koljupõhimiku ja uusaju koor Muud meeled Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped Motoorika Luud: Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad)muuhulgas annavad luud kehale kuju ja võimaldavad liikuda: me peame seda kondi-hunnikut koordineerima. Liigesed: Luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha 244 üksteisest (osaliselt) sõltumatut liigutust. (Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!) Liigeseid on erinevat tüüpi, osades liigestes võimalikud suure vabadusastmete arvuga liigutused.
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga
retseptorid, mis tekitavad aktsioonipotentsiaale. Valu puhul vabanevad koe kahjustuse korral neurotransmitteritena toimivad kemikaalid, mis aktiveerivad valuga seotud närvikiud ja tekitavad AP Veel sensoorsete retseptorite omadusi: · Aitavad sensoorsete sündmuste asukohta määrata, aju võrdleb kõrvutiasetsevate vastuvõtualade infot Retseptiivsed väljad kui pusletükid, teevad sensoorsete sündmuste asukohad selgeks; aitavad vastustega, st motoorika juhtimisel · Muutuse ja konstantsuse kindlakstegemine: Kiiresti adapteeruvad retseptorid vastavad küsimusele ,,kas midagi on seal?" (nt kerge puudutus; silmas kepikesed liikumise tuvastamiseks, m-v nägemine, ka hämaras) Aeglaselt adapteeruvad retseptorid reageerivad stiimulile aeglasemalt (nt surve retseptorid, sensatsiooni hajum; silmas kolvikesed värvide jaoks) · Iseenese ja teiste eristamine: Eksterotseptiivsed: välistele stiimulitele reageerivad
põhjsutatud emotsionaalselt ja füüsilisest pingest. Adrenaliin avaladab toimet adrenoretseptorite kaudu. Temale suurema tundlikkusega beeta retseptorid (VT VEG NS-i!) 1) Mõjub südamele stimuleerivalt 2) Hingamistegevus kiireneb 3) Bronhid laienevad 4) Minutiventilatsioon laieneb 5) Veresoontele ajuveresooned laienevad, südame pärgarterid laienevad; siseelundite jm ahenevad 6) Seedeelundite talitlus ja motoorika pidurduvad 7) Paraneb vere hüübivus Ainevahetuslikult intensiivistub glükogenolüüs (glükogeeni lammutamine), glükoosi tase tõuseb, glükoneogenees intensiivitsub, lipolüüs triglütseriidide lammutamine intensiivisub. Glükogoon, kortisool, adrenaliin kontra reservid? Pikaajalisel nälgmisel adrenaliini tootmine väheneb, kortisool suureneb. Silmaava ehk pupill laieneb adrenaliini mõjul. Kõhunäärme sisesekretoorne talitlus 1) pankreas produtseerib insuliini B rakkudes
Oimusagar kuulmissignaalide töötlemine Väikeaju koordineerib lihaste tegevust ja tasakaalu hoidmist. 5. 4 ajusagarat ja nende funktsioonid Vt küsimus 4. (otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar) 6. Ajupoolkerad. Mõhnkeha, kontralateraalne paigutus Ajupoolkerad teevad tihedalt koostööd. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st et ajus nii tundlikkus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde. Parem poolkera juhib vasakut kehapoolt ja vastupidi. · Mõhnkeha peamine närvikiudude kimp, mille kaudu informatsioon liigub kahe poolkera vahel. 7. Taju ja aistingud. Mis on nende vahe · Aisting väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine · Taju meeleorganitelt saadud informatsiooni tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine.
aastal ka Tsaikovski-nimelisele konkursile). Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Teisalt on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad
Laulmine arendab last ka keeleliselt ja vaimselt, avaldab olulist mõju fantaasia, huvide ja tundemaailma arengule. Laulmine soodustab oluliselt sotsiaalsete oskuste arengut – üheskoos laulmine, esitamine, ühtekuuluvustunne, esteetilis-eetiline elutunnetus. Kuna liikumine on lapsele loomulikuks väljendusviisiks, aitab rütmilis-muusikaline liikumine lapses äratada huvi muusika vastu. Sellise liikumise kaudu arenevad lapsel koordinatsioon, loominguline aktiivsus, rütmitaju, motoorika, tundelisus jne. Muusikalis-rütmilise liikumise alla kuuluvad laulumängud, tantsud, muusikalised mängud jms. Pillide tundmine ja nendel mängimine arendab lapses jällegi loovust, eneseväljendust, keskendumisvõimet. Tehes pillimängu koos teistega areneb koostööoskus ja ühtekuuluvustunne. (samas, 2010.) Kokkuvõte Kokkuvõtteks võin öelda, et väärtuste kandjaks ja edasiandjaks läbi muusikalise tegevuse ja – mõtlemise on lasteaias loomulikult õpetaja ise
