,,Eesti terviseradadel... ümber maailma" Aire Ilves RK10 Kus? & Mis? Enam kui 70nel Eesti Terviserajal samaaegselt toimuv sportlik rekordiüritus. Osaleda said ja võisid kõik eestimaalased. Osaleda sai nii suusatades, sörkides/joostes kui ka kõndides (k.a. kepikõnd). Läbitud kilomeetrite kogusummast püüti kokku saada rekordarv kilomeetreid ümber maakera. Miks? Tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimalusi Kutsuda kõiki tervislikult aega veetma Eestis on väga palju inimesi, kes kas vabatahtlikult või olude sunnil ei saa või ei taha end liigutada või ei tea sellistest võimalustest. Rekreatiivsus Rõõm ja hea enesetunne Väljumine nö. ,,tavalisest päevast" Nauding värskest õhust, seltskonnast Ühisustunne kuna pole individuaalne, osalejaid on palju ja tihti ka tuttavad Tervislikkus sest liikumine on kasulik Motivatsioon Miks ei võiks terviserajal liigelda ka muul a...
Õppevara analüüs Tartu Ülikool 2012 ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " Raivo Aunap Are Kont Jussi Juhalainen Avita, 2011 Lauseehitus Palju pikki lauseid Otsetõuke korral, kui seismilised laied jõuavad maapinnale enam- vähem täisnurga all, paiskuvad maapinnal olevad esemed otse üles, kuid enamasti levivad lained kaldsuunaliselt ja põhjustavad maapinna lainetust. Peamiselt kasutatud põimlauseid Vastupidi laama äärealade protsessidele on maakoore seisund keskosas võrdlemisi rahulik, kuid sealgi toimuvad aeglased kõikuvliikumised, mis võivad vahetevahel põhjustada nõrku maavärinaid Õppetükiga seonduvad küsimused arusaadavad Kuidas on maavärinate levikualad seotud noorte mäestike vöönditega? Ka kirjeldamist nõudvad arutelupunktid Iseloomusta laama...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R13KÕ1 Kristina Mägi JUHTUMIANALÜÜS Essee Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2013 Muidu kohusetundlik ja töökas Ulla on 47. aastane. Raamatupidaja, kellel on töökogemust juba 15 aastat, aga viimasel ajal ärrituv, tekkinud vigu aruannetes ja soovib kolida teisse linna lastele lähemale. Ulla käitumine töö suhtes on muutunud ükskõikseks ja temal puudub täielik motivatsioon teha tööd. Tööline on rahulolematu. Tegeleda Ulla suhtumisega töösse oleks vaja sellepärast, et muidu tekivad vead tähtsates dokumentides. Sellise käitumise põhjuseks võib olla tema palk, mõtted kolimisest, püstitatud uuest eesmärgist. Ullal on minu arvates täitmata vajadused: Maslowi järgi kindlasti madalama astme vajadused, seega kuulumine ehk üksindus, turvalisus ...
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL ÕE PÕHIÕPE I kursus ENNASTJUHTIV ÕPPIJA JA ÕPIPROTSESS Koostaja: Natalja Läänemets Tartu 2018 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Õppija joonise erinevad tüübid.................................................................................................4 2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on................................................................4 3. Autori õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega..............5 4. Õp...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ2 Svetlana Põld SOTSIAALTÖÖTAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud:Heli Freienthal,MBA Mõdriku 2015 Merike on töötanud Rakvere sotsiaalabikeskuses õppeabipedagoogina 6 aastad, On läbinud mitmed koolitused mis ei anna talle õigust töötada nõustajana. Töökaaslased ja juhataja iseloomustavad teda kui sõbraliku ja vastutava töölist. Lapsed aga hakkasid rääkima et tema riidleb nendega ja on mõnikord kuri.Lapsed on juba suured ja elavad oma elu. Abikaasa on juht ja kodus on harva.Merike tahab kolida Tallinnase poja jurde kui ta tuleb sõjaväest.Mis on juhtunud kohustustundlikuga ja profe...
