KOOLITUS AVALIK ESINEMINE Mirell Lattik Kanepi Avaliku esinemise koolituse läbinud noor: On enesekindel ja tunneb oma publikut hästi On teadlik, kuidas toime tulla esinemiskrambiga Oskab ära tunda head esinejat ja esitlust Oskab ette valmistada kaasahaaravat kõnet Oskab eesmärgipäraselt avalikult oma mõtteid avaldada Teab häid nippe, kuidas endast unustamatu mulje jätta Oskab esinedes arvestada publikuga Taju Tuleb olla olukorraga kursis Tuleb teadvustada, kus ja miks sa siin oled Võtta õppust teistelt esinejatelt Hoida eesmärk alati silme ees Mõelda endast positiivselt Häälestada ennast edule Harjutada palju !!! Ärevus Tekitab : publikukartus ebaõnnestumise kartus ebaõnnestumise kogemus Toimetulek : hingata enne lavale minekut võtta midagi kaasa (turvatunne) mõel...
Essee aines inimene ja organisatsioon. Peamine teema töötajate motiveerimine, negatiivne ja positiivne motivatsioon ja selle mõju töö efektiivsusele.
Ronald Vaet ESSEE Õppeaines: JUHTIMISE SIMULATSIOON Transporditeaduskond Õpperühm: LI-51 Juhendaja: Dotsent Lembo Tanning Tallinn 2008 Töötajate motiveerimine Töötajad on ettevõtte üks olulisemaid ressursse. Et töötajad tahaks anda maksimaalse panuse ja hommikuti meeleldi tööle tulla, ei pruugi iga kuu mingil kuupäeval makstav palk piisav olla. Kui tööle jõudes kohtab ta närvilist ülemust, kes leiab alati midagi kritiseerida, kuid on kitsi tunnustusega, kui töökaaslaste suhtlemine koosneb omavahelistest hõõrumistest ja intriigidest, kui ta tunneb, et ta töö on surmani igav või teda ei tasustata õiglaselt, vaevalt saab siis rääkida innustunud ja rahulolevast töötajast. Seega võime öelda, et organisatsioonis võib olla palju andekaid ja hästi väljaõpetatud töötajaid, kuid kui neil puudub huvi töö vastu võib vaevalt häid tulemusi...
Motivatsioon Motivatsiooniks nim. vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadust, hakkab ta otsima võimalusi seda rahuldada, kaalub eri teid ning valib neist selle, mis peaks kindlasti viima soovitud tulemuseni. Kolme liiki vajadused: 1.Füsioloogilised vajadused-mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. Nt: vajadus söögi ja joogi järele. 2.Psühhoogilised vajadused- nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Kui need vajadused on rahuldatud siis on inimese heaolu tagatud. 3.Sotsiaalsed vajadused-inimene omandab need koos kultuuriga. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Tegevusele kohase optimaalseisundina käsitletakse erutuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse va...
TÖÖMOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU( Netitest) Mida tähendab idee, et vajadused on seotud töömotivatsiooniga inimeste sotsiaalse identiteedi kaudu? Vali üks vastus. a. Vajadused ei ole seotud tunnetusprotsessidega b. Viis, kuidas inimene end hetkel määratleb, mõjutab seda, millised vajadused aktiveeruvad ÕIGE c. Inimese identiteet on tähtsam kui vajadused d. Töösituatsioonis domineerib töömotivatsiooni mõjutajana personaalne minakä Motivatsiooni protsessiteooriad seletavad töötaja erinevaid motivatsioonitasemeid töötaja isiklike vajaduste rahuldatuse kaudu Vastus: Õige Vale - VALE Kuidas on Isiksuseomadused töömotivatsiooniga seotud? Milline järgmistest väidetest on õige? Vali üks vastus. a. Kõrge sotsiaalsus seostub suurema motiveeritusega töökontekstis b. Isiksuseomadusted mõjutavad töömotivatsiooni vahetult c. Isiksuseomaduste mõju töömotivatsioonile on vahendatud motivatsiooniliste isiksusejoonte poolt ÕIGE...
