keelpillikvarteti looja. Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydni viisi kasutatakse Saksamaa hümnina. 2) Wolfgang Amadeus Mozart oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised.Ise ütles ta nii: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus KLASSITSISM Tööleht nr. 15 Viini klassikud Franz Joseph Haydn Mozart Beethoven Eluaastad 1732 1809 1756 1791 1770 1827 Fakte elust, mis on Sündis Alpide jalamil Rohrau Isa oli helilooja tollel ajal. 3. põlve muusik mõjutanud helilooja külas. Salzburgi krahvi teenistuses Vanaisalt anded loomingut Ema köögitüdruk, isa Viinis vabakutseline Juhuslikud
Haydn Suri 31.mail 1809. Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest. Tema loodud on 24 ooperit, 104 sümfooniat hulgaliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Oma loomiguga mõjutas ta eelkõige Beethovenit, kellest sai tema ideede edasiarendaja sümfooniates, kvartettides ja vokaalsümfoonilistes teostes. 19)WOLFGANG AMADEUS MOZART(1756 - 1791) Mozart sündis 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6-aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile
,,Amadeus" Muusikatunnis oli kõigi ülesanne vaadata ja jälgida väga hoolikalt filmi ,,Amadeus". Film jutustas kuulsa helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti elu, tema rivaali Salieri silmade läbi. Salieri oli kade, et Mozart on nii andekas ja teeb nii head muusikat. Tema ainukesena sai aru milline anne on antud noorele mehele. Mozart oskas juba väiksest peale luua võimsaid teoseid ning tal oli alati olemas toetav isa, kes toetas poega täielikult. Peale isa surma oli ta väga löödud.Salieri soovis, et Mozart ära sureks juba sellest ajast, kui Mozart tema kodulinna jõudis. Ainuke võimalus oil Mozart surmata, sest siis oleks tal suurem võimalus kuulsust koguda ja keegi ei segaks teda ning õukonnas samuti. Salieri tõttu Mozart surigi raskesse haigusesse. Pärast seda, kui Mozart oli surnud ei tulnud enam
tulemusena? Äkki hoopis mõlema aspekti kombinatsioon? Musikaalsus tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. See koosneb mitmest komponendist, millest kõige komplitseeritum on tihtipeale muusikaline kuulmine. Rütmitunne on kõigil välja arendatav, kui pole just suuremat kõrvalekallet. Sündides oleme me kõik pärinud musikaalsuse, kuid mina arvan, et mõnele on antud seda rohkem kui teistele. Inimene saab selle ande kallal töötada, seda edasi arenada. Mozart päris kapellmeistrist isa käest surepärased muusikalised geenid. See võib olla üheks põhjuseks, miks arvatakse, et musikaalsus ongi pärilik. Vastuväiteks eelnevale saab tuua aga selle, et Mozart alustas harjutamist juba kolme aastaselt. See tähendab, et isegi kui sul on head muusikalised geenid, siis ilma õppimise ja harjutamiseta need ei väljendu ning ei arene edasi. Tänu oma headele geenidele ja pidevale harjutamisele saavutaski Mozart tipptaseme juba märkimisväärselt noores eas
Geenius ja tema looming Mozart on üks kõigi aegade geniaalseimatest heliloojatest. Mozart sündis Salzburgis 1756 aastal, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa korraldas esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning avaldas esimesed teosed. Nelja aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, viiesena andis ta oma esimese kontserti. Lapsepõlv möödus tal reisides. Isa nõudis Mozartilt rohket töötamist ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga ja piiras reisimist. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta kontserte ja tegutses
rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, · Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 3. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande aeglane 3-osaline. Pidulik hispaania tants 4) gigue soti hüppetants, kiireim osa 4. CONCERTO GROSSO grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast:
Ei ole väga suur fänn, kuid müts maha selle ees, kes suudab seda mängida. Tundub väga keeruline ning tekib tunne, et vähemalt 4-5 inimest vaja, et seda esitada. Üldiselt võimsa sisuga ja keeruline muusika, kuid kahjuks ei ole meeltmööda. Klassitsismist on mu arvates pärit just need meloodiad, et kui keegi ütleb klassika, siis tulevad just sealt pärit helid mõttesse. Kõige rohkem meeldib mulle sealt Beethoveni 5. sümfoonia ja Für Elise. Mozart mulle eriti ei meeldi. Ei teagi mille pärast. Lihtsalt ei istu. Beethoven on palju vingem. Originaalis muidugi vabal ajal ei kuulaks neist ühtegi, kuid Beethovenist on tehtud nii palju remix'e, et teda olen kuulnud mitmes heas räpilaulus. Näiteks üks: 2pac - Nas I Can ( Fur Elise Remix - Dj Sixx) ning on tehtud paroodia Justin Bieber vs Beethoven -Epic Rap Battles of History #6. Kuulates ja võrreldes kõigi ajastute meloodiaid, siis just klassitsismis kasutati minu arvates
ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid. Avamänguks esitati Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulma", mis valmis viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust. Kuigi avamängus ei tsiteerita eelseisva ooperi muusikalist materjali, annab see nauditava eelmaitse järgnevast tempokast sündmusahelast. Kontserdi kava on järgnemine: Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) - avamäng ooperile "Figaro pulm" (1786) viiulikontsert nr 3 G-duur (1775) - Allegro - Adagio - Rondo: Allegro Ludwig van Beethoven (1770-1827) - Romanss viiulile ja orkestrile nr 2 F-duur op. 50 (1798) Johann Strauss (1825-1899) - avamäng operetile "Nahkhiir" (1874)
Haydn Sümfoonia „Kana“ Haydn Sümfoonia alusepanija Haydn Keelpillikvarteti väljakujundaja Haydn Kokku 104 sümfooniat Haydn Saksa hümni autor Haydn Pariisi sümfooniad, Londoni sümfooniad Haydn Veidrate nimedega sümfooniad Haydn Vokaalmuusika tippteosed „Loomine“ ja „Aastaajad“ Mozart Ooper „Figaro pulm“ Mozart Ooper „Võluflööt“ Mozart Ooper „Don Giovanni“ Mozart „Türgi marss“ Mozart „Väike öömuusika“ Mozart Kokku 41 sümfooniat Mozart Tuntuim on sümfoonia nr 40 Mozart Reekviem ehk leinamissa Mozart Üle 20 ooperi
Koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Algusesse võib lisanduda sissejuhatus ja lõppu coda.Sonaadivorm on aluseks sonaaditsüklile. Variatsioonivorm- Ühest teemast(A) tehakse teisendid ( ), mängitakse: · Kes (oli ) on: Stradivari- oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Paganini- oli maailma kõige suurem viiulimängija. C. Monteverdi- oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. L. Mozart- W.A.Mozarti isa Leopold Mozart, kes oli Euroopas tuntud viiulimänguõpiku ja paljude muusikateoste autor. Viini klassikud- Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid: Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria; Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria; Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Võimas rühm- oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte
Wolfgang Amadeus Mozart W. A. Mozart sündis 1756. aastal Salzburgis muusikapedagoogi ja õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ning Anna Maria Pertlini perre noorima pojana. Nende peres oli palju lapsi, kokku seitse, kellest kõige tuntum oli W.A. Mozart. Oma lühikese, 35 aastase elu jooksul suutis ta aga luua meistriteoseid, mis lummavad meid siiani. Mozart hakkas varakult tegelema muusikaga. Juba 5-aastaselt hakkas ta muusikat looma ning hiljem alustas konsertite andmisega erinevates linnades. Mozarti isa Leopold hoolitses selle eest, et tema poeg kohtuks ja õpiks kõikvõimalike säravate annetega Euroopas. 1765. aastal kirjutas ta oma esimese sümfoonia ja ka ooperi "Apollo ja Hyacinthus". 1769. aastal asus W. A. Mozart tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda konsertimeistrina. Ta põlgas oma kolleege. Ta leidis tihti asju mille
,,Amadeus" Film ,,Amadeus" räägib noorest, andekast noormehest nimega Wolfgang Amadeus Mozart. Filmis räägiti Mozarti elust, tema hiilgehetkedest ja ka tema allakäiguteest. Mozart sündis muusikute perekonda. Ta alustas oma karjääri väga noorelt. Noorena harjutas ta väga palju oma isa käe all. Juba 6 aastaselt alustas Euroopa linnades esinemist. Ta tõmbas endale palju tähelepanu, nii keisrite, kui ka lihtrahva seas. Eriti jäi ta silma Salierile, kes ihkas juba noorena saada kuulsaks heliloojaks, aga pidi oma isa vastumeelsuse tõttu oma unistustest loobuma. Saatusliku pöörde tõi Salieri ellu tema isa surm. Elu hakkas minema tal just nii nagu
Filmi ,,Amadeus" analüüs Tänapäeval öeldakse, et Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Mozart sündis 27.jaanuaril 1756.aastal Salzburgis. Ta oli väga tark juba 3-aastaselt. Just 3-aastaselt õppis ta kuulamise järgi klavessiini mängima ning 4-aastaselt õppis selgeks noodid. Juba 6-aastaselt kirjutas Mozart oma 1. sonaadi. Ta oli väga andekas laps . Meie oma klassiga vaatasime aga filmi ,,Amadeus". Film põhines just Mozarti elu algusel ja lõpul ning kuidas sai temast üks tuntumaid heliloojaid. Film sisaldas Mozarti elu, kui ta hakkas juba 4-aastaselt oopereid ja kontserdeid kirjutama. Kuidas ta sai endale naise ning kuidas ta teenis endale elatist. Mina arvan, et ta elu oli väga raske, sest kahe päevaga ooperit kirjutada on väga suur töö. Kindlasti vajab ooperi kirjutamine
