,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski Raskolnikovi kuritöö motiiv oli peamiselt materiaalne. Ta oli eluteel alla käinud juuratudeng, keda ümbritsesid võlad. Ta oli omadega nii kitsikuses, et ei suutnud korteri üürigi tasuda. Viimases hädas leidis Raskolnikov lahenduse mõrva näol. Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ehk pandimajapidaja Aljona Ivanovna, et oma rahaprobleemidele lõpp teha. Lisaks uskus ta, et teeb sellega inimkonnale head, kui üks kurjategija jääb vähemaks. Raskolnikov soovis end ka
osaletud. Samuti lubati vabatahtlikele Saksa sõjaväe varustus ja palgaline tasu, mis oli sõjaaja oludes üsna korralik. Noori mehi ahvatles ka tingimuse täitmine, mis oli seatud kõrgkoolis edasiõppimise eelduseks -- osalemine kommunismivastases võitluses. PILT: pildil on kaks erinevat tolle aja Saksa mundrit, mida kandsid Eesti mehed. Esimesel pildil on näha kahte rahvuslikku sümbolit, mis mundri juurde võisid kuuluda: varrukal sinimustvalge kilp ning kraenurgal embleem, mille motiiv pärines Vabadusristi (autasu Vabadussõjas võidelnutele) südamikust. Sellel on soomustatud käsivars, mis hoiab mõõka ning E-täht. Teisel mundril on näha samuti käevarrel kilpi, kuid rahvuliku embleemi asemel on kraenurgal olulisim SS- i tunnusmärk, SS-i embleem. Sõja alguses sakslased reeglina rahvuslikke tunnusmärke ei lubanud, kuid kuna sõja käigus vajasid nad järjest enam teistest rahvustest sõdureid, siis nende motivatsiooni tõstmiseks lubati ka rahvuslikke
absoluutne monarhia. Antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline selgus ja harmoonia sobis hästi kindla ja korrastatud riigi sümboliks. Mairo Koov 12 B 1 Arhitektuuri välisosa iseloomustas lihtsus, rangus ja reeglipärasus, siseosa veelgi rangem ja tagasihoidlikum kujundus. Dekoratsioonide motiivid muutusid sümmeetriliseks ning levinumaks olid hammaslõige, meander ning rippuva rätiku motiiv. Ehitiste seinanissidesse paigutati skulptuurid. Kuna levima olid hakanud valgustusaja ideed, siis vähendasid need kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti, seega vähenes sakraalehitiste osatähtsus. Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust, mis viis Suure Prantsuse Revolutsioonini. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone, Toompea
ajal. Tsentraalehitis. Väljas kuppel, mille alumises osas arvukalt aknaid. Tänaseks moonutavad vana ristiusukiriku välisilmed minaretit (seal asub türklaste mosee). Maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud, sest islamiusk ei luba elusolendite kujutamist. 3. Mis on ikoonid? Mis on nende salapärase ilu allikaks? Pühapildid. Salapärase ilu allikaks on alusmaal kullaga, mis muudab maali ebamaiselt kauniks. (Maaliti laudadest alustele temperaga, tähtsaim motiiv Maarija koos Kristus-lapsega, ranged reeglid) 4. Millal eksisteeris romaani stiil? 10. - 13. sajand 5. Millal eksisteeris gooti stiil? 12. - 16. sajand. 6. Kirjelda romaani stiili arhitektuuri! (Tunnused, mis oli tähtsal kohal, tähtsaim kirikutüüp jms) Tähtsal kohal sakraalarhitektuur. Porfaanarhitektuurist tunneme linnuseid ja linnakindlustusi. Tähtsaimad tunnused: paksud müürid (6-8m), ümarkaared (akendel, ustel), kitsad ning väikesed uksed ja aknad
11. Eestvedamise kontseptsioonid a. Eestvedamine vrs juhtimine b. Eestvedamise/juhtimise teooriad: isiksuseomaduste, käitumuslik ja postmodernistlik lähenemine c. Autokraatlik, demokraatlik ja passiivne juht d. Tannenbaum-Schmidti telg e. Võrkmudel f. Heresy-Blanchardi mudel 12. Organisatsiooni sotsiaalne vastutus 13. Motiveerimine a. Mõisted: motiveerimine, motiiv, motivatsioon, tööalane käitumine, töömotivatsioon b. Hüvitised, mida motiveerimise juures on võimalik kasutada c. Motivatsiooniteooriad: Maslow, Herzberg, ootuste teooria 14. Eestvedamine kui juhtimise osa a. Mõisted: liider, järgija b. Eestvedamise raamistik c. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis 15. Kontroll kui juhtimisfunktsioon a. Mõisted ja definitsioonid b. Kontrolli eesmärk ja tulem
ümbritsevate inimeste hirmud ja kannatused. Uutel piltidel kasutab Picasso veel enam joont kui varem ja eraldab nendega pildipindu. Alles jääb ka mitmest erinevast vaatepunktist kujutamine. "Nuttev naine" "Mees punase kindaga" Elu lõpupoole maalis Picasso veelgi palavikulisemalt, sageli mitu maali päevas. Läbi kõikide oma eluetappide ja maalistiilide säilitas ta oma isikupärase käekirja. Kohati on ta maalid küllaltki realistlikud, sealsamas on aga motiiv äratundmatuseni moondatud. Kuid kunagi ei muutunud Picasso maalid täiesti abstraktseteks, alati jäi pildile midagi äratuntavat