Sissejuhatus psühholoogiasse (Videoloengutel põhinevad kontrolltööd moodles) Kontrolltöö 1: Motivatsioon 1) Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt....: võib inimesel olla kaks või enam vastuolulist motiivi 2) Kultuurilis-sotsiaalsed vajadused on ....: sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused 3) Motivatsioon on: üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas 4) Maslow motivatsiooniteooria progressiooni printsiibi kohaselt on kõrgemate vajaduste rahuldamine võimalik ka juhul kui madalamad vajadused on täiesti rahuldamata Väär 5) Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadused on vajalikud ohu märkamiseks ja vältimiseks ning inimese arenemiseks. Õige 6) Kultuur ei mõjuta inimese sotsiaalseid ja intellektuaalseid vajadusi mitte mingil
Väljakutsed Eesti riigi ja ühiskonna jätkusuutlikkusele 1) väljakutse: Hariduse kättesaadavus, motivatsioon õppimiseks probleemi olemus: Haridus ei ole kättesaadav kõigile võrdsete võimalustena, õpetajad rahulolematud. lahendus: Õpetajad ei ole piisavalt motiveeritud, palk ei ole piisav ja töökoormus on suur. Õpetajad on väga oluline osa meie hariduses, nemad peavad olema motiveeritud, et see läbi neil oleks ka motivatsiooni õpilasi rohkem toetada ja suunata. Meie riigis ei ole lihtne edasi
Ärijuhtimise õppesuund FREDERICK HERZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA Essee Juhendaja: 2008 Motiveeritus on midagi enamat kui lihtsalt õnnetunne või tööga rahulolu. Motiveeritud inimesed tahavad anda endast parima, ja seda mitte organisatsiooni juhi, vaid iseenda pärast. Motivatsioon tähendab inimese sisetunnet, seda ei saa talle väljastpoolt peale suruda. Ameerika psühholoog Frederick Herzberg on uurinud tööga rahulolematuse põhjusi. Oma uuringute tulemuste põhjal järeldas ta, et ei ole olemas ainult kaks olekut rahulolu ja rahulolematus , vaid hoopis kolm: rahulolu, ükskõiksus ja rahulolematus. See tähendab seda, et rahulolu puudumisel pole sa veel rahulolematu, vaid ükskõikne. On olemas kaks erinevat kategooriat häälestusfaktoreid
Tallinn Oma kogu elu jooksul püüab inimene saada haridust, leida hea töö, kindlustada pere, näidata ennast heast küljest ühiskonnas ja saavutada edukas eneserealisatsioon. Ning selleks, et olla edukas ja konkurentsvõimeline, peab inimene oma eesmärgid õigesti püstitama ja nende poole püüdlema, kuid sageli segab seda elutempost tingitud väsimus või laiskus mõlemad on aga madala motivatsiooni näitajad. Nii, et motivatsioon ja motiveerimine on üsna aktuaalne probleem tänasel päeval ning selle uurimise ning õppimisega tegelevad teadlased nii psühholoogia valdkonnast kui ka teised selle valdkonnaga seotud teadusharud. Sõna motivatsioon kasutatakse tänapäevases psühholoogias kahesuguses mõttes: kui tähistatud faktorite süsteemi, mis piiristab käitumist (vajadused, motiivid, eesmärgid, kavatsused jne) ning kui protsessi iseloomustamist, mis stimuleerib ja hoiab käitumise aktiivsust määratud tasemel
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Kahe tunnuse ühiskäitumist kirjeldatakse sageli korrelatsioonikordaja r väärtusega. Korrelatsioon tööga rahulolu ja töömotivatsiooni vahel on suurusjärgus r= 0.4. Mida see tähendab? Vali üks: a. Töömotivatsioon mõjutab tööga rahulolu 10% ulatuses b. Tööga rahulolu kirjeldab 16% töömotivatsiooni varieeruvusest c. Tööga rahulolu suureneb kui töömotivatsioon väheneb d. Töömotivatsiooni tase on oluline tööga rahulolu mõjutaja Tagasiside Õige vastus on: Tööga rahulolu kirjeldab 16% töömotivatsiooni varieeruvusest. Õige Punkte selle esituse eest: 1,00/1,00. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Sotsiaalne võrdlus tööga rahulolu kujunemise mõjutegurina tähendab seda, et kui töötaja sõprade töö tundub talle paremana, on ka rahulolematus suurem. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Õige Punkte selle esituse eest: 1,00/1,00. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st ...
1. Anne isiksuseomadused ja sobivus praegusele tööle: Anne on ekstravert, kuid siiski oma valdkonna hea spetsialist. Pigem on ta koleerilise temperamenditüübiga. Talle ei meeldi eriti teha tööd meeskonnaga, ta on pigem individualistlik. Kuigi tal on endasse usk tugev, pole ta kuigi hea organiseerija ja tal puudub juhioskus ning selle alane kogemus. Ta tunneb oma tööd hästi, tal on palju kogemusi ja ta on väga positiivne ja energiline. 2. Miks Anne alluvate motivatsioon on kadunud, analüüsige läbi motivatsiooniteooriate. Vastutus ja töö tervikuna ei ole stabiilsed (Herzbergi kahe-teguri mudeli järgi). Anne juhib autokraatlikult ja pisut vaba-stiilselt. Motiveerivateks teguriteks on tunnustus, vastutus, ametialane tõusu võimalus, saavutamine ja töö üldiselt ise. Nende eesmärgiks on ennast arendada, kuid neil pole selleks piisavalt võimalusi. Nad ei taju tööd tervikuna
millised õpivõimed mul on, kuidas ma üldse õpin, kui suur õpimotivatsioon ja millised õpiharjumused mul on, milliseid strateegiaid ma kasutan ja mis on minu nõrgad ja tugevad küljed. Kõigepealt tekkis mul küsimus (kui nägin seda suurt mahtu mis mul tuleb läbi töötada erinevates ainetes), kas ma saan hakkama? Töö, pere ja kiireelutempo. Ma pean muutma oma ja kas ma üldse soovin muuta oma elustiili, harjumusi, võib-olla ka eesmärke. (see mõte oli pidurdavaks teguriks) Kuna mu motivatsioon on täna üsna kõrge siis pean palju pingutama. (motivatsioon on soodustav tegur) Mida tähele panin: et ei suuda oma aega töökõrvalt planeerida ning olen koolitöödega üle koormatud, peast käis läbi mõte – kas see võib õppimist soodustada või hoopis õppimist pidurdada. Täna arvan, et soodustada, kevadel ilmselt võib see pidurdada, lisaks soodustada sellepärast et, mul on täna õpimotivatsioon kõrge, sest täna tahan ma kindlasti saada õpetajaks. (mis on
omandanud gümnaasiumis. Laomajanduse eriala osutus valituks tänu sellele, et õppekavas oli sees raamatupidamise alused, mille läbisin 30 tunni mahus. Tol ajal motiveeris mind õppima suur soov tulevikus iseseisvalt tööd teha. Kujutasin endale palju kordi ette, kuidas ma istun kontoris laua taga, ees on suur hunnik pabereid ning mul on vaba valik otsustada kuidas ning millises järjekorras tööd teen. Põhiline motivatsioon, mille nimel ma pingutanud olen ning mille kallal ka teised vaeva näevad, on suur soov lõpetada kool. Kuna tänapäeval on paljudele töötandjatele oluline tulevase töötaja haritus ning ka eelnevalt saadud praktilised kogemused, on igale noorele tähtis omandada eriala mitte ainult lõputunnistusega vaid ka edukalt läbida kutsekvalifikatsioon. Kindlasti mängib rolli ka see, kus ja kellena ma tulevikus töötada tahan.
