näidend enamasti allegooriliste tegelastega. Koomiline teater: farss (lühinäidendid). Suuri sarnasusi Itaalia renessansi commedia dell’ arte’ga. Francois Villon: prantsuse luuletaja. Sünniaastal põletati Jeanne d’ Arc. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab Villoni luule silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Seotud kaklustesse, röövimistesse. „Väike testament“, „Suur testament“. Ballaadid, surmatantsu motiiv: pihtimuslik luule. Pilkeluule, vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste. Elu ülekohtu vastu protestiv, surma ees naerev. Nt „Ballaad poodutest“. 6. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. Keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine Lääne-Euroopas XIV-XVI saj. Uusaja algus, pööre loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste poole.
7 Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik tugipiidad ja tugi-kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega. Tornide, fiaalide, vimpergite, viilude jt tipus kerkib tavaliselt ristlillik. Teatavat osa välisarhitektuuris etendasid ka tugevad simsid ja balustraad katuse ääres. Katus on kaunis järsk. Kõige ilusam osa välisarhitektuuris on pea-fassaad. Selle alumises osas on rikkalikult skulptuuridega kaunistatud portaalid
keskpangalt. Tavaettevõtete puhul on üpris igapäevane laenuvõtmine käibevarade puudujäägi katteks, pankade puhul aga peetaks sellist pidevalt või jätkuvat laenamist panga nõrga finantsjuhtimise tulemuseks, mis võib sellise laenuressursi hinna oluliselt üles viia. Nii eraisikute, tavaäriettevõtete kui pankade likviidsusvajadus tuleneb eelkõige kolme põhimotiivi rahuldamise vajadustest: 1. Tehinguline motiiv - see motiiv aitab mõista, miks pangad ja muud hoiuseid vahendavad ettevõtted hoiavad arvestatava osa oma varast likviidsel kujul, st rahas või selle ekvivalentides.Finantsturgudel tegutsevad teenusepakkujad peavad arvestama raha tehingute spetsiifilise iseloomuga, mis sunnib neid tõsiselt likviidsuse planeerima. Peamised teenused, mis on seotud panga likviidsuspositsiooniga võivad seisneda järgnevates toimingutes: a
· Dies, nox et omnia Tagasihoidlikku armastust on samuti raske püsivana hoida. Armunu laulab: "Päev, öö, kõik teeb mind kurvaks"; "Ma kannatan väga... ...suudlus sinult ärataks mind ehk ellu". Siin on kasutatud kõrvuti keskaegset prantsuse keelt ja ka ladina keelt. · Stetit puella "Stetit puella rufa tunica" "Seal ta seisis punases kleidis". Armunu räägib oma armastatust, kes seisis, nagu "tamquam rosula" väike roos. See motiiv sai ka hiljem populaarseks. · Circa mea pectora "Circa mea pectora multa sunt suspiria" "Minu rinnas on palju ohkeid". Laulab armunu oma armastatust tüdrukust, kelle "silmad on säravad nagu päike ja välk". · Si puer cum puellula Lauldakse rõõmsalt sellest, mis kõik juhtuks, kui kena neiu ja noormees oleksid ühes ruumis koos ("Felix coniunctio" "Milline õnnelik liit"). · Veni, veni, venias
Emotsionaalne invaliid humanistide käsitlus inimesest, inimest peetakse automaatselt käituvaks robotiks. Inimlikkus - Käsitletakse normaalset tavalist inimest Humanistlik lähenemine on spontaanne, improvisatsiooniline, loomulik Humanistid on kuulsaks teinud Abraham Maslow, kes sündis Ameerikas (1908-1970). Maslow lõi motivatsiooniteooria vajaduste hierarhia. Kuni selle teooriani oli peamine teooria, et inimese põhiline motiiv on vältida negatiivset, millega Maslow polnud nõus ta rõhitas, et peab keskenduma positiivsele, millele inimene püüdleb: vajaduste püramiid: Potentsiaali teostamise vajadus Tunnustus vajadus Inimeste ja kuulsuse vajadus
Näiteid: Kõik eelpoolnimetatud suured katedraalid on rikkalikult kaunistatud skulptuuridega, neid võib olla kokku tuhandeid. Nt Reimsi katedraalis 2500 üksikskulptuuri, Chartres`is 1800. * nn Külastusgrupp Reimsi katedraali peaportaali palestikus (Elisabet, Ristija Johannes ema läks külla Neitsi Maarjale, mõlemad lapseootel. Ilusad hingestatud näod) * Bambergi katedraalis Saksamaal ka väga kuulus Külastusgrupi motiiv * Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi toomkirikus Saksamaal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohkem valmistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/või skulptuuridega. III Maalikunst Kuna gooti kirikute aknad olid suuremad, jäi akendevahelist pinda vähemaks ja seinamaalidele vähem ruumi
