17. juuni 1940 Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi Sept-okt 1944 Saksa okupatsioon asendus taas Nõukogude okupatsiooniga 20. august 1991 Saabus nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvus Operatiivgrupid Uue nõukogude võimu esimesed taastajad *Juhtimine Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ta täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Võimueliit koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollane EKP oli esijoones aparaadipartei ning selle liikmesmeeskonda iseloomustas madal haridustase.
ametlikult. §47. NSVL LAGUNEMINE I Gorbatsov püüab NSVL koos hoida · 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik. Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. · Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. · 1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama. NSVL juhtkonnd oli seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatzaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan. · 13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena
vastu sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soome jaoks nn Jätkusõda. Esialgu läks kõik Hitleri plaanide kohaselt. NSVL lennuvägi pommitati puruks. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. 1941. aasta sügiseks sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi. Otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema. Ta suunas Mitte Kiievit kaitsvaid Nõukogude vägesid hävitama, alles siis Moskvale. Saksa väed ei suutnud Leningradi vallutada, kuid linn võeti piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile jõudes dets alguseks mõnekümne km kaugusele Moskvast. Mõjutasid talvekülmad ning kurnatud Saksa üksused olid tulnud ilma talvevarustuseta, sest plaan oli, et sõda on talveks läbi. Samuti oli Punaarmee esimesest ehmatusest toibunud ning tugevnenud. Õhutamaks
Punaarmee liikumist läände saatsid massilised vägivallaaktid kohalike elanike kallal. Eriti ulatuslikuks muutusid need saksamaa territooriumil. Sõja viimastel kuude jooksul vägistasid punaarmeelased Saksamaal ligi kaks miljonit naist. 8. Hitleri vastane koalitsioon: Lend leasi seadus-USA kongressi otsus laenata ja rentida sõjavarustust Sakslaste ja tema liitlaste vastu sõdivatele riikidele(NSVL-toiduabi, püssirohi, sutod). 1941 14.aug Atlandi harta: USA majanduslik abi Moskvale. USA President F.D.Roosvelt ja Briti peaminister W.Churchill-kirjutasid alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorralduse põhimõtted. Leppisid kokku veel vastastikuse sõjalise abi asutamises. Sõja eesmärgiks oli vastaste purustamine, mitte uute territooriumite haaramine. Endised riigipiirid taastatakse ja rahvastele antakse enesemääramise õigus. 1943 Teherani nõupidamine: Iraani pealinnas, Saksamaa vastased riigid: J.Stalin(NSVL), F.D
5. teab ja oskab periodiseerida olulisemaid lahinguid: Poola vallutamine, Moskva, Pearl Harboris, Staliningrad, Suur Isamaasõda Poola vallutamine 1.09.1939 tungib Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. Kuna Saksa armee oli paremini varustatud ja suurem, purustati Poola mõne päevaga. Juba 17.09.1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, kes hõivas Ida-Poola. 6.10.1939 oli sõjategevus lõppenud- Poola ei eksisteeri enam Moskva lahing september 1941 alustavad Saksa väed pealetungi Moskvale jõudes detsembri alguseks mõnekümne km kaugusele pealinnast. Edasiliikumine aga järjest vaevalisem, sest poldud arvestatud talveoludega (läbimatud teed, külm, mootoriõli jäätus) ning sõja algul pea kaotanud Stalin kuulutas käimasoleva Suureks Isamaasõjaks. 6.12.1941 alustas Punaarmee vastupealetungi, halb ilm= sakslased kandsid suuri kaotusi. Hitleri välksõda oli läbi kukkunud. Pearl Harbor 7.12.1941 ründab Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail.
Võeti vastu otsepealetung kesklinnale. 14. septembril kell 6:30 algas sakslaste pealetung kesklinna. Ägedast vastupanust hoolimata saavutati oma eesmärgid. Kuid juba siis ilmnesid märgid, mis näitasid, et võitlus läheb aina raskemaks. Blau tõeline algus Armeegrupp Süd alustas operatsiooni Blau 28. juunil. Sakslased valmistusid kiiresti, sest ei tahtnud, et Stalin plaanidest teada saaks ja järele jõuaks. Stalin uskus, et peamine rünnak toimub Moskvale, kuid juulis selgus, et sakslased otsustasid alustada lõunast. Süd jagati kaheks: A ja B armeegrupiks. Esimene pidi suunduma Kaukaasiasse ja teine Volga äärde. Senise sõjakäiguga oli suudetud algset edu säilitada nagu ka eelmisel suvel. Augustiks olid väed jõudnud Stalingradi ja Volga äärde. Sakslased võtsid vangi üle 625 000 sõduri ja 7000 tanki. Ise kaotati u 200 000 meest. Nende edu seisnes selles, et Nõukogude Liit oli otsustanud taanduda ja mitte võidelda
