Kommunistliku süsteemi kujunemine Ideaalis – maailmakord, kus ei ole riiki, rahvusi, eraomandit, religiooni, perekonda. Enamlased tulid võimule Novembrirevolutsiooniga. Võim liikus enamlastelt proletariaadile. NSVL soovis kommunistliku revolutsiooni levikut üle maailma, et töölisklass võtaks võimu. NSVL võimu alla jäänud riikides hakati läbi viima sovietiseerimist. Üritati riigi asutustesse sokutada Moskvale ustavaid inimesi (nt Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola). Opositsioonita valimiste kaudu tõusid ette otsa NSVL’ile sobivad indiviidid. Kujuneb välja ühtne sotsialismi leer, mida juhtib NSVL ning järgivad sotsialismimaad. Hakatakse kasutama plaanimajandust ja viiakse läbi kollektiviseerimine (ühismajandite rajamine). Ühiskonna elus annavad tooni ideoloogia, propaganda. 1949. a vastastikkuse majandusabi nõukogu – eesmärk vältida sotsialismimaade langemist USA majanduslikku sõltuvusse
Hirmuvalitsus. Hukati 25. dets 1989. Kommunistliku Bulgaaria viimane juht (1989-1990). Uuendusmeelne. Lühikest aega 1990. aastal ka president P. Mladenov (astus tagasi, sest päevavalgele tuli tema soovitus kasutada demonstrantide vastu tanke) S. Milosevic Serbia president, 1989-1997. Kosovo ründamise tõttu sõjakurjategija, suri 2006. N. Karotamm EKP juht 1944-1950. Salliv ja lähtus Eesti vajandustest J. Käbin EKP juht 1950-1978. Moskvale kuulekas, aga siiski sõbralik sell. AKA Ivan Käbin. K. Vaino EKP juht 1978-1988. Venestaja. A. Jakovlev Glasnost, avalikustamine, 1986 E. SevardnadzeNSVL välisminister, aitas reforme ellu viia
Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solzenitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku. Sissetung Afganistani 1979 aastal: Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailma üle suurenenud. Neid ei rahuldanud enam marionettvalitsused, sooviti mõni riik täielikult enda kontrolli alla saada. 1979 tegi NLKP Keskkommitee poliitbüroo Afganistanis riigipöörde ja pani riigi etteotsa otse Moskvale alluva valitseja. 27. detsembril tungis NSVL väeüksused Afganistani, tapeti sealne president. Vaenujalal afgaani relvarühmad ühinesid NSVL vastu, algas sissisõda. USA ja teiste lääneriikide reageering oli järsk 1980 Moskva olümpiamängud boikoteeriti. Sõda kurnas NSVL-d nii poliitiliselt, majanduslikult, kui ka moraalselt. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks: 1978 sai paavstiks endine Karkovi peapiiskop Karol Wojtyla.
täielikult. 1970.aastate algul pandi algus Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisele. Moskva lootis seal osaledes, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ning riigipiire. Lääneriigid omakorda aga soovisid jällegi Ida-Euroopa diktatuurirežiime vähendada. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975. Kohtumine toimus 6 Soomes kuan Soome oli tippkohtumiseks sobiv paik nii läänele, kui ka Moskvale. Helsingi lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire Euroopas ja lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös. Humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist. Alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, sest NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu. Suhete soojenemine jäi aga toppama, kuna Moskva välispoliitika muutus aina
suurenud ning Nõukogude juhtidel oli tekkinud karistamatuse tunne. Neis ei rahuldanud enam nukureziimidega manipuleerimine, vaid süvenes soov mõni naabermaa täielikult alla neelata. Afganistani valitsus oli juba mõnda aega olnud NSVL meelne. 1979. Aastal tekkis vaenulike grupeeringute vahel konflikt, mille osapooled kutsusid NSV Liitu endale appi. 1979. Aasta lõpul otsustas poliitbüroo Afganistanis riigipöörde korraldada ja asendada võimulolev Hafizullah Amin otse Moskvale alluva valitsejaga. 27. detsembril 1979 tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiti, eriüksus Alfa ründas nõukogude langevarjurite toetusel presidendiplaeed Kabulis ning tappis president Amini koos perekonnaga. Kokku saatis NSVL Afganistani üle 50 000 mehe. Peagi selgus, et NSVL oli olukorda valesti hinnanud: 1) maailm ei kavatsenud Nõukogude Liidu tegevusele läbi sõrmede vaadata. USA ja teised lääneriigid boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 2) NSVL sissetung
Nõukogude võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga.Punaarmee järel tulid operatiivgrupid-uue võimu esimesed taastajad kohtadel.Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koodusid Võrru kuna Tallinn oli veel sakslaste käes.Sept-okt viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas kontrolli kogu Mandri-Eesti üle(saartel käisid veel lahingud). Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omadega.Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil,mis allus täielikult Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei(EKP).Parteis oli 1951a juba 18500liiget,neist alla poole eestlased. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase.EKP-d juhtis sisuliselt 1941a-st(pärast Karl Säre vangilangemist)Nikolai Karotamm,kellest kohaliku keskkomitee esimene sekretär sai siiski ametlikult alates 1944a sügisel. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946a.ni rahvakomissariaatidest ning seejärel ministreeriumidest ja teistest keskasutustest.