ohtlik!) huvi teise inimese vastu kehakeel ja distants vestlejate vahel sünkroonsed liigutused kontrollitud liigutused, näoilmsed, silmside keskkondlikud tegurid vähemtähtsad kui rääkija, füüsilised barjäärid psühholoogiline kohalolek tähelepanelik vaikimine kuulamine: ... on enam kui sõnade kuulmine ...tähendab seotust teise inimesega ...eeldab tagasisidet abistav kuulamine: oluline: kuulaja enda kuulamisharjumus ja oskused, emotsionaalne taust, väärtustesüsteem, motivatsioon arvestada: see on rääkija probleemne olukord. hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse, otsustada jne. tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. suhtlemistõkked: mõju suhtlemisele negatiivne, sisaldavad riski, blokeerivad vestlust kritiseerimine hoiakute, tegude negatiivne hindamine sildistamine stereotüpiseerimine
Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, seks 2. Turvalisuse või kaitstuse vajadused (Safety needs) sõltuvus, stabiilsus, hirmudest vaba, füüsiline kaitstus 3. Kuuluvuse ja armastuse vajadused
Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, seks 2. Turvalisuse või kaitstuse vajadused (Safety needs) sõltuvus, stabiilsus, hirmudest vaba, füüsiline kaitstus 3. Kuuluvuse ja armastuse vajadused
Ta suutis samaaegselt jälgida vastaste tegevust, TÜ/Rocki mängijate tegevust, planeerida enda tegutsemist ja meenutada treeneri poolt antud ülesandeid. Mis on sellise tegevuse aluseks tajupsühholoogia seisukohalt? a) Gert alustas korvpallimängu treenimist üle 10 aasta tagasi b) Gert töötles efektiivselt mitmeid stiimuleid samaaegselt tänu tähelepanu jagamise treenitusele c) Vanemad ei sundinud Gerti lapsepõlves trenni minema ning ülekaalus on sisemine motivatsioon d) Vanemad sundisid Gerti lapsepõlves trenni minema ning ülekaalus on väline motivatsioon e) Kodupubliku toetus aitas Gerdil võimed realiseerida 19. Mida nimetatakse negatiivseks järelkujutiseks? a) ERP meetodil avastatud negatiivset N300 väljalööki elektroetsefalograagias b) Rohelise-punase värvipimedus c) Võimetust tunda ära tagurpidi pööratud nägusid d) Täiendvärvuse illusoorset taju peale tema täiendvärvuse vaatlemist
2. Eksperimenteeriv meeskond – toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid 3. Ühinev meeskond – suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine 4. Arenenud meeskonnad – toimub liidrirolli jaotumine, ei lahkuta enam kergelt, tulemuste jätkuv paranemine. 16. Millised on 2 motivatsiooniliiki ja mis neid üksteisest eristab? 1. Väline motivatsioon - käega katsutav, nt palk, töökeskkond, turvalisus, töötingimused, töökeskkond. 2. Sisemine motivatsioon – seostub psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega, nt võimalustega rakendada oma võimeid, olla tunnustatud 17. Millised on tuntumad motivatsiooniteooriad ja kuidas neist on kasu juhtimisel? 1. Maslow’ vajaduste hierarhia – vajaduste rahuldamine – kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus,
............................................................................................ 4 2. TÖÖKORRALDUSE PARENDAMISE VÕIMALUSED ..................................................... 6 2.1. Osalusjuhtimine ................................................................................................................ 6 2.2 Meeskonnatöö .................................................................................................................... 7 2.3 Motivatsioon ...................................................................................................................... 8 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................ 9 VIIDATUD ALLIKAD ............................................................................................................. 10 LISAD ......................................................................................................
Keskjuhtimine – taktikaline tasand - on tegelemine strateegiast lahtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpoolsaavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on enamasti spetsialistide tegevuse suunamine. Esmajuhtimine- operatiivne tasand - on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. 7. Motivatsiooniteooria ja juhtimine. Kuidas on need omavahel seotud? Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Väline motivatsioon- on seotud käegakatsutava tasuga: palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon – on seotud psüholoogiliste vajaduste rahuldamisega: rakendada oma võimeid , olla tunnustatud. Motivaatoriks juhtimisel põhiliselt on: Juhtimine 1) saavutusvajadus – vajadus püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uutega;
Vähem kirjalikke reegleid Rohkem kirjalikke reegleid Töökohustused määratud üldiselt Töökohustused määratud konk- reetsemalt Suur variatiivsus Väiksem standardiseeritus Suurem riskide võtmine Riskide võtmine rohkem rituaalne TEEMA: Motivatsioon 1. Millised omadused iseloomustavad motiveeritud töötajat? Motiveeritud inimeseks peetakse sellist töötajat, kes: saab töös pidevalt häid tulemusi ning näitab töötades üles energiat ning entusiasmi, on sageli valmis koostöös kolleegidega vaeva nägema, et üle saada organisatoorsetest probleemidest on nõus võtma rohkem vastutust kohaneb kergemini organisatsiooniliste muudatustega
• Ressursid ja oskused: loovate inimeste värbamine ja hoidmine, väljakutseid pakkuv töö. • Struktuur ja süsteemid: paindlik, vähesed reeglid, õiglane ja toetav töötajate hindamine. 5. Millised on indiviidi loovuse avaldumise komponendid? Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis kolme olulise komponendi üheaegne koosesinemine: 1. Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused. 2. Loovmõtlemisoskus – loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3. Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon. 6. Millised on indiviidi loovmõtlemist takistavad tegureid? • Negatiivne mõtlemine • Hirm ebaõnnestumise ees (hirm näida rumalana vms) • Liigsed ja väga jäigad reeglid organisatsioonis • Stress, pinged grupis • Eelarvamus, et ei olda loovad 7. Mida nimetatakse motiiviks, mida motivatsiooniks? Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. Motiiv annab käitumisele energia ja jõu
võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile. Vajaduse rahuldamise tsükkel KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon · Konstruktiivsed reageerimisviisid: Probleemi lahendamine Ümberstruktureerimine · Frustratsioon: Rünnak, agressioon · Regressioon · Fiksatsioon · Eemaldumine Sisemine ja välimine motivatsioon (sh ahulolu sisemiste ja välimiste teguritega) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: · sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) · välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia · Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine · Raha tähendus inimese jaoks · Võim · Turvalisus · Vabadus · Armastus · Isiklik rahulolu
5/5 – juht püüab hoida tasakaalus orientatsiooni tööle ja inimestele, kuid ei arvesta kumbagi piisavalt: „Kesktee“ juhtimine 9/9 – juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 61. Eestvedamise situatsiooniteooriad Hersey-Blanchardi järgi on neli eestvedamisstiili, mis rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma: 62. Motivatsiooni mõiste • Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. • Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. • Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna. • Tegelik motivatsioon inimese töö tegemiseks on määratud kolme grupi tegurite poolt: 1. Inimese vajadused, ootused, eesmärgid 2. Vahetu ühiskond: töögrupp, perekond 3. Ühiskond tervikuna.