lisanduvad välismaiste vabatahtlike ja liitlasvägede kaotused. Kokkuvõtteks Euroopas pole just palju riike, mis kord iseseisvaks saanuna on olnud sunnitud sellest taas loobuma vähemalt mitte 20. sajandil. Eestlaste õnnetuseks ei suutnud Lääne-Euroopa ja liberaalne demokraatia Eesti riiklust 1920.1930. aastatel omaks võtta ning sama moodi nagu leedulasi ja lätlasi ootasid neid vaheldunud okupatsioonide tingimustes ees väga rängad inimkaotused ja muud katsumused. Moskvale ei valmistanud raskust viia täielikku isolatsiooni jäänud Balti riikidesse 1940. a juunis sisse lisaväeosad ja organiseerida seal kommunistlik riigipööre. Juulis ja augustis 1940 viidi Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine juba kiiresti lõpule. Balti riigid, eriti Eesti ja Läti, kujutasid omapärast erandit Euroopa ajaloos. Ka selles mõttes, et iseseisvusele eelnenud murrangud inimeste mõtlemises ja hoiakutes olid ilmselt hoopis järsemad
Lepingu allkirjastamiseks Moskvasse läkitatud delegatsioon pidi võimalusel pehmendama baaside lepingu tingimusi. Samas väitsid venelased, et Narva lahes olevat uputatud Vene kaubalaev Metallist ning nõudis, et venelased võiks eestisse tuua ka maa- ja lennuväeüksusi. 2. 16. juuni 1940. a NSV Liidu noot Eestile. Eesti okupeerimine. ,,Narva diktaat." 16. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, nõudes Punaarmee täiendavate väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti valitsused alistusid hääletult. 17. juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel alla kirjutama Narva diktaadile.Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeele,keelustati igasugused
korras asuti arendama kodumaist sõjatööstust. Tema autoriteet poliitilises mõttes aitas teatud määral suurendada ka kaitse-eelarvet kolmekümnendate aasate teisel poolel. 1939. aasta kohta, mil Laidoner oli viis aastat taas riigikaitse eesotsas seisnud ja NSV Liidu väed Eestit ründasid, on tekkinud palju küsimusi. Milline oli siis Eesti kaitsevõime? Kas alistumine oli paratamatu? Arvamused lähevad lahku. Ühed võrdlevad Eesti ja NSV Liidu tankide hulka ja leiavad, et alistumine Moskvale oli paratamatu. Samas pole teada ühtki armeed, mis kunagi ,,valmis" oleks saanud. Ikka tuleb sõda liiga vara. Fakt on see, et Eesti oleks sõja kaotanud. Fakt on aga ka see, et lüüasaamine sõjas oma vabaduse eest on üks asi ja alistumine ning okupantide mängu kaasategemine hoopis teine asi. Eesti jaoks oli see raske aeg. Suurimaid ohvreid kandis seejuures sõjavägi eesotsas kindral Laidoneriga, kellelt võeti igale sõjamehele elustki tähtsam võimalus auga langeda. J.
16. novembril 988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660 km, 2 miljonit inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvajelisel areenil. 1989. aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. Mõne aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni tornis
Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa oli kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile. Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest (1480). Pärast seda algas Moskvas innukas ehitustegevus. Eeskuju pakkusid Vladimiri ehitised. Otsesidemed Bütsantsiga olid aga katkenud, sest see riik oli mõnikümmend aastat varem lakanud olemast. Siiski ei maksa arvata, nagu oleks vene kunst nüüd jäänu täielikult äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle
3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. Välksõda Sõja algus kui Saksama ründas Poolat ning võitis väga kiiresti, sest nendel olid tangid, aga Poolal hobused. Barbarossa plaan- sakslaste NSV Liidu vastane välksõda 2.5 kuuks kolmel suunal: Armeegrupp Nord pealetung Leningradile Armeegrupp Mitte pealetung läbi Valgevene Moskvale Armeegrupp Süd pealetung Ukrainasse Luftwaffe ülemvõim õhus- hävitati vastase lennuväljad Tankiväed piirasid sisse Punaarmee üksused Punaarmee suured kaotused- 3,5 milj. langenut 1941.a Jaapani purustamine Aasta algul USA rünnakud Jaapani saarte vastu 5.08 NL kuulutab Jaapanile sõja rünnates Mandzuuriat. Vallutatakse veel Põhja-Korea, Lõuna-Sahhaliinid, Kuriili saared. 6.08 ja 9.08 viskab USA Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommi 2.september kapituleerub Jaapan tingimusteta.
Tähtsus oli selles, et baltisakslased moodustasid eestis nn "valitseva kihi" ja olid suuremalt osalt haritlased. juunipööre Eestis NSVL kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. Juunil, Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus. Narva diktaat 16. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, nõudes Punaarmee täiendavate väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. 17. juuni EV okupeeriti NSVLi poolt, algas Nõukogude okupatsioon Juuniküüditamine 1941. aasta juunis NSVL võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus saadeti sundasumisele mitmetelt NSVL võimu all olevatelt aladelt üle 65k inimese. 6 Leningradi blokaad Leningradi piiramine Saksa sõjaväe poolt. 8.09.1941 27.01.1944. See oli II MS üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest.
