psühhoterroriga Sissetung Afganistani 1979. a: pingelõdvenduse ajal NSVL mõju Kolmandas Maailmas suurenenud, NSVL juhtidel tekkinud karistamatuse tunne, tekkis soov mõni naabermaa täielikult endale saada 1979. tekkis Afg-s konflikt, kutsuti NSVL appi NSVL juhtidel mõte Agf-s toimuvat ära kasutada ja täielikult oma kontrolli alla saada 1979. otsustas poliitbüroo Afg-s riigipöörde korraldada ja valitsejaks keegi otse Moskvale alluv 27. dets 1979 tungisid NSVL väed üle piiri, eriüksus Alfa ründas Nõukogude langevarjurite toetusel presidendi paleed Kabulis, tappis president Amini koos perega maailm ei kavatsenud NSVL tegevusele läbi sõrmede vaadata USA ja teiste lääneriikide reageering järsk: Moskva olümpiamänge boikoteeriti, tema tegevust ei mõistnud ka muidu sõbralikud riigid
Ettevõtted jäid endiselt riigile. Üldine elatustase langes. Ometi ei kujunenud välja vastupanuliikumist, sest inimesed paistsid siiski eelistavat Saksa okupatsiooni Nõukogude omale. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991 Saksamaad tabas II maailmasõjas üks kaotus teise järel ning 1944 inkorporeeriti Eesti uuesti Nõukogude Liitu. Taastati esimese okupatsiooni süsteem. EKP-l oli endiselt kõrgeim võim, ning ENSV-s oli selle eesotsas Nikolai Karotamm. EKP allus Moskvale. Seadusandlik võim oli endiselt Eesti NSV Ülemnõukogu. Moskva korraldusel muudeti nüüd Tartu Rahuga kehtestatud piire Petserimaa kaotati ja Leningradi oblastile liideti Narva jõe tagused alad. 1950 viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus 13 maakonna asemele moodustati 39 rajooni. Hakkas kujunema aga ka vastupanuliikumine. Aastatel 1944-1953 oli selle põhiliseks vormiks metsavendlus. Loodeti ka Lääne abile, aga seda ei juhtunud. Viimane metsavend tabati 1978a.
suudaks takistada Vene agressiooni (tihendati kontakti Eesti ja Saksa sõjaväelaste vahel; Saksamaalt telliti üha enam relvi..) - Berliin ei olnud Eestist huvitatud ja lähenemiskatsed ei kandnud vilja * Eestil jäi üle mängida kahe sõjaka ja ohtliku suurriigi, Venemaa ja Saksamaa omavahelistel vastuoludel - õnnestus mingil määral kuni 1939. aastani - pärast Teise maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks Millega on läinud Eesti Vabariigi ajalukku järgmised isikud Jaan Tõnisson. * Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. * tema rolli eesti poliitikas peetakse märkimisväärseks * vaieldamatult üks tähtsamaid Eesti poliitikuid ja ühiskonnategelasi 20. sajandi esimesel poolel (* tema tegevus rahvuslaste leeris algas juba 1890. aastatel, eriti mõjukaks muutus ta pärast "Postimehe" peatoimetajaks saamist 1896. aastal)
mõju vähenes, Egiptuse NSVL mõju riigipööre. Lähis-Idas Suessi kanali suurenes riigistamine Kommunistlik maailmasüsteem -Kommunistliku korra kehtestamise seaduspärasused: · Kõikides riikides kus sõja lõppedes paiknes Punaarmee, läks võim Moskvale kuulekate kommunistlike valitsuste kätte. · Kommunistide võimuletuleku peamiseks eelduseks oli Nõukogude Liidu kohaleolek, kuid mõningat mõju avaldasid ka ühiskonnas valiitsevad meeleolud -Idaplokk kasutakase ka mõistet sotsialismileer Nõukogude Liit ja Nõukogude Liidu mõjusfääris olevad kommunistlikud riigid -1950. aastate alguses kuulus idaplokki 13 riiki: NL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaana,
prantslaste kui jaapanlaste vastu), Põhja-Korea(1948) ja Mongoolia (1924), 1975.a. peale Vietnami sõja lõppu tunnistati sotsialistlikuks ka Laos. Ameerika ainus sotsialistlik riik kuulutati välja 1959 Kuubal, peale Castro revolutsiooni. 3. konfliktid sots. maade vahel ja sotsialistlik sõprusühendus - Esimene konflikt leidis aset 1948.a. juunis Jugoslaaviaga - nimelt tahtis Tito luua Moskvale vastukaaluks Doonau riikide föderatsiooni. Selle peale heitis Stalin nii Jugoslaavia kompartei kommunistlikust liikumisest kui Jugoslaavia riigi sotsialismileerist välja. NSVL ja Jugoslaavia lähenesid uuesti alles pärast Stalini surma, kuid ka siis säilis Jugoslaavia eriseisund. 4. sotsialismileeri blokid VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) - 1949 - kuulusid Euroopa sotsmaad (v.a. Jugoslaavia ja alates 1968 Albaania) ning Mongoolia, Kuuba, Vietnam.
