- 5-lööviline pikihoone, - Transept, - Apsiid, mille all asus väidetav Peetruse, esimese paavsti haud. Hilisemad ehitised Ravennas, mis on säilitanud varakristliku ilme: 1) Sant'Apollinare in Classe 2) Sant'Apollinare Nuovo (6. sajand) Basiilika sisekujundus o Antiikarhitektuurist laenatud sammaste vormid o Lame lagi [vahel kassettidega], mõnikord aga puudus o Sainamaalingud ja mosaiigid kesklöövis, akenda all või vahel Mosaiikides kasutati enamasti siledaid värvilise marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad, kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed ja erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Moodustunud pind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittematerjaansena tajutava värvielamuse. Heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker.
Esimene nii suur kuppelehitis, oli eeskujuks renessansile. Aknaid pole. Võimas ruumimõju. Eeskoda (viil ja 8 sammast) on ehitatud hiljem, 2. saj. · Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks külm ja soe saun, riietus- ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor, mosaiigid, kullatud pronksilustused. · Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000 inimest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. sajandil ümber kirikuks. Diocletianuse termide rekonstruktsioon · Constantinuse triumfikaar Roomas. Keiser Constantinus valitses 306-337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoimunud sõjast. 3 kaarava. Roomas veel Septimius Severuse (3 ava) ja Tituse triumfikaar (1 ava).
pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed, siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid. Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa. Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada. Transepti ja apsiidi vahele tekkis neljanurkne ala- koor. Koori põrand oli pikihoone põrandast kõrgem. Koori all kabel. Oli ka kodakirikuid. Viimane oli 3-lööviline, aknaid kesklöövi ülaosas ei olnud, uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel
1.LIIGID:Arhitektuur(skalaar-,profaan-), Skulptuur(reljeef,ümarplastika), Maalikunst(seina, tahvel), Graafika(kõrg-,sügav-,lametrükk), Tarbekunst(materjalide järgi) 2.ESIMESED ALGED:Koopamaalid, skulptuur on vanem(Willendorfi veenus,luust kujud),arhit: dolmen. Leiuk: Lascaux, Altamira 3.EGIPT ARHIT:Vana: Püramiidid(Giza, Cheops, laotud kivipankadest, terav tipp kullatud). Uus: Templid(sammasõu, kapiteel) 4.EGIPT KUJUTAV K:Seotud hauataguse elu kindlustamisega, õiged proportsioonid, veider poos, üldistatus, ei laskuta pisiasjadesse, liikumist pole, üks jalg ees. EHNATON: püüti kujutada konkreetset inimest, muutus looduslähedasemaks, alati on kujutatud päike, naise ilu etaloniks Nofrete pea. 5.VANAKREEKA ARHIT: Tempel-kõige silmapaistvamad arhit saavutused. Sammas-kõige iseloomulikum detail. Kapiteel stiilide eristamiseks (dooria,joonia,korintos). Kuulsaim:Ateena Akropol. Tähtsaim külg otsakülg, pilastrid. 6.VANAKREEKA SKULPT:Arhailine:va...
· Apollionarus oli Ravenna kaitsepühak · Selle kiriku juures on omapärane suur kellatorn kampaniil, mis ehitatakse eraldi kiriku kõrvale · Ravennas on ka väike tsentraalehitisena rajatud San Vitale kirik · Ka temal on kampaniil ning see on ehitatud kaheksanurksena · San Vitale kirik on kuulus oma suurte värviliste mosaiikide pooles · Mosaiik värvilistest kividest või klaasitükkidest moodustatud kunstiteos · Kaugelt meenutavad mosaiigid maale · Mosaiikidega on enamasti kaunistatud põrandaid, kuid ka seinu · Mosaiigid tekivad juba hellenistlikul ajastul Kreekas · Eriti populaarsed olid need Bütsantsis · Seinamosaiike on Bütsantsis aga vähe · San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega keiser Justinianus õukondlastega · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6
katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Katakombe on leitud mitmel pool LähisIdas, Itaalias jm. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seinaja laemaalid. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees Head Karjast e Kristust. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti nt sarkofaage. § 20. Kirikuehituse algus. Mosaiigid. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteiks on Santa Costanza ning Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas, mida on küll hilisemate ümberehitustega muudetud.
