ÜRO tõttas appi L-Koreale, tungides edukalt vastase tagalasse. 53 sõlmiti vaherahu, jäi kehtima riigipiir, mis säilib tänaseni. Afganistaani sõda-~1979-88 NSVL tahtis 100%iliselt oma kontrolli alla saada, muu maailm, sh USA ei kavatsenud pealt vaadata, biokoteeriti Mosva olümpiamänge. Sõda kurnas NSVL-i poliitiliselt, majanduslikult, moraalselt.Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 1989. Berliini müür 1961-1989. Moskvale ei sobinud, et L-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased läände valgusid. Rajati 13 august peaaegu ühe ööga, tugevdati hiljem tunduvalt. Mõjus rängalt NSV Liidu mainele. Kuuba raketikriis NSV Liit viis salaja oma raketid(tuuma), ameeriklased avastasid selle, kuulutasid kontrolljoone merel. Kennedy nõudis lisaks raketibaaside likvideermist, Hrustsov andis lõpuks järele, NSVL tunnustas kontrolljoont, raketibaasid likvideeriti, USA ei tohtinud teha katset
EK(b)P uueks juhiks sai Johannes Käbin (oli sel kohal kuni 1978). Johannes Käbin oli sündinud Eestis, kuid rännanud 1910 perega Venemaale. Naasis Eestisse 1941. Käbin oli kuulekam kui Karotamm, kuid mitte lausa stalinist ega venestaja. Tema järglane Karl Vaino oli kindlalt Moskva-meelsem. Käbin oskas laveerida, ta elas üle stalinismiaja, sula- ja stagnaaja. EK(b)P VIII pleenumile järgnes "suurpuhastus" Eesti NSV võimuorganites võimule said Venemaa-eestlased, Moskvale ustavad kommunistid. Süvenes hirmuõhkkond. Kaasnes "puhastus" ka loomeliitudes nimekad kunstnikud, kirjanikud, heliloojad jne. heideti oma liitudest välja, mõnitati neid ja esitati absurdseid süüdistusi. NB! Aeg EK(b)P VIII pleenumist kuni Stalini surmani, 1950-1953, oli stalinismi süngeim ajajärk Eestis. 1978 sai EKP esimeseks sekretäriks umbkeelne (=eesti keelt mitte oskav) Karl Vaino. Ta oli oma ametis kuni 1988 (tagandati laulva revolutsiooni ajal)
Eriti teravaks tegi asja Talvesõda, milles Eesti lennuväljadelt startisid Vene pommitajad Soome linnu ründama. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. Vaatamata ametliku propaganda katsetele kujutada baltisakslaste lahkumist 700-aastase orjapõlve lõppakordina, vapustas see tõsiselt avalikust, kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali ning tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed välksõja taktikat kasutades kiiresti Taani ja Norra, mais okupeeriti Holland ja Belgia ning siseneti Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne- Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamises: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. 14
EK(b)P uueks juhiks sai Johannes Käbin (oli sel kohal kuni 1978). Johannes Käbin oli sündinud Eestis, kuid rännanud 1910 perega Venemaale. Naasis Eestisse 1941. Käbin oli kuulekam kui Karotamm, kuid mitte lausa stalinist ega venestaja. Tema järglane Karl Vaino oli kindlalt Moskva-meelsem. Käbin oskas laveerida, ta elas üle stalinismiaja, sula- ja stagnaaja. EK(b)P VIII pleenumile järgnes "suurpuhastus" Eesti NSV võimuorganites võimule said Venemaa-eestlased, Moskvale ustavad kommunistid. Süvenes hirmuõhkkond. Kaasnes "puhastus" ka loomeliitudes nimekad kunstnikud, kirjanikud, heliloojad jne. heideti oma liitudest välja, mõnitati neid ja esitati absurdseid süüdistusi. NB! Aeg EK(b)P VIII pleenumist kuni Stalini surmani, 1950-1953, oli stalinismi süngeim ajajärk Eestis. 1978 sai EKP esimeseks sekretäriks umbkeelne (=eesti keelt mitte oskav) Karl Vaino. Ta oli oma ametis kuni 1988 (tagandati laulva revolutsiooni ajal)
takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, sellesse haarati ka Berliini läänesektorid. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajlike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lõplikult rikutud. Lääneriikides on külma sõja alguseks nimetatud just nimelt Berliini blokaadi. 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes: Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. Külm sõda sai hoo sisse. Külma sõja aastaid iseloomustas demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku
välispoliitika ajamie teravdasid suhteid NSVL ja jugoslaavia vahel äärmusteni. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Pärats Stalini surma leppis NSVL jugoslaavia sõltumatusega sotsialismileeris. Ka teised idaploki riigid nt. Saksa dem. Vabariik(1953) Poola ja Ungari(1956) Tsehhoslovakkia(1968) tegid vastupanukatseid Moskva mudeli juurutamisele. 1960 aastatel kujunes vastasseis ka Hiinaga. 1969-relvastatud piirikonflikt. Riigid kes Moskvale kuulekaks jäid hakati kutsuma sotsialistlikuks sõprusüheduseks. Nõukogude liit,vietnam, poola, rumeenia, saksa DV, tsehhoslovakkia, ungari, bulgaaria, kuuba, mongoolia. PEALE STALINI SURMA Stalini vananedes kerkis esile küsimus suure juhi järglase osas. Järgnes suur võimuvõitlus, kus vahendeid ei valitud. Stalini usaldusalustena kerkisid esile Beria, Malenkov, Hrustsov. Stalin suri 5.märts 1953 a. Stalini kohale pretendeerisid kõik kolm usaldusalust. Malenkov-valitsusjuht
Vene riik 16. sajandil 1485ast kui Moskva suurvürstiriigil oli õnnestunud endaga liita Tveri vürstiriik, hakkas Moskva suurvürst Ivan II end nimetama kogu Venemaa valitsejaks. Pärast Tveri alistamist hõlmas Moskva Venemaa, mida tunti laiemalt ka Moskoovia nime all, põhiosa venelaste asualadest. Ivan III oli Moskvale allutanud ka Novgorodi. 16. sajandi algul jätkus Vene maade liidendamine: Pihkva, Smolensk, Rjazan. Vene tsaaririigi rajajaks, isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV, kes pälvis lisanime Julm. 1547.a. jaanuaris laskis ta end kroonida Vene tsaariks. Riigijuhtimise paremaks korraldamiseks moodustas Ivan III uue valitsemisorgani Valitud Raada, millesse kuuluvad isikud valis välja tsaar ise oma usaldusaluste hulgast. Algul juhtisid raadat metropoliit
iseseisvus eestis*18 sept 1944 Otto Tiefi valitsus( eesti lipp aga 22 sept Hermani tornist alla)*mittetunnustamispoliitika(loeti õigusvastaseks et Balti NSVL liitus; Balti kodanikke ei loetud NSVL kodanikeks; Atlandi harta kohaselt lubati taastada iseseisvus) *Kersteni komisjon(USA andis mõista et ei tunusta Balti riikide liitumist NSVL-a) Muudatused:*territoriaalsed muutused*kujundati liidu vabariikideks*kohalikud kommunistlikud parteid Moskvale alluvad *juunikommunistid:Karotamm(est), Kalnberzins(ltv), Snieckus(leedu) *massirepressioonid*suurküüditamine 26 märts 1949*metsavennad( vastupanuliikujad*põllumajanduse sundkollektiviseerimine ELUOLU: Purustused ja inimkaotused suured:kaotajad Sks, Jaapan, It*Ühine turg *Beebibuum 20 saj suurim Tehnika, arh, mööbel:Põrnikas algava heaolu sümbol*värvilised telesaated 1953*vabaplaneering ehituses *moes oli sõjaeelne mööbelMood*rõivamoes olid sõjaväelised jooned
· Majandus püsis gaasi- ja naftadollaritel · Kaupade puudus ehk defitsiit muutus püsivaks · Defitsiit viis korruptsiooni ja "letialuse kaubanduse" vohamisele Afganistani sõda · Nõukogude Liidu juhtidel oli tekkinud karistamatuse tunne · 1979.a. Tekkis Afganistanis vaenulike grupeeringute vahel konflikt, mille osapooled kutsusid NSV Liitu endale appi · Tekkis mõte korraldada Afganistanis riigipööre ja asendada võimulolev Hafizullah Amin otse Moskvale alluva valitsejaga · 27.dets. 1979 tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri, eriüksus Alfa ründas presidendi paleed Kabulis ning tappis Amini koos perekonnaga · Kokku saatis Nõukogude liit Afganistani üle 50 000 mehe, millest avantüüri algatajate arvates pidanuks piisama · Kokku kaotas NSVL üle 15 000 mehe · Sõda kurnas NSV Liitu nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt
Piiri taha oli enne allkirjastamist kogunenud 130 000 Nõukogude sõdurit, kes pidid sõjahirmu tekitamise tulemusel allkirjastamist kiirendama. Lepingule kirjutati alla ning sisse toodi 25 000 sõdurit, rajades baasid Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse. Teise etapina esitas Nõukogude Liit Eestile uue lepingu 16. juunil 1940. aastal. Ultimaatumiga nõuti täiendavate lisavägede sisselaskmist tähtsamatesse keskustesse ning valitsuse muutmist Moskvale meelepärasema vastu. Kuna otsuse langetamiseks anti vaid 8½ tundi, võib seda lugeda väga vaenulikuks pakkumiseks. Kuna Eesti armee polnud piisavalt suur ning välisabi polnud oodata, oli Eesti sunnitud alla kirjutama lepingule, et ära hoida võimalikke surmasid mittenõustumise korral. 17. juunil kirjutati alla Narva diktaadile, lastes sisse 90 000 Nõukogude sõdurit. Eesti oli kohustatud ka sidekanalite ja ühendusteede
