Varakristlikud mosaiigid Varakristlikke mosaiike on säilinud ainult Itaalias. Kuna olen Itaalias käinud, siis olen mõnes vanas kirikus midagi sarnast tõenäoliselt ka näinud, sest mulle jäid reisilt meelde mosaiigid. Mosaiigitehnika tekkis Idas. Selles tehnikas kaetakse pind lubja- või kitikihiga, selle sisse vajutatakse, kui see on pehme, värvilised või kuldsed kivi- ja klaasitükid tihedalt üksteise kõrvale ühtlases kõrguses. Kõige vanemad mosaiigikunsti teosed on Santa Constanza ümbriskäigu võlve kaunistavad mosaiigid. Vanemates mosaiikides on näha rohkem ornamente, hiljem tekib asemele kristlik sisu. Eelistati teemasid, mis sümboliseerivad uskliku
Y Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. ; lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore Y Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Y Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Y Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade
Valgmik kesklöövi sein, kus paiknesid aknad Kampaniil kiriku kõrval asuv kellatorn Lööv 2 rida sambaid jagab basiilika 3-ks võrdseks osaks Apsiid Poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata ruum Vikkel Sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuuriline vorm võlvlae nurgas, millele toetub kuppel Tsentraalehitis ehitustüüp, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Talum rikkalikult reljeefidega kaetud kiviplokk Liseen Kitsas püstriba, liigendab seina Meka islamiusuliste püha linn Kalifaat muhameedlaste riik Maur hispaania muhameedlane Mihrab pooliimas palveniss, paiknes Mekapoolses seinas Minarett sale torn, vormilt erineva kujuga (nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline), minareti küljes rõdud, teravatipuline katus. Minaretti kasutatakse palvusele kutsumiseks. Medrese ehitustüüp, mis ühendas teoloogilise õppeasutuse ja mosee. Nelinurkne õu, mid...
Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt. 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati. 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati. (kuid palju varasemat kunst oli hävinud.) RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid. Inimestekujutus on teistsugune kui antiigi ja varakristluse ajal: figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud toretsevad riided ei luba isegi aimata kehavorme näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt figuurid on asetatud tihedalt ritta, näib nagu nad hõljuks.
usklikke aidata Ikoonid Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid Inimestekujutus on teistsugune kui antiigi ja varakristluse ajal: 1. figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID 2. toretsevad riided ei luba isegi aimata kehavorme 3.näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt 4
Bütsantsi ja Vana-Rooma mosaiigid Bütsantsi kunsti iseloomustab bütsantsilik toredus ,kuid see on tugevalt mõjutatud religioonist ja Kreeka kunstitraditsioonidest. Bütsantsi mosaiigid on värvilistest kividest ja sädelevast klaasist, neil domineerivad lilla, must ja kuldne ning neil kujutatud inimfiguurid on karmiilmelised ja pikaks veninud. Vana-Rooma kunstis on palju võetud etruskidelt aga kõige enam Kreeka kultuurist. Vana-Roomas kaunistati kõige esinduslikumad ruumid maalingutega. Mosaiikidega armastati kaunistada ruumide põrandaid. Ka Vana-Rooma mosaiigid on värvilistest kividest ja klaasist.
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid.Ikoonid Maalikunst Katkendlikult säilinud Elusolendite kujutamine kunstis keelatud Hävitati Bütsantsi kunstipärandit miniatuuridel Pühapildid Ikoonid Mida ja mismoodi kujutati 8. ja 9. sajand ikonoklastide liikumine Inimesi kujutavad kunstiteosed Keisrite toetus Ikonoduulid Pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata Ikoon jumalaema 19.Sajand pronks Ravenna kirikute mosaiigid Kuulsad Sõnum usuline ja poliitiline Kultuseobjektiks keiser Keiser riiki ja kirikut Ravenna varakristlike kirikute mosaiigid Figuurid Saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud Riided ei luba aimata kehavorme Näod väikesed suured silmad karmilt ja võimukalt Asetatud ritta Hõljuvad tühjuses Kuldne taust Ruum kujundamata Kristus ja pühakud võimukad valitsejad Enkaustikatehnika 8. saj temperavärvid Tahvelmaal Ikonostaas Tarbekunst
motiivideks on rist ja palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimkujutisi rooma maalikunstis. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud peaaegu üldse. Rohkem harrastati reljeefkunsti. Vormilt meenutavad need esialgu roomlaste reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem inimesi. Varakristlikud reljeefi rõhutavad Kristuse jumalikkust, harva kannatuslugu. 20. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumidee järele. Kuna varasemad usulised ehitused polnud praktilised võeti eeskujuks basiilika. Varakristlik kirik oli lihtnepikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks osaks (lööviks). Uks asus läänepoolses otsas ja idapoolses otsas võis asuda kiriku pikiteljega risti asetsev lööv (transept). Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum (apsiid). Nii
KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Seni usulistel põhjustel kasutusel olev antiiktempel oli eelkõige jumalakuju asupaik, mille siseruum oli kitsas ja hämar ning kunstiline väljendusjõud koondus välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu ja koosolekuhoonete tüüp b a s i i l i k a. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas hoone kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Kirik oli orienteerunud ilmakaarte suhtes ida ja läänesuunaline uks asus läänepoolses otsaseinas, idapoolses otsas asus t r a n s e p t kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum, nn a p s i i d. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külg...