"Amadeus" filmi analüüs Film ,,Amadeus" on eluloofilm Wolfgang Amadeus Mozarti elust 18. sajandi teisel poolel läbi Austria keisri õukonnamuusiku Antonio Salieri silmade. Mozart sündis 27.jaanuaril 1756.aastal Salzburgis. Ta oli väga andekas laps. Just 3- aastaselt õppis ta kuulamise järgi klavessiini mängima ning 4-aastaselt õppis selgeks noodid. Juba 7-aastaselt kirjutas Mozart oma 1. sümfooniat. Filmi algul külastab preester kunagist õukonnamuusikut Salierit, kes on sattunud hullumajja. Preester soovib kuulda Salieri lugu ning too hakkabki peale natukest veenmist jutustama. Loost selgub, et Saljeri kadestas Mozartit tema oskuste pärast. Mozartil oli kui Jumala poolt saadud anne, Salieri ei oleks kunagi nii head taset saavutanud ning tegi seetõttu kõike mida ta suutis, et Mozartit kukutada. Filmis esines väga palju kadedust just Mozarti ande pärast
See film põhinebki sellest jutustusest. Salieri oli keiser Joseph II õukonnahelilooja, kellele Salieri muusika väga meeldis kuigi ta ei teadnud muusikast eriti midagi. Salieri tahtis muusikaga väga tegelda kuigi tema isa seda ei lubanud. Salieri õnneks suri tema isa kui ta oli veel noor oli. Siis läksgi ta Viini, kus saigi ta Joseph II õukonda tööle. Salieri muusika meeldis siis kõigile, kaasaarvatud ka temale endale. 1781. aastal tuli aga Viini Mozart, kes oli väga uhke, ning naeris väga labaselt. Mozart oli endine Paavsti helilooja. Salieri oli väga kade Mozarti ande ja ka selle üle, et Mozarti isa toetas Mozartit. Salierile oli Mozart kui iidol. Salierile ei meeldinud Mozart ületse, sest ta ei saanud aru kuidas sellisele mehele on jumal nii palju annet andnud. Salieri maskeeris ennast Mozart isaks Leopoldiks, ning tellis Mozarti käest reekviemi, mille eest ta tasus Mozartile aegajalt. Ta tahtis et, Mozart kirjutakas
Mozart Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6-aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta
Amadeus Film Amadeus räägib Wolfgang Amadeus Mozarti eluloost. Wolfgang Amadeus Mozart elas aastatel 1756-1791. Ta oli imelaps, kes juba väga noorena kirjutas palju muusikateoseid. Filmi ei jutusta W. A. Mozart ise, vaid sellest räägib Antonio Salieri, kes oli Itaalia kuulus helilooja ja dirigent. Antonio Salieri kadestas Mozarti väga palju. Antonio Salierile ei meeldinud Mozart aga ta sai aru sellest kui geniaalne on tema muusika. Filmis on väga hästi välja toodud see, kuidas ta kadestab Mozartit ja tema muusikat. Salieri oli kõigeks võimeline, et Mozart kõrvaldada oma teelt. Mozarti on kehastatud filmis väga humoorika inimesena ja ta ei talunud solvanguid. Filmist Amadeus jäigi Mozartist kõige enam meelde tema naer. Film Amadeus algab sellega, et Antonio Salieri püüab võtta endalt elu.
5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäevani. Vastavalt hilisaegsetest oli fenomenaalne kõrva muusika, mälu ja võimet improviseerida. Mozart on laialdaselt tunnustatud kui üks suurimaid heliloojaid, oma unikaalsus seisneb selles, et ta on töötanud kogu muusikalises vormides, ja kõik saavutatud kõrgeim edu. Paljud teadlased eri riikidest pärit olnud uurides, õppimise nähtus Mozarti muusikat, kuid geenius kirjalikult tema teosed ei ole uuritud enne kontsa.im suutnud tõestada mõju Mozarti muusika intellektuaalset arengut laste ja parandada vaimsete võimetega täiskasvanutele.
Kas Salieri tappis Mozarti? Itaallane Antonio Salieri sündis 6 aastat enne Mozartit ja suri 34 aastat pärast teda. Salieri käes oli Austria kuningriigi kõige ihaldatum muusikukoht - õukonna kapellmeister Viinis ja seda kolm aastakümmet järjest. Kapellmeistri kohta oli kaua ihaldanud ka Mozart, et oma kalli naise väljaminekuid finantseerida. Aga koht anti Salierile, kes oli usaldusväärsem töömees ja produktiivsem ooperilooja. Lõpuks anti üks teisejärguline õukonnakoht ka Mozartile, kolmandiku võrra väiksema palgaga ja nagu kirjad ütlevad "selleks, et üks hiilgav saksa komponist ei peaks kusagil välismaal vaevlema". Nii võiks öelda, et Mozarti kadestamiseks ei olnud Salieril põhjust. Ta oli elurõõmus, seltskondlik, musitseeris koos
Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks helilooja Wolfgang Amadeus Mozart'i, sest ta on üks kuulsamaid ja vanemaid heliloojaid maailmas. Tema teosed võitsid inimeste südameid siis kui ta elas ja ka tänapäeval. Töö käigud tahaksin teada saada: rohkem tema perekonnast, sellest kuidas ta pälvis imelapse kuulsuse ja tema teostest ning nende erilisusest. Siiani olen heliloojat näinud vaid pildil ja kuulnud ta nime. Palju enamat ma temast ei teadnud. Mozarti elulugu Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791. a Viinis. Ta elas 35- aastaseks. Ristimisel pandi talle tolle aja kombekohaselt hästi palju eesnimesid -Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilius. Hiljem asendas ta oma nime Theophilius nimega Amadeus. Tähenduselt on nimed ühesugused - Jumala armastus. Mozartil oli 6 õde-venda, kuid ainult tema ja ta õde Anna Maria elasid lapseeast vanemaks.