Loovus ja loogiline mõtlemine on kindlasti lapse arengu seiskohast olulised omadused. Need mõlemad on probleemilahendamise oskused ja kui laps mängides harjutab oma mänguprobleemidele erinevate lahenduste otsimist ja leidmist, siis saab ta ettevalmistuse ka selleks, et päriselus ettetulevatele probleemidele loovaid ja loogilisi lahendusi otsida. Mis east alates on konstruktoritest lapse arengule reaalselt kasu? Konstruktoritest hakkab lapsele kasu olema siis, kui lapse motoorika on arenenud nii kaugele, et ta suudab konstruktori algosakestega manipuleerida - näiteks alguses kõige lihtsamaid klotse üksteise otsa torniks sobitada. Selline toimetamine arendab lapses lisaks loovusele ja loogilisele mõtlemisele ka mitmeid teisi oskusi: käteosavust, samuti silmade ja käe koordinatsiooni, ka abstraktset ja matemaatilist mõtlemist. Laps õpib tegema plaane ja kavandama algosakestest terviku kokkupanekut, kui palju
lausetele ja loogilisele järeldamisele Sensomotoorsel perioodil areneb põhiliselt ... Aksioom? Lause, mille õigsust käsitletavas teoorias ei põhjendata teiste lausete abil. motoorika Definitsioon? Lause, millega määratakse uue mõiste sisu ja võetakse kasutusele Operatsioonide-eelsel perioodil areneb lapsel kiiresti: erinimetus selle märkimiseks kujutlusvõime põhi- ehk algmõisted? Defineerimata mõisteid nimetatakse objektide taju Mis on järjestamine
Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes 10-15% juhtudest võib esineda kerget vaimset mahajäämust. Paljudest uurimustest on välja tulnud, et nende intelligentsust kiputakse välimuse tõttu alahindama. Sümptomid • Miimika puudumine, võimetus naeratada • Toitmise, neelamise ja lämbumisprobleemid • Neelamiseks pea taha hoidmine • Silmade tundlikkus pilgutamise puudumise tõttu • Ülakeha nõrkuse tõttu motoorika mahajäämus • Silmade lateraalse (külgedele) liikumise puudumine • Silmapilgutusrefleksi puudumine • Kõõrdsilmsus • Suurenenud süljevool • Kõrge suulagi • Lühike või deformeerunud keel • Keele piiratud liikuvus • Suulaelõhe • Hambaprobleemid • Kuulmisprobleemid • Artikulatsiooni/ kõnehäired • Komppöid • Käte ja jalgade deformatsioonid Kuigi selle sündroomiga lapsed võivad hakata hiljem roomama ja kõndima, jõuavad nad siiski arengus teistele järgi
Sellistes tingimusetse ei leidnud kõlapinda ükski Eur või Ameerikas tekkinud uue muusika suundumus. Prokofjevi olulisemad klaverile loodud teoseid: klaveriteosed kirj varasel perioodil kuni 1918: I ja II klaverikontsert kuuluvad klaverikontserdi kullafondi; tsüklid: 20 miniatuurist koosnev klaveripaladetsükkel ,,Põgusad hetked"; ,,Sarkasmid". Prokofjevi uus klaverimängustiil: tema novaatorlikku klaverimöngustiili isel kiire tempo, rütminile aktiivsus, energiline motoorika, tokaatalikkus, sageli nim seda uudset klaverimängustiili löökpianismiks. Prokofjevi loomingu täht zanrid: 7 sümfooniat; 7 balletti: ,,Romeo ja Julia"; 7 ooperit ,,Armastus 3 apelisini vastu". D. Sõstakovitsi täht zanr tema loomingus: 20. saj silmapaistvamaid sümfoniste. Sõstakovitsi loomingu üldisel: Sümf on dram teosed, kus ta mõnikord kasutab ka koori ja vokaalsoliste. Tema sümf on monumentaalteosed. Loominguline käekiri pole üheselt määratlev, kõige lähemal seisab
kõnelemisel ja neelamise algusfaasis), Nende närvide tuumad on ainult piklajus. 8.närvi tuumad on poolenisti piklajus, osaliselt sillas. 8.närv kuulmis- ja tasakaalunärv (üks osa võtab sisekõrvast kuulmisimpulsse, teine sisekõrva esikust ja poolringkanalitest infot pea asendi muutumisest). Piklaj funktsioonid tulenevad selle struktuuridest: hingamine, veresoonte toonus, kaitserefleksid. Kahjustusel saab häiritud ka tundlikkuse juhtimine peaaju koorde (inimene ei tunne stiimuleid) ja motoorika (nii tahteline kui mittetahteline lihaste toonus ja lhaste talitluse koordineeritus), funktsioonid, mis seotud 9.-12-peaajunärviga. Sild e pons piirneb alt piklajuga, ülalt keskajuga. Sillas asuvad 5.-8.peaajunärvi tuumad. 5.- kolmiknärv ( n trigeminus) tundlikkuse vastuõtmine näopiirkonnas, sellel on 3 haru: ülemine juhib tundlikkust otsmikupiirkonnas, keskmine kulmukaarest lõuapiirini, aluminekaelapiirkonnas. Tundlikkus siseneb näepooltesse erinevate harude kaudu, ajus on
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkon...
kontraktsiooniks Nimeta 2 kudet seljaajus Nimeta kude, mile rakud vooderdavad kapillaari valendikku Nimeta 3 kudet maksas ja nende kudede ül? Nahk täidab kaitsefunktsiooni sest tema kihtides sisalduvad….(nimeta ja selgita) Selgita mis on osmoos? Missuguses nahakihis on kõige rohkem veresooni? Nimeta kudesid kopsus ja nende kudede ül? Kus leidub apokriinseid näärmeid, nimeta sekreet, mida nad toodavad? Nimeta kude mille abil toimub mao motoorika, kirjelda selle koe ehitust Missugust ül täidab kare endoplasmaatiline retiikulum Missugused närviraku osad paiknevad nahas? Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ül? Näita joonisel kus asub incisura trochlearis. Missuguses liigeses ta asub? Kas ta on peand või õõnsus? Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigesest eestpoolt Näita joonisel kus asub margo interosseus? Mis kinnitub nendele?
