aastate eesti maalikunstnike tüübid: 1) Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. Nt Adamson-Eric, Karin Luts, A. Vardi 2) Teist tüüpi k valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Nt A. Johani, N. Kummits, K. Liimand 3) Valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. Nt Haamer, Nõmmik, Võerahansu. 11. 12. New York sai pärast II maailmasõda Lääne-maailma kunstipealinnaks. 13. Sakslased okupeerisid II ms alguses ka Prantsusmaa koos Pariisiga. Pariisis oli kunstielu vabam, sest sakslased ei sekkunud eriti sellesse. Paljudel euroopa avangardistidel oli aga õnnestunud enne Pariisi langemist põgeneda, peamiselt USA- sse. Eriti New Yorki kogunesid paljud nimekad kunstnikud.
Ühelt poolt oma loomingu eest korduvalt kriitilist vastukaja saanud, teiselt poolt ehk innustatuna mõttest, et tema suund muusikas on tõeliselt isikupärane ja ainulaadne jätkas ta oma iseseisvat, väga viljakaks kujunenud loometeed. Ravel ise pidas ennast paljuski heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Minuarust olid Hector Berliozi teosed peajagu üle Maurice Raveli teostest. Hector Berliozi teosed tundusid mulle väga erakordsed ja erilised. Kuigi ka Maurice Raveli teosed on kindlasti head ja kindlasti on need ka prantsusmaal väga hinnatud, kuid mulle siiski meeldisid Hector Berliozi teosed rohkem, kuna neis oli rohkem sarkasmi ja energiat. Enim meeldis mulle Hector Berliozi teostest ,,Romeo ja Julia" (1839)
- ,,Bojaaritar Morozova" ,,Lumelinna vallutamine" · ILIJA REPIN - maalid Venemaa ajaloost kui ka kaasajast (kaastundega vene lihtrahva raskest elust) - ,,Zaporoozlased kirjutavad kirja" ,,Burklaid Volgal" · Rootsi realistidest kuulsaim Anders Zorn, kes maalis lopsakas voolavas laadis portreid ja rahvatüüpe. · Norras ning Soomes ostus realistlik kunst suureks toeks iseseisvusliikumisele. · Soome realismi suurkuju oli Albert Edelfelt, kes maalis nii Pariisi motiive kui ka kodumaised soome rahvatüüpe. · Johann Köler (Eesti) · Impressionism · NEOIMPRESSIONISM e uus impressionism · POSTIMPRESSIONISM e pärast impressionism Mida kujutatakse? Uudne? · Teema - kujutavad tihti suurlinna rahvarohked suurlinna tänavad, tehnikasaavutused (auruvedur) · Kujutamisviis - keskosa kujutada täpselt selgelt, ääred udused- ebatäpsed - värviosade paiknemine üksteise kõrval
Vangla elu kujutamiseks oli tehtud mitmekorruseline trellidega liikuv seadeldis ,mille taga olid vangid toimetades oma erinevaid tegevusi. Leian ,et see oli hea variant eraldamaks vangla elu ja väljaspool olevat vaba maailma. Fantaasia ja reaalsuse eraldamiseks oli tehtud lavale pilt,kus näidati filmi või konkreetseid elemente ,millest unistati. Nii sai kergemini mõista ,mis toimus tegelase peas ja millest rääkis ta reaalselt. Lava oli seatud nii ,et asju sai tihti liigutada ja motiive muuta sobivaks episoodiks,seepärast toimus ka uue keskonna loomine kiiresti.Laval oli õigupoolest vähe elemente kui tavaliselt muudes näitemängudes ning kõik oli kiiresti liigutatav. Näiteks kongis oli ainult metallkohver ja kaks voodit või haiglas ainult rataste peal kolm voodit. Lavaline ülesehitus jättis siiki hea mulje ja jäin väga rahule. Ootused ja üldmulje Muusikal vastas üldjoontelt minu ootustele ,kuigi oleksin oodanud ehk rohkem musikalist
Tema "Missa pro Defunctis" on varaseim säilinud polüfooniline reekviem Ockeghemil oli suur mõju Josquin des Prezi ja Madalmaade järgmise põlvkonna heliloojate muusikale `'Missa prolationum'' Johannes Ockeghem Josquin des Prez ~1440-1510 Teda nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse Kasutas järjestikustes teostes väga erinevaid kompositsioonivõtteid Kasutas lühikesi äratuntavaid motiive ja meloodiakäike, mis liikusid kontrapunktilises tekstuuris häälest häälde Ta andis oma panuse ka uue zanri motett-sansooni loomisesse Josquin des Prez Giovanni Pierluigi da Palestrina 1525-1594 Itaalia renessansshelilooja Rooma koolkonna kõige silmapaistvam esindaja Tema loomingut peetakse renessansi polüfoonilise muusika kulminatsiooniks Kogu tema kirjutatud muusika on vaimulik Kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette
