II maailmasõda Üldandmed: algus 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Lõpp 2 sept 1945 Üle 70 riigi, 50-70 milj. Holokaust juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj). Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühen...
Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiivne e väikeettevõtteid puudutav määrus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte Nõukogude Liidus. 1.–2. aprillil 1988 - toimus Toompeal loomeliitude juhatuste ühispleenum, kus nõuti Eestile kultuuri- ja
Taasiseseisvumine Esimene murrang 1987 fosforiidikampaania-suunatud moskva kava vastu,rajada lääne-virumaale kaevandusi. Teine-MRP sõlmimise aastapäev. Hirve pargis meeting. Nõuti avalikustamine.Lõi õigusliku aluse nõukogude liidust lahku löömiseks. 1987 löödi muinsuskaitse selts. Esimene omaalgatuslik liikumine 1988 Eesti rahvusliku sõltumatuse partei. (ERSP) Loodi rahvarinne Perestroika toetuseks. 88 Laulva rev. Aast.a. Aitas kaasa terve eesti mobiliseerimisele. Juhtkonna vahetus. Vaino Väljas 1988- suveräänsusdeklaratsioon. Edaspidi eesti seadused ja otsused tähtsamad kui moskva omad. Erinevad leerid. Muinsuskaitse Rahvarinne Interrinne ERSP Töökollektiivide ühendnõukogud jne Kodanikukomiteed Iseseisvus. ...
CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht.
Tsehhoslovakkia häving: Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.03.1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14.03.1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Iseseisev Tsehhoslovakki lakkas olemast. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine: Saksamaa ja NSV Liidu koostöö kujunemine, MRP kuritegelikkus sealhulgas tähendus Eestile. 23.08.1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja nSV Liidu vahel mittekallaletungileping MRP. Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks sai salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia anastamiseks, Poola jagati pooleks
Suunatud võõrtöö vatu 60ndatel toodud inimestele. Seega kodaniku komitee ongi nimekiri, kus on eesti kodanikud Valimised 1989, valiti eesti kongress, kes nimekirjas olid, need said valida. Valiti ülemnõukogu, valitsusjuhiks sai edgar savisaar. 1989- märts nõuavad inerlased linnahalli juures nõukogude liitu. 1990 15,mai tooompeal kogunes suur hulk interrinde liikmeid. Nad tahtsid riigikokku sisse murda. 1989 23august balti kett mälestusüritus MRP jaoks. 50 juubel. Tahtsime tähelepanu et meid on okupeeritud, inimesed eisid tallinnast vilniuseni kätest kinni, u 660 km, seda näidati palju medias ning taheti et inimesed linnadestvälja poole sõidaks, et seal oli rohkem puudujääke inimestelülis, Lääne poolt tuli head vastukaja kuid moskva suhtus sellesse halvasti. 1990ndatel tahtsid liiduvabariigid eralduda. NSVL tahtis aga lepingut et lubab autonoomiat, rohkem vabadust. Me ei tahtnud lepingut
september 1938 kogunevad Münchenisse (Müncheni sobing!) 4 riiki Saksamaa, Ing, Pr, Itaalia. Võtavad vastu otsuse, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksale; 5. 15.03.1939 Saksa marssis Prahasse (Tsehhoslovakkia okupeeriti/likvideeriti); Slovakkia jäi saksast sõltuv väike riik. Agressioon jõuab Läänemere äärde; 6. MRP Molotov-Ribbertropi pakt esimesena vaatluse all Poola, suhted algul head. 21.03.1939 Saksamaa esitab ultimaatumi nõuab tagasi ,,Poola koridori". Järgmisel päeval võtab Saksa Leedult tagasi Klaipeda (Memel). Leedust saab liitlane (Poola lükkas ultimaatumi tagasi). 23.august.1939 Mittekallaletungi leping (Kaasnes Salaprotokoll 1989ni salgas Venemaa): 1
muutuma. 1940. a al oli venelaste % elanikkonnast tõusnud 8%st 40%le, seda peamiselt Nõukogude venestamispoliitika tõttu. Moskva abiga rajas osa neis iseseisvumisvastase Interrinde. Sept, 1988 korraldas Rahvarinne Lauluväljakul massimeeleavalduse. Kokku kogunes üle 300 000 inimese. Vene karu-tuleb otsima mett Euroopast. H. Valk-,,Ükskord me võidame nii kui nii". Ülemnõukogu kinnitas eesti k. riigikeeleks ning asendas ENSV punalipu sini-must-valgega. Balti kett moodust. 50 MRP aastapäeval, 600 km pikk-leedu,läti,eesti. Käivitati kampaani, et saada Eesti kodanikuks, mõne kuu jooksul registreerus 860 000 in Eesti kodanikeks. Eesti Kongress tuli kokku esimest korda 1990.a märtsis. Venemaa polnud nende sündmustega rahul. Nüüd said olukorrast selge pildi ka sajad tuh. Eesti venelased. Interrinne alustas vaenulikke protestiaktsioone. Vihane Gorbatsov noomis avalikult Eestit NSVLi seaduste rikkumise eest. Interrinne marssis Toompeale, Eesti Kapitooliumi