1. Alas, R. 2004. Juhtimise alused. Tallinn: Külim kirjastus. 2. Alas, R. Juhtimiseetika arendamise võimalused. [http://www.sotsioloogia.ee/vana/ esso3/4/ruth_alas.htm] 01.03.2012. 3. Alas, R. 2001. Personalijuhtimine. Tallinn: Külim kirjastus. 4. Dahl, T. 1989. The Corporation and Its Employees: A Case Story. Journal of Business Etnics, Vol. 8, pp. 641-645. 5. Kidron, A. 2004. Ärijuhtimise psühholoogia. Tallinn: Mondo kirjastus. 6. Kivisild, K. 2009. Motivatsioon ja motivatsiooniteooriad. Mainori Kõrgkool juhtimise instituut. (Ainetöö). 7. Klaamas, J. 2009. Personali töörahulolu ja motivatsiooni uuring Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. TLÜ kasvatusteaduste instituut. (Bakalaureusetöö). 8. Lepik, T. 2009. Valga Põhikooli õpetajate töörahulolu uuring. TÜ haridusteaduskond. (Magistritöö). 9. Maaturismi juhtimisõpe. [http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=mcclellandi
Mis motiveerib mind õppima Et õppida või teha mida tahes on vaja mingisugust motivatsiooni, mis paneb meid liikuma ja sunnib meid tegutsema. Selleks, et õppida ja õppida hästi tuleb ennast hästi motiveerida. Mida suurem on motivatsioon, seda suuremad on ka saavutused (vähemalt on see üks peamisi tegureid saavutuse suuruse kindlustamisel). Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et saad tööga hakkama ja oled võimeline veelgi enamaks. Näiteks minu üheks eesmärgiks on gümnaasiumi lõpetamine edukalt (nii, et saaks ka ülikooli), vahe eesmärkideks on aga vahepealsete klasside või kursuste lõpetamine.
Essee Minu motivatsiooniteooria Koostaja: Maria Urbel Võiks öelda, et kõiki meie igapäeva tegemisi saab seletada motivatsiooni mõiste kaudu. Kõigile meie otsustustele ja tegevustele eelnevad teatud vajadused. Mida tugevam vajadus või tahe midagi saada või saavutada, seda tugevam on tõuge ja motivatsioon seda tõepoolest ka teha. Seni kuni vajadus pole rahuldatud, jääb inimene pinge seisu. Selline seis sunnib inimese tegema midagi, mis seda vajadust rahuldaks. Mõned aastad tagasi tuli Douglas T. Kenrick välja uue (Maslow vajaduste hierarhia modifikatsioon) evolutsioonilise psühholoogia päritolu vajaduste püramiidiga. Üheks vajaduseks sellest püramiidist on staatuse/ enesehinnangu vajadus. Murray põhivajaduste nimekirjast võiks siin kõrvutada enesenäitamisvajadust ja saavutusvajadust. Ma arutlen...
S. Adamsi võrdsuse/õigluse teooria kohaselt sõltub inimese motiveeritus sellest, kuivõrd tema arvates käitutakse temaga õiglaselt. Millised on võrdlusobjektid (kellega inimene end võrdleb), kui hindab, kas tema panuse ja tasude suhe töösituatsioonis on vastavuses teiste töötajate panuse-tasu suhtega? Vali üks vastus. a. Inimene võrdleb ennast teiste inimestega samas organisatsioonis b. Kõik vastusevariandid on õiged c. Inimene võtab arvesse enda varasemaid kogemusi selles organisatsioonis d. Inimene võtab arvesse enda varasemaid kogemusi teistes organisatisoonides Mida tähendab idee, et vajadused on seotud töömotivatsiooniga inimeste sotsiaalse identiteedi kaudu? Vali üks vastus. a. Inimese identiteet on tähtsam kui vajadused b. Vajadused ei ole seotud tunnetusprotsessidega c. Töösituatsioonis domineerib töömotivatsiooni mõjutajana personaalne minakäsitlus d. Viis, kuidas inimene end hetkel määratleb...
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Uurimus ettevõtte majandusõpetuses Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötajad uuristavad ettevõtet ..........................
If I were a manager in a large production company I would motivate people by ... To motivate somebody, I usually think before doing something. The main question would be: What are the thing that will motivate myself at job? What are the aspects that makes me to do the work? What could be better? What are the benefits and drawbacks ? If I were a manager in a large production company I would motivate people at first by job security. But there are a lot of other aspects to motivate a workforce. I think that giving a secutity at work is the main aspect that will motivate workforce. Saying job security I mean healthy environment, good labuor relations and confidence which means that worker do not have to worry about losing the job. A good healthy environment is the main motivator, because when you work somewhere you do not feel yourself comfortable, you aint do work with maximum input. Good labour relati...