meelisteemaks kogu eluks. Suviti jäädvustab kunstnik tihti kauneid rannavaateid otse natuurist. Frits Matt kirjutas kunstniku monograafias: "Kord kujutab kunstnik seda rannamaastikku üksikuna, omaette seisvana, kord jälle koos rannamajadega, taamalt paistvate vanade taluhoonete või koos inimestega, kelle töö ja tegevus on seotud selle paigaga." (Tallinn,1966). Akvarell köitis Uutmaad elu lõpukümnendil, kuna võimaldas kunstnikul kiiret töötamist. Nii säilitas motiiv endas vahetu värskuse, mida näeb ka antud motiivis. ( Näide 4) Pühajärv 1930-ndate aastate kunstnike põlvkond tõi uudsena eesti kunsti randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika, neist meistreist olid silmapaistvamaiks Eerik Haamer ja Richard Uutmaa. Esimene oli pärit Saaremaalt ning Uutmaa kodu asus Põhja-Eesti rannikul Altjal. Kunstniku lapsepõlve lahutamatuks osaks olid paadiretked merel ning kalapüük
eraldunud, et ei ei kartnud mitte ainult kohtamist perenaisega, vaid igasugust kohtamist. Raskolnikov oli vaene ja see masendas teda. Ema saatis talle raha. Välimus: Tal oli pruunid näojooned. Väga ilus, kenade tumedate silmadega; tumeruuged juuksed, kasvu poolest üle keskmise, sale ja sirge. Halvasti riietatud ja kandis Zimmermani kaabut, mis oli kulunud, tulitanud ja täis auke ning laike, ilma äärteta ja hooletult ühele küljele viltu. Missugune motiiv mehe motets äratab tähelepanu? Ta kinnitas kogu aeg endale, et tapmine oli õige tegu, et A. Ivanova oli rämps ja tema kõrvaldamine polnud viga. Jälgi noormehe masendustunnet süvendavaid asjaolusid. Raskolnikov langes masendusse pärast mõrva sooritamist: kannatas süütunde all. Masendus süvenes rohkem siis, kui pinge tõusis. Kuidas Raskolnikov inimesed jaotab? Kes on talle autoriteediks? Kelle ta enda arvates tappis? Inimesed jaotas harilikeks ja väljavalituteks
" Seejärel rääkis ta natuke esinejatest. Need olid kaks noormeest, Aleksei Sokolov, kes on 26 aastat vana ja 20aastane Dmitri Omelsak. See, et esinejad olid nii noored pakkus tõesti huvi. Kontsert oli jaotatud kaheks osaks, esimese osa mängis Aleksei Sokolov, teise Dmitri Omelsak. Esimene teos, mida me kuulasime oli Giovanni Zamboni sonaat nr. 8 Arpeggio ja Gigue. Algus oli väga aeglane ja sujuv, meeleolu oli rahulik. Motiiv kordus ja aeglustus vahepeal. Mõtted olid kusagil kaugel. Gigue oli pisut lõbusam, kui eelmine. Meenutas keskaegset muusikat, meloodia oli enam-vähem samasugune ning lõpu poole läks vaiksemaks. Sellele järgnes Luigi Legani Fantaasia op. 19. Algab aeglaselt, mõne aja pärast kostab tugev löök, siis jälle aeglustub. Meloodia muutub mänglevaks ning soravaks. Kiiremaks muutub ta teose keskel. Pealkiri Fantaasia tundib väga õige olevat, kuna seoses
Idioot 1. Kuidas algab teos? Miks see motiiv? Teos algab rongis, kui Mõskin ja Rogozin üksteist märkavad. 2. Mõskini kirjeldus. Nimi. Rogozini nimi, suhted perega Mõskin- seljas sveitsipärane keep. U 26-27 aastane, suhtselt pikk, tihedate juustega blond, väike habe. Suured sinised ja arukad silmad, pilk oli vagur ja raske. Epileptik. Meeldiv, kõhn ja peenike nägu, mis oli jumetu. Kaasas oli tal ainult pambuke. Saadeti Sveitsi epilepsiat ravima. Arst pidas teda 2 aastatoma raha eest üleval ja andis tee peale ka kaasa. Puhtsüdamlik ja otsekohene. Rogozin- u 27 aastane lühem, tumedake kähras juustega, kiiskavate hallide silmadega. Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled ja tihti ülbe muie näol, kõrge otsaesine. Kahvatu ja kurnatud ilmega, kuid tugeva kehaehitusega, terav ja upsakas pilk. Ta oli soojalt riides, lambanahast kasukas. Oli kuu aega Pihkvas usuhullust tädi juures, isa suri, keegi talle ei öelnud. Vend on jobu, ah...
Nad olid mitu aastat kavandanud suurepärast plaani, kuidas tappe cassettit. Nad sokutasid MacQueeni ja Mastermani Cassettii alluvusse, et talle paremini ligi pääseda. Nad mängisid kõik läbi see kõii oli nagu teater, üks teatri tükk, etendus. Nad mõtlesid välja kogu tegevstiku, andes üksteisele alibi. Ratchetti oli saanud täpselt kaksteist noahoopi igaüks andis noahoobi. Ainuke, kes mõrvas ei osalenud oli krahvinna Andrenyi , tema magas sügavalt oma kupees. 6. Mis oli motiiv? Motiiviks oli Armstrongide pere hävitamine, väikese daisy mõrvamine ja teise tüdruku enesetapp. Nad tahtsid tappa Ratchetti, et ta saaks väärilise palga, kuna vandekohus seda ei teinud moodustasid nad enda vandekohtu. Nad tahtsid Ratchetti tappa, et päästa ja säästa teisi perekondi sellise tragöödia ja saatuse eest.
