Bütsansi kunst. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne vahendaja ja sulam. ametlik Bütsainsi kunst oli ka kiriku ja keisri riigi võmu seose väljendus. kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel) ida maade mõju. Arhitektuur : liseen- eenduv püst riba seinal. petik-kinni ehitatud akna/ukse ava bütsantsi kapiteel- | kirikus või basiilika ristkuppel 1)kirikud-hagija sophia-konstantinopolis. piklik hoone kaetud kuplitega. San Vitale- itaalias- kaheksa nurkne. 2) maalikunst: ida maadelt: stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, inimeselt tavaliselt eestvaatame .seinamaalid. miniatuurid. nitsiaal-esimene suurtäht .ikoonid "Vladimiri jumala.... (ema või maa või mingi asi:D ) .mosaiigid- smalt(materjal). skulptuur- lühikest aega antiigi traditsioonid 1)valitsejate kuju 2)relieefid Vana-Vene kusnt Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes la...
Roomas. Maalingud pärinevad 3. sajandist. Apostel 3. saj. keskpaik. Kolm meest tulises ahjus. u. 3. sajandi keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Hea karjane. 3. saj. keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Püha Peetruse basiilika Vatkanis. Alustatud 333, asendatud 15.17. saj. praegu Peetri kirikuga. Püha Peetruse kirik Santa Maria Maggiore Santa Sabina Maalikunst Kiriku seintel ja katakombides Seinamaalid Mosaiigid (kivid ja klaas) Raamatukunst (pärgament) miniatuurmaal Triptühhon 3me osaline altaripilt (avatav altar) Temaatika Pühakirja lood (eelkõige Vana Testament) Inimesed on pikkades rõivastes, tõsised, pühalikud Värvid: heleroheline, kuld, helesinine, lillakas ooker Katkend Kuningate raamatust, folio 1 r, Quedlinburg Itala, c. 42550. Kasutatud materjal INTERNET! (sest raamatuid ei viitsinud sirvida! )
sai. Katakombide seintel seina ja laemaalingud Skulptuure loodi vähe,rohkem reljeefid. Bütsantsi ja vanavene kunst 395 jagunes Rooma riik kaheks(Ida-Rooma Bütsants,mis kestis 1453.a ja Lääne- Rooma. Bütsantsi keeleks sai kreeka keel Keiser oli piiramatu võimuga valistseja. Suur idamaade kultuuri mõju. Ristiusk lõhenes õigeusu ja kaotiliku usuks. Arhitektuur Kirikud peamiselt tsentraalehitised 6. saj ehitati Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik. Bütsantsi mosaiigid,seinamaalid,ikoonid Islam on palju hävitanud, ka ikonoduulid(piltide pooldajad) ja ikonoklastid(pildieitajad). Kunst erineb antiigi omast(figuurid saledad,pikaks venitatud.) Kehavorme ei ole näha,toretsevad riided, Näod väikesed,silmad suured ja karmid Figuurid tihedas reas Ei taotleta looduslikke värve ega ümbritsevat ruumi Ei kujutata konkreetset sündmust vaid igavikulist Jeesust kujutatakse võimukana. Ikoon Kanooniline Keha tõrjumine Ümberpööratatud perspektiiv Kuldne taust
Ei tehtud õitsele Prantsusmaal ja Saksamaal (viimases eriti stiilipuhta näitena skulptuure. Hiljem, kui ristiusk riigistati, hakati ehitama kirikuid, Kölni katedraal). Itaalias seda stiili eriti ei kasutatud. mis meenutasid rooma basiilikaid (äri-ja kohtuhooned). Need olid KESKAJA KULTUURI ISELOOMULIKKE JOONI: algselt lihtsad kirikud, kus ainsateks kaunistusteks olid 1. Seos kirikuga. Teoloogia on keskaegse maailmanägemuse seinamaalingud ja mosaiigid. kõrgeim ilming, see ka kõlblusnormide loojana. II Bütsantsi kunst seotud Rooma kiriku hargnemisega 1) Lääne- 2. Keskajal inimene tunnetas samuti nagu ürgajal maailma Rooma kirik 2) Ida-Rooma kirik Bütsants, pealinnaks dualistlikult (vastandlikult). Kogu inimese mõttemaailm oli Kontsantinoopol. Tekkis toretsev kirikustiil, millest on tulnud hiljem seotud vastandamisega
BÜSTANTS. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen - eenduv püstriba seinal, * Petik - kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel – samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, ...