impulssidega maast madalast silmitsiolek juba praeguseks tekitanud hulga närvilisi ja igavuse all kannatavaid lapsi. Päris elu ei sähvi igal nurgal vastu nagu ekraanidel ega ole pooltki nii kiire ja põnev.Teadlasedki räägivad «ekraanide» levikuga kaasnevast hüperaktiivsete ja tähelepanuhäiretega laste arvust. Teiseks ei saa arvuti vahendusel maailma tundmaõppimist õigeks pidada seni, kuni inimesel tuleb toimetada ka oma käte ja jalgade ning kogu füüsisega. Motoorika areng, reaalsusest ja füüsilisest maailmast ettekujutuse saamine ei saa tekkida vaid klahvidel tippides või ekraani puudutades. Võimalikult erinevate asjadega reaalne kokkupuude ja kogemused annavad oma meeleliselt tajutavas mitmemõõtmelisuses ajule oluliselt rohkem vajalikku infot ja panevad asju uutes seostes nägema, ning mis põhiline – arenema. Kolmas kaalukas argument on harjumus, mille jõud on teatavasti suur. Kui maast madalast kas
Suu kaudu manustamine - suu limaskestalt ei jõua ravim tavaliselt imenduda, eranditeks mõningad ravimid (nitroglütseriin, atropiin, kokaiin), mis imenduvad kiiresti ja hästi. - allaneelatud ravim imendub osaliselt maost, peamiselt aga peensoolest. Imendumiskiirus ja maht on erinevad ja olenevad ravimist, seedetrakti täitumisastmest, samuti teiste ainete juuresolekust, seedeensüümide ja seedetrakti motoorika aktiivsusest. Tühjast maost ja soolest toimub imendumine paremini ja kiiremini, kuid samal ajal on ka ravimi lokaalne toime mao limaskestasse tugevam. Paljud ravimid alluvad seedeensüümide toimele, nad võivad suukaudsel manustamisel osaliselt või täielikult inaktiveeruda juba enne imendumist ja spetsiifilist toimet ei avalda. Mao- ja soolemotoorika kiirenemine lühendab ravimi viibimise aega
peab olema sealgi turvatud. Epilepsiaga laps peaks saama tunda end teistega võrdselt, sest tavaliselt on neil oma haiguse tõttu madal enesehinnang. Vihahood ja hüsteeria on olukorrad, kus täiskasvanu peab säilitama rahu ja ootama kuni laps on rahunenud, samas tekkivad afektiivsed krambihood võivad hirmutavad olla ka kaaslastele. Epilepsiaga võivad kaasneda kaasnähud, milleks võivad olla motoorsed häired. Motoorsed oskused ja vilumused on tähtsaks üldises arengus. Motoorika areng on tihedat seotud sotsiaalsete oskustega. Motoorne arendamine toimub igapäevaelus kõikjal – mängudes, jalutuskäikudel, tegevustes. http://www.teatoimeta.ee/Epilepsiahaige_lapse_toetamisvoima_758.htm c. Erivajadusega laps lasteaias Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise
..........................................................................................................4 Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid.............................................................................5 1.Õpiraskused....................................................................................................................5 2. Kõne ja keele areng.......................................................................................................5 3. Motoorika......................................................................................................................5 4. Uni.................................................................................................................................6 5. Meeleolu ja emotsioonid...............................................................................................6 6. Suhtlemine...................................................................................................
vaja, lükata edasi esimesse klassi minekut. 56 aastane laps on koostöövõimeline, tehes võimalikuks detailsemate uuringute läbiviimise. Kõige sagedamini diagnoositakse häiret 810 eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega probleemid. PÕHJUSED Närvisüsteemiga seotud põhjused Sünnitraumad Sünniaegne hapnikupuudus Ümbritseva keskkonna mõjutused MUUD PROBLEEMID Spetsiifilised õpiraskused Kõne ja keele areng Psüühilised protsessid Motoorika Uni Meeleolu ja emotsioonid HÜPERAKTIIVNE LAPS KODUS Suhtlemine ja kooselu hüperaktiivse lapsega nõuab lähikondlastelt suurt energiat. Vanematel on vaja toime tulla nii lapse käitumisega kui ka selle käigus tekkivate iseenese tunnetega. Hüperaktiivsete laste vanemad tunnevad sageli, et ei suuda oma lapse käitumist ohjata ja tunnevad end seetõttu süüdi. NÄPUNÄITEID LAPSEVANEMATELE 1. Iga laps vajab piire ja reegleid, mille abil eristada
ALKOHOLI MÕJU ORGANISMILE Referaat Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsendites, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Alkohoolseid jooke liigitatakse nende alkoholisisalduse järgi lahjadeks ja kangeteks jookideks. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid. Tuntumad kanged joogid on viinad, viskid, konjakid ja brändid. Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus alkoholist seejärel lõhust...