Raskolnikov oli kärsitu, ta ei tahtnud koguda kopikaid, vaid ''ühel hoobil saada terve kapital''. Ta pidas end haruldaseks ja andekas inimeseks ning uskus, et ta sarnaneb Napoleoniga. Püüdis seda endale tõestada pannes toime mõrva. Ta eksis selles ja osutus tavaliseks inimeseks, kuna tundis süümepiinu, haigestus ning ei kasutanud isegi saadud raha, vaid peitis selle ära. Üks väike kuritegu tuhande heateo vastu. Raskolnikovi kuritöö motiiv oli peamiselt materiaalne. Ta oli eluteel alla käinud juuratudeng, keda ümbritsesid võlad. Ta oli omadega nii kitsikuses, et ei suutnud korteri üürigi tasuda. Viimases hädas leidis Raskolnikov lahenduse mõrva näol. Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ehk pandimajapidaja Aljona Ivanovna, et oma rahaprobleemidele lõpp teha. Lisaks uskus ta, et teeb sellega inimkonnale head, kui üks kurjategija jääb vähemaks. Raskolnikov soovis end ka mõneti proovile panna
teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist), analüütiline kubism (kolaaztehnika) motiivide tükeldamine ja uue pildi ülesehitamine, looduslikud motiivid arendatakse kuni täieliku äratundmatuseni, sünteetiline kubism rajaja Juan Gris, algul pandi paika värvid ja kujundid, hiljem mõeldi välja motiiv, Pablo Picasso (Avignoni neiud, Tüdruk ballil, Vaesed rannal) Hispaania kunstnik ja kubismi rajaja 20. saj kunsti legend, muutis korduvalt suunda ja töötas mitmes laadis, jättes maailmale suure loomingulise pärandi, sinine periood tema looming, kus õnnetud, muserdatud inimesed on maalitud hallikas ja sinakas koloriidis, Vana kitarrimängija, roosa periood iseloomustab lõbusam ja rõõmsam stiil roosa- ja oranzitaoliste
Rüütel ei pidanud ainult võitlema, vaid ka intelligentne ja kombekas olema. Rüütlikasvatus- feodaalide esikpoegade kasvatus keskajal. Hõlmas rüütlivoorusi: ratsutamine, ujumine, oda-, kilbi- ja mõõgakäsitsemine, vehklemiskunst, jahipidamine, vibulaskmine, malemänguoskus, luuletuste ja värsside ning ka laulude sepitsemine. Kirjaoskus ei olnud kohustuslik. Kaplan- vaimulik, kes õpetas usutõdesid Paazid- 7-14aastased (õpipoisid) Relvakandjad- 14-21aastased Rüütlikultuuri keskne motiiv oli daamikultus. Daamikultus- kättesaamatu, kõrgemast seisusest abielunaise imetlemine (mitte seksuaalses mõttes () ) Kurtuaarne kirjandus- peenekombeline, viisakas Ka kirjandus imetleb ja teenib daami. Eemaldutakse kirikukirjandusest, ka vabadusest ja anti järele ihadele. Hakati kirjutama maisest elust, inimeste tunnetest. Laienes kirjanduse ühiskondlik funktsioon: kirjandusest saab kasvataja ja mõjutaja. Kaob anonüümsus, oluline on autor, isiksus.
Ristiusu moju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid - Ristiusk oli väga radikaalne, roomlase eetikaga oli kristlik alandus, väga vastuolus. - Kristlus öönestas kogu antiikaegset ühiskonda, sellepärast kristlasi kiusati. - Mittekristlased paganad - 3 sajandis oli Roomas kriis, mis avaldus ka kunstis. - Visuaalne kunst oli algul lubamatu. - Levis töödeldud loomanahast pärgament - Tavalised sümbolid said kristliku tähenuse, levis ka palvetaja motiiv. - Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele. - Diptühhonik kaheosaline kirjutustahvel. - Kõrvale on jäetud erootilised motiivid. - Teemadeks piibli tegelased, Piibli illustreering, palvetamine Kirikuehituse algus. Mosaiigid - Ehitati kirikuid kuna templeid ei olnud sobilikud kristliteks ruumideks. - VARAKRISTLIK KIRIK kaks rida sambaid jagas nn. 3 lööviks - Orienteerus lääne idasuunaliselt. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Enamasti tornita.
