Järgmine tüüp: A. Gesell (1880-1961). Oli Stanley Halli õpilane, aga tema vaateid ei jaganud, ehk siis seda, et ontogenees fülogeneesi kordab. Uskus, et areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. "Küpsemisteooria" autor - bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse küpsemiseks. Tema peamine väide seisnes selles, et ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulise tähtsusega. Tema huvid: motoorika ja taju areng. Seda ta pidas normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Innovatsioonid metodoloogias aitasid areneda uurimistöödel. Järgmine aste - koolkondade kujunemised (1914 - 1927). Olulised punktid: 1) rajatu alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile 2) arenes välja etoloogia ja sotsioboloogia (Lorenz, Dawrin, Tinberger) 3) arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast (onto-fülo suhe), sisse
(nt. kui saada lapsena hammustada koeralt siis tekib ka hiljem elus kartus koerte ees). Hipokampus mängib võtmerolli õppimises ja uue mälu tekkes ning seostab kogemusi eelnevate kogemustega. Ajukoor – evolutsiooni mõttes kõige uuem süsteem, kolmas aju kiht ehk primaatide aju; mõtlev aju ehk enesejuhtimise allikas (aju töö teadvustamine – suunata mõtteid); spetsialiseerunud piirkonnad: ● Otsmikusagar (frontal lobe) – enesejuhtimise keskus, kõne motoorika keskus (vasak ajupoolkera, Broca kõnekeskus), peegelneuronid (empaatia, imiteerimisoskus); areneb kõige pikemalt ● Kiirusagar – tajude ja aistingute keskus, ruumiline taju, liikumiste koordineerimine ● Kuklasagar – nägemisinfo töötlemine (värvid, kujud, liikumine) ● Oimusagar – kuulmise keskus, vasak pool on kõnest aru saamise keskus (Wernicke keskus) ● Väikeaju – lihaste ja tasakaalu reguleerimine
Sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem avaldavad vastupidist toimet mõnedes organites (nt süda), kuid samasuunalist mõnedes organistes, nt süljenäärmed. Kui on aktiveeritud parasümpaatiline närvisüsteem, siis on rahuloluseisund. Lihtsalt oled. Sümpaatilised ja parasümpaatilised toimed: Mõlema erutusefektid on suures osas vastassuunalised. Sümpaatiliste närvide äriitus südame löögisageduse ja löögimahu suurenemise, soole motoorika pidurduse ja bronhide lõõgastumise, para sümpaatiline innervatsioon aga vähendab südame löögisagedust ja kontraktsioonijõudu, elavdab soolemotoorikat ja kontraheerib bronhide silelihaseid. Füsioloogilistes tingimustes on enamasti parasümpaatiline innervatsioon. Et ellu jääk, peaks peamisel olema parasümpaatiline innervatsioon ülekaalus. Muidu oleks elundite töö kogu aeg üleintensiivne. Hüpotalamus Peaaju osa, mis ei ole teravalt piiritletud
★ Sümpaatilise NS ülesandeks on organismi mobiliseerimine, et energiavarusid ja muid ressursse kasutataks liigutustegevuse paremaks täitmiseks - pupilli laienemine, bronhide laienemine, - hingamine kiireneb, südame kokkutõmbed kiirenevad ja tugevnevad -> sellest tuleneb vererõhu tõus - südame veresoonte laienemine, kopsu veresoonte laienemine - kõhuõõne elundite ja naha veresoonte ahenemine - mao sooletrakti motoorika pidurdub - maksast ja põrnast paisatakse seal deponeerunud veri ringlusesse - glükogeeni töödeldakse enam ümber glükoosiks ja vere glükoosisisaldus suureneb - suureneb adrenaliini produktsioon neerupealistes, suureneb higinäärmete töö - ainevahetus kiireneb, skeletilihaste ja KNSi töövõime suureneb - lõõgastuvad kusepõie lihased ja sfinkterlihastes tekib kontraktsioon - see soodustab põie täitumist
Järk-järgult uuesti piimasöödale. Lamav vasikas – algul ainult veeniravi, pärast naha alla või kõhuõõnde. Kui ise imema hakkab, siis tasapisi piimale tagasi koos piimhappebakteritega ja toitainete lahustega. 17. Vatsaseede muutused seoses söötmisega Igasugune söötade ja söötmise muutus tekitab vatsa tasakaalus nihkeid, mis väljendub vatsa „stressis“ ning seeläbi lihtsas seedimatuses mingi ajaperioodi jooksul Veiste seedimatus – vatsa võrkmiku motoorika häired: vatsaseina haigused (innervatsiooni häired, kus sööta ei suudeta transportida; vatsa-võrkmiku fermentatiivsed häired - mikrobiaalsed ja biokeemilised. Tunnused: vatsa töö häirumine, isu langus, piimatoodangu langus, roojamise ja roosa muutused, lehma väliskuju muutused. 18. Subkliinilise vatsaatsidoosi tekkepõhjused ja areng Atsidoos – vatsa pH langemine alla füsioloogilise normi pärast kergesti seeduvate süsivesikute söötmist, sest:
0-1 peamine sotsiaalne kontakt ema või hooldajaga murelikud häälitsused usaldus elu tagava hoolitseja vastu, sealhulgas ka toitmise suhtes lseseisvus vs. häbi ja kahtlus 1-2 peamine sotsiaalne kontakt vanematega potil käimise õppimine "kinnihoidmine" ja "lahtilaskmine" iseseisva tahte tekkimine lnitsiatiiv vs süütunne 3-5 peamine sotsiaalne kontakt tuumikperega tekivad Oidipuse tunded areneb keel ja motoorika tekib südametunnistus, millest saab tegude ajendite hindaja Edukus ja usinus vs alaväärsus 6-puberteet peamine sotsiaalne kontakt väljaspool kodu eakaaslaste ja õpetajatega kooliajal oskuste ja teadmiste hindamised ldenditeet vs rolliähmasus Noorukiiga peamine sotsiaalne kontakt eakaaslastega mis, kulmineerub heteroseksuaalsetes sõpruses psühholoogiline moratoorium täiskasvanulike kohustustele identiteedikriis
Kui on kahjustatud dopamiinsed süsteemid, võivad kaasneda haigused, kus liigutused on häiritud. See mõjutab liigutuste kontrolli, asendeid, eeleolu, positiivseid kinnitusi, sõltuvussuhteid. Dopamiin on oluline õppimisvõime tagamisel. See kinnistab õppimist. Selle ainega seotud haigused on eelkõige Parkinsoni tõbi. GABA ehk gamma-amino-võihape, on samuti pidurdava toimega. See mõjutab rütmilise aktiivsuse tekkimisega ning on seotud motoorika kontrolli, nägemise, ärevuse regulatsiooni ning korteksiga(!). glutamaat, võimendab ja ergastab õppimist ja mälu norepinefriin on erutava toimega mediaator, mis on seotud tähelepanelikkuse, emotsioonide, une, õppimise, meeleoluga. serotoniin seondub une, meeleolu, isu, kehatemperatuuri, valu, agressiivsusega, impulsiivsusega, depressiivsusega ning suitsiididega (,mille puhul serotoniini tase on häiritud).
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
7) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired inimese elustiilile ning suhtlemisele pusivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. Näiteks isiksuse düssotsiaalsus 8) Vaimne alaareng mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid (tunnetust, kõnet, motoorikat, sotsiaalset suhtlemist) iseloomustab madal arenguaste. 9) Psühholoogilise arengu häired algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tunde eluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms. 110. Millised on foobia erinevad vormid? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm objekti või situatsiooni ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Foobia erinevateks vormideks on lihtfoobiad, agorafoobia ja sotsiaalfoobia. Lihtfoobia piirdub väga konkreetse objekti või situatsiooniga. Levinud on näiteks hirm
Millised on sagedasemad EA probleemid? · Kehatemperatuuri hoidmine · Toitmine · Osteopeenia · Nägemine · Kuulmine · EA aneemia ja hüprbilirubineemia · Respiratoorsed · Neuroloogilised Milles seisnevad EA toitmisprobleemid? Põhjend a. Laps on sonditoitmisel, sest sündides EA pole imemisrefleksi . Esimesel eluaastal oht postnataalsele kasvupeetusele. Kirjelda kaasasündinud reflekside mõistet-olemust. Lapse motoorika areng toimub järk-järgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole. Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid. Vastsündinud peavad kohanema peamiste eluprotsessidega. Selleks on neil kaasa sündinud hulk reflekse, mis kohanemist lihtsustavad. Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 3-4 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike,
Sellel võib olla mitu põhjust, aga seos võib täielikult puududa. 21. Kimalaste toitumiskäitumise adaptiivsuse tõestamine mitte-eksperimentaalsel viisil. Vaatluse tulemus: sõltumata toidutaime liigist, koguvad kõik kimalased ajaühikus keskmiselt ühepalju nektarit. 22. Etoloogia spetsiifilisi probleeme. Vähe erialazargooni. Inimeste kohta käivate sõnade kasutamine loomade kohta omistab neile teistsuguse tähenduse. Oht kalduda antropomorfismi. KÄITUMISE MOTOORIKA. 1. Erinev liikumine käitumiste peamise erinevusena. Erinev käitumine erineb põhiliselt liigutuste poolt, mida neisse kaasatakse. 2. Refleksid. Näiteid refleksidest (põlverefleks, kratsimisrefleks). Refleksid vajavad ärritajad välismaailmast, aga toimivad peale seda automaatselt. Kasutatakse kohati vaid väheseid lihaseid. Kui põlve pihta lüüa, siis refleksi toimel jalg võpatab korra. 3. Reflekside põhiomadused, nende põhjused.