rahvusvahelisel areenil esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult MRP-d. USA valitsus avaldas 1946 juunis memorandumid, milles tunnistati Baltikumi liitmine NSVL-ga ebaseaduslikuks, paljud riigid aga ajasid Moskva-meelset poliitikat. 1944 muudeti Eesti piire, eraldati Narva jõe tagune ala jaenamik Petserimaast. Eesti NSV- liidus Eesti võimustruktuuris oli juhti koht kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale ja lähtus sealt saadud juhtnööridest. Keskvõimu ja EKP tahet täitis Eesti NSV valitsus (koosnes 1946 aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest). Liiduvabariigi kõrgeimal võimuorganil Eesti NSV ülemnõukogul ja presiidiumil ei olnud tegelikku võimu. Partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskorkorpuse eestlastest ja Venemaa eestlastest ning muulastest. EKP-d juhtis pärast sõda Nikolai Karotamm
aasta märtsis järel viis Käbin läbi mitmeid muudatusi oma toimunud EKP Keskkomitee 8. pleenumi, kus lähikondlaste ringis. 1950. aasta pöörde kõige liiduvabariigi senine juhtkond välja vahetati, käremeelsemad kaaslased tõrjus ta kõrvale. üks aktiivsemaid kohalikke ettevalmistajaid. 1954. aasta alguses toimunud EKP Keskko Ühtlasi oli ta ka Moskvale sobilik kandidaat, mitee 8. pleenumil oli Käbin juba suhteliselt kellelt saadud informatsiooni Kremlis Eestit vaba oma meeskonna kujundamisel, kus do puudutavate otsuste langetamisel kindlasti mineerima pääsesid liidueestlased. arvestati. Käbinist sai Karotamme järeltulija Kuid Eesti NSV juhtkonnas nimetati parteijuhi kohal. Karotamm kaotas 1950
Nüüd olevat Lääs oma soovidega Moskva “punasel joonel”, kust kaugemale ei saavat Venemaa enam järeleandmistega minna. Tänaseks olla NATO isegi Moskva seletustest aru saanud ega soovivat ligselt Venemaa piiride lähedal askeldada. Küll aga olevat nüüdseks EL taas oma Idapartnerlusega ja selle Moskvat ärritavate tegevuste ja ettepanekutega lagedale tulnud. Idapartnerluse raames Ukrainale pakutud EL-i assotsiatsioonileping koos vabakaubanduslepinguga pidavat Moskvale mõjuma erilise reetlikkusena ja lausa vaenuliku aktina. Brüsseli seisukohast need asjad küll ei halvendavat Vene kaupade olukorda Ukraina turul ega ujutavat Ukrainat üle EL-i odava kaubaga, nagu väidab täna ametlik Moskva retoorika. EL- i seisukohalt olevat tegelik Moskva viha põhjus hoopis selles, et kõnealuste EL-i lepingutega liitumine teeb automaatselt võimatuks Ukraina liitumise Euraasia Liiduga. Viimane on aga oma olemuselt
väga tähtis. Järjekindlalt pooldas Eesti iseseisvuse taastamist Island, kes tunnustas Eestit esimesena 22.augustil 1991.aastal. Soome ja Rootsi muutusid lühikese ajaga meie peamisteks kaubanduspartneriteks. 28.septembril 1994.aastal hukkus reisiparvlaev Estonia, õnnetuses hukkus üle 850 inimese. 24.peatükk Eesti NSV Nõukogude võim taastati Eestis 1944.aastal Punaarmee abil. Eestimaa kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d N.Karotamm. Sõjajärgsetel aastatel tugines ta juunikommunistidele ja laskekorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis ja vääras kolhoosipoliitikas. Tema asemele asus 1950.aastal J.Käbin. Ta oli eelkäijast kuulekam Moskva suuniste täitja. Kuid samas arvestas ta ENSV eripäradega. Käbin asendati 1978.a üdini Moskva-meelse ja umbkeelse K.Vainoga
3) rahvuslikud jõud (ERSP, EKS) leidsid, et taastada tuleb Eesti Vabariik Moskvas ei tahetud tol ajal kuulda midagi uuest liidulepingust, vaid sooviti säilitada NSV Liitu endisel kujul. Sel eesmärgil kavatseti isegi muuta riigi põhiseadust. Et seda ennetada, võttis Eesti 16. novembril 1988. vastu suveräänsusedeklaratsiooni, mille alusel kuulutati Eesti NSV seadused NSVLiidu seadustest kõrgemalolevaiks. NSVLiidu juhtkond eitas MRP salaprotokolli olemasolu. Et Moskvale survet avaldada, organiseerisid 3 Balti liiduvabariiki 23. aug. 1989. Balti keti, mis ulatus Tallinnast Vilniuseni. Inimketis osales 2 miljonit inimest. Aasta lõpus oli Moskva sunnitud tunnistama salaprotokolli olemasolu ja mõistis selle õigustühiseks. 1989. süvenesid poliitiliste jõudude erimeelsused. Rahva poolehoidu kogusid rahvuslikud jõud. Nende ideena algatati kodanike komiteede liikumine, mille eesmärgiks oli taastada EV juriidilise järjepidevuse alusel
· Kohalike eripärade eiramist Beria amnestiaga vabanes karistusautustest 1,2 miljonit inimest- enamikus kriminaalkurjategijad 3. Hrustsovi aeg ehk sula 1956-1968 Süsteemi mõningane liberaliseerimine: · Terrori vähenemine · Sõjavangide vabastamine · Rehabiliteerimised · Küüditatute naasmine Isikukultuse ja Stalini kritiseerimine 4. Breznevi aeg ehk stagnatsioon 1968-1985 · Võimuvõitlus ENSV juhtkonnas · Vaino/Ristlaane kuulekas poliitika Moskvale · Vene keele õpetamise tõhustamine koolides- uus venestuslaine · Eestlaste osakaal rahvastikust langes 5. Gorbatsovi aeg ehk perestroika 1985-1991 1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatsov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat reziimi. Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-