kontuuride ja selgelt eraldatud üksikvormide asemele tekkis vormide ja joonte hajumine. Maalimine kuulus ülemkihi hariduse hulka. Sellist maalikunsti ei esitatud avalikult, vaid nauditi kõrgema seltskonna siseringis. Inimesi ja loomi kujutati elavalt väga nappide ja tinglike vahenditega. 13. sajandil pandi pearõhk lihtsusele, kuna budismi tõdesid ei saavat väljendada sõnades, vaid visuaalselt. Kasutati ühevärvilist tussi ja võimalikult lihtsaid motiive. Kujutis tehti vaid ühte nurka. Seos kirjandusega Kõik keisrid soosisid kunsti ja kirjandust. Ka keisrite seas sirgus kirjamehi ja kunstnikke. Kõrge taseme saavutasid siidiriidele tikkimine ja siidimaal. Peamiselt tikiti ja maaliti maastikke ja loodusvaateid. Tuntud teosed: Kiviehitise üldtuntud on Suur Hiina müür. Kaljuseina raiutud Buddha Longmeni lähedal. 7.saj Songi dünastia maastikumaal Maaling siidil 12.saj : Emand Wen-Chi tagasitulek. Wang. E Vaade kaugusse ühest paviljonist
2) Millise 20. sajandi kunstisuuna rajajaks sai V. Van Gohgh? Ekspressionismi suuna rajaja. 3) Kus valmis silmapaistvam osa Paul Gaugini töödest? Silmapaistvam osa valmis Tahhiti saarel. 4) Kuidas lahendas P. Gaugin oma maalidel värvide ja pinna küsimuse? Vaibalikud tööd, suured lokaaltoonidega pinnad, mis on eraldatud joontega. 5) Kust oli pärit Paul Cezanne, mida tead tema eluloost? Pärit Lõuna-Prantsusmaalt, elas seal oma elu lõpuni. 6) Milliseid motiive maalis P. Cezanne enamasti? Maalis natüürmorte, loodust ja inimesi. 7) Kuidas tõlgid eesti keelde sõna pointillism? Punktikunst 8) Milliseid fakte tead Henry de Toulouse-Lautreci saatusest? Lapsepõlves kukkus hobuse seljast maha, mille tõttu jäi terveks eluks küürakaks. Kolis Pariisi ja maalis Pariisi ööelu. 9) Keda ja mida kujutas H. Toulouse-Lautrec oma maalidel? Kujutas oma maalidel Pariisi ööelu, maalis kuulsaks Marlinge Rouge'i . 10) Kuhu läksid õppima eesti kunstnikud 20
edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluks- rikas ja vaene, rumal ja tark 4. Euroopa muinasjuttudes esindavad loomategelased mitmesuguseid ühiskondlikke kihte ja rolle (n bretooni muinasjutus lubab rebane hundil aidata teaduse doktoriks saada) 5
võimendanud ja rohkendanud asjad puust välja lõiganud ja punaseks värvinud MIDA KIRJUTAVAD RAAMATU KOHTA ARVUSTAJAD JA TEISED LUGEJAD? Kuigi arvustusi selle raamatu kohta väga ei ole, leidsin ma internetist infot, mis oli eelmisel slaidil, et sarnaneb Frank McCourti "Angela tuhaga" Lisaks on seda raamatut ka soovitatud näiteks ühel interneti lehel, kus keegi on küsinud raamatuid, mis käsitlevad vaimsete puuetega inimesi, nende mõtteid, tegevusi, ajendeid, motiive, kohanemist olukordades, suhteid jne Veel oli ka lühidalt kirjeldatud ühes Eesti Päevalehe artiklis peategelase Francie õnnetut elu KAS SOOVITAD KÕNEALUST RAAMATUT KLASSIKAASLASTEL LUGEDA? MIKS? Ma soovitan lugeda seda raamatut kõigil, kes ei karda vägivalda ja nii öelda tumedat sündmustikku Kuid tegelikult ei olnud üldse kogu raamatu sisu nii sünge, oli ka väga põnevaid ja huvitavaid kohti ning muidugi jagus ka parajalt huumorit Tänan kuulamast
Paul Raud Paul Raud (sünninimi Paulus Raud; 23. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru- Jaagupi kihelkond – 22. november 1930 Tallinn) oli eesti kunstnik. Sündis kunstnik Kristjan Raua noorema kaksikvennana Viru- Jaagupis põlises talupoja perekonnas. Õppis aastatel 1874-1875 Koeravre külakoolis, 1875-1878 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878–1881 Rakvere kreiskoolis ja 1881–1886 Tartu reaalkoolis[1]. Koolijuhataja J. Ripke vahendusel sattus ta Tartu Ülikooli filosoofiaprofessori Teichmülleri perekonda, kus nägi esimest korda baltisaksa kunstnike Oskar Hoffmanni ja Julius Kleveri töid[1]. Õppis Tartu ülikoolis pool aastat kunstiajalugu. 1888, pärast aastast armeeteenistust, tutvus ta kunstihuvilise parunessi Natalie von Uexkülliga, kes otsustas toetada Paul Raua kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias[1]. Aastatel 1888–1894 õppis Düsseldorfis professor Eduard von Gebhardti käe all maalimist[2]. Paul Raud lõpetas akadeemia h...