pühaim paik. Kesklööv kõrgem, eraldi katusega. Selle ülaosas aknad, valgmik Uks läänes Mõnikord kiriku kõrval kellatorn-kampaniil Sageli läänefassadi ees nelinurkne õu-aatrium Santa Maria Maggiore kirik Roomas. Vaade kesklöövi. 5.saj Sammastele toetuv talastik on sirge ning ruumi katab kassettlagi. Mosaiigid asuvad kesklöövi akende all. Aabraham ja Melkiseedek. Mosaiik Santa Maria Maggiore kirikus Roomas. 5.saj. Basiilika sisekujundus Kiriku siseruumid kaunistati seinamaalidega ja mosaiikidega. Nende ülesane oli pühakirja selgitada.
hiljem · Sellest hakati eeskuju võtma KUNST · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema · See sattus Venemaale 11.-12. saj · Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi Keiser koos oma väepealike ja nõuandjatega Hagia Sophia(püha tarkuse kirik) basiilika * Ava õpik lk 54 koosta mõistekaart keisrinna Theodorast · Millal sündis? · Millega tegeles? · Kuidas sai tuntuks? · Mida olulist tegi?
sajandil pKr; keiser Justinianus. 8. Mille poolest on see ehitis kuulus? Hagia Sophia on kõige tähtsam katedraal Rooma riigis. 9. Mis on ikoon ja ikonoplastide liikumine? Ikoon on pühapilt. Ikonoplastide liikumine on ikoonipooldajate liikumine 8.-9. sajandil. 10. Milliseid kultuure on bütsants enam mõjutanud? Bütsants on mõjutanud Itaalia vararenessansi ja vanavene kunsti. 11.Kirjelda bütsantsi mosaiiki. Mida ja kuidas on kujutatud? Mosaiigid sarnanevad vara kristliku mosaiigiga. Nad on ametlikud, ranged poosid ja pikaks venitatud figuurid. Näoilmed on karmid.12. Millistes linnades on näha Vana-Vene kunsti? Kiievis, Novgorodis, Pihkvas ja Petseris. 13.Mis on iseloomulikud nendele? Oli kuni 17. saj lõpuni sõltumatu ja erinev lane kunstist. See on bütsantsi kunsti jätk. 14. Nimeta Vana-Vene kuulsamaid ikoone. Jumalaema ikoon Vladimiris. 15. Millal oli etruskide kõrgaeg? 7. saj-5. saj eKr. 16. Millise keisri ajal
Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtub esivanemate austamisest. Esivanemaid kujutati realistlikult. Tehti ka keisrite portreesid. Oluline oli Kreeka hellenistliku kunsti mõju. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuure.maalide temaatika on mitmekesine. Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid ka maalitud portreed. Julius Caesar Keiser Trajanus Kiriku ehituse algus Aastal 380 kuulutati ristiusk ametlikuks usuks. Aluse sai basiilika ehitusvorm. Kirikuid võib olla alates kolmelöövilisest kuni seitsmelööviliseni. mosaiigid olid kaunistatu...
Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONE SKULPTUUR Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Nad ei tahtnud sarnaneda antiikrahvaga. MAALIKUNST Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükkidest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. BÜTSANTSI KUNST 4-15 SAJAND. Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne ja Ida Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. SISSEJUHATUS
preestrid elavad tslibaadis, jumalateenistused on ladina keeles, ikoone eriliselt ei austata. igeusu kirik- Kirikut juhib paavst, preestrid kannavad habet, preestrid vivad olla abielus, jumalateenistused on kohalikus rahvakeeles, ikoone austatakse. +11. Miks kirik 1054. aastal lhenes? Sest paavst pani patriarhi krikuvande alla, patriarh vastas samaga. +12. Kirjelda igeusu phakoda. Mille pooles erineb see lne(st katoliku) kirikutest? Seinu katsid kuldsed mosaiigid ja maalingud. Lnes pole phakute skulpuutre. .13. Miks oli Btsants keskajal Euroopast mrgatavalt kultuursem? Antiikkultuuri elemendid elasid seal katkestusteta edasi ning sulasid kokku kristliku hariduse ja kultuuriga. -14. Mida on Btsants Euroopa kuluurile andnud? Too niteid.