· Uks suundus altari ja apsiidi suunas, pikihoone Välisehitises: · Tornid kirikul enamasti puudusid · Olid vahel kellatornid (kampaniil) · Läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud õu aatrium Sisekujundused: · Laed lamedad, kassettidega või üldse puudusid · Sambad · Altar oli kõige rikkalikumalt kaunistatud, apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud kristust istumas · Lae- ja seinamaalid ning mosaiigid Mosaiigid: · Marmoritükid asendati erksavärviliste klaaskuubikutega, mis andsid valgust läbi · Temaatikas piiblilood/tegelased · Inimesed rikkalikult riietatud, ei tahetud näida paganlikuna 3 löövilised nt · Santa Costanza · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina Roomas 5 lööviline nt · Esimene Peetri kirik ( varisemisohus, hävitati 15. sajandil, ehitati uus) Ravennas kristlik mõju: · San´Apollionare in Classe · Sant´Apollionare Nouvo
Rooma aladel elanud rahvad olid kummardunud jumala kujusid. Aga ristiusk ei lubanud kummardada jumalatele sarnaseid kujusid. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati siis hakati mõtlema ka vastavatele hoonetele kus jumala teenistust peetakse ja need olid kirikud. Põhiplaanilt sarnases kirik ,,T" tähega. Tavaliselt olid kirikud ilma tornita kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemus kaunistati seina maalide ja mosaiikidega. Oma säravase värvidega muutsid mosaiigid kiriku seest väga sitaseks. Kõige tähtsam varakristliku kunstis on Basiilika kasutusele võtt. Kirik jagati kolmeks osaks niinimetatud kolmeks lööviks. Bütantsi kunst Konstantinoopol on praegu Istanbul ja see on kreeka keeles Bütsants. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist kaasaarvatud Kreeka. Bütsants sai Kreeka kunsti traditsiooni säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle arenesid armastavad idamaad
5. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Püha Peetrus. 6. Milline oli kiriku kõige püham paik? Kus asus transept? Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept.Kiriku pikiteljega risti asetsev ruum.Püha paik oli apsiidi all asuv väidetav Peetruse, esimese paavsti haud. 7. Milline olli seinamaalide ja mosaiikide funktsioon? Millest tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes.Maalid paiknesid enamasti kesklöövis, akende all või vahel. Vanakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. 8. Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimesekujutisi rooma maalikunstis.Tihti on varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, kuid arengulooliselt on nende tähtsus suur. 9
BOCCIONI ,,Inimkeha dünamism" CARRA ,,Isamaaline pidustus", ,,Suplejad", ,,Anarhist Galli matused" BALLA ,,Koer keti otsas", ,,Viiuldaja käed" SEVERENI ,,Sinised tantsijannad", ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" Liikumise edasiandmiseks kaks võimalust: · Sama objekt mitmes erinevas asendis nt ,,Koer keti otsas" BALLA · Toetub kubismile o Geomeetrilised kujundid kriiskavavärvilised mosaiigid, piirjooned hägused, liikumist andsid edasi lained, ringid, jooned, abstraktsust kanti huvitava pealkirjaga, nt ,,Kihutav auto" Skulptuur BOCCIONI · Väljendati hoogsat liikumist · Väljavenitamine · Nt" kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis Inimkeha liikuimises" Kirjanduses lühikesed laused, need kandsid endas just kui karjatust või hüüet Arhitektuur · Kavandid, plaanid, rakendust reaalsuses enamasti ei leidnud SANT'ELIA
Sageli oli kiriku idapoolses otsas veel üks, teiste löövidega risti asetsev. Nii sarnanes kiriku põhiplaan T-tähega, ning selle tähe püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ning ülemist põikkriipsu põikhooneks e transeptiks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks nn apsiid. Lagi oli lame ja puidust või puudus üldse, nii et kirikust võis näha katusesarikaid. Lihtsa kirku sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Maalingud meenutasid Rooma seinamaale, kuid temaatika oli muutunud. Kõrvale olid jäänud erootilised motiivid ja paganlikuga seostuv. Neil päevil sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Mosaiikide valmistamiseks kasutati väikseid siledaid värvilisi marmoritükikesi või erksaid klaaskuubikuid. Nendest moodustunud konarlik seinapind oli valgustpeegeldava ja sädeleva ebamaise värvielamuse looja. Valitsevateks värvideks olid heleroheline, kuldne, külm sinine ja lillakas ooker.
Milline oli tema saatus? -Peetrus. Ta löödi pea alspidi risti. 2)Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? -Sest see oli loodud jumalakujude jaoks ja inimesed ei pääsenud sinna sisse. 3)Milline ehitistüüp võeti kasutusele kirikuna? -Basiilika 4)Kes oli esimene rooma piiskop ja paavst? -Peetrus 5)Kus asus varakristliku kiriku transept? -Pikihoone idaotsas 6)Milline oli kiriku kõige püham paik? -Apsiid 7) Kas seinamaalid ja mosaiigid olid ainult kaunistused või oli neil mingi muu eesmärk? -Nad seletasid piiblit, sest kõik inimesed ei oskanud lugeda. 8)Millisest materjalisest tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? -Tehti erksavärvilistest klaaskuubikustest. Eelistati helerohelist ja kuldsest, samuti ka helesinist ja lillat ookrit. 9)Kuidas kujutati piiblitegelasi? -Neid kujutati tardunult, neil oli range ja pühalik ilme. Rikkalik rõivastus. Eristus sellepärast, et
6. VAATAMISVÄÄRSUSED Kindlasti kui minna juba horvaatiasse, siis külastada Augustuse templit mis on ehitatud ajavahemikus 2 e.Kr - 14 ad ja Sergijevaca triumfikaart, mis on üks vähestest säilinud kaartest kuna enamus hävitati 19 sajandil kodussõdade käigus. Seda triumfikaart peetakse üheks ilusaimaks ja seda on maalinud ka Michelangelo. Kui juba horvaatias oled, siis tasuks külastada Franciscani kirikut. Selle kiriku teeb eriliseks selle kiriku mosaiigid, kõik pildid selles kirikus on kujundatud pisikestest mosaiigikillukestest. 6.1 Plitvice rahvuspark Üks imetlusväärseid kohti on veel Plitvice rahvuspark, kus on sul v6imalik käija sellises orus, kus on kristallselge vesi ja lopsakas rohi. Seal on veel võimalik näha erinevaid koski ning selle rahvuspargi eripära on selle 16 järve (Lisa 1). 300. aastat pKr ehitas Rooma imperaator Diocletianus sinna oma palee, kus pensionipõlve pidada
KU-2 -tsentraalehitis -kuppe 1. Merovingid, karolingid Keskaja kunsti 4 suurt ajastut: PlaanP Plaan-joonised- Saint Riquiere-pole säilinud, kloostriaed 1) Merovingid kloostriaed, Põhja-Hispaanias Astuurias 2) Karolingid Oviedo kuningaloss- pisi kuningriik, 9.saj kesk, enda ja 3) Romaani pere ja pere jaoks, mägedes 4) Gooti Ümarskulptuur oli keelatud- siiski erandid : Karl Suure Frangi riik (gallide hõim) kuninga dünastiate järgi- ümarsk skulptuur, matkib Rooma ratsanikke, 9 saj II pool. 1-Merovingid, Merovech, 5.saj lõpp-8.saj keskpaik. 2- Ka...