streigikomiteed ning valmistuti kaitsma nõukogude võimu. 2 Lisa 3 5 Eesti NSV Ülemnõukogu 18. mail 1989. aastal vastu võetud otsusega ,,Suhtumisest Molotovi-Ribbentropi pakti" Hitleri-Stalini salasobing mõisteti hukka. Selle eesmärk oli saada samasugune otsus ka Nõukogude Liidu kõrgeima seadusandliku võimuorgani poolt enne Molotovi- Ribbentropi 50. aastapäeva. Moskvale see küsimus aga pinget ei pakkunud ning hinnangu andmine venis, mille peale plahvatas Baltiriikides suur protestiaktsioon. Nimelt 23. augustil(MRP aastapäeval) moodustati katkematu inimkett läbi kolme riigi Eesti, Läti ja Leedu. Et kogu maailm oli näinud Baltikumi soovi olla vaba, kuulutas NSV Liit aasta lõpus MRP salaprotokolli kehtetuks. 1989. aasta mais võeti vastu ka seadus ,,Eesti isemajandamise alused(IME)". Alguses küll selle vastu olnud Ülemnõukogu tunnistati
Iisaku katedraal. See teostati prantslase Auguste Ricard de Montferrand'i plaanide järgi. Küllalt tähtis koht Peterburi ehitustegevuses oli Vassili Stassovil. Ta ehitas sinna Narva ja Moskva võiduväravad. Eriti oluline oli tema osa aga Talvepalee taastamisel pärast 1837. a. tulekahju ning Uue Ermitaazi valmimisel. Pärast pealinna üleviimist Peterburgi 1713. aastal jäi Moskva kunstielugi veidi varju. Kui 1755. aastal asutatud ülikool jättis Moskvale juhtrolli teaduse vallas, siis 1757 avatud Peterburi Kunstide Akadeemia võimendas veelgi Neevalinna osa arhitektuuris ja kujutava kunstis. Moskvas ehitati loomulikult ka, kuid enamus juhtivaid ehitusmeistreid tegutses siiski Peterburis või selle ümbruses. Ehitustegevus Moskvas hoogustus pärast 1812. aastat, mil sõjas prantslastega hävis enamus linnast. Sellegi poolest ei ole seal nii palju klassitsistlikke hooneid kui Peterburis. Selle aja tuntumad arhitektid
Kõikjal üks skeem: Pärast Punaarmee saabumist moodustati Moskva näpunäidete järgi ajutine valitsus, kus võtmeisikuteks olid kommunistid. Viidi läbi maareform, natsionaliseeriti sakslaste käsilaste ettevõtted. Need sammud olid rahva seas populaarsed. Korraldati valimised, mille tarbeks moodustati pahempoolne rahvarinne. Valimiste järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega, teistest parteidest jäid järele vaid need, kes allusid kommunistidele. Kommunistid allusid Moskvale. Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus. Kommunistid said Ida- ja Kesk-Euroopas võimule tänu Nõukogude vägede ja eriteenistuste toele, mistõttu oli nende võim ebakindel (4). 3.3 Stalini surm Stalin suri 5. märtsil 1953 (4). Pärast veerandsaja aasta pikkust diktaatorina valitsemist oli Stalin, hoolimata ka venelaste kallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks müütiliseks isa-kujuks
1. Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millise...
eestvõttel likvideeriti teadusharusid, nt geneetika. NSV Liit eraldumine maailmast tõi kaasa üha enam maha jäämist. Isikukultus omandas seninägematu ulatuse. Kui Stalin ei saanud olla kõige tähtsam, siis oma võimu kindlustamiseks kasutas ta võimuvõitlust. 1948.aastal allutas NSV Liit Kesk ja Ida-Euroopas kommunistliku diktatuuri. Kohe pärast saabumist moodustati Ajutine Valitsus, mis tegi ümberkorraldusi, nagu maareform. NSV Liit kõrvaldas isemõtlejaid ja neid, kes ei soovinud Moskvale alluda. Olid tekkinud Moskva satelliitriigid. Kommunistid said võimu Ida-Saksamaal ja sellega loodeti saada võim üle kogu saksamaa, aga see ebaõnnestus. 1949 kuulutati välja Saksa Demokraatlik vabariik. Stalini viimastel eluaastatel süvenes terror ja maailmavallutus kavad muutusid suurejoonelisemaks. Juutide laiaulatuslik represseerimine. 5.märtsil 1953 suri Stalin. Peale Stalini surma tühistati hulgaliselt tema viimaseid korraldusi. Selget järglast Stalinile ei
aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded Molotovi-Ribbentropi pakti 50ndal aastapäeval 23. augustil 1989. aastal enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660 km, 2 miljonit inimest) Originaalne meeleavaldus hämmastas kogu maailma, julgustas osavõtjaid ja andis aastateks meelespüsiva elamuse. Merike meenutab Balti ketti nii: ,,See polnud üldse mingi küsimus, kas minna või ei
Enda varude täiendamiseks rünnati tihti kauplusi ning kauba- ja rahasaadetisi. Hoiduti ründamast eraomandit-sihtmärgiks oli Nõukogude võim 28. Millise vastupanuvormiga asendub senine aktiivne vastupanu 1950. aastatel? Kirjelda liikumist. 28. Aktiivne vastupanu asendus passiivse vastupanuga. Püüti säilitada rahvuslikke struktuure ja rahvuskultuusi, nt jätkati laulupidude pidamist 29. Mis iseloomustab Johannes Käbinit EKP KK I sekretärina? 29. Johannes Käbin oli Moskvale sobilik kandidaat, kellelt saadud informatsiooni Kremlis Eestit puudutavate otsuste langetamisel kindlasti arvestati. Käbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mõõdukaks poliitikuks, kes ei sundinud väga peale Moskvapoolseid suuniseid ning ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat 30. Mis on nomenklatuur? Miks oli seda nõukogude süsteemile vaja? Milliseid eeliseid andis inimesele nomenklatuuri hulka kuulumine? 30. Loetelu, kus olid kõige olulisemad ametikohad
tulemiustest selgus, et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist. Eestis toetas iseseisvumist ka ligikaudu teiste rahvuste esindajatest. Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. 5. Miks ja millal korraldati Balti kett? Mida see endast kujutas? (lk 111) Balti kett korraldati 1989. aasta 23. augustil Balitkumi rahvarinnete poolt Moskvale surve avaldamiseks. See kujutas endast seda, et moodustati 660 km ja 2 miljonist inimesest koosnev katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 1989. aasta lõpul tunnistati Moskva lõpuks 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühisteks. 6. Millised tähtsamad sündmused toimusid Eestis 1991.a.? Kuidas taastati Eesti iseseisvus? (lk 112, 113) 1991
1938. aastal Eesti, Läti, Leedu neutraliteedipoliitika, ei taganud julgeolekut. Mõningad ringkonnad püüdsid leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks. Tihenesid kontaktid Eesti ja Saksa sõjaväelaste vahel, Saksamaalt telliti üha enam relvi. Lähenemiskatsed ei kandnud aga vilja. Eestile jäi vaid võimalus mängida kahe sõjaka suurriigi omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939. aastani selline balansseerimine ka õnnestus. Pärast Teise maailmasõja puhkemist aga muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. KULTUURIELU Riik ja kultuur Kultuuri edendamine kujunes riigi üheks tähtsamaks prioriteediks. 1925. aastal loodi Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasustustest. Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali vahel. Kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur.
