Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli kompositsiooni
POOLA AEG 1561 Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Moskva Tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Moskva Tsaaririigi peajõud olid suunatud Poola Kuningriigi ning Leedu Suurvürstiriigi vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Moskva-vastast ülestõusu
1871. Aasta märtsis toimus Tsaikovski autorikontsert, kus esitati tema uus 4-osaline keelpillikvartett ja klaveripalu. Kvartett võeti väga hästi vastu ja seda esitati edaspidigi menukalt, see oli suur samm edasi helilooja arengus. 1872. Aastal valmis Tsaikovskil ooper "Opritsnik" , millega ta aga ise sugugi rahul polnud ja mis sai ka negatiivse kriitika osaliseks. Möödus mitu aastat enne, kui ta taas ooperi juurde pöördus. 1875. aastal tellis Moskva teatrite direktsioon Tsaikovskilt balletimuusika. Valmis ballett "Luikede järv", mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette. Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877. Õnnetu abielu A. I. Miljukovaga põhjustas heliloojal närvivapustuse. Aasta lõpul sõitis ta välismaale - viibis Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal jm. Tema kontserdid mitmetes Euroopa linnades olid menukad. Kriisist aitas heliloojal üle sada tegelemine loominguga. 1877
Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. 1952 astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa Liitvabariik (1). NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Moskva juhtimisel loodi vastukaaluks sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi lepingu Organisatsioon (VLO), asutatud 1955 6 vastuabinõuna Pariisi lepingutele. Eesmärgiks abi relvastatud kallaletungide korral Euroopas, poliitiline koostöö. VLO organiteks olid poliitiline konsultatiivkomitee, sekretariaat, ühendatud ülemjuhatus Moskvas. VLO-sse kuulusid peale NSVL-i
Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon), sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest. Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist. 1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits kommunistliku partei dokumente. Marksismi, leninismi, stalinismi klassikute publitseerimine (Marksi, Lenini ja Stalini tööde väljastamine). Institutsioon tegeles kuni NSVL lagunemiseni
Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused 2) Kommunistlik partei korraldas kõike riigis 3) Tohutu võim oli julgeolekuorganeil 4) Majandus oli riigistatud, kehtis käsumajandus 5) Söjaväestatus oli suurim kui maailmas keskmiselt Kommunistliku võimu kehtestamine: *moodustati Ajutine Valitsus kommunistidest *ümberkorraldused- maareform, sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine *korraldati valimised- moodustus rahvarinne, kom. juhtpositsioon *alluti Moskva korraldustele *natsionaliseeriti kogu tööstus ja kollektiviseeriti põllumajandus * likvideeriti opositsioon valitsusest 1953 Beria NSV L juht - toimus pingelõdvendus- lasti maha 1953 Nikita Hrustsov NSV Liidus võimul- algab ühiskonna teatav liberaliseeerimine 1947 ÜRO otsustas Palestiinas elanud juutidele luua riigi Iisraeli ja Paletiinas elanud araablastele luua Palestiina riigi. 1948 kuulutati välja Iisrael. Araablased ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama. Juudid olid edukad
Gümnaasium Eesti 18. sajandil · Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da · Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem orgaaniline osa mandri-euroopa õigussüsteemist.
Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e. Kolmanda maailma riigid. Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. Trumani doktriin: See oli USA presidendi H. Trumani välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile, millest nähtus Moskva soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. Marshalli plaan (1948-1952) Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi ( 16 riigile 13 miljardit ). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine , kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja
valitsejate tegevust ning nõuti isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist Eestisse jne. 1988 aprilli keskpaik- loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR). Rahvarindest kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai edasises poliitilises võitluses mõõduka suuna peamiseks esindajaks. 1988 juuni- toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Moskva lootis mõõdukama Vaino Väljasega radikaliseeruvat ning võimude kontrolli alt väljuvat rahvaliikumist Eestis maha rahustada. 1988 kevad-september- "laulev revolutsioon". Selle on poeetilise nimetusega võetakse kokku mitmed Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel:kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt
Ta muusikalise pärandi kogusid kokku sõbrad, kellele aadresseritud on tema loomingust enamik. Pjotr Tsaikovski 1840-1893 T. sündis uuralites väikeses linnakeses, ametniku perekonnas. Vastavalt vanemate soovile astub ta Õigusteaduste Kooli, kuid samal ajal tegeles muusikaga. 1862. avab uksed I konservatoorium, Peterburi Konservatoorium, ja ta oli esimese lennu tudengiks. Aasta pärast jätab ta ametniku koha ja pühendub ainult muusikale. Kui 1866. avab uksed Moskva Konserv. Kutsub sealne rektor Rubinstein T. Kompositsiooni klassi õppejõuks. Selles ametis töötab 12a. Sellel perioodil valmivad kuulsad tööd ja esimene klaverikontsert. Moskva perioodil kujuneb välja individuaalsus. Ootamatult muutis tema elu ebaõnnestunud abielu . Tema pettumus on nii ränk, et ta sai närvivapustuse ja arstide soovitusel sõidab välismaale (sveits, itaalia). Paljudeks aastatakes saab T. Toetajaks vene kunsti sponsor miljonärist leskproua N. Von Meck. Mecki ja T
1)Võrreldes Läänemerd ümbritsevateriikidega sisemiselt nõrk 2)omavahelised vastuolud(kodusõda, Liivi ordu rahuleping poolaga) 3)Sõjaline nõrkus võrreldes naabritega 2. Milline oli rahvusvaheline olukord Läänemere ääres 16.saj keskpaiku? Vana-Liivimaa ümber olid 16.saj tekkinud suured ja tugeva keskvõimuga riigid, kes olid valmis alustama võitlust ülemvõimu pärast 3. Mis oli Liivi sõja ajendiks? Tartu maks oli Moskva tsaaririigi poolt Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse Liivi sõja peamiseks ajendiks 4. Millised olid Liivi sõja puhkemise põhjused? 1)Moskva suurvürstiriigil oli sõjaväe kasvaddes tekkinud maapuudus 2)Väljapääs Läänemerele 3)Liivimaa nõrkus- Liivi ordu on nõrk ja ei suuda kordineeritult tegutseda 5.Liivi sõjas osalenud riigid ja nende valitsejad RIIK Valitseja
1941 suunati ta tööle Eesti NSVsse ja hakkas töötama EKP KK aparaadis. Saksamaa – Nõukogude Liidu sõja algul evakueerus Eesti NSVst. Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 1947–1948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnõukogu
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM Sotsialismileeri kujunemine: · Ida- Euroopas- Sotsialism kehtestati Moskva toel ning Sõjaväe- ja Julgeolekukomitee kaasabil: Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Ida- Saksamaa. · Aasias- enne 2 maailmasõda oli üks sotsialistlik riik: Mongoolia. Teise maailmasõda järel: Hiina, Põhja- Korea, Põhja- Vietnam, 76 aastast kogu Vietnam. · Kuuba alates 1959a. Terminid: · Rahvademokraatiamaad- esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele.
Midway, - 1942 võitis USA laevastik Jaapani laevastikku. Leyte, 1944. alustasid USA väed Filipiinide vabastamist, lüües kõigepealt Leyte lahingus Jaapani. Normandia dessant.- 6.06.1944 maabusid lääneriikide väed prantsusmaal normandias ja hävitasid saksa kaitse suve lõpuks. Liitlaste konverentsid (aeg, pooled, sisu/tähtsus): Teherani, - Lääneriigid tunnistasid NSVL 1941.a. piire Jalta, - Staling, Churchill, Roosevelt loodi ÜRO ja idaeuroopa maad lubati jätta Moskva meelevalla. Potsdami. - Juuli-august 1945 võitjasriikide konverents Teise maailmasõja tagajärjed. NB Osa küsimusi puudutab ka varem õpitud teemasid.
Rahvusromantilised koolkonnad: Venemaa Ooper Esimesed kutselised Vene heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all. Esimeseks ooperi teatriks võib pidada 1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Inspiratsiooniks olid heliloojale episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud ning olustik. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati
Külma sõja lõpetas ametlikult Gorbatšov. Ta ütles lõplikult lahti senini käibel olnud Nõukogude arusaamast, mille kohaselt vägivald, mida kasutatakse ellu viimaks kommunistlikku utoopiat, on igati õigustatud. Tegu oli tohutu murranguga, kuna kogu NSV Liit, kaasaarvatud idablokk, oli rajatud ning kontrollitud läbi terrori. Samuti oli oluliseks aspektiks mõistmine, et senine, sotsialistlik majandusmudel ei olnud end õigustanud. Moskva oli langenud sõltuvusse kapitalistlikust Läänest. Riigisised majandusraskused väljendusid üleüldises elatustaseme languses. Külma sõda on nimetatud ka ajaloo pikimaks rahuperioodiks. Hirm tuumapommide ees hoidis ära sõjalised väljaastumised suuriikide vahel. Näiteks „tuumasõõr“ Kuuba ümbruses. Sellele vaatamata võisteldi omavahel väiksemates kriisikolletes, mis haarasid kõrvalisemaid piirkondi. Selleks oli ideaalne Vietnami sõja puhkemine. USA ja NSVL kasutasid
valitsejatest. Näiteksrajas ta endale suure ja hiilgava õukonna. Võiks arvata, et talle ei mahtunudhinge milleski kellelegi alla jäämine. Napoleon tõestas end hea jatugeva väejuhina. Napoleon ei olnud siiski täiuslik väejuht. läks Napoleon oma 130 000 mehelise väega Venemaad rüdama, murdes esimesena rahulepingut. Napoleon jõudis Moskvani ja vallutas selle,venelased aga keeldusid alla andmast ja taganesid Venemaa põhjapoolsetelealadele, ning põletasid Moskva maatasa ja sõid Moskva toidust tühjaks.Nüüd jäid prantslased külma ja nälja kätte, ja sama teed pidi tagasi nad kaminna ei saanud, kuna ka selle olid venelased toidust tühjaks teinud. Sõjakäik Venemaale 1812. aastaIsamaasõjas ebaõnnestus täilikult. Ta armusJosephine’i ja abiellus temaga. Hakkasid levima kuulujutud, et Josephine’l on armuke jaNapoleon võttis endale samuti armukesed. Ühega neist sai ta poja. Napoleon oli Josephine’gatülis selle tõttu, et Josephine’i sülekoer
kunstikoguja Pavel Tretjakov alustas Vene kunstnike teoste kogumist. Ühed esimesed soetatud maalid olid Vassili Hudjakovi maal "Kähmlus Soome salakaubavedajatega" ja Nikolai Schilderi maal "Kiusatus". Aastal 1892 suri Pavel Tretjakovi vend Sergei. Testamendiga pärandas ta oma kogu vennale. Samuti oli testamendis kirjas, et ta soovib kinkida linnale oma osa majast, aga seda siis vaid venna heakskiidul ja tingimustel. Augustis 1892 kinkis Pavel Tretjakov oma ja venna kogu Moskva linnale. Kogu koosnes sel ajal Vene kunstnike 1287 maalist ja 518 graafilisest lehest, samuti oli selles 15 skulptuuri ja ikoonide kollektsioon. Muuseum avati külastajatele 15. augustil 1893majas, mille Tretjakovide perekond ostis 1851. aastal. See kandis nimetust Moskva Paveli ja Sergei Tretjakovi linna galerii. Pavel Tretjakov jätkas kunstikogu täiendamist ning kollektsioon üha suurenes. Muuseumit laiendati ja juurde ehitati lisahooneid aastail 1873, 1882, 1885, 1892 ja 1902–1904
Sõda pran... võittis.Nad sõlmisid rahu venem. Sai tegevusIda- ja põhja- euroopas, prantsusmaa ällegi lääne euroopas. 12.Napoleoni venemaa sõjakäik?Vasutolu süvenemine viis sõjani.Napoleon kogus 650 00 meest ning asus venemaale minema.(24jun.1812)Napoleoni eesmärgiks oli alistada venemaa piirilahingus ja esitada rahuleping. Aga venemaa tagasnes oskuslikult. 120 km enne 1812 moskvat toimus lahing milles võidutses prant....Moskva pandi põlema, kui prant... sinna jõudsid oli moskva mahajäetud.1812 detsembris alustas napoleon tagasi käiku sest nad polnud talveks valmistunud .
Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1. Luftwaffe 3.2. Kuninglik lennuvägi 3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5. Stalingradi lahing.....................................................................11 5.1. Zukovi vasturünnak 6. Pearl Harbor...........................................................................13 6.1. Ennetav löök 6.2. Tora! Tora! Tora! 7. Midway...............................................................................
