri kohtub maaga, rabad vahelduvad metsade, niitude, jõgede, järvede ja kultuurmaastikega. On, mida imetleda. Üheks hea elu tunnuseks on ka turvatunne. Ma arvan, et Eestimaa inimestel peaks seda olema. Keegi ei pea hommikul ärgates muretsema kas väljas on uputus või möllab läheduses tornaado, mis peagi su maja ära viib. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib mõni vulkaan pursata, tulla muda-või lumelaviin mis pühi...
Järve kaldad on enamasti madaladlõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda asub järvelubjal. Setete kogupaksus suureneb põhjast lõunasse ja ulatub 7,6 meetrini. Järves elab 35 liiki kalu. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik , kuid pärast paisu ehitamist Narva jõele on angerjate loomulik rändetee ära lõigatud. Seetõttu on tänased Võrtsjärve angerjad sinna inimeste poolt sisse lastud
humble tagasihoidlik, alandlik inhabitants elanikud insulated soojuskindlaks tehtud landing trepimade larder sahver leafy lehine, leherikas leisurely aeglaselt ja rahulikult light fittings valgustuse sisseseade lighting effects valgusefektid locks of hair juuksekiharad loft pööning, lakapealne maintenance bills hoolduskulud maisonette korrusekorter, korter läbi mitme korruse mansion mõisamaja, häärber manuscript käsikiri massive hiigelsuur mud muda ornamental ilu- , loodud ainult iluks ownership kuuluvus patio siseõu penthouse katusekorter pioneers teerajajad porch katusega ukseesine potted plants toataimed renovate uuendama reservoir hoidla rustic talupoeglik, tahumatu savings säästud semi-detached paarismaja shed kuur shelter varjualune significantly märgatavalt skyscraper pilvelõhkuja slope nõlv; kallak solar energy päikeseenergia solid tahke, massiivne steep järsk (katus) terraced house ridaelamu
heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete – mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt – jõudmine veekokku. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Vee reostuse allikad *pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub
Platvorm (ehitus) platvorm on suur maakoore osa. Koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast ja pealiskorra pindmist nimetatakse pinnakatteks. Kilp- ala, kus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid Millisel platvormil ja millise kilbi serval Eesti asub? Eesti kuulub Ida-Euroopa platvormi loodeossa ja Fennoskandia kilbi osasse. Aluspõhja ehitus. Eesti aluspõhi koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Pealiskorra ehitus. Pealiskord on settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt.) Ajastud ja tüüpilised kivimid järjekorras Tüüpilised kivimid järjekorras: graniit, kurdunud kristalsed kivimid, savi, lubjakivi/dolomiit, liivakivi, pinnakate. Ajastud: devon 410 mln a tagasi, silur 435 mln a tagasi, ordoviitsium 500 mln a tagasi, kambrium 540 mln a tagasi, vend 680 mln a tagasi. Pinnakate- koosneb enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruus, ...
Lääne-Eesti madalik Läänemaal on eeldused, et turistile pakkuda mitmekülgseid ajaveetmise ja puhkamise võimalusi. Olemas on meri ja omapärased väikesaared; terviseturistile spaad ja Haapsalu muda; kultuuri- ja ajaloohuvilisele linnused, kirikud ja Haapsalu vanalinn, muljetavaldav ajalugu ja legendid ning rannarootslaste kultuuripärand. Loodushuvilisele Euroopas ainulaadne Matsalu Rahvuspark. Maailmas tuntakse Matsalut Euroopa kõige linnurikkama paigana, mis pakub uskumatuid looduselamusi. Siin ristuvad suured rändeteed ja peatub ning pesitseb kümneid tuhandeid sulelisi. Linnuhuvilistele on Matsalu rahvuspark tõeline paradiis. Katkematu rivina ülelendavad sookured panevad silmad särama, rääkimata helist, mida tohutud haneparved õhkutõusmisel tekitavad. Rahvuspargist voolab läbi Kasari jõgi, mis annab Matsalule tema elu ja hingamise. Kasari on pikkuselt ja veerohkuselt eesti neljas jõgi, mille luht ja...
Bioloogia Tallus organismi algeline hulkrakne keha, mis pole eristunud varteks, lehtedeks ja juurteks. Hulkraksetel vetikatel pole eristunud organeid. Vetikarakkudes on kloroplastid. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. Vetikaid on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegatatiivselt. Enamik vetikatest elab veekogudes. Nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas. Vetikaid jaotatakse üherakulisteks ja hulkrakseteks ning pigmentide sisalduse järgi rohe-, pruun- ja punavetikateks. Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. Koppvetikas, klorella ja pleurokokk on üherakulised, kuid nad on erinevad ehituse, eluviisi ja paljunemise poolest. Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab magevetes. Vetika koloonia koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud rakkudest. Rakkudel on viburid, mille abil ko...