3. Keemilised ärritused, mida tekitavad käärimisel ja roiskumisel tekivad gaasid, happed, alused ja toksilised ained. 4. Nakkushaiguste tekitajad, eksogeense päritoluga mürgid ja ravimid. Peristaltika nõrgenemise põhjused: 1. Mehaaniliste ja keemiliste ärritajate puudumine 2. Neurogeensed häired (kroonilised soolepõletikud retseptoorse aparaadi erutatavus langeb). Peristaltika nõrgenemisel tekib kõhukinnisus e. obstipatsioon (obstipatio). Olulisem jämesoole motoorika muutus nagu diarröa puhulgi. Jämesooles toimub vee tagasiimendumine ja roojapallide formeerumine. Kõhukinnisuse korral intensiivistuvad roiskumine ja käärimine. Loomadel kaob isu, muutuvad loiuks ja sooltes esineb meteorismi. Obstipatsioonid tekitavad sooleseina veresoontes staasi, laienenud veresooned võivad lõhkeda. AUTOINTOKSIKATSIOON Enesemürgistus e. autointoksikatsioon tekib: 1. Iileusseisundi puhul, kui areneb soole nekroos.
Neeupealise säsi produtseerib adrenaliini. Avaldab samasugust toimet nagu sümptaailise NS: · Südametegevus kiireneb · Laienevad skeletilihaste, aju veresooned ja südame pärgarterid, kuid ahenevad naha ja teiste siseelundite vererooned, va süda. · Hingamine kiireneb, bronhid laienevad, paraneb kopsude ventilatsioon ja hapniku varustus · Silmaava ehk pupill laineb · Karvad tõusevad püsti · Seedenäärmete talitslus pidurdub, seedeelundite motoorika samuti. · Vere glükoosi tase tõuseb, lipolüüs intensiivistub (rasvkoe lammutamine) · Vere hüübimine kiireneb. 15. Kõhunäärme sisesekretoorne talitlus. Vere glükoosisialduse regulatsioon. Suhkurtõbi. Kõhunääre produtseerib 4 hormooni- glükagoon, insuliin, stomatostatiin, pankrease polüpeptiid. Glükagooni produtseerivad A rakud, insluiini B rakud, somatostatiini D rakud, polüpeptiidi PP rakud.
Enneaegsed Sündinud enne 36GN o < 32GN, < 29GN o < 2500g väike, < 1500 väga väike < 1000 üliväike sünnikaal 0,8-1% elussündidest <1500g, 3% kõigist Arengu ennustajaks ajukahjustuse olemasolu, kodune keskkond Mitmed riskitegurid (bioloogiline, sotsiaalne) Arenguprobleemid 40-50% Enneaegsete arenguprobleemid Lapsed kasvavad probleemi sisse Tulemus mõjutatud varasest terviseseisundist Kognitiivsed võimed, motoorika ja keel/kõne o tähelepanu, visuomotoorsed võimed õpiraskused o klassikordajad, HEV käitumisprobleemid sotsiaalsed suhted kaugmõjude kohta vastakaid tulemusi o käitumisprobleemid, riskivalmidus o lähedussuhted, stress o haridustee lühem Fenüülketonuuria levimus 1:15 000 häiritud fenüülanaliini ainevahetus kahjustused kognitiivses arengus (EFd)
tahetakse, mis maine meil on. Näeme ka, kui palju vajaminevaid inimesi turul saadaval on. PERSONALI VALIK Kandidaatide sõelumine Kandidaatide hindamine kui hästi sobib inimene selle tööga, mida ta tegema peaks hakkama ja kui hästi sobib ta organisatsiooni/meeskonnaga. Personali testimine: Võimete testid nt kognitiivsete võimete test (IQ test, reeglina ei kasutata), mehaaniliste võimete test (kas inimene tunneb füüsika, mata konsrtukte jne, kui inseneri vaja), motoorika test (kui kiiresti ja täpselt mingit ülesannet lahendatakse), sensoorne test (kujundlik mõtlemine, ruumitaju, nt joonestaja töö puhul) Tööalase vilumuse testid kui hästi inimene tunneb tööd. Nt võtame toimetusse tööle korrektori, vaatame kui kähku ta parandab ära kirjavigadega teksti. Nt poemüüja tahab poodi tööle, pannakse kassasse ja testostjad vaatavad, kuidas ta kassas hakkama saab. Nt antakse ette mingi majanduslik situatsioon, personalijuhile