Artikli “A review of the literature on employee empowerment” kokkuvõte: Artikkel räägib töötaja mõjuvõimust. Selleks, et olla edukas, on vaja mõjuvõimu, mille peab organisatsioon ise paika panama. Mida suurem on mõjuvõim, seda suurem on sisemise töö motivatsioon, suurem rahulolu tööga, seda väiksem on tööstress, seda suurem on töö kaasamine ja kaasatus ning suurem pühendumine. Töötaja peab valima, kas ta võtab vastutuse või ei, ning juhid peavad looma töötajale vastava keskkonna, et ta langetaks õige otsuse. Juhtidel on väga suur roll, kuid selleks, et olla edukas, on vaja teha pidevat järelvalvet, sest juhid on kui treenerid, kes aitavad töötajatel probleeme lahendada ja nad peavad andma positiivset tagasisidet tehtud töö eest, sest see suurendab motivatsiooni. Samas mida suurem on ettevõte, seda suurem on ka töötajate iseseisvus, sest juht ei jõua kõiki kontrollida. Keskkond peab olema piisavalt usaldatav, kaasahaarav, tolerantne ja r...
Kuigi neil pole mõnuained kättesaadavad, leidub vanemaid sõpru või tuttavaid, kes hoolitsevad selle eest, et noored saaksid alkoholi ja tubakatooted kätte. Halva seltskonnaga puututakse kokku enamjaolt pidudel ning tavaliselt pakutakse korralikule noorele alguses proovida alkoholi või narkootikime, millest ajapikku tekib sõltuvus. Teismelised võivad küll tajuda, et sellised sõbrad õhutavad neid valesid valikuid tegema, kuid nad on kaitsetud selle vastu. Noorte enesehinnang, motivatsioon ning tahtejõud elada võib vägivalla või kiusamise tõttu langeda. Kiusajad, olgu nad siis vanemad või keegi teine, ei hooli kiusatavast ega tema tunnetest. Nende eesmärk ongi just noorte elu ära rikkuda, neid „vale“ käitumise pärast karistades või muul põhjusel. Kui noored on sattunud sõltuvusse, on neil üksi võimatu pääseda sellest. Samuti halvale seltskonnale on tihti raske ära öelda ning selle grupi tegevustega minnakse lihtsalt kaasa
koalitsiooniga. Aga sellise rahapoliitika kõige üllatavam tulemus oli see, et Eesti majanduse langus lõppes varem kui teistel endise NSV Liidu majandusruumi kuulunud maadel, millised samuti siirduvad sotsialistlikust majandussüsteemist turu- majandusse. Mis mõjutas majanduskasvu? Kvaliteetsemal rahal on stabiilne vahetusväärtus siseturul ja välisturul. Mida kvaliteetsem on raha, seda suurem on ettevõtjate ja kodumajapidamiste motivatsioon seda teenida, seda tasub säästa ja ka investeerida. Seega aitab heatasemeline rahapoliitika kaasa stabiilse majanduskasvu saavutamisele ja elanike heaolu kiire- male tõusule, olles niisiis majanduspoliitika üheks komponendiks. Kuid majandus- kasvu, investeerimis- ja säästmisaktiivsust ei mõjuta üksnes raha kvaliteet, vaid kogu ettevõtluskliimat, mis tänapäeva globaliseeruvas maailmas tähendab seda, et Eesti
ja töödeldava info teadvustamisele, esinevad selged erinevused 4.1 Tahtmatu tähelepanu ● Kontrast ● Liikumine ● Ärritaja uudusud (nt. reklaamid) ● Kordumine 5. Tähelepanu mõjutavad tegurid ● Temperatuur ● Müra ● Tunded ● Alkohol ● Magamatus ● Ärevus ● Rahustid ● Narkootilised ained ● Motivatsioon ● Tervisest ● Välisärritaja vastavus ootustele 6.Tähelepanu Psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Seotud lahutamatult tunnetamisega ( taju, mälu, mõtlemine), emotsioonide ja motivatsioooniga. Tähelepanu hõlmab nii tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi. 6.1 Mis on tähelepanu ? ● Tähelepanu kui valik infotöötluses
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegu...