1934 · Saksamaa lahkus Rahvasteliidust · NL võeti vastu Rahvasteliidu · USA presidendiks sai Franklin D. Roosevelt · 12.03 K.Pätsi ja J.Laidoneri riigipööre; eestis kadus demokraatia ja tekis autoritaarne valitsemiskord 1935 1936 Itaalia vallutab Etioopia 1936 · 17.06 algas Hispaania kodusõda (lõppes 1.04 1939/F.Franco) · Kristjan Palusalu tõi Eestile kaks kuldmedalit (Berliini OM, vabamaadlus ja klassikaline maadlus) 1939 · 23.08 MRP sõlmimine · 1.09 II MS algus, Saksamaa kallaletung Poolale · 28.09 vastastikuse abistamise leping NL-Eesti vahel (baaside leping) · 30.11 algas Talvesõda NL ja Soome vahel. Kestis kuni 12.03.1940 1940 · 17.06 okupeeritakse Eesti Punaarmee poolt 1941 · 14.06 massiline küüditamine Balti riikides · 7.12 purustab Jaapan Pearl Harbouri sõjaväebaasi, USA kistakse sõtta 1943 · 25.07 kõrvaldatakse Mussolini võimult, Itaalia väljus sõjast
Soome armeega liitunud eestlaste- soomepoiste-vaimseks juhiks sai Karl Talpak. 1941. a suvel võitles Venemaa pinnal sakslaste vastu 22. territoriaalne laskurkorpus. Umbes samal ajal veeti Eestist Venemaale 32000 mobiliseeritut. Mobiliseeriud saadeti tööpataljonidesse, mis sarnanesid sunnitöölaagritega. 1942.a sügiseks formeeriti Uuralites 8. Eesti laskurkorpus, millesse kuulus u 27000 meest. BAASIDE AEG 23.augustil 1939 a sõlmiti Ida-Euroopa, Saksamaa ja Venemaa vahel MRP. MRP lisaproptokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia, Sks-le jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast pol ja sõjalised liitlased. 1.sept tungisid Saksa väed Poolasse ning 17.sept ründas Poolat ka Punaarmee, mis kuulutas 2 MS algust ning Prantsusmaa ja SBR kuulutasid 3.sept Saksamaale sõja. Kui MS puhkes, säilitas valitsus range neutraliteedi, vältimaks riigi sattumist relvakonflikti
käigus. Pärast küüditamist muutus massiliseks kodumaal varju otsimine. Metsa põgenenuid kutsuti metsavendadeks, kes varjasid end NKVD eest. Mehed hakkasid koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks. Nende vastu võitles Punaarmee ja hävituspataljonid. Põgenemine ja varju otsimine oli eestlastele suur valik, kes ei tahtnud alluda nõukogogude ega saksa okupatsioonile. Eestlaste saatuse määras ära MRP, millega Eesti läks Nõukogude Liidu võimu alla. Eestlastel oli valikuid, kuigi neid oli raske teha, sest tänu võõrale võimule lahutati perekonnad ning inimesed hukkusid okupatsioonide käigus. Kõige suurem puudus oli see, et puudus valik võidelda Eesti riigi eest. Osadel eestlastel puudusid valikud, sest sead tegi nende eest võõrvõimud, kes oli Eesti okupeerinud. Võimalus oma riiki kaitsta saabus alles poole sajandi
Gdansk-Poolalt 3. Vasta küsimustele.Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tšehhoslovakkiale ? Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, neilt nõuti lepinguga liitumist. Milliseid nõudmisi esitas Hitler Poolale? Hitler nõudis Gdanski ning teiste alade vabastamist, kus elasid sakslased, et likvideerida Poola koridor. Miks õnnestus MRP sõlmimine? Vastased lubasid teineteist kümne aasta jooksul mitte rünnata. Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? Peale Tsehhoslovakkia loovutamist mõistsid lääneriigid, et järelandmised Hitlerit ei rahulda ning pakkusid igakülgset abi Poolale. 4.Loe läbi Molotovi-Ribbentropi salajane lisaprotokoll (õpik lk 99) ja uuri kaarti (õpik lk 95) ja lõpeta laused. 23. augustil1939
1990. -1991. Eesti omariikluse taastamise. Nimeta ja dateeri 3 kõige tähtsamat sündmust, põhjenda oma valikut. 6. Nimeta taasiseseisvumist taotlenud parteid ja liikumised. (3p) 7. Missugused olulised muutused toimusid Eestis taasiseseisvumise perioodil (1987.-1991). (6p) Riiklikus poliitikas · demokratiseerimine · võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon · lubati erakondade tegevus · võeti kasutusele rahvuslik sümboolika · saavutati MRP tunnustamine NL poolt · kuulutati välja üleminekuperiood Majanduses: · mindi üle turumajandusele · IME teostamine riikliku poliitikana · erasektori areng · pankade tekkimine Ühiskondlik elu/rahvaalgatus · omaalgatuslike organisatsioonide, seltside, erakondade teke, · poliitliste massiürituste korraldmaine,rahvussümboolika kasutuselevõtt · Balti kett · Laulev revolutsioon 8. Rühmita ENSV-d puudutavad märksõnad
Hispaania kodusõda-(1936.juuli-aprill 1939) oli esimene pärat I MS puhkenud sõda Euroopas. Vasakpoolsete ja parempoolsete natsionalistide vahel. Francisco Franco juhtis parempoolseid. Ta oli just kukutatanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus. Franco väed suutsid samm- sammult oma positsioone parandada ning kontrollisid 1937.a lõpuks juba suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939.a kevadel hõivasid nad Madriidi ning 1.aprill 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Austria ansluss- Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938.a veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. 13.märts 1939. Marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tauntuks kui ansluss. Müncheni konverents- toimus 29.sept.1938. Suurbritannia,...