Väike kitsarööpmeline elektrifitseeritud rong on kõige mugavam transpordivahend kivimi ja inimeste transpordiks maa all. Ka raudteel liikuva jalgrattaga on maa all hea liigelda. Pikemad inimesed pidid olema ettevaatlikumad, sest kontaktliinid on väga madalal ja kõrge pinge all. Teisel pildil on kolm rannast leitud ilusa välimusega seent, mis kardetavasti süüa ei kõlba. Esimesel pildil on näha rannas leiduvaid kivisid. Kivide all oli sinisavi, mis oli sinine ja pehme nagu muda. Teisel pildil on klindil asuv juga. Kaevandamise ühe halva tagajärjena on mitmed Kirde - Eesti jõed reostunud ohtlike ainetega Tänu nendele ainetele on halvendatud kalade elu, mistõttu kannatavad ka kalurid. Luuletus Põlevkivi Kivine, kasulik Kaevandamine, töötlemine, põletamine Põlevkivi on oluline maavara. Energia. Elagu põlevkivi!
portselani ja fajansi phitooraine. Kruus ja liiv- Kruus on maavara, mida kasutatakse mitmeti. Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kikjal. Liiva ja kruusa kasutatakse betooni tootmisel. Paljud teed on kaetud kruusaga ja neid nimetatakse kruusateedeks. 10. Turvas- turvast leidub soodes ja kasutatakse ktuse ning taimede kasvupinnasena. 11. Mere- ja jrvemuda- leiukohad on Kina, Tagalaht, Suurlaht ja Vrska, Muda on tumedat vrvi pdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana vi pllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. 12. Mineraalvesi- Eesti thtsamad mineraalvee leiukohad on: Krdla, Kuressaare, Hdemeeste, Vru ja Vrska. Traditsioonilist mineraalvett vib kasutada vi tarbida kohe leiukohast, niteks ravilistel eesmrkidel spaad vi tavakasutuses kaevud.
jõe äärde ja jäid elama selle kallastele. Tol ajal ei olnud Egiptust piiravad maa-alad ei lõunas ega ka idas veel muutunud nii viljatuteks kõrbedeks, nagu nad on praegu. Muinasajal oli läänepoolne kõrb pigemini stepp, milles leidus ülikülluses jahiloomi; ei olnud päris viljatu ka ida pool, kus kasvasid erisugused puud. Niiluse veeseis on suurvee ajal väga kõrge. Olgugi et jõgi toob endaga kaasa suurel hulgal muda, orgaanilisi ained jne.(mineraalid), - parim looduslik väetis, on ta normaalsel ajal siiski sinine. Egiptlased võrdlesid Niiluse värvi väga tihti lasuurkivi omaga, sest niivõrd meenutab Niiluse vee värv seda sinist kivi. Egiptuses oli Niilus ainukeseks jõeks, ja neile näis, nagu peaks iga jõgi voolama nagu Niilus,st. põhja. Seepärast tähistasid nad kirjas teekonda lõunasse avatud purjedega laevaga, sest voolu vastupanu ületamiseks oli vaja puri üles tõmmata
hieroglüüfid ja sumerite riigis kiilkiri. Ka kirjutusmaterjal oli erinev papüüruserullid ja savitahvlid. Tähtsamad tekstid raiuti aga Egiptuses kivisse. Loodusolude poole pealt on nad minu arvates võrdselt sarnased ja erinevad. Sarnasusjooneks on kahel tsivilisatsioonil jõe või jõgede olemasolu, millest sõltus põlluharidus. Vahe peitub aga selles, et Niilusel olid korrapärased üleujutused, mis jättis endast maha viljaka muda, mille järgi saadi põlluharidust reguleerida. Mesopotaamias oli lugu hoopis teistsugune seal tehti nii kuivendus, kui niisutustöid. Mõningal määral on loodusega seotud ka arhitektuur. Kuna Egiptuses leidus palju liivakivi, on ehitised kiviblokkidest koosnevad. Sumerite maal oli suurel määral domineeriv savi, millest valmistati telliseid. Tellised olid omakorda valitsevad arhitektuuris.
pinnak. materjal. S.o kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Värvus sõltub aluspõhja kivimitest. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõ-Eestis on see punakaspruun, savikam, kividevaene. · Rändrahnud suurimad kivid moreenis. P- ja Lääne-Eestis moodust. nad kivikülve. Muuga kabelikivi (kõrgus 7m, ümbermõõt 58m); Ehalakivi (930m 3). · Pinnakatte muud osad veeristik, kruus, liiv, viirsavi, turvas, muda. · Pinnakate on peamine muldade lähtekivim, oluline veereziimi ja vete keemilise koostise kujundaja. · Liustikujõgede setted kruus, jämedateraline liiv. · Jääjärvede setted peeneteralised (liiv, savi), rõhtsa lasumusega. · Viirsavi kasut. telliste, katusekivide ja drenaazitorude valmistamiseks. · Eestiga võrreldes on Soome ja Rootsi pinnakate katkendlikum, õhem, koosn. kividerohkest moreenist. Lätis ja Leedus pinnakatte paksus suurem.