ajal) - võrdlemine - mõtete lugemine - vastuseks valmistumine - sõelumine - unelemine - samastumine - väitlemine - õigustamine - teema vahetamine Tähelepanelik kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? – tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline - kuulaja enda kuulamisharjumuse ja – oskused, emotsionaalne taust, väärtussüsteem, motivatsioon Abistava kuulamise korral - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb - Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks - Huvi teise isiku vastu - Kehakeel ja vestlejate vaheline distants - Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside - Tähelepanu rääkijal - Psühholoogiline kohalolek - Tähelepanelik vaikimine “Tähelepanelik” kuulamine • Meeldida rääkijale • Olla kena inimene
USA 18.-19. sajandil: 1. Kolonistide rahulolematuse põhjused. Inglise valitsus tõstis kolonistide makse (liigne jõukus) Keelati rajada asundusi lääne poole Apalatši mäeahelikust Kolonistid hakkasid järjest enam tundma end ameeriklastena Tooraine odav müük Kolonistid pidid majutama ja ülal pidama briti sõjaväge 2. Iseseisvussõda 1775-1783: osapooled, sõja algus, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine ja tähtsus, ameeriklaste võidu põhjused, sõja tulemused Pariisi/Versailles` rahuga. G. Washingtoni ja T. Jeffersoni roll? Osapooled: Kolonistid + Prantsusmaa, Holland, Hispaania Inglismaa 1776 tuli kokku teine kontinentaalkongress, kus tuldi välja poliitilise iseseisvuse nõudmisega. Iseseisvusdeklaratsioon: Kuulutati välja 4. juulil 1776, Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Ameeriklased võitsid sest kasutasid lahkrivi, neil oli välis abi teistelt riikidelt, neil oli suur motivatsioon ...
see lõpuks reaalsuseks sai tundsin ma, et miski pole võimatu tuleb ainult ise seda tahta ja selle nimel vaeva näha. Arvan, et enesekindlus mängib siin suurt rolli. Mäletan end algklassides, kus mul polnud ei eesmärke ega tahtmist neid omada. Mõtlesin, et niikuinii pole mul mõtet proovida, sest ebaõnnestumine on garanteeritud. Seega ei läinud ma kuhugi trenni või huviringi vaid passisin kodus. Kes teab äkki oleksin praeguseks tantsja või hea kunstnik. Tähtis on ka motivatsioon. Alati küsisin endalt, et milleks mul seda vaja on, kui endale eesmärgi püstitan. Kas või tuua jälle näiteks kiikingu, ma tahtsin enda julgust proovile panna samas ka teistest erineda millegi märkimisväärse poolest. Ja ma sain hakkama. Arvan, et hakkama saamine on ka mõtlemises kinni. Tuleb endas kindel olla ja mitte lihtsalt proovida vaid ka oma eesmärkide nimel pingutada, sest muidu jäävad need lihtsalt unistusteks.
tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. (J.Sõerd) Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) Vajadused on nii: bioloogilised kultuurilised Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). Bioloogiline motivatsioon - kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: • Aktivatsioonitase ja uni. • Nälg ja söömine. • Janu ja joomine. • Suguiha ja seksuaalsuhted. Kultuuriline motivatsioon: Arengumotivatsioon – sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants ja saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Tahe – teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T
ilmutamata ehk vaikiva ning ilmutatud teadmise kooskasutamise. Samuti võib üks teadmuse vorm muutuda teiseks ilmutatud teadmus ilmutamata ehk vaikivaks (internaliseerimine) ning vaikiv teadmus ilmutatud teadmuseks (eksternaliseerimine). 14. Selgitage lühidalt innovaatilise loovuse kolme komponenti (Amabile mudel), millede koostoimes see loovus kujuneb? Mis on T-kujuline mõtlemine? Kuidas seda arvesse võtta innovatsiooni meeskondade loomisel? Eksperiment-teadmised, motivatsioon ja loova mõtlemise oskused. Selle kolme ühisosa on innovaatiline loovus. Ekspertteadmised kui kogu tehniline, protseduuriline ja intellektuaalne arusaam innovaatilise ning loova pingutuse olemusest. Innovaatilisust soodustab eeskätt nõndanimetatud T-kujuline mõtlemine, mille puhul omatakse mitmeid eluvaldkondi hõlmavaid laialdasi teadmisi (T katus) ja samas sügavaid ekspertteadmisi ühes-kahes konkreetses valdkonnas (T jalg). Teisisõnu,
· Ausus: teooria suhtes (teooria lihtsustamine, aga mitte moonutamine) ja inimese suhtes (õppijale tähenduslik, seotud tema eelnevate teadmiste ja kogemustega) · Arvestada kolme teadmiste esitamise võimalust (tegevuslik, kjundiline, sümboliline) ja lapse arengu taset · Tähtis õpetada struktuuri, mõtteviisi, mitte ainult fakte Põhiprobleemid praegu · Kuidas arvestada õpilaste individuaalseid iseärasusi õppimisel ja õpetamisel (võimed, motivatsioon, hoiakud, eelteadmised) · Kuidas soodustada mõistmisega õppimist, mitte lihtsalt mehaanilist teadmiste päheõppimist · Kuidas mõjutavad õppimist kultuurilised tegurid (vanemad, õpetajad, nendevaheliste tegevuste kooskõla) · Kuidas õpetada erinevas vanuses ja erinevate omadustega õppijaid · Kuidas mõjutavad õppimise tulemusi erinevad õpetamismeetodid (kas on parimat meetodit? ) Õppimine ja õpetamine Mis on õppimine? · Mida tähendab õppimine teie jaoks?
