uhkeldati rikkusega, harmoonia, pildieitajate ja pildirüüstajate konfliktid fassaadi ainsad kaunistused liseenid, vanarooma arhitektuurist kuppel ja nendega koos viklite kasutamine Hagia Sofia kirik tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks Bütsantsi tsentraalehitised: kuppel ja vb lisaks ka kõrvalkuplid (Veneetsia Püha Markuse kirik ) skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1.saj Caesar kuni frankide sisserändeni 5.-8. saj 8.-10.saj Keldi-Gallia killustatud 80 (civitas) piirkonda belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid ... hõimu juhtisid druiidid (keldi usu preestrid)
Kirikud on ehitatud ladina ristile. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Kampanell- kirikust eraldi seisev torn, tuntuim on Pisa kampanell. 2. Skulptuur: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. 3. Maal: Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. Bütsants ja Vanavene: 395. a jaotati Rooma kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma e. Bütsants. 1
kui 1000 liiki kalu, mereloomi ja koralle. Seda peetakse maailma peamiseks sukeldumis piirkonnaks, mis hõlmab lisaks rannikumadalikele ka erinevaid veealuseid kooslusi. Püha Katariina klooster ehitati 552. a ning kui leiti 300a hiljem pühalikud säilmed, pühendati kirik talle. Püha Katariina klooster on kaua aega olnud väga rikas ja mõjuvõimas. Kõige suurem vaatamisväärsus on aga apsiidi lage ehtivad 6. saj pärit mosaiigid. Püha Katariina surnukeha lamab marmor sakrofaagis, mille reljeefid on pärit 18. sajandist. 13 Söök Egiptuses on väljakujunenud erakordselt lai rahvusköökide valik, et rahuldada külastajatehulga vajadusi. Need restoranid asuvad peamiselt turismi linnade ja pealinna suurtes hotellides. Mõnes hotellis on 56
Kirikud on ehitatud ladina ristile. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Kampanell- kirikust eraldi seisev torn, tuntuim on Pisa kampanell. 2. Skulptuur: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. 3. Maal: Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. Bütsants ja Vanavene: 395. a jaotati Rooma kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma e. Bütsants. 1
Hiljem kui ristiusk ametlikuks usuks sai, hakati kirikuid rajama. Eeskujuks äri ja kohtuhooned basiilikad. Piklik hoone, paigutatud suunaga läänest itta. Sissekäik läänepool, altar idas. Löövid jagasid kiriku osadeks ning kõige olulisem basiilika tunnus valgmik, aknad. Võeti kasutrusele sümboolika, mis kandus üle kogu kritlikku kunsti.sümbolid: jeesus kannab lambatalle, peetrus hukkamisel, võtmega mees, püha vaim- tuvi. Kirikud lihtsad ja kaunistusteks seinamaalid ja mosaiigid. Inimesed piltidel pühalikud ja tõsised, alati rõivastatud. Maalikunstis olulisel kohal raamatumaal, kuna käsikirjalised, kirj pärgamentidele, maalitri kaunistused , kutsuti miniatuurideks. Bütsantsi ja vana vene kunst 395 a rooma impeerium jaguneb ida ja lääne roomaks. Lääne rooma lõpuga algas keskaeg. Ida rooma tuntud bütsantsi nime all. Algul bütsantsi riigikeeleks ladina keel, kuid kreeka keelele üleminek tõi ka kreeka kultuuri lähemale
Igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust, teda sümboliseeris ka kala, lootust - ankur, surematust - paabulind, Püha Vaimu- tuvi jne. Sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene - nn. palvetaja. Mosaiik Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid -värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. · Bütsantsi kunst: arhitektuur, maali- ja mosaiigikunst. Arhitektuur
muutuvad populaarseteks termed. Terme ja kümblusasutusi tuleb eristada, kuna termed tulevad kasutusse alles keisririigi ajajärgul. Vannid on varasemad, kui ilmuvad alles 3 saj ekr. Termid.Kümblusasutusi ei tohiks segi ajada termidega, kuna termid on pigem suured vaba aja veetmise kompleksid. Sissepääs on tasuta ning kodanik veedab siin keskmiselt kaks tundi päevas. Dekoratsioonid on hiilgavad, põrdandal marmor ja mosaiigid, värvilistest klaasidest vitraazid, kullaga kaetud võlvid. Ehitise keskpaiga võtavad enda alla traditsiooniliste kümblusasutuste erinevad osad- riietusruumid, soojad ja külmad ruumis, aurusaunad, leiliruumis. Samuti asus seal raamatukogu, aiad, võimlemistoad. 4) Roomlaste toitumisharjumused Roomlased söövad 3 päevaplaani paika panevat einet, kuid neist tõeliselt tähtis on vaid üks. Koos päikesetõusuga haaravad nad jentaculum´i (natuke veini sisse kastetud leiba, müned
pääseb taevariiki. · Kuulsaim teos "Jumalariigist" inimesed peavad valima maise ja taevase jumalariigi vahel. · Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus. c. Kirikuarhitektuur: · Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt tähelepanu lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. · Eeskujuks võeti basiilika tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone. · Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena. · Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas.