• Kuna Skandinaaviamaadel polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, loodeti Saksamaa toele, kuna temas nähti ainsat vastukaalu Nõukogude Liidule. • MRP jättis Baltimaad välispoliitilisse isolatsiooni. • Eesti kuulutas teise MS alguses end neutraalseks. • Stalin tahtis saada kätte kõike, mis MRP-ga otsustatud oli. • Stalini järgmiseks ohvriks valiti Eesti, kuna Eesti oli väike riik ja mobilisatsiooni vältinud • Eesti pakkus ise Moskvale sobiva ettekäände „Orzeli“ juhtumi näol. • Septembri keskel tuli Tallinna sadamasse Poola allveelaev „Orzel“ • Eesti pidi allveelaeva interneerima (eraldama ja kinni pidama), ent seda tehti hooletult. • Poola allveelaevnikel oli kohe selge, et Eesti läheb peatselt venelaste võimu alla. • 24. sept. Nõudis V. Molotov Eesti välisministrilt Karl Selterilt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist kahe riigi vahel, mille kohaselt Eestisse rajataks Nõukogude mere-
Ajalugu Eesti iseseisvuse häving 1940. aastal: Narva diktaat ja Eesti okupeerimine, juunipööre, Riigivolikogu valimised ja otsused. Narva diktaat ja Eesti okupeerimine: 14.juunil esitas nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll
KGB oli just kui ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks, et vajadusel nõukogude vastased ettevõtmised summutada, lisaks ka välisluure, kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine jpm. Värvati ka kaastöölisi, kes saadeti teiste järel nuhkima (vabatahtlikud ja sundvärbamine). Võõrsõjaväe kohalolek Nõukogude võimu turvas ka Eestisse jäetud sõjavägi, nende ülesandeks oli edastada Moskvale informatsiooni ja hoida sisemist korda. Sõjajärgsetel aastatel oli Eestis ligi 120000 meest. Rahvale oli sõjavägi suur koorem. Sõjaväele antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda. Sagedased olid konfliktid sõjaväelaste ja põliselanike vahel, punaarmeelaste vägivallatsemine. Eesti NSV-s eksisteeris 1944-50 oma kaitseministeerium, mille eesotsas oli Lembit Pärn. Sõjavägi moodustati Punaarmee Eesti 8. laskurkorpuse baasil, kuhu kuulusid peamiselt eestlased. Saadet laiali
kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni Autor: Rando Ronimois kohal) ning Tartust sai järgnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana- Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa Muinaslinnus allutamist Moskvale Tartu tähendus 1763-67 ehitatakse Tartu välja Muinaslinnus asus Tartus juba I kaubalinnana väheneb. kindluslinnana. Tartu omandab suure aastatuhandel m. a. j. 1030. aastal Liivi sõda. tähenduse sõlmpunktina Peterburi- vallutasid linna Kiievi vürsti Jaroslav Targa Liivi sõja alguses, 1558. aastal Königsbergi postimaanteel. 1770.-1780. väed
Suveräänsusdeklaratsioon ei toonud kaasa Eesti otsest iseseisvumist, kuid tekitas palju peavalu keskvõimule Moskvas, kus see õigustühiseks kuulutati. Esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatati Eesti riikluse küsimus. Eesti suveräänsusdeklaratsioonist sai ka teistele liiduvabariikidele eeskujuks. Kolmas rahvarohke üritus Balti kett toimus 1989. aastal, mille üheks algatajaks oli Rahvarinne eesotsas Savisaare ja Lauritsiniga. Balti kett toimus Moskvale surve avaldamiseks. Balti kett aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvajeliselt. Juba Balti keti toimumise järgmisel päeval kirjutati sellest lehtedes üle maailma. 1989. aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. 1991. aasta augustis toimus nii mõndagi. Riigipöörde katse- tangikolonn liikus läbi Võru Tallinna poole. Relvastatud väed olid Tallinna Teletorni juures ning Tallinnas olid ka kaitserajatised.
Perestroika ja NSV Liidu kokkuvarisemine 1985tuli NLKP Keskkommitee peasekretäriks M.Gorbatsov. Ta oli veendnud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi. Tema eesmärk polnud üleminek demokraatiale, turumajandusele ega NSV Liidu lagundamine, vaid käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Majandus tuli taas tööle saada ning Gorbatsov tegi seda perestroika ehk majanduse uutmise teel. Kui algul pidi see olema vaid majanduse muutmine, siis ilmus peagi kõrvale ka teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. Inimesed said suurema õiguse rääkida tõtt ja toimunud katastroofid ning küüdistamised, okupeerimised tulid avalikuks. 1986 aprilli Tsernobõli katastroofi varajamine ajas rahva vihale ja Gorbatsovil tuli läbi suruda reform, millega kehtestati presidentaalne valimissüsteem ja pidi olema mitu kandidaati. Tänu sellele pääses kongressi ka inimesi, kes soovisid kommunismi lammutada selle reformimise asemel. Samal ajal lagunes vana käsumajandus ning uu...