Kuid portreed paistsid silma tõepärasusega. Eeskätt võib selle eelduseks pidada roomlaste austust esivanemate vastu. 6 Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majad Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid Väga tuntud on nn. "Poetessi portree"(mis on ka pildil). ROOMA KUNSTKÄSITÖÖ Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat (must bucchero, punasefiguurilised vaasid), kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarbenõudes ning riistades (küünlajalad, peeglid), mustas ja punases keraamikas. Umbes 1. saj. eKr levis Süüriast ja Egiptusest Rooma klaasi valmistamise kunst; eelistati kahelisklaasi. Rooma kunsti vahetu järglane on bütsantsi kunst.
paiku .Ja neid nimetati katakombideks . käikute seintesse uuristati hauad. Vara kristlikus ei kohta skulptuure. Enne rsiti usku olid kõik rahvad kummardanud oma jumalate kujusid . risti usulised ie tahtnud nendega sarnaneda. Nad vältisid uldse kujude tegemist. Esimesed kirikud sarnanesid p6hi plaanilt t tähega . tavaliselt olid kirikud ilma tornita lameda katusega kuid mõne kiriku k6rval seisi erladi kella torn .sisemust kaunistasid seina maalid ja mosaiigid . need pildid muutsid kiriku seest väga pidulikus mosaiikidel kujutatais sündmusi püha kirjast piiblist . inimesed nendel piltidel on vaga tõsised . kunagi ei kujutata ilma riieteta keha kus olid kreekas . kõige t2htsam ehitis vana kreeka kustis basiilika . rooma äri ja kohtu hoone . sisse käik asus lääne poolses otsas. kaks rida sambaid jagas kiriku 3 oseaks lõõvideks Bütsantsi kunst
seinad. Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Neid oskusi rakendati seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must- valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine, Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega, Mütoloogilise sisuga seinamaalid, Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised.
– varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Selleks kasutati vikleid, mis on kolmnurksed sfäärilise pinnaga ehituselemendid. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuva 40 akna kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit (kandiline sammas), millele toetub vikkel ja siis kuppel. Kupli tipp põrandast on 55m kõrgusel. Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Kirikule pani nurgakivi oma käega Kiievi vürst Vladimir. Kui riik türklaste valdusse läks, ehitati kirikule juurde ka kõrged minaretid, mis muudavad suuresti kiriku välisilmet. Aastast 1935 on kirik muuseum. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas – vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kui San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne
Rooma riik tekkis I aastatuhandel e.m.a. Roomlaste kultuur ja kunst sattusid kõrgema kultuuritasemega vallutatud naaberrahvaste mõju alla. Rooma seinamaalid on säilinud peamiselt Vesuuvi tuha alla mattunud Pompejis. Neil kujutati ruumi juba perspektiivis. Maaliti petlikke muljeid loovaid pilte maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud. Kasutati palju hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid. MAALIKUNST KESKAJAL Keskajal olid ülekaalus usulise sisuga seinamaal (fresko ja mosaiik), altarimaal ning klaasi- ja miniatuurmaal (käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid). Bütsantsi riik tekkis 395.a. pärast Rooma riigi jagunemist. Kunst rakendati kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud mosaiik- Konstantinopoli keisripalee mosaiikpõrand- kujutab mütoloogiliste loomade,
Ristiusu vastuvõtmine hoogustas kultuuri arenemise. Töötati välja slaavi tähestik; koos sellega levis ka kirjaoskus. Arhitektuur valdavaks kujunes Bütsantsis levinud viie kupliga kirik. Kuplid on algselt lamedad, ehitusmaterjalina kasutati looduslikku kivi või tellist, metsarikastel aladel ka puitu. kaunimaks ehitismälestiseks: Sofi katedraal. 5 lööviline kirik. meenutas Bütsantsi kirikut ( väliselt) ; erakordne oli kuplite arv-13. Sofia katedraalis on freskod ja mosaiigid paigutatud Bütsantsi skeemi järgi. Ei jää neile alla ! Mosaiigid on kuldse tooniga, kauneim mosaiik on jumalaema kujutis. Ikoonid- tahvelmaalid Miniatuur maal- raamatutes. 1240 aastal tungisid Kiievisse mongol tatarlased ja muutsid õitsva linna varemeteks. 12.sajandiks oli ülem Volga metsaaladel välja kujunenud Vladimiri vürstiriik. nende kirikud sarnanevad Lääne-Euroopa kirikutega- Romaani stiiliga. Väikesed külakirikud looduskaunites kohtades
