Muudatuste elluviija profiil (Weissi sõnastatud 1996). Ta on nt eluaegne õppija. Edukas muutja. Visiooni abil juhtimine. Võimuallikad: 1) tasul põhinev võim ressursid 2) karistuse võim hirm 3) positsiooni võim turva 4) karisma võim võlu 5) ekspertvõim teadmised · info ja kontrollivõim Eduka liidri valem: algata protsesse, ole entusiastlik, aita teistel tegutseda, loo mudel, tähista saavutusi. Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus. Sisemine motivatsioon: psühholoogiline rahulolu. Maslow vajaduste hierarhia: McClellandi teooria: 4 vajadust, mis juhte motiveerivad: 1) saavutusvajadus 2) võimuvajadus 3) kuuluvusvajadus 4) asjatundlikkus Herzbergi töö ja rahulolu teooria: hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust, nt palk, töötingimused, suhted (omavad effekti teatud maani v ei oma üldse).
Muudatuste elluviija profiil (Weissi sõnastatud 1996). Ta on nt eluaegne õppija. Edukas muutja. Visiooni abil juhtimine. Võimuallikad: 1) tasul põhinev võim ressursid 2) karistuse võim hirm 3) positsiooni võim turva 4) karisma võim võlu 5) ekspertvõim teadmised · info ja kontrollivõim Eduka liidri valem: algata protsesse, ole entusiastlik, aita teistel tegutseda, loo mudel, tähista saavutusi. Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus. Sisemine motivatsioon: psühholoogiline rahulolu. Maslow vajaduste hierarhia: McClellandi teooria: 4 vajadust, mis juhte motiveerivad: 1) saavutusvajadus 2) võimuvajadus 3) kuuluvusvajadus 4) asjatundlikkus Herzbergi töö ja rahulolu teooria: hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust, nt palk, töötingimused, suhted (omavad effekti teatud maani v ei oma üldse).
KLIENDITEENINDUS Service Checki poolt läbi viidud klienditeeninduse kvaliteedi uuring näitab minu arvates väga selgelt Eesti ettevõtete teeninduse kultuuri praegusel hetkel. Olen täiesti nõus esile toodud murekohtadega ja lisaks veel juurde, et need probleemid tulenevad osaliselt meie rahvuse eripärast (tagasihoidlikkus), klienditeenindaja ametikoha halvast mainest ja miinimumi- lähedasest palgast. See kõik kokku loob olukorra, kus teenindaja ametikohal töötaval inimesel puudub motivatsioon tööd tehakse selleks, et saada sotsiaalsed garantiid (haigekassa jms) ja oskused või kvalifikatsiooni puudumine ei võimalda saada paremat töökohta. Klienditeeninduse kvaliteeti aitaks tõsta minu arvates see, kui ettevõtted lõpetavad värbamise põhimõttel võtame klienditeenindajaks tööle kõik, kes on võtnuks vaevaks kandideerida (kõik inimtüübid ei sobigi klienditeenindajaks). Teiseks tuleks tõsta klienditeenindaja palka
muutub inimeste tervis ja elukvaliteet paremaks. Tänapäeva halvad kombed, mis muudavad inimeste tervist halvemaks on: passiivne eluviis, autosõit kodust tööle ja koju, kiire eine (tavaliselt mittetervislik), suur närvipinge ning emotsionaalne stress. Kui inimeste tervist suudetakse parandada siis sellega kaasneb ka majandusliku kasu tõus. Töötajate puudumine, äraolek väheneb, tööõnnetuste arv väheneb, motivatsioon ja efektiivsus tõuseb, toote ja teenuse kvaliteet paraneb, samuti ettevõtte imidz paraneb. Klientide rahulole suureneb, mis kõige tähtsam, töötajate elukvaliteet paraneb: töötajad on tööga rahul, neil väheneb tööstress ning tööga seotud tervisehäired vähenevad. Seega on väga tähtis, et inimeste tervise olukord paraneks, see on kasulik nii inimestele endile kui ka ettevõtetele ja samuti majandusele.
orienteeritud juhtimisstiil mõjud? · tööprotsessi ja ressursside ning infovahetuse mehhanismide hoolikam planeerimine 9 Kvaliteeditöörühmas osalemise kasulikkuse tunnetamine · Juhtkonna puhul oli esiplaanil kvaliteediteemade olulisuse tunnetamine, töötajate kaasamine, toimuvast selgema arusaama tekkimine. · Töötajate puhul võimalus näha organisatsioonis toimuvat süsteemselt, motivatsioon tegutsemiseks ja oma töölõigu tähtsuse parem tunnetamine. 10 Näide õnnelikust ja rahulolevast töötajast 11
saavutusvajadusega inimesi, kellel on juba saavutusi ette näidata ning kellel on oma tulemustele kõrged ootused. Ohustatud inimesed on ärimehed, meditsiinitöötajad, õpetajad, sotsiaaltöötajad, tippjuhid... Kuidas ära tunda läbipõlenud inimest? Inimene on ärrituv, tundlik, vaenulik, kahtlustav Töö on tema jaoks kaotanud tähenduse Tähelepanu ja mälu on halvenenud Ta ei tunne end piisavalt tunnustatud olevat Sisemine motivatsioon on vähenenud, puudub huvi ja entusiasm Ideaalid on kadunud Kogeb abitust, lootusetust Kuidas vältida läbipõlemist? Töö ümberkorraldamine Täiendkoolitused- juhile ja alluvatele Töötaja teisele tööle üleviimine Suhtlemisvigade parandamine Töökeskkonna parandamine Töö vääriline tasustamine Puhkuse ja töö tasakaalustamine Uuringud on näidanud, et 87% Eesti elanikkonnast on stressis ning 38% on seostanud oma pingeid tööga.