Vene keel on olnud Austini (2008) andmetel kasutusel Ida-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias lagunenud Nõukogude Liidu aladel. Vene keelel on kaks naaberkeelt, valgevene keel ja ukraina keel, need kaks on vene keelele vägagi lähedased, olgugi et need on viimase aastatuhande jooksul olnud riigipiiriga eraldatud. Vene keel ehk Moskva keel hakkas levima 13.sajandi, kui hävitati Kiiev, Venemaa tolleaegne tähtsaim linn, kus kõneldi sama keelt, mis Moskvas. Pärast seda kuulus juhtiv roll Moskvale. 16.sajandi keskpaigas hakkas Venemaa laienema itta, läände, lõunasse ja põhja. Sada aastat hiljem ulatus Vene keisri võim Vaikse ookeanini, sellega kaasnevalt oli maailmas 9 rohkem vene keele kõnelejaid. 18.sajandil liitis Venemaa endaga Valgevene ja Ukraina, 19.sajandil Kaukaasia ja Kesk-Aasia. Austin (2008) jätkab, et vene keel levis nende aladel pikalt ja üle mitme teise keele. Kirjaoskuse määr tõusis 18protsendilt 1897
Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast. Eesti iseseisvuse häving 1940. aastal: Narva diktaat ja Eesti okupeerimine, juunipööre, Riigivolikogu valimised ja otsused. Narva diktaat ja Eesti okupeerimine: 14.juunil esitas nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll
Vene agressiooni. Neil kaalutustel tihenesid kontaktid Eesti ja Saksa sõjaväelaste vahel ning Saksamaalt telliti üha enam relvi. Et aga Berliin polnud Eestist kuigivõrd huvitatud, siis ei kandnud lähenemiskatsed vilja. Seega jäi Eestile vaid üks võimalus: üritada mängida kahe sõjaka ja ohtliku suurriigi, Venemaa ja Saksamaa omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939.aastani selline balansseerimine mingil määral õnnestus, kuid pärast Teise maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997). 3.MAJANDUS Vene Impeeriumi koosseisus oli Eesti olnud üks enimarenenud regioone. Asudes Venemaa ja Euroopa vahelistel ühendusteedel saabusid siia Euroopa moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Hiiglasliku Vnemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku tootmist nii tööstuses kui ka põllumajanduses (Laur, Pajur, Tannberg 1995). Seotus Venemaaga tähendas, et majandus oli sõltuvuses idaturust
○ Müür oli tervele Lääne-Euroopale vabaduse sümboliks, see on, miks kui Kennedy tuli oma kõnet andma Lääne-Berliini, siis ta kutsus end Berliinlaseks. 8. Ida-Euroopasse tekkinud NSVLi sateliitriigid. Milliseid ühiseid tunnusjooni võib nende juures esile tuua? Kuidas toimus kommunistide ainuvõimu kindlustamine? Mida hõlmas nn idablokk? Milles seisnes Jugoslaavia ja Albaania erandlikkus? Idablokk: NSVL, Poola, Jugoslaavia (ainus kes ei allunud Moskvale, võttis Marshalli plaani pakutud abi vastu ja sattus NSVLiga konflikti), Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Idablokile iseloomulik: o võim kommunistliku partei käes, o kodanikel puudusid demokraatlikud õigused ja vabadused, o kommunistliku partei totaalne kontroll (riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide,
+ Kulakuteks tegemine ja suured maksud 1949 märtsiküüditamine ja massiline "vabatahtlik" kolhoseerumine - kuu pärast 64% taludest ühistatud + Kolhoosid väiksed ja perspektiivitud + Hilisem liitmine, kuid juhtkond polnud tasemel süvenev allakäik + Stalini surmaks täielik laos Taastati Eesti raske- ja mäetööstust + Kirde-Eesti põlevkivikaevandusi ja -elektrijaamu oli Moskvale vaja eeskätt Leningradi piirkonna varustamiseks elektri, põlevkivigaasi ja mitmete esmatarbekaupadega Hilary Karu 76 D 11 EESTI AJALUGU Põlevkivitööstus, masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus, ehitustegevus + Kohtla-Järve ja Sillamäe suurenemine, võõrtöölised
poliitilise surve tugevnemine. 1978. aasta lõpust tugevneb venestamise surve. - Stagnatsiooni II periood 1979 – 1987 Stagnaaja II pool. Eelmisele perioodile omased nähtused jätkuvad. - Režiimi langemise aeg - 23. august 1987 – 20. august 1991 Perestroika, uutmine. Eestis kasutatud loosungiliselt sobivat sõna uus ärkamisaeg. Süsteem lagunes kõikides valdkondades. Majandusjuhtimises liberaliseerimine 1986. aastast alates, samas allutati majanduselu Moskvale 1988.-1989, aastani. Periood piiritletud Eestisiseselt, üleliiduline areng kulgeb Eestiga võrreldes teatava hilinemisega. Perioodi algdaatumiks Hirvepargi miiting 23. aug 1987, mis suur psühholoogiline murrang – üldise hirmu kadumine. Perioodi lõpuks Eesti taasiseseisvumine. Karjahärm: - stalinismi aeg (1944 – 1953) - „sula“ ja stagnatsiooniaeg (1953-1987) - desovetiseerimine ja iseseisvuse taastamine (1987-1991)
Peterburg) peale, ja armeegrupp Süd Ukrainas said kumbki ainult ühe. Hitler, kes sekkus üha enam operatsiooni juhtimisse, muutis 19.juulil selle korralduse ära- Moskva polnud enam peaeesmärk. Eesmärgiks sai Leningrad ja Ukraina tähtsad põllumajanduspiirkonnad. Smolenski all langes vangi veel 310 000 nõukogude sõdurit. Septembri alguseks õnnestus Leningrad ümber piirata(Leningradi blokaad kestis 1944.aasta jaanuarini). Armeegrupil Süd aga esines ka probleeme, pealetung Moskvale (operatsioon Taifuun) sai alata alles 30.septembril. Kuna oktoobri keskpaigaks oli oodata sügisese vihmaperioodi algust, millele järgneb külm vene talv, oli sakslastele jäänud vähe aega. Esimesed vihmasajud algasidki kolm päeva enne operatsiooni algust. Operatsioon Taifuun Moskvast lääne poole rajati kolm kaitseliini, milleks kasutati suuresti kohalikeinimeste tööjõudu. Armeegrupi Mitte vastu avas Punaarmee kaks rinnet: Timosenko ja Brjansk. Brjanski rinne jäi juba 6
