ressursside puudumise tõttu see töö alles algusjärgus. Kuna eesti murded on tänaseks oluliselt tasandunud, on uute murdematerjalide lisamine vanadele viimasel kümnendil olnud piiratud. Põhitähelepanu on pööratud varasemate kogude alusel elektrooniliste andmebaaside loomisele. EKIs on loodud ,,Väikese murdesõnastiku" Interneti-versioon, mis on varustatud ka sõnade levikut ja seoseid uurida võimaldava otsingumootoriga, tegemisel on morfoloogiline andmebaas. Parimate vanade lindistuste põhjal koostatakse TÜ ja EKI ühisprojektina eesti murrete elektroonilist korpust. 2002. aasta oktoobri seisuga hõlmab see korpus 370 000 tekstisõna; esindatud on kõik eesti murded, kokku 30 murrakut. Korpuses on helilintidelt transkribeeritud tekstid soome-ugri foneetilises transkriptsioonis ja lihtsustatud süntaktilises transkriptsioonis. Alustatud on morfoloogilise märgendamisega automaatpäringute võimaldamiseks. Korpuse põhjal
Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel:
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokomplek...
Näiteks: · SR3 (üle 12 kuu vanune lammas, lihakusklass R, rasvasusklass 3) · LO2 (alla 12 kuu vanune lammas, lihakusklass O, rasvasusklass 2) 2) Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Kreekas jm) lihakeha mass x 100 3) Tapasaagis= tapaeelne kehamass Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires 4) Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides Näiteks 8 kuu vanuste noorjäärade kontrolltapmise tulemused Aravete OÜ Nimetus Ristandid Puhtatõulised TT1 Tapaeelne kehamass, kg 48,8 48,0 Tapasaagis, % 45,6 46,4
sooritada muuteoperatsioone (muuta vajadusel sõnatüve ja panna sõna õigesse grammatilisse vormi). Viiendaks eluaastaks kasutas laps kõnes õigesti oleviku ainsuse ja mitmuse 3. pööret. 2011. aastal (Laura 6-aastane) uuris Marika Prants oma magistritöö raames Laura tegusõna grammatiliste morfeemide kasutamist. Uuringus ilmnesid Laura kõnes järgnevad vead: morfofonoloogiline agrammatism (söödakse pro süüakse; käesid pro käsi), morfoloogiline agrammatism (aknad pro akent; juuksuli pro juuksurina). Laura jättis sõna muutmata (oleviku muutmisel lihtminevikku jättis sõna olevikku (toob pro tõi). Laps asendas sõnu (toovad pro vedasid). Suhteliselt raskeks osutus Laura jaoks tüvevariantide ja lõppude kasutamise õigsuse määramise ja korrigeerimise ülesanne. Lauset Paul pühkis kinnasega lund parandas laps semantiliselt (pühkis labidaga), moodustades leksikalis-süntaktilise agrammatismi
Ulatuslik tehiskeskkond, mis isoleerib looduslikke liike (suurlinnaparkides elutsevad loomad) b. Tahtlik uute liikide sissetoomine inimeste poolt (kährikkoer, karpkala) c. Tahtmatult sisse toodud liigid (harilik tõlkjas, kanada vesikatk, vaaraosipelgas Isolaatide saatus: 1) Isolaadid surevad välja 2) Taasliituvad lähtepopulatsiooniga 3) Isolaat naturaliseerub 4) Isolaat annab aluse uue liigi tekkeks Liigiteke Kriteeriumid: 1) Morfoloogiline liigi moodustavad sarnase välis- ja iseehitusega isendid. Pluss: lihtne rakendada praktikas. Miinus: Raskused sarnaste liikide eristamisel, eriti kui on suur liigisisene muutlikkus 2) Geneetiline kriteerium väidab, et sama liigi esindajatel on unikaalne geenifond, mida kaitseb ristumisbarjäär. Pluss: Lubatud ulatuslik liigisisene muutus. Miinus: Raske eristada ainult vegetatiivselt paljunevaid liike. Raskused tekivad ka liikidevahelisel hübridiseerumisel