Ilma isikupärata pole kunsti, aga roomlaste maailm umbusaldas kõnealust isikupära. Impeerium vajas osavaid sõdureid ja kaupmehi. Luuletuste kirjutamine ja piltide maalimine jäeti võõramaalaste hooleks." Millistes kultuurivaldkondades: a) jäid roomlased kreeklastele alla?Kirjanduses b) olid samal tasemel kreeklastega?ehituskunstis c) ületasid kreeklasi?Sõjanduses Kas nõustute teksti autori seisukohtadega? Jah Miks? Põhjendage oma arvamust! a) Nende kujud, muistendid, mosaiigid, poeeemid olid pelgalt Kreeka algupäraga ladinakeelsed imitatsioonid. b) Olid liiga hõivatud teiste rahvaste valitsemisega ja rikastumisega, et tunda suuremat armastust kasutu ja mittetulutoova vaimse ettevõtmise vastu. c) Mõtlesid välja hulgaliselt praktilistest vajadustest lähtuvaid arhitektuurivorme, mis vastasid ajastu nõudeile ja vajadustele. ÜL 3 Mida tähendavad järgmised ütlused? Milliste sündmustega seoses need tekkisid? Haned päästsid Rooma - IV sajandi algul e.u.a
eeskuju jaapani ja kreeka kunstist dekoratiivseid, tasapinnalisi efekte. Hollandis. Jan Toorop: dekoratiivsed stilisatsioonid. Üks juugendstiili haru on süntetism, kus ilma ruumilise kujutuseta puhtad värvipinnad on ümbritsetud tumedate kontuuridega (eeskujuks arhailine või kaugete maade kunst) ja sai alguse Prantsusmaal, kus tegutses Pont-Aveni koolkond, mida esindasid mile Bernard ja Paul Gaugin, Jacob Meyer de Haan. Tarbekunstis juugendlikud vaibad, mööbel, keraamika, mosaiigid, plakatid olid dekoratiivsed ja suurte geomeetriliste motiividega. Eestis kuulsaim mööblitootja Thedor Ussisoo. 4.Postimpressionism. Kunstnike seltskond, kes impressionismiga kokkupuutest oma arengusuuna valis. Eredaimad esindajad Vincent van Gogh, Paul Gauguin, Paul Cézanne, kelle looming avaldas mõju paljudele 20. sajandi kunstnikele. Hollandlane Vincent van Gogh maalis alguses porisemate toonidega, hiljem värvid muutusid heledaks ja puhtaks. Õppis, elas ja töötas Prantsusmaal
ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majade seinad. Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Neid oskusi rakendati seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud.Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr; nt. Müsteeriumide villa Pompejis)
nimi koorikloom Paljud lülid, moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmik (käimisjalad kinnitunud)ja tagakeha(ujujalad kinnitunud). Pea ja rindmik kokku kasvanud ja kaetud (selja)kilbiga Osadel esimesed jalad arenenud sõrgadeks, millega toitu haarata, ja kaitsta Vähkidel kaks paari tundlaid kompim,iseks, haistmiseks ja maitsmiseks, teistel lülijalgsetel 1 paar, suu ümber 3 paari jätkeid toidu peenestamiseks Kaks liitsilma, kujutised nagu mosaiigid, iga osa silm näeb kindlat ala, aju paneb pusle kokku, vaateväli lai Uim liikumiseks Kestuvad, sest keha kooriku all kasvab, aga koorik ei veni Läänemeres on tõruvähid, kes on kinnitunud Osad maismaal, Eetis keldrikand Enesekaitse: erakvähid poevad karbid kodadesse tühjadesse, mõned elavad sümbioosis sellega, kes kaitsevad(meriroosidega, käsnad koorikul, käsnade õõnsuses) Tähtsus: toiduahel: moodustava loomhõljumi, suuremad kaladele ja
Alphonse Mucha Oli üks tuntumaid juugendstiili plakatikunstnikke. Saavutas üleöö kuulsuse plakatiga "Gismonda" (1895) Sarah Bernhardtile. Tema plakatitel on täisfiguurid, keerukas ornamentika, arvukalt detaile. Mucha kasutas mitmekesiseid mahedaid värvikombinatsioone, oli suurepärane kolorist. Mucha sulatas edukalt ühte suurt hulka erinevaid dekoratsiooni al ikaid tsehhi rahvakunsti motiivid, jaapani puulõiked, araabia ja mauri dekoratiivsed elemendid, bütsantsi mosaiigid, romaani ja kelti mustrid, juudi kirjatähed jne. Tema looming 1890ndail oli tohutu teatri- ja näituste plakatid, kuulutused, graafilised tööd, kavandid juveelidele. Juugendgraafika Saksamaal 1890ndate teise poole hariduspoliitika ja ajakirjandus soosisid juugendi arengut. 1895 pidas Saksamaal loenguid van de Velde. 1897 asutati Münchenis "Vereinigten Werkstätten für Kunst im Handwerk", millele järgnes järgmisel aastal "Werkstätte für Handwerkkunst" Dresdenis.