edasist töötlemist. Paindliku ettevõtted on organiseeritud toodete kaupa. Kõik detaili või toote tootmiseks vajalikud funktsioonid on koondatud ühte kohta nii lähestikku kui võimalik, et minimeerida tootekomponentide käitlemist ja liikumist. Ajastamine- Traditsioonilises tootmisettevõttes toimub tegevuste ja tootmissisendite saabumise ajastamine sageli tsentraliseeritult, kasutades materjalivajaduse planeerimissüsteemi MRP ja tootmisosakondade kontrollsüsteeme. Kõik see võtab aega ja süsteem reageerib märkimisväärse viivitusega. Paindlikes ettevõtetes on uute sisendite tellimisvajaduse üle otsustamine viidud madalamale tasandile, vajaduseta kõike tsentraliseeritud süsteemiga kooskõlastada- teisisõnu kasutatakse täppisajastamise süsteeme. T-aeg ehk tootmisaeg ehk kogu täitmisaeg näitab koguaega, mis kulub ühe
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE Fosforiidikampaania protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988. Eesmärgiks oli võitlus NSV Liidu plaani vastu rajada uus fosforiidikaevandus MRP-AEG Molotov Ribbentropi pakti sisu ja tagajärgede avalikustamiseks loodud grupp (Lagle Parek, Tiit Madisson), 1987.august Eesti Muinsuskaitse Selts organisatsioon Eesti ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitseks, 1987 ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1988, eesmärk: taastada Eesti iseseisvus Rahvarinne rahvaliikumine perestroika toetuseks Eestis, 1988 (Edgar Savisaar, Marju Lauristin) "Eestimaa laul" massikogunemine ja ühislaulmine Tallinna lauluväljakul 1988.aasta septembris Eesti iseseisvumise taastamise toetuseks Interliikumine Eesti iseseisvuse vastane liikumine 1988-1991 Suveräänsusdeklaratsioon 16.nov.1988 vastuvõetud document, millega ülemnõukogu kuulutati kõrgemaks organiks Balti kett 600 km pikk inimkett 1989.aast...
Lean-projektide edukuse või ebaõnnestumise. Seadmete komplektse tootlikkuse mõõdik OEE, mis iseloomustab nn. puhast tootlikkust, s.o tootlikkust kust on maha arvatud seisakud ja tootlikkuse kaod ja teised kaod, on üks paremaid viise seadmete tootlikkuse monitoorimiseks. 31. Matejali vajaduste planeerimise süsteem (MRP)- 32. on materjalivarude juhtimise süsteem, mis põhineb tooraine, materjalide ja komponentide varude juhtimisel kooskõlas nõudlusega lõpptoodete järele. MRP algab nõudluse täpsest määratlemisest millal ja kui palju midagi vajatakse. 33. MRP süsteem koosneb tervest reast loogiliselt seotud protseduuridest, otsustamise reeglitest ja andmekogumitest. Andmekogumites on kirjeldatud toodete ajastatud struktuurid, tootmisplaanid ja juhtnöörid selle kohta, kuidas materjalivajadust õigeaegselt rahuldada. MRP abil peab olema võimalik muuta operatiivselt varude juhtimist juhul, kui tootmisplaan peaks muutuma. 34
Perestroika- NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõt. iseseisvus) Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse arvardumine. Tõusis päevakorrale 1986. Inimestele räägiti riigis toimunud õnnetustest ,katastroofidest,kuritegudest,ajaloosündmustest. Kasvas ka massiteabevahendite mõju. Gorbatsov-NSVL president, kes püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, säilitades sotsialismi ja NSVL terviklikkus. Jeltsin- Vene Föderatsiooni president, kelle eestvedamisel loodi Sõltumatute Riikide Ühendus. 1991. aasta augustiteema andis võimaluse väikerahvastel taastada omaiseseisvus. Idabloki lagunemine sai võimalikuks perestroika tõttu. FOSFkamp-rahvaprotest uue fosforiidikampaania vastu 1986. MRP-AEG-Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. eesmärgiks tuua hitleri- stalini sobingu tõeline sisu. Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 a loodud 1 demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganis...