5) Too näiteid aglutinatiivsetest? 1) sünteetiline, analüütiline, 2) koosneb kahest või enamast sõnast. 3) Esineb! Oli teinud 4) Tüvevaheldus, muudetakse sõna tüve. 5) Türgi, jaapani, eesti, Sünteetiline Analüütiline Tüvevaheldus(jõgi, jõe) Täisminevik Aglutinatsioon (pesa+de+le) Enneminevik flektreeriv Aglutineeriv Isoleerv Keele morfoloogiline tüüp Tüvevaheldus Eesti keeles on 3 liiki tüvevaheldust 1) astmevaheldus (laadivaheldus ja vältevaheldus) 2) vokaalivaheldus 3) kujuvaheldus (vokaallõpulise ja konsonant lõpulise tüve vaheldumine) astmevaheldus = AV astmevahelduse puhul muutub sõna tüvi nimisõnadel kolmes esimeses käändes ja pöördsõnadel ehk tegusõnadel kindla kõneviisi oleviku esimene pööre ( mida teeb ja mida teha). Astmevaheldus jaguneb: 12. laadivaheldus LV
Samuti kuuluvad siia põhjuse-tagajärje suhte alusel eristuvad vastandused, nt kaotama leidma. Neljas seos on ühildumatus selline on seos, mis puudutab üksteisega seotud suletud sõnaridu, mille naaberliikmed välistavad üksteist, nt jaanuar, veebruar, märts ... detsember; põhi lõuna ida lääs. 21. Sõnapered ja sõnaväljad. Sõnapered on sõnarühmad, mis tekivad sõnade ühtse päritolu alusel. Sõnapere keskmes on kõigile pereliikmetele ühine morfoloogiline element, tüvimorfeem, mida nimetatakse etümoniks. Selliseks ühiselemendiks on sageli verbi-, adjektiivi- või substantiivitüvi, mis on andnud keeles hulga tuletisi. Sõnapere on üks keele sõnavara grupeerimise viise. Sama sõnapere liikmed võivad ajapikku oma semantilise seose minetada (seos muutub läbipaistmatuks), ehkki tegemist on algselt samatüveliste sõnadega, nt maa maadlema). Etümoloogilise seoseta sõnu võidakse juhusliku häälikulise sarnasuse põhjal pidada ekslikult
· moodustuskoha järgi: - huulhäälikud: p, m, v, f, w - hammashäälikud: t, n, s, r, l - suulaehäälikud: k, j, s - kõrihäälik: h 21. IPA , SUT IPA - rahvusvaheline foneetika ühing. IPA on ka International Phonetic Alphabet, rahvusvahelise foneetikaühingu tähestik. SUT - 22. Morfoloogia vormiõpetus, uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamust sõnadeks. 23. Morfeemianalüüs morfoloogiline segmentimine. 24. Morfeem, morf, allomorf Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. Morf on morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf on morfeemi variant. 25. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega või sõnadega. Seotudmorfeem on enamasti grammatilise tähendusega. 26. Markeeritus ja markeerimatus