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase
teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus Kuldsed kuuekümnendad. täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskond isikuvabaduse, Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. mis omakorda sisenda inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kujunes välja
valimisseaduse muudatustele, mis oli aga põhiseaduse vastu. Kui hiljem venelased on väitnud, et Eestis toimus kõik seaduste järgi, eestlased soovisid ja president kirjutas alla, siis on see seisukoht täiesti vale, sest õigus muuta valimisseadust oli ainult Riigikogul. Seega kõik, millele Päts hiljem alla kirjutas, oli juriidiliselt kehtetu. Valimisteks moodustati Zdanovi käsul Eesti Töötava Rahva Liit, mis pidi esitama oma kandidaadid. Nendeks olid kõik Moskvale sobilikud inimesed. Lisaks ETRL 80 kadidaadile esitas eesti rahvas Zdanovile ebameeldiva üllatusena ka veel oma kandidaadid. Erinevate võtete abil rahva kandidaadid likvideeriti. Juulis toimunud valimised oli eht-nõukogulikud. Oli vaid üks kandidaat, palju võltsimisi, kasutati valijate hirmutamist. Valimiste tulemuseks teatati: 92,9 % valijatest on hääletanud ETRL poolt. 21.07 tuli kokki seaduse vastaselt moodustatud Riigivolikogu, mis: · kuulutas Eesti Nõukogude Vabariigiks
Sissetung Afganistani 1979. Afganistani valitsus oli olnud pikka aega NSV Liidu meelne. 1979 tekkis Afganistanis vaenulike grupeeringute vahel konflikt, mille osapooled kutsusid NSV Liitu endale appi. Mitmel mõjukal NLKP Keskkomitee poliitbüroo liikmel tekkis mõte Afganistanis valitsevat segadust ära kasutada ja see maa täielikult oma kontrolli alla saada. 1979 otsustati korraldada riigipööre Afganistanis ja panna uueks juhiks otse Moskvale alluv valitseja. 27. dets 1979 tungisid Nõukogude väeüksused Afganistani ja tapsid Afganistani presidendi Amini koos perekonnaga. Eesmärk tundus lihtsasti saavutatav. Lääneriikide, eriti USA, reageering oli järsk: 1980. aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti. Sõda Afganistanis kurnas NSV Liitu nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ja oli selge, et NSVL on haavatav. 1978. valiti uueks Rooma paavstiks kardinal Karol Wojtyla(poolakas), kes võttis paastina nimeks
Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubcek vangistati ja asendati Gustav Husakiga. Afganistani sõda Pingelõdvenduse ajal oli NL oli oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas suurendanud, oli süvenenud karistamatuse tunne. Afganistani valitsus oli nõukogudemeelne, sisemiste konfliktide lahendamiseks kutsuti NSV Liit appi. 1979 otsustas poliitbüroo teha riigipöörde seal ning asendada senine valitseja otse Moskvale alluvaga. Poliitiline situatsioon oli ebastabiilne ja Moskva otsustas seda ära kasutada. Samas oli Af lähedal Lähis-Ida naftaväljadele ja India ookeani sadamatele. Moskva tahtis samuti ka ``revolutsiooniprotsessi" kaitsta ja süvendada. Arvas, et islami- revolutsioon võis levida kuni NSV Liiduni. President H. Amin tapeti. Sinna saadeti üle 50 000 mehe Sõja mõju tõttu USA ei ratifitseerinud relvastuse vähendamise lepingut. Boikoteeriti Moskva Om- e
sunniaparaat. Parteiaparaadi ja ametkondade ringkäendus kujunes välja ühiskonna kõigil tasandeil, andes sellega enneolematud võimalused korruptsiooniks ja varimajanduseks. Poliitika: Tegelikult püüdis Brežnev, nagu ka tema eelkäijad, allutada oma mõju alla võimalikult palju riike ja piirkondi. Seoses seniste lepingute tähtaja möödumisega koostati Brežnevi osavõtul uued kahepoolsed sõpruse, vastastikuse abistamise ja koostöö lepingud Nõukogude Liidu ja teiste Moskvale kuulekate riikide vahel ning kirjutati nendele alla. Saksa Demokraatliku Vabariigiga sõlmiti selline leping 1964. aasta juunis, Poolaga 1965. aasta aprillis, Mongooliaga 1966. aasta jaanuaris, Bulgaariaga 1967. aasta mais, Ungariga 1967. aasta septembris, Tšehhoslovakkiaga 1970. aasta mais ning Rumeeniaga 1970. aasta juulis. Nii jätkas nendes riikides nukuvalitsus ja jätkus Moskva karm kontroll.Brežnev tegi ametliku sõprusvisiidi Kuubasse 1974. aastal. Visiidi ajal