kohutas Ts loovutama Sudeedimaa,kuid ülejäänud Tš pidi jääma puutumata.Tšehhid alistusid lepingule.Hitler võttis aga lepet Lääne nõrkusena.23.märts 1939 esitas S ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse. 15.mä hõivasid S ja Ungari väed Tšehhoslovakkia.Järg tahtis Hi Poolat, aga UK ja Prant hakkasid vastu Hi plaanidele.Inglased hakkasid valmistuma sõjaks. Hi oli keerulises olukorras(ähvardas sõda 2l rindel).Hi vajas kindlalt seljatagust(Stalin) 4. MRP: 23.aug 1939 sõlmitud Mittekallaletungileping S ja NSVl vahel.Lubasid 10 a jooksul üksteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liius.Lepingu salajane lisaprotokollis jagati Ida-EU S ja NSVL vahel ära.NSVL pidi Eesti,Soome,Läti ja Bessaaraabia saama, Poola jagati ära. Kuna S vallutas rohkem Poolat, andis ta vastutasuks NSVL ka Leedu. Uus maailmasõda võis alata. 5. Poola purustamine ja kummaline sõda: 1.sep 1939 ründas Hi Poolat.3.sept
(poolvalmis tooted, valmistooted, kliendivarud) või lasta kliendil oodata (järjekorrad, võlgnevus). Kohanda väljundit, et rahuldada nõudlust: Võta tööle or Vallanda Võta tööle tähtajalise lepinguga or Vallanda Ületunnid or Osaline tööaeg Alltöövõtjad or Kolmanda osapoole töö Nõudluse muutmiseks muuda nõudluse struktuuri ja/või arenda välja alternatiivseid tooteid ja/või teenuseid. 19. Materjalivajaduse planeerimine (MRP) MRP protsess (loogika): Kuidas olemasolevad protsessid üksteist mõjutavad? Mis on sisendid? Nt kui sisendid on valed, siis kogu programm ei tööta. Kuidas saame teada milliseid laovarusid hoida? Haruta lahti peamist tootmisplaani (MPS) – milliseid materjale me hetkel vajame (kliendi tellimused; nõudluse prognoos) Tee kindlaks, mis komponente ja pooltooteid vajatakse Uuri, kas vajalikud komponendid ja pooltooted on saadaval
Arutlus Kas Eesti taasiseseisvumine oli juhuslik ? Mis oli Eesti taasiseseisvumise põhjuseks ? Kas lagunev NSV liidu struktuur , või rahvuse püüdlus vabaduse suunas ? Selles arutluses ma teen ülevaate põhisündmustest Eestis kronoloogilises järjekorras. Samuti vaatan üle mõjutavaid tegureid rahvusvahelisel tasandil. Eesti taasiseseisvumine oleks olnud praktiliselt võimatu kui NSV liit ei oleks kokku varisemas olnud. Eestlased kasutasid ära teist korda Venemaa kriisi seisundit enda kasuks ( mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikum ) .Muidugi Venemaa tegi mida suutis et hoida ohverriigid oma küünistes, aga paraku osutusid suutmatuks . Kõik sai alguse 1987. aastal kui Venemaa soovis läbi viia fosforiidikaevanduste loomis programmi . Selle eesmärk oli rajada Eestisse fosforiidikaevandusi ja saadused saata üle kogu NSV liidu, Eestile jättes...
Rahvusvahelised suhted 1930ndail: Hitleri sammud Suur-Saksamaa loomisel ja Austria sündmused – mis, miks ja millal toimus; Müncheni kokkulepe – millal, miks toimus, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg 1938. Aastal hakkas Hitler oma eesmärki ellu viima(Suur-Saksamaa loomist) ja esmaslt okupeeris Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tšehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Kokkuleppega loodeti vältida kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1938 aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Prantsusmaa ega Suurbritannia ei astunud tšehhide ja slovakkide kaitseks välja, seega osutus kokkulepe sisuliselt Tšehhoslovakkia reetmiseks. Saksa-Poola suhted (millised olid, miks s...
Taastas relvatööstuse. Rahvasteliit ei suutnud kinni hoida. Saksa rahval on vaja ruumi, kus elada. Molotov- Ribbentropi pakt. Poola sõda. 10. Hispaania kodusõda kui II maailmasõja peaproov. Riigis olukord rahutu. Väga verine konflikt- 1000000 hukkunut. Tüli vasakpoolse reforme soovinud valitsuse ning konservatiivide vahel. Kindral Franco sai võimu. 11. MRP: sõlmijad, aeg, eesmärgid ning tähtsamad punktid. Sõlmisid Moskvas 23. august 1989 NSVL ja Saksamaa. Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Ravariikide Liidu vahel. Punktid: 1. Peab hoiduma vägivallast jms teiste riikidega. 2. Kui üks lepingus osaleja kasutab sõjalist olekut teise riigiga, ei toeta teine osaleja mitte mingil viisil seda riiki. 3. Leping on 10 aastaks. 12. II maailmasõja põhjused.