Paljunemine Paljunemine võetakse ette mai lõpus või juuni alguses, kui vesi on juba piisavalt soe. Koelmuteks on kõva põhjaga, 2-3 m sügavused veekogu osad. Kudemisel võtavad kohad end paaridesse ning toimuvad pulmamängud. See toimub tavaliselt päikesetõusul. Paar ujub kudemisplatsil 1-2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. Isaskoha õhutab pesas olevat marja rinnauimede liigutamise abil, kõrvaldab pesast prahti ja muda ning ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö ta midagi. Vastsed kooruvad 7-10 päeva pärast ning toituvad esimesel elusuvel peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga juba üle röövtoidule. Eluiga Koha elab umbes 10-20 aastaseks. Suguküpseks saab ta 5-aastaselt. Huvitavat Eestis püütud rekordkoha 1975. aastal Võrtsjärvest kaalus 14,25 kg ning oli 90 cm pikk. Huvitav on märkida, et toidu seedimise kiirus (järelikult ka kasvukiirus) on seotud
Keraskärssuss Kätlin Reinik 17.03.2017 Sõna Priapulida tuleneb kreeka keelsest sõnast Priapus. Hõimkonna nimi viitab kreeka viljakusejumalale. Priapulida on meres elavate usside hõimkond. Vanimad fossiilid, mis on leitud Priapulida taolistest ussidest, pärinevad Kambriumi ajastust. Hetkel on 18 liiki Priapulida hõimkonnas. Kuuluvad kestloomade hulka. Tunnused Silindrilised, kurgikujulised ussid Elavad liiva või muda sees 5mm- 30cm pikad Enamasti leidub neid külmades vetes Anatoomia Keha jaguneb: londiks (proboscis), kereks (trunk) ja sabaks(caudal appendages). Keha Keha epidermise kihti katab kutiikula. Kutiikulat e kesta perioodiliselt vahetatakse Bilateraalsümmeetriline Segmenteerumata Ringikujulised ja pikad sirged lihased katavad kogu keha. ->Lihaste kokkutõmme aktiveerib kehas vedelikuringe. -> Aitab liikuda.
Kõrgeim mägi on Suur Munamägi. Eesti rahvuslill on rukkilill ja rahvuslind on suitsupääsuke. Riigi keeleks on eesti keel. Haapsalu linn Kuurortlinn Haapsalu mõjub oma kauni puitarhitektuuri ning väljapeetud stiiliga justkui killuke teisest ajastust: väikesed kohvikud, kaunis rand ning Valge Daam ootavad tervise- ja kultuuripuhkajaid. Haapsalu on lääneranniku kuurortlinn ning kuulus oma ajaloolise õhkkonna, merenduse, sooja merevee, sõbralike linlaste ja tervistava muda poolest. Haapsalu on imeline väike linnake kitsaste tänavate, miniatuurse raekoja ja romantiliste puidust elamutega. Mereäärsel promenaadil asub Kuursaal, üks kauneimaid puitehitisi Eestis. Haapsalu on ideaalne sihtkoht peredele ja romantikat otsivatele paarikestele, kes armastavad pidada piknike, jalutada, purjetada, ujuda, külastada vesiravilaid ja võtta mudavanne. Fra Mare Thalasso Spa Seminarid, koolitused, konverentsid
suurustega kivimiosakeste segu. Rändrahn- on mandrijää eialgsest asukohast eemale kantud suur kivi. Kivikülv- on rändrahnude kogu. Mineraalsed setted: Liustikujõgede setted - kruus ja jämedateraline liiv Jääjärvede setted -liiv, savi ja viirsavi Jääajajärgsed setted - kivi, kuurs, klibu Elutekkelised setted : Turvas, muda Inimetekkelised setted : Aheraine-ja tuhamäed 4. Pinnamood Pinnamood- ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb erinevatest pinnavormidest. Pinnavormid- on maakoore pealispinna osad, mis erinevad
Ravimuda Ravimuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraalsetest ja orgaanilistest osistest koosnev keerulise koostisega aine, mis on tekkinud looduses geoloogiliste, füüsikalis- keemiliste ning bioloogiliste tegurite toimel. See erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu. Ravimuda on läikiv, õline, pärlihalli või sinise värviga ja on kreemi või kosmeetilise maskiga sarnane. Ravimuda sisaldab nii lahustunud kui ka lahustumata anorgaanilisi aineid ja orgaanilisi ained nagu süsivesikud ja rasvad. Väga olulised on erinevad mudas sisalduvad orgaanilised ühendid, neist peamiste humiinhapete raviomadustele on pööratud palju tähelepanu erinevates kurortoloogilistes uuringutes läbi aegade, kirjutavad Eestis kümblusravi uuringutest ülevaate teinud Kairi Põldsaar ja Dr. Marge Uppin artiklis "Eesti maapõue tervistavad rikkused". Aga sellest olenemata ei saa ravimuda olla ük...
veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Vee reostuse allikad · pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub
mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisahapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see võib omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega./1/ Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku./1/ Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist./1/ 6 Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. /1/
Üldiselt peab pöörlev võru olema kõvasti kinni võllipeal ja paigalseisev võru vabamalt. Kasutatakse veere laagritel väiksema lõtkuga istusi. ÕLID Tagi moodustub seal kus mootori temp. On 350-400c sooja. Põlemis kambrid, klapid, kolbide põhjad, kütuse pihustid. Tagi teke soodustab mootori alakoormust. Pruun kõva kilene sade. Ja must tugev tükiline sade. (Väljanägemine). Slamm on pehme muda taoline õlist tekkinud sade, ja tekib 50- 150c juures. Soodustab slammi: pikad õlivahetus välbad, mootor töötab pidevalt eriti rasketes tingimustes, mootori väike õli vann, halb karteri tuulutus, halb õli kvaliteet. 0,5-1% küttekulu suhtes.(õli kulu) normaalseks nim 0,2% tutikatel 0,3% korras töötanutel 0,5% kulunutel mootoritel.