operett? - Opera seria: itaalia stiilis tõsine ooper, tarbijaks olid aadlikud - Opera buffa: itaalia stiilis koomiline ooper, süžee koomiline, tarbijaks lihtrahvas - Singspiel: saksakeelne teatriliik, laulumäng, süžee koomiline või romantiline, tihti sisaldas maagiat. - Operett arenes välja opera buffast. 13 Keda ja miks nimetati Viini klassikuteks? Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. 14 Keda ja miks peetakse Viini klassikalise koolkonna rajajaks? - … 1 15 Nimeta Haydni muusikalised uuendused (4) 1) 2 teemaga sonaadivorm 2) klassikaline 4-osaline sümfoonia 3) keelpillikvartetti ülesehitus 4) sonaaditsükli 3. osana kasutusele võtt ¾ taktimõõdus tantsuline osa menuett. 16 Iseloomusta Haydni muusikat.
maailmas. Ta elustas renessansiajastul tragöödiast lähtuva muusikalise draama. 2. Jean-Bapiste Lully Prantsuse ooperi looja. 3. Claudio Monteverdi Ooperi " isa ". Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnadest olulisemaks. 4. Alessandro Scarlatti Kirjutas u 120 ooperit ning lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna. 5. Jean-Philippe Rameau Kirjutanud üle 20 ooperi, sh suuri ballett - oopereid. 6. Wolfgang Amadeus Mozart taotles ooperis tegevuse ja muusika ühtsust. Ta oli suur draamameister, kirjutas 19 lavateost ( 5 saksakeelsed, esmakordselt muusikaajaloos ). Tema ooperites olid ainult head ja halvad. 7. Giuseppe Verdi Tõstis 19. Saj. Itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Tema ooperid olid numbriooperid. 8. Richard Wagner Võttis kasutusele juhtmotiivid. 9. Bedrich Smetana Tsehhi rahvusliku ooperi looja. 10. Mihhail Glinka Venelaste rahvusliku ooperi looja. 11
,,Amadeus" Film ,,Amadeus" räägib kuulsa Viini helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti eluloost läbi Antonia Salieri silmade. Salieri oli keiser Joseph II õukonnahelilooja, ta oli usklik ning tema suurimaks sooviks oli saada läbi Jumala tahte maailma etemaiks heliloojaks. Kuid kui õukonda saabus Mozart, kes tegi juba lapsepõlves oma esimese suurteose, muutuvad tema eesmärgid pürgida kõrgejärguliseks ja kuulsaks heliloojaks mõttetuks. Ta mõistab, et muusika loomises jääb ta Mozartile pikalt alla. Ta solvub Jumala peale ning hakkab ebausklikuks, kuna tema oodatud jumaliku ande saab endale hoopis see vastutustundetud ja lärmakas irvhammas. Mozart oli tõesti kadestamisväärne, eriti veel selle poolt, kes on terve oma elu sellist annet endale ihkanud
....................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viini klassikud............................................................................................................................4 Franz Joseph Haydn...........................................................................................................4 Wolfgang Amadeus Mozart...............................................................................................5 Ludwig van Beethoven......................................................................................................6 Klassitsismi muusikalised arengud.............................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8
Mozart hiljem kirjeldas kui orjaametit. Esterha´zy uhke lossi juurde kuulus ka teater, mille jaoks Haydn on loonud paljud oma ooperitest. Vürst musitseeris ka ise. Tema lemmikinstrumendiks oli bariton, tänaseks väljasurnud keelpill, millele Haydn kirjutas üle 120 pala. Haydni loomupärasest headusest ja võimest tunnistada geniaalset annet teistes räägib tema sõprus Mozartiga. Haydn ei jätnud Mozarti muusikat kunagi kiitmata ning Mozart vastas sellele pühendades temale kuus oma kõige parematest keelpillikvartettidest. Haydni muusika oli tuntud ka väljaspool Esterha´zyde lossi, eriti Inglismaal. Aastail 1791-1795 viibis Haydn kahel korral Inglismaal ja kirjutas seal oma kuulsad "Londoni sümfooniad". Viimase loomepuhangu ajal 1796-1801 lõi Haydn oma oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad". 1804.a. otsustas Haydn kõrges vanuses pensionile minna. Tunnistust lugupidamisest Haydni kui klassikalise muusika grand
keelpillikvartetti, 45 klaveritriot, 21 keelpillitriot, 52 klaverisonaati, 12 klaveripala, 3 oratooriumi, 14 missat, arvukalt instrumentaalkontserte, 16 ooperit ja veel arvukalt mitmeid erinevaid liiki teoseid. Tema kaks tuntuimat oratooriumi on „Loomine“ ja „Aastaajad“. Ta looming oli väga mahukas, seda läbis huumor ja humanism. Haydni teostes oli tasakaalus harmoonia, meloodia ja rütm ning ta oli tuntud ka sümfoonia isana. Wolfgang Amadeus Mozart Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) oli Austria helilooja ja Viini klassik. Ta sündis Salzburgis. Mozarti isa oli Sallzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ja ta ema oli Anna Maria Pertlin. Ta oli oma perekonna 7 lapsest noorim. Vaid Wolfgang ja ta õde, Maria Anna, elasid lapseeast vanemaks. Ka Mozarti eluiga ei olnud kuigi pikk, ainult 35 aastat. Hariduse sai Mozart oma isalt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht.