Tuglas. Underi esimeseks abikaasaks sai Carl Hacker- kellega said nad 2 last. Nende lahutus oli raske ning vaevarikas. Underi teiseks ja viimaseks abikaasaks oli Artur Adson. Eesti Vabariigi ajal hakkas Under n-ö ajaluulet looma. Eeskätt oli tema luule psühholoogiline, mis kajastas tundeid ja eri ajaloojärke. Tema luulet läbib olemise suur vastasseis- elu ja surma, rõõmu ja mure, valguse ja varju vahel. Underi luules esineb ka palju piibli motiive. Üheks selliseks luuletuseks on näiteks Marie Underi luuletus „Laatsarused“ Laatsarused Teeveerud täis on vaeseid Laatsarusi, Neid veristanud elu raisakull: Neid purend sõja sajasuine susi. Ons inimene siis see vilets hull, Kes väristustes rappub nagu peru, See kägarasse kerind elav null!
visandatud. Veel mõjutas ristiusk sarkofaage, mis kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega. Kasutati ka varasemast ehk antiikajast üle võetud kaunistusmotiive: viinamarjakobaraid, puuviljakorve ja joogipeekreid, millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu. Kristlased võtsid üle vanad ja tuntud motiivid ning andsid neile uue tähenduse. Ebausuga seotud seigad kujundati ümber piiblistseenideks. Kasutati samu motiive, mida maa-aluste matmispaikade seintel. Kristlikus arhitektuuris kasutasid arhitektid kirikute kavandamisel traditsioonilisi võtteid. Ehituskunstis kasutati palju erinevaid stiile. Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld, kuna see oli vastuolus Piiblisse kirja pandud käsuõpetusega, mis keelas piltide kummardamise usu sümbolina. Aja jooksul selline tabu aga kadus. Pildid võisid kristlaste seisukoha
Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 3. Milliseid kunstiteoseid võib leida katakombidest? Katakombides olid kujutatud seinamaalidena kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. 4. Mile poolest erinevad kristlikud mosaiigid, freskod või skulptuurid (reljeefid) samaaegsete rooma kunsti töödest? Roomas oli inimene kujutatud alasti, kristlikus kultuuris mitte kunagi. 5. Missuguse rooma ehitise võtsid kristlased kiriku ehitamisel eeskujuks? MIKS? Basiilika, kuna see asus sobivas kohas linna keskel. 6. Nimeta vähemalt 2 basilikaalse hoone põhitunnust? ristkuplid, põhiplaan meenutas kreeka risti 7
Ja omamoodi oligi. Sest biitlid said oma muusikaga öeldud palju asju, kaasa arvatud seda, et All you need is love. Ei ole vaja tehnoloogiat, mis inimesi matab. Inimesed ei peaks tegelema asjadega, mis ei ole neile olulised ja tähendusrikkad, vaid kui nad keskenduvad rohkem enda heaolule, siis on ülejäänud maailmakorraldus samuti parem. Samuti võib rääkida sellest, kuidas kultuur on mõjutatud tehnika arengust. Filmikultuuri on palju sisse toodud motiive sellest, kuidas tehnika vallutab maailma ning inimesed muutuvad samuti järjest enam robotiks või küborgiks kui jääb tavaliseks inimeseks, kellel on oma individuaalsed omadused. Inimesed on justkui zombid, kes ei suuda oma peaga mõelda ning muutuvad tavalisteks masinateks. Neile on tehtud ajupesu. (katkend filmist "Dawn of the dead") Tehnika areng on muutnud kultuuri, on muutnud teatrilavastusi, muusikat, inimeste mõtlemist ja nägemusi. 3
Looming: Kirjanikudebüüdi tegi novelliga ,,Lõppematu tee", mis ilmus Elva ajalehes Uus Tee 1958 aastal Esimesed luuletused ilmusid samuti ajalehes, seekord aga Hiiumaa omas 1959 aastal. Tegi ka Mart Raua tutvustuse ,,Noorte hääles" 1960 aastal. Esimene raamat äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber"
Tartu 2014 Mis on motivatsioon? V.Murutar on öelnud: Motivatsioon on tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. (Kütt 2005) Ardo Praks arvab: Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Vikipeedia ütleb: Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajjusaabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. (Vikipeedia 2013) Motiivide tavapärane liigitamine:
Happening' i eesmärk on vaatajat sokeerida, pakkuda elamust, üllatust ning tekitada protesti. Vaatajate reaktsioonid omakorda mõjutavad edasise etenduse kulgu. Üldjuhul toimub happening vaid ühe korra. Performance on juba rohkem plaanipärasem, publik selles üldiselt väga ei osale ning etenduse sõnum peitub eelkõige tegevuses. Performance'i puhul saab välja tuua ka mitmeid alaliike: näiteks võib etendus olla poliitiline, feministlik, koreograafiline jne. 9.Milliseid motiive eelistasid hüperrealistid? Nimeta kunstnikud ja nende teosed. - Linlikud teemad. Jahedus, objektiivsus, ühiskonnakriitilisus. - Richard Estes: "Telefoniputkad", "Grant's", "Circus Drive-in", "Kentucky Fried Chicken" - Ralph Goings: "Blue table Cloth", "McDonald's Pickup", "Flowered Table Top" - Robert Cottingham: "Lynn's portale", "One Way", "American Alphabet" - Chuck Close: "Self-portriat", "Leslie", "Mark" 10. Mida tähendab maakunst ja nimeta kuulsamad tegijad?
aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Talle hakkas silma Tõnu Prillupi noor naine Mari. Kremer leppis kokku Tõnuga ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustas selle üle ja proovis Marit veenduda, kuid Mari keeldus. Nii Mari läks mõisahärra armukeseks. 3. Iseloomusta Marit. Millega ta Kremerit võlus? Mari on elava fantaasiaga, kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive. Mari ole tolle aja kohta päris kena väljanägemisega ja küllaltki huvitava iseloomuga. Ta oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käskida lasta. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu. Esimest korda võib Mari sellist iseloomu märgata juba tema esimesel kohtumise Kremeriga, kui Mari mõisas aknaid pesi. 4. Miks Prillup sellise tehinguga nõustus? Tema kahtlused
mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2.Kust oli pärit Vincent van Gogh? Kus ta maalis oma parimad tööd? Hollandist. Parimad tööd maalis ta Lõuna-Prantsusmaal Arles’i linnas. 3.Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada? Ta väljendas värvidega oma tundeid ja ideid. 4.Millise kunstisuuna üheks rajajaks sai van Gogh? Ekspressiivse ehk väljendusliku kunstisuuna rajajaks 5.Milliseid motiive van Gogh maalis? Mitu tööd ta müüs oma eluajal? Ta kasutas väga lihtsaid motiive. Oma eluajal müüs ta ainult ühe tööd. 6.Mida omapärast oli Paul Gauguini kunstnikukssaamises? Ta oli pangaametnik ja kunsti koguja, jättis pere 35. aastaselt ning pühendus kunstile 7.Kuidas lahendas ta oma maalidel värvide ja pindade küsimuse? Mida meenutasid sageli tema maalid? Maalid peaaegu tasapinnalised, siluetitaolised, vähendas varjude kasutamist, lihtsad arhailised vormid, puhtad värvid 8
on tal lapse arengus. Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuse väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatud tundmute olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja sellepärast teadliklt mängib. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest (Saar 1997: 20). Võgotski väidab, et ajaloolis-kultuuriline taust hakkab last mõjutama alates sünnihetkest, tema esimesel sotsiaalsel kontaktil ümbritsevate inimestega ja on tihedalt seotud lapse sotsiaalse arenguga. Kultuurilis-sotsiaalsete funktsioonide, sealhulgas ka tähelepanu areng
SISEKUJUNDUS Sisearhitektuuris asendus rokokoolik kergus juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujutada sümmeetriliselt. Rokokoo ajal domineerinud taimemotiivid muutusid sõltuvaks rooma ja kreeka eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi ajal armastati rippuva rätiku või vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, hellebardid, kahurid, kiivrid). Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Seinapind on sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistab
Rootsi heliloojad Jan Bark ja Folke Rabe on koomilistest efektidest küllastunud tromboonikvarteti "Bolos" autorid. Muusikaline koomika paneb kuulajaid muigama ja naerma tänu muusikavälistele assotsiatsioonidele, muusikast endast pole ju naermaajajat. Samade heliloojate koorilauludes tehakse nalja häälitsuste, kõne ja liikumisega. Teatavasti aitas impressionism kaasa varatute klasside inimväärikuse tunnustamisele, valides lihtsaid motiive, eelistades roosidele ja lossidele kapsaid ja hütte, rõhutades oma vastumeelsust igasugu peenutsemise ja sotsiaalse lihvituse suhtes.
SUURED MAADEAVASTUSED EELDUSED JA PÕHJUSED 1. Euroopa vaimulaadi muutus kogu keskaja vältel jäi Euroopa maha araabia maailmast ning Hiinast. Renessansiaegse maailmapildi ja inimesekäsituse muutus viis keskaja kahel viimasel sajandil Euroopa juhtivaks majanduses, poliitikas ning teaduses. 2. Majanduslikud ja usulised põhjused: 2.1. Tradiotsiooniliselt on avastusretkede peamiseks põhjuseks tulus vürtsikaubandus, kuid oli olemas sügavamaidki motiive maailma avastamiseks ning leitiste kasutusele võtmiseks. 2.2. Konstantinoopoli 1453. aastal türklaste poolt mõjutas eurooplaste elu paljuski. Vanad kaubateed läksid Osmani impeeriumi kontrolli alla, kehtestati tollid. Otsiti turvalisemaid kaubateid. 2.3. Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallide voolamise itta, kuna Euroopa ei suutnud väljavedu katta. Kulda otsiti Aafrikast, Indiast ja hiljem Ameerikast. 2
liigestel. Siiski loomade kehad meenutavad vähem ribasid, mille tulemuseks on keha tekstuuri sarnasus varema Osbergi stiiliga. Raamistikud ümber paneeli näitavad taime motiive, mis on ilmselge mõju mandri Euroopast. Ringerike (980 - 1050 a) Esimene stiil, mis ilmnes põhiliselt kividel. Peamised leiukohad: nimi tuleneb Ringerikest Norrast leitud paari raiutud kiviplaadi nn Alstadi kivide järgi. Motiivid: loomad muutuvad veel väänlevamateks. Väädid muutuvad õhemaks ja pikemaks. Loomakehasid ei kaunistata enam seest. Loomade silmad on mandlikujulised, mitte ümarad