Kolme meetri kõrgusesse graniitplaati on raiutud 852 katastroofis hukkunu nimed. Pärnu ranna Muuli mälestusmärk Mälestusmärk avati 28. Septembril 1997 aastal. Autor Mati Karmin. Mälestusmärk asub Pärnu jõe paremal kaldal, muuli alguse ja jõesuudme lähedal, kust avaneb vaade merele ning kujutab endast taeva poole sirguvat 15 meetri kõrgust torni. Monumendi neli erisuunalist metallsammast seonduvad tipus ja visuaalselt tekib langetatud risti motiiv, mis sümboliseerib hukkunud hingede mälestust. Saaremaal Mustjala vallas Ninase poolsaarel asuv mälestusmärk Mälestuskivi avati 28. Septembril 1999. aastal Mälestustahvlil on sõnad "Olgu koit teil küünlatuleks, õhtulambiks ehajoon. Olgu vaikne meremühin unelauluks igavesti. Monument kujutab metallsilda, mis ulatub üle pankranniku serva mere poole. Materjalideks raud, puit ja teras. Estonia mälestusmärk Katariina kiriku juures Võrus 28. september 1996. a
Pärast seda hakkaski Picasso maalima kubistlikus stiilis. Tuntud kunstnik oli ka Braque, kes tutvus Picassoga Apollinaire'i kaudu ning oli algul ühinenud foovidega. ,,Avignoni neiud" olevat tekitanud temas soki, pärast seda hakkas maalima Picasso ideoloogilisel alusel objekti vorm puhastati kõigest juhuslikust, alles jäeti geomeetriline vorm. Alates 1908ndast aastast algas periood, mida nimetati analüütiliseks kubismiks: säilitati looduslik motiiv, aga ainering oli piiratud majad, puud, muusikariistad (kindla geomeetrilise vormiga), pilt muutus omaette nähtuseks, kus looduslikud vormid polnud enam ära tuntavad. Ühte ja sama objekti kasutati üheaegselt simultanism. 1911 võttis Braque kasutusele uue meetodi kollaaz erinevate materjalide kasutamine pildi tegemisel. Veel eristatakse sünteetilist kubismi, mille esindaja oli Gris enne kombineeriti pildile vormid ja värvid, alles siis leiti pildile mingi motiiv
Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = (MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodudu eesmärgile. Vajaduse rahuldamise tsükkel VAJADUSE RAHULDAMINE Vajaduse võimendamine PINGUTUSE HÜVITAMINE EESMÄRGI SAAVUTAMINE VAJADUS MOTIIV PINGUTUS EESMÄRKI EI SAAVUTATA Vajaduse pidurdamine FRUSTRATSIOON KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon Konstruktiivsed reageerimisviisid: Probleemi lahendamine Ümberstruktureerimine
juba tekkinud,olemasolevassenaktiivsusse.Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest,ilmnemisvormidelt,üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult ,milles nad esinevad.Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive-nii teadlikke kui ebateadlikke. MOTIVATSIOONISEISUNDID Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. HOIAKUD JA SÄTTUMUSED HOIAK on püsiv,stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil.See võib olla emotsionaalne poolt-või vastureaktsioon,positiivne või negatiivne hinnang,suhtumine teatud tegevusse või nähtusesse,üks või teine tajuvariant,üks või teine liigutus jne. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav,suhtumisena tõlgendatav predispositsioon,seevastu sättumus on varasemate kogemuste ,toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt
kirjandusteostest jm. Kirjandusteose väärtus ei sõltu otseselt ainese päritolust, vaid sellest, kuivõrd kunstipärasele tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Kirjandusteose üksiksündmused (motiivid) on omavahel seotud ajaliselt ja põhjuslikult: juhtumised leiavad aset eri aegadel, varasem sündmus kutsub esile hilisema
MICHELANGELO- Lõpetas kiriku, muutis natuke projekti. Sai veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kuppelmõjub kergena, peaaegu hõljuvana. Üle kahe korruse ulatuvad pilastripaarid, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgud ülespoole. Sama suunda näitavad tambuuri ümbritsevad paarissambad ja ribid kupli välispinnal. Siseruumis toetab kuplit võimsad piilarid. Firenze raamatukogutrepp. 4. Palladionism- Palladio motiiv, Palladio villade iseloomustus; palladionismi levik Inglismaale, neo- plaadionism 18. sajandil Lord Burlington ja Chiswick House, Robert Adam, inglise stiilis pargi arhitektuursed elemendid 5. Itaalia barokk- Gianlorenzo Bernini ja Vatikani kompleks: Peetri väljaku kujundus, kirik, keersammas; Borromini baroksed kirikud Barokk-kunsti iseloomustab liikuvus, mitmekesisus, kontrastide armastamine, ülekuhjumine, vormi moonutamine, ekspressiivsus. Barokk on vastand renessansile
See kujutatab surma, tantsimas õudustäratava luukerena uhkeis rõivais inimestega. Bernt Notke maalis selle teose 15. saj. lõpus ja tegemist on autorikordusega tema Lüübeki Maria kirikus asuvast Surmatantsust. Ajal, mil inimesed pidid tundma hirmu katku, sõdade ja näljahädade ees, valmisid kirikutes ja kloostrites esimesed Surmatantsu motiivi kasutavad freskotehnikas maalitsüklid. Danse macabre`st sai peagi korduv motiiv kunstis ning hiljem ka kirjanduses ja muusikas. Lüübeki Surmatants ei ole säilinud. See oli juba 18. sajandi alguses nii halvas seisukorras, et seda teost otsustati enam mitte restaureerida ja valmistada selle asemele koopia. Too hävis aga 1942. aastal õhurünnakus Lüübekile täielikult. Ka Tallinna Surmatantsu algselt 30 meetri pikkusest kompositsioonist on säilinud vaid neljandik - ent siiski! Surm kutsub kõiki inimesi järge mööda tantsima