Filmi analüüs Ludwig van Beethoven oli üks Viini klassik. Ta oli esimene helilooja, kes tõi intstrumentaalmuusikasse võitlus meeleolud, mis esinevad kõige jõulisemalt tema sümfoonia suurteostes. Beethoveni noorus oli karm, tema isa oli esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks, ning püüdis vormida temast imelast, nagu seda oli Mozart.Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Vanemad surid, kui poiss oli üheksateistkümne aastane ja nii sai temast perekonnapea.Tema kuulmine hakkas halvenema just siis, kui temast oli saamas suurim helilooja, ning kehvenes üha, kuni ta jäi täiesti kurdiks.Beethoven ei suutnud ise kontserte mängida, kuid ta ei loobunud muusika komponeerimisest. Sel ajal valmisid tema parimad ja kuulsaimad teosed. Elatus kontserditest, muusika tundidest ja oma teoste kirjutamisest saadad sissetulekust
Salieri aga ütleb selle peale, et see pole tema lugu vaid Mozarti lugu ja ütleb, et kogu oma elu on ta olnud Mozarti varjus ja see ei meeldinud talle mitte põrmugi. Salieri hakab jutustama lugu Mozartist ja endast. Esimeseks jutustab Salieri sellest, kuidas ta Mozarti esimest korda nägi. Salieri oli hämmingus, et kui lihtlabane ja kombetu saab keegi nii kuulus ja edukas olla. Mozart oli täielik vastand lellele mida Salieri oli oodanud. Peale seda kui Salieri ja Mozart ühes ja samas õukonnas tööle hakkavad hakkab Salieri Mozarti elu rikkuma ja saboteerima erinevatel viisidel . Muidug Mozarti soov olla sõltumatu helilooja ei ole tema finants seisul hea ja terve aja Mozarti elu muutub raskemaks ja raskemaks. Lõpuks Läheb isegi Mozarti naine kodust minema ja tema enda tervis muutub halvaks
“Maskiball”, Lady Macbeth “Macbeth”, Aida "Aida"; Weber – Agathe "Nõidkütt"; Wagner – Venus “Tannhäuser”, Tšaikovski – Liisa "Padaemand", Mascagni – Santuzza "Talupoja au", Tubin – Barbara "Barbara von Tisenhusen", Prokofjev – Fata Morgana "Armastus kolme apelsini vastu" jpt). Tema repertuaari kuuluvad mitmed sopranipartiid suurvormidest (Mozart – Missa c-moll; Mahler – 4. ja 8. Sümfoonia; Dvorák, Mozart, Brahms ja Verdi – Reekviem; Beethoven – 9. Sümfoonia; Tobias – “Joonase lähetamine”; Soštakovitš – 14. sümfoonia, Sibelius "Kullervo" jpt). Ta on olnud paljude kaasaegsete heliloojate teoste esmaettekandja (Sumera, Põldmäe, Kaumann, Pertmann, Andersson jt.). Pille Lill on teinud koostööd mitmete dirigentidega (Gennadi Roždestvenski, Carlo Felice Cillario, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Aleksejev, John Storgårds, Gintaras
- sümfooniaorkester (keelpillid, puhkpillid, löökpillid) 9. Nimeta klassitsismiajastu peamised žanrid! - Sonaat (klaver või soolopill ja klaver) 3 osa - Sümfoonia (sümfooniaorkester) 4 osa - Instrumentaalkontsert (soolopill + sümfooniaorkester) 3 osa - Keelpillikvartett (keelpillikvartett) 4 osa 10. Kes olid Viini klassikud: nimeta heliloojad koos eesnimedega! Viini klassikud on klassitsismiajastu kolm silmapaistvamat heliloojat: Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. 11. Milline oluline muutus sai osaks sümfooniažanrile Haydni loomingus? Haydni loomingus ei olnud sümfoonia enam lihtne õukondlik meelelahutus, mida mängiti taustaks, vaid kaalukas mitmeosaline kontsertteos, mis eeldas keskendunud kuulamist (klassikaline sümfoonia). 12. Millal elas Wolfgang Amadeus Mozart? (aastad!) Wolfgang Amadeus Mozart elas aastatel 1756-1791. 13. Mozarti elulugu lühidalt! (tähtsamad tegevused, linnad, publiku vastuvõtt jms)
maski. 18.sajandi keskel tõsise ooperi asemel tõusnudlaulumängja koomiline ooper toovad vaatajaseevastureaalseelu keskele. Koomiline ooper ja laulumäng. Peategelastekäitumineja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenidrõhutavadkontrastinateosepeakonflikti ülevust. 5 VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkisid esile kolm heliloojat Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827), kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikud. Instrumentaalmuusikas on need kolm meistrit eeskujuks ka suurele osale 19.sajandi heliloojaist. JOSEPH HAYDN (1732-1809) Joseph Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Tema loomind ulatub läbi poole sajandi ja hõlmab kõiki muusikazanre. Mozartist
o Laul o Korrapärane meetrum rütmis puudub o proosatekst o Gregorius I Suur o 6-7. sajandil · Missa o Ulatuslik liturgilise muusika zanr o Koosneb kahest osast Ordinarium · Kyrie · Gloria · Credo · Sanctus · Agnus Dei Proprium o G.P. da Palestrina ,,Missa Papae Marcelli" o Bach, Mozart, Schubert · Reekviem o Surnute mälestuseks kirjutatud missa o Mozarti viimane teos ,,Reekviem" · Protestantlik koraal o Martin Luther o 16. sajand o emakeeles o Bach ,,Üks kindel linn ja varjupaik" · Oratoorium o suurim vokaalsümfooniline teos o Händel ,,Messias" koor ,,Hallelujah" · Passioon o koorile, solistidele, orkestrile o sisuks Kristuse kannatused