Pühakodades oli sissepääas läänes ja altar idas.basiilikatel oli kesklööv külglöövidest kõrgem. Alguses torne polnud kiriku küljes, tornid olid kirikutest eemal. Varakristlikek kolmelöövilisi kirikuid on säilinud Santa Sostanza, Santa Sabina( need tunned piltide peal ära,e t on basiilika, ja siis on puust madal lagi). Esimene 5-lööviline basiilika oli Püha Peetruse kirik . Varakristlikel pühakodadel olid sambad, mis on ühendatud kaaristuga, puidust lagim, seinamaalid ja mosaiigid, mis muutsid ruumi pidulikkumaks. Mosaiike tehti värvilistest klaasitükkidest- heleroheline, kuldne, helesinine ja lillakas.pühakodades olid kujut. Piiblilood ja pühakute elulood( pühakuid kujutati tardunult ja üldistatult). See mis oli maalidel kujutatud( pühakud jne), siis ümbritsev polndu oluline.Inimesed olid rikkalikult rõivastatud , kuid keha ei tohtinud kujutada. Sümbolite abil on isikud ära tuntavad. Tähtis oli kujutada inimese hingestatust- silmad on hinge peegel
Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsioonidega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Erinevus rooma reljeefide ja kristlike reljeefide vahel: teemad, monumentaalsus pole oluline enam, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. lööviks. Kirik orienteeritud ilmakaarte suhtes - lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas (suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole).
Pildid võivad imet teha ja usklike aidata, suurendavad usku Põhiliseks motiiviks Neitsi-Maarja koos Jeesus- lapsega Ranged ettekirjutused pühaku välimuse osas (nt. kahvatu nägu, väike suu,pildi taustal hõõguv kuldne ebamaine valgus) Keha põhimõtteliselt unustatud Alates 8.sajandist kasutati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise ainega segatud temperavärve Maalialuseks laudadest kokkuliimitud tahvel. Ikoon Peaingel Miikaeli kujutav ikoon Mosaiigid Mosaiik-värvilistest klaasitükkidest või muust kokku sobitatud ornament. Inimesed saledad ja pikaks venitatud, pikad toretsevad riided Väiksed näod, aga suured, võimukad silmad Figuurid tihedas reas, üksteise kõrval Kujutatu ei toetu maapinnale, tundub nagu nad hõljuksid Mosaiigitehnika värviliste kivikestega ei püütagi jäljendada looduslikke värvivarjundeid Mingit konkreetset sündmust pole püütud kujutada. Mosaiigid Keisrinna Theodora
Peamised vastuolud olid läänega piibli tõlgendamisel ja mõjusfääride jagamisel. Bütsantis kirikud olid tentraalehitised-põhiplaani äärmised punktid olid keskpunktist ühe kaugusel-ring, ruut, võrdkülgne hulknurk, võrdhaarne kreekarist. 6 saj püstitati kuulus Hagia Sofia katedraal, milles on püütud ühitada basiilikat ja tsentraalehitist. Roomas osati katta ruutu, nüüd tekkis vajadus ehitada kuppel ristkülikule-viklid. 5. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid. 15 saj jäid Bütsantsialad islamiusuliste türklaste võimu alla. Islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, seetõttu nad hävitasid Bütsantsi kunstipärandit ( st pole enam seda eriti järgi). Ikoon- usulise sisuga pilt. Usuti, et ikoonidel on võime teha imet ja usklike aidata. Ikoonidel kujutati märtreid või teisi pühakuid. Seina kus ikoonid rippusid nim. Ikonostaasiks. Ikonodueelid- ikoonide pooldajad, neisse uskujad. Ikonoklastid- mitte
1.sajand p.Kr kujuneb välja ristiusk. Samal ajal koostavad evangelistid Uue Testamendi. 1-3. sajandil toimub laialdane kristlaste tagakiusamine. 3.sajand p.Kr satub Rooma kriisiperioodi. 303. aastal keiser Diocletianus vallandab julmima kristlaste jälitamise, mis jäi viimaseks. 313.aastal keiser Constantinus kuulutab ristiusu lubatuks- Milano edikt. 381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis riigiusuks. Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid altar ja vaimulike istekohad. Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega. Tihti on basiilikal lääneküljel avar eeskoda ehk narteks. Basiilika välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt ilma tornita. Sageli oli basiilikal siseõu- aatrium. Lameda laega...
Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Rooma esimene paavst oli Peetrus. Kus asus varakristliku kiriku transept (nimetatakse ka põiklööviks või ristlööviks)? Varakristliku kiriku transept asus pikihoone idapoolse otsa vastas. Milline oli kiriku kõige püham paik? Kiriku kõige püham paik oli altar. Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistusteks või oli neil veel mingi eesmärk? Seinamaalid ja mosaiigid muutsid tagasihoidliku hoone pidulikumaks. Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis?
Tehti ka mosaiike. Mosaiikide peamine ülesanne oli kirikute apsiidide kaunistamine. Keskne kuju oli Kristus (nüüd juba inimese kujul, mitte sümbolina). Kristuse ümber olid kindla paigutusega apostlid, pühakud. Kristuse pea kohal olid nelja evangelisti sümbolid: Markus lõvi Johannes kotkas Matteus ingel Luukas härg Mosaiikidel on kujutamislaad tõsine, range. Inimesed on pikkades rüüdes, keha pole selle all tunda. Ilmed on tõsised, pühalikud. Samas on mosaiigid, ilmekad, siirad, võluvad. Varakristlikul ajal oli tähtis ka raamatumaal e miniatuurmaal. Vorm antiikne, sisu kristlik. Kujunesid uued usulise sisuga raamatud, nt piibel, psalter (laulude kogu), evangeliaar (raamat, mis sisaldas jumalateenistuse ajal ettelugemiseks mõeldud evangeeliumide osi).
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi maalikunst Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud langusaegadega Maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike- Aasia ja Kreeka jäid alates 15. sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti ...
oleks sobiv kokkutulekuteks ja mille pearõhk oleks siseruumil. 22. Altar asub alati idas. Transept on kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Apsiid on transeptist ida poole avanev poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Valgmik on kesklöövi sein, mis kõrgub arkaadide kohal. 23. Kampaniil on kellatorn. Varakristlikul kirikul ei võinud olla see kiriku küljes. Enamasti on kampaniilid hiljem juurde ehitatud. 24. Freskod ja mosaiigid muutsud lihtsa ja tagasihoidliku hoone pidulikumaks. 25. Bütsantsi kuulsaima kiriku Hagia Sophia kiriku ehitamiseks kasutati vikleid, mis aitasid ruumi katta kuplitega. 26. Bütsantsi kiriku põhiplaan oli enamasti ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujuline. 27. Ravenna kirikud on eriti kuulsad mosaiikide poolest. 28. Bütsantsi mosaiigid: figuurid saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud,
(Ida-Rooma ja Lääne-Rooma) · Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol · Kunsti 1.õitseng keiser Justinjanus I ajal · Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani punktid on keskmest ühekaugusel ( ring, ruut, võrdkülgne hulknurk) · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis : 6 saj, kõrgus 58,8 m, materjalideks telliskivid, naturaalne kivi. Tänapäeval on see mosee. On kupliga kaetud nelinurkne piklik hoone, seinu katsid mosaiigid, seinamaalingud, sisekujundus rangelt pidulik. Värvid : kuld, tumelilla, tumesinine. Seinte kaunistamisel kasut. Mosaiiki (vääriskivid, kuld) · San Vitale kirik Ravennas : 8 tahuline kuppelehitis. Kiriku keskosa kõrgem, seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisse ruumi. · Sisearhitektuuris sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. · 6
Basiilika Basiilika sisekujundus § Sisekujundusele andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. § Lagi oli lame ja vahel hoopis puudus. § Olulisel kohal olid seinamaalingud ja mosaiigid. § Maalid paiknesid kesklöövis ja akende all või vahel Basiilika · Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksad klaasikuubikud · Peamised värvid heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker Basiilika § Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive ning piiblistseene ja pühakuid. § Mosaiikpildid olid ajalugu jutustavad. § Tähtis oli isikute äratundmine ja nende hingestatuse kujutamine. Basiilika