Regita Eesmaa Metsa 8 16, Paide Telefon 56788806 5. jaanuar. 2010 Lp. Personalijuht, Soovin kandideerida CV keskuse vahendusel välja kuulutatud konkursile sekretäri leidmiseks. Tööpakkumise leidsin AS Timeks-Top kodulehelt. Lõpetasin Paide Gümnaasiumi, seejärel asusin õppima Järvamaa Kutsehariduskeskusesse laomajandus eriala. Olen omandanud sekretäri tööks sobivaid teadmisi ning oskusi, lisaks valdan ka raamatupidamisaluseid. Praktilise poole, õpingute ajal, teostasin AS Infoliin, kus töötasin kokku 3 aastat. Minu ülesanneteks olid peamiselt klientide haldamine, klienditeenindus, arvete koostamine, juhtkonna abistamine, grupitööde organiseerimine ning töögraafikute täitmine-korrigee...
See tagab põhja riigi üldise arengu kasvule: tekib kvalifitseeritud tööjõud, kes teenib rohkem ning selle läbi toetavad ka riiki rohkem. Kui muidu oli võimalus kõrgharidusele majanduslikul heal järjel olevatel või tasuta kohtadele pääsevatel õpilastel, siis praegu saavad õppima kõik, kes lävendist üle saavad. See toob kaasa ka tulevase töölisklassi hariduse kvaliteedi languse. Kõrgkooli sisse saamine ei ole enam eriline sündmus ning sellega langeb motivatsioon õppimisele. Õiglus haridussüsteemis on vaieldav. Praegused gümnaasiumi õpilased on rünnaku all ning nende tulevikku ei osata ennustada. Puudub funktsioneeriv süsteem, mida üritatakse parandustega siluda. Teiselt poolt on parandatud Eesti kõrgharidust ja tehtud see kättesaadavaks kõigile, mis varem oli ainult heal järjel olevate inimeste privileeg.
End liiga kõrgelt hindavatel inimestel kaob kriitikameel enda suhtes, nad kritiseerivad kõike, mida teevad teised, pretendeerivad erilisele positsioonile kollektiivis. Neid ei köida niivõrd reaalne tegevus, kuivõrd soov silma paista, teisi käsutada ja kiitusi saada.(3) Need on muidugi enesehinnangu skaala otspunktid. 1.2. KÄITUMINE Käitumine tähendab bioloogiliselt indiviidi nähtavaid toiminguid. Need võivad olla spontaansed või seotud reageeringutega stiimuleile. Stiimul ehk motivatsioon võib tulla teistelt organismidelt või füüsilisest ümbruskonnast.(4) 1.2.1. MOTIVATSIOONIHIERARHIA Abraham H. Maslow, kes oli üks tähtsamaid tegelasi psühholoogia humanistlikus liikumises (mis kerkis esile USAs pärast II maailmasõda) arvas, et inimese motivatsiooni võib mõista vajaduste hierarhia kaudu, mille alumises otsas on füsioloogilised põhivajadused, neist kõrgemal asuvad turvalisuse vajadus ning kuuluvuse ja armastuse vajadus, kuni kõige ülemiseni, milleks on
turunduspartnerid, spetsialiseeritud allikad. Turuuuringud: turundusmeetmetega seotud uuringud, käibeturu uuringud, hanketuru uuringud, ettevõttetegevusega seotud uuringud. Uuringute teostus: küsitlus, vaatlus, eksperiment, simulatsioon 10.Tarbijakäitumise üldmudel. Tarbijakäitumise täht-samad välised mõjurid: kultuur, subkultuur, sotsiaalsed grupid, mõjugrupid. Indiviidist lähtuvad tegurid: motivatsioon, taju, suhtumine, õppimine, elustiil, isiksus Tarbija- üksikisikud ja kodumajandis, mis ostavad või omandavad muul viisil isikliku tarbimise kaupa ja teenuseid. Indiviidist lähtuvad tegurid: *Psühholoogilised mõjurid: a)aistingud-nägemine, kuulmine jne; b) taju- valiv, moonutav , meeldejätt c) motiivid-stiimulid, mis panevad inimese tegutsema d) õppimine- indiviidi käitumise muutumises omandatud kogemuste mõjul. Õppimise tulemusel kujuneb positiivne kogemus. Paljude kaupade
Drucker (1990: 182- 193) leiab, et töötajaid tuleb juhtida nii, nagu oleks tegemist vabatahtlikega. Töötajatele peab ette andma kindla sihi ning defineerima organisatsiooni "seisu", selgitama, missugused on organisatsiooni normid ja väärtused, tegutsemisviisid ja soovitud tulemused. Inimestele on vaja anda võimalus ennast ise motiveerida, kõik nende töös eesmärk, keskkond, suhted töökohal, otsustusvabadus ja palju muud peab olema piisavalt fun, et inimesed tahaksid seal olla. Motivatsioon on igaühe sisemine töö, juhi asi on anda töötajatele põhjust ennast motiveerida ehk luua tingimusi. Kõige olulisemaks kõikide toimetuste juures on motivatsioon, ja just selle olemasolu. Keegi täpselt ei tea, mis see on ja ei oska seda kirjeldada, aga selle puudumist tunnetavad kõik (M. Vaino 2005). Ilma selleta lihtsalt ei saa. See on tähtsaks faktoriks nii suhtlemisel, kui eesmärkide elluviimisel. Motivatsiooni olemasolul, ja veel siis kui see on
Määratleda enda sisemised tugevused ja nõrkused, mis võivad toetada/takistada õpinguid oma erialal ning määratleda välised ohud ja võimalused, mis võivad takistada/toetada õpinguid. Sisemised tugevused Sisemised nõrkused Huvi eriala vastu. Kekendumisvõime puudumine. Kohusetunne. Matemaatiliselt nõrgad võimed. Tugev motivatsioon omandada teadmisi, et Oskamatus oma aega otstarbekalt planeerida. neid tulevikus enda elatamiseks kasutada. Väikeste detailide ületähtsustamine. Auahnus. Laiskus. Tugev nägemismälu. Nõrk kuulmismälu. Materjali kiire omandamine. Soov saada erialaseid tutvusi, mis tulevad tulevikus kasuks. Aktiivsus.