Hartigi võrgustik on tavaliselt hästi arenenud, hüüfid sisenevad ka taimerakku. Lisaks mantlile ja Hartigi võrgustikule juurerakusisene kolonisatsioon. Kottseened. Paljaseemnetaimed. Arbutoidne mükoriisa - Seenehüüfid moodustavad väga õhukese seenmantli, tavaliselt on ka Hartigi võrgustik. Kandseened. Selts kanarbikulaadsed. Monotropoidne mükoriisa - Taimejuurte ümber on hästi arenenud mantel ja juure sees Hartigi võrgustik. Kandseened. Klorofüllita taimed, harilik seenlill. Morfoloogiline erinevus ektomükoriisast seeneniidid tungivad taime juurerakkudesse. Füsioloogilisene erinevus ektomükoriisast orgaaniline süsinik liigub seenest taime! Tüssajad - sümbioosi parasiidid, kes imiteerivad sümbionti, kuid ei too mingit kasu sümbioosi tegelikele osapooltele. Endomükoriisa: Orhidoidne mükoriisa - Seenmantlit ja Hartigi võrgustikku ei esine. Taimed on vähemalt osa elust klorofüllita, moodustavad mükoriisat erinevate kandseentega. Nii seened kui orhideed
Keelte tüpoloogiline liigitus: 1) isoleerivad (ehk analüütilised) keeled pole lõppe, tunnuseid. Kõige isoloeerivam keel on vietnami keel; 2) aglutineeriv liidetakse afiksid. Eesti keel on aglutineeriv-flekteeriv; 3) flekteeriv (fusioonikeel) tüvega toimub midagi (nt laud:laua); 4) inkorporeeriv (polüsünteetiline) sõnad on moodustatud mitmete tüvede afiksite liitmisel. Tänapäeva morfoloogiline holistiline tüpoloogia vastavalt sünteetilisuse astmele: Analüütilised keeled - Ideaalsetes analüütilistes keeltes on ainult üks morfeem sõna kohta. See tähendab, et niisugustes keeltes väljendatakse süntaktilisi seoseid sõnasiseseid vahendeid (tunnuseid ja lõppe) kasutamata, abisõnade, sõnajärje jm abil. Analüütilised on näiteks enamik Kagu-Aasias kõneldavaid keeli. Sünteetilised keeled - suur osa sõnu koosneb rohkem kui ühest morfeemist - tüvest ja muutemorfeemidest
Mitmealleelsus:Ühte tunnust määravad mitu alleli. Näide küülikutest, kus karva värvust reguleerib 4 alleeli: c – albiino, ch – himaalaja, cch – chinchilla ja c+ – metsiktüüp. Homosügootses olekus on igal alleelil kindel toime karva värvusele, kuid nad ei domineeri üksteise üle, vaid koos mõjutavad fenotüüpi. 9. Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks. Nähtavad mutatsioonid – muutub mõni morfoloogiline tunnus,nt värvus Letaalne mutatsioon – põhjustab isendi hukku Steriilne mutatsioon – põhjustab isendile viljatust. Testertüved - testib, kas mutantne fenotüüp on põhjustatud sama geeni alleelse teisendi poolt või mitte. Sellist analüüsi saab läbi viia retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks. Ristamisse võetav testertüvi on homosügootne teatava geeni retsessiivse alleeli suhtes. Juhul, kui ka
intermembraansesse ruumi. Tulemusel tekib elektrokeemiline prootonite gradient läbi sisemembraani, prootonite tagasiliikumine piki gradienti omakorda käivitab ATP- süntetaasi kompleksi. 7. Taime hingamise sôltuvus keskkonnateguritest ja organismi iseärasustest. III ORGANISMI AJALINE MUUTUMINE. 1. Kasvu ja arengu môiste erinevus. Kasv taime või tema organite mõõtmete pöördumatu suurenemine. Areng Kvalitatiivne, morfoloogiline ja füsioloogiline muutuste jada. 2. Rakukasvu liigid. Plasmakasv (protoplasma mahu suurenemine) ja jagunemiskasv (toimuvad algkoes) nt DNA replikatsioon Venimiskasv 1 rakukestade venimine. 2 vee sisenemine vakuooli. 3 veninud rakukesta tugevnemine. Eristumiskasv Embrüonaalsete rakkude muutumine koeülesannet täitvaks rakuks. Toimub diferentseerumine. 3. Rakkude diferentseerumine. Totipotentsus.