· välditi juhuslikku, segast, korratut, · toetuti antiigile, · töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima, · kunstis tõmmati range piir 'kõrge' ja 'madala' vahele. Klassitsism muusikas: · püüti luua selge ülesehitusega teoseid, · kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud, · erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaatallegro vorm, · tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud Haydn, Mozart ja Beethoven. Vormid ja zanrid: · Sonaadivorm- muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. · Rondovorm- vorm, mis algab ja lõpeb refrääniga, · Sümfoonia- 4 osaline. 1 osa on tavaliselt kiire, 2 osa aeglane, 3 osa menuett või skertso ning 4 osa on kiire. · Klassikaline sümfoonia- on 4-osaline sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, · Sonaat- kas 3 või 4-osaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile
kiirelt laineid lööma hakkavad. Paljud hariduse omandanud oleks kindlasti ka selleta suurepärase musikaalse tajuga, kuid nende valik on olnud veidi teine. Samas kõvas muusikakoolis õppimata pead sa siiski läbinud olema mingisugusegi kursuse muusikavallas, kas siis omalkäel või kellegi teise käpa all. Seega mingilmääral peaks inimene, kes peab end või keda peetakse muusikuks, olema kursis muusika algtõdedega. Selle nurga alt ainult talendist ei aita. Wolfgang Amadeus Mozart oli oma-ajastu suurim muusik, kelle geniaalsust hakati hindama alles hiljem. Väga noores eas suurepäraseid teoseid loonuna, tõusis ta üsna kiirelt kuumade-prospektide hulka. Tõsi, algselt kirjutas Mozart vaid teiste teoseid ümber ning seda oma isa käe all, kes võis ka neid oma käe järgi kujundada. Mozarti tõeline geniaalsus avaldus aga hiljem, 15ndates eluaastates, mil avanesid ka uksed suur- muusikute sekka. Fakt, et Mozart oli ülimalt talendikas on tuntud, kuid pahatihti jääb
sugugi mitte ainult visuaalset pärilikkust. Mõni inimene on vanematelt rohkem pärinud, mõni vähem aga üldjuhul oleme me kõik oma vanemate ja nende vanemate koopiad. Iga päev kohtume me sadade ja vahel ka tuhandete erinevate inimestega. Kui me näeks nende vanemaid, siis üsna tõenäoliselt leiaks me neis midagi sarnast, kuid on olemas ka sarnasusi mida me ei pruugigi esmakohtumisel märgata. Üheks neist võib olla musikaalsus ja üheks üsna heaks näiteks on Wolfgang Amadeus Mozart. Kuid kas Mozart päris musikaalsuse oma isalt või oli tegemist hoopis juhusega ja pärilikkusel polnudki nii suurt rolli? Mina kaldun arvama et me mingil määral pärime midagi vanematelt ent Mozarti puhul oli tegu pigem juhusega, kuna tema isa oli helilooja ja Salzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ehk siis Mozartil oli kodus selle aja parim muusikaõpetaja. Olen enam kui veendunud, et isegi kui Mozart poleks tahtnud muusikuks
Koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Algusesse võib lisanduda sissejuhatus ja lõppu coda.Sonaadivorm on aluseks sonaaditsüklile. Variatsioonivorm- Ühest teemast(A) tehakse teisendid ( ), mängitakse: · Kes (oli ) on: Stradivari- oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Paganini- oli maailma kõige suurem viiulimängija. C. Monteverdi- oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. L. Mozart- W.A.Mozarti isa Leopold Mozart, kes oli Euroopas tuntud viiulimänguõpiku ja paljude muusikateoste autor. Viini klassikud- Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid: Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria; Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria; Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Võimas rühm- oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte
eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Pilte... Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõlukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal Välislingid Riina Luik; Annely Peebo kuldne kesktee Annely Peebo; mezzosoprano Maris Meiessaar; Annely Peebo: õnn on meis alati olemas Viited Annely Peebo; Wikipedia; 2012 Laverdi; Annely Peebo; 2008 Annely Peebo; EPL artikkel; 2011
HELILOOJAD: Christoph Willibald Gluck tegi tõsiseid oopereid "orpheus ja eurydike". Tegevus: muutis ooperite ülesehitust, lõi ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene, loobus da.capo aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koor ija balletis funktsiooni, hakkasid sekkuma tgevustikku, lõi avamänguWOLFGANG AMADEUS MOZART muusikalise hariduse sai isalt, kes oli õukonna kapellmeister ja viiuldaja. klaverit hakkasm ängima neljaselt, viiendast on pärit esimesed loomingud, ka esimene kontsert. isa oli auahne ja koormas teda ja tema õde tööga. tegutses viinus muusikaõpetajana, abiellus ja tutvus haydiniga, kellest sai talle eeskuju. esimene kvartetikogu pühendusega haydinile. haydini peeti ikkap aremaks, mozarti muusikat peeti liiga järsuks ning keerulieks.