Eksperiment põhjuslike seoste selgitamine, teatud tegurite kontroll ja muutumine katsetuste abil 6. Minakaitse mehhanismid 1. Repressioon ärevust tekitavad mõtted ja tunded surutakse teadvusest välja 2. Regressioonlapsepõlves omandatud käitumisviiside kasutamine, ärrituse korral 3. Ratsionaliseerimine häiriv tegur(ärritaja) mõeldakse ümber 4. Vastand reaktsiooninimene varjab oma tegelikke motiive ja käitub vastupidiselt olukorrale 5. Projektsioon e. Ülekandmine enda omaduste liialdatud ülekandmine teistele 6. Eitus ebameeldiva olukorra mahasalgamine 7. Asendamine ärritavate impulsside suunamine sobivamatele isikutele 7. Psühhosotsiaalne teooria Usaldus v. Usaldamatuslaps peab tundma,et saab ümbritsevat maailma usalda, vanemate poolse hoolitsuse kaudu, kui see puudub, tekib usaldamatus Autonooamia v
mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi kümneid meetreid pikk. Eelistatuim motiiv oli kujutada inimesi mõtisklemas looduse rüpes. Õpetlane rohumaal. Hiina maal 11. sajandist. Ma Yuan. Tantsimine ja laulmine. Liang Kai. Luuletaja. Lin Chun. Lind ja küpsed õunad. Chani koolkonna mungad (13.sajandil) Pearõhk pandi lihtsusele. Kasutati ühevärvilist tussi ja lihtsaid motiive: Kogu objekti asemel kujutati üht võimalikult iseloomulikku ja olulist detaili. Kujutis tehti ühte nurka, ülejäänud pind jäi tühjaks nii jääti vaatajatele vaba ruumi ettekujutusele. Maalikunst 1280 1368 Rõhk pannakse piltide jutustavale sisule Tuntuimad maalijad on Chao Mengfu ja Jien Hui. Arhitektuur Põhiline on puuarhitektuur. Iseloomulikuim ehitiste elemendiks on reljeefidega
Siiski võib täheldada, et enamikku neist saab liigitada ühte kolmest põhitüübist, mis erinesid üksteisest esteetiliste ja ühiskondlike põhimõtete poolest. Esimest tüüpi võib nimetada silmarõõmumaalijateks, nemad olid kõige otsesemalt seotud Pariisi kunstiga. Teised valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida nad kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive. Eduard Viiralt Kasutatud kirjandus 1. Üldine kunsti ajalugu lk. 278-287 Autor: Jaak Kangilaski 2. Üldajalugu lk. 314-319 Autor: Kaido Jaanson 3. Eesti kunsti ajalugu lk. 129 4. Google ostingust : kunstiajalugu 1920-1940 (pildid)
Olen inimene, kes püüab oma eesmärke saavutades käituda nii nagu peaks. Olla piisavalt isekas, sest mu eesmärgid on mulle olulised, kuid samas jääda siiski piiridesse, mille seab moraal. Käituda inimlikult ja kohusetundest lähtuvalt, kui see on vajalik. Varjata midagi, kui leian, et see midagi pole olulisem kui mu eesmärk. Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte teha õigeid asju, vaid omada ka õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone ning pole oluline, kas räägitakse tõtt, peetakse lubadusi või hoitakse sõrmed eelame võõrast varast, vaid et inimesele meeldiks olla hea, sest ta on hea. See teooria tundub kõige õigem kirjeldamaks minu olemust. Ei saa öelda, milline käitumise on just kindlasti õige ja hea ning milline totaalselt halb ja kurjust täis."Hea" ja ,,halb" on täiesti suhtelised mõisted. Iga inimene leiab nende tähenduse olevat just enda seisukohast lähtudes
Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast" "Ma armastasin sakslast" on traagiline armastuslugu Erika ja Oskari vahel, mida minu arvates iseloomustavad kõige paremini sellised sõnad nagu klasside vahe ja välja rääkimata mõtted. Nii Oskari enese kui ka Erika kirjeldusest võib välja lugeda, et nad olid keskpärase välimusega ning üsnagi vaesel järjel inimesed. Oskar on lihtne korporandist üliõpilane, kes on õpingud rahaliste raskuste tõttu katkestanud ning töötab väiksepalgalisel ametikohal, Erika on pärit vaesunud saksa paruni perekonnast ja töötab koduõpetajannana. Oskar oli noor ja tal ei olnud elus kindlat sihti. Erikaga kohtus ta perekonna juures, kellelt üüris tuba. Ta ei armunud Erikasse esimesest silmapilgust ning ei teadnud isegi miks ta end teda esmakordselt koju saatma pakkus. Armastus tärkas temas aga õige pea ning seejuures tõstis pead ka klassidevaheline suhe. Mingil moel asetas ta Erika kuskile endast kõrgemale ning ime...
kujuga ja ovaalsete külgedega ning umbes 30 kuni 50 inimeset elasid koos ühes majas. Nende sekka kuulusid kogu perekond ja nende orjad ning sageli ka koduloomad teisel pool maja lauda/talli ruumis. RUUNIKIVID- Viikingite kunstis on näiteks ka arvukad mälestuskivid, nn. ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja skemaatilised, aga ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Gotlandi ruunikivi. 8.sajand Siin võib näha motiive muinasgermaani müütidest. Kaheksajalgsel hobusel sõidab jumal Odin ja kujud on ilmselt tema kaaskonda kuuluvad sõjakad neitsid - valküürid.