Bütsantsis kasutati harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika rohkesti muna emaili, mis oli püsiv ja tehtud ikoonid on alles võeti eranditult alati Piiblist. tänapäevani. Seda müüdi ka teistesse maadesse. ARHITEKTUUR Bütsantsi kunsti varaseimate näidete hulgas on Itaalias Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus Ravennas asuva San Vitale kiriku mosaiigid. jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli Kirikus oli peamiseks kujundiks altari kohal Kristus ja tema kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel kõrval inglid ning annetajad. Kirikud olid väga säravad, palju põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi kasutati kulda ja tehti mosaiike. esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Karolingide kunst
Haridus ja vaimuelu- · Algkool 2-3 aastat lugemine, kirjutamine, kirikulaul, arvutamine (numbreid tähistasid tähed) · Keskkool 6-7 aastat grammatika, retoorika, matemaatika, füüsika · Ülikool/ kõrgem õppeasutus - Konstantinoopolis riigikool aastal 425 + vaimulikud kõrgemad õppeasutused Kirjandus- hagiograafiad (pühakute elulood) Kunst- dekoratiivsus ja pidulikkus ning värvi. Idamaade mõju- mosaiigid (ikonoduulid ja klastid!) Kuppelkirikud- Haigia Sophia katedraal Frangi riik Erinevad hõimud- ripuaari frangid (kaldaäärsed frangid) ja saali frangid (mereäärsed frangid) Põhiperioodid: · iseseisev keltide Gallia: kuni 1. saj. eKr (Caesari vallutusteni) · Rooma-Gallia:1. saj. II pool 3. saj. · Merovingide Gallia: 5.-8. saj · Karolingide Gallia: 8.-10. Saj Merovingide Gallia- Chlodovech I (Clovis I) 466/481-511
· Apollionarus oli Ravenna kaitsepühak · Selle kiriku juures on omapärane suur kellatorn kampaniil, mis ehitatakse eraldi kiriku kõrvale · Ravennas on ka väike tsentraalehitisena rajatud San Vitale kirik · Ka temal on kampaniil ning see on ehitatud kaheksanurksena · San Vitale kirik on kuulus oma suurte värviliste mosaiikide pooles · Mosaiik värvilistest kividest või klaasitükkidest moodustatud kunstiteos · Kaugelt meenutavad mosaiigid maale · Mosaiikidega on enamasti kaunistatud põrandaid, kuid ka seinu · Mosaiigid tekivad juba hellenistlikul ajastul Kreekas · Eriti populaarsed olid need Bütsantsis · Seinamosaiike on Bütsantsis aga vähe · San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega keiser Justinianus õukondlastega · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6
10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma. Martin Luther jättis ära teise käsu (elusa kujutamine), sest see ei olnud enam reaalne, ja tegi viimase käsu pooleks. Juudid ei kujutanud üldse, neil oli ainult ornament. Araablastel on see veidi leebem, 16 saj. miniatuurmaalid. 9. Siinai mägi e Hoorebi mägi Katariina kloostrikompleks. Justinianus I Õiglane laseb ehitada. Bütsants. 6. saj. Mosaiigid hävitamata. Inglid tõid siia Katarina surnukeha. See on kristlik kirik. Reliikviad on Katariina käsi ja pealuu. Tegev kloostrikompleks. Põlev põõsas. Diktamnus. Eeterlikud aurud. Jumal ütleb Moosesele, et ta tooks oma rahva Egiptusest välja, varustab ta uskmatute vastu võluväega. Siin on põleva põõsa kabel. Mooses saab siin ka käsulauad. Siin on ka araablaste pühamu. Mingi kabel või asi. 10. Ester Ester oli juuditar, kellest sai Pärsia kuninganna