X loengu kordamisküsimused 1. Milline on motiveerimise definitsioon? Motivatsiooni kui kontseptsiooni aluseks on mingi liikumapaneva jõu olemasolu indiviidi sees, mis ajendab teda tegutsema eesmärkide suunas, mis rahuldaksid tema vajadusi või ootusi. (Mullins, 1993) 2. Mis on motivatsiooni olemus? Individuaalne fenomen o Kõik inimesed on erinevad ja nii võivad erinevad teooriad käsitleda iga inimest erinevalt Tahtel põhinev, kavatsuslik o Motivatsioon on sisemine, inimese enda kontrolli all motivatsioonist tulenev käitumine väljendub valitut tegusemisviisides Mitmetahuline o Mis paneb inimesed tegutsema o Kui suur on tegusemise tung Motivatsiooniteooriate eesmärk on uurida käitumist o Motivatsioon ise ei ole käitumine ega tegutsemine. o Motivatsioon väljendub käitumises ja tegutsemises, mis omakorda sõltub sisemistest ja välimistest faktoritest, mis mõjutavad inimese
füsioterapeut minuga võimlema, et taastumine võimalikult maksimaalne ning tõhus oleks. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda eluohtlikesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – inimesed on laisad, neil puudub tahtejõud, motivatsioon ning neil on meelest läinud, milleks on inimene loodud. Inimene on loodud liikuma, tööd tegema, mitte kodus passima, rämpsu sööma ning endale vabandusi tekitama. Minu jaoks erandeid pole, isegi halvatud, puuetega ning pimedad inimesed on võimelised lahendusi leidma ning end arendama!! Kuid mida tähendab trenn? Kas rutiinset jõusaali külastamist, enda tühjaksjooksmist iga hommik? Iga õhtu? Okei, inimesi on ernevaid ja samuti ka arvamusi
See tähendab, et depressioonis olles, tunneb inimene end füüsiliselt väsinuna nagu tahaks vaid magada ja voodis olla, iga väikseim füüsiline aktiivsus paneb tundma, et ei jaksa ja pigem soovitakse olla nn mugavustsoonis. Sellele järgneb sageli ka kaalu tõus või langus. Samuti võib esineda keskendumishäireid ning ei suudeta pühenduda millelegi kindlale, seetõttu kaotavad depressioonis inimesed sageli töö või kukuvad koolist välja, kuna tulemused langevad ning motivatsioon õppimiseks ning arenemiseks on puudulik. Depressiooni sügavamas staadiumis esineb ka surmamõtteid, kuna see tundub inimestele väljapääsuna sellest maapealsest „mõttetusest“ – seetõttu lõppeb kahetsusväärselt palju depressioonijuhtumeid surmaga. 3) Teadmine tähendab haiguse meditsiiniliste sümptomite tundmist. Meditsiiniliselt on ette antud rida tunnuseid, mis võivad viidata depressioonile. Haiguse mõistmine see-eest on vaid väheste inimeste privileeg
PII AJALUGU Pii (tähena π) on kreeka tähestiku 16. täht Pii väärtus kreeka numbrina on 80. Pii (π) on tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhe. Kirjalikul arvutamisel võetakse π≈3,14 Pii (π) on irratsionaalarv-lõpmatu mitteperioodiline kümnendmurd. Teda ei saa väljendada kahe täisarvu suhtena. Aastail 1900 eKr kasutati Babüloonias seda arvuna 25/8 ja Egiptuses arvuna 256/81 . Archimedes, Kreeka matemaatik (287-312 eKr) arvutas pii väärtuseks 3,1419 ja arvas, et see ongi π tegelik väärtus.Arvu π nimetatakse ka Archimedese konstandiks. Ludolph van Ceulen (1540-1610) arvutas π 35 esimest numbrit (mis said nimeks Ludolphi numbrid). Need numbrid graveeriti tema hauakivile, mis 19.sajandil kaduma läks. Aastal 2000 valmistatiuus ja see asub Hollandis Leidenis Peetri kirikus. William Shanks, Briti harrastusmatemaatik (1812-1882) arvutas välja arvu π 707 esimest numbrit. See tähendas 15 aast...
Arvutitaga olles või telekat vaadates on hea end tegevuses hoida pideva söömisega, pakk küpsiseid või kott kommi pakub tegevust terveks filmiks. Pikad ja väsitavad koolipäevad on üheks suureks stressi allikaks noorte jaoks. Tööpäevad koosnevad suuremalt osalt õppimisest ja koolis käimisest ning muu jaoks eriti aega ei leita. Huviringide arv on viimaste aastate jooksul vähenenud ning alles jäänud maksavad hinge hinda. Selliste tingimuste juures puudub igasugune motivatsioon ennast sundida huviringi. Nädalavahetus on aeg, kus ennast vabaks saab lasta ning sõpradega koos aega veeta. Tihtipeale käib nädalavahetusega käsikäes ka alkoholi ületarbimine ning argipäeva ülekanduv harjumus suitsetada. Peab tõdema, et noorteseas levivad narkootilised ained on ka üheks meetodiks kuidas leevendatakse stressi. Alguses proovitakse sõpradega natukene ning kui hea olla on tehakse seda üha uuesti ja uuesti ning see võib lõppeda ühe noore inimese elu hävitamisega.
