identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus ehk lahknemise seadus: !!! Eksamis Z reas! Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Mendeli III seadus: Homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 8. Morgani seadus. Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 9. Kõik seened, näited. !!! Seened: Seente kasvuprotsessi on enamasti võimalik jagada kaheks faasiks - vegetatiivseks ja reproduktiivseks. Vegetatiivses faasis on rakud haploidsed, jagunevad mitoosiga. Enamus seentest kasvab "hallitusena", koosneb seeneniitidest (hüüfid) ja neil olevatest koniidiatest,
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I arvestuseks 2017 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud monomeeridest (nukleotiididest). Nt nukleiinhapped. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri bioploümeere nukleiinhappeid (DNA, RNA). Nukleotiidid koosnevad lämmastikalusest(adeniin, tümidiin, duaniin, tsütosiin; AT GC), suhkrust(pentoos, riboos, desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhape moodustub korduvatest nukleotiididest. On kahte liiki nukleiinhappeid: 1)DNA-desoksüribonukleiinhape 2)RNA-ribonukleiinhape 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip- Kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate läm...
Mendeli II seadus ehk lahknemisseadus- Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus- Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 26. Morgani seadused Aheldusreegel- ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ja päranduvad enamasti koos, sealjuures seda sagedamini, mida väiksem on nende vahemaa piki kromosoomi Ristsiirdereegel- aheldunud geenid rekombineeruvad meiootilise ristsiirde kaudu, kusjuures nende ümberkombineerumise sagedus on seda suurem, mida suurem on geenide vahemaa piki kromosoomi. 27. Kromosoom, kromosoomi tüübid
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
kuna neil on: 1. loomupärasest kõrgem sünteesitase 2. puuduvad testosterooni retseptorid 5) või liitsugulisel isendil hermafrodiidid. Tal on kas: 1. kombineeritud suguelundid, nt ovotestised munasarja ja munandi hübriid, või 2. vasakul munand, paremal munasari 6) või interseksid (e. günandromorfid) mosaiikne isend mõned keharakud XY, mõned XX. GEENIVAHETUS, AHELDUNUD PÄRANDUMINE Thomas Morgani tööd Morgan Ameerika geneetik, tööd XX sajandi alguses. Pärilikkuskromosoomiteooria. Uurimisobjekt ja selle eripära: äädikakärbsed (puuviljakärbsed). Sobivad uurimisobjektid, sest: 1. selgelt eristuvad tunnused 2. vähe kromosoome 3. arvukas järglaskond 4. kiire areng (arenevad täismoondega, valmikud soodsates tingimustes u 3-4 nädalaga) 5. neid on lihtne ja odav pidada 6
heterokromatiini sisaldava tsentromeeri lähedale, mistõttu selle geeni avaldumine on häiritud. Selle tulemusena on kärbse silma pigment ebaühtlaselt jaotunud. Põhjus on selles, et heterokromatiini sisaldavad alad jäävad tugevalt kondenseerunud olekusse kogu rakutsükli vältel. Aheldumine, ristsiire (crossing over) ja eukarüootsete kromosoomide kaardistamine Aheldumine, rekombinatsioon ja ristsiire Alfred Sturtevant, kes oli samuti Thomas Morgani õpilane, tegeles Drosophila kromosoomide kaardistamisega ning oli üldse esimene, kes tuli välja kromosoomikaardiga. Kaartide koostamise aluseks olid mutantide ristamistulemused. Sturtevant lähtus kaardistamisel sellest, et samas kromosoomis paiknevad geenid peaksid päranduma koos. Kuna nad kuuluvad füüsiliselt samasse üksusesse, jäävad nad kokku ka pärast meioosi. Sellist nähtust nimetatakse geenide aheldumiseks. Teatud juhtudel ei jää geenid aheldatuiks
1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid); *hargnenud või lineaarse ahelaga. Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; ...