VANAVENE KUNST ARHITEKTUUR VENE KIRIKUD 9-10.saj Lihtsad Terviklikud Vormid, proportsioonid selged Vene kirik oli maastiku lahuta- matu osa KIIEV 9.-10.saj idaslaavlaste keskus, Bütsantsi, kreeka, rooma ehitus- meistrid Kiievi Sofia katedraal (1017-37) Kiievi Sofia katedraal KIIEVI SOFIA KATEDRAAL Jaroslav Targa tellimus 13.kullatud kupliga Põhiplaan - ruudukujuline Mosaiigid 17.saj restaureeritud NOVGOROD Ehitusstiil- lihtsad valged seinad, kullatud kuplid Novgorodi Sofia katedraal rangeilmeline Novgorodi Sofia katedraal Novgorodi Sofia katedraal AJALOOLINE TAUST 13.saj tatarlaste sissetung Pikk vabadusvõitlus Kunst allub valitsevale võimule 14.-15.saj Moskva vabaneb tatari-mongoli ikkest(1380- Kulikova lahing) Rajati Moskva tsentraliseeritud riik, ehitustegevus elavneb NOVGOROD 14 saj. Kogudusekiriku tüüp
Neljanurkse ruumi katmine viklite (sfäärilised kolmnurga kujulisede arhitektuursed vormid, mis kannavad keskset hiigelkuplit) abil. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised, ülemine korrus avaneb kesklöövi. Aknad on külglöövi ülaosas külgseintel 2 rida + ringina kupli alumises servas. Palju valgust, kuppel ,,hõljub". Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Muhameedlased on kinni katnud maalid ja mosaiigid. 9. VARAKRISTLIK KIRIK (BASIILIKA): Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid
kolmeks lööviks, millest keskmine oli laiem ja kõrgem. Transept oli kiriku pikiteljega risti olev lööv. Apsiid oli poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Valgmik on kesklöövi sein, mis kõrgus arkaadide kohal. Kampaniil ehk kirikutorn seisis mõnikord kiriku kõrval. Aatrium on sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Sisekujunduses andsid tooni sambad, seinamaalingud (kesklöövis, akende all või vahel) ja mosaiigid (siledatest marmori tükikestest, klaaskuubikud; värvidest heleroheline ja kuld, helesinine ja lilla; sümboolsed motiivid, piiblilood, pühakute elu; Naised Kristuse haua juures, 6saj.). Piltidel olid pühakud tardunud poosides, pühaklikud ja paksult riides, nii, et keha polnud peaaegu üldse näha. Kõige rikkalikumalt oli kaunistatud altari ümbrus.
nimetama Bütsantsiks · Esialgu riigikeel ladina keel, hiljem mindi üle kreeka keelele · Kreeka ja idamaise kunsti sulam Bütsantsi kunsti õitseaeg · Keiser Justinianus I ajal 6. saj. · Suurim saavutus Hagia Sophia kirik [aja sofiia] · Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum · Kasutusele võeti kumerad kividest laotud kolmnurgad · Kiriku seinad kaetud mosaiikidega · Türklaste vallutuse järel sai kirikust mosee, mosaiigid kaeti kinni · Hoonele lisati kõrged ringrõduga tornid e. minaretid · kirik tänapäeval Euroopa suurimaid kunstiväärtusi Keiser Justinianus saatjaskonnaga. Mosaiik san Vitale kirikus Ravennas (Itaalia) Bütsantsi kirik, kunst · Enamasti tsentraalehitised st. ümmargused või hulknurksed ehitised, mille keskosas oli kuppel · Ristkuppelkirik tavaline tsentraalkirik · Ei viljeletud skulptuuri · Kõrgel tasemel maalikunst
Tsirkus koosnes pikast võidusõidurajast, mille külgedel asusid istepinkide read. Mõned tsirkused olid kolossaalsed ehitised: Circus Maximus võis mahutada kuni 250 000 pealtvaatajat Tsirkusemängud (ludi circenses) pärinesid etruskidelt ning Roomas olid varasemad neist kaarikuvõiduajamine ja poks. Villad Villad hakkasid provintsidesse ilmuma 1. sajandil eKr Jõukamate perede villadel olid klaasist aknad, kivikatus, mosaiigid, krohvitud ja värvitud seinad, põrandaküte, termid. Mosaiike kasutati enamasti põrandate kaunistamiseks. Need koosnesid tuhandetest tillukestest kuubikutest, mis moodustasid kas lihtsa mustri või keerukama stseeni Rooma mütoloogiast. PiPldilid lii lsaism am iseiskesk ks lkõlpõspaskaek iek o ikooni o ni Gaius Scipio Villa Suurim villa Roomas
seisev hoone oli põhiliselt puust, ühel küljel oli 1 või 3 väikest pühakoda, teisel aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Puust talastik oli kerge ja sambaid sai asetada hõredalt. 7. Millise olulise ehitustehnilise võtte pärandasid etruskid roomlastele? Kus nad seda ise kasutasid? Templid 20.PEATÜKK Kirikuehituse algus, mosaiigid 1. Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? Peetrus. Ta suri märtrisurma, ta löödi pea alaspidi risti. 2. Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? Vana antiiktempel ei sobinud ristiusu kirikuks juba usulistel kaalutlustel, kuid ka praktiliselt polnud ta sobiv. Antiiktempli kunstiline väljendusjõud koondus välisilmseesse, kuid kristlased panid põhirõhku siseruumidele. Antiiktempel oli eelkõige monument ja