Noarootsi Gümnaasium Ove Ojasalu Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Referaat Pürksi 2013 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on "Eesti Vabariigi taasiseseisvumine". Teema valiti sellepärast, sest see teema on huvitav ning see teema on eesti rahvale tähtis ja oluline. Selles referaadis on ülevaade eeldustest, raskustest, tegevustest ja tulemustest Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Antud teemas käsitletakse ka eesti rahva ohtusi ning võimalusi. 1. Uue ärkamisaja algus 1985. aastal, kui Gorbatsov võimule tuli, algas perestroika, kuigi see ei saavutanud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuulvust ning sundisid protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Seda nimetati fosforiidikampaani...
kohaletoimetamise tingimusi. Varude andmebaas annab teavet varude, nende täiendamisvajaduse, tarnijate ja tarnetest kohta. 15 Tarbijate Nõudluse tellimused prognoos Tootmisplaan Materjalide MRP programmide Materjalide andmebaas kompleks varude andmebaas Vajalik info Väljund otsustamiseks Joonis 6. Materjali saadavuse planeerimisel põhinev tootmissüsteem (MRP–I) MRP–I toetub lõpptoote tarbijate nõudlusele ja tootmisgraafikule. Süsteemi sisend
Eesti II Maailmasõja ajal EV Kaotus MRP 23.08.1939 Baasideleping 28.09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused
Eesti II Maailmasõja ajal EV Kaotus MRP 23.08.1939 Baasideleping 28.09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused
TARTU ÜLIKOOL STALINGRADI LAHING Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................2 1. MRP rikkumine Saksamaa ja NSVL vastasseis.............................................4 2. Stalingradi lahingu eel............................................................................7 3. Stalingradi lahing..................................................................................8 4. Stalingradi lõppmäng............................................................................11 5. Võitlus pärast Stalingradi.............................................
23. aug. 1939 suureks üllatuseks sõlmiti Moskvas Sx. ja Nsv Liidu vahel mittekallaletungileping. Üksteisele lubati teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus (10 a jooksul). Lepingu oluline osa oli salajasel lisaprotokollil, kus diktaatorid jagasid ära Ida-Euroopa. Nsv Liit sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem müüs Sx. Leedu saades vastutasuks Poola territ. MRP sõlmimine täh, et uus MS võis alata. Teise maailmasõja algus 1939-1941 Poola purustamine: MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Sx-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. sept 1939 kallale. 3 sept. 1939. kuulutasid Prant. ja Ingl. Saksamaale sõja, kuid teg. siiski sõtta veel ei sekkunud. Sx. armee oli parem kui Poola. Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. 17. sept 1939
3. Eestist röövitud varad lubati tagastada 4. Venemaal viibivatel eestlastel lubati tagasi tulla 5. Venemaa tunnistas Eestit iseseisva riigina 3. Millal sõlmiti Tartu rahu ja kelle vahel? 1. 1920. a. 2. veebruar Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 4. Millal on EV aastapäev ja taasiseseisvumine? 1. 24. veebruar 2. 20. august 5. Mis on ,,vaikiv ajastu"? Dateeri! 1. Autoritaalne periood Eesti Vabariigis 1934-1938 6. Millal sõlmiti MRP ja baaside leping? 1. MRP - 23. august 1939 2. Baaside leping 28. september 1939 7. Mis on ,,suvesõda" ja mis on selle tagajärg? 1. 1941. Saksa ja NSVL vahel, mille tagajärjeks Saksa okupatsioon 8. Mis on ,,juunipöörde" tagajärg? 1. NSVL võim 1940. aastal 9. Nimeta nõukogude võimu poolt tehtud reforme võimuaparaadis? 1. Ametnike asendamine Moskvale lojaalsete inimestega 2. Kehtestati ainuparteisüsteem (KOM-partei) 3
sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda uusi territooriume ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. See dokument oli Eesti suhtes mõttetu, sest NSVL-i okupeeritud territooriumide (sh. Eesti) puhul neid põhimõtteid ei järgitud. Lepiti kokku rahu kindlustamises, relvastuse vähendamises. Hiljem loodakse ÜRO (1945. aastal) 3. II maailmasõda a) algus - Pärast MRP sõlmimist, tungis Saksamaa kallale Poolale (01.09.39), selle peale kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid reaalset sõjategevust ei alustatud. Algas nn kummaline sõda. 17. septembril tungis Poolale kallale ka NSVL. Sõjategevust ei alustatud arvatavasti selle pärast, et lääneriigid soovisid NSVL purustada Saksamaa kätega, Saksamaa ja NSVL vahelises sõjas oleks ka Saksamaa nõrgenenud ja võitjatena oleksid välja tulnud Lääneriigid.
Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. ...
Tähestik: Aa Bb Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Ll Mm Nn Oo Óó Pp Rr Ss Tt Uu Ww Yy Zz Keelesugulus Keelesuguluses on indoeuroopa-, baltislaavi-, lääneslaavi keeled Juba varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud Suurim usk on katoliiklus II maailmasõda Poola osales II maailmasõjas alates 1 sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat, kuni 1945 1939 sõlmisid NSVL ja Saksamaa MRP lepingu, millega lubati Poola kahe riigi vahel ära jagada Tänu vastupanuliikumisele seda ei suudetud ja Poola taastas iseseisvuse Õnnetus Poola riigile 10 aprill 2010 kukkus alla Poola lennuk, kus oli väga palju kõrgeid riigijuhte. Surma said president, abikaasa, kaitseminister, riigipanga juht, presidendi kantselei ülem, riigisekretär jpt Uueks presidendiks valiti 6. augustil Bornislaw Komorowski. Lipp ja vapp
Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja teatati Austria ühedamisest Saksamaaga ansluss. Korraldati rahvahääletus, mis näitas
demokratiseerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demonteerimine) Mõisted Hitler Saksamaa natsipartei juht. Saksamaa füürer 1933-1945 Stalin Nõukogude Liidu juht 1924-1953 Mussolini Itaalia duce aastatel 1922-1945 Roosevelt USA 32. president 1933-1945, sõlmis liidu Sb ja NL-iga Hitleri vastu Molotov NL riigitegelane, Stalini lähedane abiline, MRP sõlmija Saksamaaga Ribbentrop Sa välisminister 1938-1945, MRP Curchill Sb peaminister 1940-1945 Rommel Saksa kindral, kes Aafrikas lääneriikide astu sõdis. Eisenhower Liitlaste vägede ülemkomandör Euroopas. Planeeris 44-45 aasta sõjakvallutused Prantsusmaal ja Saksamaal, 51. aastal sai temast eismene NATO ülemkomandör. Montgomery Inglise kindral. Sõdis Rommeli vastu palju. Charles de Gaulle Prantsuse sõjaväelane ja riigimees
Leeduga. Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed ning toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Zdanovi juhtnööride hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. TALVESÕDA (1939-1940) Pärast MRP sõlmimist tahtsid venkud Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas NSVL Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid + sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. 1939. aasta novembris süüdistati Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud NSV vägesid
olulised. Isegi õnnetusjuhtumid jõudsid lehtedesse. Suhete paranemine läänega Afganistani sõja lagunemine 1989 idabloki lagunemine Poola, Ungari, SDV, Tsehhi, Bulgaaria, Rumeenia 1990 Saksamaa taasühines Miks ei suutnud Gorbatsovi reformid NL-i päästa, vaid lagundasid seda? Sest sõnavabadus laienes ning sellest kasvas välja rahva püüe vabaduse poole. Reformidega kaasnes salastatuse vähenemine. Näiteks 1987 Hirvepargi miiting, kus avalikustati MRP sisu. 1990 Gorbatsovi eemaldumine liberalismist Jaanuaris 1991 sõjaline sekkumine Leedus ja Lätis. Teha uus liiduleping et uuendada Nõukogude Liitu. Seda ideed arutati juba aastaid Baltimaad, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid Gorbatsovi vastu Boris Jeltsin 19-21.08.1991 augustiputs riigipöördekatse RESK Vanameelsete riigijuhtide ühendus Riikliku erakorralise seisukorra komitee SRÜ loomine Sõltumatute riikide ühendus
MRP - mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 kirjutasid Moskvas alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. BAASIDELEPING 28.09.1939 kirjutas Eesti alla vältimaks sõda. Punaarmee sai mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal JUUNI 1940 Venemaa nõudis Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI" ja seadis ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu ,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08.1940 võeti ENSV vastu NSVL koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati NSVL seadused ...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL TOOTED JA TELLIMINE ÕPIMAPP KOOSTAJA: RÜHM: TALLINN 2015 Tooterühm-Kogum tooteid, mida nõudluse prognoosimisel ja varude planeerimisel vaadeldakse ühtse grupina. Tootmise ajakava- Ettevõtte toodete tootmiseks või teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja protsesside kasutamise ajatabel. Tootmise ajakava väljatöötamisel lähtutakse (suurtest) klienditellimustest, kasutatavatest ressurssidest, kuludest ja üldisest tootmise tõhususest. Tootmislogistika- Tootmisettevõttes teostatavad logistikatoimingud vahetult enne tootmist, tootmise käigus ja vahetult pärast tootmist kuni toodete paigutamiseni toodangu lattu. Tüüpilisteks tootmislogistika osadeks on materjalijuhtimine, tootmise planeerimine, tootmisega seotud info liikumise korraldamine, materjali ja komponentide optimaalsete varude suuruse ja paiknemise tuvastam...