San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplokid talum (reljeefideg akaunistatud kiviplokk), seinu liigendavad liseenid (kitsad püstribad), mida ühendavad petikud (lamedad süvendid), maalikunst keelati elusolendite kujutamist, piltide pooldajad olid ikonoduulid ja eitajad ikonoklastid, Ravenna kiriku mosaiigid, mosaiik: (Theodora oma saatjaskonnaga, Justinianus), figuurid pikaksvenitatud, saledad, pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad, figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest, figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata, ikoonimaal: enkaustikatehnika, kordumatu, erinev, ümberpööraud perspektiiv, ümar nägu, suursugune hingelisus, ikonostaas püha pildisein, Maarja Jeesus lapsega, Trooniv Jumalaema, tarbekunst - rikkalik, hõbe, kuld,
Tänu sellele on kirik väga keerukate ruumidega, kus võib imetleda imekauneid marmorsambaid. Kuplid on väljapoolt valged ja seest kaunistatud bütsantsi mosaiigi ja marmoriga. Need on ehitatud puust. Kiriku põhjapoolse ukse kohal on poolkuppel fassaadi põhjal, milles on mosaiik, mis kujutab kunagi põlenud orginaal Püha Markuse katedraali. Pealöövi kohal on omaette ühekorruseline aatrium, mida katab rida väikseid kupleid. Nende kuplite mosaiigid asetsevad ühise keskmega, kuid erinevate raadiustega ringides, jutustades palju jutte ja ajalugu. Mustrid on väikesed, kuid piisavalt lähedal, et neid selgesti näha. Need on kogu kiriku põnevamad kunstiteosed. Püha Markuse peakirik on ehitatud tegelikult tellistest, kuid kõik kohad on kaetud hinnaliste mosaiikide ja marmoriga, nii et põhimaterjali ei ole näha ja kogu kirik jätab väga uhke mulje
VARAKRISTLIK KUNST 2.-6.saj . (Keskaeg) · Varakristlik aeg ; vara keskaeg (merovingide ja karolingide kunst); kõrg e klassikaline keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood
Mosaiigikunst on ornamentaalne pinnakaunistus. Seda kasutatakse põrandate, lagede ja võlvide kaunistamiseks. Väikesed ebakorrapärased kuubikesed mitmesugustest materjalidest, nt klaas, marmor, kivi ja keraamika, seatakse kokku ornamentideks ja piltideks. Kivid vajutatakse niiskesse mördikihti ja hiljem enamasti lihvitakse. 5. saj. e.Kr loodi Kreekas must- valgeid mosaiike, hiljem esines see tehnika ka Rooma kunstis. Varaseimad säilinud värvilised mosaiigid pärinevad Babülooniast IV aastatuhandel e.Kr. Olulisel kohal oli see pinnakujundusvorm varakristlikus ja bütsantsi kunstis, kus kuldplaatidest tausta kasutamisega anti mosaiikteostele iidne ilme. Vanimad näited pärinevad u 3000 e.Kr. (Kunstileksikon: 357) Rooma mosaiikidest kuulsaim kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia. (Kangilaski 2001: 79) Keisririigi ajastul mosaiigi tähtsus üha kasvab. Arvukalt on mosaiike säilinud Pompejis,
pool ja akende vahel freskod, mis kujutasid patriarhe, prohveteid, stseene uuest ja vanase testamendist. Rooma Santa Maria Maggiore Legendi järgi ehitas esimese kiriku paavst Liberius kohale, kuhu oli talle ennast ilmutanud Neitsi Maarja, ilmutusele järgnes miraculous lumesadu. Praegune kirik ehitati paavst Sixtus III ajal (432 440), sellest perioodist on säilinud palju mosaiike. Kummalgi pool kesklöövi on kujutatud stseene Vanast Testamendist. Kuldsed mosaiigid, mis kujutavad stseene Kristuse elust on 5. saj. Marmorsambad, mis toetavad lööve, on vanemad, kui kirik, pärinedes antiikehitistelt. 4 40st sambst on graniidist, kõigi juurde lisatud kapiteelid. 14 saj ehitati kellatorn. Rooma Santa Costanza Konstantinus I poolt oma tütrele Constantiniale ehitatud mausoleum (4. saj), mis hiljem muudeti kirikuks (Constantinia kuulutati pühakuks). Võimalik, et oli algselt ehitatud Const õele Helenale.