EESTI ROMANTISM Klassitsism - 16.19. sajandikunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis jamuusikas. Sentimentalism - 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Romantism - kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Lüürika - (kr. keelest 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Eepika - on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus,novell, lühijut...
Gooti kunst Gooti arhitektuur: Gooti stiil sai alguse Saint-Denis'is. Levib kiiresti üle Euroopa, sest see sobib hästi linnakodanlusele. Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti stiili nimetus on tulnud uusajal, kui tegeleti ajaloo periodiseerimisega, ja see sai gooti hõimude järgi nime (halvustav nimetus). Gooti stiil jaguneb: 1144-1200 varagootika , 1200-1400 kõrggootika, 1500-1600 hilisgootika. Teravkaar on omanäoline, kuna selle raskus on suunatud ülalt alla. Erinevus romaani ja gooti stiili kirikutel: romaani kirikud on maale lähemal ja horisontaalsed, gooti stiilis kirikud on kõrgemad, õhemate seintega ja suuremate akendega. Kiriku põhiplaanis on toimunud suured muutused. Lääne poolt sisse minnes nägi kirikust otse läbi maarja kabelisse. Nelitise kohal oli gootika ajal pikk, peenike torn, tähtsal kohal on kaks läänetorni. Kiriku läbilõige: seda saadi...
Kõige harvemini esinev tüüp. Nad on seotud meditsiini asutustega, kus tunnevad end kindlalt tegutsedes, soovides jätte mulje nagu oleks ohver surnud loomulikku surma. Nad on üliintelligentsed ja kavalad. Üheks näiteks võib tuua Briti arst Harold Shipman, kelle käe läbi on surnud enam kui 215 patsienti. Ta süstis neisse diamorfiini, mille tagajärjel patsiendid surid. Ohvrid olid enamasti eakad naised, vanuses 41-93. Motiive ei ole teada, kuna ta ei andnud mõrvade kohta mingeid ütlusi ning ei tunnistanud oma süüd. Võib arvata, et morfiinisüstid võisid olla seotud tema ema surmaga, kui ta noor oli. Ta ema põdes vähki ning viimastel nädalatel enne surma süstiti talle morfiini valude vähendamiseks. 1.2 Organiseeritud tapja Seda tüüpi sarimõrvareid on kõige raskem tuvastada ja kinni püüda. Nad on väga intelligentsed, väga hästi
Eestlastele häbiks taheti korraldada saksa laulupidu eesti keeles, kuid Carl Robert Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavas oleksid eesti keeles. 19. sajandi lõpul kuni 20. sajandi alguseni hakkas koorilaulude kõrvale kerkima ka sümfoonilist ning vokaalsümfoonilist muusikat. 1919. aastal asutati esimesed muusikakõrgkoolid Tallinnas ja Tartus. Evald Aav kirjutas 1928. aastal esimese ooperi “Vikerlased”. 20. sajandi esimesel poolel hakati kasutama üha enam rahvaviiside motiive, koorimuusikas tegi seda Mart Saar ning instrumentaalmuusikas Heino Eller. Heino Ellerit võib lugeda üheks tähtsaimaks Eesti muusikakultuuri mõjutajaks. Ta oli Eesti rahvushelilooja. Oma huvi muusika vastu sai ta tänu perekonna suurele muusikalembusele. Oma loomingus keskendus peamiselt instrumentaalmuusikale, nendest suurem osa koosnes klaveripaladest. Suurim panus Eesti muusikakultuuri oli tema loomingus kasutatud Eesti rahvuslik koloriit
Tegelase suhe loo jutustajaga Selles teoses on tegelane ja jutustaja üks ja sama isik. Jutustaja kirjeldab oma isiklikust vaatepunktist kõiki teoses olevaid sündmusi. Lugeja kohtub tegelasega esimese peatüki esimeses lauses, kus jutustaja/peategelane ennast lugejatele tutvustab. Tegelase suhe iseendaga Tegelane peab endast kõrgelt lugu, kuid saab aru, et ta on jutustamise hetkel juba vana. Teose käigus hindab jutustaja korduvalt oma motiive ning valikuid ning harilikult leiab ta, et ta on käitunud õigesti. Tegelane huvitab vägagi teistest, tal on palju sõpru ning tuttavaid kellega ta teoses koos aega veetis. Ta on huvitatud Eesti rahvast ning neile hea elu tagamisest. Tegelasel on tihe suhe oma minevikuga, teos on üles ehitatud sellele, kuidas ta kirjeldab oma mineviku. Tegelase suhe teiste tegelastega Tegelane suhtub teistesse erinevalt. Tegelased, kes jagavad temaga sarnast