-19.sajand Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis . Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Keskusts olid Pariis, Viin , London. Selle perioodi muusikat iseloomustab lihtsus, selged vormiskeemid, tasakaalustatus, vaba lühikestest dissonantsidest ning isikupära pidi olema särav. Väga tähtsal kohal oli andekus ja haridus. Anti välja muusikaõpikuid ning arenes noodotrükk, muusikaajakirjandus ja tekkis muusikakriitika. Kujunes välja klassikalise orkestri koosseis: keelpilid, puupuhkpillid ja vaskpuhkillid.
Retsentsioon ,,Figaro pulm" Käisin vaatamas ooperit W.A. Mozarti ooperit ,,Figaro pulm", kuna avanes võimalus saada kultuurielamuse eest ka kergelt hinne. Nagu juba enne mainisin, siis ooperi heliloojaks on Wolfgang Amadeus Mozart, muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp ning lavastajaks on lätlanna Indra Roga. Peaosatäitjat Figarot kehastas Vanemuine ooperilaulja Atlan Karp ning tema armastatut Susannat kehastas Pirjo Püvi. See oli mu esimene elamus ooperivaldkonnas. Olen küll eelnevalt televisioonist mõnikord jälginud mõnda ooperit, kuid positiivseid emotsioone ei ole siiani see minus väga tekitanud, kuna ooper on tundunud kõrk, külm ja emotsioonitu. See teos pakkus aga rohkem huvi, kuna
Ranged ja lihtsad. Muutused muusikas · Rajati muusikaühingud · Avalikud kontserdid · Palgalised orkestrid · Heliloojatelt hakati tellima teoseid · Tähtsustus vabahelilooja staatus · Muusikaõpikute ja nootide kirjastamine · Muusikas selged vormiskeemid · Meloodia lihtne ja korrapäraselt liigendatud · Domineerib homofoomiline faktuur 3 tähtsat heliloojat: Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven Joseph Haydn (1732-1809) ELU · Klassitsistliku stiili esimene suur meister · Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias, Rohrau külas · Alustas Viinis Toomkiriku kooripoisina. Sealt sai tasuta ülalpidamise ja algteadmised muusikast · Peale häälemurret vallandati- töötas Viinis tänavamuusikuna, andis tunde, oli klaverisaatja ja teener · Haydn alustas heliloominguga 30
Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu. Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis. Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga. Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres". Marko Matverega juhtinud 2002.aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Ta on teinud kaasa muusikafilmis ,,Les leçons de ténébres" (Arte ja France 3). Pildid Annelyst Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre,, Giuseppe Verdi "Rigoletto,, Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõulukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal. Jõuluöö- http://www.youtube.com/watch?v=cgdYNa0meNw Eurovisioon 2002- http ://www.youtube.com/watch?v=tXTR3oPrVXI Välislingid Riina Luik; Annely Peebo kuldne kesktee, postimees, 16. november 2009. Annely Peebo: professionaalid ei nuta / ajakiri Naised 25. jaan.
..“ „Kyrie“ (prantsusekeelne, hoogne) C. Janeguin „Lindude laul“ (mees-naine läbisegi, tiristamine häältega) C. Monteverdi „cantate Domini“ (alguses korduvalt „cantate“) J.S. Bach Kantaat nr. 147 (orel alguses ning siis koor) G.F. Händel oratoorium „Messias“ halleluuja (koor karjub halleluuja) J. Haydn oratoorium „Aastaajad“ „Suvi“ koor nr. 17 (torm, väike trummipõrin) W.A. Mozart Reekviem 1. osa (pikk, aeglane, sünge sissejuhatus)(film) L. Van Beethoven IX sümfoonia finaal (võimas koor karjub, euroopa hümn) R. Wagner ooper „Tännhauser“ vaikne meeskoor, kasvab M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ lõpukoor trummid P. Tsaikovski ooper „Jevgeni Onegin“ koor tütarlaste koor(lgus rahulik, ei laulda) Solist J.S Bach Ganoud „Ave Maria“ (aeglaselt ave maria, naine) G.F
Mozartil oli ebatavaline muusikaline mälu, suurepärane muusikaline kuulamine ja ülekeev loominguline fantaasia. Tema andekus viis ta kuninga õukonda, kus ta oli armastatud ning lisaks kirjutas ta ooperi ,,Võluflööt" rahvateatri jaoks, mis pälvis koheselt rahva heakskiidu. Kuid Mozarti priiskav eluviis ja ta kontrolliv isa viisid ta masendusse ning ta haigestus ja suri. Tema viimase teose ,,Reekviemi" aitas tal valmis kirjutada Salieri. Kuid Mozart oli oma elu viimastel päevadel võlgades ning sellepärast ta maetigi ühishauda. Rezissöör Milos Forman F. Murray Abraham Antonio Salieri Tom Hulce - Wolfgang Amadeus Mozarti Elizabeth Berridge - Constanze Mozart (Mozarti naine) Roy Dotrice - Leopold Mozart (Mozarti isa) Sellist tüüpi muusika/ajaloo filmid pole minu maitse, kuid see film oli üllatuslikult hea. Samas pidigi hea olema, kuna see film on võitnud 8 Oskarit. Kuid siiski mõned asjad häirisid mind selle filmi juures.