NSV Liit sekkus sageli riigi siseasjadesse, selle üle peeti järelvalvet. Nõukogude Liit nõudis soomelt ,,sõjakurjategijate"(poliitikud)üle kohtumõistmist. Sõjahüvitised NSV Liidule tuli tasuda tööstustoodetega. Kohustus maksta sõjahüvitisi sidus Soome tööstuse ja põllimajanduse idapoolse turuga, kuid ka pärast hüvitiste tasumist jäi idaturg väliskaubanduses tähtsale kohale. Soome üritas kaitsta oma iseseivust, hoides NSV Liiduga häid suhteid. Kartes pahameelt valmistada Moskvale, hoidus Soome tihedast koostööst Läänega. Soomel tuli nii mõnigi kord taluda idanaabri sekkumist oma siseasjadesse. Põhjamaad ja Eesti Sõjajärgsetel aastakümnetel on Põhjamaadel olnud eestlaste jaoks suur tähtsus. Nõukogude Liidu eest põgenes Läände kümned tuhanded inimesed, paljud leidsid uue kodu Rootsis. Põhjamaad toetus oli Balti riikidele iseseivuse taatamisel väga oluline. Kõige esimesena tunnistas iseseiva riigina Eestit Island. Pätast iseseivumist 1991
ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Sellega tõusis ülesse ka nõukogude võimu tingimustes Eesti omariiklikuse küsimus. Üheks suurimaks rahvaürituseks saab pidada ka suveräänsusdeklaratsiooniga kaasas käinud 23. augustil 1989 ndal aastal aset leidnud Balti ketti milles Tallinnast kuni Vilnuseni moodustati katkematu inimket mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet, avaldada Moskvale survet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt. 1990. Aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse, kus osalesid kõik kõige tähtsamad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks sai Arnold Rüütel ja uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaar. 30ärtsil 1990. aastal
nad nii arenenud kui praegu nad on. NL oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Hrustsov on selgelt öelnud, et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmaga. Kuid kõikjal segas teda teine üliriik teda- USA, kuna see oli tema põhimõtete vastu. Vaatamata sellele, et NL ei saanud vallutada Berliini blokadiga Lääne- Berliini jäi ta aga vabaks linnaks, kuhu idasakslased põgenesid, ning see ei meeldinud Moskvale sugugi. 1961.a otsustas Hrustsov selle nalja lõpetada ning lasi rajada Berliini müüri, millega kaasnes ka Berliini kriis , mis sai peaaegu ühe ööga valmis, hiljem muidugi tugevndati seda. Müürist sai külma sõja sümbol. Minu arust müüri ehitamine ning inimeste vabaduste piiramine mõjus Lääneriikides NL mainele halvasti, sest müür püsis ning tõestas oma tiktatuuri olukorda, kus müüri ületamise eest sai silmapilkselt surma. See tõestab jällegi seda,
kaubandustülidest jäi üksi väheks. Ettekääne leiti laestvõetud Tartu maksu näol. Väideti, et Tartu piiskopkonna feodaalid on kunagi aastasadade eest kohustunud maksma Vene tsaarile iga inimese pealt ühe hõbemarga aastas. Kergemeelselt nõustusid Liivimaa valitsejad selle nõudmisega ja lubasid 1554. aastal kirjalikult, et maks kogutakse kolme aasta jooksul kokku. Sellega olid ordumeister ja piiskop venelaste nõudmised õiguspäraseks tunnistanud ja ennast Moskvale kätte mänginud. Tartu maksu tähtaeg lähenes. Kui tsaar Ivan Julm kuulis, et saadikutel nõutavat summat kaasas ei ole, polnud tal enam mingit põhjust sõda edasi lükata. Liivi sõjas osalenud riigid: Venemaa, Läti, Poola, Taani, Rootsi Sõjategevus tähtsamad lahingud ja nende tulemused.1558. aasta kevadel alustasid venelased narva piiramist. Mõni kuu hiljem andis vaid nädalase piiramise järel alla ka Tartu. Nüüd alistus rida väiksemaid linnuseid venelastele ilma igasuguse
3. Suveräänsusdeklaratsioon 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määrtuste suhtes. Liiduleping pidi saama suhete aluseks Nõukogude liidu keskvõimu ja liiduvabariigi vahel. Esimest korda oli nõukogu võimu tingimustes tõstatud Eesti riikluse küsimus. Järjest olulisemaks muutus Molotovi-Ribbentropi pakti õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldati Balti kett: katkematu inimektt Tallinnast Vilniuseni. 1989. aasta lõpul tunnistas Moskva 1939. aasta salaprotokolli olemasolu ning mõisteti see õigustühiseks. 4. Kodaniku komitee liikumine Keeleseadus võeti vastu 1989. aasta jaanuaris, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge rahvuslipp