Milliseid kunstiteoseid neid leidus? Katakombi seintesse maeti surnuid. Leidus seina- ja laemaale. 9) Miks välditi varakirslikkus kunstis skulptuure? Sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega. 10) Milline ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna? Basiilika kohtu ja ühiskondlik hoone. Külglööv-kesklööv-külglööv. Poolkerad- apsiid. 11) Kõige püham paik kirikus? Altar apsiid. 12) Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistuseks või oli mingi tähendus? Kujutasid piibli sündmuseid ja pühakuid. Inimesed said nende järgi teada piiblist, sest lugeda enamus ei osanud. 13) Millisest materjalist tehti mosaiike, millised värvid? Kasutati marmor tükikesi. Põhivärvid- heleroheline, kuldne, külm sinine, lillakas aaker, punane. 14) Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Nad olid riietatud ja nad ei toetanud maha vaid ,,rippusid" õhus. 15) Millise riigi järglane oli Bütsants
Bütsantsi kunst e Ida-Rooma keisririigi kunst. Keisri käes olin nii ilmalik kui usuline võim. I suur õitseaeg 6.sajand, keiser Justianuse valitsusaeg. Kõige tuntum ehitis on Hagia Sophia katedraal o Suurim basiilika Konstatinoopolis - Jätab mulje nagu oleks tsentraalehitis o 1 hiigelkuppel + 2 poolkupplit o Kõige suurem kuppel ripub osaliselt õhus o Mahutas umbes 20 000 inimest o Rõdud [kirikutes nimetatakse neid empoorideks] o Viklid o Piilarid o Kahekorruselised külglöövid, kesklöövi külgseintes on kaks rida aknaid, aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides. o Minaretid San Vitale o tüüpiline tsentraalehitis o asus Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja- Itaalias. o 8 tahuline o Empoorid o Palju mos...
saj) ja Ivan Blazennõi kirik (16. saj.) Vanavene arhitektuur ja maalikunst Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475 1479. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Vassili Blazennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 15551561. Maalikunst: Bütsants mosaiigid ja freskod kirikute siseruumides tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem Kreeka meistrid ikoonimaalid ( "Vladimir jumalaema") Theophanes Kreeklane(Bütsantsi kunstnik, vabad pintslilöögid, traagiline lõhestatus ja karmus) Andrei Rubljov (silueti taolised figuurid, õrnad ja mahedad värvid, joontes puudub Bütsantsilik teravus ja nurgelisus) ikonostaasid(15. sajand Moskvas) Vanavene arhitektuur ja maalikunst Ikoonimaal
Ida-Rooma keisririik, mille pealinn oli Konstantinoopol. Ristiusk, kreeka keel, keisrid, keerulise kombestikuga nn kreekakatoliku kirik 2. Kirjelda Hagia Sophiat! Mis on sellest tänapäevaks saanud? Konstantinoopolis, ehitati keiser Justianus I ajal. Tsentraalehitis. Väljas kuppel, mille alumises osas arvukalt aknaid. Tänaseks moonutavad vana ristiusukiriku välisilmed minaretit (seal asub türklaste mosee). Maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud, sest islamiusk ei luba elusolendite kujutamist. 3. Mis on ikoonid? Mis on nende salapärase ilu allikaks? Pühapildid. Salapärase ilu allikaks on alusmaal kullaga, mis muudab maali ebamaiselt kauniks. (Maaliti laudadest alustele temperaga, tähtsaim motiiv Maarija koos Kristus-lapsega, ranged reeglid) 4. Millal eksisteeris romaani stiil? 10. - 13. sajand 5. Millal eksisteeris gooti stiil? 12. - 16. sajand. 6
hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks apsiid Kiriku sisemust kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega. Mosaiigid on värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Kirikutes kujutati enamasti piibli sündmusi või pühakuid, kui kunagi ei kujutatud alasti keha. Basiilika põhiplaan Mero- ja Karolingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks. Sel ajastul oli esiplaanil käsitöö. Rikkalikult kaunistati erinevaid tarbeesemeid. Palju kasutati nn
Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas.Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika.Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist.Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad.Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi.Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid.Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid.Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.
Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid.(sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstrktsiooni element), mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist(türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega.
Üldiselt on kirikud väikesed ja väljendavad munkade tagasihoidliku ellusuhtumist. Enamik Bütsantsi kujutava kunsti teoseid on säilinud väljaspool tuumikala, näiteks Itaalias ja Venemaal, kuna paljud kunstiteosed kujutasid jumalikust ja ikonoklastide meelest oli see pühaduse teotamine, need teosed hävitati. Hiljem, 9. Sajandil said ikonoduulid pooldajad, uuesti võimu ülekaalu ja pühapiltide valmistamine ning austamine taastati. Kuulsaimad näiteid on Ravenna kirikute mosaiigid. Peamiseks kultuseobjektiks on keiser, kes juhib nii riiki kui ka kirikut. San Vitale kirikus on kujutatud Justinianust ja keisrinna Theodorat õukondlaste keskel. Inimkujutiste figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad. Keha katavad riided, mis ei luba aimata kehavorme. Näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt. Figuurid asetsevad reas ning hõljuksid nagu õhus. Mosaiikkunstis on värvilised säravad kivikesed üksteisest selgemini eraldi, ega taotle
Maria Maggiore, Santa Sabina Roomas. 5-löövilised:Peetri kirik, Ravennas, Sant Apollinare in Classe, Sant Apollinare Nuovo. #Peetri basiilika Roomas ehitati 4.-5. Saj. Erandina oli see orienteeritud läände. Idas asus väravaehitis ja teisi hooneid. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid pärinesid antiikajastust. Lagi oli lame, vahel kassettidega, vahel puudus üldse. Lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud, eriti mosaiigid. Maalid paiknesid kesklöövis, akende all või vahel. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud, mis peegeldasid valgust. Pilt mõjus sädeleva, intensiivsena. Valitsevad värvid heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega
Kui selle põhiplaan on ristikujuline, siis kas see on ladina või kreeka rist? Ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, võrdhaarse kreeka risti kujuga Põhiplaanilt meenutab võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit. Suur kuppel oli keskel ja neli väiksemat äärtes. 2.Mida tähendavad mõisted "Liseen" ja "petik"? petik: liseene ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid e petikud. Liseen: kitsad püstribad, mis liigendavad seinu BÜTSANTSI MOSAIIGID 4.Pildikummardajad(usulise sisuga piltide pooldajad) on IKONODUULID Pildirüüstajad(usulise sisuga piltide vastased) on IKONOKLASTID Seega tähendab IKONOKLASM ikoonkunsti 5.Ikoonidel ehk pühapiltidel kujutati tavaliselt PÜHAKUTE MÄLESTUSPILTE, kõige sagedamini aga MAARIA JEESUS LAPSEGA 7.Millele ikoonid maaliti? Maaliti kokku liimitud laudadest tahvlile 8. Ikoonid maaliti algul ENKAUSTIKA tehnikas, kus värvide sideaineks oli KUUM VAHA, alates 8
Hoones on lisaks büroodele ka mõned korterid. Võrdleksin seda hoonet Antonio Gaudi projekteeritud Casa Battloga Barcelonas. Mõlemad hooned on küll juugendstiilis, kuid Gaudi ehitisele on omane vormijulgus ja eriline keerulisus. Gaudi tõlgendas maja kui skulptuuri. Fassaadi välispind on kaetud värvilise keraamilise materjaliga. Katus meenutab draakoni soomuseid ja rõdupiirded meenutavad maske. Katust ehivad savi- ja klaasikildudest mosaiigid. Samas praegune kultuuriministeerium on sümmeetrilise lahendusega. Peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp, pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad pehmejooneline. 2. Kunstihoone, Tallinn Arhitektid olid Anton Soans ja Edgar Kuusik. Avati 1934.aastal.