Üks osa ehituslikke võtteid olenevad tegelaste koosseisust, nende iseloomudest, olustikust ja ideestikust. Need oleksid loomulikud võtted. Näit. kui ,,Tõe ja õiguse" esimeses köites kõik ehitub Andrese ja Pearu kontrastsusele, siis see kontrastsus on väga tähtis võte selles romaanis, kuid ühtlasi see on iseenesest väga reaalne ja seega siis loomulik. Kui aga ,,Tõe ja õiguse" köidete lõppudes on tähtsal kohal emamotiiv ning III-s ja IV-s osas on ema surmamise motiiv eriti suure puäntilise väärtusega, nii kogu ,,Tõe ja Õiguse" välise kokkukuuluvuse kui ka ideelises mõttes, siis peame seda liigitama juba eraldi: see tundub plaanitsetud võttena, on otsekui leiutatud osade efektse lõpetamise eesmärgil, on teatud määral kunstlik. Ei saa väita, et nimetus ,,kunstlik võte" oleks originaalne ja hästi defineeriv, ometi ta on küllalt põhjendatud. Mingi täpse piirjoone tõmbamine loomulikkude ja
..üks osaline luulekeele uuendustes sel ajal. Tema ’lemmik’ osa enda loomest ongi luule. 90ndatel avaldab ta 3 romaani: „Piiririik“, „Hind“ ja „Printsess“. 2 põhiideed: Enese mina kaotsi mineku probleem ja enese leidmise võimalikkus. Katusteemana Ida-ja Lääne-Euroopa omavaheline suhe. Piiride lagunemise aeg, uue identiteedi ülesehitamine. Tegemist Eesti esimese geiromaaniga vb, kuid mitte traditsiooniline, pigem androgüüni romaan. Läbiv on ka religioossne motiiv. Rõhutab, et see, mis ta teeb, on kirjutamine, mitte effekti loomine vms. Näitab ka tarbimisühiskona, asjade asendab vaimsuse jm. (üks loeng puudu) „Lõpetuse ingel“ ühe saare peal (Vilsandi), surnud kirjaniku majas.. kosub teatrifestivalist (mille kuraator ta oli Tartus ühe aasta). Tema enda meeldeljäävam lavastus Robert Vilsoni loeng-ettekandest. Läbiv motiiv on lõpu-taju vms. Õnnepalulik kultuuri pessimism, mainitakse sõja võimalikkusest jm. Lõpumotiiv
1803-1809. Selle hoone jaoks on Krause teinud hulga kavandeid (mis aga kahjuks mitte kõik pole säilinud) enne kui leidus rahuldav lahendus. Esimene kavand (tehtud 4-8 märtsini 1803) on oma üldiseloomult kaunis varaklassitsistlik-palladiaanlik (1. joon.). Ehitis, kaunis laia frondiga, on kavatsetud kolmekordsena; fassaadi keskmise osa moodustab kuuest dooria-tuski sambast koosnev portikus; sambad seisavad seina vastu asetatud ja alumise korra kõrguseni ulatavatel rusteeritud postamentidel motiiv mis esineb äärmiselt harva klassitsistlikus arkitektuuris; sammastele on asetatud viil; postamentide vahel on kolm sissekäiku. Portikusest pahemal ja paremal pool olevad fassaadi osad on mõlemad kaheks pinnaks jaotatud, mis on käsitletud üksteisest kaunis erinevalt: seespool olevatel pindadel on vööde simsid teise ja kolmanda korra akende vahel, äärmistel pindadel aga täidised, siin peale selle veel kaks laia pilastrisarnast eendit.
Sotsiaalne (rahva)luule tuleb hiljem realismiga, klassi ja rahvuse võtmes. Koidula 1843-1886. Ärkamisaja olulisim isamaa-luule. Motiveerib teisi luuletajaid. (,,Emajõe ööbik"-anonüümselt avaldatud). Eesti naiskirjanduse algus. -armastusest rääkimine (18.19 saj ainult mehe vaatest, kui naised üldse kirjutasid, siis proosat). Koidula armastus läbi sisemiste kirjelduste. Koidula III temaatilist ideed: 1) priiuseluule (vastandub orjaaeg ja priius)- matmise motiiv ..mu isamaa nad olid matnud..varjusurmas olek(toob sellega sisse pimeduse, traagika, varasema idüllilisuse kõrval). Mulla-kujund, samuti uus lähenemine varasema realismi kõrval, kus muld oli see mis pani higi valama, tööd tegema. Muld=maa, mullast tulevad õitsvad lilled, kuid ka inimese keha saab mullaks. 2) isamaa seotuse lüürika 3) päevapoliitiline/publitsistlikum isamaa luule. 20.sajand Intelligents, kes tunnetab uue vajadust (uus poliitika, kultuur jne). NOOR EESTI
Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8. Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. Tõene 9. Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks. Tõene 10. Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. Tõene Test 14 raha ja eelarvepoliitika 1. Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. Väär 2. Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet. Tõene
a. Tõene Test 12 ja test 13 – rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8. Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. Tõene 9. Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks. Tõene 10. Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. Tõene Test 14 – raha ja eelarvepoliitika 1. Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. Väär 2. Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet
varasemaga (antiigiga, Vana-Roomaga), et pean vajalikuks siinkohal mõned neist välja tuua. Otseselt varasemast (mittekristlikust ehk paganlikust) traditsioonist on üle võetud kaks kristlikus kunstis keskset kujutusobjekti: orant (orans - lad k palvetav) – kokkupandud kätega inimfiguur, sageli kujutatakse oranti ka laialiaetud kätega (kristluses muutus palvetaja lunastust paluva hinge sümboliks) ja karjane – lambatalle kandev mees. Varem tähistas karjase motiiv lambatalle kandvat apollonlikku noormeest. Karjasest sai kristluses inimarmastuse (agaape) sümbol, “Hea Karjase” figuur sümboliseerib Jeesust. (Onasch, Schnieper 2003) Orant. Illustratsioon7 Hea karjase motiiv Rooma katakombi seinalt. Illustratsoon 8. 10 Jumalaema. Emadust ülistati ja kujutati juba arhailistes kultuurides, kritluses sai ka
muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik, eksistentsiaalne 28. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes, Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu, Negriidid < europiidid < mongoliidid 29. Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas: Vajadus, Motiiv, Eesmärk Vajadused: vajadus- motiiv- pingutus- eesmärgi mittesaavutamine- frustratsioon, kaitsemehhanismid. Kultuuriline motivatsioon- Arenguvajadus, Uudishimu, tunnetusvajadus, Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) bioloogiline motivatsioon- Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine: Valu vältimine, Hirm, Uni, Nälg, Janu, Sugutung, Uimastisõltuvus 30
Mari – kõike unustava ema kujund. Hääletu armastuse, kõikevõitva kohusetunde kehastus. Kannab endaga süü- ja patukoormat. Kannatab vaikides. Maret ja Liisi – meeste ülemvõimule vastu astuvad naised. Maret on abielus Sassi võrdväärne partner, lihtne naine. Eelmine naiste põlvkond elas mehe valitsemise all. Ramilda-Miralda ja Karin – tabamatu naiselik veetlus. Mõlemad on ohvrinõudjad armastuses, aga samal ajal ka ise ohvrid. Surmava Erose motiiv. Tiina – kannab romaanis sootuks erilist rolli. Ta seisaks nagu väljaspool „Tõe ja õiguse” tegelaste süsteemi, tõstes kõik realismi mõõtmetest kõrgemale. Pühendab end jäägitult Indrekule. Tiina külvab segadust. Ta tahab ainult head, temas pole vähimatki kurjust, ometi sünnitab tema isetu käitumine ja püüd kõigile meeldida konflikte ja intriige. Tiina tahab olla aus, ent tõde häbenedes valetab ja vassib aina rohkem
MOTIVATSIOON Motus-liikumapanev jõud/tung/aje. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõusujõuks ja suunab seda eesmärgi poole. ( vajadus-> paneb otsima parimaid lahendusi/võimalusi) Motivatsioon(asjaolude kogum)=motiiv(üks kindel asjaolu) Üldjuhul on kõikide motiivide tuvastamine raske, tuleks rääkida pigem motivatsioonist. (Enesetapp:bioloogil. tegurid, psühholoogil. tegurid, sotsiaalsed tegurid, kultuurilised tegurid) MOTIVATSIOONI TEKITAVAD VAJADUSED 1. Füsioloogilsed vajadused- oluline ellujäämise aspektis 2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini) Kultuur määrab ka füsioloogilisi vajadusi( söömise, seksimise osas). Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD...
Figuuride moonutamine tõstab emotsionaalset mõju ja mõjub ka ebamaisemalt. Reljefid on väga orgaaniliselt ja veenvalt seotud ehitisega. Väga palju kasutati ornamentikat (samuti omas tähendust). Abstraktsed ja skemaatilised geomeertilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja loomakujutised. Skulptuure kasutati ka altarite kaunistamiseks ja vähesel määral ka vabalt seisvana kiriku ruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga krutsifiks. Keskaja maailmavaade ja seega ka kunst (vastupidiselt antiigile) peab ülevaks piinatud ja kannatavat keha. Skulptuure tehti nii kivist, puust kui ka pronksist. Enamasti on skulptuur värvitud. Romaani maalikunst. Maalikunsti suunitlus analoogne skulptuuriga. Kirikutes kasutati väga palju seinamaali. Pinnaline ja lineaarne (joontel põhinev joonistus) laad, kujutised on fantaasiaküllased, dünaamilised ja väljendusrikkad
initsiatiivitus, loomingulisuse puudumine, raskused otsuste tegemisel · Miimika ja zestikulatsiooni tähendusrikkuse kadu (Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Tugevad küljed · Suhteliselt hea vaimne võimekus · Väga hea mehhaaniline mälu- omandatu ei unune 4 · Raugematu töövõime, kui on olemas motiiv ja soodsad tingimused · Hoolikus- täpsus ülesande täitmisel, väga ilus käekiri (Townsted 1993, Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Tekkepõhjused: Autismi ühest tekkepõhjust ei ole avastatud. Geneetilised haigused ( 60 % autistidest võib oletada geneetilist põhjust): · Downi sündroom · Retti sündroom · Tuberoosne skleroos · Fenüülketonuuria · Fragiilse X sündroom Muud põhjused: · Sünnitraumad
viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele
Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega
Pilt 3. Esimene fotoaparaadiga tehtud pilt aastal 1826. 5 ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE Selleks, et olla hea fotograaf, ei pea käima ilmtingimata aastaid ülikoolis seda eriala õppimas. Tähtis on vaid järgmiseid mõtteid järgida: 1. Enne pildistamist tasub mõelda, mida sa jäädvustada tahad ja kuidas. Ei tohi kiirustata, vaid tuleb mõelda, millisest suunast nähtuna oleks motiiv kõige iseloomulikum või huvitavam. 2. Valgus peab olema hea. Parim aeg pildistamiseks on õhtu- ja hommikupoolne aeg. Halva valguse puhul tuleb kasutada pikemaid säriaegu (kui sündmused seda võimaldavad) või kasutada lisa-valgusallikaid. 3. Pikemate säriaegade puhul tuleb kasutada statiivi või mõnd muud kindlalt paigal olevat alust. [3] Muidugi on neid kasulikke nippe ja reegleid veel. Järgmistes osades on võimalik lugeda
1 Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Kirjandusteadus ja lingvistika, kirjandus kui sõnakunst, Kirjandus ja ajalugu, Kirjandus ja kunst Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika - väitluskunst, kõnekunst. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik. Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid. erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Milleks on vaja kirjandusajalugu? Üldistavad käsitlused võimaldavad meeldejätmist. (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning
Alumise korruse moodustasid arkaadid, teise korruse mood. trifoorium. Aknad muutusid üha suuremaks hõivates varsti kogu seinapinna. Välisarhitektuuris tugiliit ahenes ülespoole minnes moodustades väikese tornikese- fiaali. iseloomulik gootistiilile oli akende ja uste kohal kolmnurkne viil e. vimperg, mille servad olid kaunistatud krabidega. Kõige tipus oli ristlillik. Portaalide kohal olid suured ümmargused roosaknad. Väga sage fassaadil olev motiiv oli kujuderida e. kuningategalerii. tornitipu moodustas terav tornikiiver. Nelitise kohal asus elegantne ja peen nelitistorn. Aknad olid kaunistatud vitraazidega. arhitektuurinäited Prantsusmaa - gooti sünnimaa, sünnikohaks oli Ile-de-France-prantsusmaa süda- prantsuse kuninga domeen. Varagootika esimeseks näiteks: Saint Denis abtkonna kirik (Prantsuse kuningate matmispaik. Ehitamise algataja oli abt Suger. Veel näiteid: Senlis ja Noyoni katedraalid
pole säilinud ei kirjeldusi ehk ka ühtegi eset. Kuid Mulgimaa kihelkondades oli puusapõll populaarne, millest on säilinud nii kirjeldusi kuid neid võib leida ka muusemite kogudes. Puusapõlled olid tehtud valgest linasest riidest, mida kaunistati värvilistest lõngadest tikanditega. Põhivärvid olid potisinine, madarapunane, kollane, roheline. Tikandite tegemisel olid populaarsed taimeornamentika, kuid kasutati ka usuga seotud motiive- näiteks jõuline ja paljutähenduslik elupuu motiiv oli üsna populaarne. Kuid üheks kõige tuntumaks rahvariideks Eestis on kindlasti villane mulgi pikkuub. Mulgimaal on pikkuube kandnud nii naised kui mehed, samas kui mujal Eestis oli naiste kehakatteks jakk. Mulgi pikkuub oli musta värvi. Musta värvi saamiseks leotati pruunist lambavillast lõnga või kangast rauarikkas soovees. Halliste kandis oli naiste pikkuuele hall või pruun krae, kuna meeste pikkuuue krae oli sinine. Jõukamate mulkidel olid pikkuue varrukate ja hõlma
värvitoonid ja kompositsioon, T. Rousseau, J. R. Millet, J. Dupre, J. F. Millet kujutas talupoegi, ta tegelased olid vastuolus ideaalskeemile, arvati, et ta õhutab lihtrahvast mässama, ,,Viljapeade korjajad", ,,Külvaja", ,,Kaevajad", H. Daumier graafik, teostel ühiskonna kriitiline iseloom, tegelased argielust, näeb kõiges pilkamis väärsust, motiiviks suurlinna lihtrahvas, ,,Crispin ja Scapin", ,,Pesunaine", ,,Transonain´i tänav", G. Coubert suured pildid, motiiv argipäevast, korraldas esimesena kontranäituse, kaasaja olustiku maalimine, ,,Matus Oransis", ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Coubert", E. Manet ainesti Pariis ja kaasaegne linnaelu, vulganiseeringud, tätis oli kuidas ainet on nähtud ja kujutatud, vähendas varjudega ruumi kujutamist, heleda ja tumeda vstandumine, ,,Eine murul", ,,Olympia", ,,Raudtee", Venemaa peredviznikud rändnäituste ühing, V. Surikov maalikunstnik,
Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. · Keskaja religioosne seisukoht seitse surma pattu ja seitse voorust. · Religioosse ja sotsiaalse hüve eetika: inimene peab käituma vastavalt... a) Jumala/ saatuse tahtele b) Sotsiaalsele hüvele · Sentimentalism kriteeriumiks on sisetunne/ südametunnistuse hääl. · Formalistlik/ deoontoloogiline (kohustuse) eetika kriteeriumiks on teo/ tegematajätmise motiiv. · Utilitarism/ konsekventsionalism (tagajärje-eetika) kriteeriumiks on teo/ tegematajätmise tagajärg · Eksistentsialism/ voluntarism Religioosses ja sotsiaalse hüve eetikas võetakse suuresti ära inimene otsustus õigus ning ei rakendata mõtlemise võimet. Kõik on ette määratud ja nii peabki olema, sest nii on öeldud. Sentimentalismis tekib küsimus, mida teevad need inimesed, kes ehk ei ole oma emotsioonidega ja sisemise minaga nii sina peal
Nende kohaselt pealkiri: võib olla nii fraas kui ka terviklause ei ole liiga pikk osutab teksti tuumale pealkiri on metafooriline ja/või tabav pealkiri on sobiv ja üldistav hoidub hinnangutest 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (,,Inimene on saladus") Ka niisugused, mis esitavad küsimuse, millele vastuse andmine ongi teksti peamõte (,,Kuidas ja miks peaks Eesti erinema teistest?") 2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail (,,Oleme muutuste kiirteel"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3. Pealkirjad, milles teema või probleem on esitatud üldsõnaliselt (,,Aeg ja inimene"). Autor peab leidma probleemi ja sellele lahenduse. SISSEJUHATUS (kuni 1/5 tööst) juhib selle teema juurde, mis järgnevas kirjandis arutluse all on. Sissejuhatuses * võid põhjendada, miks sa just selle teema valisid, * võid rõhutada teema tähtsust, * võid mainida enda seotust selle teemaga,
Seda tähistatakse veerandnoodiga, millele järgneb võrdusmärk ning sellele järgneb arv, mis tähistab, mitu lööki tehakse minutis (BPM beats per minute). = [väärtus] Rifid Riff on bluusi põhitingimus, hädavajalik rokis, sügav ja madal reggae's ning üle võetud dzässi puhkpillide poolt. Riffe võib kohata ka klassikalises muusikas, kuid seal on neile antud veidi teistsugune nimi ostinato, mis tähendab meloodia kordumist. Riff on lühike ja meeldejäävalt korduv motiiv, tavaliselt 2-4 takti pikk, mida korratakse jätkuvalt, et formuleerida saatvat osa loo struktuuris. Riffi mängitakse tavaliselt basskitarri alumistel keeltel. Bluusis kasutatakse ühte riffi tavaliselt terve loo vältel. Pink Floyd'i ,,Money" on hea näide laulust, mida saadab meeldejääv bassi riff.