Milline panus oli kunstikultuuri muutumisele: Gutav Klimtil Klimiti töödest on saanud inspiratsiooni mitmed kirjanikud ja muusikud. Tema temaatika on: allegooriad, portreed, maastikud ning erootilised figuurid. Klimiti värvikäsitluse ja pinnalis ornamentaalse stiili väljakujunemisel mängis suurt rolli Jaapan, muistse Egiptuse ja Bütsantsi kunst. Euroopa kunstnikest oli tal üheks eeskujuks Margaret Macdonald. Klimti inspiratsiooniks olid ka Ravenna San Vitale basiilika mosaiigid. (Suudluse mitmed detailid, näiteks mehe keha katva rüü ristkülikud, meenutavad Ravenna mosaiike) Klimiti töödel on iseloomulik kuldne ja ülivärvirikas dekoor, millest õhkub fin de siecle elegantsi. Egon Schielel Armastas teha autoportreesid ja maalida naisi. Talle meelids maalida käsi, nurgelisi jooni. Hilisemas elus kujutas surma ja taassünni teemasid oma teostes.
Vahel kogunesid nad katakombidesse, maa-alustesse matmispaikadesse(1-4 saj). 4.sajandil kuulutati ristiusk Roomas ametlikuks usundiks, hakati mõtlema Jumala teenistuseks vajalike hoonete rajamisele. Eeskujuks võeti basiilikad (äri-ja kohtuhooned): · Piklik hoone suunaga läänest itta. · Sissekäik asus läänepoolses osas, altar idas. · Kaks rida kaartega sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks, nn lööviks · Valgmik · Sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid Kõige tähtsamaks varakristliku kunstisaavutuseks on basiiliku kasutuselevõtt. Seda tüüpi on rakendatud 200 aasta jooksul. Ajastut peale Rooma riiki nimetatakse keksajaks (alates 5.sajandist). Varane keskaeg oli kultuurivaene ajastu. Kõige arenenum oli tarbekunst, antiikkunsti ei osatud hinnata, palju hävitati. Alles frangi riigi kuningas Karl Suur hakkas kultuurile tähelepanu pöörama. Oma lossi Aachenis tegi kultuurikeskuseks (säilinud tänaseni). Tol ajal oli eriline
äärmised punktid on keskmest ühekaugusel; põhikujundid nt ring, ruut, võrdhaarne hulktahukas, võrdhaarne kreeka rist) Kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal viklite abil Kuplite all aknad, jääb mulje, nagu kuppel hõljuks õhus. Muhamedlased on hiljem lisanud minaretid ning kinni katnud seinu ja kupleid katnud mosaiigid ja maalingud o Ravenna Bütsantsi võimu keskus Põhja-Itaalias Kirikud · Sant'Apollinare jätkab varakristlikku traditsiooni · San Vitale kuppelehitis o Sisearhitektuur Talumid (reljeefidega kaunistatud kiviplokid, mis asuvad sammaste kapiteelide ja kaarte vahel)
· Transeptist ida poole madal ja kitsas poolringikujulise põhiplaaniga ruum ehk Apsiid. · Põhiplaanilt ristikujuline · Sambaile toetuv talastik sirge või sambad ühendatud kaartega · Kesklöövi kaaristu (arkaadide) kohal nimetatakse Valgmikuks( aknad) · Välisilme lihte, torn puudus. Mõnikord kiriku kõrval eraldi kellatorn ehk Kampaniil · Näitede: Santa Constanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Roomas. Kujutav kunst · Seinamaalingud - mosaiigid · kasutati klaasi (heleroheline, kuld, helesinine, ooker) · Sümb. motiivid, piiblistseenid, pühakute elu · Tardunud poosid, range ja pühalik ilme · Keha kaeti võimalikult palju (keha=patusus). Seda põhjustas uue religiooni suhtumine. *1 olulisemaid erinevusi antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel* · Miniatuurmaal käsitsi tehtud raamatute illustratrioonid
Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid. Maalikunst ja käsitöö Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud, oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu. Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest. Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt.