Turistid saavad piusa koobastes käija koobastes, ja vaadata millised need välja näevad. Ravimudade leiukohti on 25, peamiselt Väinamere lahtedes ja laguunides (Haapsalu, Voosi, Kassari, Suurlaht Kuressaare juures), mõned ka Liivi lahes (Ikla). Kõige suurem ravimuda leiukoht on aga Värska lahes Peipsi järves, mida kasutatakse kohalikus sanatooriumis. Ametlikult on ravimudadeks tunnistatud Haapsalu, Suurlahe (Kuressaare), Värska ja Käina muda. Ravimuda protseduure saavad inimesed võtta Spades. Ravimuda Rändrahnud Eestis leidub kõikjal palju rändkive, milledest suuremaid nimetatakse rändrahnudeks. Eestis on looduskaitsealustena arvel ligi 192 üksikrahnu, 18 rahnude rühma ja 8 kivikülvi. Need on valdavalt pärit Soome aluskorrast, kust mandrijää nad lahti murdis ja lõunapoole kandis. Rändrahne on rohkem Loodeja PõhjaEestis, sest
5. Nimeta maavarade kasutus alasid! a) SAVI - ehitus, nõud b) FOSFORIIT - väetis c) PÕLEVKIVI küte, elekter d) LIIV teedeehitus, tsement, klaas e) TURVAS küte (brikett) f) LUBJAKIVI majad, nõudmeened, teesillutis g) MINERAALVESI - joogiks h) RAVIMUDA liigeste raviks 6. Kuidas on tekkinud järgmised maavarad: a) SAVI - imepisikeste kivimiosakeste settimisel vees b) MUDA taimsetest ja loomsetest jäänustest, nende settimisel veekogudes c) TURVAS taimejäänustest niiskes keskkonnas d) PÕLEVKIVI - veekogudes vetikatest väga ammusel ajal 7. Oskad selgitada erinevate jõeorgudega seotud nähtusi: Nimetus SÄLKORG SÄNGORG LAMMORG MOLDORG Voolu kiirus Kiire Väga kiire Keskmine Aeglane
gneiss, ja Fennoskandia kilbil kohdt maapinnal, kus paljanduvad aluskorra kivimid, aluskord graniit, gneiss, kvartsiit, eestis ei paljandu, 1,6-2,6 miljardit a tagasi, aguaegkond, pealiskord liivakivi, lubjakivi, dolomiit, eestis paljandub, 550 miljonit a tagasi, vanaaegkond, pinnakate - 2 miljonit a tagasi, teke on seostunud jääliustikuga, moreen sorteerimata kivimid, mis koosnevad erineva suurustega osakestest ja puudub ümar kuju, nt-rändrahn, veeristik, kruus, liiv, savi, muda, turvas (elutekkeline sete, tekib taimede lagunemine liig niiskes), inimtekkeline (põlevkivituhk, aheraine, prügi, tänapäeval pinnakatte jätkub-inimene, voolu vesi, tuul), tähtsus oluline veekeemilise ja veereziimi kujundaja, Eesti vanemad kambriumi savi ja liivakivid, nooremad devoni lubjakivi kambrium savi (madala tasemega meri), liivakivi (jõgede pealt settinud), Harjumaa, ordoviitsium lubjakivi (sügav meri, rikkalik elustik, kivistunud jäänused e fossiilid),
..2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. Kudemine toimub tavaliselt päikesetõusul. Isaskala puhastab kudemiseks väljavalitud platsi mudast ja prahist ning kaevab sinna pesalohu. Vastandina tormakale pulmamängule, on kudemine vaikne ja tähelepandamatu tegevus. Peale kudemist emane koha lahkub, isase osaks jääb aga lõimetishoole: ta valvab arenevat marja kuni vastsete koorumiseni. Isaskoha õhutab pesas olevat marja rinnauimede liigutamise abil, kõrvaldab pesast prahti ja muda ning ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö ta midagi. Omapead jäetud mari on määratud hukkumisele - see kas süüakse ära või läheb hallitama ja kattub mudaga. Vastsed kooruvad 7...10 päeva pärast ning toituvad esimesel elusuvel peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga juba üle röövtoidule. Koha on hinnatud püügikala maitsva liha ja kiire kasvu pärast. Täiskasvanud kala pikkus võib ulatuda rohkem kui poole meetrini ja kaal ligi 5 kiloni
TOIDUAHELAD ÄMBLIK > KURVITS > REBANE MARDIKAD > PARDIPOJAD > KOTKAD SÄÄSED > ALPI RISLA > KOTKAS VIHMAUSS > MUTT > HIIREVIU Karjatamine või niitmine on rannaniitude looduse pikaajalise säilimise eelduseks. Ilma hoolduseta algab niitude kinnikasvamine, ühes sellega hakkavad ka ahenema elutingimused seesuguste taime- ja loomaliikide jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks avatud rannaniitusid. Suur osa toiduotsingutest toimub veepiiril pehme mulla, muda ja mereheidise seest. Kurvitsaliste pesitsemine on häiritud ning nad võivad rannast sootuks kaduda, kui roostik takistab nende juurdepääsu veele. Avarad rannaniidud arenevad tasastel ja madalatel randadel. Järskudel, tuultele ja lainetele avatud randadel on rannaniidud kitsad soolakud, st. sooldunud muldadega ja taimede poolest vaesed lõigud Soolakutel kasvavad soolataluvad taimed, näiteks soolarohi, rand-sõlmhein, rand- soodahein ja nadahein.