Second level Third level Fourth level Fifth level · Mitu maali päevas. · Palavikulisem maalimine. · Isikupärane käekiri. Pablo · Kohati on ta maalid küllaltki realistlikud, Picasso sealsamas on aga motiiv äratundmatuseni moondatud. "Guernic · Alati võis leiduda midagi äratuntavat. a" 1937
1) zanr teose liik 2) akt e. aktimaal üks zanritest, alasti inimkeha kujutis 3) natüürmort samuti tähtis maalikunsti zanr, kujutab mitmesuguseid esemeid (näiteks vaasid, nõud, puuviljad, lilled, jahisaak jne.) 4) olustikumaal e. zanrimaal igapäevast elu-olu kujutav maal Veel zanre: · maastikumaal · meremaal · ajalooline maal · linnavaade · portree (sh. kunstnikku ennast kujutav autoportree) jne. 5) motiiv objekt, millest lähtutakse kunstiteost luues (ja selle objekti kujutis pildil) 6) koloriit pildi värviline kogumulje. Võib olla näiteks sinakas koloriit, pruun koloriit, sünge või rõõmus koloriit, külm või soe koloriit jne. 7) kompositsioon pildil olevate üksikesemete paigutus. Vanemas kunstis olid kompositsioonireeglid ja skeemid (kolmnurkne, diagonaalne jne.) väga ranged, kaasajal reegleid pole 8) perspektiiv kolmemõõtmelise ruumi kujutamine tasapinnal
MOTIVATSIOON (Õ. lk. 126-138 + vihiku materjal) Enamus inimese tegevusi on sihipärased, s.t need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Eesmärgi nimel tegutsetakse tahtejõu abil, seda nimetatakse motivatsiooniks (ladina k. motus - aje, tung). Motivatsioon on vajadus või soov, mis on tegutsemise tõukejõuks, suunates eesmärgi saavutamise poole. Lähemad eesmärgid > tegutsemine > kaugem eesmärk Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimist takistav puudujääk, mis siis korvatakse vastava tegevusega. Füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. bioloogilised Liigisäilitamise vajadus : Soojätkamise Järglaste eest...
ABSTRAKTNE KUNST. Alates postimpressionismist on kunstis looduse otsene kujutamine hakanud tahaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltidest kadus äratuntav motiiv peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus loobuti täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistide teoseid võib pidada abstraktseteks s.o. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbrit- sevast reaalsusest. Kuid kubistid ei püüdnud teadlikult abstraktseid teoseid luua. Abstraktsionismi rajajaks peetakse vene kunstnikku VASSILI KANDINSKYt (1866-1944)
Meeldis väga puhkpillide mäng, kuna seda oli palju. Samuti oli huvitav oodata seda jõulisust ja dramaatilisus, mis tuli peale rahulikemaid kohti, mille ajal tundsid nagu miskit kohe-kohe tuleb. Lisaks tuli teises pooles esitusele ka Maurice Raveli teos „Valss“. Nagu loo nimi isegi, sobiks see kuskile balli saali, peenete prouade- ja jõukate härrasmeeste peole. Ise on pala selline unistav, samas ka väga jõuline vahepeal, ning suurejoonelise mulje tekitab. Läbi loo kordub sarnane motiiv. 2 Samuti oli põnev jälgida esinejate näogrimasse, seda kuidas nad elasid enda mängitud muusikasse sisse ja oli näha et nad naudivad esinemist. Ma kujutan ette, et neil on ka väike lavaanärv, mis on iseenesest hea ja et neil on esinemise eelsed rutiinid. Kokkuvõtteks saan ma öelda, et see kontsert oli kõikidest klassikalise muusika kontsertidest minu lemmik, ning just sellepärast, et pianist, Mihkel Poll, suutis ennast nii
concerto grossot Brandenburgi krahvi tellimusel MK Brandenburgi kontsert nr.2 I osa Mis pill on harmooniapill? Millised pillid soleerivad? Klaviirimuusika "Hästi tempereeritud klaviir" (HTK) 2 kogumikku prelüüde ja fuugasid kõigis 24 helistikus Bach häälestas klavessiinil kõik pooltoonid võrdseteks ("hästi tempereeritud"), mis võimaldas minna loo keskel uude helistikku. Prelüüd pala, millele on iseloomulik korduv motiiv MK Prelüüd C-duur HTK I MK - Fuuga C-duur HTK II MK Prelüüd ja fuuga c-moll HTK I (mitmehäälne on fuuga?) Kokkuvõte Elu lõpuaastatel jäi pimedaks See ei seganud tööd muusikuna 3 poega said kuulsateks heliloojateks: Carl Philipp Emanuel Bach Wilhelm Friedemann Bach Johann Christian Bach Millise kuulatud teose töötlusega on tegemist? Kuula veel: Bobby McFerrin Bachi improvisatsioon Canaletto (1697 1768) Veneetsia vaade
Professionaalse kunsti algus eestis 19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja siit mindi ka Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Tollele ajale iseloomulikud on Carl Timoleon von Neff (1804-1877) ja Oscar Hoffman (1851-1912) kes tegid põhiliselt linnavaateid, steene talurahva elust, ilustsevat salongikunsti ja portreeisid. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal ...