Tõsiusklikud moslemid arvavad, et kohtumõistmise päeval tõmmatakse Kaljukirikust Õlimäele hobusejõhv, kõik surnud peavad seda mööda käima ja patused kukuvad alla. Moslemite pärimuse järgi tõusis Muhamed kaljult taevasse oma ,,öisel rännakul". Kaljukirikus hoitakse juuksekarva, mis kuuluvat Muhamedile. Arhitektuuris esineb varakristlikke mõjusid. 34 m kõrgune kuppel olevat olnud alg selt kullast, sümboliseerib püha kaljut, mida ta varjab. Interjööris mustrilised mosaiigid. LALIBELA 11 graniidist kaljukirikut Etioopia 1200 m.a.j. Etioopia ajalugu on sama vana kui Egiptuse oma. Ajalugu on seotud kristlusega. Euroopa misjonärid avastasid Lalibela alles 19. saj. Püha Jüri kirik (Bet Giorgis) väljauuristatud sisemusega ja lameda katusega kreeka risti kujuline kirik pärineb 13.-14. saj. Ja on kasutusel tänini. Esmalt raiuti sügavad kraavid kaljusse ja eraldati graniidiplokk muust mäe osast. Sajandeid olid elanikeks preestrid ja mungad
Bütsantsi kunst ongi sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist. Bütsantsi kunsti õitseajaks oli keiser Justinianus I valitsemisaeg 6. sajandil. Siis valmiski Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik, mis on bütsantsi kunsti suurim saavutus. Esmakordselt kaeti kupliga (läbimõõt 32 m) suur nelinurkne ruum (varem osati kupleid ehitada üksnes ümarruumidele). Et minna nelinurgalt üle ringile, võeti kasutusele kumerad kividest laotud kolmnurgad. Kiriku seinu katsid uhked mosaiigid. Kui Konstantinoopoli vallutasid türklased ja kirikust sai türklaste mosee, kaeti mosaiigid kinni ja hoonele lisati kõrged ringrõduga tornid minaretid. Ometi on see kirik ka tänapäeval üks suurimaid euroopa kunsti vaatamisväärsusi. Enamasti olid bütsantsi kirikud tsentraalehitised, s.t. ümmargused või hulknurksed ehitised, mille keskosas oli kuppel. Kõige tavalisem tsentraalehitis oli ristkuppelkirik. Selle
kõikidele planeedinimedaga jumalatele pühendatud ümmarguse põhiplaaniga Panteon. Välisilmes on sissekäik sarnane Kreeka templitega ja selle taga asub silinder, mida katab kuppel, kus on ülal valgustandev ava okulus. Rooma skulptuur on realistlik. Kreeka ideaalitaotlus on asendunud isikupära rõhutamisega, kuigi kreeklasi jäljendatakse palju. Maalikunstist annavad aimu Pompejist ja teistest Vesuuvi tuha alt välja kaevatud linnadest leitud hoonete seinamaalid ja mosaiigid põrandatel. Maalidel on olustikke, mütoloogiat, maastikke ja natüürmorte, loomi, linde jne. Oluline on, et maaliti ruumiliselt ja varjudega. Maaliti pettekujutisi, uksi ja aknaid ja vaateid aknast jms. Rooma riik nõrgeneb võimu jagamisega ja kultuur hääbub. Varakristlik kunst Rooma riigis levinud ristiusu levitajad olid taga kiusatud. Nad tegutsesid salaja maa-alustes käikudes ja koobastes katakombides, mille laed ja seinad olid kaetud sümbolite abil maalitud piibliainestikuga