Mis on motivatsioon? Motivatsioon on psühholoogiline protsess, mis annab inimese käitumisele energia ja suuna. Samuti on motivatsioon inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav. Motivatsioon hõlmab erinevat tüüpi motiive, nagu hoiakud, tarbed, veendumused, väärtused, tunded ja huvid. Motiive tekitavad vajadused ehk organismi toimimise seisukohalt mingisuguse olulise ressursi puudujäägid. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. VAJADUS ------------------> MOTIIV ------------------> TEGEVUS 1.1 Motivatsioonide ja motiivide liigitamine Motivatsioon jaguneb nii sisemiseks kui ka väliseks. Sisemine motivatsioon on vastus vajadustele, mis meie sees on: uudishimu, kompetentsuse ja isikliku kasvu vajadus ja vajadus mõista. Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub sellest, mis määral inimesed näeb oma tegevuse tulemusi nende poolt mõjutatavatena ja kontrollitavatena
"Turg" II kuulus kokku ühel kartongil olnud I kavandiga kompositsioonile "Turg" - see Tallinna Kergetööstuse Turg (Fragment). 1960 Turg (Lilleturg). 1961. 99,5x253 Tema esimene turupilt on pärit 1960. aastast. Maalimislaad püüab veel olla realismilähedane. Kuid järgmise aasta ,,Turg (Lilleturg)" on juba kubistliku mõjuga, mida ta vastavalt oma karakterile edasi arendas. Motiiv on täiesti loetav , kuid need inimesed ja lilled on stiliseeritud mosaiigina tunduvate värvipindadega. Tööd iseloomustavad pingestatult konstrueeritud struktuur, selged puhtad värvid, soojade ja külmade värvide kontrast. Turulettidel valitseb Roode maalil küllus. Kaubaparadiisi taustal kõrguvate paneelhoonete ja teadus-tehnika revolutsiooni sümboliseeriva kraanaga vihjab aga kunstnik riikliku Rääkides progressiideoloogiast,
Islandi tütar Ophelia kuningapoja ja Friisimaa kuningatütre palverännak Rooma Reformatsioon- Ronsard-elegatne iroonia, ,,Raevunud Orlando" Rosencrantz- Hamleti R usupuhastus, mis sai carpe diem motiiv, mänglevus, Ariasto eepiline luule, endine alguse Lutheri meeleline armastus sonetid: komöödia, üle 200 ülikoolikaaslane, ideedest ,,Armastus Marie` vastu" ja tegelase. Angelica kellel kuningas palub Armastus Cassandre`i vastu", põgeneb Orlando eest koos Guildensterniga Raamjutustus - ühe üks ,,Plejaadi" esipoeetidest metsa, kus armub Hamletit jälgida
viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele
Tallinna Arte Gümnaasium Kirst Referaat Daniil Kustov 7B Juhendaja: Arvis Kiristaja Tallinn 2015 Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………LK 3 Keskaegne kirst…………………………………LK 4 Kuus pardal kirst…………………………….LK 5-6 Viking kirst………………………………………..LK 7 Paneel kirst……………………………………….LK 8 CASSONI kirst…………………………………….LK 9 Kokkuvõtte………………………………………LK 10 Lisad…………………………………… ……..LK 11-12 Sissejuhatus Enda referaadis räägin põhjalikult mitmesugustest kirstudest. Teen enda kirstu Rene ,Eriku ja Markusega. Valisime selle töö sellepärast, et see tundus meile huvitav ja raske. Alustasime töö tegemist 20 veebruaril töö algust saate näha(Lisas 1.pilt),tahaksime saada sellise kirstu(Lisa3.pilt).Enda tiimiga teeme keskaegset kirstu, millel oleks 2 korrust. Kirstu esimesele k...