juhtkonnale seista Moskvas Eesti huvide eest. 1988. aasta septembris korraldati RR-i eestvedamisel lauluväljakul uus massiüritus ,,Eestimaa laul", kus kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 1989. aasta suvel moodustasid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ülemnõukogu. 23. augustil 1989. aastal korraldasid Baltikumi rahvarinded Moskvale surve avaldamiseks enneolematu protestiaktsiooni. Moodustati nimelt katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni (Balti kett). 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega kuulutati Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. 30. märtsil 1990. aastal võtsid Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest ning sellega kuulutati välja
seoses NSVL võimumonopoli kadumist selles regioonis. Vältimaks oma mõjusfääride kaotamist viis VLO (NSVL vägedega eesotsas) oma väed Ungarisse sisse, ülestõus lämmatati verre, võim anti taas Moskva-meelsete kätesse. Kuna lääneriigid otsustavalt sündmustesse ei sekkunud (ühelt poolt olid Lääne suurriigid seotud parajasti toimuva Suessi kriisiga; teisalt oleks sekkumine võinud tähendada "kuuma sõja" puhkemist kahe vaenuliku leeri vahel), andis see Moskvale vabad käed ülestõusu mahasurumiseks. Samas näitas see ülestõus ka rahva rahulolematust sotsialistlike reformide ja demokraatia puudumisega, mistõttu NSVL tõmbus veidi tagasi Ida-Euroopa siseasjadesse sekkumisel ning kommunistide poliitiline surve veidi pehmenes (viimane jutt käib üldiselt kogu Ida-Euroopa kohta). Berliini kriis ja Berliini müüri püstitamine: (1961) · Kahe Saksamaa kujunemine (1949.a.) olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema
perestroika toetuseks. Võimukriis, mis lahenes 1988. aasta juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. Septembris ,,Eestimaa lau" kus kõlas ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 16.nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Esimest korda oli nõukogude võimu tingimustes tõestatud Eesti riikluse küsimus. 21.aug 1989 Balti kett, moskvale surve avaldamiseks, Tallinnast Vilniuseni. See aitas teadvustada baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 1989 eesti keel riigikeeleks. Taastatud iseseisvuspäeval pani alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvumise taastamine juriidile järjepidevuse alusel. Eesti kongress, valimised toimusid 1990. veebruaris. Eesti Komitee esimeheks sai Tunne Kelam. Üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. 1990a mais
Battista. Castro oli valmistanud lestusu ette juba pikka aega. Maabus oma toetajatega Kuuba rannikul ja alustas Bartissani sda. Alguses castro ei andnud mista, et ta on kommunist. Aasta hiljem toimus Sigade Lahe intsident. Seal osalesid Castro vastased Kuuba pagulased, kes tahtsid Castro kukutada. Castro sjavgi purustas nad. Neid Kuuba pagulasi toetas USA valitsus. Nd sai Castrol selgeks, et USA pab teda ka edasidi kukutada. Castro kuulutas ennast kommunistiks ja palus abi Moskvalt. Moskvale meeldis see vga, et Castro ennast kommunistiks kuulutas. See oli esimene Lne poolkera riik, mis VABATAHTLIKULT kommunistlikuks sai. Moskva laskis salaja paigutada Kuubale keskmaa tuumaraketid. ( 1000-5000 km laskeulatus ) Ohu alla sattus terve USA teritoorium. Raketid avastati huluure teel USA poolt. Puhkes pingeline olukord. USA nudis nende rakettide raviimist. Oktoobris 1962 hakkas pihta. Maailm kartis tuumasja puhkemist. Nukogude juhiks oli sellel ajal N.Hrutov.
ametit pidanud ka 1953-1955, siis aga stalinistliku parteijuhtkonna poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas, et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist ning pöördus ÜRO poole palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NLi väed ja vallutasid Budapesti. Relvakokkupõrked kestsid kaks kuud, hukkus kümneid tuhandeid inimesi, Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti ning ametisse pandi Moskvale kuulekas valitsus. USA kritiseeris küll NLi tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. KUUBA KRIIS 1962.a Poliitiline karikatuur: Hrustsovi ja Kennedy mõõduvõtmine 1959.a jaanuaris kukutati Fidel Castro juhtimisel Kuuba senine USA-meelne diktaator. Uus valitsus kuulutas end kommunistlikuks ja hakkas abi saama NLlt. USA vastas majandusblokaadiga ja üritas Sigade lahe operatsiooniga Castro valitsust kukutada. Dessant ebaõnnestus ja Kuuba nihkus veelgi enam Moskva embusse.
Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile. Moskva Kreml ja Punane Aristotle Fioravanti. Vassili Blazennõi Väljak Uspenski peakirik peakirik Kremlis Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest (1480). Pärast seda algas Moskvas innukas ehitustegevus. Eeskuju pakkusid Vladimiri ehitised. Otsesidemed Bütsantsiga olid aga katkenud, sest see riik oli mõnikümmend aastat varem lakanud olemast. Siiski ei maksa arvata, nagu oleks vene kunst nüüd jäänu täielikult äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti
MAJANDUS 1970ndatel oli Eestis kolhoosimajanduse õitseaeg. Paljud kolhoosid liideti ja välja kujunesid suurmajandid. Isegi lautade asemele kerkisid suurfarmid. Tulemuseks olid sageli liiga suured tootmishooned, vähemalt Eesti olude jaoks, mis põhjustasid keskkonnaprobleeme. Tegemist oli röövmajandusega , mis ei hoolinud keskonnast, inimestest ega tooraine ratsionaalsest kasutamisest.Enamik Eesti tööstus toodangust valmis tehastes, mis allusid Moskvale ja suuremail ettevõtteil ei olnud Eestiga muud seost kui tõsiasi, et nad asusid Eestis. Töölis-ja juhtkonnad olid venestatud ja need teenisid suurriigi vajadusi ja huve.Märkimisväärne osa Eesti NSVtööstusest täitis endiselt sõjalisi tellimusi.Samuti suurenes tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast. Põllumajanduse areng oli Karl Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele
*) Kolm suurimat linna olid Tallinn, Tartu, Riia. -) Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad: Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu. *) Neli kuulus Hansaliitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. -) Liivi sõdade perioodil muutusid alade omanikud: 1) Tartu piiskopkond kuulus Moskvale. 2) Saare-Lääne alad müüdi Taanile 1559. 3) Liivi Ordu andis end kaitsele Poola-Leedu alla ning 1561 alistus ta neile lõplikult. 4) Viru-, Lääne- ja Harjumaa alad alistusid 1561 Rootsile, Pljussa. -) Kolme kuninga aeg tõi uusi muutusi: 1) Aastast 1582 kuulusid Poola-Leedule Lõuna-Eesti alad, kuid 1629 läksid need Rootsile, Altmargi vaherahuga. Üleväina Liivimaa oli jagatud kolmeks president-/vojevoodkonnaks (Tartu, Pärnu ja Võnnu)
24.juuni 1948-12.mai 1949, ajendiks oli rahareform. Oli esimesi suuremaid kriise külma sõja ajal. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, millesse haarati ka Berliini lääneosa. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne- Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. 7. Miks puhkesid Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides kriisid? Osata nimetada Ungari ülestõusu 1956 ja Tšehhoslovakkia ülestõus ehk Praha kevadet 1968. Kuidas kriisid lõppesid? Täpsemalt tuleb teada Berliini kriisi 1961: müüri ehitamise põhjused, müüri likvideerimine. Kriiside põhjused:1) Ei soovitud sõltuda Moskvast 2)Puudusid demokraatlikud vabadused 3)Elatustase oli madalam kui lääneriikides
Visiidid Venemaale aitavad Eestil luua sõprussidemeid ning allkirjastada mitmeid tähtsaid dokumente ning lepinguid. Venemaa visiidid Eestisse aitavad luua Eestil uusi sidemeid nt. kaubandusega. 5. Kultuurisuhted Venemaal asuvad Eesti kultuurivarad 2010. aasta oli Eesti-Vene kultuurikoostöö jätkuvalt viljakas. Seda ka kõrgtasemel, kui maikuus kohtus kultuuriminister Laine Jänes Peterburis Venemaa asekultuuriministiga Andrei Busõginiga. Lisaks Moskvale avati erinevates Venemaa paikades mitmeid Eestit ja eesti kultuuri tutvustavaid näitusi. Suure populaarsuse osaliseks said näiteks väljapanekud ,,Kaasaegne Eesti tekstiilikunst" Karsnojarskis ning Atsinskis, samuti eesti raamatuillustratsioonide näitus Kolomnas ja Karsnoarmeiskis. Aprillis sai uue püsinäituse endale A. H. Tammsaare majamuuseum Esto-Sadokis Kaukaasias. Euroopa päevade raames tutvustati Eestit mitmes linnas: Kaasanis, Stavropolis ja Permis
märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana praegune ajalooarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa- arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine ning 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aasta 1. jaanuarist tegevust rahvusarhiiv (lähemalt arhiivide ja arhiivinduse ajaloost Eestis: ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv). 1. jaanuarist 2012 kehtib arhiividele uus arhiiviseadus. Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid
Kehtis käsumajandus 5. Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, ka kulutused riigikaitsele olid suuremad, aga elatustase madal. Jugoslaavia erandlikkus Pärast NSV Liidust lahku löömist soovis Tito suuremat rolli kui Stalin talle võimaldas. Tekkis tüli, Tito tahtis Jugoslaavia piire suurendada toetas Kreekat, sekkus aktiivselt, võttis vastu Marshalli plaani abi. Albaania erandlikkus üritas Moskvale mitte kuuletuda ning soovis Praha Kevade näitel iseseisvust taastada, lootes et see võimalik ka vägivallatut teed minnes 9. Mis toimus NSVLis II MS järel? Mis oli GULAG? Mis juhtus pärast Stalini surma, kes võitlesid võimu pärast? Mõni iseloomustav sõna Lavrenti Beria kohta. GULAG NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, oli algselt 1930. aastal loodud NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva
(psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS? Eesti territooriumidelt eraldati Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti
Kas maletreenerit on vaja? Eestis on aegade jooksul olnud kindel arv tippsportlasi. Olümpiavõitjateks sirguti ka Nõukogude võimu viljastavas kütkes. Erika Salumäe, kahekordne olümpiavõitja, oli selle viljastava perioodi viimane vili. Tookord oli tähtis asutus Spordikomitee, mis asus Pirital. Spordikomitee allus Moskvale ning pidi tagama Nõukogude sportlase igakülgse ettevalmistuse. Praegu on meil selle asemel Olümpiakomitee. EOK-i põhikirjast võib välja lugeda, et nende ülesanne on saata sportlasi Olümpiamängudele. Male ei ole olümpiaala ning maletajaid peaks ette valmistama ja saatma maleolümpiale alaliit. Kas selliseid organisatsioone, mis tegelevad ainult administreerimisega on vaja? Ametnikel on suured volitused raha jaotamisel. Tahes tahtmata hakatakse mõjuvõimuga kauplema.
(psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS? Eesti territooriumidelt eraldati Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti
Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Asutamislepingus rõhutati kõigi liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti kõike Moskvast. Varssavi paktiga seadustati NL-i vägede viibimine Ida- Euroopa riikides. 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus: NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud kokkuvarisemise põhjused korraldustest. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Välispoliitilised:NSVLiidu laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1954 moodustati Riikliku Julgeoleku mõju taandumine Ida Komitee - KGB. Siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. KGB. pidi
Berliini blokaadi võib lugeda avalikult külma sõja alguseks. NATO Põhja-Atlanti Lepingu Organisatsioon. 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga 1949 aprillis. ,,Kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja." Loodi, et seista vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele. Algul loodi Lääneliit (Brüsseli pakt kommunistide võimuhaaramine Prahas pani lääneriikide kannatuse katkema), aga sellest jäi väheks, et seista vastu Moskvale. Lisaks sõjalisele koostööle arendasid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. Prantsusmaa ja Saksamaa jätsid vanad vastuolud kõrvale ja et vältida uut sõda moodustati 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest sai Euroopa Liidu eelkäija. Korea sõda Militaarse konflikti periood Põhja- ja Lõuna-Korea reziimi vahel suure sõjategevusega 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953
vastandliku maailmavaate, Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel:relvade toormises,majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises, kultuuris,propagandas jne. Saksamaa lõhenemine: 1948 asus NSV liit takitstama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. See aga ei õnnestunud, sest lääneriigid korraldasid õhusilla. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning see lõpetati, NSV liidu ja USA suhted olid rikutud. 1949 mais Saksamaa lõhenes: Lääne- Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik(Saksa DV) Külma sõja valdkonnad 1)Võidurelvastumine Võidurelvastumise eesmärk oli massihävitusrelvade täiustamine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku rünnakut, üritati hoida ka vastaspoolt hirmus
lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade suurendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevalmmistusi: baltimaade piiridele koondati kolm armees, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväerd, täieliku lahinguvalmidusse. 14 juunil esitas Nõukogude liit leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. N Eestile ja lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16 juunil. 17 juunil tuli üle eesti piiri varahommikul 90 000 okupatsiooniarmee sõudrit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikul loovutada relvad
ja selleks vaja minevaid metalle. Ettekääne sõjaks aga leiti laestvõetud Tartu maksu näol. Väideti, et Tartu piiskopkonna feodaalid on kunagi aastasadade eest kohustunud maksma Vene tsaarile iga inimese pealt ühe hõbemarga aastas. Kergemeelselt nõustusid Liivimaa valitsejad selle nõudmisega ja lubasid 1554. aastal kirjalikult, et maks kogutakse kolme aasta jooksul kokku. Sellega olid ordumeister ja piiskop venelaste nõudmised õiguspäraseks tunnistanud ja ennast Moskvale kätte mänginud. Tartu maksu tähtaeg lähenes. Kui tsaar kuulis, et raha ei ole, polnud tal enam mingit põhjust sõda edasi lükata. 1558. aasta kevadel alustasid venelased Narva piiramist. Mõni kuu hiljem andis vaid nädalase piiramise järel alla ka Tartu. Nüüd alistus rida väiksemaid linnuseid venelastele ilma igasuguse vastupanuta ja Vene väesalgad jõudsid Tallinna alla, kust nad esialgu siiski lahkusid. 1560. aastal lehvis ordulipp viimast korda lahinguväljal. 1573
SISUKORD VALITSEMINE (1950-1978) Nikolai Karotamme tagandamise järel Eesti parteiliidriks ja ENSV faktiliseks juhiks saanud Johannes Käbin läks ajalukku vastuolulise poliitikuna. Tulnud võimule võimutruude stalinistide kandidaadina, vastas ta eriti algupoole temale pandud ootustele. Käbini puhul polnud tegemist lihtsa käsutäitjaga, vaid intelligentse laveerijaga, kes oskas Moskvale ligi kolmkümmend aastat meele järele olla. Ta ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Teda peetakse suhteliselt tasakaalukaks poliitikuks, kes ei sundinud Moskva- poolseid suuniseid. Ka oma kõnekeelena kasutas ta enamasti eesti keelt. Samuti suutis ta edukalt muganduda nii stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta.