arvukalt avausi Hagia Sophia katedraali Asukohaks Türgi, Pärast Konstantinoopoli Muhameedlased on kinni Tänapäeval on kirikus sise-ja välisvaade/ Istanbul. Rajati aastatel langemist türklaste kätte katnud maalingud ja muuseum ning osa ehitustehnilised andmed 532-537 ning hoone 1453.aastal muudeti hoone mosaiigid, mis katsid maalingutest ja kõrguseks on 54,8 meetrit moseeks ja selle ümber seinu ja kupleid mosaiikidest on siiski ehitati islami pühakoja avatud juurde kuuluvad minaretid
ainet on saadus ikkagi piiblist. Kristlik reljeefi kunst hakkas õieti levima alles siis, kui kristlus Roomas lubatuks sai ja kui kristlusega liitus rohkem inimesi. Taheti ühendada kristlust Rooma traditsioonidega. Reljeefid kõnelevad rohkem Kristuse jumalikkust, kui tema surma ja kannatusi. Reljeefid muutusid tinglikumaks (monumentaalsus ei olnud enam oluline, jutustus tehti arusaadavaks tinglikult). Kirikuehituse algus. Mosaiigid Kirikuid hakati ehitama sellepärast, et kristlastel tekkid vajadus pidada jumalateenistusi. Templid ei sobinud sellepärast, et neis oli rõhu asetus välisel poolel, sees oli aga kitsas ja pime. Kiriku eeskujuka võeti Rooma kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp. Stiiliks sai basiilika. Vanakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kiriku kolme ossa ehk löövideks. Kiriku uks asetses lääne poolses osas. Ida poolses osas võis olla transpent.
Ikoonil on alati ka kiri ja spetsiaalsed märgid. Mis tähendab pantokraator? Motiiv Bütsantsi kunstis; Kiriku apsiidi kaunistus, mis kujutab troonil istuvat Kristust . Mis on Madonna piltidele iseloomulik? Madonnapildid kujutavad Maarjat Jeesusega. (mille järgi me nad ära tunneme) Mis on bütsantsi arhitektuuri Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Mosaiigid. ehituslikud saavutused? Mis on liseenid? Vertikaalne sile dekoratiivne müüririba, mis vähesel määral eendub müüripinnast. Mis on petik? Müüripinda liigendav madal akna-, arkaadi- või uksekujuline dekoratiivne niss, mis esineb grupiviisi. Mida tähendab tsentraalehitis
Kirik oli ilmakaarte suunas orjenteeritud ida- läänesuunaline. Uks läänepoolses otsas. Basiilika läänesuunaline. Uks läänepoolses otsas. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi lame, vahel ka kassettidega.mõnikord antiikarhitektuurist. Lagi lame, vahel ka kassettidega.mõnikord puudus üldse. Siseruumi kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. puudus üldse. Siseruumi kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Transept on põikihoone,apsiid oli poolringikujulise Transept on põikihoone,apsiid oli poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Kiriku põhiplaan meenutas risti. põhiplaaniga võlvitud ruum. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Konstantinoopoli kuulasim mälestusmärk-Hagia Sophia Konstantinoopoli kuulasim mälestusmärk-Hagia Sophia katedraal
- Mittekristlased paganad - 3 sajandis oli Roomas kriis, mis avaldus ka kunstis. - Visuaalne kunst oli algul lubamatu. - Levis töödeldud loomanahast pärgament - Tavalised sümbolid said kristliku tähenuse, levis ka palvetaja motiiv. - Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele. - Diptühhonik kaheosaline kirjutustahvel. - Kõrvale on jäetud erootilised motiivid. - Teemadeks piibli tegelased, Piibli illustreering, palvetamine Kirikuehituse algus. Mosaiigid - Ehitati kirikuid kuna templeid ei olnud sobilikud kristliteks ruumideks. - VARAKRISTLIK KIRIK kaks rida sambaid jagas nn. 3 lööviks - Orienteerus lääne idasuunaliselt. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Enamasti tornita. - Näited: Santa Costana, Santa Marie Maggiore, Santa Sabina Roomas. - Peetri basiilika Roomas, kiriku ees sammastega ümbritsetud aatrium, keskel kaev, et saaks enne kirikusee minemist end puhastada. - Basiilika sisekujundus seinamaalingud ja mosaiigid
saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik · kuplid paigutati nurkadesse · risriosa kõrgem · keskmine kuppel tõsteti kõrgemale tambuuri abil hilis-bütsantsi kirikud olid väiksemad ja ühe kupliga (mistra kloostrikirik) BÜTSANTSI MAALIKUNST Mosaiigid: 6 saj San vitae kiriku mosaiigid Ravennas mosaiigid värvilistest kividest ja klaasist temaatika- keisri ülistamine (justinianus I ja tema naine) kijutamine- figuurid saledad, pikaks venitatud, tasapinnalised, riided toretsevad, värvid dekoratiivsed, mitte loodust jäljendavad, näod väikesed, silmad suured 9. saj keisrikultuse vähenemine, kannatava Kristuse ja Neitsi Maarja kujutamine 8-9 saj nn "Pilditüli"- pühapiltide pooldajate ikonodeulide ja eitajate ikonoklastide vahel
MAALIKUNST · maalikunsti allikaks 2 linna: Pompeji ja Herculaneum · kaevati välja 19. saj · on säilinud tänu tuhale vulkaanipurse · pemiselt 4 erinevat stiili · kasutati ruumide kaunistamiseks · omane illusionism, looduse jäljendamine · valguse, varju kasutamine ruumilisuse saavutamiseks · inimkehad keerukates poosides · teemad: 1) mütoloogia 2) ajalugu 3) elurõõmsad, värvikad sündmused · vahel ka pikantsed stseenid · mosaiigid värvilistest kividest (nt põrandamosaiigid) · Tahvelmaal: *peamisteks teemadeks portreed, maalitud enkaustika tehnikas e vahavärvidega (isikupärased)*maaliti puittahvlitele RISTIUSU MÕJU KUNSTILE VARAKRISTLIK KUNST. KRISTLUS: · tekkis Palestiinas, levis Rooma, sattus vastuollu kohalike võimudega, oli ainult 1 jumal · vastuolus Rooma moraaliga · 313. keiser Constantinus kuulutas ristiusu lubatuks · 330
ülistamist. Kristuse kujutis ja Maarja koos Kristusega paigutati kirikus nähtavale kohale, tavaliselt kupli või võlvlae alla ning jumaliku valguse sümbolina kujutati kirikus taevavõlvi kuldset lage. Kui esimesest kolmanda sajandini keskendus kristlik kunst põhiliselt hauakaunistustele ja katakombide seinamaalingutele, siis viiendast sajandist alates muutusid kirikuseinte kõige enam kasutatud kaunistusteks Kristuse elu kujutavad mosaiigid. Nii seinamaalingud, kui ka mosaiigid olid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid, mis oma säravate värvidega muutsid kiriku seest eriliselt pühaks paigaks. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised ja pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Käsitööliste päralt oli kristlik kunst terviklikult aga kuni neljanda sajandini. Maa-alustesse koobastesse matmise kommete tulemuseks olid Rooma linna
-Rooma aladel, samaaegselt V-Ro kunstiga. Selleks tugev Ro. Kunsti mõju. Tekkis sest: 1) Taheti erineda Ro.test 2) juutidelt Vaenulikkus kujude ja piltide suhtes Erinesid Ro. Kunstist: 1)sümbolite teke ja kasutamine 2) paganlike kunstinähtuste vältimine 3) kehavormid peidetud riietega 4) Puudub erootiline teema 5) põhiline on vaimsus Arhitektuur: 1) katakombid 2) hauakambrid St. Constanza 3) kirikud Püha Peetri kirik Maalikunst: 1) Eeskujuks basiilika 2) Tugev Rooma mõju 3) Seinamaalid, mosaiigid 4) Raamatumaalid ehk miniatuurid 5) minium 6) pärgament Skulptuur: Vahaskulptuuri polnud, et mitte sarnaneda paganatega. 1)reljeefid 2)krutsifiks jeesuse kujukesega rist 3) sümbolid nimbusega lambatalleke
Sai alguse sümboolika. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitleti kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nende loojad. Jeesus Kristust kujutati kalana. Roomas hakkas levima pärgament. Sellest sai köita raamatuid. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii sai alguse raamatumaal. Kunstis välditi skulptuure, kuna püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kristlik arhitektuur. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele
BÜTSANTSI JA VANAVENE KUNST 10.kl BÜTSANTSI KUNST • Bütsantsi kunst on sulam euroopalikust ja idamsisest kunstist • Ei tehtud skulptuure • Maalikunst väga kõrgel tasemel • Väärtuslikud ikoonid BÜTSANTSI ARHIDEKTUUR • Suurim arhidektuuriline saavutus on Hagia Sophia kirik • Seinu katsid uhked mosaiigid • Pärast türklaste poolt vallutamist kaeti need kinni ning ning hoonele lisati minaretid HAGIA SOPHIA HAGIA SOPHIA BÜTSANTSI MAALIKUNST • Maalikunst oli väga kõrgel tasemel • Seda kasutati kirikute seinamaalidel, raamatute piltidel ning ikoonidel HAGIA SOPHIA SEINAMAAL MOSAIIK SAN VITALE KIRIK, RAVENNA VANAVENE KUNST • Kujunes 9.-10. sajandil • Sarnanes Bütsantsi kunstilaadile • Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal • Väga värvikirev
Kiievi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Novgorodi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Püha Dimitri peakirik Vladimiri Tähtsamad kirikud Georgi peakirik Tähtsamad kirikud Vassili Balzennõi kirik Maalikunst Ikoonid Leebemad Inimlikumad Tehnika Bütsantsist Kohalikud legendid Pühakulood Kuradi kujutused Punakaskuldne toon Kirikute siseruumides Mosaiigid Freskod Kuulsaim ikoonimaalija - Theophanes Kreeklane Sündis Bütsantsis Tegutses Venemaal Loomingus avaldub: keskaja aketismi vastuolulisus Ilmalike sugemete tungimine kirikukunsti Teostest on säilinud: Novgorodi lunastaja kiriku freskod Moskva Kremli Blagovestsenski katedraali ikoonid Vladimiri Jumalaema ANDREI RUBLJOV: Apostel Pavel Püha Kolmainsus Tänan kuulamast!
HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE Kirik Ravennas (PõhjaItaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR Talumid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. APOSTLITE KIRIK 6saj. ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt meenutasid võrdhaaset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim ja mõjukaim neist
Nimetus "Bütsants" pärineb alles renessansiajast (ilmselt 16. sajandi algusest). Ametlik riigikeel oli kreeka keel. Arhitektuur · Bütsantslik toredus · Ristkuppel kirikud (suudeti kupliga katta nelinurkne ruum) · Lagedaid välisseinu ilmestati eenduvate püstribadega liseenid · Ülaosas muutuvad väliskaunistused süvenditeks petikud · Kõik ehitused on tsentraalehitised ehk kõik osad koonduvad ühtse keskmise kupli ümber Maalikunst · Ravenna kirikute mosaiigid · Sõnum oli poliitiline ja usuline · Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud · Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad · Riided on toretsevad kehavorme ei näidata · Näod väiksed, suured silmad võimukad · Figuurid on tihedas reas üksteise kõrval nagu hõljuksid maapinna kohal või tühjuses, ei ole ruumilised · Ei taotletata tegelikkust kalliskivid on lihtsalt kaunistuseks Tarbekunst
Vana-Rooma maalikunst Erinevalt Vana-Kreeka suures osas hävinud maalikunstist, tuntakse märksa rohkem vanade roomlaste oma. Seda tänu aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud suvituslinnale Pompeij, kust on väljakaevamiste käigus leitud rohkearvuliselt seinamaale. Pompeijs säilinud seinamaalingutele on iseloomulik looduse jäljendamise meisterlikkus. Suurepäraselt anti edasi inimkeha proportsioone ning liigutusi. Erinevalt vanadest kreeklastest kasutati edukalt ruumi perspektiivis, suur tähelepanu oli ruumilisel illusioonil. Edukalt kasutati ka valguse ja varju mängu. Maalide teemad olid võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi, mille avadest paistavad fantastilise...