a g( a + b ) = a a gb + a gb = a a g( a + b ) g( a + c ) ...g( a + w ) = a ( a + b ) g( a + b ) = a a + agb = a ( a + b ) g( a - c ) g( b + c ) = ( a + b ) g( a + c ) a + agb + a gc + ... + a gw = a ( ) a g a + b = a gb ( a + b ) g( a + c ) = agc + agb 11. De Morgani seadused a + agb = a + b a gb = a + b 10. Kleepimisseadus a + b = a gb a gbgcg...gw = a + b + c + ... + w a + b + c + ... + w = a gbgcg...gw Digitaaltehnika konspekt 13 Loogikaelemendid 3.1. Loogikalülituste liigid
a gb bga a b b a 10. Kleepimisseadus 7. Assotsiatiivsusseadus a g bgc a gb gc a gbgc a b c a b c a b c 8. Distributiivsusseadus Digitaaltehnika konspekt 12 a gb a gb a 11. De Morgani seadused a gb a b a b g a b a a b a gb a b g a c g b c a b g a c a gbgcg...gw a b c ... w a b g a c agc agb a b c ... w a gbgcg...gw
Ta leidis, et kõik rahvad on samaväärsed. Veel oli oluline, et see oli seotud ka aktiivse ühiskonaelust osavõtuga. Evolutsionism vs relatiivsus. Edward Taylor ,,Primitiivne kultuur" animismiteooria üks tuntuim eestvedaja: primitiivses kultuuris inimesed arvavad, et kõigil olenditel ja mitteolenditel on hing ja sellega tuleb arvestada. Animistlik teooria ei vasta faktidele. Me kõik olime kunagi metsikud, aga tsiviliseerimise käigus on inimesed muutunud moodsaks. L.H. Morgani kultuuri evolutsioon ja selle etapid: · Metsik korilased, kütid · Barbaarne põllumajandus · Tsiviliseeritud kirjaoskus Kõik kultuurid läbivad etappe. Sellele aga vastandub Boas, kes väidab, et iga kultuur on omaette üksus ja üks kultuur ei saa olla teisest arenenum kultuur. Relatiivsuse põhimõte. Antropoloogia (käsitleb inimesi) vs etnoloogia (käsitleb eksootilisi rahvaid) ; keel ja kultuur (ei saa
Muna- ja seemneraku erineva ehituse tõttu (munarakud suured, palju tsütoplasmat ja seega mitokondrid) kandub mitokondriaalne pärilikkus ainult emaliini pidi. / Kromosoomide põhiarv n varieerub liigiti, aga ei sõltu organismi keerukusastmest. Inimesel 23 kromosoomi: 22 autosoomi + sugukromosoom X/Y. Somaatiliste keharakkude genoom on diploidne (kromosoomid paaridena), sugurakkudel haploidne ( = rakus üks kordus kõigist kromosoomidest). Nt Morgani katsed äädikakärbsetega: mutatsioon, mis valget silmavärvust põhjustab. Jõuti järeldusele, et selle pärandumine sõltub soost (punast silmavärvust määrav geen paikneb X-kromosoomis). Hemisügootsus org-l on ainult üks geenikoopia. 17. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast. (Mendeli II seadus heterosügotide järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii
Tunnuseid, mida maaravad geenid asuvad sugukromosoomides ehk gonosoomides, nimetatakse suguliitelisteks ehk gonosoomseteks. Sellised geenid asuvad peamiselt X-kromosoomis. Harvadel juhtudel ja harvade tunnuste puhul on selline geen ka Y-kromosoomis. Seeparast avaldub retsessiivne alleel suguliiteliste geenide korral alati heterogameetsel (XY) sugupoolel, sest vastav geen on uhekordses doosis, ainult X-kromosoomis. Suguliitelised geenid avastati esmalt USA geneetiku T. H. Morgani (1866-1945) poolt katsetes aadikakarbsega (Drosophila melanogaster) 1910. a. Ristates valgesilmseid isaseid punasesilmsete emastega, saadi F1-s koik punaste silmadega jarglased. Jarelikult punane silmade varvus domineeris. Teises polvkonnas saadi aga omaparane lahknemissuhe: pooled isased olid valgesilmsed, pooled punasesilmsed, koikidel emastel olid aga punased silmad. Ehkki lahknemissuhe oli 3:1, oli tunnuste jaotus sugupoolte jargi ullatav ja erines ootusparasest
Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta. Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne. Ant...