Lihtsa pühkimisega ei saa mikroobe hävitada Tuleb lõhkuda biofilm Selleks peab kasutama tugevat hõõrumist ja õigeid puhastusaineid Kuidas biofilmi ei teki? Süsteemne pindade puhastamine Pindade kuivatamine Koristustöös esinevad tegurid Töövahendid Puhastusteenindaja oskusnõuded Töökorralduse tehnilised oskused Koristustööde valdamine Klientide tundmine Kvaliteetne töö Tervikutunnetus Motivatsioon Algatusvõime Õppimisvõime Soov teha tööd Enesevalitsemine Kohanemisoskused Stressitaluvus Pingetaluvus Kriitikataluvus Üksinduse taluvus Valmidus paindlikuks töögraafikuks Meeskonnatöö oskus Sotsiaal-kultuurilised Suhtlemisoskus Kultuuride tundmine Keeleoskus Isiklikud hoiakud Konkurentsivõimelisus Innovaatilised Innovaatilised Positiivsus Probleemide lahendamise oskus
III. Kaasuse lahendus. („Kuidas motiveerida mativeerimatut?“) Aita Martinil mõelda, mida sellises olukorras teha? Nagu me teame, töörahulolu ja motivatsioon oma lähete poolest jaguneb sisemiseks ja välimiseks. Antud situatsioonis oli Madise algse töötamise stiimuliks eelkõige materiaalsete hüvede saamine ehk kaatri ostmine. Madis väidab, et tal on piisavalt vahendeid/ raha, et veeta pika puhkuse ja mõnusalt elada. Tal ei ole antud hetkel plaanis midagi muud teha kui sõita kaatriga ja veeta mõnusalt aega, kuid edaspidises perspektiivis tema eesmärgid kindlasti muutuvad
● Struktuur ja süsteemid: paindlik, vähesed reeglid, õiglane ja toetav töötajate hindamine 5. Millised on indiviidi loovuse avaldumise komponendid? Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis kolme olulise komponendi üheaegne koosesinemine: 1. Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused. 2. Loovmõtlemisoskus – loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3. Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon. Nende kolme komponendi kujunemist mõjutavad omakorda mitmed elemendid, mille mõju vahendab indiviidi isiksus kui suhteliselt püsivate tunnuste kogum. 6. Millised on indiviidi loovmõtlemist takistavad tegureid? ● Negatiivne mõtlemine ● Hirm ebaõnnestumise ees (hirm näida rumalana vms) ● Liigsed ja väga jäigad reeglid organisatsioonis ● Stress, pinged grupis ● Eelarvamus, et ei olda loovad 7. Mida nimetatakse motiiviks, mida motivatsiooniks?
lihtsalt ei tohi unustada, et iga probleemi jaoks on olemas lahendus ning alati tuleb olla optimistlik, sest nagu ma ennem ütlesin, raskused on ületamiseks ja kõik mis ei tapa teeb tugevamaks, ehk teisisõnu ei oskaks me hinnata elu, ja väärtusi kui me ei teaks mis asi on häda, viletsus ja raskus. Kõikidest raskustest ülesaamine motiveerib kõige paremini õppima ja edasi pingutama. Tahe hakkama saada ja näidata ka teistele seda, et ma hakkama millegagi saan on kõige suurem motivatsioon üldse. Samuti motiveerib mind väga mõte tulevikust, lõpetada ära kool, kolida Tartusse, luua oma kodu, teha tööd, mille järgi hing ihkab ja saada oma eluga hakkama. Motivatsiooni aitab suurendada alati uute eesmärkide seadmine, mille poole püüelda. See aitab kaasa ka õppimisele, näiteks tuues eesmärgi üllatada ennast ja õppejõudusid ning võtta ennast korralikult käsile ja õppida asi väga selgeks, saades nii
◦ nt lastakse joonistada ennast ja siis joonistatud tegelasest rääkida tema-vormis, laps annab rohkem infot kui enda kohta ◦ lisaks tulemusele on oluline ka, kuidas joonistus valmis laste uurimiseks on vajalik lapsevanema nõusolek hindaja peab teadma enda hoiakuid ja väärtusi ja neid teadlikult hindamisprotsessist eemal hoidma 6.10 Katrin Mägi - Saavutusmotivatsiooni areng tavakäsitluses nähakse püsiva iseloomuomadusena motivatsioon põhineb inimese uskumustel oma võimekuse kohta – kas antud ülessannet saadab edu või ebaedu? > kui usk, et edu, siis on suurem tõenäosus, et saadabki edu ◦ Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria ▪ usk mõjutab ül lahendamisega seotud otsuseid, pingutust, püsivust, tundeid ▪ kõrgema usuga valivad keerulisemaid ülesandeid ja eesmärke; keskenduvad paremini ▪ vähene usk toob kaasa ärevust
ilmselgelt palgaarmee loomise vastu. Ta ti oma artiklis vlja he olulise argumendi: "Seni kuni iga vaimselt ja fsiliselt terve noormees kaitseveteenistust ei lbi, jb meie sjalise riigikaitse raskuskese rahva tahe ja valmisolek riiki kaitsta ohustatuks." Inimesed, kes liituvad armeega on eelkige motiveeritud rahasummast, mitte aga sellest, et nad saaksid oma riiki kaitsta. Minu arvates nendes riikides, kus on palgaarmee ( nt Ameerika hendriigid) on sdurite motivatsioon ning tekspodamised ksimusi tekitavad. Palgaarmee kehtestamisel liituvad sjavega palju inimesi, kes nii-elda naudivad julmust. Usutakse ka, et palgaarmee annaks hea vimaluse patriootidel elatist teenida ning samal ajal teha seda, mida nad armastavad - kaitsta oma kodumaad. Eesti Vabariigi phiseaduses on julgeolekupoliitika paragrafi alla mrgitud selgelt punktis 4.1, et Eesti hiskonna integratsiooni alus on kaks paralleelset protsessi: hiskonna htlustumine eesti keele oskuse ja Eesti