7. Mõtlemise liigid: reprodutseeriv ja loov; diskursiivne ja intuitiivne, loogilis-abstraktne ja kaemuslik-motoorne, teoreetiline ja praktiline;konvergentne ja divergentne;kujundlik ja verbaalne mõtlemine. Reprodutseeriv ja loov reprodutseeriv mõtlemine kordab, toob esile varem teadaolevat, näiteks loengul või õpikus esitatu. Loov mõtlemine genereerib aga uusi ja originaalseid ideid või nende väljendusi helis, värvis jne. Loovuse takistuseks ehk sisetõketeks võivad olla madal motivatsioon ja mõttelaiskus, aga ka madal enesehinnang. Diskursiivne ja intuitiivne etapiviisilise, loogiliselt järeldava arutluse korral on tegemist diskursiivse mõtlemisega. Intuitiivne mõtlemine saab seevastu teoks järelduste ülehüppamisena ühelt teabehulgalt või eelduselt järgmisele. Loogilisabstraktne ja kaemuslikmotoorne Loogilisabstraktne mõtlemine opereerib üldiste kategooriate, skeemide ja süsteemidega, eelistab verbaalseid arutlusi ja rangeid tõestusi praktilisele tegutsemisele
Esimene seostub inimese võimega prognoosida oma käitumise tagajärgi. Teiseks on tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. BANDURA teooria kohaselt määrab inimese valmisoleku jõupingutuseks eesmärgi saavutamisel ja sellepoole püsiva liikumise tema eneseefektiivsuse ootus e usk oma võimesse saavutada eesmärk. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkidesaavutamise v mittesaavutamise kogemuste mõjul. 4. Sisemine ja välimine motivatsioon, nende konflikt. Motivatsiooni kujunemine nii väliste kui ka sisemiste stiimulite mõjul ja nende üheaegse toime vastuolulisus põhjustas palju vaidlusi ja jaotamise toimiva liikumapaneva stiimuli asukoha järgi väliseks ja sisemiseks motivatsiooniks. Sisemise motivatsiooni teooriad väidavad, et kõrvuti baastarvete rahuldamise ja välisele mõjustusele reageerimisega ilmutavad inimesed huvi, uurivad keskkonda, lõbustavad end ja püüavad realiseerida om võimeid.
Vaatamata sellele, et järk-järgult toimub haridussüsteemis edasiminek, tundub aeg-ajalt siiski, et me oleme takerdunud eelnevate sajandite jooksul väljakujunenud haridusmudelisse ning ei kasuta maksimaalselt ära arenenud tehnoloogia võimalusi. Fundamentaalne küsimus seisneb aga selles, et milline peaks õigupoolest olema 21. sajandile vastav kool? Õpilase koolielu sujuvus on suurel määral mõjutatud motivatsioonist või selle puudumisest. Motivatsioon saab tekkida vaid sellisel juhul, kui õpilasel on huvi õpitava vastu. Paraku aga ei leia mina, et 21. sajandi koolilapsele võiks pakkuda huvi raamatute lugemine, mis kirjeldavad raskeid tööpäevi täis põlluharimist ning seda tööriistadega, mille nimetused tänapäeva lastele piltigi silme ette ei too. Väga suurt kajastust on leidnud probleem, et üha vähem nõustuvad noored raamatuid lugema ning tänu sellele ei mõisteta enam lihtsamaidki
Katriin Tammekivi Ä18KÕ1 Insener Jacob Arnold Situatsioonülesanne Lähteandmed: Jacob Arnold on suure sisekujundusfirma insener. Ta on pärit vaesevõitu maaperest, kus kehtis range kord. Et saada kolledžiharidust, tuli tal palju töötada, et katta oma õppimis- ja elamiskulusid. Jacob on intelligentne ja võimekas insener. Tema peamiseks veaks on see, et ta ei taha riskeerida. Ta kardab iseseisvalt otsustada, seetõttu pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete probleemidega oma ülemuse või teiste inseneride poole, et otsustaksid nemad. Enne kui hakata joonestama, toob ta mustandid ja eskiisid juhile heakskiitmiseks. Kuna Jacob on võimekas, tahab ülemus motiveerida teda iseseisvamalt töötama. Ülemus usub, et tema tegutsemis...
Sisukord Töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes.............................................................................2 Kasutatud materjalid.................................................................................................................. 6 Töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes Tänapäeaval on ideaalses ettevõttes esikohal inimesed, sest töötajad on ettevõtte edu võtmeks. Hea töötaja on motiveeritud andma endast maksimaalse oma kohuste täitmisel ja on kindel seljatagune edukale juhile. Millised on töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes? Microsofti äriportaalis on välja toodud mõned võimalused töötajate motiveerimiseks väikeettevõttes. On välja toodud fakt, et väikeettevõtte juhil või omanikul on eelis töötajate motiveerimisel, kuna tema tunneb oma ettevõttes töötavaid inimesi. Sellest tulenevalt on ettevõtte juhil võimalus muuta töötajate tundmine neljal viisil motivatsioonistrateegiaks. Need neli ...