Vabalt seisvaid skulptuure praktiliselt polnudki Reljeefikunst- ehiti sarkofaage; vormilt meenutavad reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika võetud Piiblist. Reljeefikunsti levik seotud ristiusu lubatuks saamisega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust; erineb rooma omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kirikuehituse algus. Mosaiigid Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika. Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. Lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore, Santa Costanza, Santa Sabina Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus
siseruumides välisarhitektuuri elemente: portaalid, sambad ja pilastrid liigendasid ruumi, põrandad olid kaetud mosaiikidega. Väga rikkalikult olid kujundatud termid, kus ruumide paigutus oli loogiline ja otstarbekohane, erineva otstarbega ruumid olid allutatud rangele sümmeetriale ning kompositsiooni peateljele. Ruumide vaheldumist saatvad valguse ja värvimuljed olid saavutatud seinte tahveldamisega erinevates värvitoonides marmoriga. Termide põrandate värvilised mosaiigid moodustavad eraldi peatüki rooma mosaiikide ajaloos. Roomlaste elamute kujundamise täiuslikkusest saab aimu Pompeii ja Herculaneumi villade põhjal. Põrandate kivi- või marmormosaiik oli tihti ümbritsetud ornamentaalse ääristusega, moodustades nõnda omalaadse kivist vaiba. Seinu liigendati niššidega ning dekoreeriti freskodega, mis jagunevad neljaks stiiliks ( I inkrustatsioonistiil; II perspektiivne illusionism; III ornamentaalne stiil; IV realistlik stiil)
eKr. ja 14a. pKr. 4. Rooma riigi linnades oli foorum linna keskväljak, kus asus turg. 5. Amfiteater Colosseum sai oma nime keiser Nero hiigelkuju järgi(koloss). 6. Rooma riigi linnade kõige luksuslikumad ühiskondlikud hooned olid termid ehk saunas, kus end pesti ning seda võisid lubada vaid rikkad. 7. Roomlastel võimaldas püstitada suuri kupleid ja akvedukte kasutades kive ja savi(plaate). 8. Pompeji ja Herculaneum on linnad, mis jäid tulemäe Vesuuvi purske alla. 9. Mosaiigid olid väikestest värvilistest kivikestest ja klaasist kokkupandud pildid. 10. Ateenas käiakse tänapäeval imetlemas Parthenoni ja Roomas Panteoni. Panteon on kõigi jumalate tempel ja Parthenon on neitsi Athena tempel. 11. Minu arust on tänapäeva Euroopa kunsti mõjutanud Kreeka, sest Rooma omastas need alad. Varakristlik ja varajase keskaja kunst 1. Jeesuse õpilastest levitas ristiusku Rooma linnas Peetrus ja tema sõber Paulus. 2
sammas. Rooma Panteon kõikide jumalate tempel. Eramajadesse planeeriti aatriume. Skulptuure ei idealiseeritud. Keisrite portreed olid loomutruud. Skulptuur oli realistlik. 8. Varakristlik kunst(3. saj pKr). Messianistlik meelsus usk Lunastaja(Messia) peatsesse tulekusse. Raamatumaal e miniatuurmaal. Katakombid ja sarkofaagid. Seina- ja laemaalid. Arhitektuuris hakkas domineerima uus kirikutüüp basiilika e kolmelööviline kirik. Mosaiigid. Loe täpsemalt Õ. lk 90-93. 9. Bütsants. Rooma riigi lagunemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised. Hagia Sophia katedraal. Hiljem hakkab levima viiskuppelkirik. Kirikute ,,ehtimiseks" kasutati mosaiike. Hiljem ka ikoonimaale. Bütsantsist kasvab välja Vana-Vene kunst. 10. Vanavene kunst(9.-10. saj) Kiievis. Slaavlaste läbikäimine bütsantsiga kiirendas neil riigi tekkimist
portreed on väga realistlikud ja psühholoogilised. Provintsidesse saadeti keisrite portreed, mille ees toodi ohverdusi. Austati nagu keisrit. Hilisvabariigi ja Keisririigi ajal muutus skulptuur idealiserritumaks (keiser Augustuse skulptuur). Polegleitose odakandija oli palju eeskujuks. Rahualatri puhul on võetud eeskujuks Friesi reljeefidest. Idealiseeritus kreeka mõju tõttu. Maalikunst Pompeii ja Herpanaljoni, mis kavatakse 18.saj välja. Kõikides Pompeii majades olid põrandad mosaiigid ja seinamaalid. Roomlased kasutasid palju optilisi petteid. Temaatika oli seinast-seina. Seinamaalid illusionistlikud ja püütakse jäljendada loodust ja erinevaid materjalle. Üheks teemaks oli mütoloogia ja kirjandus. Seinamaalid on valminud mitme sajandi jooksul, eristatakse nelja stiili, millel pole rangeid ajalisi piire. Majade omanike ei teata v.a Veituste maja. Müsteeriumite villast on leitud Dianüsost läbi viimas rituaali (maal). Roomas levis tahvelmaal, mida ka koguti
Bütsantsi inimene Guglielmo Cavallo Bütsantsi kultuur sai alguse keiser Constantinuse uue pealinna Konstantinoopoli sünniga 330. aasta paiku ning lõppes linna langemisega türklaste kätte 29. mail 1453. Bütsantsi kaheks tugisambaks oli Rooma impeerium ja õigeusk. Bütsantsi maailma iseloomustasid edevus ja vaatemäng; hipodroom, Hagia Sophia peakirik, keiserlikud protsessioonid; bütsantslast võlusid mängud, liturgiad, suurejoonelised pidustused. Kaarikute võiduajamised, jooksuvõistlused, eksootiliste loomade näitused, akrobaatide trikid köitel ja galopeerivatel hobustel meelitasid kokku vaimustunud rahvahulga. Tänavatel esinesid pillimängijad ja lauljad, tantsijad ja zonglöörid, sarlatanid ja silmamoondajad, inim- ja loomvärdjad. Julmus oli samuti nähtav ja äärmuslik. Pealekaebamine, laim, süüdimõistmine, tuleriit või hukkamine seadsid häiritud korra taas j...