* mukoossed näärmed - tihe viskoosne nõre – lima * seganäärmed – sisaldavad nii seroosseid kui mukoosseid näärmerakke. Nt seromukoossed – suurele mukoossele lõpposale liitub seroosne külgkompleks või mukoserossed. Suuõõnes on seroossed, mukoossed, seromukoossed näärmed. Seroosne nääre – lõpposa valendik on kitsas, tuum on ümar. Mukoosne nääre – lõpposa valendik on avar, rakutuum on lamestunud ja surutud raku baasile. 11. Sidekudede morfoloogiline ja funktsionaalne klassifikatsioon Morfoloogiline klassifikatsioon: 1. veri ja lümf 2. sidekude kitsamas mõistes (kiudsidekude, eriomadustega sidekude) 3. skeletikoed (kõhrkude ja luukude) Funktsionaalne klassifikatsioon: 1. Side- ja troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri, lümf, kohevad sidekoed, eriomadustega sidekude; 2. Mehaanilise funktsiooniga tugikoed ja skeletikoed: tihe sidekude, kõhrkude ja luukude. 12. Veri sidekoe erivormina
Mukoossed – viskoossne limasrikas sekreet Seganäärmed – seroosseid ja mukoosseid lõpposasid sisaldavad näärmed Näärmenõre sekretsiooni viisi alusel Merokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht ei vähene Apokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht väheneb Holokriinsed näärmed – kogu rakk laguneb, muutudes sekreediks SIDEKUDEDE MORFOLOOGILINE JA FUNKTSIONAALNE KLASSIFIKATSIOON. PÄRISSIDEKUDE. Sidekude on üks neljast kudede põhitüübist – iseloomulikuks omaduseks intertsellulaarsubstantsi rohkus Veres ja lümfis on intertsellulaarsubstants oma konsistentsilt vedel ja kannab vastavalt vereplasma ja lümfiplasma nimetust Sidekoed jagatakse histoloogilise klassifikatsioonist tulenevalt järgmiselt: Veri, lümf Pärissidekude Kiudsidekude
5. Rakud tekivad rakkude sees ja rakkude vahelisest ainest.??? (1846 väitis Zibold, et ainuraksed organismid on hulkraksetest vabanenud ja vabalt elavad hulkraksete rakud.) 1838 Schleiden "Uurimusi fülogeneesist". Tal oli 2 põhiseisukohta: 1. Rakkude jagunemisel on keskne osa rakutuumal; 2. Uued rakud tekivad olemasolevate sees. Schleiden töötas ühe aasta ka Tartu Ülikoolis. 1855 R. Virchov (Saksa patoanatoom) "cellulaarpatoloogia". Oli 3 põhipostulaati: 1. Rakk on elementaarne morfoloogiline element; 2. Väljaspool rakku elu ei esine; 3. Rakk pärineb rakust. II etapp - rakustruktuuri täpsem uurimine fikseeritud rakuga. · 1866 a sakslane Haeckel väitis, et rakutuum vastutab raku pärilike omaduste säilitamise ja edasiandmise eest. · 1866-1888 kirjeldati mitoosi, meioosi, raku kromosoome ja nende osa raku jagunemisel. · 1880-1883 plastiidide avastamine ja kirjeldamine · 1898 Golgi kompleksi kirjeldus III etapp raku ehituse ja talitluse uurimine
25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid
25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid
5. Rakud tekivad rakkude sees ja rakkude vahelisest ainest.??? (1846 väitis Zibold, et ainuraksed organismid on hulkraksetest vabanenud ja vabalt elavad hulkraksete rakud.) 1838 Schleiden "Uurimusi fülogeneesist". Tal oli 2 põhiseisukohta: 1. Rakkude jagunemisel on keskne osa rakutuumal; 2. Uued rakud tekivad olemasolevate sees. Schleiden töötas ühe aasta ka Tartu Ülikoolis. 1855 R. Virchov (Saksa patoanatoom) "cellulaarpatoloogia". Oli 3 põhipostulaati: 1. Rakk on elementaarne morfoloogiline element; 2. Väljaspool rakku elu ei esine; 3. Rakk pärineb rakust. II etapp - rakustruktuuri täpsem uurimine fikseeritud rakuga. 1866 a sakslane Haeckel väitis, et rakutuum vastutab raku pärilike omaduste säilitamise ja edasiandmise eest. 1866-1888 kirjeldati mitoosi, meioosi, raku kromosoome ja nende osa raku jagunemisel. 1880-1883 plastiidide avastamine ja kirjeldamine 1898 Golgi kompleksi kirjeldus III etapp raku ehituse ja talitluse uurimine