juuni 1940 Compiegne'i metsas. Saksamaa tahtis veel vallutada Suurbritanniat ja pidevalt tehti õhurünnakuid Inglismaa linnadele. Hitler üritas valmistada meredessanti Suurbritanniasse, kuid see plaan kukkus läbi, sest seda ei suudetud organiseerida. Toimusid küll ägedad lahingud Põhja- Aafrikas Suurbritannia asumaadel, kuid britid jäid endiselt peale. 4. Miks alustas Hitler sõda NSVL vastu ja kuidas arenes sõjategevus idarindel 1941-1943? (Leningradi blokaad, Moskva lahing, Stalingradi lahing) Molotovi-Ribbentropi paktiga lubasid NSVL ja Saksamaa teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata, kuid kumbki riik ei plaaninud seda plaani täita ja mõlemal oli plaanis teist rünnata, aga Saksamaa jõudis oma liitlastega ette ja tungis 22, juunil 1941 NSVL aladele. Saksamaa okupeeris Baltimaad ja jõudis välja Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid Hitleri vägedel ei õnnestunud. 1941
tähtsamaid linnade rajoone. 1962 toodigi raketid kuubale ja selle peale USA kuulutas välja riigi suhtes maj.blokaadi. Suhted USA ja Nliidu vahel teravnesid. NL lubas ka kogu Kuuba suhkru ära osta, nii et teotada sealset reziimi. Konflikti ajal räägiti taas tuumasõja võimalikkusest. Rahva survel 1962 kohtusid 2 suurriigi liidrid Kennedy ja Hrustsov ja leppisid edaspidise suhtes: NSVL viib oma raketid Kuubalt ära kui USA ei sekku Kuuba kommunismi rajamisse; seati sisse telefoni otseside Moskva ja Washingtoni vahel, NSVL jätkas Kuuba suhkru eksporti kuni Gorbatsovi ajani, kes katkestas selle mõttetu tehingu, oli NL-le kahjulik.;sõlmiti I tuumarelva katsetusi piirav leping 1963 aastal. Berliini kriis 1961 ehitati Berliini müür, Põhjused: SLV (lääne-skm) ei tunnustanud SDVd iseseisva riigina, mis häiris NSVLi); SDVst põgeneti pidevalt Lääne-Berliini (üle miljoni); SDVd kimbutas tööjõupuudus (puudus positiivne iive); NSVL püüdis endiselt liita idatsooniga lääne-
Esimene nõukogude aasta ja ajavahemik 1944. aasta sügisest kuni 1953. aastani on Eesti ajaloos oluliseks perioodiks, mida kokkuvõtlikult iseloomustavad iseseisvusaegse riikluse lammutamine ning nõukogude võimustruktuuri ülesehitamine, uue ametnikkonna kujundamine, relvastatud vastupanu mahasurumine, laiaulatuslikud repressioonid, nõukoguliku majandusmudeli juurutamine, ühiskonna vaimuelu nõukodustamine ja Moskva kontrollimehhanismide väljakujundamine ning kehtestamine. Antud kogumiku üldine eesmärk on vähemalt osaliselt täita ülalloetud lünki ning kaasa aidata aastatel 1940 1953 toimunud sündmuste uurimisele ja lahtimõtestamisele. Üheks keskseks mõisteks on ,,sovetiseerimine", mis sobib Eestis pärast 1940. aasta juunipööret ning sõjajärgsetel aastatel toimunud muutuste kirjeldamiseks. ,,Sovetiseerimise" mõistest Olaf Mertelsmann
Peale nimetatute on olemas teisigi õigeusu kirikuid, mis kõik üksteist tunnustavad. Samas näiteks Rooma Katoliku Kirikut või erinevaid protestantlikke kirikuid õigeusu kirikud tõeliste kirikute hulka ei loe. (Enn Auksmann 2002) 5 3.ÕIGEUSK EESTIS Eestis hakkas õigeusk laiemalt levima 1840. aastail (usuvahetusliikumine) Vene riigivõimu vahetul kehutusel ja toetusel, kogudused olid Moskva patriarhaadi alluvuses; 1917 moodustati neist piiskopkond, 1920 sai õigeusu kirik Eestis autonoomseks, 1923 lahkuti Moskva alluvusest, 1923–44 oli Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) oikumeenilise patriarhi alluvuses. 1945 allutati õigeusu kogudused sunniviisil ja kanoonilist korda eirates taas Moskvale – Vene Õigeusu Kiriku Eesti ja Tallinna piiskopkonnana. EAÕK jätkas tegevust paguluses. 1993–96 taastas EAÕK oma tegevuse ja eraldus Moskva alluvuses tegutsevatest kogudustest
iseseisvuse tagasi andmist Teisitimõtlejad aga vallandati, saadeti riigist välja või vangilaagritesse; suleti vaimuhaiglasse. 40 Kiri Pärast 1980. aastal septembris toimunud meeleavaldusi kirjutasid 40 tuntut haritlast (Eesotsas Jaan Kaplinski, Marju Lauristin ja Paul-Erik Rummo) avaliku kirja Moskva ja Eesti ajalehtedele „Rahvahääl“ ning „Sovetskaja Estonija“. Kirjaga juhiti tähelepanu o Eesti kultuuri ja keele ahistamisele o venestamise negatiivsele tagajärjele o lahendamata sotsiaalmajanduslikele probleemidele Autoreid aga tabas tagasikiusamine.
algas 1. septembril 1939 Teine maailmasõda, kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda SaksamaaPoola sõjaks. Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembril nagu vastavalt lepingule pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõja vallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis, mis oligi Moskva poliitika eesmärk. Ida-Eur riigid jaotusid: Leedu, Ida-Preisimaa ja Lääne-Poola said Sks mõjusfääri; Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia + varem vallutatud Valgevene ja Ukraina alad. II ms algus: · II ms algas kalleletungiga Poolale 1. sept 1939. Lääne suunast alustas pealetungi Sks (1. sept), ida suunast NL (17. sept). Selline oli MRP ette nähtud rünnakuplaan. Sõjategevus lõppes 6. okt 1939, mil Poola riik lakkas eksisteerimast.