3.4 Mänguasjade liigitus kasvatusliku otstarbe järgi Mänguasi peab täitma üht või mitut kasvatuslikku otstarvet. Mänguasi on seda väärtuslikum, mida rohkem ta pakub mänguvõimalusi. Mänguasju võib liigitada: · ainestikulised mänguasjad meenutamaks meid ümbritsevat keskkonda. Need on nukud, loomad, autod jms. · didaktilised õpetuslikud mänguasjad arendamaks käelist ja mõttetegevust. Need on klotsid, püramiidid, legod, puzzled, mosaiigid jms. · motoorsed liikumist arendavad mänguasjad, kehalist arengut soodustavad mänguasjad. Neid on kahte tüüpi mänguasjad, millega paigallamavaid või istuvaid lapsi sõidutatakse ja mänguasjad, mida saab laps ise lükata. Need on lükatavad, tõugatavad, järelveetavad, kiikuvad jm kõndimist abistavad mänguasjad. · muusikalised mänguasjad võivad olla müratekitavad (nt. kõrinad) või muusikalist pala
objektideks) vs. Pildieitajad (ikonoklastid) nende arvates jumal ja pühad nähtused ülemeelelised ehk nähtamatud. Tekkis vastasseis, keisrid toetasid pildieitajaid, sest see nõrgestas kloostreid kus enamik kunstiteoseid valmis. 9saj keskel said pooldajad aga uuesti ülekaalu ning pühapiltide valmistamine taastati, kuid palju varasemast kunstist on hävitatud. * Varase bütsantsi kuulsad näited Ravenna kirikute mosaiigid. *Sõnum ühtaegu usuline ja poliitiline *Peamiseks kultusobjektiks keiser, kes juhtis riiki ja kirikut. *San vitale kirikus ühel seinal justinanus ja tema vastas keisrinna Theodora oma õukondlaste keskel. * Figuurid saledad, pikaks venitatud, riided ei luba aimata kehavorme, väikesed näod, suured silmad, asetatud tihedasse ritta, näib nagu hõljuksid nad tühjuses, mitte ei seisa maapinnal.
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest D...
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
· Planeetide nimetused - rooma jumalate järgi. · Tähtede heledus - tähistatakse kreeka tähtedega. · Tähtkujude ja tähtede nimed - kreeka mütoloogia. · Rooma numbrid. · Kirjandus teoste peamised süzeed. 16 5. ANTIIK KUNSTITEOSED. 1. Skulptuurid. · Hagesandoras "Milo Venus" · Myron "Kettaheitja" · Polykleitos "Odakandja" · Phedias: Zeusi kuju Olympias, Athena kuju Akropolis. 2. Mosaiigid. Rooma majade põrandatel. 3. Seinamaalid. Knossose palees, Pompeis ja teiste Rooma linnade seintel. 4. Tarbekunst: gemmid, kameed, mündid. 5. Keraamika: amforad, terrakota kujud, vaasimaalid. 6. Ehitised: Pantheon, Parthenon, Pragamoni altar, Triumfi kaared, sillad, Colosseum, akveduktid. 7. Kõnekunst: Demosthenese ja Cicero kõned; retoorika ja oraatorlus. 8. Filosoofia: Thales, Pythagoras, Sokrates, Platon, Aristoteles; poliitika, luulekunst, matemaatika, aatomi teooria. 9
poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.
1X:2A, vi väiksem ning normaalsetel emastel 2X:2A vi suurem. (mees)Soo määrab X-liiteline kromosoom <= 0,5 puhul on ta alla surutud. Interseksid - mlemate sootunnustega isendid. Antud juhul 2X:3A ja 3X:4A, suhe jääbi 1 ja 0,5 vahele. 38. Soo määramine teistel loomadel (v.a. inimene ja äädikakärbes). On olemas veel kolm voimalust soo maaramiseks: Naissoo: XY-XX-X0 ja meessoo: XX-X0-XX vastavalt. Esimene variant on iseloomulik lindudeks. 39. Mis on geneetilised mosaiigid ja günandromorfid? Geneetilised mosaiigid - nähtus, kus osades keharakkudes on inaktiveeritud isapoolne X- kromosoom ja osades emapoolne X-kromosoom (umbes 1:1) Günandromorfid - organismid, kus pool kehast omab isassugutunnuseid (XY vi X0) ja teine pool emassugutunnuseid (XX) 40. Kuidas toimub X-kromosoomi inaktivatsioon? Varases embrüogeneesis seostuvad suvaliselt valitud ühe emassuguraku X-kromosoomile repressorid (inaktivatsioonitsentrisse), takistades kromosoomi inaktiveerumast.
Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.
Nii kogunes keisritele suur summa raha, mille eest nad said palgata sõdureid ja ehitada kindluseid riigi piiridele. Keiser Justinianus saatis oma väed esmalt Põhja- Aafrikasse, mille ta suutis vallutada. Edasi proovis ta vallutada Itaaliat, kuid see võitlus osutus väga raskeks aga ikkagi suutis Justinianus Itaalia endale vallutada. Keiser Justinianus rajas Konstantinoopolisse Hagia Sophia katedraali, mis oli väga võimas ja mida seestpoolt kaunistasid mosaiigid. Veel lasi keiser koostada seaduste kogu nimega "Tsiviilõiguste kogu". 6. sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lõunaslaavlase, kuid Bütsantsil õnnestus nende pealetung peatada. Suur osa slaavlastest elas Balkani poolsaarel ja slaavlased sulasid ruttu põlisrahvaga kokku. Samal ajal slaavlaste sissetungiga kaotas Bütsants langobardidele Itaalia. Araablased ründasid Bütsantsi ida poolt. 7. sajandil hakkasid nad vallutama Bütsantsi, Süüria, Egiptus ja
Üld- ja käitumisgeneetika VIII 241. Epigeneetika: tunnused moodustuvad keskkonnategurite toimel ning ilmnevad veel mitme järglaspõlvkonna vältel 242. Arenguprogramm: geneetiline programm organismi arenguks, realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjalikult järjestatud (nt sügootne kell) 243. Ühemunakaksikute teke: munarakk+sperm=viljastatud munarakkMitoos+ mõjutus=sügoodikahest jagunenud blastomeerist võibad areneda geneetiliselt identsed looted, sünnivad 3 nädalat enneaegselt 244. Sügootne kell: sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerumisega 245. Positsiooniline informatsioon: rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine, morfogeenide toime avaldub nende kontsentratsioonigradiendi kaudu, teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga a...
Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil). Suurtes basiilikates võis olla viis või enamgi löövi. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad. Lagi oli lame 8vahel kassettlagi), mõnikord aga hoopis puudus. Sellise lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalid ja eriti mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti kakslöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks väikesed erksavärvilised klaasikuubikud. Valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive, peale selle piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumusi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Kõik figuurid on rikkalikult
Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen 1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid 1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene 1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid formeeruvad iseseisvalt, valku...
Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen 1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid 1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene 1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid formeeruvad iseseisvalt, va...
kohtadesse X-kromosoomil & võimendab X-liiteliste geenide avaldumise taset 2*. Kui rakus on Sxl geeni piisavalt, takistab valkkompleksi seondumist & geenide aktiivsuse tõusu. Imetaja: Emastel 1 X kromosoomist rakkudes inaktiivses olekus. Valik juhuslik inaktiivne isalt või emalt saadud X kromosoom. Sisaldavad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke, olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid. N: kassidel, hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. 21. Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid. Kromosoomide arvu & struktuuri võimalik uurida värvides jagunevaid rakke teatavate värvidega ning vaadeldes värvunud kromosoome mikroskoobis (tsütogeneetika). Oluline meditsiinis. Mitoosikromosoomide: Enamus tsütoloogilisi uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega
taste kaks korda. Kui rakus on ka Sxl geeni produkti piisavalt, takistab see valkkompleksi seondumist ja seega ka geenide aktiivsuse tõusu. Imetajatel on emastel üks X kromosoomidest rakkudes inaktiivses olekus. Valk on juhuslik – osadel juhtudel on inaktiivne isalt päritud X, osadel aga emalt saadud X kromosoom. Seega sisaldvad nad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke, olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid. See avaldub nt kassidel ja hiirtel karva pigmentatsioonis. 21. Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid. Kromosoomide arvu ja struktuuri on võimalik uurida, värvides jagunevaid rakke teatavate värvidega ning vaadeldes värvunud kromosoome mikroskoobis. Vastavat teadusala nimetatakse tsütogeneetikaks. Enamus uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega. Rakud isoleeritakse verest – eraldatakse rakud –