Kupli allosas ja löövide ülaosades on mitukümmend akent, mis kaotavad kupli massiivsuse ja jätavad mulje nagu hõljuks kuppel õhus. (kõrgus 56 m) ka kiriku välisvaates domineeris keskne kuppel. Kirik pidi väljendama ülistust jumalale, õhkkond ja valgus pidid looma müstilise tunde Jumala kohalolekust. Moslemid ehitasid kirikule juurde minareitd, mis moonutasid esialgset välisilmet. Kirik on kasutusel muuseumina, kuid elusolendeid kujutavad maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud usunõuete tõttu. Osa kirikuid on võrdhaarse kreeka risti kujuga. 9. saj hakkab levima nn viiskuppelkirik, kus põhiplaan on ruudukujuline, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Kõrvalkkuplid paiknevad madalamas hoone osas ja keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Maali- ja mosaiigikunst Kirikud olid rikkalikult kaunistatud. Ajajooksul tekkis Bütsantsis kaks leeri: 1) ikoonide pooldajad e ikonodoomid. Pilt on püha objekt(vaimulikud ja
üks asus lääne pool 5. trausept kiriku pikkiteljega risti asetsev ruum, idaseinas 6. valgmik kesklöövisein, mis kõrgus arkaadide kohal, basiilika põhiline tunnus 7. kirikud olid ilma tornita 8. kampaniil- eraldi kellatorn kiriku kõrval 9. apsiidi süvendis asus altar 10. pidulikumaks muutsid hoonet seinamaalid eriti mosaiigid, materjaliks klaaskuulid 11. valitsevad värvid heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker 12. isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti 13. rikkalik rõivastus inimestel 14. kiriku idaosa ja altar kõige rohkem kaunistatud
seinad. Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Neid oskusi rakendati seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid – värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Seinamaal "Müsteeriumide Villas" Pompejis, u. 50 e.m.a. Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr; nt
Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Samba kapiteel Hagia Sophia kirikust Ülalt laienevate tahkudega Bütsantsi mosaiigid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Miniatuurid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ikoonid
Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. Valgmik on kõige olulisem basiilika tunnus. Kirikud olid ilma tornideta. Sageli on varakristlike basiilikate läänefassadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Tooni andsid sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame ning vahel puudus sootuks. Hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eiriti mosaiigid. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud. Ristiusk, mis oli saanud valitsevaks ei sallinud teisi usundeid enda kõrval. Antiikmälestisi kui paganluse tunnistajaid hävitati. Antiikehitiste riismeid kasutati ristiusu kirkute püstitamisel. Varakristlik periood oli sillaks antiikaja orjandusliku ühiskonna ja keskaja feodaalühiskonna vahel. Lauri Leesi "Kunstilugu koolidele" T
Bütsantsi arhitektuur ja ikoonikunst Bütsantsi kirikute põhiplaanid on äärmiselt mitmekesised. Bütsantsi arhitektuur armastab kupleid. Levinud olid tsentraalehitised- ristkuppelkirikud, viiskuppelkirikud. Kirikute siseseinu kaunistasid erinevad mosaiigid. Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis on Hagia Sophia katedraal. 6. sajandil tekib Bütsantsis ikoonimaal. Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. Islamikunst
Püha Markuse katedraal Koostaja: SeltsimeesLenin Rõngu 2012 Katedraali välimus Püha Markuse katedraal (San Marco) on väga tugevate Bütsantsi mõjudega. Kaetud viie kupliga, läänefassaadil 5 sügavat nissi portaalidega. Kogu ehitist kaunistavad marmorkatted ja bütsantsi meistrite loodud mosaiigid. Fassaadi ülemine osa pärineb gooti perioodist. Katerdraali ehitus Püha Markuse peakirik on ehitatud tegelikult tellistest, kuid kõik kohad on kaetud hinnaliste mosaiikide ja marmoriga, nii et põhimaterjali ei ole näha ja kogu kirik jätab väga uhke mulje. Seetõttu ei ole ka kirikus uuendusi ega see ei suuda võistelda Konstandinoopoli Hagia Sophiaga suuruse või söekuse polest. Nagu teadagi ei luba Veneetsia ebakindel Katedraali "aarded"
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 sajand Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund - ristiusk ehk kristlus. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed. Selline mõtlemine ei meeldinud Rooma valitsejatele ning hakati ristiusulisi taga kiusama. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma; enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis on võimalus pääseda paradiisi. 313 aastal kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Ristiusul on suur mõju kunstile.Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaagselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli alguses keelatud, siis ei lubatud ehitada hooneid jumalateenistusteks. · Katakombid - salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa- aluseid matmispaiku. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis kulgesid linnade all. Varakristlikus kunstis...
mingi ajastu kunstile iseloomulikke jooni. Maalikunst Keskajal Keskajal olid ülekaalus usulise sisuga seinamaal (fresko ja mosaiik), illustratsioonid) (käsitsi kirjutatud raamatute kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud keisripalee mosaiikpõrand- kujutab mütoloogiliste loomade, inimeste, taimede ja hoonete maailma. Ristiusu süvenedes hakkasid mosaiigid kujutama ja ülistama ristiusu märtreid ja keisrit usuliste kombetalitluste täitmisel. Palju viljeldi ka ikoonimaali. Näiteks ikoon "Vladimiri jumalaema", mis avaldas suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vene ikoonimaalid on leebemad ja inimlikumad. IX-X sajandi maalikunstist Lääne- Euroopas annab ettekujutuse miniatuurmaal paljude käsikirjade lehtedel. Kui varem kaunistati peamiselt
BÜSTANTS. 515 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, VäikeAasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen eenduv püstriba seinal, * Petik kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