3. Hüpoteetiline süllogism (HS) p q, q, r, p r 4. Disjunktiivne süllogism (DS) p q, ¬p, q; p q, ¬q, p 5. Konstruktiivne dilemma (CD) (p q) & (r s), p r q s 6. Absorptsioon (Abs) p q, p (p & q) 7. Lihtsustusreegel (Simp) p & q, p; p & q, q 8. Konjunktsioonireegel (Conj) p, q, p & q 9. Lisamisreegel (Add) p, p q ASENDUSREEGLID (teisendusreeglid) 10. De Morgani teoreem (DeM) ¬(p & q) ¬p ¬q; ¬(p q) ¬p & ¬q 11. Kommutatiivsus (Com) (p q) (q p); (p & q) (q & p) 12. Assotsiatiivsus (Assoc) [p (q r)] [(p q) r]; [p & (q & r)] [(p & q) & r] 13. Distributiivsus (Dist) [p & (q r)] [(p & q) (q & r)]; [p (q & r)] [(p q) & (p r)] 14. Kahekordne eitus (DN) p ¬¬p 15
Biomeetrikud tunnuse diskreetset muutumist ei tunnistanud, geneetiline muutlikkus pidi olema pidev. Kui aga avastati, et geenidel on polümeerne koostoime, lepiti sammhaavaliste muutustega ja selgus, et see pidev varieeruvus sobib ka Mendeli seadustega. 14. Millised avastused viisid biomeetrikute ja mendelistide lõhe ületamiseni? 1909. Rootsi taimegeneetik H. Nilsson-Ehle geenidel on polümeerne koostoime, mis põhjustab tunnuste astmelise kvantitatiivse muutlikkuse. Morgani ,,kärbseruumis" näidati väga väikeste mõjudega mutatsioonide olemasolu. R. A. Fisher pidevate tunnuste pärilikkust saab seletada Mendeliga, kui eeldada, et geenidel on polümeerne koostoime kvatitatiivse geneetika rajamine. 15. Kuidas toimus nukleiinhapete ja kromosoomide avastamine? Kas ja kuidas oli nende seos pärilikkusega 19. saj lõpul 20. saj algul? 1869. a Meischer eraldas leukotsüütide tuumast aine nukleiin. 1889. a Altmann arvas, et on
5. x+x=x x·x=x Idempotentsus 6. 1+x=1 0·x=0 Domineerimine 7. x + xy = x x(x+y)=x Absorbtsioon 8. x + (y + z) = (x + y) + z Assotsiatiivsus z · (y · z) = (x · y) · z 9. x + y = x y x y = x + y De Morgani teoreem 10. (x) = x Involutsioon Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 115 instituut. Loogikafunktsioonid, loogikavõrrandid Teisendusvalemeid kasutatakse selleks, et Funktsiooni esitavat valemit lihtsustada Anda funktsiooni valemile niisugune kuju, mis sisaldab ainult kindla valiku
k˜oik vahemikud ]a; b[, kus a ja b on ratsionaalarvud. Selliseid vahemikke on aga loenduv hulk. 1.3 Kinnised hulgad Lisaks lahtistele hulkadele vaadeldakse topoloogilises ruumis (X, T ) kinniseid hulki. Definitsioon 1.5 Hulka A ⊂ X topoloogilises ruumis (X, T ) nimetatakse kinniseks hulgaks, kui tema t¨aiend X A on lahtine hulk, st X A ∈ T . Hulgateooriast on teada, et mis tahes hulga X alamhulkade Ai , i ∈ I, jaoks kehtivad nn. Morgani reeglid: X (∩i∈I Ai ) = ∪i∈I (X Ai ), (1.1) X (∪i∈I Ai ) = ∩i∈I (X Ai ). (1.2) Teoreem 1.2 Topoloogilise ruumi (X, T ) k˜ oigi kinniste hul- kade hulk K rahuldab omadusi: 10 ∅ ∈ K, X ∈ K; 20 K on kinnine u ¨hisosa v˜otmise suhtes, st Fi ∈ K, i ∈ I =⇒ ∩i∈I Fi ∈ K; 10 1 TOPOLOOGILINE RUUM 30 K on kinnine l˜opliku u
3) Kõikide isendite eluvus peab põlvkonniti olema erinev 4) Vaadeldavaid tunnuseid määravad geenid peavad asuma eri kromosoomides põhimõttel: ühes kromosoomis 1 vaadeldav geen 5) Mendelism ei vaatle kromosoomide ristsiiret. Uued geenikombinatsioonid moodustuvad tänu: a. Kromosoomide sõltumatule lahknemisele meioosi I anafaasis b. Sugurakkude ühinemisele viljastumisel Aheldunud pärandumine, geenivahetus Thomas Morgani uurimisobjektiks äädikakärbsed. Väga hea gen uuringute objekt, sest: 1) Vähe kromosoome 2) Selgelt eristuvad tunnused 3) Geenid on kaardistatud 4) On lihtne ja odav pidada 5) Pealjunevad kiiresti 6) Põlvkonnas palju järglasi 7) Geno- ja fenotüübiliselt väga läbiuuritud 8) Tänapäeval kasut gen arengubioloogias ja popul geneetikas Kromosoomiteooria põhiseisukohad: · Geenide koospärandumine pole absoluutne, see rikutakse meioosis