kalapüügil. Rohkearvulised kalaparved ning suur hulk vähilaadseid võivad korallrahu lühikese ajaga hävitada. Kalapüük kahjustab korallrahusid otseselt, kui võrgud on asetatud vahetult korallidele või kui võrgud paiknevad rahude ümber nii, et korallid nendesse kinni jäävad või kui kalade surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid. Korallid ja teokarbid on armastatud suveniirid. Selleks, et neid soovijaile müüa, lõhutakse aga rahusid. Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks, korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad. Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed. Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad aga merevee hapnikutaset, mis on
Erakonna hümn erinevalt teistest Euroopa sotsidest ei ole "Internatsionaal". Üldiselt ei ole mina kursis erakondade tegemiste ja olemistega. Minule ei pakku kuigi suur huvi meie erakondade käekäik . Kuid mõned eelistused või mõned vastu seisud siiski on. Vaadates nüüd möödunud valimis kampaaniat siis see mis toimus oli ikka varasematest hullem. Kesk ja Reformi erakonna omavaheline kiskumine läks igal juhul üle piiri oma muda loopimise ja üksteise solvamisega. Muidugi see raha mis kulutati mõttetule kampaaniale oli üle mõistuse suur. Toon siis siinkohal mõne näite: Valimiskampaaniale kulud moodustasid 7 942 607 krooni ja 61 senti, sealhulgas · valimisreklaamile üle 5,6 miljoni krooni o telereklaamile ligi 2,4 miljonit krooni o ajalehe- ajakirja ja internetireklaamile üle 2,1 miljoni krooni o raadioreklaamile ligikaudu 261 000 krooni
Voodri eesmärk on rohkem välimus, üldilme ning ka siis vee ära hoidmine Peamised materjalid on: puit, klaas, vooderplast, krohvitud betoon. Isolatsioon Iidses Egiptsus ehitati maju paksust telliskivist et päikese kuumus ei pääseks sisse.Kreeklased ehitasid aga sel ajal kaks seina et nendevaheline õhk hoiaks aastaajast olenevalt kas külma või sooja.Viikingid aga kasutasid muda puitu ja tahutud seinadega et pragud kinni panna.Keskajal rikkad inimesed riputasid vaipu seinade peale.Kaasajal kasutatakse klaasikiude, vahtpolüsteroollehti, puuvill, tselluloos ja isegi lambavill. Küte Vana Roomas oli kasutuses süsteem kus läbi torude mis asusid põranda all tuli soojus ahjudest.18.sajandi alguses leiutati hüdroloogiliselt põhinev küttussüsteem.Ning 1830ndatel hakati leiutas Angier March Perkins
15. Käärimine teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. 16. Antibioodikumid ravimid, mis pärsivad või peatavad bakterite kasvu. Need ei toimi viiruste suhtes, mis põhjustavad näiteks grippi, külmetushaigusi ja ägedat bronhiiti. 17. Aktiivmuda helbeline muda, mis moodustub reoveo basslinides. Helbed koosnevad reoveo hõljuvainest ja mikroobidest, kes aitavad neid lagundada. 18. Biokile aktiivpinnale kuuluv kile, kus lisaks bakterite moodustuvad 19. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. 20
raiskamine, mis tuleb järk-järgult eemaldada. Tootmisoperatsioonide puhul moodustab tootele väärtuse lisamine/tootmine/ ca 5% tootmistsükli kestusest, ca 35% ajast läheb vajalikele väärtust mittelisavale tegevustele. Seda viimast ca 60% tuleb vaadelda kui liigset/muda/, ning need tegevused järk-järgult elimineerida. Raiskamise elimineerimine pakub suurimaid võimalusi ettevõtte majandusliku tegevuse ja klienditeeninduse parandamiseks. 7 muda vormi: 1. Ületootmine midagi toodetakse või transporditakse kohale liiga palju või liiga varakult. Selle asemel peaks olema JIT. 2. Ootamine aega ei kasutata efektiivselt. 3. Liigne transport detailide ühest kohast teise transportimine ei lisa väärtust. Protsessid tuleb üksteisele paigutada nii lähedale, kui võimalik. 4. Sobimatu protsesside korraldus nt kui ühel tootmisliinil toodet töödeldakse ja teised liinid peavad selle järele ootama.