kaasa sündinud. 2. Sunnitud vasakukäelisus (sünnitrauma või elu jooksul saadud vigastuse tagajärjel – nt parema ajupoolkera kahjustuste või pikaajalist ravi nõudva käevigastuste puhul.) Paremakäelistel inimestel on juhtivaks aju poolkeraks vasak, vasakukäelistel parem ajupool. Kummalegi ajupoolele omistatakse kindlaid funktsioone: ◦ parem poolekera: mõtlemine, loogika, empaatia, rütmitunnetus ◦ Vasak: motoorika ja koordinatsioon. Vasakukäelised omandavad paremini abstraktseid mõisteid, võõrkeeli. ◦ Nad on edukamad kolmemõõtmelist mõtlemist nõudvatel erialadel (infotehnoloogia, arhitektuur , skulptuur.) ◦ Edukus on kergem tulema loomingulistel erialadel (kunst, kultuur, muusika) Tavaline kõne areneb vasakukäelistel lastel veidi hiljem kui paremakäelistel. Käelisuse kontrollimine, Meyer (1998) 1
võib esineda kerget vaimset mahajäämust. Paljudest uurimustest on välja tulnud, et nende intelligentsust kiputakse välimuse tõttu alahindama. Möbiuse sündroomi sümptomite hulka võivad kuuluda: · Miimika puudumine, võimetus naeratada · Toitmise, neelamise ja lämbumisprobleemid · Neelamiseks pea taha hoidmine · Silmade tundlikkus pilgutamise puudumise tõttu · Ülakeha nõrkuse tõttu motoorika mahajäämus · Silmade lateraalse liikumise puudumine · Silmapilgutusrefleksi puudumine · Kõõrdsilmsus · Suurenenud süljevool · Kõrge suulagi · Lühike või deformeerunud keel · Keele piiratud liikuvus · Suulaelõhe · Hambaprobleemid · Kuulmisprobleemid · Artikulatsiooni/ kõnehäired · Minor mid-line anomalies · Komppöid · Käte ja jalgade deformatsioonid
Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid. PROBLEEMID 1. Spetsiifilised õpiraskused 2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st. et laps ei oska end eakohaselt sõnaliselt väljendada v puudub kõne täiesti. Räägitakse nn `pudikeeles` v väljendab end täiesti arusaamatult. Eakohase normiga võrreldes palju kehvemad tulemused. 3. Psüühilised protsessid 4. Motoorika: liigutused sageli kohmakad, kuid laps ise väga liikuv. Esinevad koordinatsioonihäired. Täpsed liigutused, käeline tegevus ei õnnestu. 5. Uni: unehäired esineb h.akt lastest pooltel- raskused uinuda, pinnapealne uni ja paljukordsed öised ärkamised. 6. Meeleolu ja emotsioonid- meeleolude kiire vaheldumine ning madal enesehinnang. Tihti avaldub sisemine pinge kehaliste kaebustena. Ülemäärane kurbus ja ärevus on
Eristatakse kolme tüüpi protsesse: 1)organismide mitmekesistumine (KK tingimuste põhjusel saab ühest liigist mitu) 2)täiustumine (KK-ga harjumine, kohastumine KK muutustega) 3)Väljasuremine Inimese evolutsioon Minevikus allus inimene kõikidele evolutsiooni teguritele. Kahel tagajäsemel liikumine tõi kaasa: Positiivne: 1. Vabad käed, sai kaasas kanda lapsi, tööriistu, relvi 2. Arenes peen motoorika, sai teha kätega tööd 3. Keha raskus liikus peast persse 4. Avardus silmapiir, nähakse rohkem. Väikelastele kiikumine oluline Negatiivne: 1. Ristluulülid kasvasid kokku, sünnitus raskem, laste abitus 2. Liigesehaigused, veenilaiendid, lampjalad 3. Liikumiskiirus aeglustus 4. Kõhuõõnes olevad organid jäid kaitseta Neutraalne: 1. Ajukolju areng, näokolju taandareng 2. Hammaste eriline areng
6) hingamise stimuleerimine (bronhiaalmuskulatuuri lõõgastumine, hingamistakistuste vähendamine) 7) seedetrakti motoorika pidurdamine sealsete silelihaste lõõgastamise tulemusena Neerupealiste Mineraal- Soolade eritumist reguleerivad koor kortikoid Mineraalkortikoidid, eriti aldosteroon (steroid- hormoonid) -aldosteroon -aldosteroon stimuleerib distaalsetes
Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadlikult uut) Teistmeline : suhtlemine eakaaslastega Täiskasvanu : kutsealane tegevus Areng toimub järgmistes valdkondades: - Motoorika (üldmotoorika ja hiljem peenmotoorika) - Kognitiivne tegevus (mis last motiveerib; emotsioonid: psühhilised protsessid) - Kõne (arusaamine on varem! laps saab natukene rohkem aru, kui ise kasutab) - Sotsiaalsed oskused (mäng) eriti rollimäng - Eneseteenindus (enne kooli villumuse tasemele!) Ühtegi etappi EV laps vahele ei tohi jätta! Sensitiivsed perioodid ehk mis valdkonnad arenevad eriti kiiresti 0-2a : motoorika, sotsiaalsed oskused, kõne
kuidas on nädalapäevad, aastajad, kuud. Üldistamisvõime on kehvasti arenenud nt. ATH laps on rühmas ja õpetaja ütleb talle, et ära togi teist last ja siis kui ATH laps läheb koridori, algab kõik taas uuesti, kuna ta mõtleb, et keeld kehtis ainult rühmas ja see sama keeld ei kehti koridoris..Kui ATH laps mängib ja vanem soovib, et ta hakkaks oma mängu lõpetama, tuleb talle öelda konkreetselt, et hakka mängu lõpetama.ATH lapsel on 90 % koolis raskusi õppimine on raskendatud, motoorika on nõrk, samuti ka kordinatsioon on kehv ning pisiosade kleepimine on ka raskendatud.Keele arengu osas on raskusi pikkade lausetest arusaamisega kõne peaks olema lühike ja konkreetne. Käekiri on halb, matemaatikaga on raskusi, ülesandest võib aru saada aga ei oska seletada. HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED Peale hüperaktiivsuse on häirel ka teisi nimetusi - hüperkineetiline sündroom, kerge aju
4 närvikude moodustab närvisüsteemi, pea-seljaaju ning närvid 3.Nimeta kukude liigid, nende esinemine inimorganismis kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed, kõõlused kõhrkude, mis omab toestusfunktsi ooni, on elastne, katab liigesepindu, moodustab üksikuid skeletiosi. luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele skeletilihas, mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele 4.Elundi ja elundkonna mõiste. Näited Elund on kindlat kuju ja funktsiooni omas kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed (süda, maks, hammas) Elundkond moodustab aga elunditest, mis sooritavad kehas samaladseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talituslikult seotud (südame veresoonkond, seedelundkond) SÜDAME VERESOONKOND 5.Südame asend