· 24. mail 1949 jõustus Saksamaa Liitvabariigi (Lääne-Saksamaa) põhiseadus ning augustis toimusid seal parlamendivalimised. 7. oktoobril 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik ja seal kehtestati nn proletariaadi diktatuur Nõukogude poliitika Ida-Euroopas Esimese viie sõjajärgse aastaga läks võim kõikides Kesk- ja Kagu-Euroopa maades, mille pinnal paiknes II maailmasõja lõppedes Punaarmee, Moskvale kuulekate kommunistlike valitsuste kätte. Sotsialistlik pööre toimus kõikjal ühesuguse skeemi järgi. 1. Kohe pärast Punaarmee saabumist loodud ajutises valitsuses anti jõuministeeriumide (sõja- ja siseministeerium) juhtimine Nõukogude eriteenistuste survel kommunistidele 2. Veel enne üldisi valimisi hakkasid ajutised valitsused tegema sotsiaalseid ümberkorraldusi: konfiskeerima sakslastele ja kollaboratsionistidele kuulunud ettevõtteid ning suurmaavaldusi,
julgeolekuorganid. Liiduvabariikides olid sõjajärgsetel aastatel võtmepositsioonidel juunikommunistid need, kes olid aktiivselt osalenud 1940. aasta juunipöördes. Enamasti olid nad eestlased, lätlased või leedulased, kes olid sündinud oma isamaal ning elanud seal enne 1940. aastat. Liiduvabariigi juhtimisel täitsid nad Moskva juhtnööre, kuid püüdsid siiski mingil viisil arvestada ka kohalikke olusid ja vajadusi. Selline poliitika aga oli Moskvale vastuvõetamatu. 1940. aastate lõpust hakkasid kohalikus võimuladvikus esile kerkima Venemaa eestlased ja lätlased. Juunikommunistid kõrvaldati aja jooksul võimult. Eestis toimus see 1950. aastal, mil N. Karotamm kõrvaldati võimult ja asendati J. Käbiniga. Sõja järel oli kõigi kolme Balti riigi majanduslik olukord raske. Olukorra muutsid veelgi keerulisemaks nõukogude võimu ümberkorraldused, mille eesmärk oli
julgeolekuorganid. Liiduvabariikides olid sõjajärgsetel aastatel võtmepositsioonidel juunikommunistid need, kes olid aktiivselt osalenud 1940. aasta juunipöördes. Enamasti olid nad eestlased, lätlased või leedulased, kes olid sündinud oma isamaal ning elanud seal enne 1940. aastat. Liiduvabariigi juhtimisel täitsid nad Moskva juhtnööre, kuid püüdsid siiski mingil viisil arvestada ka kohalikke olusid ja vajadusi. Selline poliitika aga oli Moskvale vastuvõetamatu. 1940. aastate lõpust hakkasid kohalikus võimuladvikus esile kerkima Venemaa eestlased ja lätlased. Juunikommunistid kõrvaldati aja jooksul võimult. Eestis toimus see 1950. aastal, mil N. Karotamm kõrvaldati võimult ja asendati J. Käbiniga. Sõja järel oli kõigi kolme Balti riigi majanduslik olukord raske. Olukorra muutsid veelgi keerulisemaks nõukogude võimu ümberkorraldused, mille eesmärk oli
julgeolekuorganid. Liiduvabariikides olid sõjajärgsetel aastatel võtmepositsioonidel juunikommunistid – need, kes olid aktiivselt osalenud 1940. aasta juunipöördes. Enamasti olid nad eestlased, lätlased või leedulased, kes olid sündinud oma isamaal ning elanud seal enne 1940. aastat. Liiduvabariigi juhtimisel täitsid nad Moskva juhtnööre, kuid püüdsid siiski mingil viisil arvestada ka kohalikke olusid ja vajadusi. Selline poliitika aga oli Moskvale vastuvõetamatu. 1940. aastate lõpust hakkasid kohalikus võimuladvikus esile kerkima Venemaa eestlased ja lätlased. Juunikommunistid kõrvaldati aja jooksul võimult. Eestis toimus see 1950. aastal, mil N. Karotamm kõrvaldati võimult ja asendati J. Käbiniga. Sõja järel oli kõigi kolme Balti riigi majanduslik olukord raske. Olukorra muutsid veelgi keerulisemaks nõukogude võimu ümberkorraldused, mille eesmärk oli
julgeolekuorganid. Liiduvabariikides olid sõjajärgsetel aastatel võtmepositsioonidel juunikommunistid need, kes olid aktiivselt osalenud 1940. aasta juunipöördes. Enamasti olid nad eestlased, lätlased või leedulased, kes olid sündinud oma isamaal ning elanud seal enne 1940. aastat. Liiduvabariigi juhtimisel täitsid nad Moskva juhtnööre, kuid püüdsid siiski mingil viisil arvestada ka kohalikke olusid ja vajadusi. Selline poliitika aga oli Moskvale vastuvõetamatu. 1940. aastate lõpust hakkasid kohalikus võimuladvikus esile kerkima Venemaa eestlased ja lätlased. Juunikommunistid kõrvaldati aja jooksul võimult. Eestis toimus see 1950. aastal, mil N. Karotamm kõrvaldati võimult ja asendati J. Käbiniga. Sõja järel oli kõigi kolme Balti riigi majanduslik olukord raske. Olukorra muutsid veelgi keerulisemaks nõukogude võimu ümberkorraldused, mille eesmärk oli