või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika(2). Sisekujunduses kasutati sageli suuri peegleid ning rokokoo siseruum oli intiimne ja võluv(2). Baroklikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega kergete toolidega, need võimaldasid mõnusat, lodevat istumist(2). Uue ornamendika stiili nimi oli rokokoo, pärineb prantsuskeelesest nimetusest rocaille, mis tähendas merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand)(3). Rokokooajastul levis Euroopas ka hiina kunsti mõju, nii et räägitakse nn. hiinatsemisest (chinoiserie).(4) Mood rokokooajastul Rokokoo meestemoodi iseloomustavad kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja meigitud nägu. (5) Naisedki kandsid parukat ja nende heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga.(5) Skulptuur
1) zanr teose liik 2) akt e. aktimaal üks zanritest, alasti inimkeha kujutis 3) natüürmort samuti tähtis maalikunsti zanr, kujutab mitmesuguseid esemeid (näiteks vaasid, nõud, puuviljad, lilled, jahisaak jne.) 4) olustikumaal e. zanrimaal igapäevast elu-olu kujutav maal Veel zanre: · maastikumaal · meremaal · ajalooline maal · linnavaade · portree (sh. kunstnikku ennast kujutav autoportree) jne. 5) motiiv objekt, millest lähtutakse kunstiteost luues (ja selle objekti kujutis pildil) 6) koloriit pildi värviline kogumulje. Võib olla näiteks sinakas koloriit, pruun koloriit, sünge või rõõmus koloriit, külm või soe koloriit jne. 7) kompositsioon pildil olevate üksikesemete paigutus. Vanemas kunstis olid kompositsioonireeglid ja skeemid (kolmnurkne, diagonaalne jne.) väga ranged, kaasajal reegleid pole 8) perspektiiv kolmemõõtmelise ruumi kujutamine tasapinnal
Seda just nimelt selletõttu, et uuring tegeleb ainult ühel baasil töötava sisemootoriga, mitte üleüldiselt sisemootori tööga. Orienteeritavus on pigem ühel kindlal leiutisel. 5. Autor leiab, et pole midagi halba selles, kui teadus on seotud majandusega st kui ta on kaubastatud. Palju hullem oleks olukord siis, kui teadus olekski orienteeriud ainult majandusele ja rahale. Kaoks teaduslik tõelisus, kuna igal teaduslikul järeldusel oleks mingi isiklik motiiv taga. See kindlasti mõjutaks teadusliku usutavust ning muudaks teadust inimeste silmis mitte usutavaks. Autori arvates ei tohiks teaduslikud järeldused ja leutised sõltuda börsidest ja aktsiate hinnadest st ei tohiks olla isikliku motiivi, teadus peab olema objektiivne. 6. Teadus pole mõnes mõttes demokraatlik, kuna teaduslike järeldusi tehes, ei saa teadlased aluseks võta enamuse arvamust. St kui näiteks katse näitab üht, aga enamus teadlasi arvavad
Paralleelid piibliga: a) Andres otsib piiblist tõde mida rohkem uurib, seda enam vastuolusid leiab. Mõistab, et ei ole olmas ainult ühte tõde. 2 b) Jumalatasand I osas on maa Andrese jaoks jumal. Lepingumotiiv on piiblis oluline. Pearu kohati kui saatana kehastus ahvatlused, valed. c) Patu mõiste kõik osad. Lunastuse motiiv. Mari-Andrese suhe on patt. d) Vargamäe on nagu neetud maa. e) Jalutu terveks tegemise motiiv. I osa. Võitlus maaga. 19. sajandi viimane veerand. Andres, Pearu, Krõõt, Mari. Algab sellega, et Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele ja alustavad seal pikka tööd, mida jagub ka tulevastele põlvedele. Töö tapab Krõõda ja elu Andresega talus jätkab sulase naine Mari. Neil on palju lapsi, kellega tekib mitmeid probleeme haigused, lastevembud, suureks
ja korralikku palka, et tulevikus tekkiv pere korralikult ära toita . Koolis motiveerib mind käimast veel see , et nädala lõpus on reede . Kus ma saan oma põhikooliaegsete klassikaaslastega kokku ja vahetame muljeid . Ma arvan ,et motivatsioon ongi elu alus . Kui inimestel puuduks motivatsioon millegi tegemiseks siis oleks Maa hukule määratud . Elu põhimõtteliselt seisaks, kui inimestel pole mingit sihti mille poole nad pürgivad . Kuid iga asja tegemiseks peab olema kindel motiiv , sest tuleb ju teha õigeid asju , mitte asju õigesti ! Kasutatud kirjandus : 1.) ,,Psühholoogia alused" , Talis Bachmann ja Rait Maruste 2001 . 2.) http://et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon
· Ehitised meenutasid tihti kreeka templi otsakülgi · Kasutati sambaid, ümarkaari, kupleid, viile · Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (Peterburis), võidukaari · Apiirstiilis matkiti rooma ja vanaegiptuse arhitektuuri · Kasutati vaase ja ovaalseid medaljone · Sisekujundus tagasihoidlik, lihtne o Ornamentikas kasutati kreeka-rooma eeskuju (hammaslõige, helmisnöör, munavööt, meander) o Rippuva rätiku-vaniku motiiv o Trofeekimp võidusümbolina(vaenlaselt ära võetud relvad ja lipud, pärit Vana-Roomast) o majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad Ehitised: Pr. - Madeleine`i kirik, Pantheon, Tähe võidukaar Pariisis Am. Virginia Ülikool, Valge Maja, Kapitoolium Venem. v.kl. - Kunstide Akadeemia, Gostinõi Dvor (kaubahoov),
Hariduse vajalikkus Juba sajandeid on inimesed ennast harinud, et ajaga kaasas käia. Et tänapäeval, teaduse ja tehnika jõudsa arengu ajastul, aegub hariduse sisu kiiresti ja üha muutuvad nõuded, on tarvis ka pidevat enesetäiendamist. Tänapäeval on haridus muutunud noorte jaoks vahendiks. Väga vähesed lapsed lähevad kooli mõttega, mis ma täna uut õpin. Haridus on teadmised millega tulevikus saab hea töökoha ja ma arvan, et paljud noored mõtlevad nii. Põhiliselt on meie pilgud pööratud tulevikku, millal me oma haridust tõendava dokumendi kätte saame ja saame hakata palka teenima. See ei ole tänapäeva mure, vaid juba sadu aastaid on inimese motiiv seotud tulevikuga ja seda kinnitab tänapäeva psühholoogia. Meie ühiskonnas on kõige tähtsamaks muutunud töö, sest arvatakse, et mida kõrgem palk, seda parem elu aga ma ei arva nii. Haridus võib olla vahend, mis inimesi ühendab kõige rohkem, sest mitte ükski teine loo...
erineb.Lisaks tehakse loomadega niisuguseid uuringuid, mis poleks inimeste puhul mõeldavad. Loomade ja inimeste võrdlev uurimine on välja toonud sarnasusi nii tajus ,mälus,kui ka mõtlemises.Kõigi niisuguste uuringute puhul on aga üks oluline probleem : loomade ja inimeste testimise situatsioon ja tingimused ei saa juba põhimõtteliselt sarnaneda.Nimelt peavad omavahel sarnanema esitatav stiimul, oodatav vasus ja see motiiv ,miks uurmisalune soovib ülesannet lahendada.Ent loomauuringute tõlgendamise raskustest hoolimata on võrdleva psühholoogia saavutused väga olulised. Samuti saab loomauuringute alusel hinnata ,kas ainult inimesel mingi võime või oskuse esinemine on tingitud inimese ja teiste loomade bioloogilistest erinevustest või teistsugusest elukeskkonnast.
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja te...
Mul on vaja täna kindlasti Tallinnas olla! Olulisus Ma vist jõuan ka bussiga õigeks ajaks. Kontrollitavus Ma olin kindel, et tulin õigeks ajaks! Ootamatus Elron on nõme! Põhjustatus On alles jama, ma võin niimoodi ju hiljaks jääda. Kasulikkus 3. Emotsionaalsed stiimulid haaravad tähelepanud ja jäävad paremini meelde. Seega võib öelda, et emotsioon muudab motivatsiooniliselt olulise info töötlemise psüühikas priotiteetsemaks. 4. Vii vajadus ja motiiv kokku. Oma oskuste arendamine. Mängulust ja igavus Koostöö grupis. Kuuluvus ja üksindus Õiglus grupis. Moraal Positsioon grupis. Saavutusvajadus Toitainete omandamine. Nälg ja janu Partneri leidmine. Edevus Lähisugulaste toetamine. Armastus ja lähedus Maailma tundmaõppimine. Uudishimu ja segadus Elukeskkonna parendamine. Loovus ja korraarmastus Keha säilitamine. Valu ja mugavus Parasiitide vältimine. Vastikus Ressursside varumine. Ahnus ja kadedus Kiskjate vältimine
Juuste otsad kinnitati klambriga või niitiga. Kasutati ka kunst patsid värvilistest niidist või loomakarvast. 5.LISA INFORMATSIOON · Kaunistused Juuste kaunistused olid väga populaarsed Egiptuses. Kandsid peapaelad, mis valmistati siidniidist. Jõukamad inimesed kandsid spetsiaased väärismetallidest kaunistused nad väga tihedalt kattsid pead,peites kõik juuksed aga kõrvad jäid lahtised. Pea kaunistusel kasutati lindude ja loomade kujutis oli ka populaarne lootose motiiv. Naised harva kandsid peakaunistused erandiks kuningannat. Vaesed kandisd rätikuid kangast ja nahast. · Kosmeetikakunst Egiptlased täiustasid looduse poolt loodut oma kosmeetikakunstiga. Näod olid ruuged, huuled ja küüned värvitud ning juuksed ja jalad õlitatud. Isegi naist kujutavatel skulptuuridel olid silmad värvitud. Kellel oli see võimalik, lasi endale ka kirstu kaasa panna seitset sorti kreemi ja kahte sorti ruuzi