ruhma. (2) IQ 40 - 54 mõõdukas alaareng. Puudujäägid ilmnevad varakult, keelelised ja motoorsed oskused on eakaaslastest maas, suudavad küll tootada lihtsatel kohtadel, kuid vajavad juhendamist kogu elu jooksul, umbes 6% alaarengu juhtudest. (3) IQ 25 - 39 raske alaareng, selliseid inimesi on umbes 3% alaarengu juhtudest ning nad on võimetud ise toime tulema. (4) IQ alla 25 sugav alaareng (1%). Nad ei suuda enda eest hoolitseda ja vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad. Juhan Tork 1889-1980 Juhan Torki doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) on Eesti psühholoogia kõige väljapaistvaim saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. Mitmed selle uurimuse ideed on uudsed veel ka tänapäeval. · Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti konkreetses populatsioonis? Kas intelligentsuse määramisel on mõjuvaks teguriks pärilikkus või keskkond? Teadlased on
paiknevaid tuumi Tahtele alluvus Alluvad tahtele, Tahtele allumatud Tahtele allumatu samuti mittetahtlikud refleksid. Vöödilisus Ristvöödilisus Mittevöödilised Ristvöödilisus FUNKTSIOON: Kõik tahtlikud Siseorganite Südame liigutused motoorika kontraktsioonid Kõikidele elusatele rakkudele on iseloomulik membraani potentsiaali olemasolu, kuid ainult erutuvate kudede rakud (närvi- ja lihasrakud) on võimelised suuresti muutma ioonide juhtivust läbi membraani vastusena ärritajale nagu see toimub aktsioonipotentsiaali korral. Membraanipotentsiaal tuleneb sellest, et Naatriumit on väljas palju ja Kaaliumit sees palju. (Na/K pump). 3 Na välja, 2 K sisse
Selle rühma aritmeetilised vead liituvadki sageli spatsiaalse ja visuaalse düsorganisatsiooniga: read ja veerud segunevad algoritmis, tehtemärgid loetakse valesti jne. Matemaatiliste põhitõdede valdamise puuded põhjustavad siiski enamuse vigadest. M. Pevzner (1966) püüab oma uurimustes eristada esmast arenguakalkuuliat teisestest matemaatikaraskustest. Autori andmetel on arenguakalkuulia puhul kiiru-kuklasagara kahjustus, mille tagajärjel ei arene ruumianalüüs ja -süntees ning motoorika. Sellistel lastel on raske osaleda liikumismängudes, joonistada, voolida, kujutlused hulkadest ei kujune. Koolis ilmnevad peamised raskused arvutamisel ja kirjutamisel, ruumikoordinaatide eristamisel. Esmase akalkuuliaga lapsed saavad küllaltki hästi aru kõnest, sh. metafooridest, vanasõnadest ja alltekstidest, raskused võivad ilmneda pildiseeria analüüsimisel. 1 Tsehh L
maksast ühissapijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e. pankreasest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisanduv soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Peensoole motoorikat ning eritumist reguleerivad osaliselt humoraalsed tegurid (hormoonid), kuid peamiselt siiski toidumassi põhjustatud lokaalsed refleksid. Kui toidumass venitab soolt, stimuleeritakse sooleseina retseptoreid ja algab reflektoorne motoorika. Seedetegevuse kiirust mõjutab autonoomse ns üldseisund. Parasümpaatikus kiirendab, sümpaatikus aeglustab soole eritumisfunktsiooni ja motoorikat. Kriisiolukorras on sümpaatikuse toime aktiviseerunud ja seedetegevus aeglustub. Oksendamise abil vabaneb organism ärritavast maosisaldisest. Okserefleksi võivad vallandada ka muud, mitte seedekanalist pärinevad ärritid. Okserefleksid reguleerib piklikajus paiknev oksendamiskeskus. Oksendamisele eelneb sageli iiveldus ja rohke süljeeritus.
Laudkõva kõht? Vaagen ja häbemeluu Vaatle Turse? Hematoom? Tahtmatu urineerimine (verine?) või roojamine? Katsu Valu väljendus kompressioonil? Ebastabiilsus? Jalad Vaatle Naha värvus? Välised vigastuse tunnused (naha marrastused, haavad)? Hematoomid? Tursed? Ebaloomulik asend jäsemel? Luuotsad nähtaval – lahtine murd? Motoorika ja Kas motoorika on olemas (lasta liigutada varbaid ja jalaliigeseid – verevarustuse liigutamine takistatud)? kontroll Kas verevarustus on olemas (katsu jäsemetel pulsse)? Kapillaaride taastäitumise aeg: normaalne < 2 sekundit > aeglustunud? Kas tundlikkus on olemas (varbaid näpistada), refleksid (eriti Babinski refleks)? Delegeeri Lahastamine/immobiliseerimine Käed Vaatle Naha värvus?