6.Eesti maavarad. 6.1.Kütused-põlevkivi(kirde eesti) ja turvas(lääne eesti) Ehitusmaterjalid- lubjakivi, savi, liiv, kruus, dolomiit Tööstuse toorained-Tooraine on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel. Mineraalvesi- Värska,Kärdla,Kuressaare,Võru,Häädemeeste,Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal-või teisi lahustunud aineid. Järve- ja meremuda- Värskas, Käinas,Haapsalus,mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. 7.Eesti madalikud-46%:Põhja-Eesti madalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Võrtsjärve madalik 8.Eesti kõrgustikud-Haanja-Suur Munamägi,Otepää-Kuutsemägu,Karula-Torni mägi,Sakala- Rutumägi,Pandivere-Emumägi 9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa, Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik 10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11
nnad on toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konnade toidust moodustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad aga ka sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid. Selline toiduvalik muudab nad aiapidajate lemmikuteks, kes hoiavad aias putukate arvukust vaos. Saakloomi püüavad konnad oma pika kleepuva keele abil. · Mullastik Tiigi põhjas olev muda on hapniku- ja toitainetevaene. · Organismide vahelised suhted - Tiigielustiku toiduahela tipus on kiskjad: kahepaiksed (konnad, kärnkonnad), kiilivastsed, ujurid, kukrikud, vesijooksikud, vesihargid, selgsõudurid. Paljud nende jahisaagiks olevad väikesed vees elutsevad selgrootud toituvad vetikatest ja orgaanilistest jäätmetest ning aitavad tiigis vett puhtana hoida. · Toiduahel fütoplankton koger ahven kajakas.
märts 2007 avaldas NASA, et kui sulatada polaarjää, saaks Marsi pinna katta 11 meetrise veekihiga. Lõuna polaarjäämüts ulatub 60 laiuskraadini. Põhjas on aga jääd vähem. 31.juuli 2008 maandus Marsile Phoenix Mars Lander, mis võttis otsese proovi jääst, ning kinnitas vee olemasolu. Marsi geisrid Igal kevadel on suured pursked lõunapoolusel, kuna jää hakkab sulama tänu päikesevalgusele. Selle tulemusena vabaneb rõhu all olev süsihappegaas, muda ja arvatavasti vesi, moodustades geisrite moodi nähtusi Marsil. Atmosfäär Marss kaotas enda magnetvälja u 4 miljardit aastat tagasi. Seejärel on hakanud päikesetuuled ära tõmbama aatomeid nn atmosfääri väliskihtidest. Atmosfäär koosneb 95% süsinikdioksiidist, 3% lämmastikust, 1,6% argoonist ning on ka leitud jälgi sellest, et seal võib olla hapnikku ja vesinikku. Marsi kuud Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos.
Pompeji ja Vesuuv ,,See ei olnud ju ometi vesuuv?" küsisid Pompeji inimesed üksteiselt, kui 24. augustil 79 p.Kr. maa värisema hakkas. Vulkaan oli kogu aeg kõrgunud selle Lõuna-Itaalia linna kohal, kuid inimestel polnud põhjust teda karta. Tulemägi oli vaikinud niivõrd kaua, et selle viimast purset ei mäletanud enam keegi. Peagi andis aga Vesuuv endast kõrvulukustava kärgatusega teada. Päev hiljem oli Pompeji muutunud hauaks, mida kattis muda ja tolm. 24. august Tagasihoidlik algus Tõenäoliselt ei tekitanud esimesed tõuked Pompeji rahvas erilist ärevust. Selles piirkonnas oli maavärinaid sageli ja need tegid tõsist kahju harva. Kuid varsti hakkas mägi tuld purskama. Vesuuvi tipp lendas minema, välgud valgustasid tohutut tuhapilve ja hõõguvat laavat, mis taevasse paiskus. 25. august Pilv langes maha Kui tuhapilv varjas päikese ja päev muutus ööks, põgenesid Pompejist peaaegu kõik elanikud.
Soojusnähtused kasvuhoones Aleksander Andrejev AT112 Soojusnähtused kasvuhoones Kõige tihedam kasvuhoonet kasutatakse taimede ja erinevate viljade kasvatamiseks, selepärast kasvuhoonel on läbipaistev seinad ja lagi , siis taimed saavad valgust ja sellega saab nendel toi muda fotosüntees. Kust aga saab soojust ? Loodan et te juba teate et taimede kasvatamiseks on vaja ka soojust. Kasvuhoone soojendamiseks on üsna palju viisi ja neid on kõige levinum: Sooja veega Elektriga ehk radiaatoriga Ahjaga Päikese soojusega Kuna neid soojendamis viisi kasutatakse? Sooja veega, elektriga ja ahjaga tavaliselt soojendakse kasvuhoonet kuna on külm pea- miseks soojusallikaks on loomulikult päike.
Pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide, väetisi või õliprodukte Töösrusprotsessides vabanenud termiline vesi või keemilised ühendid Happevihmad, mis saisaldavad vääveldioksiide Naftareostus Põhjasetted Reostusained Orgaanilised ained Anorgaanilised ained Keemilised mürgid Raskmetallid Bakterid Happelised ühendid Toidukäitlemise Keemiline saaste jääkproduktid Väetised Puudelt ja põõsastelt Muda äravool eraldunud osad nende ehitusplatsidel, puude vees ujutamise käigus ujutamisel jt. Lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Reostusnäitajad Vee(kogu) kvaliteedi langus Veekogu kinnikasvamine Vee ebameeldiv lõhn Veeõitsengud Vetikate vohamine Orgaaniliste ainete sisaldus Toitainete sisaldus Click to edit Master text sty Heljumisisaldus Second level
EESTI MAAVARAD MAAVARAD Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) I. Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad Põlevkivi - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Põlevkivi II. Ehitusmaterjalid Lubjakivi - tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit - viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) III. Maagid Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore Fosforiit - ei kasutata ...