atrioventricularsõlmisse läheb erutus hisikimpuse, kus edasi läheb südame lihasesse. Peaajunärv-12 Hormoon obsjanit 4to eto Glandotroopsed- reg.teiste näärmete tööd Gandotropsed-reg. sugunäärmete tööd Esmauriinis ei sisalda glükoosi Plod dvigaetsja na 18-20 Zasisaet li ajukoor ot mehan.povrezenija Est li v kostjah voda JAH Süpaatiline NS -4to slu4aeca s serdcem,seede,s zra4kom süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad-10-20%. 4to to iz etogo bilo 4to proishodit s miscami posle trenirovki...ja napisala 4to molo4naja kislota skaplivaeca i misci naprjazeni Mõisted: Anabolism,Homöostaas,Küfoos,osteoblast,osteoklast,Hemolüüs,Hüpotoonia,Hüpofüüs,Hematuu ria,Ovulatsioon, Spermatogenees,Tahhüpnoe,Hingamismaht Kõhuõõs ladina keeles : ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM)
alfaadenoretseptorite või beetaadenoretseptorite kaudu. * mõju suguelunditele: meestel sümpaatikuse mõju ejakulatsiooni stimuleeriv. Peenise ehk suguti erektsioonile on aga sümpaatikuse mõju pidurdav põhjustab orgaskeha veresoonte ahenemist pinge takistuseks. (erektsiooni stimuleerib hoopis parasümpaatikum) * seedeelundite talitlus pidurdub, seedenäärmete produktsioon väheneb, seedeelundite motoorika nõrgeneb 2) Parasümpaatilise NS-i mõju: * mõju südamele: südamtetegevus aeglustub, kontraktsioonid nõrgenevad külm aeglustab südant ja võib selle isegi seiskada- Parasümpaatiline närv, mis südant mõjutab, on uitnärv. Tugev uitnärvi ärritus võib põhjustada südame seiskumise, äkksurma. Enne külma vette hüppamist tasuks end enne kasta. Stenokardia valu südames, mis on põhjustatud südame
a.Ajusild pons: suuremas osas koosneb juhteteedest, mis ühendavad seljaaju ja väikeaju teiste ajuosadega. b.Väikeaju cerebellum – peal hallainest koor, sees valgeaine ja selles omakorda tuumad; üldine koordineerimiskeskus (tasakaalu hoidmine, liigutuste täpsus, agonist-antagonist paarid jne.) Piklikaju: selgmine pool seotud tundlikkusega (õrntuum, talbtuum – tundlikkus nahast ja liigestest- lihastest jne.), kõhtmine pool seotud motoorikaga (püramiidid – somaatiline motoorika, oliivid – vegetatiivne, jne.). Siin on ka hingamise ja südametegevuse kontrolli keskused. Aju üldised süsteemid: a.Limbiline süsteem: Alus – haisteaju, mõned vaheaju osad, mälukeskused, tundekeskused jne. Limbiline süsteem analüüsib kõiki ajju saabuvaid tundeimpulsse (ka mälestusi!) ja vastavalt keha vajadustele otsustab, kas vastav aisting on “hea” või “halb”, meeldiv või ebameeldiv. “Otsus” antakse edasi mandeltuumale, mis reguleerib meie emotsioone. b
Imikurefleksid reflektoorsed reaktsioonid organismi varajasel etapil pärast sündi, mis hiljem kaovad. Piklikaju läbivad alanevad ja ülenevad juhteteed, selle kaudu reguleeritakse hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust. Reflektoorsed tegevused (imemine, neelamine, köha jne) Sild kolmik-, eemaldaja-, näo- ja esikuteonärv. Selles paikneb trapetskeha ja osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid rakke. Väikeaju pea, keha, jäsemete asend, automaatne motoorika , tahtlikud liigutused. Keskaju silmaliigutaja, plokinärv.Keskaju tuumadest liiguvad närviimpulssid piklikajju ja seljaaju motoorsete rakkudeni. Pupillirefleksi keskus, siin korrigeeritakse lihastoonust. Vaheaju talamus ja hüpotalamus. Suuraju sagarad otsmikusagarad (tahtelised liigutused, meeleolu, motivatsioon, lõhnad), kiirusagar (sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine), oimusagar (abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnad,
Kuigi kui õhtul hooldaja proovis sööda patsiendi ja anda temale suppi, ta järsult hakkas protesteerima ja näidata kõhu piirkonnas. Arst määras ultraheli uuringud, ja jejunum'i algus osas oli leidnud diameetrist 3 sentimeetriline kivi mis ei lastud toidu edasimineku sooles ja põhjustas iileust. Sellepärast patsient oli väär toidetud ja läks võistlusele atroofilise kehaga, tema üldise nõrkuse tõttu ta said oma traumat. Kivi oli kirurgiliselt eemaldatud ja soole motoorika taastetud. 30.11.09 patsiendi seisund paranes temale juurde saabus tõlkija ja ta jäi parinteral toidus ja temal oli pandud nasogastraal sond sellest, et viia välja liigsed maomahla ja vett mida ta jõi. Probleem Eesmärk Tegevus Hinnang 28.11.09 Patsiendi Patsient on · Keela patsiendile Patsient on ette füüsiliselt ei ole veel ettevalmistanud tarbita sööki ja joogi valmistanud
toimel Laktoos- loomne disahhariid, peamine piima süsivesik Maltoos taimne süsivesik Polüsahhariidid Jaotus: Ehituslik Päritolu jörgi Homopolüoosid: Glükoos loomne päritolu, glükoosi lühiaialne reserv organismis, talletub maskas, lihastes, südames. Tärklis Tselluloos- vaadeldav ka kui kiudaine, taimede rakukesta põhikomponent, ei lõhustu organismis,organism ei omasta, aktiveerib mao ja soolestiku motoorika. Heteropolüoosid: - Võivad sisaldada mittesüsivesikulisi aineid - Organismis esinevad koos valkude ja rasvadega Tinglikult kuuluvad toidupolüooside hulka ka toidu kiudained, mis jagunevad: Polüoosed Süsivesikute ainevahetuses: Teab rahuldama 50-60 % koogu organismi energiavajadusest Tagab veresuhkru taseme hoidmise normi piirides Süsiveskute häired ainevahetuses avalduvad mitmesuguste haigustena suhkrutõbi, rasvumine...
tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest. 2. Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng? Dementsus on tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on mingi peaaju haigus või kahjustus. TAGASILANGUS Vaimne alaareng on mõistuse peetunud või puudulik areng, mis iseloomustub oskuste kahjustumisega arengu vältel, millega kaasneb kõikide intelligentsuse tasandite - tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. MAHAJÄÄMUS 3. Kuidas grupeerid dementsussündroomi põhjustada võivaid haigusi ja kahjustusi? Dementsuse põhjused neuropatoloogilise diagnoosi järgi Alzheimeri tõbi 55% Alzheimeri tõve Lewy kehakeste variant 20% Lewy kehakeste haigus 5% Vaskulaarsed dementsused 10% Harvem esinevad või teadmata põhjused 15%
hoolekandesüsteemis. Raskuspunkti asukoht sõltub sellest, kus ja kellega töötatakse. Mõned näited: * olla hooldatava usaldusisikuks ja esindajaks küsimustes, milles ta ise ei saa enda eest rääkida, * temale sobival viisil vastutada füüsilise ja psüühilise hoolduse eest, * koos teiste töötajate ning hooldatava endaga tema vajadusi ja soove mõtestada, hinnata ja rahuldada, * aidata psühhosensoorse, suhtlemis-, motoorika ja ekamisoskuste (ADL) ning sotsiaalse treeningu juures, * aidata majandustoimetustes, näiteks pesta pesu, teha süüa, koristada, * olla korraldaja- näiteks rahaasjades * jne. Paljudele hooldajatele tähendab töö kõiki neid ülesandeid ja veel paljugi muid. Töö rühmakodus Arengupuudega täiskasvanule on domineerivaks elamisvõrmiks rühmakodu, kus varasemast rohkem lasub vastutus otseselt hoolduspersonalil. Selles süsteemis võib hooldaja suures osas teha ükskõik mida
16. Rüht. Harjumuslik, pingevaba, tasakaalustatud kehahoid seismisel, istumisel või liikumisel. Rüht peab olema õige, et ei tekiks liigseid lihaspingeid, liigset koormust liigestele ja siseelunditele. Staatiline või dünaamiline. Normaalrühi saavutamiseks tuleb rakendada lihaspinget. Nimetage normaalrühi kriteeriumid: - Vertikaalselt ühel joonel: väliskõrv, õlanukk, puus, põlv ja hüppeliiges. - Horisontaalselt (kummalgi kehapoolel): õlad, puus, põlved, hüppeliigesed 17. Motoorika põhimõisted: Motoorika - organismi liikumise ja kehahoiakuga seoses olevate nähtuste kogum Motoorika koordinatsioon - liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel Tugimotoorika – tagab vajaliku kehahoiaku Maa gravitatsiooniväljas. Tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Toimivad tingimatud refleksid- orienteerumis-, kaitserefleks jt. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused, mis on kordamise järel muutunud
- Aminohapped - Glutamaat - Gamma-aminovõihape - Glütsiin Erinevad neurotransmitterid aitavad mõtteid ja liigutusi tasakaalustada - Neuropeptiidid - Transmitter-gaasid - Hormoonid Koliinenergiline süsteem (ACh) erutust tekitav ja hoiab neokorteksi ärkvel. Roll mälu formuleerimiss neuronite erutuvuse kaudu. ACh neuronite surm ja kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega. Dopamiineneriline süsteem (DA) – mustollusest algav tee. Normaalse motoorika säilitamine kehas, DA kadu on seotud Parkinsoniga kus lihased on kanged ja liikumine on raskendatud. Mesolimbiline tee ehk tegmentumist on seotud mõnu ja surrustusega, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. DA pigem seotud skiso kui tähelepanuprobleemidega. Adrenergiline süsteem (NA/NE) emotsionaalse tooni hoidja, NA süsteemi madal aktiivsus võib kaasa tuua depressiooni ja hüperaktiivsuse. NA süsteemi kõrge aktiivsus toob kaasa maania