adrenaliini ja noradrenaliini. Suurem osa veres ringlevast noradrenaliinist on neuraalset päritoluja tuleb sümpNS lõpmetest. Välis- ja sisekeskonna stressorite mõjul stimuleeritakse tugevastinoradrenaliini ja adrenaliini nii adrenomedullaarset kui ka sümpaatilist sekretsiooni. Mõlemad kattehoolamiinid tõstavad südame aktiivsust, ahendavad veresooni sisuse piirkonnas ja laiendavad lihaseid varustavaid veresooni. Peale selle pidurdab gastrointestinaalne motoorika ja laienevad bronhid. · Kilpnääre ja kõrvalkilpnääre. Kilpnäärme follikulaarsed ja parafollikulaarsed rakud ja nende poolt produtseeritavad hormoonid. Kn e. türeoidnääre(suurim endokriinnääre, rikkaliku verevarustusega) paikneb kaelal hingetoru 4 ülemise kõhre eesmisel küljel. Koosneb vasakust ja paremast külgsagarast ja püramiidsagarast. Kn on kilpnäärmefollikulid (ümarad põiekesed, mille sein on ühekordne kiht kuupepiteeli rakke
Brevitoksiinimürgistust on võimalik segi ajada kaladest põhjustatud tsiguatoksiini mürgistusega. Toksiini molekulid on ebastabiilsed nii tugevas happes (pH<2) kui ka leelises (pH>10) 28. Etanooli toksilised toimed. KNSi depressant Anksiolüütiline, sedatiivne toime Uni Üldanesteesia Kooma Surm Etanooli akuutne toime KNSi Meeleolu tõus Kontrollimatud meeleolu muutused ja emotsionaalne labiilsus. Motoorika ja koordinatsiooni häired Otsustusvõime häired Võib kaasuda vägivaldne käitumine Etanooli krooniline KNSi Aju kahjustus, valgeaine ja hallaine kadu, eriti otsmikusagaras. Aluseks on etanooli otsene toksiline toime, toitumishäired, vitamiinide defitsiit ja rakkude kahjustus võõrutuse ajal. Etanooli toime kardio-vaskulaar süsteemile Etanooli väikeste (1-20 g/p) ja mõõdukate koguste (21-40 g/p) tarvitamine vähendab
koguvad kõik kimalased ajaühikus keskmiselt ühepalju nektarit. Järeldus: kimalaste erinev toitumiskäitumine on põhjendatud. Etoloogia spetsiifilisi probleeme. Tavakeelseil mõistetel mõnikord väga spetsiifiline, piiratud sisu: “funktsioon” tähendab käitumisökoloogias mingi käitumisvormi bioloogilist eelist (ja ainult seda). Inimeste käitumisest laenatud mõistetel loomade puhul tihti erinev sisu ning oht eeldada, et loomad käituvad inimestele sarnastel põhjustel. 2.KÄITUMISE MOTOORIKA. Erinev liigutuste keerukus käitumise peamise erinevusena. Käitumised erinevad liigutuste poolest: 1)Gepardi äkksööst – osalevad peaaegu kõik kehalihased 2)kameeleoni silma liikumine – osalevad üksikud spetsiifilised lihased 3)refleksid – lihtsaimad liigutused, kus enamasti osaleb mõni tunderakk, mis 2-3 närviraku abil on ühenduses üksikute lihaskiududega (silmapilgutus, iiriserefleks, põlverefleks). Reflekside olemus. Näiteid refleksidest (põlverefleks, kratsimisrefleks)
F8- normintellektiga lapsed, kellel on spetsiifilised häired, justkui oleksid spetsiifilised raskused . Lugemis- kirjutamis-arvutamisoskuse omandamine oluliselt häiritud. -segatüüpi häire puhul on probleem kõigis valdkondades aga ei saa aru, milline probleem on primaarne. -täpsustamata häirest soovitatakse hoiduda, sest sinna alla käivad sellised häired, mida ei saa mujale klassifitseerida. F83: spetsiifilised õpivilumused + kõneareng + motoorika koosesinemine. Õpiraskuste käsitlused Eestis. Eestis Riigi tasemel õpiraskusi defineeritud ei ole Eri spetsialistidel üsna erinev nägemus - Avaldumisest - Põhjustest - Sekkumisest Laialt levinud nn tavakäsitlus NSVL-s: vaimse arengu peetus (VAP) - sellest arenetakse välja (ka Lääne riikides arvati esialgu nii)
8. Vaimne alaareng Mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid iseloomustab madal arenguaste 9. Psühholoogilise arengu häired Algavad alati imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju ja motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10. Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja Siia alla kuuluvad aktiivsus- tähelepanuhäire, tundeeluhäired kiindumishäired jms. Depressioon Põhisümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Lisaks ilmnevad tähelepanu ja keskendumisvõime langus, alanenud enesehinnang, süü- ja