Kirik muutub pikemaks, kuppel lõigatakse pooleks, selle peale tuleb veel üks kuppel. Kiriku kesklöövi pikkus on 77 m. Hea valgustus. Kupli diameeter 31,5 m. 40 akent loovad mulje, nagu kuppel hõljuks õhus. Siin on rakendatud kõiki ehituskonstruktsioone: võlvid, sambad, pillarid (kandilised sambad). 1453 türklased vallutavad Bütsantsi. Minaretid rikuvad arhitektuuri. Hagia Sophia oli Konstantinoopoli ja kogu Bütsantsi suurim kirik. Kiriku sisemust kaunistasid toredad mosaiigid. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasi segu smalti, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Värvilistest smalditükikestest laotud figuure ümbritses kuldne foon, mis tõi värvitoonid eriti esile ja lõi piduliku meeleolu. Idamaad mõjutasid Bütsantsi tugevalt. Sealt on pärit stiliseerimine (lihtsustamine). Range poos, pinnaline kujutamine. Bütsantsis pole alati usuelukeskus olnud. Vahepeal on see viidud Caravennasse. Põhiliselt kasutati ikooni, esimene tahvelmaal
valkkompleks paljudesse kohtadesse X-kromosoomil ja võimendab X-liiteliste geenide avaldumise taset 2x. Kui Sxl on olemas, siis tõkestub valkkompleksi seondumine. · Imetajatel emastel on üks X kromosoom rakkudes inaktiivne, kusjuures valik on juhuslik osadel juhtudel emalt pärinev, osadel juhtudel isalt pärinev X kromosoom. Seega sisaldavad nad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid. (Kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübis karva pigmentatsiooni mosaiiksus.) X kromosoomi pikas õlas asub X-inaktivstsiooni keskus, kust inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Inaktiivse X kromosoomi DNA on metüleeritud ja tugevalt kondenseerunud moodustav Barri kehakesi. See kinnitub tuumamembraani sisepinnale ning ta replikatsioon pole teiste kromosoomidega sünkroonne. Sugurakkudes on ta siiski reaktiveeritud. 21
Perseus – muinasjutu elemendid Thermopylai lahing – Kreeka linnriigid Themistoklese juhtimisel vs Pärsia „The 300 Spartans“ 1962 Rudolph Mate „300“ 2006 Zack Snyder „Meet the Spartans“ 2008 paroodia 3. Iseloomustage Bütsantsi kunsti esteetika eripärasid. Bütsants sai Kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Perspektiiv kaob, sümbolistlikud stseenid, religioon ja imperaatorid põhiteemaks, ikoon, ikoonimaal, reljeefid, mosaiigid. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu – smaldi. Figuurid on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Kohtumeditsiinis kasutatakse (molekulaar)geneetikat isikute tuvastamisel - inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Meditsiinis on geneetikal palju rakendusi, kuna paljusid haigusi tekitavad geenimutatsioonid. Nt on geenis nukleotiidide järjestus ,,normaalsest erinev" mis pärsib/üliaktiveerib geeni avaldumist või mille tõttu geen kodeerib muutunud omadustega valku. Nt Huntington, fragiilne X jne. Geneetiliste haiguste raviks saab kasutada geeniteraapiat - geenidefekti kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Selleks kasutatakse nt modifitseeritud viiruseid. Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haig...
Hilisema viiskuppelkiriku näide on San Marco kõik kuplid olid samasuured. Talumid asuvad sammaste ülaosas. liseenid on seintel olevad samba püsttüved, ned võivad olla niis sees kui ka kirikust väljas. selle samba tüvesel puudub baas ja kapiteel. vastandlik nähtus talumitele on petik, mis on lihtsalt tühi süven, ilu eesmärgil. viklid on kupli raskuse kandmiseks kui see ei toetu seintele või nurkadele, need kannavad kupli raskuse võimsatele tugipiilaritele. Mosaiigid on San Vitales, üksteise vastas(JustinianusI ja Theodora). lühemaks perioodiks on kadunud tahvelmaalid, neid no ka kristlaste poolt põletatud kuna neil kujutati vanu jumalusi. kui hakatakse ida-roomas tegema tahvelmaale, siis on need kristliku sisuga, need on ikoonimaalid. Ikoonid on eriti pühad religioossed malid, kuna usklike arvates peidavad nad endas püha energiat. katoliiklased aga vaidlevad vastu sellele, ütlevad et vahet pole kas pilt on või ei.