Pikergune hoone; kesklööv, külglöövid, transept, apsiid, sambad millele toetus talastik või kaared. Keskmine lööv oli kõrgem kui küljelöövid. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn kampaniil. Mõnedel puhkudel oli kiriku ees nelinurkne õu aatrium. · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina · Peetri kirik Basiilikas andsid tooni sambad, lagi oli lame või mõnel juhul see hoopis puudus. Seina- maalingud ja mosaiigid akende all või vahel. Mosaiigis kasutati siledaid marmortükikesi, erksavärvilised klaasikuubikud. Koloriit heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Seinamaalidel kujutati nagu katakombideski piiblistseene. Mosaiigis kujutati pühakuid tardunud poosidega. Figuurid on rikkalikult rõivastatud . Kiriku idaosa ja altari ümbrus on rikkalikult kaunistatud. Skulptuur - ei loodudki vabalt seisvaid skulptuure, harrastati rohkem reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage
rajamisele. klaaskildudest koostatud Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid U piltigega.Nendega kaunistati ka L ruumide põrandaid. ja mosaiigid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks. I Tol ajal loodi arvukaid ..... mälestusmärke ja monumente. K
rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks apsiid Kiriku sisemust kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega. Mosaiigid on värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Kirikutes kujutati enamasti piibli sündmusi või pühakuid, kui kunagi ei kujutatud alasti keha. Basiilika põhiplaan Mero- ja Karolingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks. Sel ajastul oli esiplaanil käsitöö. Rikkalikult kaunistati erinevaid tarbeesemeid
varakristlikud kirikud? Nimeta neist linnadest vähemalt üks kirik. Roomas- Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Itaalias Ravennas- San't Apollinare in classe, San't Apollinare Nuovo 24. Milliste vahenditega kaunistati varakristlikke kirikuid? Roomlased olid oma mosaiikides enamasti kasutanud siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. 25. Mille poolest erinesid roomaaegsed mosaiigid varakristlikest (nii materjali ja tehnika osas kui ka sisuliselt)? Roomlased kasutasid siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud kirkad.Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjalideks olid aga väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. 26. Edaspidi kohtad paljude kirikute nimedes sõnu San, Sant`, Santo, Saint, Sainte, Sankt. Mida need tähendavad? San't tähendab püha. 27. Paljudes paikades, ka Eestis, leidub Peetri kirikuid.
Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest. Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist (türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega.
Kiriku välisilme oli lihtne, tavaliselt ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn e kampaniil, enamasti ehitati see hiljem. Sageli on basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu aatrium. Suuremates basiilikates võis olla ka 5 löövi. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lage oli lame, vahel kassettlagi, mõnikord puidust. Pidulikuks muutsid selle seinamaalingud ja mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes.Maalid paiknevad enamasti kesklöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid erksad klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustunud konarlik pildipind loob sädeleva ja intensiivse värvielamuse. Valitsevad värvid on heleroheline, kuld, helesinine ja lilla. Mosaiikidel kujutatakse sümboolseid motiive, millel on illustreerivad piiblilood.
Kõrvale jäeti erootilised motiivid ja kõik, mid võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega Samuti on igale kujutisele antud uus tähendus, millest said aru ainult usklikud. 13.Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Reljeefidega kaunistati näiteks sarkofaage. 14.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? Skulptuure ei loodud, sest püüti vältida sarnastust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Kirikuehituse algus. Mosaiigid 1.Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? Legendi järgi tuli Peetrus Roomal linna ja rajas seal ristikoguduse. Ta suri märtsisurma 64.-67.a paiku keiser Nero ajal (ta löödi pea alaspidi risti). 2.Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? Antiikaegne tempel ei sobinud ristiusu kirikuks juba usulistel kaalutlustel, kuid ka praktiliselt polnud ta sobiv. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju
Reljeef koosneb nagu erinevatele tasapindadele seatud staatuatest. Maalikunst ja käsitöö Maalikunst ja käsitöö olid hilise vabariigiaegses Roomas hästi arenenud, kuid säilinud on sellest ajastust õige vähe. Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud, oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu. Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest. Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt
Kõige suurepärasem tulemus on Konstatinoopolis Hagia Sophia kirkus. · II õitsengu ajal hakati ehitama vikli ja kupli vahele tambuure. Tegid kupli veelgi kõrgemaks ning kogu hoone kergemaks ja elegantsemaks. Võte levis kogu Eur. · Pikapeale kujunes kiriku põhitüübiks tsentraalehitis. Hoone, mille põhiplaani äärmised punktid asuvad keskp. Võrdsel kaugusel. · San Vitale kirik. Kuulus. On eriti mõjuv seestpoolt. Mosaiigid on büts. Maalikunsti parimad näited. Skulptuur · Plastike plnud populaarne · Reljeefikunsti kasutati sambakapiteelide kaunistamiseks, tarbekunstis jms. · Kapiteelide dekoor koosnes rangelt stiliseeritud taimemotiividest. Uus on see, et 2 tk pandi pealistikku. Maalikunst · Usu tenistuses, silmapaistvamad teosed loodi kirikute jaoks. · Tehnikatest valitses mosaiik. (sulatatud klaasisegu) · II at sagenes freskotehnika kasut. Erksavärvilisi figuure ymbritses kuldne taust
munakollasega. Kreeklased lisasid ka kuuma mesilasvaha. Sellest on tulnud ka neile nimetus enkaustika e. Vahamaal. See muutis värvi eredamaks ja niiskuskindlamaks. Kreeklased suhtusid maalikunsti ja kunstnikesse lugupidavalt. Roomlased täpselt vastupidi. Roomas ei tegelenud mehed maalimisega, kuna see määris käsi. Ainult naised. On säilinud palju seinamaale hilisemast ajast. 12. Sajandi keskpaigast kaevati välja linnu: Pompeji ja Herculameum. Mosaiigid olid kasutusel kõrvuti seinamaalingutega. Mosaiigid olid enamjaolt põrandate kaunistamiseks. Pompejis asub kuulsam mosaiikmaal, Aleksandri lahing Fauni majas. tahvelmaal on küll hävinud aga põrandamaal on alles. Mosaiiki on palju kasutatud ka palju vana kristluse kirikutes ning see on tänapäevani väga populaarne õigeusukirikutes. (Balkani ps.) Seinamaalidel oli ka kujutatud linde ja loomi, loodust. Tapeete ei tuntud, nende asemel kasutati seinamaale.
Need, ühtekokku 2000 inimest, kuuluvad armeenia kirikusse. Siin on ka moroniidi kirik veel üks kristlik sekt umbes 7000 liikmega. Enamik nendest on tulnud Liibanonist. Küprosel rajati see koguni 9.sajandil. Riigi vaatamisväärsused Salamis Antiikaja linn Salamis asub küprose idarannikul Famagusta linna lähedal. 7. Sajandil hävitasid Salamise araablased. See on riigi tähtsaim arheoloogiline objekt. Praeguseks on täielikult taastatud amfiteater, kool, saunaruumid ja mosaiigid. Suurem osa varemeist pärineb Bütsantsi ja Rooma ajast. 450 eKr võitsid ateenlased Salamise juures peetud maa- ja merelahingus pärslasi. Limassoli kesklinn Limassoli kesklinna ajalooline süda on säilitanud iidse väikelinna ilme. Kitsaste tänavate ääres paiknevad restaureeritud vanade elumajad ja käigud arvukate poekeste ning töökodadega. 11. sajandil ehitatud Limassoli kindlus on kuulsaks saanud seetõttu, et 1181. Aastal abiellus
Keskmise löövi ülaosa müüridesse jäeti aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes risti asetsev lööv. Kolme esimest löövi kokku nimetatakse pikihooneks ja viimast põikhooneks. Kiriku idaseinast väljapoole ulatus väike poolringikujuline niss altariga. Tavaliselt olid kirikud tornideta, mõne kirku kõrval võis asuda eraldi kellatorn. Lihtsa hoone sisemust kaunistasid Piibliteemalised seinamaalid ja mosaiigid - värvilisest klaasist või kividest kokkupandud säravate värvidega pildid (Vt esimest pilti). Need muutsid kiriku seest väga pidulikuks. Inimesed on varakristlikel piltidel väga tõsised, pühalikud ja alati riietatud pikkadesse rüüdesse.Keiser ja teised ülikud kinkisid kirikule maad ja rikkusi, millega kirik muutus suurimaks maavaldajaks ja väga mõjukaks. Piiskopid muutusid nii vägevaks jõuks, et nendega pidid arvestama ka keisrid
Siinkohal on leidude autentsus väheoluline, oluline on leitu mõju kristlaste kogukonnale. (Lassus 1966) Kristliku kunsti teke on seotud usu levikuga rikkamate ja mõjukamate inimeste seas. Tekkis vajadus sulatada uus usk olemasolevasse ühiskonda. “Alates kristluse kuulutamisest riigiusuks 4. sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku eksklusiivseks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. 5. sajandist alates muutusid Kristuse elu kujutavad mosaiigid kirikuseinte eelistatud kaunistuseks.” (Calvalho de Magalhães 2005: 86) Algusest peale sai kristlik kunst mõjutusi nii vahemerepiirkonnast kui ka väljastpoolt seda – niisiis kogu tollase impeeriumi aladelt. 4 2. Varakristliku kunsti põhijooned Nagu juba eespool öeldud, oli esimestel sajanditel pärast Kristust kristliku kunsti loomiseks vähe võimalusi. Kristlike motiividega kunstist on rohkem andmeid alates 4.
figuuride vahel puudu valgusest, õhust ja ruumist. Reljeef koosneb nagu erinevatele tasapindadele seatud staatuatest. Maalikunst ja käsitöö olid hilise vabariigiaegses Roomas hästi arenenud, kuid säilinud on sellest ajastust õige vähe. Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud, oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu. Page 10 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest. Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