ANOREKSIA TAGAJÄRJED • Häired kaasnevad hormonaalses süsteemi töös. • Häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud esmased funktsioonid. • Luu hõrenemine • Viljatus • Depressioon • Aju muutused • Immuunsüsteem nõrgeneb • Südame-, neeru-, maksakahjustused ANOREKSIA RAVI • Anoreksiat ravitakse antidepressantide ning psühhoteraapiaga. • Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. • Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. • Anorektik peaks sööma 3–4 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. ORTOREKSIA • Uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides
1. Tootmisressursid Loodusressursid: maa, maavarad, kliima jne 2. Inimressurss ehk tööjõud, kelle puhul on oluline kvaliteet ja ka motivatsioon. 3. Kapital ehk raha, mis jaguneb a) reaalkapital tehased, masinad, seadmed jne b) rahakapital ehk finantskapital vajatakse investeeringuteks 1. Majandussüsteemid (4)1. Tavamajandus-Kõige algelisem.Toodetakse peamiselt enda tarbeks;lihtne kaubandus või lihtne majandus;traditsioonidel ja suurettevõtetel oluline tähtsus.2. Plaani ehk käsumajandus- määrab plaan, hinna
Anton Hansen Tammsaare on kirjanik, kellel oli väga kirev looming. Ta on kirjutanud novelle, jutustusi, miniatuure, näidendeid ja romaane. Kõige suurema tunnustuse ja on saanud Tammsaare romaanid, kus Tammsaare on üritanud kirjeldada 19.-20. sajandi eesti taluelu, ja seda edukalt. Paljud teoses kirjeldatud põhimõtted kehtivad ka tänapäeval , samas paljud on muutunud. Kuid oli, on ja jääb kehtima vanasõna- töö kiidab tegijat. Kui töö jäi tegemata, siis tasu ei saanud. See oli tol ajal karm tõde. Samas aga on see põhimõte minu jaoks elementaarne, see on kehtinud varem, kehtib praegu ja kehtib ka tulevikus. Anton Hansen on üelnud, Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. Kuidas muutub ajas see tsitaat? Laiskusega ei saavuta mitte midagi. Suurel määral on muutunud aga töö tegemise viis. Kui kirjaniku eluajal oli rohkem vaja füüsilist tööd teha, siis praegu on olulisem vaimne töö, tol ajal oli hinnas jõud ja vastupidavus, tänapäeval aga ...
elamutes, oleks meie maailm tohutult igav ning üksluine. Sellega kaasneks kindlasti ka meid edasiviiva jõu konkurentsi kadumine. Poleks oluline, kas omad megaettevõtet, mis toodab tuhandeid nutitelefone päevas, või n-ö riisuksid päev läbi Jakobsoni pargis lehti, sest kõik saaksid täpselt sama kõrget või madalat palka. Kui kaotada konkurents, kaoks tõenäoliselt väga suurel osal inimkonnast motivatsioon pingutada, sest kõigel sellel ei oleks mõtet. Just seetõttu pean ääretult oluliseks ebavõrdsust, olenemata sellest, et see masendab suurt osa inimkonnast. Alati on oluline tuua ohvreid, et saavutada midagi raskemat ning et astuda mööda elutreppi kõrguste poole. Ohvrite toomisega ei tasu aga liialdada, kuid kahjuks kiputakse just sellesse ,,ämbrisse" tänapäeval astuma. ,,Ämbrisse" astumisega võib kaasneda väga palju erinevaid suuri probleeme ning piisava ebaõnne
kuidas erinevate protsesside käigus tekib midagi uut. 3) Kahjuks ei saanud midagi uut väga teada. Olin netist enne uurinud betoonitööde tegemist, sest see pakkus huvi. Uus asi oli prügitünni valmistamine. 4) Õpikeskkond tundides oli meeldiv. Kõik olid väga abivalmid. Kui miski jäi arusaamatuks, siis alati oli keegi, kes aitas ja selgitas. Töö sujus kiiresti just tänu heale seltskonnale. Kõik õpikeskkonna inimesed on motiveeritud ja tublid. See tublidus ja motivatsioon kandus ka minuni. 5) Juhendaja tegi head tööd. Näitas ette ja vajadusel abistas. Andis samuti nõu ja näitas ka vigu. Juhendaja oli täpselt selline nagu ta peaks olema minu arvates. Tunni sisu oli tihe ja niisama passimist ei olnud. Tunnid olid huvitavad ja möödusid kiiresti, sest oli näha, et juhendaja oli koostanud tunnitööde plaani korrektselt. 6) Kõik tehtud tööd on vajalikud tuleviku töös. Sai palju nippe teada. Samuti sain teada põhitõed ja vead
rikkumist täidab pealiskaudselt töödistsipliini täitmisega deid, distsiplineeritud ja väga kohusetundlik töötaja Töö motivatsioon Töötaja ei tunne huvi Töötaja on töö Töötaja tunneb huvi töö Töötaja teeb oma tööd töö tulemuste vastu tulemuste vastu tulemuste vastu vastutustundlikult ja ükskõikne hästi, on positiivse ellusuhtu-misega
Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi töös, häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud esmased funktsioonid. Anorektikul luumassi ei lisandu ja luud ei tugevne, kuna munasarjad ei erita piisavalt östrogeeni. Tagajärg võib olla ka võimalik viljatus ehk võimetus saada lapsi. Seetõttu loetakse anoreksiat ohtlikuks haiguseks, mis keerulisel kujul vajab hospitaliseerimist. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Kui söömishäireid on korralikult ravitud, siis need edaspidi enam ei kordu. Võibolla jääb kuidagi eriline suhe söömisse, aga see ei tähenda häiret. Psühhiaatri poole pöördumine pole häbiasi. See näitab inimese tugevamat, mitte nõrgemat külge. Anoreksia tavalisemad sümptomid: suur kaalukaotus, toidukoguste vähendamine, rasvasisaldusega toiduainetest loobumine, kuni