3) Initsiatiiv – süü (4-6 a) → eesmärgi mõistmine 4) Edukus – alaväärsus (7-11 a) → kompetentsustunne 5) Identiteet – rolliähmasus (12-18 a) → kindlus 6) Intiimsus – isolatsioon (18-30 a) → armastuse mõistmine 7) Loovus – stagnatsoon (täiskasvanuiga) → hoolitsusest aru saamine 8) Integraalsus – meeleheide (hiline täiskasvanuiga) → tarkuse mõistmine LAWRENCE KOHLBERGI KÕLBELISE ARENGU TEOORIA • Piir 10.eluaasta juures • Tagajärg → motiiv • Kõlbelise sisuga lood ja küsimused • Ravimi varastanud mehe lugu • 6 faasi 2 kaupa 3 suureks perioodiks KÕLBELISE ARENGU FAASID KOHLBERGI JÄRGI I. Prekonventsionaalne periood (3-10 a) III. Postkonventsionaalne 1) Hirm karistuse ees periood 2) Reeglitest kinnipidamine (13-... a) II. Konventsionaalne 5) Sisemine koodeks periood 6) Üldinimlikud normid ja (10-13 a) väärtused
tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Alates postimpressionismist oli kunstis looduse otsene kujutamine hakanud vähehaaval tagaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Neis oli säilinud mõte/side mõne loodusliku motiiviga, mida oli lihtsustatud, moonutatu, kuid neile veel ei vihjatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. 1910. aastal loobuti täielikut nähatava ümbruse imiteerimisest neid teoseid nimetatakse abstraskseteks.. Abstraktne kunst tekkis Saksamaal. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866 1944). Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on
"Juudit" Mis? Kus? Keda? - Vot ehk oleks nõndamoodi sobilik alustada, sest et taaskord on tammsaarelik motiiv suutnud paeluda mind nõndaviisi, et sellest täienes minu isiklik mõttelaad. Tegelikult, kui väga ta ikka täienes, just sellest kõrkideoloogilises mõttes, vaid hoopis vist peaksin ütlema, et mu nägemus minu sees ja ümber toimuvast sai nõks selgemaks. Aga alustada tuleks vist pisikesest sisuülevaatest. A. H. Tammsaare "Juudit" on autori üks parimaid näidendeid (nende väheste seas, mida ta on kirjutanud üldse), millesse on kätketud eluliselt igihaljad probleemid
Anton Tsehhov sündis 29. Jaanuaril 1860. Aastal. 1879 lõpetas gümnaasiumi ja astys Moskva ülikooli arstiteaduskonda. Ülikooliõpingud on kajastunud ka mitmetes teostes. Kirjanduslikku tegevust ajendas perekonna majanduslik kitsikus. Tsehhovi humoristlikud novellid minetavad kiiresti oma meelelahutusliku laadi. Need on lõbusad ja äärmiselt teravmeelsed, kuid Tsehhovi elu-ja inimestekäsitlus kujuneb juba varakult tõsimeelseks ja sügavalt novaatorlikuks. ,,Ametniku surm" (1883). Novelli motiiv on inimväärsuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus ,,kõrgemate" ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu kui käega pühitud. Tservjakov tundis, et peab ametniku ees vabandama, et too teda matslikuks ei peaks. Ta teeb
Trummid Klaver Tüüpilised omadused olid: tihedad lauluharmooniad, elektriliste instrumentide efekti- ja moonutustevaba kõla http://www.youtube.com/watch?v=V0UcQDUR-fU Funk Jazz'i, rock'i ja bluusi sulam Afroameerika tantsumuusika Kujunes 1960. aastatel Esiplaanil rütm, palju kasutatakse sünkoope Gospellik laulmisstiil Tavalisemad pillid: kitarr, basskitarr, trumm Lugude aluseks lihtne, lühike motiiv, mida lõpmatuseni korratakse http://www.youtube.com/watch?v=f2UmP6C9rcs Soul Pärit Ameerika Ühendriikidest Gospeli ja bluusi ühend Tekkis 1950. aastate keskel Tempokad rütmid, mida rõhutavad käteplaksud, äkilised kehaliigutused Tüüpilisemad pillid: kitarr, basskitarr, trummid, klaver, orel http://www.youtube.com/watch?v=O1eOsMc2Fgg Heavy rock Paralleelnimetus heavy metal Jõuline muusikastiil
Suure tähtsuse omastasid kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Laemaalidel kujutatakse sageli arhidektuuridetaile ning tõeline ja illusoorne ruum kipuvad vaataja silmis segunema. Olulise tähtsuse omandasid välisilmes kuppel ja läänefassaad. Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel barokile väga iseloomulikud detailid-nn. voluudid. Voluut on spiraalikujulne teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas. Kõik fassaadi detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette(nn. risaliidid). Rooma Peetri kirik: loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17. SAJ
6. 8. 8. 9. 9. 11. 10. 2. 13. 14. 17. 18. 19. 20. 1. 22. 3. 24 26. 25. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. . 47. 48. 49. 50. 51. 52. 54. 53. 55. 56. 57 58. 57. 59. 60. 61. 62. 63. 65. 64. 66. 68 . 67. 69. 70. 71. 72. 73. 74 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 83. 1. K...
piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roided. Roidev6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati tugikaared. Tugipiilari otsa ehitati fiaal ehk kaunistustornike mida katsid krabid. Kirikul oli kaks l22netorni ja nelitistorn. Gooti aknad teravkaarelised ja aknaraamides kordub rosetti motiiv. Hilisgootikas asendus rosett v6beleva leegi motiiviga. Portaal rikkalikult kaunistatud. Portaali kohal suur ymmargune aken, mida nim roosaknaks. Roosakna ja portaali vahel paikneb niinimetatud kuningagalerii. Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal fantastiliselt rikkalikuks l2ksid ehitiste kaunistused hilisgooti ajal. V6lve kattis tiheda mustriline roietev6nk, kus tekkisid lehvikv6lvid
Seinu katavad õhukesed liistudega , õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetrilinetaimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. Seinapinnad värviti heledates toonides, eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. (Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.) SKULPTUUR
seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg (§12 lg2) Objektiivne omistamine- tegu, mis on omistatav objektile Regressikeeld- isik alustab põhjuslikku ahelat, mingi hetk võtab selle üle kannatanu ning eelnevate põhjuste juurde enam tagasi ei mindagi (narkomaanid jagavad aineid ja süstlaid, üks sureb, kuid vastutab ise, sest võttis vastutuse vabatahtlikult üle) Subjektiivne koosseis- peegeldab teo toimapanija suhtumist teosse; tahtlus või ettevaatamatus, motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus (§12 lg3) Subjektiivse koosseisu liigid: Kavatsetus- seab eesmärgiks ja teab või peab võimalikuks Otsene tahtlus- teab ja tahab või vähemalt möönab Kaudne tahtlus- peab võimalikuks või möönab Kergemeelsus- peab võimalikuks aga loodab vältida Koosseisueksimus- Isikul puudub arusaam oma teo tähenudsest (nt seksuaalvahekord isikuga, kes nägi välja nagu 16, aga tegelik vanus oli 13)
Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid – voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Nad on spiraalikujulised, lopsakad, pisut teokarpi meenutav motiiv. Mõnikord oli fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. Nii saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muutsid fassaadi rahutumaks. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Ausse tõusis ka plaanipärane linnakujundamine Kuulsamad ehitised on Rooma Peetri kiriku väljak, Talvepalee, Versailles`i ning Belvedere loss. Barokkskulptuur Skulptuurid kaunistasid nii hoonete sisemust kui ka fassaade. Olid mõeldud dekoratiivse,
„Nähtamatu daam“ „Suur maailmateater“ Loomingut läbivad jooned: Kasutab allegooriat ehk inimeste asemel on ideed: Tagasihoidlikkus, Rikas, Vaene. Maailm on näitelava, kuhu Autor asetab tegelased. Tegelastel ei ole võimalik oma rolli muuta, aga neil on valida, kas teha head või halba (nt: kas uskuda jumalat või mitte). eksistentsiaalne vaatepunkt. Surmatantsu motiiv – surm maksab kätte maapealse ülekohtu eest. 8. Klassitsistlik tragöödia: tunnused, jooned, autorid. Autorid: Corneille, Jean Racine Tunnused: Kolme ühtsuse nõue ehk ajaühtsus – tegevus laval võtab sama kaua aega kui reaalselt vaataja jaoks kohaühtsus – tegevus toimub ühe ruumi piires tegevusühtsus – laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. 9. Klassitsistlik komöödia: tunnused, jooned, autorid.
ka täielikult möbleeritud. Lossi renoveeriti aastatel 2009-2011, kuid lossi ümber ehitatud pole. Lossi teisel korrusel on suveniiripood. Tänapäeval on Neuschwansteini loss üks kõige külastatuimaid turismiobjekte Euroopas. Lossi külastab päevas ligi 6000 inimest ning aastas ~1.3 miljonit inimest. 1977. aastal sai Neuschwansteini lossist Lääne-Saksamaa margil motiiv ning see oli ka 2-eurostel Bundesländeri seerias 2007. ning 2012. aastal. Disneyland sai lossist inspiratsiooni tehes Uinuva kaunitari lossi sarnaseks. Lisaks oli loss ka Uute Seitsme Maailmaimede väljaselgitamisel üks finalist. Arhitektuuri analüüsi objektiks valisin Neuschwanstein lossi, kuna olen käinud selle lossi
Turundus alused Turunduse ainuke eesmärk on müüa rohkem , rohkematele inimestele, sagedamini ja kõrgema hinnaga Milliseid tegevusi turundus vallas tehakse? 1. Kampaaniad 2. Teavitustööd 3. Pakkumisi 4. Kaubavaliku presenteerimine 5. Reklaam videoklipid 6. Artiklid ajakirjades 7. Sponsorlus 8. Mentorlus 9. Korralada tasuta kursuseid 10. Sotsiaal media ( Facebook , twitter jne) 11. Partneritega kohtumine 12. Potentsiaalsete klientidega tutvumine 13. Ühiskondlikult aktiivne 14. Oma seisukoha tagamine 15. Läbiteiste inimeste enda müümine 16. Kliendi suhete hoidmine 17. Analüüs - Turundus juhtimis kategooria 18. Segment - Turundus juhtimis kategooria 19. Toote arendus 20. Plaan 21. Üritused 22. Nõudluse tekitamine 23. Sisemine turundus 24. Siseturundus 25. Tarbija mäng Kui loositakse välja mingi auto või mingi reis 26. Kohustus män...