võimukandjate kaitse tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine ja palju muudki. KGB töötajaid sidus omamoodi ühiskäendus ja vaikimiskohustus. Lisaks veel KGB personalile, värvati koosseisu ka ühiskonnakihtide esindajad, vabatahtlikud, või mitte. vi. Võõrsõjaväe kohalolek Nõukogude võimu põlistamisele aitas kaasa Eestisse jäetud sõjavägi, mille ülesanne oli nagu julgeolekuorganitel ja olla Moskvale informatsiooni allikaks. Samuti hoida sisemist korda ja reziimi. Sõjaväeliste ja tsiviilide läbisaamine ei olnud kuigi hea. Tsiviilid sunniti välja sõjaväe aladelt. Suur osa linna elamufondist võeti sõjaväe käsutusse. Toimusid ka sagedasid konfliktid elanike ning sõjaväelaste vahel. Eesti NSV-s eksisteeris aastatel 1944-1950 ka oma kaitseministreerium. ,,Sõjavägi" moodustati Punaarmee Eesti 8. laskurkorpuse baasil, mille ohvitserid olid peamiselt eestlased. Rahvusväeosad
NSV Liit VLO väed Ungarisse sisse, ülestõus lämmatati verre ja võim anti taas Moskva-meelsete kätesse. Kuna lääneriigid otsustavalt sündmustesse ei sekkunud (olid seotud parajasti toimuva Suessi kriisiga; teisalt oleks sekkumine võinud tähendada "kuuma sõja" Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 9 puhkemist kahe vaenuliku leeri vahel), andis see Moskvale vabad käed ülestõusu mahasurumiseks. Samas näitas see ülestõus ka rahva rahulolematust sotsialistlike reformide ja demokraatia puudumisega, mistõttu NSVL tõmbus veidi tagasi Ida-Euroopa siseasjadesse sekkumisel ning kommunistide poliitiline surve veidi pehmenes. 3. Külma sõja kriisikolded 1960.-1980.aastatel: 3.1. Berliini kriis: Kahe Saksamaa kujunemine 1949 olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud
Millised olid Berliini blokaadi põhjused ja tulemused. Miks ja millal ehitati Berliini müür? 1948. aastal asus NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Selle põhjustas rahareform Saksamaa lääneosas, millesse haarati ka Berliini läänesektorid. Selle tõttu sulges NSVL kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, kuid kui lääneriigid korraldasid õhusilla üle blokaadi, siis ei andnud see Moskvale meelepärast tulemust ning see lõpetati mõne aja pärast. NSVL ja lääneriikide suhted olid nüüd aga lõplikult rikutud. Kuna paljud idasakslased põgenesid läände, siis selle takistamiseks ehitas Saksa DV 1961. aastal müüri, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. 4. Miks puhkes Korea sõda ja millega see lõppes? Miks puhkes Kariibi kriis ja kuidas see lõppes? 1950. aastatel puhkes sõda Koreas Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid
ettepaneku alustada läbirääkimisi Helsingiga. Soomelt soovis NSV Liit baasidele lisaks ka teatud territooriumi, nimelt Karjala maakitsusel, mille vastu lubati anda territoorium põhja pool. Helsingi ei nõustunud. 30.nov. alustas NSVL sõjategevust Soome vastu. Soomlased pidasid vapralt vastu, alles 1940.a veebr. murdis Punaarmee Soome rindest läbi. Sõda lõppes rahulepinguga, millele kirjutati alla Moskvas 12.märtsil. Soome loovutas Karjala maakitsuse ning rentis Moskvale Hanko poolsaare sõjaväebaaside tarbeks. Üldiselt oli Soome osa sõjas väike. Võideldi Venemaa vastu, pigem pooldati Saksamaad. Säilitati autonoomia.