Lukutiosa: ühekihiline prismaatiline epiteel, limaskesta päriskiht, limaskesta lihaskiht ja lihaskest sarnased läviseosaga PEENSOOL Kõige pikem ja olulisem seedetrakti osa, mida anatoomiliselt jaotatakse kolmeks osaks: Kaksteistsõrmiksool e duodeenum Tühisool Niudesool Peensool täidab toidu keemilise töötlemise, motoorika, sekretsiooni ja toitainete imendumise funktsioone Olles peamiseks imendumisalaks on peensoolel selleks vastav pinnaehitus, mis suurendab limaskesta pindala Peensoole seina moodustavad limaskest, lihaskest ja serooskest Limaskest Limaskesta moodustavad ühekihiline prismaatiline epiteel, limaskesta päriskiht, limaskesta lihaskiht ja submukooskiht Limaskesta pind on iseloomuliku väljanägemisega tänu tsirkulaarkurdudele, hattudele ja krüptidele
rhytmically axentreated poetry -rütmiliselt aktseteeritud poeesia.] Mustad diskorid olid välja arendanud rütmilise kiirkõne. Sinna juurde kuulus manipuleerimine heliplaadiga- selle alla pandi viltketas, mis võimaldas plaati mängu ajal käega peatada ja rütmiliselt edasi- tagasi liigutada (inglise k. scratching- kratsimine). Kasutati ka kahte grammofoni- ühel instrumentaalpala, teisel meloodiline laul. Sinna peale rääkis diskor. Diskori rütmilist kõnet saatis trummide ja bassi motoorika, samuti käte plaksutamine, vahelehüüded, naer. Rütmilise kõne teema ei olnud oluline, peaasi, et kõlas efektselt. Stuudiotes hakkasid diskorid endale ise muusikat miksima. Iseloomult on rapmuusika agressiivne. REGGAE Kuuekümnendate aastate keskel levis Jamaical rockmuusika eriliik reggae, mis kujutas endast üheaegselt nii tantsumuusikat kui ka mustanahaliste rahvusliku vabadusliikumise protestiväljendust. Enamik rege- muusikuid tunnustas kohalikku
00018 Refleksinkontinents 00017 Rõhkinkontinents 00019 Sundinkontinents 00022 Sundinkontinentsi risk 00016 Häiritud põietühjendus 00166 Valmisolek piisavaks põietühjenduseks 00023 Kusepeetus 2. klass: seedimine Imendumine ja seedimise jääkainete väljutamine. Kinnitatud diagnoosid 00011 Kõhukinnisus 00012 Tajutud kõhukinnisus 00015 Kõhukinnisuse risk 00013 Kõhulahtisus 00196 Mao-sooletrakti motoorika häire 00197 Mao-sooletrakti motoorika häire risk 00014 Roojapidamatus 3. klass: nahatalitlus Nõristamine ja eritamine naha kaudu. Kinnitatud diagnoosid Praegu puuduvad. 30 Õendusdiagnoosid 2012-2014 4. klass: hingamine Gaasivahetus ning ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Kinnitatud diagnoos 00030 Häiritud gaasivahetus 4. VALDKOND AKTIIVSUS/PUHKUS Energiavarude täiendamine, säilitamine, kulutamine või energiavarude tasa-
Stressi korral olulised kohastumissündroomisneerupealisekoore, HF ja sümpatoadrenaalse süsteemi töö intensiivistumine. Androgeenid- väike kogus tugevatoimelist testosterooni. Neerupealise säsi- adrenaliin ja noradrenaliin. NS + neerupealisesäsi= sümpatoadrenaalsüsteem. Adrenaliini toimel lõhustatakse maksas glõkogeeni. Adrenaliini ja noradrenaliini toimel suureneb südame löögisagedus, tugevneb kontraktsiooni jõud, paraneb erutuvusjuhtivus ja erutus. Seedekulgla toonus langeb, motoorika aeglsutub. Noradrenaliinil tugev veresooni va südame ja töötavate skeletilihaste ahendav toime, perifeerse takistuse suurenemine ja vererõhu tõus. 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Eritumise all mõistetakse ainevahetuse käigus tekkivate jääkide eemaldamist organismist. Eritusfunktsiooni täidavad neerud, nahk, hingamis- ja seedeelundid. Ainevahetusjääkide
on tasakaalu halvem säilimine, aistingute, liigutuste ja asendi tundlikkuse muutumine, lihasjõudluse nõrgenemine, nägemisteravuse langus, asendi muutused kõnnakul. Tasakaalu säilitamine Normaalne tasakaal nõuab kolme eri süsteemi tööd: propriotseptiivset informatsiooni alajäsemetest, kehatüvest ja kaela piirkonnast, visuaalset ümbruse kontrolli ning sisekõrva tasakaaluorgani funktsioneerimist. Oma osa motoorika korrigeerimisel on ka aju basaaltuumade ja väikeaju talitlusel. Tasakaalu säilitamist raskendab lihasjõudluse nõrgenemine eriti vanadel naistel. Kui vanur vaatab alla, halveneb visuaalne kontroll asendi üle ja tagajärjeks võib olla kukkumine. Siiski ei pea kõik kolm süsteemi korras olema. Ühe süsteemi häireid on võimalik kompenseerida, näiteks nägemisteravust või asendi tunnetust. Aju omadust töödelda saadud informatsiooni saab parandada harjutamisega