Kihutuskõne Tervist lugupeetud klass ning õpetaja! Oleme täna siin, et arutada, mida me sooviksime muuta Eesti haridussüsteemis. Kas on üldse vaja seda muuta või on kõik ideaalne? Ei, see ei ole ideaalne ja kindlalt oleks vaja seda korrastada ja ümber teha. Haridussüsteem kui tervik, on selline asi, mis peaks pidevalt muutuma ja käima kaasas ajaga, kuid samas ei tohiks olla järske suuri ümberkorraldusi. Muutus peaks toimuma vaikselt ja laskma lainel end kanda, ise vahel aerudega suunates. Nagu ütles Herakleitos: „Miski pole püsiv peale muutuste.” Sellepärast arvan, et kui muutused toimuksid pidevalt ja vähehaaval, siis oleks õpilased ja ka ühiskond rahulikum ning parem. Seda selleks, et kui haridussüsteem on vana ja aegunud, tekib rahulolematus õpilaste seas ja sellest tekivad muud probleemid nagu liigne stress ja mõtted, et miks on mul sellist asja vaja teada. Kuid lõpuks peab muutus...
Automaatilisust saame vältida treeningutel, sooritades tegevusi, mis on meile ebamugavad. Vastab tõele, et suurepäraste oskuste puhul tehakse tegevust vähemate mentaalsete nõudlustega, aga tegevus peaks sellegipoolest olema teadlikult juhitud ja kontrollitud. 1.6 Mis meid ajendab? Suurepärased tulemused saavutatakse sihipärase treeninguga, mida saab sooritada ainult kire ning erakordse sooviga trenni teha. Kas välimine motivatsioon suudaks panna kedagi tegema rasket ja sihipärast trenni aastaid teha? Uurimustööd toetavad pigem sisemist motivatsiooni. Saavutusvajadus, võim teiste üle, soov olla edukas, ajend ei ole peaaegu kunagi väline. Näiteks ettevõtjad töötavad tihtipeale edasi, hoolimata rikkusest. Sisemine motivatsioon võib olla domineerivaks ajendiks, aga parimad sportlased on kriitilistel hetkedel reageerinud ka välistele motiatsioonidele. Sisemine motivatsioon mõjub kõige
ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS Kui mees ei tea, millise sadama poole ta purjetab, pole ükski tuul õige. (Seneca) Kadri Koha 2010 Millest räägime? Õpimotivatsioon, enesemotivatsioon Täiskasvanu õpivajadused ja eesmärkide püstitamine Väärtused Aeg ja efektiivne aja kasutamine Enesearendamine, eneseuuendamine Motivatsioon Movere (ld. k)- liigutama, liikuma panema A. Maslow (1976)- inimest motiveerivad tema bioloogilisest loomusest tulenevad vajadused, mis on üldinimlikud ja kultuurist sõltumatud. Motivatsioon Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid On teadvustatud protsess – inimese enda poolt kontrollitav ja suunatav Täiskasvanu õpimotivatsiooni allikatena
3 1 TEKKEPÕHJUSED JA ANALÜÜS Olulised toimingud jäävad viimasele minutile, isegi kui on pikalt ette teada, millal on töö esitamise tähtpäev. Sageli takistab seatud sihil edasi liikumast kiusatus tegevusi edasi lükata. Oma töid venitades ei teki seda õiget hoogu sisse ega vaimu peale, mis aitaks saavutada häid tulemusi. Probleemi lahendamiseks puudub motivatsioon ning tuleb ennast sundida töötama hilisõhtuni või koguni poole ööni. Töö saab küll tehtud, kuid enesetunne ja tervis kannatab. Järgmine päev muutub vaimselt raskemaks, sest vähese uneaja tõttu pole saanud organism piisavalt puhata. See toob omakorda kaasa domino efekti: iga järgnev töö nõuab rohkem energiat ning tegevuste tulemused ei vasta oodatule. Tihtipeale tegevuste tähtpäevad kattuvad või lihtsalt tegeletakse mitme toimetusega korraga.
Tallinna Ülikool Motivatsioonisüsteemid organisatsioonides Essee Koostajad: Katriin Mangus, Sofja Popova Juhendaja: Ott Alemaa Tallinn, 2014 Motivatsioon on põhjus või ajend, mis paneb inimest tööd tegema. Praegu on organisatsioonidel väga suureks ülesandeks saanud töötajate motiveerimine ehk tööle panemine. Iga ettevõte teeb seda oma moodi ja erinevalt, olenevalt oma töötajatest. Viimased on tähtsal kohal organisatsioonis, kuna nendest sõltub ettevõtte maine ja edukus. Võib välja tuua ka firma probleemi, et töötajad ei püsi ühel töökohal üle kahe aasta ning uue inimese otsimine ja välja õpetamine võtab aega
Mäluprotsessid Soovitusi ja nippe edukamaks õppimiseks SEOSTAMINE · Koosta lihtne, lühike ja loogiline konspekt ja seosta info tuntuga. · Loo mõtteline, mõtestatud süsteem ja kindlasti mõtesta arusaamatused lahti. · Loo vihjete süsteem (nt: tekita küsimusi sõna või teksti kohta) MOTIVASIOON SOBIV AEG ÕPPIMISEKS · Motiveeri end ja leia selles · Hakka tööks õppima vähemalt 3 midagi mis teeb õpitava sulle päeva enne, võimalusel meelepäraseks või huvitavaks, soovitatavalt 4-5 päeva enne. isegi kui on väga raske ja · Omanda infot ja tuleta seda ebameeldiv. meelde sarnastes tingimustes, · Sa pead oma tööd armastama, nagu seda on vastamise...