üliõpilasprobleeme palju psühholoogilist analüüsi, vastandab erinevaid tõekspidamisi süveneb matsi ja vurle probleem Nn üliõpilasnovellide tsüklis “Pikad sammud” (1908), “Noored hinged” (1909) ja “Üle piiri” (1910) eritleb Tammsaare noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhteid. “Varjundid”- autobiograafiline, tegevuspaigaks Kaukaasia; kahe inimese traagiline armastuslugu. Siit tuleb sisse motiiv, et armastus ja surm on omavahel seotud; impressionistlik “Kärbes” - irooniline sümbolnovell “Poiss ja liblik” o Loomingu III periood loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn 1922. a “Kõrboja peremees” - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. 1934
teiste isikute õigushüvedele, vahend, mis on valitud ohu kõrvaldamiseks , on vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem Objektiivne süüteokooseis- tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid Subjektiivne süüteokooseis- tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokooseisu subjektiivne tunnus Karistusõigus- määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakseehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suheteringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. 16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine.
Edukateks ettevõtjateks ei saa mitte kõik ettevõtjad. Tasub teada, et ettevõtlusega alustamine nõuab ettevõtjalt enamasti kogu aja, energia ning ka raha. Seetõttu enne kui otsustada ettevõtjana tegutsemise üle, tuleks hoolega kaaluda enda tugevaid ja nõrku külgi, hinnata valmisolekut vastutada, võtta riske, loobuda hobidest või teistest meelistegevustest. Ettevõtjaks olemine mõjutab suhteid perekonna ja sõpradega. Tulevane ettevõtja peaks mõtlema, mis on tegelik motiiv ettevõtlusega alustamiseks. Peab olema algatusvõime, piisavalt majandusoskusi, vastutusvõime, juhtima ja suunama teisi inimesi ehk üksikisikuid, kiiresti otsuseid langetama, olema ,, kõva töömees’’. Põhitegevusteks on, juhtimine (juhtimine, planeerimine, organiseerimine ja kontroll), finantseerimine (kapitali hankimine), investeerimine (kapitali rakendamine), varustamine (tööjõu, tootmisvahendite ja materjalide hankimine), laondamine
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: *võib olla nii fraas kui ka terviklause *ei ole liiga pikk *osutab teksti tuumale *hoidub hinnangutest *pealkiri on metafooriline ja/või tabav *pealkiri on s...
objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele ja nendib eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Tema motiivideks on näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, ,,Campbelli" firma supipurgid jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Nii muutus kujund veelgi "odavamaks" aga ometi ka ligitõmbavamaks. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis mõjus näitustel lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana kui masstoodangus olevad esemed kaupluseriiulitel. Lisaks hakkas Warhol lõuendile kandma tuntud inimeste fotosid. Tema kangelasteks said tolle aja kuulsused nagu näitleja, laulja ja modell Marilyn Monroe, samuti näitleja Elizabeth Taylor ja laulja Elvis Presley, aga ka presidendi abikaasa Jackie Kennedy. Peale kuulsuste kasutas Warhol oma pildiseeriates ka
maa) päike, kuu ning tähed hiljem on vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega. Karjala lauludes valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuva põlve, ingeri redaktsioonis mätta, saare või laeva. 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Ühine motiiv ääretu ürgookean (esineb ka Piiblis) Loomisele eelnev ürgkaos, kus kõik on ühetaoline vormitu segu Soomel ja Indial on seos muna ülaosast saab taevas ja alaosast maa; Ilmatar vastab jumal Brahmale Maailm on munast alguse saanud (näiteks Egiptus, semiidi ja kreeka loomismüüdid) 27. Mille poolest erinevad sumerite ja indoeuroopa rahvaste müüdid lohe/mao ja kangelase vastasseisust?
Pärast jumala mainimist pöördutakse II stroofis peigmehe poole. III stroof räägib esialgu pruudist, kuid rohkem keskendutakse isale ja pruudi kaasavarale – materiaalne tasand. Toonane barokkluule armastas häälikute ja sõnadega mängida, kombineerida erikujulisi tekste, nt Brocmann on tõlkinud pruudi isa saksakeelse nime eesti keelde – Terav. Luuletuse lõpus seotakse teksti jumalaõnnistuse motiiv: ükski kristlane ei saa elus hakkama ilma jumalausu ja temale lootmiseta. Pulmalaulude lõpus esineb ka peolõppu rõhutav motiiv, nt puudutatakse magamaminekut. Brocmanni luuletuses on juttu seksuaalsusest, pruudi-peigmehe mesinädalatest – see ilmalik motiiv hakkab üle minema frivoolsele keelatud ainesele. Pulmalauludes käsitletakse tihtipeale armastust kui haigust ja peigmehe haigust ravitakse
Inimkarakterituum on aga välismaailmast sõltumatu. Rousseau ütleb otse välja, et tema taotluseks on kirjutada inimese hinge lugu (-> see on ka romantismile iseloomulik idee). 3. „Üksildase uitaja mõtisklused“ a. Siin on samuti nähtav võõrandumise võte. Autor väärtustab üksildust, eemale tõmbumine maailmast on vajalik (avaldub ka teatav misantroopiline motiiv). Looduse motiiv -> looduses üksi olemine muudab inimese ka ükskõikseks ängistava maailma vastu. Denis Diderot (1713-1784) on üsna tugevate Voltaire’i mõjutustega, ta oli ka üks tema õpilasi. Suur mässaja, ta on rohkem vana lõhkuv kui uut loov autor. Kirjandust on ka palju kirjutanud. Prantsuse valgustuse üks suurkujudest. Entsüklopeedia idee algataja ja koostaja – tema töö selle kallal tõuseb ilmselt ka tema teistest teostest ja tegevustest rohkem esile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