Veidi hiljem annekkteerisid Poola ja Ungari väiksemad poolakate ja ungarlastega asustatud alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa juba terve Tšehhoslovakkia. 3. Miks ohustas Hitleri-Saksamaa 1939.a. Poolat? (lk 88) Saksamaa soovis näha Poolat oma ustavate vasallide hulgas. Hitlerit ei rahuldanud järeleandmised. Sakslased üritasid suruda Poolale peale nõudmisi mitte ainult Gdański, vaid ka teiste alade suhtes. Nõuti nende piirkondade loovutamist, kus elas hulgaliselt sakslasi. 4. MRP - mida see lühend tähendab, selle lepingu ametlik nimetus, miks ja millal (kuupäevaliselt) tekkis, osapooled (riigid), milles kokku lepiti (nii avalik kui salajane osa), mida see endaga kaasa tõi (lk 88-89) MRP tähendab Molotovi-Rebbentropi pakti ehk mittekallaletungilepingut. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Lepinguga lubasid Saksamaa ja
Balti kett Balti kett 23.augustil 1989 Balti kett oli 620km pikk Ulatus Tallinnast Vilniuseni Osales 2 miljonit inimest (Eestist oli 400000 inimest) Balti kett loodi kolme balti riigi vahel Eesti, Läti ja Leedu, et näidata Balti riikide olemasolu ja vabadusetahet Põhjus V.Molotov ja J.v.Ribbentrop sõlmisid Stalini ja Hitleri käsul lepingu(MRP), see leping ja sinna juurde kuulunud salalepe paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu. Mistõttu selline kett korraldatigi Rahvustunne Õhtul kell 19.00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti ketti Tallinna ja Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus" Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud Organisaatorid ja juhid Idee väljakäijaks oli Edgar Savisaar Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded ja Balti nõukogu Andrus Öövel oli kordineerijaks korraldustöödel Marsruut Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala ...
· Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaale · 17. sept. NL tungib Poolale kallale · 30. nov. Soome ja NL vahel Talvesõda · 28. sept. NL ja Eesti vahel Baaside leping 1940 · Baltimaad okupeeritakse ja annekteeritakse NL poolt 1941 · 14. juuni küüditamine Balti riikidest · 22. juuni Saksamaa ja NL sõda · Atlandi harta · 7. dets Usa astub sõtta · 11
märtsiküüditamine, 1944-1956 (hilisstalinism- kange tsensuur, hirmuvalitsus)1956-1964 (poliitiline sulaperiood)1964-1985 (stagnatsioon) 1985-1991 (uus ärkamisaeg) (Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal, Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950, Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978, Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987, Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990,) 80ndad 1979 Balti Apell, 1980 40-kiri, 1987 fosforiidisõda, 1988 Rahvarinne (IME(Made)), MRP AEG, Hirvepargi miiting (Muisuskaitse Selts), Suveräänsusdelkaratsioon, 1889 keeleseadus ja balti kett, 1990 Eesti kongressi valimine ja üleminekuperiood, 1991 märtsis referendum, 20. august EV Ülemnõukogu vabaks, 17.09.91 ÜRO, 1992 kroon, 1994 N-L
II maailmasõda II ms põhjused: 1. Pariisi rahukonverentsi ja Versailles rahu mõju (Sks rahulolematus lepingu tingimustega) 2. Rahvasteliidu tegevus (polnud võimeline oma ülesannetega toime tulema ega suurriike ohjeldama) 3. Hitleri ja Stalini ambitsioonid (Hitler tahtis saksa rahvale suuremat elamisruumi, Stalin tahtis kommunismi üle maailma levitada) 4. Lepituspoliitika 5. Majanduskriis (inimesed pooldasid kõva käe poliitikat, mis omakorda tugevdasid diktatuure) 6. MRP (Ida-Eur jaotamine Sks ja NL vahel; mittekallaletungileping omavahel) MRP: Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikide tsoon Saksamaa ja Nõukogude
tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine
Zukov Nõukogude vägede juht. Eisenhower Ameerika president, tänu temale avati Prantsusmaal teine rinne. Mannerheim Soome vägedejuht ning president. Rommel Saksa sõjaväelane. Juhtis vägesid Põhja-Aafrikas. Mac Arthur USA sõjaväelane Paulus Saksa sõjaväeohvitser. Zdanov Venemaa riigitegelane, tegeles Eesti okupeerimisega juunis 1939 Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar. Allkirjastas MRP. Rippendrop Saksamaa välisminister, allkirjastas MRP Chamberlain Suurbritannia peaminister. Churchill Suurbritannia peaminister. Totaalne natsismi ning kommunismi vihkaja. Franco Hispaania diktaator, kehtestas Hispaanias diktatuuri. J Vares-Barbaus Kommunistliku Venemaa sõbraliku Eesti ,,valitsuse" juht. Truman USA president. Andis käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi Roosevelt Ameerika president. ,,New Deal", esindas USA-d Teheranis ja Jaltas.