Väga oluline on haigele korralikult seletada igasuguseid protseduure: kuidas seda või teist tehakse, miks on see vajalik, kas see on valus, mis sellele järgneb jne. See aitab leevendada haige hirmu ja teda rahustada. Pahatihti on haiged saanud väga värvikaid ja ebameeldivaid kommentaare ning tekkinud eelarvamusi on raske ümber lükata. Haige peab saama vastused kõige kohta, mis teda huvitab, sest nii on võimalik teda ravisse ja põetusesse kaasa tõmmata, tekitada motivatsioon paranemiseks ja panna ta tundma vastutust oma tervise eest. Hooldustöötaja ja haige vahelise suhte kujunemisel on esimeseks sammuks kontakti saavutamine. Haige inimesega suheldes saame teda toetada ja abistada, kuid ka samas eksitada. Et saavutada paremaid tulemus ravis ja põetuses, on haige osalus ja motivatsioon hädavajalik. Põetus ja ravi ei piirdu vaid vaevuste leevendamisega, neis peab sisalduma ka patsiendi õpetamine, et ta suudaks ja oskaks ise oma tervise eest hoolt kanda
Väga oluline on haigele korralikult seletada igasuguseid protseduure: kuidas seda või teist tehakse, miks on see vajalik, kas see on valus, mis sellele järgneb jne. See aitab leevendada haige hirmu ja teda rahustada. Pahatihti on haiged saanud väga värvikaid ja ebameeldivaid kommentaare ning tekkinud eelarvamusi on raske ümber lükata. Haige peab saama vastused kõige kohta, mis teda huvitab, sest nii on võimalik teda ravisse ja põetusesse kaasa tõmmata, tekitada motivatsioon paranemiseks ja panna ta tundma vastutust oma tervise eest. Hooldustöötaja ja haige vahelise suhte kujunemisel on esimeseks sammuks kontakti saavutamine. Haige inimesega suheldes saame teda toetada ja abistada, kuid ka samas eksitada. Et saavutada paremaid tulemus ravis ja põetuses, on haige osalus ja motivatsioon hädavajalik. Põetus ja ravi ei piirdu vaid vaevuste leevendamisega, neis peab sisalduma ka patsiendi õpetamine, et ta suudaks ja oskaks ise oma tervise eest hoolt kanda
tähendab õppimist eeskujude järele jäljendamise e imiteerimise kaudu. Ene Alunurm Kanada psühholoog Albert Bandura eristas nelja etappi: · Märkamine käitumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemist · Meeldejätmine luuakse algul üldine ettekujutus, jälgitakse, millistest osadest see koosneb ja seejärel üritatakse need üksikud osad meelde jätta. · Taastamine e. reprodutseerimine · Motivatsioon mudelit jäljendatakse tavaliselt siis kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu kas teiste või enesepoolne kinnitus. Ene Alunurm Ene Alunurm
INTERVJUUDE KÜSIMUSTE BLOKID I EEMLISE TÖÖ KOHTA Mida oled teinud? (oskused) Millal tegid? (aeg) Kui palju tegid? (maht, töökoormus) Miks just seal tegid? (firma eelistus) Miks tegid? (motivatsioon, huvid) Milliste raskustega kokku puutusid? (töö keerukus) Kellega tegid? (kolleegid, ülemused, alluvad) Kuidas kaaslastega läbi said? (isiku omadused, suhtlemisoskus, jm.) Kuidas tegid? (meetodid) Missuguseid tulemusi saavutasid? (kordaminekud, ebaõnnestumised) II TULEVASE TÖÖ KOHTA Miks lahkusid eelmisest kohast? Miks tahad pakutavat tööd teha? Mida oled veel nõus tegema? Miks tahad just meie firmas töötada? Kuhu tahad tööalaselt välja jõuda? Missuguseid tööalaseid raskusi te prognoosite ja kuidas kavatsete neid ületada? Missuguse tööalase hüvitusega te maksimaalselt arvestate? Milline töökorraldus on teile vastuvõetav? III TÖÖ TULEMUSTE KOHTA Missugused olid teie kordaminekud ja ebaõnnestumised eelmistel töökohtadel? K...
10. Millised võivad olla inimlikud vead? Puudulik tegevus, vale tegevus, kahjulik ülemäärane tegevus, vale ajastamine. 11. Millal tekivad inimlikud vead? Kui müra on liiga kõva, valgustuse puudumine, õhutemperatuuri tõus. 12. Kuidas toimub info vastuvõtmine ja meeldejäämine? Inimese info vastuvõtt on piiramatu. Kui ta võtab liiga palju infot vastu siis ta eemaldab ülemäärase info välja . 13. Mis on motivatsioon ja millistest teguritest see sõltub? Sõltub mitmetest teguritest: töö autoriteedist, palgast, töökeskkonnast, töötaja isikuseisundist. 14.Miks on vaja töötajaid täiendavalt koolitada? Sest aja pikku võivad asjad ununeda. 15. Millised on inimese mäluliigid? Purskemälu, lühimälu. 16. Milliseid stressitegurite liike teate? Stress ja stressirektsioon. 17.Kuidas stressi vähendada ja heaolu parandada? Võimalus palju uut õppida, peab saama tagasi sidet tööandjalt
Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal Ajusild- Tähelepanu, ärkvelolek; Uni, näolihased; Keel, silma, kõrva kontroll Keskaju- automaatsed liigutused; sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine; temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine; koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; info liikumine erinevate aju osade vahel Suuraju sagarate funktsioonid: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine 8. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks
ka alkohol. Seda tarbitakse tänapäeval noorte seal üha rohkem ja suuremates kogustes, mis on väga halb. Kolmas põhjus meelemürkide ja laiskuse kõrval on perekondlikud probleemid. Kui ei ole pere toetust või on suured rahalised probleemid ei taha ma koolis käia. Kui pere arvab, et mul on parem käia tööl ja teenida perele raha, siis austan nende arvamust ja jätan põhikooli pooleli. Rahalistes probleemides olles ei saa osta õppevahendeid ja riideid. Sellisel juhul puudub motivatsioon koolis käimiseks. Olen veendunud, et iga inimene peaks omandama vähemalt põhihariduse, miks nad seda ei taha jääb mulle siiani selgusetuks. Leidsin võimalusteks laiskuse, meelemürgid ja perekondlikud probleemid. Kes teab, mis need põhjused tegelikkuses on ? Mina igastahes mitte.