2 olemasolu ja kuulutas need kehtetuks! 3 [veebimaterjal] URL http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Ajalugu12bk1kl_Eesti_taasiseseisvumine.doc 1 [veebimaterjal] URL http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/riigieksam/Poordepunktid%2020.sajandi%20Eesti%20ajaloos.doc 2 [veebimaterjal] URL http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Ajalugu12bk1kl_Eesti_taasiseseisvumine.doc Balti kett Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, Balti keti. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad. Miks tehti balti kett? 1980. aastate keskel NSV Liidus alanud uuenduskurss lahvatas 1988. aastal jõuliselt
1991 sündmused kulmineeruvad. Moskva ei taha leppida. Ülemineku aeg ainult Lätis ja Eestis, mitte Leedus täielik iseseisvus, kuid Lääs ei reageeri. Moskva blokaad tabab kõige rohkem Leedut ähvardas kriitilise olukorraga, meie olime kohustatud aitama. Moskva saadab täiendavad väeosad, mille eesmärk on võtta üle elulised organid. Ohvrid Vilniuses, mõned päevad hiljem ka Riias. Meie pääseme sellest. Boriss Jeltsini visiit Tallinnasse, kust sünnib ühine deklaratsioon Moskvale, et paluda ratsionaalset poliitikat. Mõistis, et NL laguneb nagunii. Tallinnas valmistuti ka võimalikule rünnakule. Moskva referendumid ettepanek korraldada kõigis liiduvabariikides rahvahääletus, kas sooviti NLi lagunemist. Osades riikides keelduti sellest, sest kardeti tundmatust. 6s riigis oma referendum 'Kas teie pooldate Eesti Iseseisvumist?' Eestis poolt 78%. Augustiputs 19.-21. august. Kompartei vanameelsed süüdistasid Gorbatsovi ideaalide reetmises ja ta võeti koduaresti
võimuorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liikmeskond kiiresti kasvama. 1951. a. kuulus parteisse 18 500 liiget, kelle seas oli eestlasi alla poole. Parteiliikmeid iseloomustas madal haridustase. Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed ning üha tihenev parteiorganisatsioonide võrk. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest ja korraldustest. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitis Eesti NSV valitsusjuhil (Rahvakomssaride Nõukogu, 1946. aastast Ministrite Nõukogu esimees), kelleks oli 1944- 1951 Arnold Veimer. Liiduvabariigi kõrgem seadusandlik võimuorgan oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium - ei omanud reaalset võimu. Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast alates Johannes Vares Barbarus, kes sooritas 1946
Ta oli õppinud tisleriks. 25-aastasena oli mees juba üks Kommunistliku Partei rajajaid. Peagi sai temast Keskkomitee liige. Ulbricht oli väga veendunud kommunist. Natside võimule tuleku ajal suundus ta NSV Liitu ja elas sõja üle seal. Pärast sõda suundus mees tagasi kodumaale, et taastada Kommunistlik Partei. Tema rajas ka SSÜP ning oli loomisasajast saati selle juht. Ulbrich oli alati olnud Moskvale väga kuulekas ning jäik. 78 aastasena astus Ulbricht parteijuhi kohalt tagasi ning suri 2 aastat hiljem. Ta oli SSÜP juht alates 1946. aastast kuni 1971. aastani. Erich Honecker (1912-1994) Honecker oli pärit Saarimaalt. Elukutselt oli ta kaevur. Kommunistlikud vaated kujunesid välja isa mõjutuste tõttu. Juba 17-aastaselt astus ta Kommunistlikku parteisse. 1935
uue võimu esimesed taastajad kohtadel. Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste kontrolli all. 1944. aasta sept.-okt. viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas oma kontrolli kogu Mandri-Eesti üle. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest ja korraldustest. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna moodustasid sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liikmeskond kiiresti kasvama. 1951. a. kuulus parteisse 18 500 liiget, kelle seas oli eestlasi alla poole. Parteiliikmeid iseloomustas madal haridustase. Linnades, maakondades
-Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine: Moskva lootis seal saavutada seda, et lääneriigid tunnustaksid Eur-s välja kujunenud jõuvahekordi ja piire ; lääs lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Eur diktatuurirežiime. -Helsingi tippkohtumine(1957): kirjutati alla kokkulepetele ; tunnustati olemasolevaid piire Eur- s ; lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika-, ja keskkonnaalases koostöös ; humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis ; alustati läbirääkimisi Eur-s tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, sest NL ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu ; see protsess oli kasulik NL-le: ei teinud uuendusi, aga tugevdas oma positsioone kolmandas maailmas ja võidurelvastumises ; see protsess oli kasulik USA-le: Helsingi