Sümfoonilised süidid: ,,seherezade"; klaverikontsert, kammermuusika ja romansid. Pjotr Tsaikovski Sündis metallurgia tööstuslinnas Votkinsis, tehnilise haritlase perekonnas. Kultuuri huvilises kodus musitseeriti palju, õppis Peterburi õigusteaduskoolis. Töötas mõnda aega riigiametnikuna. Võttis kõrvalt klaveritunde. Lõpetas Peterburi konservatooriumis kompositsiooni klassi. Töötas harmooni õppejõuna. Moskva konserv. kannab praegugi Tsaikovski nime. Imetles Mozarti loomingut. Oli abielus. Kriis tabab kuna ei huvitu naisest, ei taha oma perele probleeme, lahutab ja suur jälg tema loomingusse. Läheb Euroopasse turneele, dirigeerib oma teoseid. Saab Cambridge audoktoriks. Tunneb, et tal pole kedagi. Läheb elama Moskva külje alla, jäi paikseks. Looming: Vene klassikalise sümfoonia rajaja. Kirjutab teosed enda läbielamiste põhjal, milles on palju traagikat. Tähtsamad teosed
(SRÜ). Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Gorbatsov teatas, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. Järjest hakkasid kommunistlikud reziimid langema, esimesena Poolas. 1989 algasid suuremad rahutused ka Ida-Saksamaal, mis lõppesid 9nov 1989 Berliini müüri lammutamisega. 1990 ühinesid Ida- ja Lääne-Saksamaa. Eesti algul arvati, et uuenduspoliitika vaibub peagi, kuni 1986 avalikustati Moskva kavad fosforiidikaevanduste rajamiseks. See tekitas ühiskonnas protesti ja rahvas tunnetas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu. 1987 loodi Eesti esimene poliitiline ühendus MRP-AEG. Moskvale see küll ei meeldinud, aga nad ei saanud midagi teha ka. Loodi ka veel Eesti Muinsuskaitse Selts, mis oli esimene demokraatlikel põhimõtetel toetuv massiorganistatsioon. 1988 aprillis loodi Eesti Rahvarinne. 1988 Laulev revolutsioon. Kevadel muutus kriitika võimuloleva Eesti NSV juhtkonna vastu
Fakte: Asutamise 1891 aasta: Kloostri Vasknarva prohvet Eeliase kirik (1873.a.) erakla: Pühakojad: Jumalaema Uinumise peakirik (1910), iglase Siimeoni ja naisprohvet Anna kirik (1895), Radonezi vaga Sergi kirik (1895), Püha piiskop Nikolause ja vaga Arseniuse Suure kirik kalmistul (1885), Ristija Johannese ja Tartu preestermärter Issidori kirik (1990), Moskva metropoliit Aleksiuse ja märter Varvara kirik (1986). Austatud Jumalaema Uinumise ikoon, Pühtitsa Jumalaema ikoon, püha ülempiiskop ikoonid: Nikolause ikoon, suurmärter Varvara ikoon säilmetükikesega, keiser Peeter I-le kuulunud kaasaskantav pühakuju Päästja ikoon, Vladimiri ja Tsernigovi Jumalaema ikoonid, suurmärter Panteleimoni ikoon jt.
Välispoliitika 1920.-1930. aastatel Eesti tunnustamine. Olles huvitatud Saksamaa kiirest purustamisest, suhtus Antant Eesti taotlustesse heatahtlikult ning 1918.a. mais tunnustas nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa valitsus Eestit de facto. Pariisi rahukonverentsi- 1919.a. jaanuarist kuni 1920.a jaanuarini kestis. Eestis toetati vaid niivõrd, kuivõrd seda loeti vajalikuks enamluse kukutamise eest peetava võitluse kergendamiseks; iseseisvuse juriidilisest tunnustamisest hoiduti. Jaan Poska soovitas otsida uusi lahendusi. Sõja lõpetamine Nõukogude Venemaaga. 2.veebruaril 1920.a kirjutati alla tartu rahuleping. Soome Vabariigilt 1920.a alguses saadud tunnustamine de jure. Murrang Lääneriikide senises poliitikas saabus 1921.a. jaanuari teisel poolel, mil Balti riike tunnustas Antanti Ülemnõukogu. Suve jooksul tunnustamine de jure enamikult Euroopa riikidelt. Eesti ohustatus. Välispoliitika ülesannete lahendamine ja julgeoleku kindlustamine. ...