Arupuru Smart dust Ilmar Telga DARPA Smart dust kontseptsioon 1998. aastast USA sõjaliste uuringute agentuuri DARPA poolt Idee oli puistata lennukilt sõjategevuse alale tuhandeid väikesi andureid raadiosaatjaga Jälgivad märkamatult vaenlase tegevust Iseorganiseeruvad andurid moodustavad intelligentse võrgu, mis filtreerib ja töötleb esmased andmed, et saata oluline teave väejuhatusele Algne motivatsioon Sõjalised eesmärgid luure DARPA ,,line in the sand" o Suhteliselt odav & täpne luureinfo vaenlase tagalast 2002 Afganistan 2003 Iraak Line in the sand Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
31. Homne krgrhkkond toob meile ilmamuutuse. 32. Tahtsin spordipeval vita oma spra. 33. Kausjas tass kukkus pesukaussi. 34. Harvadel tundidel tuli olla valvel. 35. Poisski oli tpne ja krme. 36. ra selleprast siis kaota usku homsesse. 37. Orelifestivallaste esinemisi jlgis tnulik publik. 38. Uues ehitusmaterjalide kaupluses pakuti moodsaid ripplagesid ja keskkttekatlaid. 39. Lihttelegrammi saatekulud on jlle tusnud. 40. Uljas mootorrattur sitis vastu posti. 41. Linlastel puudus motivatsioon osa vtta sellistest kokkusaamistest. 42. Poollagunenud elamud vivad kergesti langeda tulekahju ohvriks. 43. Umbkaudseid kulusid vi olla umbes kakssada krooni. 44. Ebasoodsad phjatuuled takistasid kalapki
ennustatavus vs uudsus (teineteise tundmine kui suhte alus <> rutiin) Negatiivset suhtumist konflikti tingivad: - moonutatud taju, eelarvamused; - olukorra emotsionaalsus; - kommunikatsiooni vähenemine; - ebaselge probleem; - jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine. Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist; - selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?); - enesetõhususe tunne; - arvestatakse teiste seisukohtadega; - motivatsioon, koostöövalmidus; - sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms.. Tajuvigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju – stereotüübid, haloefekt, selektiivsus jms.) Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele) Mäluvead Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul, kui (lähedussuhte näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhtesse, sotsiaalse toetuse
1. Leedu, Läti ja Poola 2. Sellega kuulutati välja Eestimaa iseseisvus 3. Omavalitsuse juhid asendati baltisakslastega, keelati poliitiline tegevus, lubati tegeleda ainult kultuuriga. 4. Valgevenelased tahtid oma riigis kukutada kommunistide vöimu ja seepärast söditi koos eestlastega venelaste vastu, kuigi tegelikult ei hoolitud Eesti iseseisvusest 5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirjanik
Kognitiivne areng Teema: Inimese organismi ehitus Õpilaste vanus: 14-15 aastat vana Selleks, et õpilaste tähelepanu köita on alguseks oluline teha nii, et klassis oleks ohutu ja sõbralik õhkkond. Kui õpilane on närviline ja tema meeleolu on pingul, siis see segab teda ja ei lasta informatsiooni tajuda. Et parimat tulemust saaavutada on vaja materjali järjestada, sest see laseb õpilasele rohkem meelde jäätma. Et õpilane oskas olulist ebaolulisest eristada, siis on vaja koostada tabeli, kus kirjutatakse põhiinformatsioon. Materjalide kinnistamiseks on vaja teha praktikalisi ülesandeid, kus õpilane peab oskama inimese kehal elundeid märkima ja nende funktsioone kirjeldama, sest see areneb teadusmõistet. Ülesanne võib olla nii kirjalik, kui ka Internetis tehtud. Kui õpilasel on arenenud ainult tavamõiste, siis see tähendab, et õpitakse materjali lihtsalt pähe, aga õpilane ei oska seda praktikas kasutad...
Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted Selgitage mõiste tähendus ja kasutusväli. innustav keeleõpe . Inspireeriv, tõuseb motivatsioon. Innustav keeleõpe on kui inimene meelsasti õpib mingi keelt. Selle eesmärgiks on parendada noorte inimeste elusid innustava kogemuse järgi, aidata määratleda ja suunata nende õpieesmärgid sellele, et suurendada nende kogemuse mõju ja väärtust. tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui
motiveeritud jne. aga tänu sellele et tal lihtsalt puudub oskus teisi tööle panna on lõpuks ainuke töötegija tema ise, kes rabeleb mitmel tandril. Ehk selline inimene on hea tööline; alluv aga juhiks ta ei sobi. Pikas perspektiivis sellise juhiga ettevõtmised üldjuhul lõppevad läbikukkumisega. Kaua üks inimene ikka suudab teiste tööd ära teha. Jällegi kui töö ilusti alluvate vahel ära jagatud, iga üks teab mida tegema peab. On motivatsioon alluvatel suurem, vähem segadusi ja töö tulemuslikum. Mitmekesi jõuab rohkem. 9. Suudab kontrollida ja korraldada koostööd. Koostöö kontrollimine võib eos ära summutada mõne võimaliku murelapse mis mitte kontrollimisel võiks paisuda suureks ja tähendaks meeskonnale mõtetut lisa ajakulu ja see läbi ka motivatsiooni langust meeskonnas. Näiteks ühe meeskonna liikme negatiivne suhtumine võib kiiresti kanduda üle
Mõõtmised Võrdlemised Tegevused Motiveerimine Motivatsioon on üks tähtsamaid tegureid, mis peab töötajal olema, et tulla kõigega hästi toime, olles seejuures ka iseendaga rahul. Tihtipeale võib aga see langeda 0 lähedale, sest elada igapäevaselt rutiinset elu, olgem ausad, meil kõigil kaoks igasugune motivatsioon midagi teha. Sellepärast tulebki leida igas asjas positiivne külg, miks ma seda teen, milleks see vajalik on, mida ma sellega saavutan. Juhid peavad olema ka nagu psühholoogid, nad peavad oskama enda töötajaid motiveerida, midagi tegema, mis aitaks kaasa ja mis oleks piisavalt kutsuv. Selleks paljud firmad korraldavad aegajalt koos veetmise võimalusi (üritusi, suvepäevi, firmapidusid, jõulupidusid) või siis jagavad hoopiski preemiaid. Üheks suurimaks motivaatoriks on olemas edasi
tahtmist töötada, kui seda tööd on liiga palju, siis töötajadel ei ole movatsiooni seda kiiresti teha et rahuldada kliente. Juhataja sobimatus antud tööpostile Indrek eelistab valida oma sõprad, et teha parimad ja kergemad tööd. Selles mõttes, Indrekule ei sobi juhtemisamet, sest ta ei saa valida inimesi ja hoida töökeskonna vahel võrdsust. Teda jaoks on vaja lähedaid inimesi valida. Ettepanekute tegemine ja lahendused Kuidas taastada töötajate motivatsioon ja heaolu? Antud kämpingu juhataja peaks võtma töötajaid nagu nad on tema alluvad, mitte nagu sõpru, kelle teeb ta heategusi ning aitab sissetulekut teenida lihtsamalt kui ennem ning sellega paneb ta suure koormuse teiste töötajate peale, kellel on raskem töö ning kelle on täpselt sama palk mis teistel töötajatel. Esiteks, Indrek peab aru saama, et töötajate motivatsioon ja langes ja et seda tõsta on vaja neid tunda nagu võrdsena inimesena
Temperament- närvisüsteemi om, mis näitab närbiprotsesside liikuvust, tugevust ja tasakaalustatust. Flegmaatik- rahulik, süvenenud, põhjalik, usaldusväärne. Melanhoolik- tundlik, ennast süüdistav, ei julge võtta riske, kõrge loovusega. Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kald...
Vabatahtliku töö eest ei saada ka rahalist palka, vaid hoopis teadmisi ja kogemusi. Veel on ka võimaluseks näiteks toidupangas abistamas käia. Heategija saab olla igaüks. Kuna aitamise viise on nii palju, saab igaüks leida endale sobiva viisi teiste aitamiseks, vastavalt oma võimalustele. Heategevus on väga vajalik. Kuigi vahel võib tunduda, et mis see üks euro ikka aitab, aga kui igaüks annetaks ühe euro tuleks kokku suur summa, millega saaks palju korda saata. Kõige suurem motivatsioon annetamiseks on see, kui sa paned ennast teise inimese olukorda. Mitme järjestikuse ebaõnnestumise ja natukese ebaõnnega võib iga inimene väga lihtsalt tänavale sattuda. Kui sina oleksid tänaval, sa ka ju tahaksid, et keegi aitaks sul õigele rajale tagasi pöörduda, miks siis mitte teisi samaga aidata. Kõik inimesed on võimelised aitama. Üheskoos on võimalik palju korda saata, sellepärast tulebki head teha. Heateost võidavad kõik, heategija saab hea tunde ja abivajaja saab abi.