kliimat, umbes 0,6 kraadi kahe aasta jooksul.Tuul ja ookeanivoolused kandsid mürgiseid aineid kogu maailma. Väävel ja tuhk, mis õhku sattusid, kahjustasid nii suurte kui ka väiksemate lennukite mootoreid nii, et hiljem neid parandada enam ei olnud võimalik. Kahjustused ja kannatanud Hukkunuid oli mõningate andmete järgi 847. Lisaks oli veel hulganisti kannatunuid. Kodutuks jäid umbes 100 000 inimest ning hävis umbes 8000 maja (paljud majad olid katusteni muda ja vulkaanilise tuha all). Kaasarvatud poole miljardi dollarine majanduslik kahju. Majandusekeskne Luzon oli kohutavalt häiritud. Kuid kannatusi oli kogu maailmas. See vulkaanipurse põhjustas 1992. aastal globaalse temperatuurilanguse 0,5 kraadi võrra. Pildil on lapsed, kes seisavad oma koolimaja katusel Bambanis. Hoiatamine 2. aprillil võis vulkaani kohal märgata väikseid tuhapilvi, mis andsid hiljem sel kuul põhjust evakueerida 5000 inimest. 9.
1. 1.Mõlematel olid kõrged templid . Tegid inimeste kujusid . Nad alustasid kunsti tegemist klaasiga . Mõlemad ehitasid püramiide . Tööd tegid orjad . Mõlemad austasid kunstis jumalaid . Egiptuse ja Mesopotaamia ehitiste seinu ja sambaid katavad reljeefid . Mõlemale kultuurile oli tavaks arhitektuuris loomi kujutada . 2. Egiptuse püramiidid olid tehtud paekivist ja Mesopotaamia omad tehti kuiva muda tellistest . Egiptuse kalendris oli 365 päeva . Mesopotaamias oli 354 päeva . 3. Mesopotaamia on Kahejõemaa , sest sellele linnale andsid elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. 4. Sumerid leiutasid sõjavankrid ja arvatakse, et nad leiutasid ka võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad. 5. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. 6
Luulekogu analüüs Kalju Kangur ,,Sonetiraamat" Kalju Kangur sündis 25. oktoobril 1925 Vana-Kuustes ja suri 15. jaanuaril 1989 Tartus. Ta oli eesti kirjanik (põhiliselt luuletaja) ja luuletõlkija. Aastatel 1939-1944 õppis ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Tema värsse trükiti esimest korda Postimehes aastal 1943 ja alates 1949 ilmus tema luuletusi pidevalt perioodikas. Tema esimene luulekogu ,,Mööda jalgteid" ilmus aastal 1957. 1959 ilmunud ,,Üksainus rukkipea" oli tema võti Eesti Kirjanike Liitu. Temalt on ilmunud neli sonetikogu, haikusid, lasteraamatuid, luulekogusid, epigrammide kogu ja proosateoseid. Tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse, sh inglise, saksa, soome, läti, leedu, vene ja itaalia keelde. Kalju Kangur on tõlkinud vene kirjanikke (muuhulgas ka Puskinit). Kalju Kangur on pigem keskendunud loodusluulele ja lasteluuletustele. Ta on ka käsitlenud ajaloolisi teemasid ni...
Vetikate tähtsus Looduses · esmase orgaanilise aine tootjad · neist algab enamik toiduahelaid · Eritavad elukeskkonda hapnikku (90 % atmosfääri hapnikust) · 500-600 miljonit a tagasi varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks · sümbioos (samblik=seen+rahevetikas) · veeõitseng (N, P; hapnikupuudus, kiireneb muda settimine) · ränivetikatest võimsad kivimite lademed (CaCO3) Inimese elus · punavetikaliikidest saadakse agarit, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi ja sefiiri) valmistamisel · Idamaades toiduks · orgaaniline väetis · kilpnäärme raviks (suur joodisisaldus) · aitavad vältida südamehaigusi (võib muuta hormoonide tasakaalu,
PEIPSI JÄRVE ELUSTIK TALLINNA ÜLIKOOL Triin Rannak 1. Peipsi järv o Koosneb 3 osast: - Peipsi järv (Suur- ja Külmjärveks) - Pihkva järv - Lämmijärv (Soejärv) o Looduslik piir Eesti ja Venemaa vahel o - Kauba- ja sõjatee viikingiajast - Säilinud maakaartidel on järve kujutatud al 16. Saj. o Tähtsus kahanenud veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. o Pindalat (3555 km2) neljas järv Euroopas Eestis suurim järv 2. Peipsi järve elustik o Peipsi järvest leitud: - 122 liiki suurtaimi - üle tuhane liigi vetikaid - 300 liiki planktoniloomi - üle 400 liigi põhjaloomi - 34 liiki kalu, sõõrsuid o Järve rannikul: - 9 liiki kahepaikseid - 6 liiki roomajaid - 266 liiki linde - paarkümmend liiki imetajaid 2.1 Peipsi j...