antigeene→tõstavad inimese organismi immuunsust ja vastupanuvõimet. 8. Millised on neerupealistesäsi hormoonide ülesanded inimese organismis? • hormoonide produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi korral ja ka tugevate välis- või sisekeskkonna ärritajate toimel pingeseisundites; • hormoonide toimel suureneb südame löögisagedus ja tugevneb kontraktsioonijõud ning paraneb erutusjuhtivus ja erutuvus; • hormoonide toimel seedekanali toonus langeb ja motoorika aeglustub; • adrenaliini toimel lõhustatakse maksas ja lihastes glükogeeni ning selle hulk väheneb ja veresuhkru tase tõuseb→adrenaalne hüperglükeemia; • noradrenaliin ahendab veresooni ja südame töö intensiivistumisega vererõhk tõuseb. 9. Millised on kõhunäärme hormooni insuliini ülesanded inimese organismis? • kiirendab glükoosi transporti rakkudesse ja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni→veresuhkru tase langeb; • suurendab maksas glükogeenivarusid;
*lihaste treemor, kui on vaja sooritada täpne liigutus *KESKAJU– peaaju väikseim osa. seal paiknevad järgmised kraniaalnärvide tuumad: silmaliigutajanärv, plokinärv, kolmiknärv. keskaju eesmise osa mood suurajuvarred ja tagumise osa mood katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises; Keskaju FUNKTS: *visuaalse ja akustilise info analüüs *nägemise ja kuulmisega seotud reflekside integreerimine *motoorika regul koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega Vaheaju ülemises osas on hallainest moodustunud talamus, mis funktsioneerib juhteteede vahejaamana
Sellise tagasipaiskamisega hõõrutakse toiduosakesed üksteise vastu, hekseldatakse ühe väiksemateks, kuni lähevad kanalist läbi. Need osad, mis ei lähegi väiksemaks, saavad läbi minna ,,tühja kõhu motoorse aktiivsusega", mis on gaasiline tühja kõhu tsükkel kestab keskmiselt 1,5-2 tundi ja selle 1,5-2-tunnise perioodi jooksul kestab üks perioos 10-15min, mil aktiivsus on väga suur sel ajal saavad ka suuremad osakesed läbida. 4. Seedimine peensooles. Imendumine. Peensoole motoorika. Seedimine peensooles. Peensoolde tulevad mitmed erinevad seedenõred, mis kõik mõjutavad peensoole protsesse. 1) Peensoole enda nõre 2) Kõhunäärme nõre jõuab peensoolde kõhunäärme ja sapi ühisjuha kaudu; ssolde jõuab ta sulgurlihase kaudu, mida nimetatakse Oddi sfinkteriks. 3) Sapp teke toimub maksas, aga seal läheb sapp sapipõide, kus ta kontsentreerub (vesi imendub läbi seinte välja). Söömise ajal sapipõis tühjeneb ja sapp tuleb oma juha kaudu,
mis ei pruugi sobida o Sooritamine seda tehakse o Enesekontroll vaata üle tehtu ja mõtle, kas eesmärk on saavutatud, vajavad abi ÜÕR arenguline dünaamika o Eelkoolieas o Ei tunne eriti huvi uute asjade õppimise vastu o Infantiilne käitumine, st käituvad noorematele sarnaselt o Kõne arengu probleemid - ei pruugi väljenduda igapäevases suhtlemises o Motoorika arengu probleemid o Lugemise, kirjutamise või arvutamise eeloskuste omandamatus väga iseloomulik üldiste õpiraskustega lastele, ei tunne huvi, vajavad rohkem selgitamist, näitlikustamist RHK-10 järgi võivad lapsed saada enne kooli segatüüpi spetsiifiliste arenguhäirete diagnoosi (F83). o Nooremas koolieas o Probleemid õppimises (lisanduda võivad emotsionaalsed probleemid) o Keskmises koolieas
3. 2. SÜSTEEMNE PERETERAAPIA Arvatakse, et üksikute perekonnaliikmete vahel võib esineda suhteprobleeme. Teraapias vesteldakse perekonnaga, uuritakse konflikti ning uuritakse selle tagamaid. 3. 3. KLASSIKALINE JA KOGNITIIVNE KÄITUMISTERAAPIA Uuritakse inimese käitumist kui pidevat koosmängu automaatselt toimuvate kehalis- emotsionaalsete protsesside ( näiteks südamelöökide sagenemine erutusel ) mõttejälgede ( hoiakud, mälestused, motoorika) ja motoorika ( tegutsemine, rääkimine) vahel. Siinjuures pannakase tähele igat inimest. 3. 4. ERGOTERAAPIA Ravi eesmärk on vaadata last kui tervikut. Mitte tuues esile tema nõrkusi ja puudusi vaid ka leiab üles isiksuse tugevad küljed ja jõuvarud ning kaasab need ravisse. 3. 5. KÕNERAVI Hüperaktiivsed lapsed tithtipeale räägivad aeglaselt. Kui räägivad siis räägivad palju. Vahest võib nii juhtuda, et mõni laps ei hakkagi rääkima.