USA kodusõda Ameerika Ühendriikide kodusõda toimus 12.04.1861 – 09.04.1865. Kui Abraham Lincoln aastal 1860 oma orjusevastase kampaaniaga presidendiks sai, siis seitse ühendriiki, kus orjus oli lubatud, lõid Ameerikast lahti ja tegid oma liidu, ehk Ameerika Ühendriikide Konföderatsiooni. Sõda puhkes umbes kuu aega peale Lincolni ametisse astumist, järgmise kahe kuu jooksul liitus Konföderatsiooniga veel neli ühendriiki. Probleem oli selles, et need 11 orjust pooldavat ühendriiki omasid suuremat osa Ameerika territooriumist ning neile anti seadusandlik võim Konföderatsiooni Kongress. Samuti oli probleemiks ka Ühendriikide Õigused, ehk põhiseaduse kirjutamise ajast olid riigis lahkhelid selle kohta, et kui palju võimu saab omada kuningriik ja kas see peaks olema rohkem kui föderaalvalitsusel. Lõuna (Konföderatsiooni) elanikud tundsid, et valitsus piirab nende õiguseid. Esimene verevalamine toimus Ka...
Jumal hoolib inimesest ja tahab talle head. Küsimus on hingeparandamises, läbi kannatuste saab inimene paremaks. "Roosiaed" Saadi 6. Nimetage ja kirjeldage "Roosiaias" korduvaid motiive! Kõige enam jäid silma motiivid, kus keegi sõnade abil kellelegi nii-öelda uue võimaluse elule andis ehk sõna võim pääsemises. Tuli ette hetk, mil vesiir valetas kuningale vangide öeldu kohta miskit head ja seetõttu kuningas vangi vabastas. Sarnane motiiv kordus ka ühes teises loos, kui ühel vesiiril peale noore poisi päästmist nii hästi ei läinud, suureks kasvades tappis poiss oma päästja sootuks. Samuti võib sarnase motiivi alla liigitada ka lugu, kus kuningatütar päästis kuningapoja mürgitusest, mitte küll sõnadega, kuid aknale koputamisega. Teiseks motiiviks, mis enim silma jäi oli nõuandjate headus/reeturlikkus. Ühes loos andis
2001 Sissejuhatus 6. sajandil e. Kr. muutusid Korintoses tavaliseks kaks sümbolit – üksik valjastatud tiivuline hobune ja kiivriga naisepea. Hobune ilmus sajandi algul ning esines nii vaasidel kui müntidel, naisepea ilmus sajandi lõpul ning esines ainult müntidel, kuna vaasimaal oli selleks ajaks tasapisi välja suremas. kujundite kasutus viitab asjaolule, et need olid Korintose sümboleiks. Arvatavasti kasutati neid muuhulgas ka poliitilistel eesmärkidel. Kiiverdatud naisepea motiiv on arvatavasti laenatud ateenlastelt, kes kasutasid Pallas Athena kujutisega münte. Ent miks? Athena ei olnud Korintose kaitsejumaluste seas. Võimalik, et mündil kujutatu on hoopis Aphrodite, Korintose peamine kaitsejumalanna. Kas tiivuline hobu on identifitseeritav Pegasosena? Motiiv kujunes ilmselt linna logoks. Probleem seisneb selles, kas mütoloogiast laenatud kujundite sümbollik kasutamine oli tolle
all pimedas tihnikus ja vaatad haledalt üles, kus lendab su igatsus! Eesti ja maailmakirjanduse üheks suureks teemaks on rännak, mõneti julgen öelda, et meil ongi selle maaletoojaks Juhan Liiv. Järgnevalt keskendume pikemalt Liivi luuletusele ,,Rändaja", mis juba üksiku luuletusena omab tüviteksti staatust. Maailmakirjandusest teame, et rännaku motiiv leidis kasutust juba väga varastes teostes, seda motiivi on kasutanud nii W. Shakespeare oma ,,Hamletis", Sophokles ,,Kunigas Oidipuses", J. W. Goethe ,,Noore Wertheri kannatustes". Mõne teose puhul on esindatud ainult füüsiline rännak, teiste puhul aga näiteks inimese sisemaailma rännak. L Tolstoi on öelnud: ,,Kogu suur kirjandus jutustab üht lugu kahest: kas inimene võtab ette rännaku või võõras tuleb linna." Rändaja
ohusignaalidele ning neile kiirelt reageerida. Mängimisvajadus. Vabadusrefleks püüd vältida igasugust ahistamist. 3.Sotsiaalsed vajadused. Inimene vajab teisi inimesi. Kultuurikeskkonna vajamine. 4. Vaimsed e. intellektuaalsed vajadused. Vajadus nähtuseid mõtestada, fakte teada saada, midagi luua. 5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilu, harmoonia ja kauniduse järele. Kõik vajadused peale orgaanilise on sotsiaalsed 24. Motivatsioon ja motiiv ei ole samad mõisted. · Motivatsioon protsess. · Motiiv tunnetatud vajadus 25. Motiivid jagunevad kaheks vastavalt teadvustatuse tasemele: 1. teadlikud 2. ebateadlikud inimene ise ei saa täpselt aru, miks ta mingil moel käitub. Enamik inimese motiive on sellised 26. hoiak Hoiak püsiv ja stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud moel. · Häälestatus või ootus, suhtumised. Need on tekkinud inimese sotsiaalsete kogemuste baasil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