10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsion...
Eestis oli Hrustsovi ajaks juhtivatele kohtadele saanud hulk kaine mõistusega põllumajandusjuhte, kes püüdsid suurematest lollustest kõrvale hiilida või mitte neid nii innukalt ellu viia. 1964. aastal lõppes põllumajanduses üleminek rahalisele töötasule, mis oli väga uuenduslik NSVL puhul. Hrustsovi ajal tuli ka uus majandussüsteem selle poliitika põhisuunaks sai kohaliku võimu tugevnemine ja senise ülitsentreerituse Moskvale vähendamine. See hoogustas majandust väga ja tööstus arenes, 60. aastate algul tõusid kõik majandusnäitajad, seda põhjustas töö kohapealne juhtimine. Kuna see majandusvorm aga NSVLis laiemalt edu ei toonud, tsenraliseeriti majandus uuesti 1965. a septembripleenumi otsusega. Järk-järgult jäi kohalik võim otsustamisõigusest ilma ja käsud tulid jällegi Moskvast, kujunes välja administratiivne käsumajanduse süsteem, mis lämmatas igasuguse altpoolt tuleva initsiatiivi
1988. Aasta suuvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning süg sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Suveräänsusdeklaratsioon 1988. Aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestavat suunda (RR, ERSP, EMS) 16. Novembril 1988. Aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 23. Augustil 1989. Aastal korraldati Moskvale surve avaldamiseks enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660km, 2milj. Inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil 1989. Aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. Aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. Kodanike Komiteede Liikumine 1989. Aasta Jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega anti eesti keelele riigikeele staatus. 24. Veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks.
Lermontovi huvitab surmateema. Ühiskonnakriitiline: eetikaprobleemid, inimkriitika, väga kriitiline oma põlvkonna suhtes. Loomingu läbivaks teemaks on armastus, au ja vabadus. Lermontov räägib elust nii nagu see tegelikult on. Lermontovi poeemid Põhiteemad on au ja vabadus. ,,Jooksik" ,,Kaukaasia vang" - tserkesside suguvõsa, tüdruk hukatakse reetmise eest isa ja venna poolt ,,Vabaduse viimane poeg" - Novgorodi vabaduspüüdlused ja soov mitte alluda Moskvale ,,Laul kaupmees Kalasnikovist" - eelkõige auküsimused ,,Mtsõri" - omanäoline. Mtsõri kruusiakeelne, inimene kes valmistub kloostris mungaks saama. Tegelane ei soovi mungaks saada, rändab mööda maailma ringi, kuid jõuab tagasi kloostrisse. Vabadustunne sõltub suuresti inimese sisemaailmast. ,,Deemon" - valmimine võttis aega 10 aastat. 5 erinevat varianti, enne kui rahule jäi. 2 legendi: 1) langenud ingel, kelle jumal karistuseks taevast alla saadab
baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti sõjalisi ettevalmistusi: Baltimaade piiridele koondati kolm armeed, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast, 3500 soomukit ja 2600 lennukit. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväed, täielikku lahinguvalmidusse. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16. juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult, ilma et oleksid sümboolseltki vastu hakanud või maailma avalikkuse ees protestinud. 17. juuni varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn
Selgita näidete abil. Nõukogude liitu juhtisid vanaininimesed, kõigil olid töökohad kindlustatud ja olid olnud juba 30a seal samal positsioonil. Brežnev ise oli vanaks jäämas ja andis riigi juhtimise üle oma lähikondlastele. Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. Karotamm: Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega ja oli kriitiline paljude asjade üle, mis tehti nagu küüditamised. Käbin: Kuulekam Moskvale kui Karotamm, aga, mitte äärmuslik venestaja. Ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. Vaino: Väga venemeelne, hakkas kohe pihta venestamisega. 1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite. Julgeoleku organid: ● Eesmärk: Peatada NSVLi vastased ettevõtted juba varakult.