üheksa pealöövi viivat ust ning kiriku nurkades olid kaldteed, mis viisid galeriidesse eri ilmakaartes. Arhitektid olid vaimulike töö lihtsustamiseks jaganud marmorpõranda ribadega osadeks. Samuti pakuti usklikele vaimustavat valguse- ja ruumielamust. Välisilmelt töntsaka kiriku sisemus oli üle ujutatud paljudest akendest sissetulvava valgusega. Peaaegu kõik oli kaetud marmorkihi või klaasmosaiigiga. Isegi sambad olid valmistatud erineva mustriga kiviplokkidest ning mosaiigid laoti tuhandetest värvilistest klaasi- ja kullatükkidest. Vajalik materjal veeti kohale laevadega, vaid mõnda materjali leidus neil omal. Väljast saabus suurtes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini. Kiriku kaunistamisel kasutati ka palju lillat tooni. Jumalakoda kiiskas kullast, hõbedast ning vääriskividest ning sisepühamusse võisid siseneda vaid vaimulikud ja keiser, sest neid loeti ainsateks kristuse asemikeks maapeal.
müütidest ja tolleaegsetest spordivõistlustest. Rooma riik tekkis I aastatuhandel e.m.a. Roomlaste kultuur ja kunst sattusid kõrgema kultuuritasemega vallutatud naaberrahvaste mõju alla. Rooma seinamaalid on säilinud peamiselt Vesuuvi tuha alla mattunud Pompejis. Neil kujutati ruumi juba perspektiivis. Maaliti petlikke muljeid loovaid pilte maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud. Kasutati palju hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid. MAALIKUNST KESKAJAL Keskajal olid ülekaalus usulise sisuga seinamaal (fresko ja mosaiik), altarimaal ning klaasi- ja miniatuurmaal (käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid). Bütsantsi riik tekkis 395.a. pärast Rooma riigi jagunemist. Kunst rakendati kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud mosaiik- Konstantinopoli
Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.
Puhastumise kaev voodo, pesemine enne Kaabasse sisenemist. Must kivi asub kõrgemal, et kaitsta üleujutuste eest Retsiteerivad koraani armu ehk halastuse mägi. Araflati platoo Hdzi on inimese tiitel Haigia Sophia püha tarkus, 532, ehitati ristiusu kirikuna, must valge. Minaretid, ümber suur lame kuppel. Kontrafors seina tugipind, vikkel, tambuur kupli all. Ekseedrid polkupli osa. Narteks, keeltud fig. kunst. Sisu keeld. Tehti islamiks. 19. Saj tehti mosaiigid. Atatürk 1934-1935. Muuseum. Kalligraafia- ukse pool allah. 4 esimest kaliifi, fatima tütred, muhamed kokku 8. Puitplaadid. 2. korruse galerii. Kibla meka suund, teoreetiline väärtus. Reedel kantsel minbar ühispalvusele kogunevad mehed. Medrese koraanikool Türbe hauakamber. Roheline palakas peal. Hauakivid naistel meestel erinevad. Sinine mosee ahmeti mosee, suur, sinine. 17. Saj algul. Muhrabis (palveniss) tükike musta kivi. 20000 kahhelplaati
Rooma kunst 1. Pont du Gardu tööpõhimõte- veejuhe, et saaks puhast vett linna. OLi hästi kõrge ning pikk ja oli pealt kinni et vältida reostamist ja vee ära aurumist 2. Colosseum- 49 m kõrge.4 korrust. areeni osa oli veega täidetav. Peeti merelahinguid ja võideldi vee loomadega. Mõõtmed on 150-180 m. Esimesel korrusel istus keiser oma kaaskonnaga ning see oli tehtud marmorist. Teisel korrusel olid rooma sõjaväelased, 3. olid rooma kodanikud(suurim ja laiem korrus) ja neljandal olid vabaks lastud orjaad. Mahutas 50 000 inimest. Tänapäeval varemetes ja kuulutatud pühaks paigaks. FLAVIUSE AMFITEATER igal korrusel on 80 kaart 3. Pantheon- Antiikaja suurim kuppelehitis (u. 43m). 4. Mõisted: Akvedukt -kinnine veejuhe millega saadi linna vett, sillataoline ehitis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Tavaliselt kaetud, et vältida saastet...