Vanad rakud võivad olla vigase rakukestaga, võib valetulemuse anda. 23. Kuidas värvuvad pärmid grami järgi? nad ei dekoloreeru ehk gram(+), aga samas on grami järgi värvimine defineeritav vaid bakterite puhul. 24. Kas happekindlad mikroobid kuuluvad rakukesta ehituse järgi grampositiivsete või – negatiivsete mikroobide hulka? ei saa öelda, kuna nad ei värvu grami järgi. samas nad ei dekoloreeru etanooliga pestes. 25. Milline on enim levinud bakteri morfoloogiline tüüp? pulkbakter ehk batsill. 26. Milline on kapsli funktsioon rakus ja kuidas kapslit värvida? Kapslil on kaitsefunktsioon – patogeensetel fagotsütoosi eest, halbade keskkonnatingimuste eest, kuivamise eest. Saab sellega substraadile kinnituda. Kapslit ei tohi kuumfikseerida, sest ta koosneb suuresti veest – võib kas täitsa ärakuivada või moodustuda pseudokapsel. Kapslit võib värvida kas liht- või liitvärvmeetodil
25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid
Kui nt Shh inhibeerib seda, siis silma ei teki. Samuti ei teki silma siis, kui Shh-d on liiga palju ning kui seda on vähe, siis võib tekkida 1 silm. Järelikult peab Shh hulk olema täpselt õige. 11. Metamorfoos, regeneratsioon, vananemine · Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? Metamorfoos- arengu hormonaalne taasaktiveerimine (reguleeritakse kilpnäärme poolt) Elustiili muutuseks on vajalik ka morfoloogiline muutus: see lubab nt amfiibidel minna üle veeliselt eluviisilt maismaalisele -Vastse vormil on teine ülesanne kui valmikul (liblika rööviku ül on toitumine ja kasvamine, valmiku ül aga paljunemine) · Türoidhormoonid ja kuidas need reguleerivad metamorfoosi? Need on kilpnäärmehormoonid (türoksiin T4 ja tri-iodotüroniin T3); annavad 4 võimalust: organi kasv, surm, remodelleerimine või respetsifikatsioon.
m¨arki on kasutatud v~oi kasutatakse. Morfoloogilise ruumi kasutustelg on aga kvalitatiivselt piiratud kuue klassi poolt kirjeldatud v¨a¨artustega ¨ldisemalt K311 K321 K331 olekutega, kvantitatiivselt aga kan- v~oi u ji m¨argis¨ usteemi kuuluvate maksimaalselt 60 tuhande m¨argiga. Kuna m¨argiruumi ja m¨argi morfoloogilise ruumi kaks telge u¨htivad, v~oib morfo- loogilist ruumi pidada m¨argiruumi determineeritud alamruumiks. H¨ upotees oleks selline: juhul kui morfoloogiline alamruum osaleb semiosises, peab selle determineeritus avalduma protsessi tulemuses ning v~oimaldama selle anal¨uu¨si. 38 III Kanji m¨ arkide seletusi Senisest suhteliselt teoreetilisest arutelust tahaksin k¨aesolevas osas tulla rakenduslikule poolele, k¨ usides, kuidas on v~oimalik eelpool saadud tulemusi kasutada m¨argis~onastike v~ordlusel ning kas sellest tulenevad ka