Prantsusmaast, Kreeka, Jugoslaavia. Kolmikpakt:Saksamaa, Jaapan, Itaalia. 1940 sügisel Berliinis, kohustas liitlasi üksteist sõjaliselt aitama. NSV vs Saksamaa:22 juuli 1941 Venemaal nim. suureks isamaasõjaks. Saksa väed jõudsid Moskva alla, kust sundisid venelased taganema. Hõivati ka suurem osa Venemaa vallutustest (nt. baltiriigid). Barbossa plaan: 1940. Saksamaal välja töötatud välksõjaplaani koondnimi. Plaani mõte seisnes kolme joone saavutamises - vallutada ära Moskva, Leningrad ja Venemaa tööstussüda - sõebassein.Venelased said sellest teada ja plaan kukkus läbi. Jaapan ründab USA-d:7. dets.1941 Pearl Harboris Hawaii saarestikus kuulutati USA-le sõda. Atlandi Harta-1941 augustis kirjutasid USA ja Suurbritannia alla hartale milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjalise maailmakorralduse põhimõtted. Kaasati ka NSV, kuna ka tema oli nüüd Saksamaa vastane. Hitleri-vastane koalitsioon.
Keisrit valisid seitse tähtsamat maaisandat ehk kuurvürsti (3 piiskoppi, 4 suurfeodaali). Keisritel oli erinevate aadlisuguvõsade käes, enamasti kasutati seda isiklikue pärusvalduste laiendamiseks. Ida-Euroopa Mongoli-tatari khaan Batu-khaan vallutas enamuse Vene vürstiriikidest (va Novgorod). 1240 algas Venemaal nn tatari ike. Kuldhordi khaaniriik. Lubasid vürstidele autonoomiat ja õigeusu kirikut kuid nõudsid andamit ja valitsemiseks volikirja (jarlõkki). Selle keskel tugevnes Moskva vürstiriik. Kulikovo lahingus 1380 võidavad nad Kuldhordi vägesid, kuid lõplikku vabanemist ei saavutata. Samal ajal tugevneb Leedu vürstiriik. Leedu suurvürst Jogaila võttis vastu ristiusu ja abiellus Poola kuninganna Jdwigaga. Kujunes välja Leedu-Poola personaalunioon, st kahte naaberriiki valitses sama kuningas. Leedu territoorium ulatus Läänemerest Musta mereni. Kaart 192. Ka Moskva vürstiriik tugevneb. Ivan III vallutab Novgorodi ja Pihkvamaa.
Mis olid Liivi sõja põhjused?Venemaa huvi eesti sadamate ja kauba linnade vastu. Venemaa poolt välja mõeldud tartu maks. Liiviorduriigi osalemine Vene- vastases majandusembaras. Kuidas hinnata Moskva suurvürstiriigi olukorda ja suhteid Liivimaaga enne sõda? Arutle.kohati heaks sest see pani aluse eestlaste vaimu kujundanud luterluse võidukäigule,rahvahariduse ja eesti kirjakeele arengule ,majanduse ja sotsiaalse olukorra vähenemine.rahvahariduse ja eesti kirjakeele arengule,majanduse ja sotsiaalse olukorra vähenemine. Ivan IV Julm? Esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks. Julmemaid valitsejaid ajaloos Hertsog Magnus?Teda on sageli peetud 16
EESTI NSV. 1. Täida lüngad. ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva antud juhtnööridest . Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset vöimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. 2. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino
,,Maailm 20.sajandi lõpul ja 21.sajandi algul - lootused ja hirmud." Ajaloo arutlus 1890.aastate lõpul ja 1990.algul ei olnud Venemaa võim Euroopamastaabis enam nii roosiline. Seoses Nõukogude Liidu sisekriisi süvenemisega nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatsov arvas, et edasine sekkumine riikide siseasjadesse ning piiramine nende suveräänsust, ei tule enam kõne alla. 1990. Aastatel viidi Nõukogude liidu väed kõikidest Ida- Euroopa riikidest välja. Kommunistlikud reziimid ei rahuldanud enam ühiskonna vajadusi. Majandus langes, kaupade vahetamine ei toiminud ning inimesed tundsid elementaarsetest kaupadest puudust. Toimusid massiliikumised ning rahva toetusel tõusid esile uued juhid.
Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24. juuli ülestõus Saaremaal • 1344 sakslased Saaremaal • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi • 1481 Moskva rüüsteretk • 1492 Ivangorod • 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis • 1502 Smolina lahing • 1503 vaherahu Maa läänistamine • Lääniisandad – Saksamaalt – Taanist – eesti päritolu • Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu võimutäius – rüütelkonnad Talupoegade olukord 13.- 14. saj • keelati väliskaubandus • naturaalandam – kümnis
Tallinna lennujaama hoonet hakati ehitama aastal 1932. 20. septembril 1936 avati osaliselt valminud lennurajad. Algselt olid lennurajad umbes 40 meetrit laiad ja 300 m pikad ning moodustasid kolmnurga. 22. juulil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle vene lennuväele. Nõukoguse ajal, 1945-1989, sai Tallinna lennujaamast lennata ainult NSV Liitu. 1962. aastal väljus Tallinnast esimine reis reaktiivlennukiga. 1970ndate lõpus valmis Moskva olümpiamängude Tallinnas toimuva purjeregati tõttu uus terminalihoone ning pikendatud lennurada. Vaatamata sihtkohtade piirangutele oli lennujaamas palju reisijaid. Vana terminal, kasutusel 1954-1980 Tallinna lennujaama lennurada 08/26 Esimene kaubaterminal valmis 1998. aasta märtsis. Reisijate terminal uuendati täielikult 1999. aastal, sellega kasvas lennujaama reisijate läbilaskevõime 1,4 miljoni reisijani aastas.