kogunemiste tarvis. Pidin kindlasti järgi uurima Moskva metroo kohta, mis on teatavasti kõige suurim maailmas ja sain sellele ka oma tõestuse. Käies võõras, tundmatus riigis, peab üle vaatama ka kiriku, sest usk on üks tähtsamaid osi, kui mitte meie, siis kellegi teise jaoks. Seegi kord käisin kirikus, mis asus Moskva linna keskpunktis. Kiriku seinasid kaunistasid meeliületavad reljeefid, ning väga levinud oli ka õigeusul põhinevad mosaiigid. 1917. aastal Moskva metroosse rajatud pronkskuju, mis oli püstitatud revolutsiooni auks, pidin ma ka kindlasti ära nägema ja seda ma ka tegin. Kui kõndida Moskva tänavatel või koguni minna turule, siis seal üritavad kohalikud päris tihti võimalikult odavalt müüa kõiksugu tooteid. Tavaliselt annab turist alla ja ostab lihtsalt asja ära, sest muidu ei jäetaks teda rahule. Venemaal järjekordseks sihtpunktiks sai Sankt Peterburg. Seal külastasime Nevski prospekti,
– Sarkofaage. 28.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? - Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 29.Miks ei sobinud antiikaegnae tempel ristiusu kirikuks? – Usulistel ja praktilistel põhjustel. Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. 30.Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? – Basiilika. 31.Kas seinamaalid ja mosaiigid on vaid kaunistuseks või oli neil veel mingi eesmärk? – Ka muu eesmärk, teha ruumid suuremaks, sümboolsed motiivid. 32.Millisest materjanlist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? – Siledatest värvilise marmori tükkidest, mis polnud eriti kirkad. Erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Eelistati helerohelist ja kulda, samuti külma helesinist ja lillakas ookerit. 33.Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli...
o Telgitaoline katus o Ehitatud 18. sajandil Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on vähe. Kõige tähelepanuväärsem osa selles on kindlustusarhitektuuril. Moskva Kremli müürid on vanaveneaegse linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks, kuid tugevad ringmüürid paljude tornidega ümbritsesid ka Smolenskit, Novgorodi, Pihkvat ja Irboskat. Skulptuur levis vähe. Suuremad saavutused on maalikunstis. Kõik võeti üle Bütsantsist ja kreeka meistrite töö on näiteks mosaiigid ja freskod Sofia katedraalis Kiievis. Kõige väärtuslikum vanavene kunstis on ikoonimaal. Esimesed ikkonid, nende hulgas legendaarse kuulsusega ,,Vladimiri jumalaema" toodi Bütsantsist ja sealt pärineb ka nende põhimõte ja maalitehnika. 1240-1480 Mangoli tatari ike o Sidemed Bütsantsiga nõrgenesid o Vene ikoonikunst iseseisvus o Lisandusiid kohalikud legendid ja pühakulood o Kunsti tungisid rahvalikud jooned ja rahvausundi elemendid.
ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Selleks kasutati vikleid, mis on kolmnurksed sfäärilise pinnaga ehituselemendid. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuva 40 akna kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit (kandiline sammas), millele toetub vikkel ja siis kuppel.Kupli tipp põrandast on 55m kõrgusel.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Aastast 1935 on kirik muuseum. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne
motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 3. Milliseid kunstiteoseid võib leida katakombidest? Katakombides olid kujutatud seinamaalidena kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. 4. Mile poolest erinevad kristlikud mosaiigid, freskod või skulptuurid (reljeefid) samaaegsete rooma kunsti töödest? Roomas oli inimene kujutatud alasti, kristlikus kultuuris mitte kunagi. 5. Missuguse rooma ehitise võtsid kristlased kiriku ehitamisel eeskujuks? MIKS? Basiilika, kuna see asus sobivas kohas linna keskel. 6. Nimeta vähemalt 2 basilikaalse hoone põhitunnust? ristkuplid, põhiplaan meenutas kreeka risti 7. Millise riigi järglane oli Bütsants (kumb antiik-maa)? Rooma 8
ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Selleks kasutati vikleid, mis on kolmnurksed sfäärilise pinnaga ehituselemendid. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuva 40 akna kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit (kandiline sammas), millele toetub vikkel ja siis kuppel.Kupli tipp põrandast on 55m kõrgusel.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte – viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Aastast 1935 on kirik muuseum. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas – vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne
Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Sant' Apollinare in Sama kiriku Kesklöövi seinamaale Classe kirik Ravennas sisevaade Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.
Gooti stiil · See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. · Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. · arhitektuur oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. · võteti kasutusele teravkaar, mis avaldas seintele ümarkaarest väiksemat külgsurvet. · Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali k...