Sealne valitsus oli juba mõnda aega olnud NSV Liidu meelne. 1979. aastal tekkis vaenulike grupeeringute vahel konflikt, mille osapooled kutsusid NSV Liidu endale appi. Mitmel mõjukal NLKP Keskkomitee poliitbüroo liikmel tekkis mõte Afganistanis valitsevat segadust ära kasutada ja see maa täielikult oma kontrolli alla saada. 1979. aasta lõpul otsustaski poliitbüroo Afganistanis riigipöörde korraldada ja asendada võimulolek Hafizullah Amin otse Moskvale alluva valitsejaga. 27. detsembril 1979 tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri, eriüksus Alfa ründas Nõukogude langevarjurite toetusel presidendi paleed Kabulis ning tappis president Amini koos perekonnaga. Kokku saatis NSV Liit Afganistani üle 50 000 mehe, millest avantüüri algajate arvates pidanuks piisama. Peagi selgus, et NSV Liit oli olukorda valesti hinnanud. Esiteks ei kavatsenud maailm Nõukogude Liidu tegevusele läbi sõrmede vaadata. USA
Prantsusmaa kapituleerus, Briti väed evakueerusid. Maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, Moskva valmistus Balti okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamist: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. Nõuti baasie maa-alade laiendamist, suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevlamistusi: armeed ja baasiväed viidi lahinguvalmidusse. 14. juunil esitas NSVL Leedule ultimaatumi, 16. juunil Leedule ja Lätile. Nõuti Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti riigid alistusid vastupanuta. 17. juuni varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Suurematesse asulatesse paigutati NSVL garnisonid, Tallinn läks baasivägede kontrolli alla. Kindral Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikuil kästi loovutada relvad.
1991 apr saadeti laiali VLO sõjalised nõukogus ja komiteed. Tegevuse lõpetas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu NSVL LAGUNEMINE Gorbatsov püüab NSVL koos hoida: 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik. Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. 1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama. NSVL juhtkonnd seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatzaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan. 13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära. 20
TAPA GÜMNAASIUM EESTI ÄRKAMISAEG- MÄRKAMISAEG UURIMISTÖÖ AJALOOST KOOSTAJA: ÕUN PÄRJA JUHENDAJA: ROOS ANNE 2009 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS 2) MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS ? 3) MIS TOIMUS HIRVEPARGIS? 4) LAULEVREVOLUTSIOON 5) BALTIKETT 6) KOKKUVÕTE 7) LISAD 8) KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on uurida , mida tähendavad mõisted : „fosforiidisõda Eestis“, „MRP ja Hirvepark“ ja „laulev revolutsioon“. Hüpotees: Areng toimub lihtsamast keerulisemale ehk antud töös : rahva nõudmised algasid ökoloogilistest probleemidest – fosforiidikampaaniast 1987- ja jõudsid välja poliitiliste nõudmisteni nagu venemeelsete valitsusjuhtide väljavahetamine 1988 , mineviku- kuritegude hukkamõistmist MRP – AEG poolt. Käesolevas töös kirjeldatakse rahva „ärkamisaja“ alguses toimunud „fosforiidisõda“ ja avalikustamise algust Eestis. ...
*põllumaj arenes edasi, kuid üle 50% toodangust NSVL teistesse piirkondadesse *vahe Baltimaade ja lääneriikide vahel süvenes 28. ENSV uuel venestusajal *70ndatel muutus NSVL ametlikus rahvuspoliitikas keskseks tees, mille järgi kõik Nõukogudemaal elavad rahvad sulavad üheks nõukogude rahvaks. Enamikes liiduvabariikides, k.a. ENSVs tähendas see venestamist. *Uue rahvuspoliitika elluviimiseks ei sobinud Moskvale enam ENSV juhtkond ning 1978 vahetati parteijuhi kohal välja Käbin ning temast sai ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. *EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai Moskva-meelne Karl Vaino, kelle pärast sunniti ENSV juhtkonnast lahkuma mitmed rahvuskommunistid. Vaino Väljas, keda Käbin soovis oma ametijärglaseks, saadeti ,,poliitilisse pagendusse", NSVL suursaadikuks ühte Ladina-Ameerika riiki.