Arvan, et Eesti oleks pidanud käituma Soome eeskujul ja baaside lepingu sõlmimisest loobuma. Samas, oleks tagajärjed Eestile olnud palju raskemad, kui need olid Soomele. Moskva süüdistas balti riike baaside lepingu rikkumises ja nõudis nende suurendamist. Baltimaade piiridele koondati ligi pool miljonit punaväelast. Sellega oli tagatud piisav sõjaline võim, et esitada Balti riikidele ultimaatumid. Eestile estitati ultimaatum 16. juunil, millega nõuti baaside suurendamist ja moskvale sobivama valitsuse moodustamist. Kuna Piiride sees ja piiri taga oli nii palju punaarmeelasi, oleks sõdimine olnud Eestlastele surmav. Siinkohal oli näiline valik, kas alistuda või sõdida ja ma arvan, et kumbki valik ei oleks midagi muutnud, sest NSVL-l oli omad kindlad plaanid ning väed oleks sisse toodud niikuinii. Antud juhul, tehti seda väiksemate kaotustega, kui oleks sõdima hakatud. Juunipööördega kindlustati Eestis võim. Sarnaselt tegutseti ka Lätis ja Leedus
8.dets.1991.sõlmis gorbatsovi teadmata veneM,valgevene,ukraina omavahelise liidulepingu,moodustades sõltumatute riikide ühenduse(SRÜ)25.dets.1991 võttis Gorbatsovilt üle ,,tuumanupu" 1921 aug.1991Moskva riigipöörde katse.eesti iseseisvumine ja selleni jõudmine 16.nov.1988eesti NSV ülemnõukogu võttis vastu suvenäärsusdeklaratsiooni,millega sätestati eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 23.aug.1989 moskvale surve avaldamiseks korraldasid baltikumi rahvarinded enneolematu protestiaktsiooni:moodustati katkematu inimkett tallinnast vlniuseni:balti kett(660 km,2 milj inim)aitas teadvustada baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 9.nov.1989Honecker astus tagasi ning rahvamass lõhkus Berliini müüri.päevakorrale tõusis saksamaa ühinemine Isikukultuspõhjendamatu inimese jumaldamine Sragnatsioonehk seisak.1970 aastatel ilmnes venemaal kõikides valdkondades majanduse,poliitikas,vaimuelus
Võimuloleku aeg 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse 1) EKP esimene 1) EKP esimene 1) EKP esimene põhisuunad sekretär sekretär sekretär 2) Venemaa 2) Venemaa 2) Venemaa eestlane. eestlane. eestlane. 3) Arvestas ka Eesti 3) Moskvale 3) Üldini vajadusi. kuulekam moskvameelne 4) Süüdistati 4) Püüdis laveerida 4) Suur venestamise kodanlikus Eesti ja Venemaa periood. natsionalismis. vahel. 5) Vene keele 5) Mitteäärmuslik propaganda.
6 Rahvuslikud jõud algatasid kodanike komiteede liikumise, mis muutus peagi massiliseks kodanikualgatuseks. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. Sidemed Riia ja Vilniusega muutusid üha tihedamaks. Mais toimus Tallinnas Rahvarinnete Balti Assamblee. Pärast ärevat suve tuli päevakorda ühise suurürituse korraldamine. Sellega taheti kogu maailmale ja Moskvale näidata, et Balti rahvastel on oma vabaduse eest võitlemisega tõsi taga ja sellest ei kavatseta loobuda. 2. Balti kett 2.1. Idee Juunis hakkas RR üha tihedamini arutama läheneva MRP 50. aastapäeva "tähistamise" võimalusi. Seekord taheti kaasata ka lätlased ja leedulased. Kolme Balti riiki läbiva inimketi idee väljapakkujaks oli Edgar Savisaar. Esmalt suhtuti sellesse skeptiliselt, kuid idee jäeti siiski ellu. 15. juulil toimus kolme rahvarinde esinduste
sisenesid Prantsusmaale. Murti läbi ja tungiti sügavale sisse, hulk Prantsuse sõdureid langes, juunis langes Pariis ning Prantsusmaa kapituleerus. Moskva valmistus Eesti, Läti, Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baasivägede suurenemist. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku seadma uut eesti valitsust. Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks
Ajalugu 22. Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevatest Euroopa riikidest järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel nind sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias,Bulgaarias,Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea) Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Vastuoluline sõprusühendus 1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josep Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogule Liidu ja Jugoslaavia suhteid äärmusteni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku ...
moodustati ajutine valitsus. (Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused, nagu maareform ning sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine. Korraldati valimised, mille järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega. Kommunistid natsionaliseerisid kogu tööstuse kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse. Likvideeriti ka opositsioon kommunistliku partei enda ridades ehk kõik need, kes ilmutasid iseseisvat mõtlemist ega soovinud Moskvale täielikult alluda. Kommunistid tõusid võimule Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Ungaris, Bulgaarias, Ida- Saksamaal 1. Tähtsad sündmused, mis toimusid Idablokis neil aastatel: 1948 NSV Liit oli allutanud kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. 1953 Stalin suri reziim muutus leebemaks 1961 Idabloki esimene kriis: Berliini müüri ehitamine 2. Ungari ülestõusu (1956. aastal) ja Praha kevade (1968. aastal) sündmuste võrdlus
Samas kuus toimusid ka muinsuskaitsepäevad, mil toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp. 27. juunil tähistas rahvas lauluväljakul meeleavaldusega Vaino Väljase nimetamist uueks parteijuhiks. Septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul ,,Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Suurim massiüritus oli 23. augustil 1989.a toimunud Balti kett, kus osales 2 miljonit inimest Eestist, Lätist ja Leedust. Protestiaktsiooni eesmärgiks oli Moskvale surve avaldamine ja Baltikum probleemide teadvustamine rahvusvahelisel areenil. 16. novembril 1988.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Sellega tõstatati esimest korda nõukogude võimu tingimustes Eesti riikluse küsimus. Üleminekuperiood oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt 1990. aasta kevadel välja kuulutatud
Külm sõda oli suurim vastasseis Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu, neil olid ühised vastased aga peale Teist maailmasõda said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nii kujuneski konflikt Ida ja Lääne vahel, mida hakati kutsuma külmaks sõjaks. Külmaks sõjaks võib nimetada sõda, kus puudub otsene relvakonflikt, piirdutakse m ajandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Peale teist maailmasõda kartsid mõlemad pooled vastase võimalikku rünnakut ning mõlemad pooled üritasid vastast hirmu all hoida. Toimus võidurelvastumine, lisaks tavarelvastuse massilisele suurendamisele, võeti 1945. aastal Ameerikas kasutusele esimene tuumapomm, peagi oli ka NSV selle pommiga tuttav. Mõni aasta...