saadavamaks materjaliks kivi. Teemad: Mõlemates kunstides kujutasid valitsejaid, kus neid oli kujutatud suurematena ning Egiptuse poosis. Mesopotaamias kujutati joonistel rohkem võitlusstseene kui Egiptuses. Motiivid: Egiptuse kunstis kasutati ebaloomulikke kehaasendeid. Inimene astub pikka sammu, jalad nähtavalt küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Orje, loomi, linde kujutati vabamalt. Mesopotaamias aga silinderpitsati ja pitsat kivi motiive hästi palju, anatoomia seisukohalt kujutati isikuid ebaloomulikult. Mõlemas kunstis kujutati inimesi ebaloomulikult. Kujutatav tegelaskond: Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias kujutati valitsejaid, sest nad olid kõige tähtsamad ja selles tulenes ka üleloomulik suurus lihtrahva kõrval. Kompositsiooni iseärasused: Mesopotaamia ja Egiptuse relieefide kompositsioonis püüti rõhutada valitseja isiku erandlikkust ja tähtsust. Samuti kujutati neis kunstides
- Lugejaskond teisenes - tegu polnud enam eeskätt aristokraatlike ja jõukate lugejatega, vaid üha suurenes töölis- ja keskklassist pärit lugejaskond. - Inimest hirmutas maailmakorra lagunemine ja oma juurte kaotamise tunne ning tema ahastus otsis väljendust ka kirjanduses. - Vormi ja sisu loob autor nüüd oma reeglite järgi. Puudub klassikaline kompositsioon (algus, keskpaik ja lõpp). Kirjanik loob teksti oma meetodite järgi, näiteks kasutab unenägusid, motiive, sümboleid jne. - Luulest kadus traditsiooniline värsimõõt, seda asendab vabavärss või vabarütm. - Puudub seos teksti osade vahel, teksti aeg on segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. - Muutub vaatepunkt. Jutustaja ei ole enam kõiketeadev. Jutustus võib olla mitmete inimese, ka loomade vaatepunktist. - Sisemonoloog, teadvuse vool. - Tekst sarnaneb spontaanse argikõnega, olles fragmentaarne. Laused on sageli lõpetamata,
subjekti vaatlemisel. MATISSE – rühmituse juht, maalija, graafik, skulptor; arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik; „Tants“, „Punased kalad“. DERAIN – täiendvärvide kontrastid. VLAMINCLS – eeskujuks van Gogh; tööd elurõõmsad, rahutu, laia ja jõulise pintslilöögiga. DUFY – heledad, õrnad värvitoonid; muusikariistad, noodid; kasutas motiive, millega sai väljendada elurõõmu. MARQUET – kõige realistlikum; Raudtee ja rongid; tume kontuur; valkjas koloriit; palju veega seotud sumeda ilma töid. EKSPRESSIONISM 1095-1913 Eelkäijad: Grünewald, Munich, Gogh Tekkis Saksamaal, sarnane kunstisuund fovinismile (prantsusmaal) ISELOOMUSTAB: o Iseloomulik saksa kunstile, sest neile imponeeris kirjanduslik süzee, sümboolika
Graafiline kunst Üheks tähtsaimaks graafilise kunsti liigiks Kolmandas Riigis olid natside propagandaplakatid. Nende kõrgaeg oli enne Hitleri võimulesaamist valimistel ja hiljem maailmasõjas. Enne sõda kujutati propagandaplakatitel enamasti parteilasi ja SA'i võitlejaid. Propagandaplakateid kasutati edukalt välismaalaste mobiliseerimiseks Waffen- SS'i. Kasutati rahvuslikke ja traditsioonilisi ja rahvuslikke motiive, nagu Eestis Kalevipoeg. Tuntuim postrite kujundaja oli Hans Schweitzer, kes töötas pseudonüümi Mjölnir all. 5 Allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Art_of_the_Third_Reich http://www.goodart.org/artofnz.htm http://fcit.usf.edu/HOLOCAUST/arts/artReich.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Arno_Breker http://www.calvin.edu/academic/cas/gpa/posters2.htm 6
Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 6 (teine osa) Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: Muusika III kursus Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Klass: 12 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 23.03.2016 PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 0 of 5 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Töölehe täitmisel on abiks koostatud konspekt: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel 1. Nimeta 20. sajandi algupoole Eesti väljapaist...
Friedrich Robert Faehlmanni õhutusel asutati Õpetatud Eesti Selts. 1843.a 1850.a oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes oli Eesti mineviku romantiline austaja, eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkuse imetleja. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Tema eeltöid kasutas hiljem Fr.R.Kreutzwald. Aastatel 1840-1852 ilmus Faehlmannil mitu saksakeelset kunstmuistendit (,,Loomine" ja ,,Vanemuise laul"), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Eesti keele alal uuris ta astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta kirjutas kolm antiikset värsimõõtudes luuletust ja dialoogilise luuletuse ,,Suur on, Jumal, su ramm", kalendrites ilmunud jutud ,,Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik" ja populaarse ,,Kalendritegija kimbus".
Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetadaPylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta.
kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Peterson oli luuletaja. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kristjan Jaak Peterson oli meie rahvusliku kirjanduse esimene väljapaistev luuletaja. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman , tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922.Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa
väärtpaberid mis varem olid väga kõrges hinnas, kaotasid kiirelt oma väärtuse. See juhtum on muidugi erakordne ning kindlasti väga õpetlik. Minu arvamus on, et selliseid suuri pettuskeeme on olnud ja tuleb kindlasti ka tulevikus. Süsteem ei ole täiuslik ega ilmselt saagi olema. Tehinguid aga toimub koguaeg ja väga palju. Ilma tehingute majandusliku tõlgendamiseta ei oleks võimalik selget ülevaadet tegevusest saada, on vaja mõista tagamaid ja motiive. See on praegusel hektel parim võimalikest ning pole küsimustki selle vajalikuses. On väga olulin mõista enda poolt sooritatud tehinguid täielikult. Mõne lepingu punkti vale tõlgendamine võib tuua suure kahju. Kindlasti on palju pettusskeeme mis on suunatud ettevõtetele. Esmapilgul kasumlik tehing võib soorituda kahjumlikuks koormuseks. Osapoolte vahel kokkulepitu peab olema selgelt ja üheti arusaadavalt tõlgendatav ka kõrvalistele isikutele
1700 aastaks olid jalutuskepid muutunud põhiliselt eputamiseks. Kasutati sama puitu, kuid käepidemete tegemiseks kasutati kulda, mida kaunistati erinevate kaunistustega. Mehed kasutasid selliseid keppe ainult poseerimiseks edvistamiseks. Siis tuli Viktooria ajastu ja tööstusrevolutsioon ja uus rikas kesklass armastas eputada väga dekoratiivsete jalutuskeppidega. Jaltuskeppide tehaseid avati üle euroopa, Londonis, Pariisi ja Viinis. Käepidemetena kasutati tihti looma motiive nagu hiired, kotkad ja erinevad koeratõud. Laienes ka materjalide valik. Kasutati merevaiku ja vääriuskive. 7 Ükskõik, miseluala esindaja sa olid oli olemas sellele vastav kepp. Meremehed kasutasid kepi käepidemetena vaala hambaid, jahimehed loomad küüsi jne. Väärispuitu ja eksootilisi materjale imporditi sisse kolooniatest Suurbritanniasse. Tüübid
pidustustele või olid hiigeleeskujud, millele inimesed said asetada oma ande ja ohvreid tuua. Klassikaline ajajärk Seda perioodi iseloomustavad karniisi- või friisidekoratsioonid madalmaa hoonetel. Kohati valmistati neid stukist, kuid selle kõrval esineb ka kivibaraljeefe ning kivimosaiike. Üha sagedamaks muutuvad valitsejate portreed , ent Yucatànil kasutati hilisel klassikalisel perioodil hoonetel sageli geomeetrilisi motiive. Sellepärast tuli jumalustele ande tuua mingil teisel viisil ja ajaloolased on arvanud, et eelklassikalise perioodi müüride asemel hakati nüüd kasutama suuri jumalakujulisi keraamilisi lõhnaainepõleteid. Valitsejakultus, mis tekkis lõunapiirkonnas, hakkas aeglaselt välja tõrjuma muud varasemad religioossed kombed. Hakati rohkem rajama üksikisikutega steele, millele lisandusid hieroglüüftekstid. Hilisel klassikalisel perioodil ehitati
14. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine. Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süzeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena)
tegevust. Motivatsioon jaguneb sisemiseks ja välimiseks. Väline motivatsioon on seotud nn. käegakatsutava tasuga - palk, turvalisus, töökeskkond, töötingimused. Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga - võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks (motiiv on teo sooritamise otsene põhjus). Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: · bioloogilised motiivid: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; · psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu;
1920. aasta künnisel sai Siuru printsessist ajalaulik. Tema kogud Verivalla(1920) ja Pärisosa(1923) sisaldavad ajalauludele tüüpilist ekspressionistlikus tehnikas luuletusi. Sirelilõhnalisest aiast on luuletaja sattunud hädaorgu, otsekui maailmalõpu aega. Näiteks tema luuletuses Laatsarustes. Seal nagu ikka domineerib loodus ja inimene aga tulemuseks on hoopis inetu, õudne, ebaloomulik maailm. Räägib viletsusest, kerjamisest. Underi luules esineb korduvalt Piibli motiive. Näiteks luuletuses Verivalla, meenutab põrgut ja lõpeb kujundiga taevastest inglitest, kelle valged tiivad on maa pealt tulvavast verest roosaks värvunud. Under mõistab, et usk Jumalasse võib anda inimesele elulootust. Kõrgaeg. 1927-1930aastal annavad kõrgtasemest tunnistust luuleraamatud: Hääl varjust ja Rõõm ühest ilusast päevast. Nende teemad on erinevad, mure ja rõõm. Hääl varjust(1927)- realistlik, esile tõusevad agulivaated, sisemonoloogid (kõnelused enesega)
aastal, ajaliselt just enne Eesti Vabariigi välja kuulutamist. Nagu ka paljud tema eelmised teosed, nii kritiseerib ka see kodanlust tollel ajaperioodil. Raamatu põhikonfliktiks on naine Mari, kellesse on armunud mõisnik Kremer, kuid kes on abiellus talupoeg Tõnu Prillupiga. Prillupil on aga egoistlikud kavatsused Mari suhtes ja seetõttu üritab ta Mari sundida mõisnikuga vahekorda astuma, mida naine ka lõpuks teeb. Selles kirjandis ma proovingi selgitada Mari motiive seda sammu astudes. Mari ole tolle aja kohta päris kena väljanägemisega ja küllaltki huvitava iseloomuga. Ta oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käskida lasta. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu. Esimest korda võib Mari sellist iseloomu märgata juba tema esimesel kohtumise Kremeriga, kui Mari mõisas aknaid pesi. Kremeri küsimuse peale, kas Mari mitte alla ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