kaunistamine. Materjalina kasutati puud ja savi (peamiselt vanemal ajal), kulda ja elevandiluud, pronksi ja marmorit. Marmori kõrval vanemal ajal ka teised kivisordid. Maalikunst: kreeklased hindasid maalikunsti kõrgemalt kui skulptuuri. Säilinud pole midagi, aimduse annavad maalitud vaasid ja maalijäänused marmoril, savil, lubjakivil, kipsil jne. Seinamaalid etruskide haudades ja mosaiigid Roomas ja Pompejis on suurel hulgal kreeka maaliteoste koopiad. Eelistatuim menetlus tehnika koha pealt on enkaustiline – maalimine vahavärvidega. Levinud oli ka tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Geomeetriline stiil kuni VIII saj lõpuni. Algusest on säilinud peamiselt reljeefe, mille stiil üsna puine ja abitu Väga tugevad Idamaade mõjud Olümpiast leitud pronksplaat
poolringikujuline niss altari paigutamiseks (apsiid). Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5,7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast -piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.
sellest, mida võiks oodata toetudes ainult valgustingimuste ja toitainete uurimisele. Temperatuuril tähtis osa prim prod-s ->aasta netoprod on kõrge just seal, kus toimub midagi füüsikalist. Maailmamere prim prod pole ühtlaselt kaetud üle mere, see on väga heterogeenne ruumiliselt tänu paiksetele erinevustele teda kontrollivate mehhanismide kompleksis. Heterogeensust mõõdetakse cm-test km-teni. Ruumilised mosaiigid on suurte protsesside tulemus, mis valdavad mõju keskkonna mosaiiksetele üksustele, millest igaühel võib olla kergelt erinev ajalugu. Looduskeskkonnad koosnevad osadest, mis meenutavad mosaiigitükikesi, mitte ühesugustest keskmistest org kogumikest. Mis org ainest edasi saab? Org aine teeb läbi palju muundusi. Esiteks söövad neid fütofaagid(=söövad elusaid vetikaid jms). Detrivoorid ja mikroobid söövad seda org-i siis, kui peremees on surnud. Vee
Kuid naised ei saaks funktsioneerida, kui neil oleks topelt valke, mis tehtud kokku kahe X kromosoomi poolt, seega tuleb üks X kromosoom inaktiveerida (seda tehakse varases embrüogeneesis). Iga rakk valib ise juhuslikult, kumb X kromosoom inaktiveeritakse. Tihedalt kokku pakitud inaktiivses olekus X kromosoom on Barri kehake. Avaldumine fenotüübis – kuna nad sisaldavad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke – olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid, on nt emane, kes on heterosügootne mingi x-liitelise geeni suhtes võib omada kahte erinevat fenotüüpi – kass on ühest kohast valge ühest must ja ühest punane. 12. Tuumake: ehitus (piirkonnad, tuumakese organisaatori piirkonnad), koostis ja funktsioonid. mRNA tootmise vabriku mudel. Osa DNAd, millelt toimub aktiivne mRNA ja rRNA süntees, ribosoomide kokkupanek Tuumakese suurus on otseselt seotud ribosoomide hulgaga, mida rakus toodetakse (oleneb valgusünteesist)
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.