Majades oli olemas ka lihtne kanalisatsioon. Seinad kaeti maalidega. Kõige kuulsamad villad Herculaneum ja Startiae. Pompeji seinamaalidel oli enamasti iseloomulik suur illusionism looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale(n: marmor). Roomlased olid kreeklaste kaudu tundma õppinud perspektiivi ja rakendasid seda oma töödes. N: maalisid seintele uksi, aknaid ja sealt paistvaid kauneid maastikke ja teisi ruume. Põrandatel ja seintel olid mosaiigid värvilistest kivikestest ja klaasitükikestest kokku seatud pildid. Pompeji seinamaalide puhul eristatakse mitut stiili. Seinamaalid on saanud Pompeji majade kunagistel elanike (omanike) järgi oma nimed. 1. Müsteerimitevilla Dionysose kultusega seatud rituaalid. 2. Fauni maja tantsiv Fauni pronksfiguur. 3. Vettiuste maja spordisündmused Roomas levis ka tahvelmaal. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Need on säilinud
Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest. Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist (türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega.
Vana-Kreeka Arhitektuur: · templitüübiks oli megaron · sambad olid kindlas rütmis · sambad olid ehituselt tähtsamaiks komponendiks · sammas koosnes kolmest osast: 1)baas 2)tüves 3)kapiteel · sambatüübid on: 1)dooria(kõige vanem, jässakas, madal ja tal puudub baas) 2)joonia(saledam ja kõrgem, algab baasiga) 3)korintos(veel saledam ja pikem, pidulik, kapiteel kaetud taimemotiividega) · templite ehitamisel kasutati kallemaid materjale nt marmor · templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) · kreeklased oskasid kasutada optilisi effekte · templi pearuumis polnud aknaid, ruumi nimetati naoseks · seinad olid kivist · naose taga asus jumala kuju · tavainimesed templisse ei sisenenud, ainult preestrid ja oraaklid · na...
kohalolekust. Sissekäik oli reeglipäraselt läänest. Kirikud olid põhiplaanil T-kujulised, nii nagu idapoolses osas oli veel üks lööv, mis oli teistega risti. Idapoolses osas asus poolkaarega ümbritsetud ruum, kus asetses altar. Basiilika on tähtsaim saavutus, sest seda on kasutatud juba 2000 aastat. 17. Santa Vitale kirik 18. Tüüpilise basiilika põhiplaan Maalikunst See ajastu oli üldiselt kunstivaene ning märkamisväärseid skulptuure oli väga vähe. Seinamaalid ja mosaiigid olid see eest peamisteks kujutavateks kunstideks. Nad kujutasid situatsioone ja sümboleid piiblist. Inimesi kujutati tõsistena ning liigsete detailideta. Teostes esines tähendusperspektiiv- mida tähtsam on inimene, seda suuremana teda teosel kujutati. Preestritel oli pea ümber aupaiste. Taust oli reeglipäraselt kuldne. Raamatuid hakati dekoreerima raamatumaalidega ehk miniatuuridega. Eriti märkamisväärsed on initsiaalid. KASUTATUD KIRJANDUS https://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka
külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle "tähe" püstkriipsu nimetataksepikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.
keskele hiiglaslik katedraal. Cordoba Suure mosee palvesaal. Koopataolises palvesaalis on 850 graniit-, jaspis- ja marmorsammast, mis toetavad punavalgeid tellistest ja kividest triipudega kaari, need omakorda tunduvad jätkuvat igas suunas. Cordoba mosee kullast ja marmorist mihrab, mida kaunistavad mosaiigid. Cordoba mosee Muhameedlikud valitsejad ehitasid ka losse. Eriti kuulus on Alhambra kindlusloss Granada lähedal Hispaanias (1238-1358). Loss koosnes kolmest eraldi osast, mida ühendasid koridorid: 1) Mexuaris (1-6) tegeles emiir avalike asjadega; 2) Mürtide õues (7-10) asus Saadikute saal ning seal asus ka troon; 3) Emiiri ja tema perekonna privaatsed eluruumid (15-21). Alhambra, muqarnas´ed. Nendest kividest koosnevad keerulise geomeetriaga
Ümmargune ehitis, Ø ja kõrgus 43,4 m. Esimene nii suur kuppelehitis, oli eeskujuks renessansile. Aknaid pole. Võimas ruumimõju. Eeskoda (viil ja 8 sammast) on ehitatud hiljem, 2. saj. · Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks külm ja soe saun, riietus- ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor, mosaiigid, kullatud pronksilustused. · Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000 inimest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. sajandil ümber kirikuks. · Constantinuse triumfikaar Roomas. Keiser Constantinus valitses 306-337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoimunud sõjast. 3 kaarava. Roomas veel Septimius Severuse (3 ava) ja Tituse triumfikaar (1 ava). · Trajanuse foorum Roomas. Keiser Trajanus valitses 98-117. Rooma suurim foorum.
Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis? Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Konstantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