Rahva Liidu poolt. 22. juulil kogunesid saadikud, kelle vastasseis oli murtud, uuesti ja hääletasid lihtsa käetõstmisega deklaratsiooni poolt, milles Eesti Vabariik "palus" end võtta Nõukogude Liidu liikmeks. Selle vastu polnud keegi. 30. juulil küüditati Venemaale Eesti Vabariigi president Konstantin Päts. Jätkusid eesti poliitikute, riigiametnike ja teiste edumeelsete inimeste arreteerimised ja küüditamised. Eesti rahva "palvet" läks Moskvale üle andma 21-liimeline delegatsioon eesotsas Johannes Varesega. Moskvas ilmutas Vares veelkord julgust ja avaldas soovi tema enda poolt kirjutatud kõne ise Kremlis ette lugeda. Kuid sellest keelduti ja nõuti, et ta esitaks Moskva poolt valmis kirjutatud kõne. Seepeale keeldus Vares üldse esinemast. 6. augustil 1940 luges Kremlis koostatud kõne teksti Ülemnõukogu liikmetele ette Johannes Lauristin, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta. 1940
Baltisakslased olid MRP ohvriteks ja nad asustati Lääne-Poolasse nende alade saksastamiseks. 2. Oktroobris toimus valitsuse vahtus, ametisse astus viimane seaduslik EV valitsus, eesotsas Jüri Uluotsaga (24. valitsus). Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt · 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eesti vabariigile ultimaatumi: 1. täiendavate Punaarmee üksuste paigutamine tähtsamatesse keskustesse; 2. Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. · 17. juuni 1940 Narva diktaat Narvas kirjutas Eesti Vabariigi vägede ülemjuhataja Johann Laidoner alla Nõukogude Liidu dikteeritud nõudmistele: 9 1. 90 000 punaarmeelase paigutamine Eesti territooriumile; 2. anda kontroll transpordisõlmede ja telefonijaamade üle punaarmeele; 3. keelati meeleavaldused ja rahvakogunemised; 4
a Inglise-Saksa mereväeleping · Venemaa aktiviseerumine. · Balti Antant. Leping nägi ette kolme riigi tihedat välispoliitilist koostööd ja sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, kuid julgeoleku tagamise seisukohalt polnud sellel tähtsust. · Neutraliteedipoliitika. · Saksamaale lähenemine, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni. · Pärast teise maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. ______ V TEINE MAAILMASÕDA (LÄHIAJALUGU I) Kokkuvõte: BRIAND-KELLOGI PAKT · (Pariisi pakt,1928)): · patsifimiajastu kõrghetk. · Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. · 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. · 15riiki: USA, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Saksamaa, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, India, Iiri Vabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõuna-
Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroo...
Võimsad tehaste kompleksid olid Nõukogude Eesti vajadusi arvestades selgelt liiga suured, aga nende toodang ei olnudki mõeldud eestlastele. Sageli veeti tooraine sisse teistest liiduvabariikidest ja valmistooted läksid tagasi sinnasamasse. Selline ringkäik meenutas tsaariaja lõpuaastaid. Siis voolas tooraine välismaalt Eestisse, kust sellest valmistatud tooted sageli müüdi tagasi välismaale või tsaaririigi teistesse osadesse. Mitmed Nõukogude Eesti tehased kuulusid otse Moskvale alluvasse üleliidulisse sõjatööstuskompleksi, mille ettevõtete iseloomust ja toodangust ei teadnud Nõukogude Eesti juhtkond suurt midagi. Hea näide Moskva poolt juhitud salajasest tööstusest oli Ida-Viru- maa sõjatööstuse seisukohalt tähtsasse uraanitoodangupiirkonda asutatud Sillamäe tehas ja kinnine linn, kuhu mujalt Nõukogude Liidust toodi S U L A S T S TA G N AT S I O O N I N I J A V E N E S T A M I S E N I Uued võimumehed: Hruštšov ja Brežnev Jossif Stalini surm 1953
Vältimaks oma mõjusfääride kaotamist viis VLO (NSVL vägedega eesotsas) oma väed Ungarisse sisse, ülestõus lämmatati verre, võim anti taas Moskva- meelsete kätesse. Kuna lääneriigid otsustavalt sündmustesse ei sekkunud (ühelt poolt olid Lääne suurriigid seotud parajasti toimuva Suessi kriisiga; teisalt oleks sekkumine võinud tähendada “kuuma sõja” puhkemist kahe vaenuliku leeri vahel), andis see Moskvale vabad käed ülestõusu mahasurumiseks. Samas näitas see ülestõus ka rahva rahulolematust sotsialistlike reformide ja demokraatia puudumisega, mistõttu NSVL tõmbus veidi tagasi Ida-Euroopa siseasjadesse sekkumisel ning kommunistide poliitiline surve veidi pehmenes (viimane jutt käib üldiselt kogu Ida-Euroopa kohta). BALTI RIIGID II MS JA NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL (1945-1956) (LK 30-34) 8. DEFINEERI E SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA
aastal. - Zygmunt II August viis 1557 aastal Leedus ellu radikaalse põllumajandusreformi.Eesmärk oli tõhustada maaharimist ja suurendada riigimõisate sissetulekuid. See tekitas suuri muutusi Leedu maastikul, tekitades kobarkülad, mille keskel seisis mõisahoone. Kolmeviljasüsteem. Süvedas orjapidamist. Talupoegade pärisorjuse seadustas 1588.aastal kolmas Leedu statuut. - Moskva ülemvõim. Ivan III. 1494.aastal kaotas Leedu esimest korda Moskvale alasid ning 1503.aastal vallutas Mosva Leedult veelgi alasid. - Zygmunt Vana valisemisajal kestis sõda Moskvaga vaheaegadega kolmkümmend aastat 1507-1537. Märkimisväärne tagajärj: Moskva vallutas strateegiliselt tähtsa SMOLENSKI linna. Feodaalne Liivimaa - Liivlaste, latgalite, seelide, eestlase, kuralaste ja semgalite alad, mille Saksa ristisõdijad oli 13.sajanil vallutanud, jagunesid nelja piiskopkonna vahel: Riia, Tartu,
õhus, Punaarmee piirati ümber, paljud punaarmeelased andsid end vangi · Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasi vastu vabastajatena · 1941. sügis Sm vallutanud Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukr-st · Punaarmeel tohutud kaotused, vangi langes 3,5 mln · näis, et Barbarossa plaan edeneb, otsustaval hetkel aga lõi Hitler kõhklema--->Moskva ründamise asemel suunas väed Kiievile, kus hävitati NSVL väed, alles seejärel Moskvale, selle jaoks aga toodi osa vägesid Leningradi juurest ära--->Punaarmee peatas pealetungi Leningradi all · Leningradi blokaad Sm piiras linna sisse, üle 640 000 suri nälga · sept lõpp sakslased Moskva all otsustavale pealetungile, raskendasid aga ilmastikuolud, sõdurid väsinud, Punaarmee aga toibunud ja tugevnenud--->Stalin kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks, käivitati Siberis läänealadelt evakueeritud sõjatehased, lääneriigid abistasid · 6
Kogu maa oli laastatud linnad purustatud kõik edaspidine otsustati moskvas Eesti nsv valitsemine Nõukogude võimu taastamine algas eestis 1944 suvel punaarmee sissetungiga Uue võimu taastamisega tegelesid petsiaalsed operatiivgrupid Eesti nvs võimustruktuur oli sama nagu nõukogudeliidus a) Juhtivkoht oli kommunistlikul parteil b) Vormiliselt oli kõrgeseadusandlik organ ENSV ülemnõukogu c) Täidesaatev organ oli ENSV valitsusel d) EKP allu otse moskvale Enamus kommuniste oli partei ametnikud, kes töötasid riigis juhtivatel kohtadel Partei töötak´jate hulgas viidi läbi pidevalt puhastustöid Parteis väljaheitmine oli väga karm karistus Nomenklatuuri abil kontrolliti ja suunati ühiskonna tegevus Nõukogude aegsed valimised olid formaalsed a)hääletati ühe kanditaadi poolt B)tavaliselt oli vägakõrge valimiste % C) ülemnõukogu saadikute roll oli tähtsusetu D)saadikud käisid istundjärkudel oma põhi töö kõrvalt
õhus, Punaarmee piirati ümber, paljud punaarmeelased andsid end vangi Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasti vastu vabastajatena 1941. sügis – Sm vallutanud Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukr-st Punaarmeel tohutud kaotused, vangi langes 3,5 mln näis, et Barbarossa plaan edeneb, otsustaval hetkel aga lõi Hitler kõhklema--->Moskva ründamise asemel suunas väed Kiievile, kus hävitati NSVL väed, alles seejärel Moskvale, selle jaoks aga toodi osa vägesid Leningradi juurest ära--->Punaarmee peatas pealetungi Leningradi all Leningradi blokaad – Sm piiras linna sisse, üle 640 000 suri nälga sept lõpp – sakslased Moskva all otsustavale pealetungile, raskendasid aga ilmastikuolud, sõdurid väsinud, Punaarmee aga toibunud ja tugevnenud--->Stalin kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks, käivitati Siberis läänealadelt evakueeritud sõjatehased, lääneriigid abistasid
märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana praegune ajalooarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine ning 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aasta 1. jaanuarist tegevust rahvusarhiiv (lähemalt arhiivide ja arhiivinduse ajaloost Eestis: ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv). 1. jaanuarist 2012 kehtib arhiividele uus arhiiviseadus (loe lisaks tegevuse ülevaatest lk 7-14).
16. novembril 988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660 km, 2 miljonit inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvajelisel areenil. 1989. aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE 1989
juurde valgusesse, vastab Leevi, et Meister polevat valgust ära teeninud, vaid hoopis rahu. Laupäeva hilisõhtul külastab Azazello armastajaid nende keldrikorteris ning viib neile messire'lt saadetud veini. Nad joovad seda ning surevad ja ärkavad koheselt uuesti ellu. Nad istuvad hobuste selga ja lendavad lahkumispaika. Teel sinna külastab Meister veel hullumaja palatis number 117 luuletaja Ivani. Kogu seltskond kohtub Vorobjovi mägedes, et heita viimane pilk Moskvale. Nad tõusevad ja lendavad, saatanliku seltskonna deemonid loobuvad oma inimlikust välimusest ja lasevad end paista sellistena, nagu nad on. Woland pöördub Meistri poole ning ütleb, et too peaks oma romaani nüüd lõpetama. Meister astub 2000 aastat unetuse all kannatanud Pontus Pilatuse juurde ning lausub:"Vaba! Sa oled vaba! Ta ootab sind!" Meistrile ja Margaritale kingitakse aga väike majake, kus paar sai olla igavesti rahus.