Eestis sünnib enneaegsena igal aastal ca 7-9% kõikidest lastest. Olla tavalise ehk normaalse lapse ja enneaegse ema on kardinaalselt erinev(Eensaar 2003, 12). Enneaegsuse kontekstis peetakse lapse arengu seisukohalt riskiteguriks lapse väikest sünnikaalu. Meditsiinilises kirjanduses tähistab seda lühend IUGR(interauterine growth retardation-üsasisene kasvupeetus). Uurimustulemuste põhjal on väikesel sünnikaalul seos lapse hilisema arenguga. Kui probleeme esineb siis valdavalt motoorika, matemaatika, visuaalse analüüsi ning tähelepanu osas. Seejuures 4 matemaatika võib probleemiks nendelegi väikese sünnikaaluga lastel, kellel muu areng tundub normikohane olevat(Korhonen jt. 1997, 172, 175). 3.Antisotsiaalse käitumisega õpilased Laialdaselt võttes võib antisotsiaalset käitumist defineerida kui käitumist, mis töötab vastu sotsiaalse grupi (nt perekond, klass, kool jne) vajadustele ja funktisoonidele
1.Seletused lähtuvalt kasvu- ja evolutsioonibioloogiast. 2.Erinevate kultuuride mõju arengule. Kaasaegsed teooriad seovad nii pärilikkuse kui keskkonna (kultuuritaust). Pärilikkus-bioloogia arengus oluline J.J. Rousseau (1712-1778) : "looduslik" teooria. Lapsed loomult head ning ei vaja normaalseks arenguks moraalseid juhtnööre ega piiranguid. Kasvatus ja kogemus pole oluline. A.Gesell (1880-1961): Ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid; Motoorika ja taju areng toimub normaalsetes kasvutingimustes automaatselt. J.Piaget (1896-1980): loogilise mõtlemise aluseks bioloogilised juured Keskkond arengus oluline C.Darwin - lapse emotsioonide väljendumine. Areng on lapse pidev kohanemine keskkonnaga. KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivne areng hõlmab ajas muutuvat keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on tugevasti seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega
SISSEJUHATUS Küsimusele, miks mõned lapsed ei tee lugemisel ja kirjutamisel üldse vigu, teistele valmistab aga kirjaoskuse omandamine ületamatuid raskusi, ühte kindlat vastust ei ole. Düsleksia (mida kasutatakse laiemas mõistes lugemis- ning kirjutamisraskuste tähistamiseks) põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit tema arengut vähe stimuleerivast keskkonnast ning lõpetades spetsiifiliste taju- või motoorika probleemidega. (Lukanenok, Kasper 2004) Põhjamaadega võrreldes pole meil düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Meie koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Oleme harjunud pidama lugemis- ja kirjutamisraskusi laste, ennekõike koolilaste probleemiks. Siiski on düsleksia ja
· Intoksikatsioon tekib väga kiiresti (minutid) peale alkoholi kasutamist. · Ei esine orgaanilise ajukahjustuse või muu psüühikahäire tunnuseid. · Patoloogilisele joobele on tüüpiline nn. kriitiline uni, mille järgselt seisung on kadunud ning esineb mälulünk kogu haigusliku episoodi kohta. Nõrgamõistuslikkus · Vaimne alaarend, püsib teatud tasemel kogu elu; iseloomulik on tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. Nõrdameelsus · Mälu- ja mõtlemishäired sellisel tasemel, et nad häirivad inimese igapäevast elu ja toimetulekut. · Intellekti ja mälu tuntav langus · Häire aluseks autonoomselt degenereerinud peaaju või süsteemne haigus või kahjustus Muu raske psüühikahäire · Raske isiksusehäire, rasked võõrutusnähud sõltuvushaigetel, kurttummus jms. Piiratud süüdivus · Kerge nõrgamõistlikkus
Eesmärk: Ära tundmine ja kasutamine erinevates olukordades. Põhimõtteline õpetamise skeem: 1. Üks paar sarnaseid esemeid 2 kollast tassi 2. Teine paar 2 lusikat 3. Segamini, panna teise samasuguse juurde 4. Ese tegelikul kujul ja pildil 5. Üldistamine 4)Jäljendamine Eesmärk: õpetada rohkem tähelepanu pöörama inimesele enda ümber, huvi nende vastu, selle kaudu õppida igapäevases elus toime tulema. 1. Keha üldise motoorika jäljendamine 2. Näoilmete, zestide imiteerimine Õpetamise skeem: 1. Paralleelsed erinevad tegevused( käe tõstmine puuduta nina) 2. Kumbki selgeks(koputa lauale puuduta põlvi) 3. Ajada segamini(tõuse püsti puuduta pead) 4. Teised paralleelsed tegevused(limpsi huuli mossita) 5. Üldistamine(naerata kortsuta kulmu). 5)Üldistamine · Oht, mida tuleb vältida on nn kinnijäämine õpetajasse või esemetesse.
nt parema ajupoolkera kahjustuste või pikaajalist ravi nõudva käevigastuste puhul.) · Mõlema paremakäelise vanema puhul on vasakukäelise lapse saamine kolm korda tõenäolisem, kui mõlema vasakukäelise vanema korral. Paremakäelistel inimestel on juhtivaks ajupoolkeraks vasak, vasakukäelistel parem ajupool. Kummalegi ajupoolele omistatakse kindlaid funktsioone - parem poolekera vastutab mõtlemise, loogika, empaatia, rütmitunnetuse eest, vasak tegeleb motoorika ja koordinatsiooniga. · Vasakukäelised omandavad paremini abstraktseid mõisteid, võõrkeeli, nad on edukamad kolmemõõtmelist mõtlemist nõudvatel erialadel, nagu infotehnoloogia, arhitektuur või skulptuur. Edukus on kergem tulema loomingulistel erialadel - kunstis, kultuuris, muusikas. Kuid tavaline kõne areneb vasakukäelistel lastel veidi hiljem kui paremakäelistel. Käelisuse kontrollimine
atrioventrikulaarsõlme, pärast läheb hisikimpu, kust edasi läheb südame lihasesse. Kui palju on peaajunärve? 12. tähistatakse rooma numbritega Hormoon: bioloogiline ühend, mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse. Glandotroopsed hormoonid: reguleerivad teiste näärmete tööd Gonadotroopsed hormoonid: reguleerivad sugunäärmete talitlust Sümpaatiline NS: süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Põlveliiges (ARTICULATIO GENUS) Päevane valkude , rasvade süsivesikute jaotus: Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad- 10-20%. Kõhuõõs: (CAVUM ABDOMINIS) on keha suurim õõs. Koosneb 3 osast. ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Kus asuvad poolkuuklapid? Südame vatsakeseaordi ja kopsuarteri väljumiskohas Koronaarvereringe: südame enda verevarustus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