1 Tunni eesmärgid: Mahtra sõja põhjused ja tagajärjed Talurahva elu tutvustamine 19. sajandil 2 Sõnad: Ikaldus Vastuhakk/mäss Teoorjus Usuvahetusliikumine - 3 Talupoegade rahulolematuse põhjused a)Maa jäi mõisnike omaks maksta tuli tööga st talupoeg= teoorjuses b) Rentnikest taluperemeestel puudus kindlustunne ja motivatsioon c) 1840 ikaldus ja näljahäda (oli viimane suurem näljahäda Eestis!). d) Tekkima hakkas maapuudus seoses rahvaarvu kiire kasvuga (18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880 000 inimest). 4 Talupoegade meetmed oma olukorra parandamiseks 19.sajandil: Talurahvarahutused Usuvahetusliikumine Väljarändamisliikumine ( )
1.Ametnike lojaalsus tööle avalikus sektoris on nelja aasta jooksul kasvanud 83 protsenti ametnikest eelistaksid tööd avalikus sektoris, see tuleneb ilmselt avaliku sektori kindlusest. 2. Kõige laiemalt märgiti ametnikutöö plussideks meeldivaid töökaaslasi, kindlat töökohta ja sotsiaalseid garantiisid ning häid võimalusi enesearendamiseks. Need on avaliku sektori plussid, mis toob uusi noori ametnike juurde. 3. Karjääri ja prestiiziga seotud motivatsioon võimalused karjääriks avalikus teenistuses ja kasulike kontaktide loomine tööjõuturul, head teenimisvõimalused ja ameti prestiiz. Karjääri tegemise võimalus tekitab kindlasti motivatsiooni. Avalik teenistus 1. Ametnikke võib pidada "riigi selgrooks", kelle töö puudutab ühel või teisel moel kõiki riigi elanikke ametnikud annavad oma panuse riigi arengusuundade. Kõiki riigi palgal olevad inimesed pole ametnikud. 2. 31. detsembri 2009. a seisuga kokku 28 632 ametnikku
Õpetajate teadlik suunamine, õpetaja peab aitama mõista olusid ja motiive(nt kirjanduskangelaste tegevuse analüüs). Reprodutseerimine(kordamin, praktiseerimine) keerukamate oskuste õppimine käib järk- järguliselt. Esialgu jäljendatakse ligilähedaselt, hiljem detailsemalt. Õpetaja peab andma tagasisidet ja vajadusel juhendama. Motivatsioon õpitud mudeli käitumine rakendub siis kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Hõlpsamini jäävad meelde eeskujud. 4. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Õppimise põhimotiiv (nimetada ja selgitada) Piaget´ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena (selgitada skeemide moodustamist, kognitiivse dissonantsi olemust ja toimimismehhanismi, tasakaalustamis1t) Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus
5 Läheb teise äärmusesse - buliimiasse Saavutab normaalkaalu Püksilukk ei lähe kinni Fred Nääs 10.01.13 Anoreksia ravi 6 Ø Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Ø Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Ø
Minu jaoks näiteks on raske liikuda elus edasi ning viia täide oma eesmärke, kui keegi ei motiveeriks mind näiteks oma hoolivuse või kaasaaitamisega. Ning ma usun, et sama oluline nagu mulle, on see ka paljudele inimestele meie ümber. Ka tuntud novellikirjanik Willa Cather leiab, et seal kus on suur armastus, sünnib ka imesid. Sellega olen ma nõus, kuna ma arvan, et inimesele on kõige olulisem, et ümbritsevad inimesed hooliksid. Tänu hoolimisele ja armastusele tekib ka motivatsioon. Kindlasti mängib tänapäeval olulist rolli ka töökoht ja raha. Praeguses maailmas on äärmiselt raske hakkama saada, kui puudub töökoht ja raha, mille eest elada. See pole ilmselt võimatu, kuid mina leian, et nii võib väga kergesti sattuda elu hammasrataste vahele ning nii öelda põhja langeda. Kui inimesel pole raha, pole tal ilmselt ka sooja, hubast kodu, kus olla. Inimene võib vaevelda näljas ning hakata abi otsima hoopis meelemürkidest
meie mudelist. Teiseks tutvustame raamistikku, mis suudab vastu võtta ja uurida nii mõjutuste kui ka seoste vahel tegureid, mis ennustavad e-tarbijate käitumist.) (See on vb mingi mitte oluline asi...!!!) Hüpoteesid: ,,Traditsioonilised shoppajad" on e-tarbijatega vägagi sarnased Hüpoteesina võib ka käsitleda seda, et tarbija käitumist mõjutavad nii psühholoogilised tegurid (nagu demograafia, taju riskidele ja kasule, ostlemise motivatsioon ja kaubanduslik orjentatsioon), ning tehnoloogilised tegurid interneti poes (disain ja navigatsioon, maksmine, informatsioon, kasutuseesmärk(?) ja lihtsus). Metoodika: Dokumendis on esitatud teadlaste vaated ja arusaamad tervikliku mudeli kohta e- tarbija käitumisest. Probleemi lahendamiseks on kasutatud arutlusel ja diskursoonil põhineva teksti analüüsi ja selle sünteesi, et jõuda selge arusaamani, millised on e-tarbija arusaamad ja huvid teatud valdkonnas.
Kuna anorektikute päevane toiduenergia on väga väike, jääb puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidil esinevad väga erinevad vaevused. Ravi Anoreksiat on raske diagnoosida, veelgi raskem on aga ravida. Selleks on vaja psühhiaatri ja teiste eriarstide koostööd ning eelkõige inimese enda tahet terveneda. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga
peaagu kadumist. Arvatakse, et ühiskonnad jagunevad kahte leeri: rikkad ehk omanikud ja vaesed ehk palgatöölised. Ettevõtja ei ole aga ainult härrasmehed kallites ülikondades, vaid tavalised inimesed kes tõesti teevad midagi, on aktiivsed. Muidugi on ka palgatöölisi vaja ning kõik ei saagi oma firmat juhtida, ent minu arvamus on, et ettevõtlikud peaksid olema kõik. Eestis on ka motiveerimine väga haruldane. Töötajal puudub motivatsioon, palk ise ei ole just kõige parem. Raha ei ole motivaator kuid raha on asi millega võid motivatsiooni hävitada .See on praktikas karastatud tõde. Väga kõva motivaator on seadusega ette nähtud minimaalse puhkuse pikendamine Euroopalikuks, 28 päeva suvel + 5 päeva talvel. Motivaator on ka omanike puhaskasumi arvelt seesama preemia. Kui just päris metsiku töötajaskonnaga tehas pole, saab motiveerimiseks igale indiviidile ka isiklikult läheneda