Gerontokraatia- on oligarhia liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast. Pt. 32 1. Selgita mõisted: sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus ja sotsialistliku orientatsiooniga riigid. Too näiteid. Sotsialismileer- kommunistlik maailmasüsteem Sõprusühendus- Sotsialistliku orientatsiooniga riigid- sotsialistlik suund 2. Millised konfliktid tekkisid sotsialismileeris? 1. Leidis aaset 1946.aastal juunis Jugoslaavia- nimelt tahtis Tito luua Moskvale vastukaaluks Doonau riikide föderatsiooni, samuti otsustas ta vastu võtta Marshalli plaaniga pakutud abi 2. Suhted Hiinaga- hakkasid halvenema 50.aastate lõpul, 1960 toimus esimene piirikonflikt, 1966.a katkestati sidemed NLKP ja HKP vahel ja 1969.a toimus piiril tulevahetus VMN- vastastikuse majandusabi nõukogu. Loodi 1949.a Sotsialismimaade majandusalane Organisatsioon Juhtis NSVL kuulusid Ida-Euroopa kommunistlikud riigid
jõuda Venemaa pinnale. Leningrad piirati ümber alles septembri alguseks. Kohe pärast Leningradi piiramist muutus Hitler uuesti meelt ning seadis Moskva peamiseks sihtmärgiks. Sellega kaasnes ka soomusrelvastuse tagastamine Mittele. Nord jäi Leningradi valvama kuni 1944. aastani ning Süd jäi Kiievit piirama, mis langes sakslaste alla alles 19. septembril. Alles siis sai von Rundstedt loovutada von Bockile II Soomusarmee, mida juhtis Heinz Guderian. Seetõttu ei saanud rünnak Moskvale alata enne 30. Septembrit. Sakslastele oli jäänud vähe aega, sest sügisene vihmaperiood ja karm pakane olid lähedal. Esimesed vihmad algasidki enne operatsiooni algust. Stalin ja tema kõrgem väejuhatus olid kindlad, et Moskva vallutamine on sakslaste tähtsaim sihtmärk. Seda kinnitasid Luftwaffe pommirünnakud Moskvale, mis panid sealse laskemoonatööstuse evakueerima Uurali mägedest ida poole, eemale pommitajate lennuraadiusest
andnud Soomele rohkem alasid, kui Nõukogude Liit oleks vastu saanud. Kuid territooriumi loovutamine Karjala kannasel oleks tähendanud loobumist väljaehitatud kaitseliinist ning avanuks Punaarmeele tee pealetungiks Viiburile, Soome suuruselt teisele linnale. Kuigi valitsus kinnitas, et Soome ei ole suuteline sõja korral Nõukogude Liidule vastupanu osutama ja isegi sõjaväe juhtkond eesotsas Earl Gustaf Emil Mannerheimiga pooldas järeleandmist Moskvale, keeldus parlament lepingut sõlmimast. Seepeale lavastas Nõukogude Liit 26. novembril Mainila külas Karjala maakitsusel piiriintsidendi, tühistas mittekallaletungilepingu ja katkestas diplomaatilisel suhted. 30. novembril 1939 alanud Punaarmee sissetung Soome vallandas Talvesõja. Vallutatud Terijoe linnas (praegune Zelenogorsk) moodustas Kominterni juhtivtegelane Otto Kuusinen Moskva ettekirjutuste kohaselt nukuvalitsuse. Terijoe valitsus kuulutas välja Soome
Liidu koosseisus. Kahe suuna lähenemine toimus kevadel 1990, kui Eesti NSV Ülemnõukogu tunnistas NSV Liidu riigivõimu Eestis ebaseaduslikuks. Kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi koostöös Eesti Kongressiga viima Eesti Vabariigi taastamiseni. Mais kaotati nimetus Eesti NSV ning asendati see Eesti Vabariigiga. Siiski ei olnud iseseisvus selleks ajaks veel kaugeltki saavutatud. NSV Liit käsitles Eestit ja teisi Baltimaid endiselt Moskvale alluvate liiduvabariikidena ning oli valmis oma ülemvõimu säilitamiseks kasutama äärmuslikke jõuvõtteid, nagu näitasid jaanuaris 1991 toimunud verised sündmused Vilniuses ja Riias. 13. jaanuaril saabus Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin, kes koos Baltimaade juhtidega kirjutas alla ühisavaldusele, millega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust. M. Gorbatšov üritas ka pärast jaanuarikriisi hoida Baltimaid NSV Liidu koosseisus
Teist maailmasõda, mis toimus Eestis märtsis 1949 (lk 53-54), kuidas oli korraldatud ENSV majandus (lk 55), iseloomusta nõukogulikku kultuuripoliitikat Eestis. ENSV ehk Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti oli NSVL koosseisus 1940 1941 ja 1944 1991. ENSV valitsemine oli korraldatud sarnaselt Nõukogude Liidu omaga: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei (EKP) allis täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. EKP ja Moskva keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissaariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil, Eesti NSV Ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandudaadid. EKP juhid olid Nikolai Karotamm, Johannes (Ivan) Käbin (1950 1978), Karl Vaino (1978 1988).
1. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust? Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses saadud juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissaridest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. ENSV ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Sinna valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 2. Mis oli nõukogude vägivalla poliitika eesmärk? Selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ja otseseks elluviimiseks olid julgeolekuorganid. 3. Mil moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? Suur-küüditamine nõrgestas oluliselt metsavendade vastupanu. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodueestlastest. 4. Milles seisnes vastupanuliikumise eripära 1970.aastatel? 1970.aastatel muutus vastupanuliikumine taas avalikuks. Peamiseks võitlusvahendiks kehtiva ...
Kuna üliriigid olid kurnatud ja vajasid taastumist 1970.-datel. Ametlikuks alguseks SRP lepingud. HELISINGI PROTSESS pingelõdvenduse sümbol Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. Algas 1973 ja lõppes 1975 1. aug kui allkirjastati lõppdokument. See koosnes 3 osast: I Euroopa julgeolek. II teadus-, tehnika- ja majanduskoostöö III koostöö sotsiaalvallas. Protsessi eestvedajaks oli Kekkonen. Protsess oli võit Moskvale, kuna NSVL saavutas Läänelt tunnustuse pärast II ms maailmas kehtima hakanud maailmakorraldust. St. leppisid NSVL tegevusega ja ei kritiseerinud kommunismi. STAGNATSIOON BALTI RIIIKIDES Majanduse taandareng: loodi suurettevõtted, kvaliteedile ei pandud rõhku, loodusvaenulik tootmine. Tarbekaupade defitsiit. Kultuuris tugevnes kontroll mõtteavalduste üle. BALTI RIIKIDE VÕITLUSED Noorsoo rahutused, põrandaalused rühmitused. 1979
baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis elavad sakslased lähevad koju tagasi. Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse- seisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON: 14.juulil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, millega nõudis Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust. Eestile, Lätile samalaadsed ultimaatumid 16.juunil.17.juuni tulid venelased okupeerima. Laido- ner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Andrei Zdanovi suunamisel hakati looma uut valitsust.21.juuni- meeleavaldus ultimaatumi toetamiseks;uus valitsus: vasaksotsialistid, vasakmeelsed haritlased; peaminis.- Johannes Vares-Barbarus.14.-15.juuni Balti valimised. 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik.6.august liideti Eesti Nõukogude Liiduga.
2000 Eesti katse taastada iseseisvus Saksamaa okupatsiooni alt luhtus, langemaks uuesti hoopis Nõukogude Liidu võimu alla. Lisaks sõltumatuse kaotamisele lisandusid valusad löögid veel seoses sõjakaotustega: Eestist põgenes umbes 80 000 isikut, ligi 200 000 inimest suri, küüditati, purustatud said Otepää, Narva, Tallinn ja Tartu. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi valitsemine toimus Eestimaa Kommunistliku Partei käe läbi, mis al-lus Moskvale ning lähtus sealt saadud korraldustest. NSV Liiduga kaasnes raudne eesriie; viimane üritas kaitsta mit-mesuguste abinõudega (piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jms) oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest. Hoolimata piirangutest, suutis eesti ühiskond avaneda; aktiviseerus enese-teostuski. Peale selle elavnesid ka noored: 1980. aastal puhkesid noorsoorahutused, sest kardeti rahvuskultuuri hääbumist, mis tipnesid vastupanuliikumistega
1947. Aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juht mõttesk peab olema vabade rahvaste toetamine(trumani doktriin).samal aastal pakkus USA välisminister George Marshall välja kava mis nägi ette euroopa taastamise(Marshalli plaan). Niiet mõlemad pidid andma USA-le eelise võitluses Nõukogude liidu ja kommunismi vastu. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed mis ühendasid lääne saksamaad berliiniga(berliini blokaad) see ei andnud moskvale tulemust ja mõne aja pärast see lõpetati. 1949 Saksamaa lõhenes, külmsõda sai hoo sisse. Võidurelvastumine: USA-s võeti 1945. aastal kasutusele tuumapomm, 1949 katsetati ka NSV Liidus. Mõni aasta hiljem loodi nii USA-s kui ka NSV liidus veelgi võimsam vesiniku ehk termotuumapomm. Külmasõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950 aastal hakati NSV liidu tootma esimesi kontinentidevahelisi rakette, veidi hiljem ka USA-s. 1980. Aastal
Küüditamised (eriti märtsiküüditamine) hirmutasid rahvast väga. Liituti kolhoosidega ja vastupanuliikumiste kandepind nõrgenes. 1960ndate lõpuks oli vastupanuliikumine suuresti maha surutud ning rahvas elas hirmuvalitsuse all. [1, lk 112-115] 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel Baltikumi põlisrahvaste mõõt oli täis saanud. [2, lk 8] 1985. aastal võimule tulnud Mihhail Gorbatsovi alustatud perestroika ja avalikustamise poliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. [2, lk 11] 1.2.1. 1987 1987.aastal vallandus ulatuslik protest fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Sellega tunnetas rahvas esmakordselt üle pika aja ühtekuuluvuse jõudu. Loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), mille eesmärgiks oli