objektiivselt, et maailmas midagi kurja eksisteerib. Iseloomustab paljude loodusrahvaste, sealhulgas soomeugrilaste usundeid. Selles mudelis on kujutlus sellisest maailmaehitusest, kus iga üksiksündmus on põhjustatud mingist varasemast sündmusest ning on tulevase sündmuse osapõhjus. 13. Postuleeritud eetikamudel (põhierinevus teistest) Põhineb postulaatidel. Inimväline absoluut on aktiivne. Püsimine eeldab autoriteeti. Keelab ära kuriteod. N on isikustatud. Vooruslike tegude motivatsioon need on soovitatavad. Maailm jaguneb heaks ja kurjaks. Postuleeritud eetika mudel iseloomustab monoteistlikke religioone ja nende kujundatud mõtlemist. Euroopa kultuuri ruumis võib postuleeritud eetikatuumaks pidada 10 käsku, millest olulisim ütleb, et inimesel ei tohi olla teisi jumalaid peale ühe (N-i). Inimene peab käituma vastavalt autoriteedi reeglitele. Reeglite rikkumisele järgnevad karistused. Karistused kanduvad ka hauatagusesse ellu.
.................................................................................... Info mällujätmist kujundavad tegurid....................................................................................... Materjali kordamine.............................................................................................................. Kodeerimise eripära.............................................................................................................. Motivatsioon......................................................................................................................... Ainevalda süvenemine.......................................................................................................... Mäluhäired................................................................................................................................ Kokkuvõte..........................................................................................
aastast kodus olemist ja mõtlemist avastasin enda jaoks sotsiaaltöö. Praegusest vaatenurgast on minu õpieesmärgid paigas ma tean, milleks ma õpin ja millised on minu ootused õpitule. Olen seadnud endale pikaajalised eesmärgid ja püüan visalt nende täitumise poole. Minu kõige nõrgem külg on see, et ma võtan kõik ülesandes ja tööd käsile nii-öelda viimasel minutil, samas tundub see veider kuid minu jaoks ideaalne, sest siis tekib mul kõige parem motivatsioon, ma tean, et just selles ajaks peab mul kõik valmis olema ja ma saan sellele keskenduda korralikult. Ma ei ole eriti hea koosõppija, mulle meeldib rohkem üksi kodus ja vaikuses õppida. Seega ei vaimustu ma grupitöödest ega ka klassile mingi kodutöö ettekandmisest. Kui ma seisan klassi ees ja näen kõike neid pilke, mis mind vaatavad tabab mind seesmine paanika, ma lähen näost tulipunaseks. Loomulikult viin ma alustatu lõpule kuigi ma ei tunne end mugavalt. Minu kuidas nüüd
1) Tasul põhinev võim (liidril on ressursid, millest on kasu teistele). 2) Karistusel põhinev võim. 3) Seadusest tulenev võim (liider on kõrgemal positsioonil). 4) Karismaatilisusel põhinev võim (isiklik võim). 5) Asjatundlikkusest tulenev võim. Positsioonist tulenev võim Positsioonist tulenev võim Tasu Asjatundlikkus Karistus Karismaatilisus Sundus - Motivatsioon - inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Väline motivatsioon - palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon - võimalus rakendada oma võimed ja olla tunnustatud. Maslow' vajaduse hierarhia (kasvavad alt üles): 1) eneseaktualiseerimine 2) tunnustus 3) kuulumine 4) turvalisus 5) füsioloogilised vajadused D. McCellandi teooria järgi vajadused, mis motiveerivad juhte: - võimuvajadus - saavutuse vajadus
Väärtused Hariduse Kriitilise Refleksioon Inimloomus Ühiskonna Kriitilise kvaliteet on mõtlemise ja isiklik on hea! kriitilise mõtlemise elus (analüüsimi areng, Inimene on pilguga oskus. hakkama ne) sisemine vaba ja vaatamine Haridus on saamisel arendamine, motivatsioon. iseseisev, ning ning "võti" ülioluline. ratsionaalse kujundab ise muutuste sotsiaalsele perspektiivi oma käitumise esile tegevusele ja arendamine, läbi valikute kutsumine muutustele. teadmiste tegemise. läbi
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE Ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimine. aine, mida uuritakse meetod, kuidas uuritakse Meetodid: dokumentide analüüs, eksperiment, vaatlus, küsitlus anketeerimine ankeetide koostamine Sotsioloogia uurib inimest ja ühiskonda. 3 vaatenurka: isiksuse käitumine ja tegevus grupid ja sotsiaalsed protsessid ühiskonna struktuur Struktuur: a. sotsiaalsed institutsioonid (pere, kool, majandus) b. sotsiaalsed kooslused (sotsiaalsed kihid, etnilised ja territoriaalsed kooslused, väikegrupid) c. sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed protsessid (linnastumine, sotsialiseerumine, migratsioon, sotsiaalne desorganisatsioon (nt. narkomaania, alkoholism, vägivald) Keskastmeteooriad (R.K. Merton) - uuritakse ühtse sotsiaalse terviku ühtesid või teisi osi. Sotsioloogia harud - teadusliku analüüsi rakendamine suhteliselt piiratud sotsiaals...