Nt rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui isastel (vastavalt XX ja X0). · Inimestel (nagu ka paljudel teistel loomadel) on mõlemal sugupoolel võrdne arv kromosoome. Inimeste puhul on Y sugukromosoomi kandvatel seemnerakkudel viljastamisel eelis, seega XY:XX suhe on 1,3:1. Kuna XY embrüod on vähem eluvõimelisemad, siis on sünnihetkeks see suhe 1,07:1. Paljunemisikka jõudmisel on meeste-naiste suhe 1:1. · Morgani eksperiment teatava äädikakärbseliigiga Omab silmavärvust mõjutavas geenis valget värvust põhjustavat retsessiivsed mutatsiooni, mis paikneb X kromosoomis ja avaldub ainult isastel. Kui ristati valgesilmeseid isaseid mutante ja homosügootseid metsiktüüpi punasilmseid emaseid, siis saadi hübriidid, kellest kõik emased ja pooled isased olid punasilmsed. Järelikult pidi mutatsioon paiknema X kromosoomis
Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Mendeli III seadus: Homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest. Morgani seadus: Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. MLB 6001 Üldbioloogia 24 18. DNA teabe realiseerumine Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Molekulaargeneetika keskendub oma uurimissuundades peamiselt kolmele universaalsele protsessile:
XX, isane X0). Inimestel ja paljudel teistel loomadel võrdne arv sugudel võrdselt kromosoome. Naine XX, mees XY. Sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, produtseerides võrdselt X ja Y kromosoome sisaldavaid gameete. Y sisaldaval gameedil isegi eelis, kuna XY looted vähem elujõulised seega tuleb neid rohkem ,,tekitada". 1,3:1. Sünnihetkeks on vahe juba 1,07:1. Suguküpseks saanud meeste ja naiste osakaal aga võrdne. Thomas Morgani katsed äädikakärbestega: tõestas, et valgesilmsust põhjustav mutatsioon asub sugukromosoomis X ja see esines ainult isastel (kellel oli vaid üks X kromosoom). Tegu oli retsessiivse mutatsiooniga ning seetõttu olid heterosügootsed emased ikka punasilmsed. Peale mitut ristamist saadi ka homosügootseid valgesilmseid emaseid. 17. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast. Lahknemisseadus Raku esimese meiootilise jagunemise käigus homoloogilised kromosoomid paarduvad. Üks
et see nähtus on tingitud geenide omaduste hüppelistest muutustest. Veenvaid tõendeid geenide muteerumisest andsid uurimused äädikakärbse juures (Morgan jt), kus leiti mitmete tunnuste uute pärilike variantide teket, mis oli tingitud vastavate geenide uute alleelide tekkest. Sai selgeks, et geenide (ja tunnuste) alleelsete variantide olemasolu on põhjustatud millalgi toimunud geenmutatsioonidest. 1927. a. tõestas Herman Muller (üks Morgani õpilasi), et mutatsioone äädikakärbestel võib oluliselt suurema sagedusega esile kutsuda röntgenkiiritusega. Hilisemad eksperimendid näitasid, et mutatsioone võib stimuleerida ka muude ioniseerivate kiirgustega (radioaktiivne, ultraviolett) ja paljude keemiliste ühenditega, aga ka normaalsest kõrgema temperatuuriga. Niisuguseid tegureid hakati nimetama mutageenideks. Hakati eristama spontaanseid mutatsioone (tekivad
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pits...