taset kaks korda. Kui rakus on ka Sxl geeni produkti piisavalt, takistab see valkkompleksi seondumist ja seega ka geenide aktiivsuse tõusu. X-liiteliste geenide inaktivatsioon imetajatel Emastel on üks X kromosoomidest rakkudes inaktiivses olekus. Valik on juhuslik osadel juhtudel on inaktiivne isalt päritud X, osadel aga emalt saadud X kromosoom. Seega sisaldavad nad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke, olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid. Emasloom, kes on heterosügootne X-liitelise geeni suhtes, võid omada samaaegselt kahte erinevat fenotüüpi. Näiteks kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. Kassidel kodeerib üks alleel tumedat pigmenti ning teine alleel oranzhi pigmenti. Heterosügootsed emakassid on laigulised, kilpkonna värvi. X kromosoomi pikas õlas on piirkond, millest geenide inaktivatsioon levib mõlemas suunas
24 X-liiteliste geenide inaktivatsioon imetajatel Emastel on üks X kromosoomidest rakkudes inaktiivses olekus. Valik on juhuslik seega on osadel juhtudel inaktiivne isalt päritud X, osadel aga emalt saadud X kromosoom. Seega sisaldavad nad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke, olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid. Emasloom, kes on heterosügootne X-liitelise geeni suhtes, võid omada samaaegselt kahte erinevat fenotüüpi. Näiteks kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. Kassidel kodeerib üks alleel tumedat pigmenti ning teine alleel oranzhi pigmenti. Heterosügootsed emakassid on laigulised, kilpkonna värvi. X kromosoomi pikas õlas on piirkond, millest geenide inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Vastavat initsiaatorkohta
Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Maalikunst - Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.
Alles jumala arm teeb selgeks, mis on hea, mis halb. See kellele Jumala arm osaks saab, suudab kehahimudele vastu seista ja pääseb taevariiki. Kuulsaim teos "Jumalariigist" inimesed peavad valima maise ja taevase jumalariigi vahel. Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus. Kirikuarhitektuur: Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt tähelepanu lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. Eeskujuks võeti basiilika tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone. Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena. Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas. Euroopa kujunemine keskajal Keskaja mõiste ja koht ajaloos. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: Lääne-Rooma hävimine. Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine.
Alles jumala arm teeb selgeks, mis on hea, mis halb. See kellele Jumala arm osaks saab, suudab kehahimudele vastu seista ja pääseb taevariiki. Kuulsaim teos "Jumalariigist" inimesed peavad valima maise ja taevase jumalariigi vahel. Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus. Kirikuarhitektuur: Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt tähelepanu lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. Eeskujuks võeti basiilika tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone. Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena. Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas. Euroopa kujunemine keskajal Keskaja mõiste ja koht ajaloos. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: Lääne-Rooma hävimine. Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine.
See kellele Jumala arm osaks saab, suudab kehahimudele vastu seista ja pääseb taevariiki. Kuulsaim teos “Jumalariigist” – inimesed peavad valima maise ja taevase jumalariigi vahel. Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus. Kirikuarhitektuur: Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt tähelepanu – lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. Eeskujuks võeti basiilika – tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone. Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena. Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas. Euroopa kujunemine keskajal Keskaja mõiste ja koht ajaloos. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: Lääne-Rooma hävimine. Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse – Euroopa kujunemine.
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
Kui rakus on ka Sxl geeni produkti piisavalt, takistab see valkkompleksi seondumist ja seega ka geenide aktiivsuse tõusu. X-liiteliste geenide inaktivatsioon imetajatel Emastel on üks X kromosoomidest rakkudes inaktiivses olekus. Valik on juhuslik osadel juhtudel on inaktiivne isalt päritud X, osadel aga emalt saadud X kromosoom. Seega sisaldavad nad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke, olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid. Emasloom, kes on heterosügootne X-liitelise geeni suhtes, võid omada samaaegselt kahte erinevat fenotüüpi. Näiteks kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. Kassidel kodeerib üks alleel tumedat pigmenti ning teine alleel oranzhi pigmenti. Heterosügootsed emakassid on laigulised, kilpkonna värvi. X kromosoomi pikas õlas on piirkond, millest geenide inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Vastavat
Kui rakus on ka Sxl geeni produkti piisavalt, takistab see valkkompleksi seondumist ja seega ka geenide aktiivsuse tõusu. X-liiteliste geenide inaktivatsioon imetajatel Emastel on üks X kromosoomidest rakkudes inaktiivses olekus. Valik on juhuslik osadel juhtudel on inaktiivne isalt päritud X, osadel aga emalt saadud X kromosoom. Seega sisaldavad nad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke, olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid. Emasloom, kes on heterosügootne X-liitelise geeni suhtes, võid omada samaaegselt kahte erinevat fenotüüpi. Näiteks kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. Kassidel kodeerib üks alleel tumedat pigmenti ning teine alleel oranzhi pigmenti. Heterosügootsed emakassid on laigulised, kilpkonna värvi. X kromosoomi pikas õlas on piirkond, millest geenide inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Vastavat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