levikut pidurdada. USA-s otsustati alustada detente´i poliitikat. USA ühiskonnas sügav hingeline kriis nn. Vietnami sündroom. 1975. a. tulid võimule kommunistid ka Laoses ja Kambodzas. Kommunistlik maailmasüsteem Rahvademokraatia maad kommunismi all olevad maad. Sotsialismileer teatud tiib maailmasüsteemis, kasutati alates 1950ndatest. Sotsialistlik sõprusühendus mõeldi neid riike, mis olid igati sõnakuulelikud Moskvale. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid uued riigid (Nt. Aafrikas kuulutasid paljud riigid iseseisvuse välja), keda üritati enda poole meelitada. 1. Võim oli koondunud ühe kommunistliku partei kätte, demokraatlikud vabadused puudusid. 2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. 3. Julgeolekuorganite tohutu võim. ( inimesi saab kontrolli all hoida vaid hirmuga). 4. Riigistatud majandus, tööstus ja kaubandus. Eriline tähelepanu rasketööstuse arendamisel. 5
Parteijuhtide võimuperioodid. Nikolaid Karotamm . 1. Võimuloleku aeg : 1944-1950 2. Tegevuse põhisuunad . · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis oma tegevuses arvestada Eesti vajadustega · Süüdistati kodanlikus natsionalismis ja muudes möödalaskmistes, kolhoosipoliitikas . Johannes Käbin 1. 1950 - 1978 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis olla moskvameelne , kuid arvestas Eesti NSV eripäraga · Moskvale kuulekas , kuid mitte äärmuslik venestaja . · laveerimispoliitika Moskva- Eesti vahel Karl Vaino 1. 1978 - 1988 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Eesti NSV-s uus venestamis aeg · Üdini Moskvameelne · Umbkeelne · Vene keel peale surumine Peamised vastupanu vormid 1940. Metsavendlus - relvaga võitlus 1950. Põrandaalused noorterühmad 1970. Avalikud vastupanuvormid Majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühisk. · Talude likvideerimine
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK'st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918...
2)1930-ndate majanduskriis (tulid diktaatorid). 3)Lääne riikide lepituspoliitika. 4)NSV Liidu maailmavallutamise kava. Eesti ja sõja puhkemine Juuni 1939 Eesti-Saksamaa mittekallaletungi pakt. Sõja puhkedes oli Eesti neutraalne. 1939.sept Eesti välispoliitilises isolatsioonis. Orzeli juhtum Poola allveelaev tili Tallinna sadamasse 15.sept. 1939. Eesti oleks pidanud allveelaeva oma kontrolli all hoidma, kuid 17.sept põgenes allveelaev Suurbritanniasse. See oli ettekäändeks Moskvale Eestile diplomaatilist survet avaldada. Eestit süüdistati, et Eesti ei suuda sõjatingimustes riigi piiri kontrollida. Karl Selter välisminister käis Moskvas. Vastastikuse abistamise pakt NSV Liiduga. Sõjaväebaaside tegemine Eestisse Moskva nõudmine (Baaside pakt). 25-27 sept. Eesti valitsus nõustus Moskva nõudmistega. 28. sept- läbirääkimised, baaside leping. Sõjaväebaasid: Saaremaa, Hiiumaa, Paldiski, 25000 sõdurit Eestisse.
välja komsomolijuhtkond, teadlasest rektor ja hiljem saadeti laiali ülikooli juures tegelenud sotsioloogialabor. Paljud selle põlvkonna inimesed leidisd eneseteostuse kirjanduses, teaduses, kunstis ja muudel elualadel. Palju oli ka neid, kes käitusid vastupidiselt. 1970.aastateks ei olnud I.Käbin oma võimupositsioonidel nii kindlalt. Teda ei peetud enam nii heaks ja tema asemel asus ametisse Karl Vaino. Karl Vaino ei eksisteerinud kohalike huve, vaid pööras rohkem tähelepanu Moskvale. Väljasel tuli lahkuda ja tema asemel nimetati ametisse Rein Ristlaan 1978.aasta suvel algasid suured venestamiskampaaniad. Võeti vastu otsus vene keele õpetamise ja omandamise kohta. Täisväärtuslikuks inimeseks peeti seda, kes oskas mõlemat keelt, nii eesti kui ka vene keelt. Hakati propageerima kahekeelsete lasteaedade ja segakoolide rajamist ja kõrgkoolide õppetöö üleviimist vene keelele. 1980.aastal saavutaski see edu. Venestamissurve põhjustas noorsoorahutusi 1980
Kiisk sattus Moskva omavaheliste võimumängude rataste vahele, õieti oli suure pealinna ideoloogilistes konfliktides vaid üks paljudest ohvritest. Ning kriitika Moskva kinoajakirjas Iskusstvo Kino, kus öeldi, et Kiisk on Nõukogude Dürrenmatt, nõukogude Sartre, nõukogude Kafka, nõukogude Camus, oli tunnustav sõim. Nõukogude ajal oli rezissöör kindel ja hästitasustav amet. Toimetuse kolleegium tegi plaanid, hankis stsenaariumid, toimetaja vastutas ideoloogia eest. Kui Moskvale stsenaarium meeldis, anti raha ja rezissöör asus teostama temale kandikul toodud stsenaariumi. Kui Eesti sai iseseisvaks, lõppes Tallinnfilmi automaatne rahastamine ja koos sellega ka Kiisa filmitöö. Aga ta oli siis ka juba 66aastane. Kuid Kiisk oli endiselt suurepärane näitleja. Kui "Õnne 13" 1993. aastal kobamisi algas, oli kingsepp Johannes see kuju, kes tema Lible ja elutargad filmijoodikud kokku sulatas. 1995.