Kasutatakse ka arheoloogilisi ja muuseumimaterjale, ajaloo, keeleteaduse jm andmeid. Vahetevahel eristatakse ka etnograafiat kui kir- jeldavat või oma rahvast uurivat teadust ning etnoloogiat kui midagi üldisemat. Anglosaksi maades peetakse etnoloogiat antropoloogia haruks ning nimetatakse teisisõnu kultuurantropoloogiaks. Omaette teaduseks kujunes 19. saj keskel, kui hakati looma e-seltse ja muuseu- me. Suur tähtsus on A. Bastiani, E. B. Tylori ja L. H. Morgani töödel, mille tu- lemusena peasuunaks 19. saj II poolel sai evolutsionism. 19. saj lõpus hakkas F. Ratzeli tegevuse tulemusena evolutsionismi kõrvale tõrjuma difusionism. 20nda sajandi 20ndatel tekkisid USA-s täpset faktoloogiat eeldav F. Boas uurimissuund ning samal ajal Inglismaal B. Malinowski algatusel funktsionalism, mis selgitas kultuuri sünkroonset funktsioneerimist ja ei huvitunud ajaloolistest vaatlustest.
selle geeni avaldumine on häiritud. Selle tulemusena on kärbse silma pigment ebaühtlaselt jaotunud. Põhjus on selles, et heterokromatiini sisaldavad alad jäävad tugevalt kondenseerunud olekusse kogu rakutsükli vältel. 39 8. Aheldumine, ristsiire (crossing over) ja eukarüootsete kromosoomide kaardistamine Aheldumine, rekombinatsioon ja ristsiire Alfred Sturtevant, kes oli samuti Thomas Morgani õpilane, tegeles Drosophila kromosoomide kaardistamisega ning oli üldse esimene, kes tuli välja kromosoomikaardiga. Kaartide koostamise aluseks olid mutantide ristamistulemused. Sturtevant lähtus kaardistamisel sellest, et samas kromosoomis paiknevad geenid peaksid päranduma koos. Kuna nad kuuluvad füüsiliselt samasse üksusesse, jäävad nad kokku ka pärast meioosi. Sellist nähtust nimetatakse geenide aheldumiseks. Teatud juhtudel ei jää geenid aheldatuks
selle geeni avaldumine on häiritud. Selle tulemusena on kärbse silma pigment ebaühtlaselt jaotunud. Põhjus on selles, et heterokromatiini sisaldavad alad jäävad tugevalt kondenseerunud olekusse kogu rakutsükli vältel. 8. Aheldumine, ristsiire (crossing over) ja eukarüootsete kromosoomide kaardistamine Aheldumine, rekombinatsioon ja ristsiire Alfred Sturtevant, kes oli samuti Thomas Morgani õpilane, tegeles Drosophila kromosoomide kaardistamisega ning oli üldse esimene, kes tuli välja kromosoomikaardiga. Kaartide koostamise aluseks olid mutantide ristamistulemused. Sturtevant lähtus kaardistamisel sellest, et samas kromosoomis paiknevad geenid peaksid päranduma koos. Kuna nad kuuluvad füüsiliselt samasse üksusesse, jäävad nad kokku ka pärast meioosi. Sellist nähtust nimetatakse geenide aheldumiseks. Teatud juhtudel ei jää geenid aheldatuks