"Adolf Hitler ja lapsed" Raamat räägib Hitleri eluajast ja oli trükitud propaganda eesmärgiks. Tegevus paigaks oli euroopa. Raamatus räägitakse, kus Hitler on sündinud ja kus ta kodu on. Rõhuti kõvasti veel sellele kuidas Hitler armastas lastega suhelda ja oli ka mainnitud et Adolf kaitseb eesti lapsi ja ka nende isasi ja emasi kurjade ja halvade Moskva enamlaste eest. Peategelaseks on Adolf Hitler ja lapsed. Tähtsaimateks sündmusteks on see kuidas füürer lastega suhtleb ja suurt rõhku oli pööratud ka Hitleri pildistamist koos lastega. Sain teada, et Teise maailmasõja ajal tehti ka Eestis propagandat - kuigi tegelikult oli ju Saksamaa Baltikumi MRP-ga juba NSVL-le loovutanud.Samas ei tea mida uskuda sellest raamatust ja mida mitte, sest raamat on trükitud Tallinnas tegutsenud Hitleri- Saksa propagandabüroo poolt Raamat Oli huvitav, kuna sisaldas rohkesti pilte, raamat oli ka jõukohane, sest teksti oli v...
majanduslikud- ning ideoloogilised eeldused. Poliitilisest küljest ei suutnud Rahvasteliit oma ülesannetega toime tulla ning sõjakaid suurriike, nagu Saksamaa, Venemaa, Itaalia, ei suudetud enam ohjeldada. Peale seda loodigi Molotovi-Ribbentropi pakt, mis tähendas, et uus maailmasõda võis alata. Minu arvates aga ei olnud selle pakti koostamisest erilist kasu, kuna lõppude lõpuks käitusid niinimetatud ,, vastsed sõbrad",Stalin ja Hitler, siiski MRP vastu. Majanduslikud eeldused olid minu arvates kõige huvitavamad ja samas ka egoistlikumad. Saksamaa soovis arendada oma sõjatööstust, lootes, et siis saab majanduslikult heale järjele. Sõjatööstuse arendamine ja sõjaväe tugevdamine oli oluline ka Venemaale ja Itaaliale ning parim hetk ja koht selle katsetamiseks tundus neile 1936. aastal alanud Hispaania kodusõda. Hitleri jaoks olid väga olulisel kohal vallutussõjad, sest ka Saksamaa sõjavägi vajas ju mingisugust rakendust.
Nüüd lõppes Ingl.ja Prants.lepituspoliitika- garanteerisid Poola sõltumatust. Inglismaal ja Pr-l oli vaja ka liitlasi, liitlasena nähti Nõukogude Liitu. 1939.a kevadel algasid kolmepoolsed läbiräkimised (Ingl, Pr, Nõuk.L) eesmärgiga luua Hitleri vastane liit (arutati ka, milliste teiste riikide iseseisvus tuleks garanteerida jms). Samal ajal pidas Nõuk.L. läbirääkimisi ka Saksamaaga. Kokkuleppele jõuti NSVL-Saksam. läbirääkimistes 23.08.1939 mittekallaletungi leping (MRP). MRP oli sõlmitud 10 aastaks + Saksam.ja NSVL majanduslik koostöö. (Venemaa sai kivisütt, erinevat sisseseade tehnikat, Saksamaa sai teravilja ja naftat). MRP juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll (jagati ära mõjusfäärid Ida-Euroopas). Venemaale: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, Bessaraabia (praegu Moldova), Saksamaale: Leedu ja Lääne-Poola. Hiljem lepingut korrigeeriti, 28.09.1939.sõlmiti Saks-Venem.vahel sõprus- ja piirileping, millega läks ka Leedu NSVL mõjusfääri.
ja sõjaväge. Tsiviilelanikud hakkasid päevaselt vajaminevaid asju hankima sõjaväelt. Kõige kergemalt möödus seegi sõda Ühendriikides. HITLERI-VASTANE KOALITSIOON Vastaste konsolideerumine(püsivaks muutumine) nõrgendas Saksamaa positsiooni. Hitleri- vastane koalitsioon tugines 1941 Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale: lubati taastada okupeeritud riikide iseseisvus. NSV Liit suutis teha nii et see põhimõte ei laieneks MRP pakti tulemusel NSV Liiduga loodetud riikidele. 1943 toimus Teherani konverents, kus Stalinile tehti veel järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941 aasta piire. 1945 Jalta konverents(Stalin Churchill ja Roosevelt) otsustati asutada Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal. Ardennide lahing- Hitler ei pidanud ennast veel kaotanuks. 1944 dets. koondas läänerindele Saksa tugevamad diviisid. See löök tabas liitlasvägesid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