Minu joogivesi tuled AS Tartu Veevärk ettevõttest. Kasutatava vee 1 m3 hind on 0,739 eurot. 2. Tartus juhitakse reovesi tarbija juurest läbi kanalisatsiooni ja tunnelkollektori reoveepuhastisse. Tartu reovett puhastab Ihaste puhastusjaam. Seal tõstetakse reovesi pumpadega maa peale ning algab reovee mehhaaniline puhastus. Puhastuse käigus eemaldatakse suuremad jäätmed ning peale seda sadestatakse liiv ja setitakse välja muda. Peale reovee mehhaanilist puhastamist toimub ka vee bioloogiline puhastus, mille käigus mikroorganismid tarvitavad vees olevaid orgaanilisi ja lahustunud aineid. Lisaks nad ka õhustavad reovett. Kõige lõpuks eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi läheb heitveena jõkke. Tasu reovee ära juhtimise eest on 1,296 eurot 1 m 3 kohta. Kui arvestada juurde ka selle puhastamine on koku 1 m3 vee hind 2,035 eurot. 3
Sissejuhatus Perioodid Egiptus jagunes : Vana riik 2778-2263 a. eKr (pealinn Memphis) Keskmine riik - 2040-1730 a. eKr Uus riik - 1562-1085 a. eKr Hilis-Egiptus 1085-332 a. eKr Egiptuse ehituskunsti tuntuimaks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnuud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas Dposeri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotatud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad Cheopsi, Chephreni ja Mycerinose püramiidid. Ehitatud 26. Saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mycerinose püramiidil 66m. Üks tuntumaid vaaraosid oli Tutanhamon. Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. aastal kunagise Teeba lähedal kuningate orus. ...
Kuidas ma hoolitsen oma naha puhtuse eest ja miks ma seda teen? Mina hoolitsen oma naha eest väga, nii näo kui ka keha puhtus loeb mulle väga! Kena naha saamiseks on väga tähtis stabliine kodune hooldus. Paljude kreemidel ja seerumitel on kirjas kas seda saab kasutada naised, mehed, nooremale või vanemale kasutajale, kuivale või rasusema nahatüübile kuid tegelikult kehtivad need ühtmoodi mõlemale sugupoolele ja igale nahatüübile. Naha puhtuse eest hoolitsemist võib jagada kolmeks põhietapiks. Esimene kõigetähtsam reegel: nahk tuleb hoida puhas. Kuna surnud rakud jäävad naha välispinnale pidama ning neid pole mitte vähe-miljoneid tunni jooksul. Ka väljastpoolt tekkivad mitmesugused saastajad. Parim puhastusviis on naha koorimine. Kõige parem on kooriv preparaat. Nahka tuleks koorida ülepäeva. Igapäev ei tohi, kuna nahk tahab ka nendest protseduuridest puhata. Lisaks koorimisele tuleb nahka ...
hapnikuvaesus. Vajab kõrge talvel madal aereerimist ja gaasirežiimi tasakaalustamist. • Reostuse ja nakkuste oht • Allikast tulev veehulk on suurtootmiseks vähene. TIIGID Vanimat tüüpi kalakasvatusrajatised on tiigid. Need looduslikust materjalist põhja ja seintega ning suure pindalaga rajatised sobivad ekstensiivseks ja poolintensiivseks kalakasvatuseks. Tiikidesse koguneb muda, nad kasvavad täis taimestikku ja nende hooldamine ning valvamine on suure pinna tõttu raske. Väikesteks loetakse alla 1 ha pindalaga tiike, suured tiigid on mitmekümne- ja mõnel juhul (Kesk-Euroopas) mitmesajahektarised. Väikestes tiikides võib tootmine suure veevahetuse korral olla ka intensiivne. Tiikide kuju ei pea olema alati korrapärane, ehkki eelistatud on veidi piklikud ristkülikukujulised tiigid. Pinnasetiigid • Muldsete seintega. • Vooderdatud betoonplaatidega.
kaitsealadel. 4. LAMMINIIDUD 4.1 Iseloomustus Lamminiidud on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse tulemusena niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel kujunenud välja omapärased taime ja loomakooslused. 4.2 Inimmõju Inimmõju lamminiitudel on läbi sajandite seisnud puude ja põõsaste raiumises ning heinategemises ja kohati ka karjatamises. Lamminiitude omapäraks on mulla viljakuse püsimine hoolimata sellest, et heinaga pidevalt toitaineid välja viidi. Põhjustas mullaviljakuse püsimist üleujutuste ajal veega lamminiidule
tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub.
sissetungijad riigist lõpuks välja lüüa. 5 Niiluse kingitus Egiptuse tsivilisatsiooni tekkes oli esmatähtis roll Niiluse jõel. Kõrbetest ümbritsetud Niiluse orus toimusid iga-aastased üleujutused (tavaliselt juulist kuni detsembrini), niisutades ja väetades mudaga egiptlaste põlde. Kohalikud kutsusid viljakat muda Niiluse kingituseks. Põldude niisutamist alustati Niiluse orus arvatavalt juba 6. aastatuhandel e.m.a. Ebaühtlase ulatusega üleujutuste reguleerimiseks ja haritava maa suurendamiseks alustati esimest laiaulatuslikku tammide ja niisutuskanalite ehitust umbes aastal 3100 e.m.a. Üleujutuse kõrgajal oli pea kogu Niiluse org vee all, ainult kõrgemale ehitatud ja tammidega ühendatud külad ja linnad jäid veepinnast kõrgemale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