mistahes loogikalülitusi. Teoreetiliselt taandub probleem teisele küsimusele: millised kahe muutuja tehted on minimaalselt vajalikud, et nende kaudu saaks esitada mistahes Boole´i funktsioone. Seda nõuet rahuldavaid Boole´i tehete rühmi nimetatakse funktsionaalselt täielikeks loogikatehtesüsteemideks. Funktsionaalselt täieliku süsteemi moodustavad loogikatehted NING(JA), VÕI ja EI. Funktsionaalselt täielikud süsteemid on ka tehted NING ja EI ning VÕI ja EI, sest rakendades de Morgani seadusi saab loogikafunktsiooni avaldises asendada kõik disjunktsioonitehted konjunktsioonitehetega või vastupidi. Tabel 2.1 Loogikafunktsioonid ja loogikaelemendid Tabeli 2.1 järg On ka kaks kahemuutujafunktsiooni, mis kumbki üksipäini võimaldavad kirjeldada kõiki mõeldavaid loogikafunktsioone, st mis kumbki üksinda moodustavad funktsionaalselt täieliku süsteemi
false false true false false Loogilistele avaldistele rakendavatel tehetel on järgmised omadused: kommutatiivsus $a && $b == $b && $a $a || $b == $b || $a assotsiatiivsus $a && ($b && $c) == ($a && $b) && $c $a || ($b || $c) == ($a || $b) || $c distributiivsus $a && ($b || $c) == ($a && $b) || ($a && $c) $a || ($b && $c) == ($a || $b) && ($a || $c) de Morgani reegel !($a && $b) == !$a || !$b !($a || $b) == !$a && !$b Näide Aritmeetilised tehted + summeerimine - lahutamine * korrutamine / jagamine % jäägiga jagamine ++ inkrement -- dekrement
Siin on täpsem interpreteerimise asemel rääkida tõlkimisest, sest interpretatsioon määrab ainult tõeväärtused. 3 Põhireeglid on aksioomid, neid ei saa tuletada ega teistele reeglitele taandada. Ent neid saab nt tõesustabelite abil tõestada. Asendusreeglite järjekord ja numeratsioon on eri allikates erinev, kuid rahvusvahelised nimetused ja nende lühendid on kõikjal enam-vähem ühesugused. 16 p = p & p. 5. Kahekordne eitus (DN) p = ¬¬p. 6. De Morgani teoreem (DeM) ¬(p & q) = ¬p ∨ ¬q; ¬(p ∨ q) = ¬p & ¬q. 7. Materiaalne implikatsioon (CE, Impl) p → q = ¬p ∨ q. 8. Ümberpööramine (Contra, Trans) p → q = ¬q → ¬p. 9. Materiaalne ekvivalents (Bic) p↔q = (p → q) & (q → p); p↔q = (p & q) ∨ (¬p & ¬q). 10. Väljaviimisreegel (Exp) (p & q) → r = p → (q → r). Täiendavaid (tuletatud) lausearvutuse asendusreegleid, mis on suure praktilise väärtusega. 11. Taandamine (11.–17.): p & 1 = p. 12. p & 0 = 0. 13
Tunnuseid, mida määravad geenid asuvad sugukromosoomides ehk gonosoomides, nimetatakse suguliitelisteks ehk gonosoomseteks. Sellised geenid asuvad peamiselt X-kromosoomis. Harvadel juhtudel ja harvade tunnuste puhul on sellised geenid ka Y-kromosoomis. Seepärast avaldub retsessiivne alleel suguliiteliste geenide korral alati heterogameetsel (XY) sugupoolel, sest vastav geen on ühekordses doosis, ainult X- kromosoomis. Suguliitelised geenid avastati esmalt USA geneetiku T. Morgani poolt 1910. a katsetes äädikakärbsega (Drosophila melanogaster). Ristates valgesilmseid isaseid punasesilmsete emastega, saadi F1-s kõik punaste silmadega järglased. Järelikult punane silmade värvus domineeris. Teises põlvkonnas saadi aga omapärane lahknemissuhe: pooled isased olid valgesilmsed, pooled punasesilmsed, kõikidel emastel olid aga punased silmad. Ehkki lahknemissuhe oli 3:1, oli tunnuste jaotus sugupoolte järgi üllatav ja erines ootuspärasest