lahendamine) Keel põhineb keelemärkide kasutamisel, on välja kujunenud inimühiskonna arnemise käigus suhtlusprotsesside toimel. Keele suuline vorm on kõne. Sõnadel on objektiivne üldtunnustatud tähendus ja subjektiivne tähendus. Kõnefunktsioonid on tavaliselt vasakus ajupoolkeras Afaasia neuroogiline kõnehäire Kõne jaguneb väliseks ja sisekõneks (oluline töömälu mõtlemisvahend) 3. Motivatsioon ja emotsioonid 3.1. Vajadused ja motivatsioon Vajadus on mingi elu-, tegevuse- või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Vajaduste peamised liigid: 1) Orgaanilised vajadused (elutegevuse esmatingimused; toit, söök, liigisäilitamine) 2) Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused (inimene peab liikuma, puuteid tundma, kuulma, nägema) 3) Sotsiaalsed vajadused 4) Vaimsed (intellektuaalsed) vajadused (mõelda, õppida, olla informeeritud jne) 5) Esteetilised vajadused (kunst, esteetiline ilu jne)
lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata, kui lapsel on mure ja hing haige. Õpetaja võiks märgata) keskkonna. Virtuaalne keskkond tuleb niigi lapsele (reklaam, porno, meedia). 3. Arengukeskkondade liigitus Arengukeskkond jaguneb: Füüsiline temperatuur, õhk, valgustus jne Psüühiline tunnetuslik (meeled, mõtlemine, haistmine, kompimine jne) Emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu
põhjustada probleeme ja konflikte. Staatuse sooviga peab arvestama inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel ja stimuleerimisel. Osal inimestest on staatuse soov eriti suur, nii et see on olulisem kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. Seda on kasulik teada nende motiveerimisel. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused ? A. Maslow vajaduste hierarhia. Lihtne tõsiasi on, et motivatsioon sõltub vajadustest: motiveerib see, mis vastab inimese ootustele ja rahuldab tema vajadused – olgu need siis sisemised või välised. Tavapärane lähtepunkt jagab motivatsioonitegurid kaheks: välisteks ja sisemisteks. Esimeste all peetakse silmas konkreetset tasu, näiteks palk, meeldiv töökeskkond, töötingimused, soodustused jms. Sisemise motivatsiooni loob psühholoogiliste vajaduste rahuldamine: tunnustus, eneseteostus, tunne, et sind vajatakse.
väljundit teiste omaga.Sisenditeks on kõik tööalased panused: haridus, staazh, eelnevad töökogemused, lojaalsus, enese sidumine, kulutatud aeg ja energia, töö teostamine. Väljunditeks on hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt: töötasu ja preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed japsühholoogilised hüvitused.Kui alluv tunnetab õiglust, jätkab ta samal tasemel. Kui alluv tunneb alahüvitust, tekib sisepinge, mille tulemusena areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust. Lõppmõju võib olla nii füüsiline kui psühholoogiline, sisemine kui väline: sisemise füüsilise reageeringuna langeb tootlikkussisemise psühholoogilise reageeringuna suurendatakse hüvitusetähtsust· välise füüsilise reageeringuna tingitakse hüvituse suhtes või lahkutakse töölt, välise psühholoogilise reageeringuna otsitakse teine võrdlusalune isik. Ulehüvituse korral tuntakse suhetes ülemusega
toetavad (Telvik, Rõbtsenkoi 2009). Olulised märksõnad on need, et ,eeskonnatöö oskused on õpitavad ja meeskonnad arenevad tegevuse käigus ning meeskonnatöö on efektiivne siis, kui iga liige tunnetab oma ja teiste ülesandeid. Seetõttu tasub võtta aega selleks, et põhjalikult kõikidele üksteise rollid lahti seletada. Efektiivse meeskonnatöö tagamiseks soovitab Christiansen(1999) oma artiklis "Meeskonnavaim ja motivatsioon on treenitavad nagu lihased" keskenduda üheteistkümnele valdkonnale, mida võib piltlikult nimetada lihasteks. Need valdkonnad kehtivad nii äris kui ka perekonnaelus. · Meeskonna tasakaal. Meeskonnas valitseb tema liikmete võimete ja oskuste optimaalne kombinatsioon. Kõik meeskonnaliikmed on teadlikud kaaslaste tugevatest ja nõrkadest külgedest. Meeskonnas arvestatakse ja rakendatakse kõigi liikmete eripära ja ei nähta teineteises konkurenti. · Eesmärgid ja rollid
Töötajad ei vasta mitte sellele, mida liidrid mõtlevad ja teevad ning ütlevad ja kavatsevad, vaid kuidas nad tajuvad liidrite käitumist. Eestvedamine on tegelikult vaataja silmades. Positiivsed ja negatiivsed liidrid Liidrid püüavad inimesi motiveerida mitmel viisil. Positiivses eestvedamises keskendutakse hüvitustele – majanduslikele ja muudele ja toetavale lähenemisviisile. Mida parem on töötaja haridus ja suuremad nõudmised iseseisvusele, seda enam on töötaja motivatsioon sõltuvuses positiivsest eestvedamisest. Kui rõhk on ähvardamisel, hirmul, karmusel ja karistustel, kasutab liider negatiivset eestvedamist. See lähenemisviis võib anda lühiajalise tulemuslikkuse, kuid sellel on kõrged inimkulud. Negatiivsed liidrid domineerivad ja on inimestele ülemused. Selleks, et töö saaks tehtud, ähvardavad nad karistustega. Nad on bossid, keda kardetakse, mitte liidrid, keda imetletakse.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R13KÕ1 Kristina Mägi JUHTUMIANALÜÜS Essee Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2013 Muidu kohusetundlik ja töökas Ulla on 47. aastane. Raamatupidaja, kellel on töökogemust juba 15 aastat, aga viimasel ajal ärrituv, tekkinud vigu aruannetes ja soovib kolida teisse linna lastele lähemale. Ulla käitumine töö suhtes on muutunud ükskõikseks ja temal puudub täielik motivatsioon teha tööd. Tööline on rahulolematu. Tegeleda Ulla suhtumisega töösse oleks vaja sellepärast, et muidu tekivad vead tähtsates dokumentides. Sellise käitumise põhjuseks võib olla tema palk, mõtted kolimisest, püstitatud uuest eesmärgist. Ullal on minu arvates täitmata vajadused: Maslowi järgi kindlasti madalama astme vajadused, seega kuulumine ehk üksindus, turvalisus ...