aastal Firenzes lavastatud ''Daphnet'' Selle ooperi autoriks oli Jacopo Peri. Nimetus ,,ooper" võeti kasutusele 17.sajandi keskel, varem kasutati mõistet ''muusikaline draama''. Esimeste ooperite etendused toimusid esialgu õukondades. Avalikke ooperiteatreid hakati ehitama 17.sajandil, esimene ooperiteater rajati 1637.a. Veneetsias. Ooperi ,,isaks" peetakse heliloojat Claudio Monteverdit. Oopereid on läbi aegade kirjutanud järgmised heliloojad: Giuseppe Verdi, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven Maailmakuulsad ooperid on: (autor ja teos) ,,Don Giovanni'' Wolfgang Amadeus Mozart, ,,Võluflööt'' Wolfgang Amadeus Mozart, ,,Carmen'' Georges Bizet. Maailmakuulsaid ooperilauljaid: Luciano Pavarotti, Maria Callas Kuulsaid ooperidirigente: Wilhelm Richard Wagner, Leonard Bernstein
MUUSIKA NAISHÄÄLED 1. Koloratuursopran - Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ 2. Lüüriline sopran – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Figaro pulm“ 3. Subrett ehk operetisopran – Johann Strauss, operett „Nahkhiir“ 4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1
) töötlus-heliteose pingestatud keskosa, kus arendatakse variatsioonivorm-põhineb teemal, millele järgnevad teemasid teisendid ehk variatsioonid rondovorm-peateema ekspositsioonis ja repriisis pärast lõpupartiid uuesti kordamine 7.Leia helilooja: (4)7.Leia helilooja: Don Giovanni- Mozart Reekviem- Mozart Lahkumissümfoonia- Haydn sümf. "Eroica"- Beethoven Väike öömuusika- Mozart Pateetiline sonaat- Beethoven sümf."Rõõmule"-Beethoven Keelpillikvartetid- Haydn Muusika muutus?? Barokk Klassitsism · tugev kirikulaadide järelmõju · funktsionaal harmoonia
12. Klassitsismiaja ja barokiaja ooperi erinevused.(barokiajal kirjutati tõsiseid ajaloo-teemalisi oopereid, klassitsismiajal kergemaid, kaasaja elust-olust peamiselt) 13. 4 fakti Mozarti elust. 14. Nim. Mozarti 3 kuulsamat ooperit, jut.lühidalt nende sisu. 15. 2 fakti Mozarti sümfooniatest. 16. Kas ,,Väike öömuusika" on kammermuusika valdkonda kuuluv teos ja mis koosseisule ta on kirjutatud? (jah, kammerorkestrile). 17. Kus sündis Mozart, Beethoven? 18. 2 fakti Beethoveni loomingu iseloomustamiseks.. 19. Mis oli Beeth. lemmikpill? 20. 3 viini klassiku nimede õigekiri. 21. Mitu sümfooniat kirjutas Beethoven? 22. 2 fakti kummastki kuulsamast sümfooniast. 23. Nim. Beethoveni 2 vokaalteost. (ooper Fidelio, missa Missa solemnis(pidulik missa)) 1. Õukond ja kirik polnud määraval kohal, muusikaühingud hakkasid korraldama avalikke kontserte,
1749. Aastal algas tal häälemurre ja ta ei saanud kooris laulmist enam jätkata ning hakkas otsima tööd vabakutselisena. Ta pani end proovile mitmel alal: muusikaõpetajana, tänavamuusikuna ja hiljem ka Nicola Porpora teenrina. Lõpuks oli Haydn krahv Morzini alluvuses kapellmeister. Tema ülesanne oli juhatada krahvi väikest orkestrit ja kirjutada sellele sümfooniaid. Hayden tundis ka Mozarti. Nad kohtusid esmakordselt aastal 1784. Mitmete sõnul mängisid Haydn ja Mozart mõnikord koos keelpillikvartetis. Haydn oli Mozarti teostest vaimustuses ning rääkis neist kiitvalt ka teistele. Mozarti austust Haydni vastu tõestab aga kogumik Haydnile pühendatud kuuest keelpillikvartetist, mida tuntakse tänapäeval "Haydni kvartettidena". Haydnil oli tugev huumorimeel, mida on kuulda ka tema teostes. Haydnil oli palju sõpru ning teda tunti enamjaolt kui õnnelikku ja loomult rõõmsameelset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