Vabastati ametist 1950. Johannes Käbin Oli kuulekas Mosva suunist täitja, kuid mitte ka Eesti äärmuslik venestaja. Ta ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samas arvestades ka Eesti NSV eripäradega. Ta suutis muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. Aastatel seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoht. Vabastati ametikohast 1978. Karl Vaino Üdini Moskva meelne ning peaaegu umbkeelne, tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 2. Millised on käsumajandusele iseloomulikud tunnused? Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toot otsustab poliitiline võim ehk poliitilisel võimul on täielik kontroll majanduse üle. Veendumus, et majandust saab määruste ja seaduse jõul muuta. 3. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti majanduses N okupatsiooni ajal 1940-1950?
Vastus: Ma tulin oma pojapoja, teie jooksupoisi pärast. Palun lubage tal minuga töölt varem ära tulla. Me läheme jalgpallivõistlusele karikavõistluste finaalmänguga. Kuid teie pojapoeg sai täna vaba päeva seoses teie oma vanaisa matustega. Vastus. Kuid teie pojapoeg sai täna vaba päeva seoses teie, oma vanaisa matustega. Grusiinlase paksu rahakotiga mehe ammune soov viis ta Punasele väljakule. Kahjuks oli mausoleum Moskva tähtsaim vaatamisväärsus sel päeval kinni. Vastus: Grusiinlase, paksu rahakotiga mehe ammune soov viis ta Punasele väljakule. Kahjuks oli mausoleum, Moskva tähtsaim vaatamisväärsus, sel päeval kinni. Seltsimees tahan Leninit näha. Vastus: Seltsimees, tahan Leninit näha. Mausoleum on suletud mu härra. Grusiinlane pistab tunnimehe taskusse kaks 100-dollarilist. Selle peale lõi tunnimees alati teenistusvalmis võimuesindaja kulpi. Vastus: Mausoleum on suletud, mu härra
Liivi sõda 1558-83 Liivi sõda on pigem üldnimetus, pigem on tegu 25 a pikkuse sõdade perioodiga, mille kestel leidsid aset erinevad sõjad. Välispoliitiliselt oli Vana-Liivimaa olukord 16.saj halvenenud, sest naaberriigid tugevnesid, aga samal ajal Vana-Liivimaa oli ikka killustunud. Vana-Liivimaad taheti saada, sest siit läks läbi kaubateeVm-Lä-Eu, mis tõi tulu. Sõja vallandajaks saab pidada Venemaad. Moskva vürstiriik oli teised riigid endaga liitnud. 16.saj alguses oli Vana-Liivimaa ja Moskva vahel sõlmitud vaherahu. Rahu käidi perioodiliselt piekndamas. 1554.a läks Vana- Liivima delegatsioon uuesti Moskvasse, et seda rahu pikendada. Moskva esitas terve rea nõudmisi, mis tingimustel ta on nõus rahu pikendama. Kõige olulisem, mida nõuti, on Tartu maks- nõuti, et Tartu piiskopkonna iga meeshinge pealt makstaks 1 hõbemark aastas. Mitte
Neil polnud uusi ideid. Nt Leonid Brežnev, Juri Andropov, Konstantin Tšerneko. (Surid kõik (v.a Brežnev) kiiresti peale ametisse tulekut.) Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. V:Nikolai Karotamm-oli kohe peale sõda, püüdis natuke arvestada kohalike liiduvabariigi vajadustega aga see ei meeldinud Moskvale ning ta kukutati. (1944-1950) Johannes Käbin-kuulekas Moskva käskude täitja, ta polnud äärmuslik venestaja. Käbin ajas laveerimispoliitikat, püüdis hoida tasakaalu, ta elas üle nii stalinismi, sulaaja ja seisaku. (1950-1978) Karl Vaino-Venemaa eestlane, ei osanud pmst üldse eesti keelt, st oli Moskva jaoks ideaalne kandidaat, et algavale venetuslainele hoogu juurde anda). (1978-1988) 1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel
Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Sig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa-
Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Šig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa-
· Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut. · Aleksander Nevski Novgorodi vürst. Juhtis vägesid Jäälahingus, Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja Saksa ordude vägede vastu. · Valdemar II 1202 Taani kuningas. Korraldas sõjakäiku Saaremaale, Preisimaale. Läks appi Albertile ja Mõõgavendade ordule Eestimaa vallutamisel. · Ivan III Moskva suurvürst. Tõusid Venemaa vürstiriikide seas tugevaimaks. Sõdis Novgorodiga ja võitis. Liitis selle Moskva Suurvürstiriigiga. Üritas vallutada ka Liivimaa, kuid sai lüüa won Plettenbergi käest. EESTI VARAUUSAEG 1558-1796 · Balthasar Russow- oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Kirjutas ,, Liivimaa kroonitat" · Andreas Virginus- usuteadlane, ning alates 1658. aastast Eestimaa piiskop
aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Prooviti elavndada vaeste riikide majandust, et pärssida kommunismi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. USA käis välja 13 miljardit dollarit. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka Tsehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida. 1948 asutati Pariisis plaani ellu viimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisetsioon. Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise
sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar e välisministeeriumi juht. Omaette küsimus on seotud selle välisasjade komissariaadi loomisega - aeg, kui suur sõda veel käis ja täiesti ootamatult nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt Moskvas võeti 1944. a vastu, et luuakse liiduvabariiklikud välisasjade rahvakomissarid. Selle Moskva kursi muutuse taga oli tollane rahvusvaheline olukord - aeg, kui hakati kõnelema sellest, mis saab pärast sõda. Üheks oluliseks suunas see, et hakati ette valmistama rahvusvahelise organistatsiooni loomist, mis saab hiljem nime ÜRO. 1943. aasta lõpul ja 44. aasta algul polnud kindel, kuidas see rahvusvaheline organisatsioon toimima hakkas, NSV Liidu eesmärk suruda kõik vabariigid rahvusvahelise organistatsiooni liikmeks, see oleks andnud kokku 17 häält NSV Liidule
Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku seadma uut eesti valitsust. Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. 21 juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, nõudsid kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Võeti üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. 21 juuni õhtul andis toimuvast sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist luuletaja
tegid järeleandmisi. 1935 tehti kokkulepe, millega lubati Saksamaal luua laevastik ning Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri, 1938 sai Austria Saksamaa osaks ning peale seda 1939 aastal Tsehhoslovakkia, Saksamaa liitis endaga ka Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa tahtsid luua Saksamaa-vastase sõja-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim Molotov von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Molotovi-Ribbentropi pakt. MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa:
360 000 ajakirja. Suur osa tiraasist müüdi sotsialismiriikides, näiteks Bulgaarias.Siluetti tunti isegi Kuubal. Seal kõik õmblesid endale ise ja ega lõikelehe puhul olegi tähtis, mis keeles ajakiri on. Moskva püüdia ka tiraasi tagasi hoida nii, et fondidest ei antud piisavalt paberit ajakirja väljastamiseks. See oli raske! Kui õnnestus välja ajada kriitpaberit kaane jaoks, oli see suur asi! Teine põhjus miks Moskva hoidis tiraasi tagasi oli liidu pealinna surnaal Modõl, mis pidi olema kõige suurema trükiarvuga ajakiri. Kangastega polnud nii raske kui paberiga, ehkki ka neid hankida oli paras vaev: joosta mööda hulgibaase ja riidevabrikuid ning väga palju ka Venemaal. Et Nõukogude Naine oli pigem kesksoost töölisele, täitis Siluett ka naisteajakirja kohta. Sealt võis leida alati huvipakkuvaid rubriike nagu ,,Moeleksikon", ,,Kostüümi ajalugu", ,,Silueti kirjakast" ja ,,Kogu maailmast"
referaat Venemaa ja slaavi riigid Slaavi riigid on: Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Poola, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ukraina, Valgevene ja Venemaa. Sarnasused: Nende keel ja kultuur on sarnased. Kõik nad asuvad Venemaa külje all. Venemaa rahvastiku tihedus on 8,5 inimest/km² (kohta). Venemaa pindala on 17 075 200 km². Venemaa president on Dmitri Medvedev. Venemaa pealinn on Moskva. Rahva arv on Venemaa Statistikaameti juuli 2007 andmetel 141,3 miljonit inimest. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon = 2,2 Vene rubla). Venemaa usund on vene õigeusk. Venemaa suurim järv on Baikal 31 500 km² ja pikim jõgi on Leena 4400 km. Peamine väljaveokaup on nafta ja sisseveokaubad on masinad ja seadmed. Keeled ja rahvused: Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust ja seega räägitakse valdavalt ikka vene keelt ja palju kohalikke keeli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