küüditamised. Vangilaagrite võrgustikku ehk GULAG-i vajas Stalin Nõukogude majanduse käigushoidmiseks- majandustase siiski madal, esmatarbekaupu nappis. Võideldi läänestamise vastu. Kesk- ja Ida- Euroopa oli II ms lõpuks okupeeritud Punaarmee poolt. 48 allutatud kommunistlikult diktatuurile- ühesugused skeemid- ajutine valitsus ( kommunistid). Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused ja siis valimised. Võidu saavutasid kommunistid, kes allusid Moskvale. Nad natsionaliseerisid tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse ja likvideerisid teised parteid. Nii tõusid kommunistid võimule NSVL satelliitriikides- Poola, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Ungari ja Bulgaaria. Sarnane skeem Ida- Saksamaal. 1949 Saksa DV. Stalin suri 5. Märtsil 1953. Asemele astus Lavrenti Beria, kes alustas uuendusi. Beria arreteeriti 26. Juuni 53 ja detsembris lasti maha. Asemele Nikita Hrustsov- algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberiseerimine. Korea sõda
Välispoliitika: Ungari ülestõusu mahasurumine, visiit USA-sse, Berllini müüri püstitamine, Kuuba kriis. 5. ENSV. 1940. Aasta. 1944-1964 a) ENSV moodustamine Ajal kui Saksa väed tegutsesid edukalt Lääne-Euroopas, otsustas Nõukogude juhtkond Baltimaad lõplikult inkorporeerida. Juunis 1940 koondati Eesti- Vene piirile suured Punaarmee üksused ning Eesti valitsus oli sunnitud alluma Nõukogude Liidu karmile ultimaatumile. Eestisse sisenenud punaväelaste toel loodi uus Moskvale meelepärane valitsus ning korraldati "valimised", kus võitis ülekaalukalt punaste valimisliit. 21. juulil 1940. a kuulutas vastvalitud Riigivolikogu Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning esitas palve Eesti NSV astumiseks Nõukogude Liitu, mille formaaljuriidilise täitmisega 6. augustil 1940 lõppes Eesti annekteerimine. b) Võimustruktuur Eesti NSV Ülemnõukogu oli Eesti NSV parlament. ENSV kõrgeimaks riigivõimuorganiks oli
suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. NSV liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. · Esimest korsa oli nõukogude võimu tingmisutes tõestatrud Eesti riikluse küsimus. · Molotovi-Ribbentropi paktile õiguslikue hinnangu andmine muutus ühe olulisemaks. Moskvale sruve avaldamiseks korradasid Baltikumi rahvarinded 23.augustil 1989.aastal enneolematu protestiaktsiooni: · Moodustati katkematu inimekett Tallinnast Vilniuseni. Seda nimetati Balti Kettiks(660km ja 2miljonit inimest). Balti kett aitas teadvustad Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. · 1989. a lõpul tunnistati Moskvas salaprotokollide olemasolu. Kodanike Komiteede liikumine ja Eesti Kongress · 1989
Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Sisse tungisid operatiivgrupid, esimesed NSV taastajad. Kuna Tallinn oli veel sakslaste käes, siis koondusid NSV võimuliikmed Võrru. 1944. aasta sügisel viidi kõrgemad võimuorganid üle Tallinnasse. Vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ ENSV valitsus. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja sealt saadetud käskudele. Võim oli eelkõige muulaste käes aga alates 1950. aastast hakkas sinna ligi pääsema ka kohalike eestlasi. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas partei koosseisu pidev muutumine. Haripunkti tõusis see nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille kinnitas partei keskkomitee. Nõukaaegsed valimised olid formaalsed, sest hääletada sai ainult ühe partei poolt.
positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust aga toetama. Mais 1990 üritasid impeeriumimeelsed interrinded Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid nad löödi tagasi. Kui olukord stabiliseerus, alustasid Kazimiera Prunskiene valitsus Leedus, Ivars Godmanise valitsus Lätis ja Edgar Savisaare valitsus Eestis poliitilisi ja majandusreforme, et muuta varem täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. 1990. aastal hakkasid Nõukogude liiduvabariigid üksteise järel ennast suveräänseks kuulutama, see ei täheldanud tollases kõnepruugis veel täielikku iseseisvumist, küll aga sammu selle suunas. Erilist meelehärmi tekitas 1990. aastal NSV Liidu esimeseks (ja viimaseks) presidendiks saanud Gorbatsovile tema peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju suurenemine Vene Föderatsioonis.
novembril 1988 vastu võetud dokument, millega kuulutati Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. Vene vägede lahkumine Eestist 31 august 1994 lahkusid viimased vene väed eestis ja eesti oli vaba riik. Balti kett Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks MolotoviRibbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23.augustil 1989.aastal protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660km, 2 miljonit inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 1989.aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939.aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. Üleminekuperiood oli EV Ülemnõukogu poolt 1990 aasta kevadel välja kuulutatud periood,
poliitilise elu juhtimisel oli tagasihoidlik. Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Nii oli tegelikult kõigis sotsialistlikes riikides tegemist isikuvõimuga. Partei juhti ei valitud demokraatlike põhimõtete alusel, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale. Enamasti jäid nad ametisse kuni surmani. Vaid erandjuhtudel tagandati nad võimult kas parteisisese võimuvõitluse tagajärjel või Moskva nõudel. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale - nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda
NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et okupeerida Eesti, Läti ja Leedu. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21.juuni juunipöördega nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