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
19. saj Euroopas inimene, kes oli kaupmees, ettevõtja, juhib kasusaamise tung. Tänapäeva läänemaailma inimesekäsitlus lähtub aga inimesest kui mingi grupi liikmest – kollektiivinimesest. II.1.2 Tegu Ões Jur. teo mõiste sisustamisel lähtutakse sotsiaalsest elust. Jur. s mõttes on teoks sotsiaalselt oluliste tagajärgede tahtlik esilekutsumine. Õlik tegu võib seisneda ka tegevusetuses. Oluline on seega mitte niivõrd motoorika, kui just psühholoogiline moment – suhe oma käitumisse. Siit tuleneb, et jur. teo mõistega seonduvad tihedalt veel tahte, tahtluse ja kavatsuse mõisted. Ühe Õliku olulisema eriliigina tuleks vaadelda tööd. II.1.3 Ese Ões Esemed on hüved, mis võivad alluda isikupoolsele Õlikule valitsemisele. Objektide hulgas võib eristada kolme põhilist liiki: Õed; vaimse töö tulemused (vaimne looming) ja kehalised objektid (asjad). Õi käsitatakse siinkohal
- Kontseptuaalne praiming – test omab sisulist seost esialgse infoga kuid kujult erinev - Kummagi eest vastutavad erinevad ajupiirkonnad nt – Alzheimeri korral säilinud perseptiivne praiming kuid häirunud kontseptuaalne; kuid nt parempoolse kuklasagara kahjustuse korral väga puudulik sõnade identifitseerimine kuid kontseptuaalne praiming normis Ulatuslik aju degeneratsioon raske Alzheimeri korral: kergemal juhul on taju, tähelepanu, faktimälu, motoorika üsna normaalne, häiritud on värskema info meenutamine ja uue info omandamine, esineb sõnavara vähenemist ja kõnes asendusi Ka tervetel inimestel on uuritud eksplits. Implits. Mälu dissotsiatsiooni ning praimingutüüpide erinevust aju tasandil: - PET uuringud - Eksplitsiitse mälu seotud aktivatsiooni suurenemisega hipokampuses, vasakus prefrontaalsagaras ja mediotemporaalpiirkonnas - Implitsiitse mälu ülesande puhul on registreeritud aktivatsiooni vähenemine erinevates
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond S...
kõhukelmeõõne kõige madalam koht, siis valgub sinna vahel haiguslikke eritisi (verd, mäda), mida sealt on võimalik diagnostilisel või ravi eesmärgil tupe tagumise võlvi punkteerimisega eemaldada. Tupe limaskest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga, näärmeid tupe limaskestas ei esine. Tupes leiduv eritis on emakakaelanäärmete sekreedi, irdunud epiteelirakkude ja veresoonte transudaadi segu. Tupe funktsioonis kopulatsiooni- e. paaritumisorganina etendab olulist osa tupe lihaskesta motoorika. Suguühte kõrgpunktis tekkiva ristluu-emaka sidemete ja retraktorlihaste tunduva lühenemisega kaasneb tupe tagumise võlvi süvenemine, mis kindlustab mehe seemnevedeliku jäägitu mahutamise. Mõnel naisel võib tagumine tupevõlv orgasmis mahutada kuni 100ml vedelikku. Tupe lihaskesta spontaansed e. iseeneslikud kokkutõmbed takistavad seemnevedeliku väljavalgumist, surudes seda emakakaelakanalisse. Tähtis koht tupe funktsioonides on kaitsefunktsioonil. Terve naise tupesekreedis
Kui vaja stiimulit haarata, siis on stiimuli orientatsiooni töötlus täpsem võrreldes olukorraga, kus on vaja stiimulile osutada. Tees: tegevuskavatsus mõjutab visuaalsete tunnuste vahelist võistlust tähelepanu ressursi pärast. Mitte tähelepanu ressurssi ei jagata tunnuste vahel ümber, vaid tegevuskavatsus aktiveerib planeeritava tegevuse seisukohalt olulisema visuaalse tunnuse “koodi” ning selle tunnuse töötlus paraneb; s.t. ühe tunnuse töötlus paraneb motoorika aktiveerimise pärast, teise tunnusega ei juhtu midagi. Nägemisväljas 14 olevad objektid võistlevad tähelepanu ressursi pärast. Põhjuseks on tähelepanu mahu piirangud. Kas tegevuskavatsus parandab käitumise seisukohalt olulise tunnuse töötlemist selle pärast, et ta aktiveerib selle visuaalse tunnuse või leiame kinnitust tunnustevahelisele võistlusele, mis