1)Keelenõuanne on eesti Kelle Instituudi riigieelarvelise keelenõu projekti ,,Keelehoole" väljund. 2)Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamisest. 3)Uues ehitusmaterjalide ja aiakaupade kaupluses Bauhof pakuti moodsaid ripplagesid Amstrong ja keskküttekatlaid Viadrus U22. 4)Linlastel puudus motivatsioon osa võtta sellistest kokkusaamisest nagu Euroopa Parlamendi valimised. 5)Kihnu saare lähedal mootorrikke tõttu seisma jäänud Soome lipu all sõitev laev on Virtsu sadamasse pukseeritud, Öeldi BNS-ile Virtsu sadama kapteniteenistusest. 6)Tartu Ülikooli eesti keele dialektika ja rakenduslingvistika professori Martin Ehala koostatud etteütluse Vikerraadio saates ,,Huvitaja" luges ette Urve Koni, teatas rahvusringhääling.
tugevalt langesid ning suhted tädiga muutusid kriitiliseks. Tädi Ida ei olnud selline, kes ennast väga hästi kehtestada oskaks. Sellepärast ehk Aarne temaga nii halvasti käituski. Aarne ei osanud väärtustada tädi Ida sõnu ega head tahet. 4. Mis sulle raamatus meeldis ja mis sulle raamatus ei meeldinud? Mulle ei meeldinud peategelane Aarne. Ta oli väga kangekaelne inimene kel puudus igasugune motivatsioon ja kohusetunne. Ta hoolis ainult Maiast, tema aitamine oli ainuke asi, mis Aarnet huvitas. Mulle meeldis viis, kuidas tädi Ida püüdis Aarnet mõjutada. Ta ei olnud liiga karm ega karistanud totakate karistustega vaid püüdis anda lihtsalt head nõu ja lootis, et poiss sellest õpib, kuid paraku ei osanud Aarne tädi sõnu väärtustada.
Õppevara analüüs Tartu Ülikool 2012 ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " Raivo Aunap Are Kont Jussi Juhalainen Avita, 2011 Lauseehitus Palju pikki lauseid Otsetõuke korral, kui seismilised laied jõuavad maapinnale enam- vähem täisnurga all, paiskuvad maapinnal olevad esemed otse üles, kuid enamasti levivad lained kaldsuunaliselt ja põhjustavad maapinna lainetust. Peamiselt kasutatud põimlauseid Vastupidi laama äärealade protsessidele on maakoore seisund keskosas võrdlemisi rahulik, kuid sealgi toimuvad aeglased kõikuvliikumised, mis võivad vahetevahel põhjustada nõrku maavärinaid Õppetükiga seonduvad küsimused arusaadavad Kuidas on maavärinate levikualad seotud noorte mäestike vöönditega? Ka kirjeldamist nõudvad arutelupunktid Iseloomusta laama...
Olulisem on EQ, kuna emotsioonid ja emotsioonide kontrollimine on elus tähtsamal kohal kui intelligentsus. 3. Millised oskused on elus tegelikult olulised? Kontroll emotsioonide üle ja läbisaamine teiste inimestega. (Sotsiaalsed oskused) 4. Millised on emotsionaalselt andekad inimesed? Oskavad juhtida oma tundeid ja märgata emotsioone. 5. Millest koosneb Colemani järgi emotsionaalneintelligentsus? 1) Oma emotsioonide teadvustamine. 2) Emotsioonide juhtimine. 3) Enese motivatsioon. 4) Emotsioonide ära tundmine teistes. 5) Suhte korraldus. 6. Kuidas hinnata emotsionaalset intelligentsust? Vaatluse teel. Vaadates inimest ja teda tundma õppides. 7. Visanda puhas kõrge IQ-ga tüüp Puhas kõrge IQ-ga inimene on produktiivne, etteaimatava käitumisega, kriitiline, nõudlik, halva suhtlemis oskusega, ei oska teisi kuulate, kiiresti ärrituvad, tark. 8. Visanda puhas kõrge EQ-ga tüüp Puhas kõrge EQ-ga inimene on seltsiv, avatud, rõõmsameelne, ei kaldu
Minule isiklikult see raamat väga meeldis. Raamatus räägiti põnevalt tema sportlaskarjääri arengust. Peatükk 12. ,,Tunne sporti", meeldis mulle kõige rohkem, kuna viimasel ajal on nii palju kuuldud sportlastest, kes jäävad dopinguga vahele. On hea kuulda et ühele Eesti parimale sportlasele ei tule mõttessegi dopingut kasutada. Ka peatükk 13. ,,Ole järjekindel" oli väga õige suhtumisega. Paljud sportlased annavad kohe alla, kui neil tulemused halvenevad ja neil motivatsioon ära. Sporti peab ikka tegema tahtega ja hea meeleoluga. Mulle väga meeldis selle raamatu juures et ta Kanter oli väga positiivse ellu suhtumisega. Ta sai aru, et kui tahad tippu jõuda tuleb endale eesmärke seada. Ta ka tunnistas oma vigu, mida ta oli nooremana teinud ja sai aru, et see oli loomulik-kõik teevad vigu. Samuti ta tegi vahet heal ja halval. Nii palju kui mina raamatus aru sain, ei ole ta tarbinu alkoholi, ega ka teinud suitsu ja tänu sellele on ka ta tervis väga hea.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