Intensiivne kodusõja periood Venemaal algas mais 1918. Venemaa väljaastumine sõjast sundis Antanti enda kontrolli alla võtma vene sadamad, et need sakslaste kätte ei langeks, algas liitlaste interventsioon ja otsene sekkumine kodusõtta. Antant püüdis toetada ja varustada vene valgekaartlasi, kes seisid keisrivõimu taastamise eest. 1919 tegid valged Antandi toel mitu katset kodusõda võidukalt lõpetada, lähenedes mitmel korral ohtlikult Moskvale ja Petrogradile. 1920 aasta lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi poolsaar. 1920-22 hõivas Punaarmee Aserbaidzaani ja Armeenia, kukutas Gruusia valitsuse, vallutas suurema osa Kesk-Aasia, puhastas valgetest ja jaapanlastest Kaug-Ida. 1922 ühendati Vene NSFV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia NFSV Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases
Millal, kuidas ja kelle osavõtul langetati Moskvas otsus Balti riikide sõjaliseks okupeerimiseks, on jäänud ebaselgeks. Osaliselt oli see otsus Nõukogude Liidu poliitikasse sissekodeeritud juba alates baaside lepingu pealesurumisest Eestile 28. septembril 1939. Teisalt mõjutasid Nõukogude Liidu juhtkonda koostööle Saksamaa natsionaalsotsialistlike liidritega ning hirm partneri võimsuse ja otsustavuse ees, eriti sõjalistes kampaaniates. Edu baaside lepingu sõlmimisel ei jätnud Moskvale kahtlust, et Eestilt pole teravaid reageeringuid oodata ka veel järsemate ettepanekute puhul. Seega võidi julgelt tugevdada poliitilist survet Balti riikidele, et saada kätte MRP-ga lubatu. (Ibid.) Eesti okupeeriti Punaarmee poolt 17. juunil 1940. aastal ja 6. augustil 1940 liideti Eesti NSV Liiduga. Uus võim alustas laiaulatuslikke repressioone Eesti elanike vastu. (Pajur et al. 2005: 176-177) Repressioonid ja terror olid 1930
Nõukogude venemaa tühistas seejärel eesti rahulepingu ning alustas Sakslaste poolt hõivatud alade tagasi võtmist. 1918a novembris koondas puna armee suured jõud Narva alla. 28 nov. algas Eesti vabadus sõda enamlaste väed vallutasid Narva. 29nov. kuulutati narvas välja Eestitöörahvakommuun. Seda tehti selleks et kujutada mitte sõjana Nõukogude venemaa ja Eesti vahel vaid kodusõjana Eestikodanluse ja töörahva vahel. Eestitöörahvakommuun allus täelikult Moskvale. 1918a. Dets. Toimus punaarmee kiire edasitung Eesti pinnale. Enamlaste kätt e langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu põhja eestis ja Võru, valga, Tartu ja mõisakyla eestis. Rinne oli ähvardavalt Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Eesti rahva väe eba edu põhjused olid järgmised: 1. Vastase arvuline ülekaalukus 2. Oma relvastuse ja varustuse eba piisavus 3. Otstarbeka juhtimis süsteemi puudumine 4
1950.a. märtsipleenumi otsuse alusel Ta tagandati, heideti välja sest ta oli üles näidanud ''sobimatu leebuse ja lohakuse ning kodanlike natsisoalistide varjamise eest'' -Käbin Ei läinud kaasa lahmiva poliitikaga ega toetanud uue küüditamise läbiviimist Eesti NSVs. Ajas valitsemisajal mõõdukat laveerimis- poliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning ühteaegselt arvestada ka Eesti NSV hetkelisi olusid. Kuuletus rohkem Moskvale -Vaino peetakse 1980ndate aastate Eesti venestamispoliitika võrdkujuks. Ei püüdnud kuidagi eesti keelt ega kultuuri kaitsta. Eestlaste seas ei omanud toetust. Kõned olid vene keelsed, vältis eesti keelt. Tema võimuletuleku järel sunniti Eesti NSV juhtkonnast lahkuma mitmeid rahvus-kommunistid. Tegutses Moskva käskude järgi - muutused majanduses ja ühiskonnas 1970.aastateks oli NSV Liit jõudnud oma arengus jõudnud seisakusse majanduses ja ühiskonnas
16. novembril 988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660 km, 2 miljonit inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvajelisel areenil. 1989. aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE 1989
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapä...