väheks. Tuntakse suur väsimustunnet, kuid enamasti suudetakse treeningut jätkata. Viimaseks on maksimaaltreening, millega ilma soojenduseta alustades tõmbab lihase nii-öelda kinni. Seda seetõttu, et vees olevat hapnikku on keha jaoks liiga vähe, ilma milleta lihased kaotavad võime teha tööd. Kasutatakse vaid võistluskiiruse saavutamiseks. Kestvusaladel jõuavad inimesed hiljem tippu kui kiirusaladel. Kuna nähtav areng vastupidavuses on väiksem, siis ka motivatsioon ei pruugi olla teiste alade harrastajatega võrdne. Seega tuleb vastupidavus aladega alustada juba varakult, et saavutada maksimaalne võime juba varasemas eas. Kiiruslik vastupidavus kujutab endas keha võimet hoida kõrget kiirust nii pikalt kui keha jaksab. Seda saab testida kiirjooksudega, sööstudega, rattakiirsõitudega. Sprinteri treening sarnaneb mõningal osal ka pikamaajooksja treeningule. Kõik selleks, et lihased suudaksid vastupidada suurele ja järsule koormusele.
investeerida oma haridusse on raskem. Statistika näitab, et paljudes riikides on haridustase naistel madalam kui meestel. Diskrimineerimise eemaldamine on oluline eeldus, kui me tahame et inimesed saaksid iseseisvalt valida oma karjääri, arendada oma professionaalseid oskusi ning saada adekvaatset raha oma saavutuste eest. Diskrimineerimine põhjustab ebavõrdsust tööturul ja tekitab ebaaus olukord. Aus ja õiguslik töökeskkond mõjutab töötaja enesehinnangut ja tema motivatsioon positiivsemaks. Rahulik ja lojaalne tööjõud annab ettevõttele rohkem konkurentsivõime. Diskrimineerimine aga tekitab stressi, alandab moraali ja motivatsiooni, negatiivselt mõjutab enesehinnangut. Seega on väga tähtis likvideerida diskrimineerimine kõikides valdkondades, mis aitab konfliktide vähendamiseks, tootlikkust tõstmiseks ja majanduse kasvu kiirendamiseks.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Uue õpitehnika rakendamine õppimises TALLINN 2012 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ma ei olnud varasemalt kunagi osanud ette kujutada, et õppida tuleb osata ning õppimist saab õppida. Põhikoolist on selgelt meeles trots õppimise vastu. Nüüd, täiskasvanuna, õppides erialal mille ise valisin, on ka motivatsioon hulga tugevam, vaatamata sellele, et viie aasta jooksul ei ole ma õpikuid avanud. Olen enda puhul märganud, et tihtipeale käib iseendaga võitlus õppimise või mõne muu mitte nii huvitava tegevuse alustamiseks. Kahetsusväärselt pean ka tunnistama, et üsna tihti iseloomustabki mind inimlik nõrkus jätta kohustused viimasele hetkele. Seda ka juhul, kui teema või tegevus on minu jaoks huvitav ja tulevikus kasutoov. Omaette tugevus on õppimises
on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. Liider on kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on teistega võrreldes rohkem mõjujõudu. Liidri omadused K. Davis: Intelligentsus üldine arukus ja taibukus. Sotsiaalne küpsus liidri emotsionaalne tasakaalukus. Sisemine motivatsioon tavalisest suurem vastutustunne, soov saavutada häid tulemusi. Hoiak inimsuhetele olla tähelepanu keskpunktis. 27. Eestvedamise käitumisteooriad Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: Autokraatlik juhtimisstiil Demokraatlik juhtimisstiil Passiivne ehk mittevahelesegav juhtimisstiil 28. Eestvedamise situatsiooniteooriad eesmärk, leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid.
OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄITUMISVIISE, MILLEST OLLAKSE HUVITATUD; MEELDEJÄTMINE: KERGEM INIMESTELE, KEDA VASTAV KÄITUMISVIIS KÖIDAB; REPRODUTSEERIMINE E. TAASTAMINE: UUE KÄITUMISVIISI PRAKTISEERIMINE; MOTIVATSIOON: MUDELIT JÄLJENDATAKSE SIIS, KUI VÕIB EELDADA, ET SELLELE JÄRGNEB TASU (TEISTE- VÕI ENESEPOOLNE KINNITUS). MIS HÕLBUSTAB MEELDEJÄTMIST? KORDAMINE JA MATERJALI KORRASTATUS. MILLISED ON UNUSTAMISE PÕHJUSED? INTERFRERENTS (KAHE VÕI ENAMA PSÜÜHILISE PROTSESSI VASTASTIKUNE MÕJU, MILLE TAGAJÄRJEL KAHJUSTUB VÄHEMALT ÜKS NEIST); ARUSAAMATUTE FAKTIDE VÄÄRSELETUS; MÕJUTAMINE JUHUSLIKEST DETAILIDEST; MOTIVEERITUD UNUSTAMINE; TÄHELEPANU
tegevust ning muudab inimese ebasoovitavaid seisundeid soovitavate suunas. · On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. J.Sõerd · Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) MIS MEID MOTIVEERIB? Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: aktivatsioonitase ja uni nälg ja söömine janu ja joomine suguiha ja seksuaalsuhted Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette,
Psühholoogia Kt-ks kordamine 1.Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 2.On olemas 3 tüüpi vajadusi: 1) Füsioloogilised vajadused-vajadused, mille rahuldumiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda.Nt vajadus söögi, joogi ja hapniku järele. 2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moo...