*vabatahtlikud eestlased aitasid soomlasi Talvesõjas *baltisakslaste lahkumine, Hitler kutsus nad Saksasse *uue valitsuse ees Uluots, dem. Juurde pöördumist ei tasu oodata; kehtestati kitseseisukord, poliitiliste tegevuste keeld, kirjasõna tsensuur jne. Nõukogude okupatsioon Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti laiendamist. *16.06 ultimaatum Eestile nõudes täiendavate punaarmee koondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist *17.06 okup.armee sõdurid üle Eesti piiri, asulatesse Nõukogude garnisonid, Tallinn baasvägede kontrolli alla, Laidoner sunnita alla kirjutama Narva diktaadile. *Tallinnasse saadeti Stalini esindaja Zdanov, hakati kokku seadma uut valitsust *juuli algul saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised; Eesti Töötava Rahva Liidu võit *21.07 kuulutati välja Eesti nõukogude Sotsialistlik Vabariik; 6.08 ühendati NL-ga
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele – 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1...
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hruštšov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg – pehmendas re žiimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv – suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika – ämbrisse astumine (Maisi „kasvatamine“ NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Brežnev: 1964 – 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) – Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine – ...
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hrustsov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg pehmendas re ziimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika ämbrisse astumine (Maisi ,,kasvatamine" NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Breznev: 1964 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine (ehk sundkol...
täitevkomiteed, külanõukogud, 3 oblastit. Kodanik nationalism- üldmõiste, lööksõna. Võitlus selle vastu oli sisepoliitilise arengu tunnus, selle taga oli ÜK(b)P keskkomitee. EK(b)P 8. pleenum tuli kokku 1950 märtsi II poolel, et arutada olukorra parandamist. Eesti kõrgemat juhtkonda süüdistati möödalaskmistes(natsionalismis, vales kolhoosipoliitikas, halvas kaadrivalikus. Suurpuhastus ametites: Karotamme asemele Ivan Käbin, jt . Ivan Käbin ja tema meeskond:Allus Moskvale, kuid arvestas ka Eestiga, hea läbisaamine NLKP esimese sekretäri N. Hrustsoviga tagas majandusliku deelised. Eesti maj arenes rohkem kui mujal NSVL-i maades. Näited:EÜE, EÕM. Stalini surm-> sulaaeg: Lavrenti Beria lühiaegne rahvuspoliitika oli Eesti positiivne, ta arreteeriti kahjuks. Vägivalla vähenemine, kodanlikeks natsionalistideks tembeldatute hea nime osaline taastumine, haritlaste võimalus vaimsest pagulusest taas loometööse liituda.
Kuuba sõjaväeüksused Angolas) tulemusel said võimule Moskva-meelsed jõud. Sellised riigid olid Lõuna-Jeemen (1967), Kongo(1968), Somaalia (1969), Benin(1972), Etioopia (1974), Mosambiik, Rohuneemesaared, Angola, Madagaskar (1975) ja Afganistan (1979). Nende riikide puhul armastati rääkida kui sotsialistliku orientatsiooniga riikidest, sotsialismileeri neid siiski ei arvatud. Tegelikult olid need maailma vaesemad ja mahajäänumad riigid sotsialistliku sõprusühenduse kaudu allutatud Moskvale. 1975. a. liitus sotsialistlike riikidega ka Laos. BREZNEVI SURM JA TEMA JÄRGLASED. Breznev suri 1982. a. novembris. Tema koha päris KGB kauaaegne esimees J. Andropov (võimul 1982-1984), kes oli ka kehva tervisega ja suri 1984. a. veebruaris. Talle järgnes peasekretäri kohal 72 aastane K. Tsernenko (võimul 1984-1985), kes suri 1985. a. märtsis. Rahva hulgas hakati rääkima gerontokraatiast ehk vanurite võimust.
Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest (1480). Pärast seda algas Moskvas innukas ehitustegevus. Eeskuju pakkusid Vladimiri ehitised. Otsesidemed Bütsantsiga olid aga katkenud, sest see riik oli mõnikümmend aastat varem lakanud olemast. Siiski ei maksa arvata, nagu oleks vene kunst nüüd jäänu täielikult äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle
6 okt 1939 peetud kõnes mainis Hitler, et Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ja järgneva seitsme kuuga lahkuski eestist palju baltisakslasi. Vaatamata Eesti ametliku propaganda katsele kujutada baltisakslaste lahkumist 700-aastase orjapõlve lõppakordina, vapustas see tõsiselt avalikkust, kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali ja tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Tunnetades sesisest selgemini Eesti ohustatust, hakkasid võimulolijad otsima võimalusi valitsuse sotsiaalse kandepinna laiendamiseks. Peaministri kohalt astus tagasi ebapopp Kaarel Eenpalu ja uue kabinet kujundas professor Jüri Uluots. Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur ja muud piirangud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