Buchheimil kujunes välja terve hulk õpilasi ning koostööd tegi ta tollal kuulsa Tartu füsioloogiakoolkonnaga. Buchheim ise uuris ainete difusiooni ja endosmoosi (läbitungimine poolläbilaskvatest membraanidest), nende muutumist organismis ja väljumist sealt. Mitmes tema juhendamisel tehtud töös näidati, kuidas aine imendumine, jaotumine ja eritumine määrab ravimi farmakoloogilise toime. Buchheimi laboris uuriti ka seedimis- ja seedetrakti motoorika mõjutamist ravimitega. Tehti etüülalkoholi, kloroformi ja veregaaside farmakokineetilisi uurimisi, samuti tegeleti antiseptikutega (mõneti juba nt enne Listerit). Veel on Buchheim ajalukku läinud uue ravimite klassifikatsiooni loomisega (1849, 1853- 1878). Uus klassifikatsioon põhines ainete keemilistel ja farmako-dünaamilistel omadustel. (Varem andis materia medica ravimite loendi mõnikord isegi tähestiku järjekorras...) R
Õigemahuline vajalik abi on oluline, arengut suunav tegevus! Aga abi vajavad lapsed erimahus ja eriviisil, Just eripedagoogidel vaja otsistada, kas piisab verbaalsest abist või mitte ainult. !!! Et tegveusele kaasneks kõne, selleks on vaja kommenteerida, korrata !!! Valdavalt on kõne kombineeritud (sisemine ja väline). Kui vähemal/rohkem määral osalevad ...protsessid, tundemallid?, hoiakud müne asja suhtes (tihti negatiivne hoiak). Valdavalt kaasneb motoorika. Inimtegevus sõltub sotsiaalsetest suhetest (pean, tahan, ei taha, jne). Tegevus ja psüühika arenevad tegelt lõimunult, üksteist, teineteist mõjutades. Tegevusestruktuur. Joonis 3 (vaata ÕIS-st slaidi) Tegevus alati realiseeritakse toiminguna või toimingute ahelana.! Nt tahan akent sulgeda. Nr 1 lähen akna juurde, nr2 haaran kinni pidemest nr3 keeran kinni Igal toimingul on eesmärk. Et mida teha, mis eesmärk saavutda, Tavaliselt teame ka, kuidas seda saavutada
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
ja koolikohustuse täitmist. Kui lapsel puuduvad õppevahendid, kui ta hilineb ja puudub koolist päevade kaupa, kui ta kodused ülesanded on pidevalt tegemata, kui kodus ei tunta mitte kõige vähematki huvi lapse koolitee vastu, siis on tegemist ilmselge hooletusse jätmisega. Ka koolieelses eas, veel enne koolitee algust, võime rääkida hariduslikust hooletusse jätmisest. Seda siis, kui lapsel on lubatud tundide kaupa televiisori ees istuda või arvutimänge mängida. Ei arene lapse motoorika, sõnavara ega koordinatsioon. 5) J ä r e l e v a l v e t u s e s t saame väikelapse puhul rääkida siis, kui laps saab endale kaela tõmmata kuuma vee, veereda trepist alla, juua kemikaale, ära eksida, liiklusavariisse sattuda, ära uppuda jms. Järelevalvetus on tõsine probleem väikelaste ja koolieelikute puhul, sest mida väiksem on laps, seda enam vajab ta pidevat järelevalvet. Hoolitsuse vormid Tõeline hoolitsus on hoolimine lapse olemuse ja tema vajaduste täitmise eest
tunnetamine on moonutatud, tegelikkusega kohanemise võime raskesti häiritud ja isiksuse struktuur oma põhiolemuselt muutunud. 2. Ajutine raske psüühikahäire on tunde kuni nädalaid kestev sügav psüühikahäire, mis esineb mõnikord hoogudena, algab sageli ägeda atakiga ning paraneb suhteliselt hästi. 3. Nõrgamõistuslikkus ehk alaareng on vaimne alaareng, mis püsib teatud tasemel kogu elu jooksul ja millele on iseloomulik tunnetuse, kõne, motoorika, ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. Nõrgamõistuslikkus on püsiv haiguslik seisund. 4. Nõdrameelsuse põhilisteks tunnusteks on mälu ja mõtlemishäired sellisel tasemel, et nad häirivad inimese igapäevast elu ja toimetusi. 5. Muude raskete psüühikahäirete alla asetavad kommentaatorid rasked isiksushäired, rasked võõrutushäired, kurttummuse jms. KarS § 34 punktid 1-5 ei nimeta kõiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