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi · orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ...
ja Vietnami sõda. Kriisid suudeti vältida otsese sõjata, kus Nõukogude Liit ise osales, pigem osales ta nendes mitteametlikult ning toetas kapitali ja relvastusega võitlust. Siiski ei jäänud ta sõdadest kõrvale. Näiteks Nõukogude-Afganistani sõda, kus püüti säilitada mõju Aasias ja vallutada uusi territooriume ning ka kindlasti majanduslikel eesmärkidel, sest Afganistan on tuntud oma suurte naftavarude poolest. Sõda kaotati mitmetel põhjustel, näiteks puudus armeel motivatsioon kaugel ja võõral maal sõdida ning välisriikide abi vastasele. Kindlasti mängis olulist rolli ka Nõukogude Liidu poolt vabamaks lastud elukorraldus. 1985. aastal seati eesmärgiks kiirendada majanduslikku arengut. Kiirendamise abinõuks pidi saama tollase sotsialistliku ühiskonna täiustamine selle ümberkijundamise teel ehk perestroika teel. Samuti ka glasnost avalikustamine salastatuse vähendamine ühiskonnas, tsensuuri lõdvenemine, ajaloofaktide avaldamine ja
Pollard Tiggs ,,Reflektiivõpe keskkoolis" Kokkuvõte lk 239-250 Õppimise kolm peamist kultuurilist mõjutajat: 1. Õppimise raamistik õppimine on arusaamisprotsess ja seda mõjutavad õpilase eelnevalt kogetud sotsiaalsete gruppide kultuuri, väärtuste ja teadmiste ideed. 2. Keel kui vahend keel on mõtlemise ja õppimise vahend ning ta tekib, antakse edasi ja peab vastu vastastikustes mõjutustes teiste inimestega erinevate sotsiaalsete keskkondadega kultuurides. Paindlikkus ja sobivus võivad parandada õppimist. 3. Lähteasend õppimiseks kas õpilane on kogemustele ja toetustele avatud, kas ta on enesekindel või kartlik, valmis riskima või mitte? Hariduslike tulemuste jaoks otsustava tähtsusega. Kultuurilise mõju neli peamist allikat: · Perekond · Koolikaaslased · Kool · Meedia ja moodne tehnoloogia Meie suhtumist isikusse ja tema õppimisse mõjutavad: 1. Asjatundmatu vaade ...
11. Eestvedamise kontseptsioonid a. Eestvedamine vrs juhtimine b. Eestvedamise/juhtimise teooriad: isiksuseomaduste, käitumuslik ja postmodernistlik lähenemine c. Autokraatlik, demokraatlik ja passiivne juht d. Tannenbaum-Schmidti telg e. Võrkmudel f. Heresy-Blanchardi mudel 12. Organisatsiooni sotsiaalne vastutus 13. Motiveerimine a. Mõisted: motiveerimine, motiiv, motivatsioon, tööalane käitumine, töömotivatsioon b. Hüvitised, mida motiveerimise juures on võimalik kasutada c. Motivatsiooniteooriad: Maslow, Herzberg, ootuste teooria 14. Eestvedamine kui juhtimise osa a. Mõisted: liider, järgija b. Eestvedamise raamistik c. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis 15. Kontroll kui juhtimisfunktsioon a. Mõisted ja definitsioonid b. Kontrolli eesmärk ja tulem c
patogeenidega toime tulla. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nahk, ripsepiteel, eritised, limamembraan, fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud Tervest nahast ei pääse patogeenid läbi. Kui nahka vigastada, taastab hüübiv veri kaitsebarjääri kiiresti. Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud patogeene Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: Hingamine, veresoonte valendiku regulatsioon, südame töö, neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus, oksendamine,köha, aevastamine. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse regulatsioon hormoonide abil. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse regulatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