valimiste juures kasutati ka santaazi. 12. Eesti kuulutamine nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks Juuli alguses saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja ennetähtaegsed "valimised". Põhiseaduse järgi pidi Eestis olema 2-kojaline parlament, kuid venelased kavatsesid moodustada vaid Riigivolikogu. Ebaausate võtetega moodustatud Riigivolikogu kuulutas 21. juulil Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Lisaks sellele esitati palve Moskvale võtta ENSV vastu NSV Liidu koosseisu. 6.aug. 1940 Eesti "palve rahuldati". Sellega oli Eesti annekteeritud. 13. Eesti inkorporeerimine NL-i koosseisu Pärast okupeerimist Nõukogude Liidu vägede poolt 16.17. juunil 1940 asendati Eesti Vabariigi nimi 21. juulil 1940 nimetusega Eesti NSV. Formaalne inkorporeerimine N Liidu koosseisu toimus 6. augustil 1940. Tegemist oli n-ö nukuvabariigiga, millel oli oma nukuparlament (ENSV Ülemnõukogu)
kaotanud. Viis oma väed Tsehhoslovakiasse ja igasugune püüdlemine demokraatia poole tallati maha. Üheks oluliseks tulemuseks oli ka NSVLi poolt välja kuulutatud Breznevi doktriin NSVLil on õigus sekkuda kommunistlike riikide siseasjadesse, kui tekib oht, et õige kommunism on ohus (õigustati NSVLi vägede viimist kommunistlike riikide pinnale. Kehtis aastatel 1968-1989). Samuti vahetati parteides olevad isikud välja asemele pandi need, kes olid Moskvale kuulekad. Dubcekil õnnestus ellu jääda. Poola kriis 1980-81. Poolas tekkis 70ndate lõpus väga suur ametiühingu liikumine. Erinevad ametiühingud moodustasid kokku ametiühingu nimega SOLIDAARSUS. Alguse sai Põhja-Poola rannikutel asuvatel laevaehitus ja remonditehastes. SOLIDAARSUSest kujunes opositsioon Poola ametlikule valitsusele. Solidaarsuse juhtimisel algasid valitsusevastased meeleavaldused ja sellest võtsid osa sajad tuhanded inimesed. NSVL ei saanud lasta toimuda
1941.a sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, osa Ukrainast, Valgevene Osa Mitte väest suunati Moskva ründamise asemel Kiievi poole, kus pidi ründama NSVL vägesid Koondas põhijõud Moskva vallutamiseks, toodi ära osa vägesid Leningradist Seetõttu oli Punaarmeel võimalus pealetung Leningradis peatada, Saksa väed võtsid Leningradi piiramisrõngasse == Leningradi blokaad 1941-1944 Sept 1941 alustasid Saksa väed pealetungi Moskvale, detsembriks jõudsid paarikümne km kaugesele Moskvast Ebaõnnestusid sest: 1)Harjumatud ilmastikuolud(talvekülmad, läbipääsmatud teed) 2) Puudusid talvevarud, sest Hitler arvas et sõda saab talveks läbi 3)Punaarmee oli toibunud ehmatusest (kiiresti pandi Siberis tööle sõjatehased, osa vägedest toodi Siberist appi, lääneliitlaste abitarned) 7. dets 1941 Jaapani kallale tung USAle (Pearl Harbor)
Laial rindel jõuti taas välja Volga jõeni, saavutati eelmise aasta pealetungijoon, Moskvani jäi u 400 km. 7.loeng- 5.märts Koltšaki väed alustasid märtsis 1919 pealetungi Uuralites. Tema olukord oli küllalt keeruline, idarinne moodustas kokku rohkem kui 1000 km pikkuse lõigu, mida polnud võimalik mehitada ühtviisi tihedalt. Meeste tihedamale koondumisele jäid vahele ka hõredamad alad. Rünnakud pidid olema kolmest suunast. Keskosa andis löögi Moskvale. Paremtiib põhjas liikus edasi loodesuunas eesmärgiga välja jõuda Gotlase linna prk-da ja loodeti ühineda kindral Milleri põhjaarmeega, lõunatiib liikus edasi Ohrenburgi ja Astrahani suunas, et luua ühendus Kaukaasias tegutseva kindral Denikini vabatahtliku armeega, eesmärgiks luua Vene valgete vägede ühendus ja arend pealetungi Moskvale. Garnisonidega tuli mehitada kõik enda selja taha jäävad suuremad linnad, praktiliselt kogu Siber
Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975.a.(Soome oli tippkohtumiseks sobiv nii läänele (kapitalistlik riik), kui ka idale (finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga: 59* tunnustati olemasolevaid piire Euroopas 60* lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös 61* humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis 62* alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, kuna NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu. Külma sõja lõpp: 60* 1980-ndate teisel poolel alanud Idabloki lagunemine viis ka paratamatult külma sõja lõppemisele: 42* üks külma sõja osapooltest varises kokku
aastaks poliitilise, majandusliku ja sõjalisekoostöö lepingu-Brüsseli pakti e lääneliit, sest saadi aru, et teisiti ei suudeta Nõukogude Liitu peatada. Kuna lepinguosalisi oli vähe, liitusid veel Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada, USA ning aprillis 1949 loodi NATO. Kui Saksa Liitvabariik võeti NATOsse lõi NSVL koos Ida-Euroopa riikidega 1955 aastal VLO e Varssavi Lepingu Organisatsioon. VLO kaudu olid liikmesriikide armed integreeritud ühtsesse süsteemi st nad allusid Moskvale. Trumanni doktriin, Marshalli plaan Kui NSVL kinnistas oma võimu Ida-Euroopas, tugevnes tema survel Türgile ja Kreekale. Sõjas neutraalseks jäänud Türgile esitas NSVL territoriaalseid nõudmisi. 1946 alustasid Kreekas kommunistid mässu, saades abi NSVLilt. Seoses Nõukogude ohuga tegi USA president Truman märtsis 1947 kongressile ettepaneku osutada nendele riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Ta lubas, et edaspidi annab USA samasugust abi kõikidele vabadele
Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa oli kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile. Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest (1480). Pärast seda algas Moskvas innukas ehitustegevus. Eeskuju pakkusid Vladimiri ehitised. Otsesidemed Bütsantsiga olid aga katkenud, sest see riik oli mõnikümmend aastat varem lakanud olemast. Siiski ei maksa arvata, nagu oleks vene kunst nüüd jäänu täielikult äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III
vabatahtlik leping. Sotsiaalabi - riiklike meetmete süsteem, mille eesmärgiks on parandada inimese toimetulekut igapäevaeluga. Sotsiaalabi saamiseks peab inimese majanduslik olukord vastama kindlatele kriteeriumitele. Sotsiaalabi subjektid on vähese toimetulekuga inimesed. Vähene sissetulek on tingitud suutmatusest ühiskonnas osaleda - kas siis tervisehäire tõttu või mingil muul põhjusel. 2) Eesti NSV poliitika ja majandus 1945-1960. POLIITIKA - piiritsoonid, poliitika allus Moskvale, Eesti NSV Ülemkogu on sisuliselt parlament, võõrsõjaväe kohalolek, Viljandi Haigla - tuumakatastroofi ajaks sõduritele mõeldud. MAJANDUS - jätkus põlevkivi kaevandus, plaanimajandus - käsumajandus, Moskva kontrollile allutatud, kolhooside rajamine, Nõukogude Eestis algas industraliseerimine - rasketööstus(metallitööstus jne) Plaanimajandus - riik dikteerib tootmist, - peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand, - tootja töötab etteantud plaani järgi,
Antiiktekstide väljaandmine - sõnavara originaalis - liturgiakeel kooliväljaandeina: 1802 Cicero - kirjanduszanrid etc. valitud kõned. Reaktsioon: Ecce monstrum! II. ANTIIGIRETSEPTSIOON klassikaajakiri North American VENEMAAL: KOLMAS ROOMA Review 1453 Konstantinoopoli 1820ndad langemisega läheb õpetatud artiklid antiigi kohta, maailmavõim Moskvale kui Kreeka keel kui kurioosum (pelgalt kolmandale Kreekas Roomale. reisimiseks, Nicholas Biddle 1806). Ivan IV: Caesar>tsaar ja autokraator (kr.k. ARHITEKTUURIS NEOKLASSITSISM isevalitseja) nimetus Bütsantsist. (1780-1820: Bütsantsi kaudu harras suhtumine WASHINGTON)=> antiiki. KREEKA TEMPLI STIIL (1820-1860: NT
Kuid läks teisiti. “Valla pääses natsionalistlik võimuiha. Rahvuslikud huvid asendusid natsionalistliku demagoogiaga. Tulemuseks olid sõjad ja konfliktid sotsiaalse rahu asemel. Separa- tism on võimeline viima iga ühiskonna konfliktide tupikusse, kus igaüks vaenutseb igaühega. See pole rahvusliku vabaduse, vaid sügava lõhenemise ja vastasseisu tee. Parteilis-riiklikule eliidile olid rahvuslikud liikumised esialgu sotsiaalse destabiliseerimise ja Moskvale surve avaldamise vahendid. Kuid järk-järgult väl- jusid need kontrolli alt, nende eesmärgid muutusid rahvuslikest separatistlikeks. Lokaalne kommunism eliidi tasandil hakkas kiiresti evolutsioneeruma agres- siivse suunaga lokaalseks natsionalismiks.”27 Jakovlev märgib, et tuntud vene kir- janiku Valentin Rasputini retooriline küsimus Venemaa Liidust väljaastumise kohta oli esimene signaal tegelikust lagunemisest. Impeeriumi lõhestas ja hukutas vene
Kolm aastat hiljem läksid saadikud uuesti Moskvasse, et tingida tingimuste üle, kuid see lükati tagasi ja 1558 aastal tungisid vene väed ida-Eestisse. * 1558 alustasid vene väed ida-linnuste piiramist. -) Vallutati Narva. -) Tartu alistus pärast piiramist. -) Vallutati veelgi mõned linnad, sest nende vastupanu polnud eriti suur. * 1559 sõlmiti poole aastane vaherahu, kuid selleks ajaks oli juba üks väikeriikidest vallutatud, nimelt Tartu piiskopkond kuulus nüüd Moskvale ja piiskop ise oli viidud samuti Moskvasse. -) 1559 müüs Saare-Lääne piiskopkond oma valdused Taanile. -) Liivi Ordu andis end kaitse alla Poola-Leedule. 1560 aastal purustati Ordu väed Venemaa poolt lõplikult ning 1561 alistus Liivi Ordu lõplikult Poola-Leedule. -) 1561 alistusid Viru-, Lääne- ja Harjumaa oma alad Rootsi kuningale. * Erinevate piirkondade alistumine erinevatele riikidele tõi kaasa Poola ja Rootsi vahelise sõja. Kolme kuninga aeg.
Võitlevad Trotski poolt organiseeritud Punaarmee vastu Siberis ja Uurali-Volga piirkonnas, Lõuna- Venemaal, Eestis (Judenitš) ja Põhja-Venemaal. Liitlased maabuvad oma huvide kaitsmiseks Vladivostokis, Murmanskis, Arhangelskis ja Musta mere sadamates. 1919 valged lükkavad tagasi Wilsoni ettepaneku kõigi Vene parteide konverentsi korraldamiseks. Tulemuseks on liitlaste tagasitõmbumine. Hädaoht Petrogradile, Moskvale ja Volgale likvideeritakse Punaarmee vastupealetungiga. 19-20' ka Poola-Vene sõda. 20' astuvad viimased valged Krimmis laevadele. Valgete lüüasaamise põhjusteks puudulik koostöö ning reaktsioonilised ja restauratsioonilised eesmärgid. Ja liitlaste vastuolulised arusaamad interventsioonipoliitikast. Sõja tagajärjed: Leninlikku tsentralismi ohustavad 1921 Petrogradi tööliste streik ja Kroonlinna madruste ülestõus.
80ndate alguseks on seis selline, et ta juhib paretid, riiki, armeed jm. 1968 Praha kevad ja Tšehhoslovakkia okupeerimine –Tollases Tšehhoslovakkias hakatakse inimnäolist sotsialismi ja see viis teda kaugemale Nõukogude liidu mõjusfäärist. Praha kevad lõpetatakse augustis 1968, kui Idabloki armeede ühendatud jõul sõidavad tankis Prahasse sisse ja seavad poliitilise võimu sisse nii, nagu Moskvale on parem. See sissemarss Tšehhoslovakkiasse märgi muule maailmale, et ega Nõukoduse liidus asjad korras pole. Periodiseerimine Kui võtta sulaaja kõige kitsama määratluse siis see oleks 1956-1964. Esimese daatumi puhul peab Hruštšov oma kõne ja teise puhul ta tagandatakse. Teine võimalus on 1956-1968 – ehk siis Hruštšovi kõne ja Praha kevad. Kirjandusliku ja poliitilise loogika järgi on pilt selline: 1956-1965 ja 1966- 1972
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