Stiina Nelg Looduse 5 96 315 Viljandi Tel: 535 543 50 Lgp Kaie Mänd 19.05.09 Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Marini kokteilibaar ettekandja leidmiseks. Informatsiooni teie pakkumise kohta leidsin CV online tööpakkumistest. Leian, et minu haridus ja töökogemus tulevad selle töö puhul kasuks. Õpin hetkel Viljandi Kutsekoolis toitlustusteeninduse eriala, lisaks olen kogemusi saanud töötades erinevatel kohtadel: riidepoes müüjana ja toitlustusettevõttes La Perla nõudepesijana. Õpingutega seoses olen saanud palju teadmisi toiduvalmistamise ja teenindamise valdkonnas. Hindan Teie poolt pakutavat töökohta h...
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid
vähendada, sest peaaegu ainukeseks suureks plussiks jäi tema puhul õmblemise kiirus (varem kuulus sinna alla ka kvaliteetne individuaaltöö, mis ei tähenda siinjuures seda, et ta enam kvaliteetset tööd ei teeks, vaid see jääb lihtsalt rohkem märkata masstoodangu pärast). Töö ise oli enne majanduslangust palju mitmekesisem ning uusi väljakutseid pakkuvam kui praegu. Kokkuvõttes on Mairi motivatsioon langenud. 3. Probleemi lahendamine Teksti järgi ei saa oletada, et lähiajal individuaaltöö suureneks ja tänu sellele Mairi motivatsioonipuudus väheneks, seega kõige efektiivsem lahendus oleks hetkel Mairi palka tõsta. Sellisel juhul on võimalus, et Mairi töölt ei lahku ja teeb tööd sama hästi edasi. Sotsiaalsete tõrgete lahendamiseks peaks omanik kehtestama mingisugused sise-eeskirjad, mis kõiki osapooli rahuldaksid
Küsimus 1 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Atributsiooni stiil peegeldab seda, kuidas inimene tõlgendab endaga toimuvaid sündmusi. Veelgi täpsemalt öeldes, kellele/millele ta omistab sündmuste põhjuseid. Pange tõlgenduse stiil inimese omistusega vastavusse. ÕIG seesmine stiil "Ma ei varunud õppimiseks piisavalt aega" E! globaalne stiil "Ma olen nii saamatu!" ÕIGE! Püsiv stiil "Alati läheb just minul kõik halvasti!" ÕIGE! Püsiv ja globaalne "Minul läheb alati valesti!" stiil ÕIGE! Väline stiil "Mina ei saa sinna midagi parata, sest kõik on ju valitsuse süü!" ÕIGE! Mittepüsiv stiil "Noh, seekord ei tulnud välja, mis siis ikka!" ÕIGE! Küsimus 2 Väär 0,00 ...
.. Eesmärgitee teooria VÕIMU ALLIKAD 1) Tasul põhinev võim- ressursid 2) Karistuse võim- hirm 3) Positsiooni võim- turva 4) Karisma võim- võlu 5) Ekspertvõim- teadmised French, Bell, Zawacki, 2000 + Info ja kontrolli võim Motivatsiooniteooriad MOTIVATSIOON SIIN: inimese valmisolek teha suuri jõupingutusi teatud organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks. —� Et indiviidi vajadused oleksid ühilduvad ning kooskõlas organisatsiooniliste eesmärkidega. �� Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus �� Sisemine motivatsioon: psühholoogiline rahulolu Maslow vajaduste hierarhia Maslow lahtiseletatult 1 . Füsioloogilised vajadused - toidu, vee, ulualuse, suguelu ja muu kehalise rahulduse järele. . Ohutuse vajadused - turvatunde ja kaitse järele võimaliku füüsilise ja emotsionaalse haavamise eest. . Armastuse vajadused - kiindumuse, ühtekuuluvustunde, tunnustuse ja sõpruse järele, samuti võimaluse järele kellessegi kiinduda, kedagi armastada..
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Renita Roosileht PS-1-E-Q-pai MOTIVEERIVA KESKKONNA LOOMINE ORGANISATSIOONIS Referaat Paide 2008 SISUKORD 1. MOTIVATSIOON VERSUS VÕIM................................................................................. 4 1.1. Mis on motivatsioon .............................................................................................................................................4 1.2. Juhi roll motiveerimisel .............................................................................................................................................5 1.3. Ametinimetuse osatähtsus............................................................................................5 1.4. Staatuse sümbolid...........................
Õppe kavandamine. Kontrolltöö looge tingimused, et õpilased tunneksid vastutust kodutööde korrektse soorituse eest, kodutööde kontrollimisel kommenteerige tehtut (suuliselt v kirjalikult) 3. Pikaajalised õppeülesanded ja -projektid võrreldes tavalise kodutööga, nõuab see õpilaselt suuremat järjekindlust, leidlikust ja oskust oma tööd planeerida. Nõuded: piisav motivatsioon tehtavaks tööks, oleksid võimelised oma tööd organiseerima, omaksid vajalikke õppevahendeid, oskaksid neid kasutada ning saaksid ül-e täitmisel innustava eduelamuse 19. Millised on põhilised üldiste õppimisoskuste liigid (Näiteks Weinsteini ja Mayeri näitel)? Tooge näiteid konkreetsete õpioskuste kujundamisest ühe või teise üldliigiga seostuvalt? (9.1)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