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
Ent neid saab nt tõesustabelite abil tõestada. Asendusreeglite järjekord ja numeratsioon on eri allikates erinev, kuid rahvusvahelised nimetused ja nende lühendid on kõikjal enam-vähem ühesugused. 16 p = p & p. 5. Kahekordne eitus (DN) p = ¬¬p. 6. De Morgani teoreem (DeM) ¬(p & q) = ¬p ¬q; ¬(p q) = ¬p & ¬q. 7. Materiaalne implikatsioon (CE, Impl) p q = ¬p q. 8. Ümberpööramine (Contra, Trans) p q = ¬q ¬p. 9. Materiaalne ekvivalents (Bic) p q = (p q) & (q p); p q = (p & q) (¬p & ¬q). 10. Väljaviimisreegel (Exp) (p & q) r = p (q r).
määravad ühe valgu eriehitusüksuste sünteesi peaksid koos päranduma. Geenivahetuse bioloogiline tähtsus. 1. Annab sugulisel paljunemisel põhiosa pärilikust muutlikkusest, mis on loodusliku valiku materjaliks, 2. Tagab kaitse erinevate abiootiliste ja biootiliste tegurite vastu. Nt: ka suuremate epideemiate ajal ei surnud kõik inimesed ära; 3. Erinevate geenikombinatsioonide arv tõstab evolutsiooni kiirust. Riigieksami küsimused. Kysimus Th. Morgani objektide kohta. 3 Põhjust, miks äädikakärbes on hea uurimisobjekt. Geenivahetus läbi loodusliku valiku. 54 Muutlikkus pärilik (mutatiivne ja kombinatiivne, mis jaguneb veel homoloogiline kombinatiivne ja mittehomoloogiline) ja mittepärilik e modifiktsiooniline. Mutatiivse alla lähevad kolm tasandit: 1. geen- 2. kromosoom- 3. genoom- Koolis hakkab muutlikkuse osa mutageenidega.
Hammurapi koodeks kehtis kuni Uus-Babüloonia ajani ning sellest ajast on pärit ka kohtuotsuseid viidetega Hammurapi koodeksile (eelnevast perioodist seda ei ole, kuigi pole alust arvata, et kohtunikud koodeksit poleks kasutanud otsuste tegemisel). Uuesti tuleb koodeks päevavalgele 1901-1902 Susas. Scheil jaotas Hammurapi koodeksi paragrahvidesse ja tõlkis selle. 3.3. Koodeksi uurimislugu Avastamine - steeli leidis 1901/1902 talvel prantsuse arheoloogiline ekspeditsioon J. de Morgani juhtimisel Susa akropolis. Katkendeid on leitud Susas, Ninives (Assüüria kuninga Assurbanipali raamatukogus), Uus- Babüloonia ajast veel 20 katket. Esmane tõlkija Vincent Scheil 1902.a. prantsuse keelde, temalt pärineb ka koodeksi jaotus 282§. Ta oletas, et sambalt on puudu 35§, viimased on hiljem rekonstrueeritud teiste leidude abil. 1914.a. ilmus A. Poebeli publikatsioon, mis tegi kättesaadavaks 90-162. Eesti k. tõlge A. Annus 2001.a
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