Aadlikud pole maa omanikud, ei oma isiklikku omandi baasi. Teenivad suurvürsti, teenistujad. Saavad vastutasuks maavalduse, igal hetkel suurvürst võis ära võtta kui soovis. Tüüpiline 16.saj V riigi ja armee ülesehitus, kus pisiaadlikud mood selle, kes on vabalt ümber paigutatavad. Kes ss saavad ära elamiseks selle 19 pomeste. Süsteem laieneb kogu Moskvale. Et sellist ülevaadet teha, ss üle tsekkida mis maavaldused on. 16.-17.saj Vm jaoks üks olulisemaid allikadi ,,Pistovõe kngi" II oluline pol sündmus- seismine Ugra jõel. Nähtud sümboolset seda hetke kus Vml lõppeb Mongoli-Tatari ike. Tagantjärele perspektiivis mitte nii oluline. Ivan III (Ivan julm I ametlik tsaar) tsaari sõna väga harva pidulikel sündmustel kasutusel. Ivan III ajal seda diplomaatias kasutama. Just Liivim. kirjades Moskva valitsejat tsaariks kutsuma
Liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas,sellesse haarati ka Berliini Läänesektorid.Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed,mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga,et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla,mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit
Tegelikult on nõudmised pealispind, sest väidetavalt oli plaan juba paigas. Sarnased sündmused ka Leedus 23. märts esitatakse ultimaatum vägede viimiseks Klaipedasse ja kohe külastab Hitler linna, kuulutades selle Suur-Saksamaa omaks. Poola-Saksa piiril on pinged, kallaletungiplaan on Hitleri poolt juba kinnitatud. 31. märtsil deklareerivad Suurbritannia ja Prantsusmaa, et nad kaitsevad Poola iseseisvust ja terviklikkust. Seega on lepituspoliitikal lõpp. Nad üritavad läheneda Moskvale ja rääkida läbi Staliniga kõnelused aga jooksevad liiva, sest ei lääneriigid ega Poola ei ole nõus NSVLi nõudmistega, näiteks õigusega Poola pinnal baase omada. Hitlergi alustab Staliniga läbirääkimisi, olles nõus tema soovidega nii Poolas kui Balti riikides. 1939 suvel jõutakse MRP (Molotovi-Ribbentropi paktiga) paktiga. 23. augustil 1939 sõlmivad Saksamaa ja Nõukogude Liit mittekallaletungilepingu 10 aastaks ja jagavad salaprotokollis ära mõnjusfäärid. Saksamaa saab
Soome vastupanu juhtis marssal Mannerheim. Sõda lõppes Soomele Karjala maakitsuse ja Viiburi kaotusega, kuid säilitati iseseisvus. 4.Saksamaa asub vallutustele Põhja-Euroopas 9. aprill 1940 asus Saksamaa uuesti pealetungile - esmalt hõivati Taani (paar päeva), siis Norra (vastupanu juunini ). Quisling . 5. Baltimaade okupeerimine Juunis 1940 nõudis NSVL Baltimaadelt lisabaaside lubamist. 17.juuni tulid Punaarmee üksused üle Eesti piiri - algas okupatsioon. Moodustati Moskvale kuulekas valitsus, eesotsas Vares-Barbarus. 21.juuli kuulutati uue, ebademokraatlikult valitud Riigivolikogu poolt Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liideti NSVLga. Sarnaselt toimus NSVLga liitmine ka Lätis ja Leedus. 6. Prantsusmaa vallutamine 10.mai 1940 ründasid sakslased üheaegselt Luksemburgi, Belgiat, Hollandit ja Prantsusmaad, möödudes Maginot’ liinist. Esimesed kolm riiki olid paari nädalaga vallutatud. Briti väed evakueeriti Dunkerque’is.
kadumist selles regioonis. Vältimaks oma mõjusfääride kaotamist viis VLO (NSVL vägedega eesotsas) oma väed Ungarisse sisse, ülestõus lämmatati verre, võim anti taas Moskva-meelsete kätesse. Kuna lääneriigid otsustavalt sündmustesse ei sekkunud (ühelt poolt olid Lääne suurriigid seotud parajasti toimuva Suessi kriisiga; teisalt oleks sekkumine võinud tähendada “kuuma sõja” puhkemist kahe vaenuliku leeri vahel), andis see Moskvale vabad käed ülestõusu mahasurumiseks. Samas näitas see ülestõus ka rahva rahulolematust sotsialistlike reformide ja demokraatia puudumisega, mistõttu NSVL tõmbus veidi tagasi Ida-Euroopa siseasjadesse sekkumisel ning kommunistide poliitiline surve veidi pehmenes (viimane jutt käib üldiselt kogu Ida- Euroopa kohta). 2.14. Berliini kriis ja Berliini müüri püstitamine: (1961) (Vt. ka õpik lk.84) Kahe Saksamaa kujunemine (1949.a.) olukorda Saksamaal ei
häiritud ning seetõttu oli Hruštšovi otsus raketid Kuubale paigutada tollases kontekstis igati õigustatud. Ühendriikide reageering oli see, mis kriisi suureks puhus. Mitte kunagi varem polnud nad Nõukogude Liidu poolt nii ohustatud olnud. Kennedy mõistis olukorra tõsidust ning kaalus vastavalt oma strateegiale mitmeid variante – räägiti nii sissetungist kui jõulisest hoiatusest Moskvale. Rünnak aga oleks võinud kaasa tuua vastuaktsioonid Berliinis, mis oli tollal kahe vaenutseva suurvõimu üks tulisemaid konfliktipunkte. Kennedy pidi aga midagi tegema, kuna ka opositsioon ehk vabariiklased kritiseerisid administratsiooni tegevusetuses.22 Lõppude lõpuks olid Nõukogude raketid Kuubal enneolematu provokatsioon - tõeline oht ameerika riiklikule julgeolekule, mis ähvardas kaasa tuua tuumasõja. ja kui kasutada triviaalsemat, aga ikkagi kaalukat argumenti,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