lõpetades hulkraksete riikidesse (taimed, seened, loomad) kuuluvate liikidega, ehkki liigi mõistet käsitletakse elupuu eri harudes erinevalt. b) Geneetiline mitmekesisus liigisisene geneetiline varieeruvus, mis hõlmab nii erisusi geograafiliselt eraldatud populatsioonide kui ka ühe ja sama popultasiooni eri isendite vahel. c) Koosluste/ökosüsteemide mitmekesisus hõlmab kõikvõimalikke kooslusi ja nende seoseid oma keskkonnaga ehk ökosüsteemi. Liik a) morfoloogiline def ühte tüüpi kuuluvate, teistest isenditest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühma; b) bioloogiline def elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi. Populatsioon samal alal koos elavate, omavahel vabalt ristuda saavate ühest liigist isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest teatud määral ruumiliselt erladatud. Liigirikkus
Uuritakse liikidevahelisi erinevusi ja polümorfisme. Põhjustajateks on mutatsioonid – evolutsiooni seisukohalt on olulised ainult pärilikud mutatsioonid. Kui selline mutatsioon tekib ja on kahjulik, kõrvaldatakse see LV poolt, kui aga kasulik siis fikseerub. Osad muutused on juhuslikud ja mille fikseerumine sõltub geenitriivist. Molekulaarsed muutused on fenotüübi tasemel sageli märkamatud, morfoloogiline muutus kajastub fenotüübis. Morfoloogilise tunnuse järgi evolutsiooni uurida võib olla eksitav konvergentsi tõttu ehk samades elutingimuses elavad evolutsiooniliselt erineva päritoluga organismid võivad mõnede tunnuste alusel sarnastuda. Molekulaarse evolutsiooni uurimine annab võimaluse puuduoleva info leidmiseks, järjestamiseks ja mõtestamiseks – selle aluseks on fülogeneetilised faktid. 2. Molekulaarse evolutsiooni põhimehhanismid
Selline vahe kajastab erinevusi viiruste interaktsioonidel peremeesrakuga (seondumisel rakuga ja eraldumisega rakust). Virioni struktuuri kajastavad põhimõisted Subühiku- üks kindlat ruumilist struktuuri omav polüpeptiidahel. Kapsiid- valguline struktuur, mis ümbritseb viiruse genoomi. Nukleokapsiid- täielik valk-nukleiinhappe kompleks. Envelope- lipiidne membraan ja sellega seondunud valgud. Viiruste süstemaatika Morfoloogiline Antigeensed omadused 3-D struktuur Genoomide ja valkude järjestuse analüüs Bioloogilised omadused Viiruste geneetilise mitmekesisuse peamised põhjused Viiruseid iseloomustab suur geneetiline mitmekesisus. Selle moodustamisel osalevad mitmed mehhanismid: Viiruste kiire replikatsioonitsükkel ja suur järglaste arv. Sagedased mutatsioonid genoomi replikatsioonil (eriti RNA kaudu kulgeval replikatsioonil)
19. Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. 20. Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt- keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja/või sotsiaalse rühmaga. Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad on erinevused. Dialektid jagunevad sotsiodialekt ja regionaalne dialekt e kohamurre. Murrete uurimisel on põhimeetodiks fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Materjali kogumisel kasutatakse murdepäevikuid, salvestisi, lindistusi, küsimustikke. Materjali säilitatakse murdesõnastikes, murdekorpustes. Ajalooline murdeuurimine lähtub murrete arengust, murdeid võrreldakse algkujudega. Sotsiolingvistika- uurib ühiskonna ja keele vahelisi seoseid. Kesksel kohal kõnelejad ja nende päritolu. Klassikaline sotsiolingvistika-inimese keelekasutus sõltub tema vanusest, soost, päritolust, sotsiaalmajanduslikust staatusest.
· Cu rünkpilved (Cumulus) · Cb rünksajupilved ehk äikesepilved (Cumulonimbus) · Sc kihtrünkpilved (Stratocumulus)(Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad need alumiste pilvede klassi.[2]) Pilvede põhiliigid jaotatakse alaliikideks ja vormideks. Pilvede kujunemisprotsessid 1. Termiline konvektsioon 2. Õhu tõus frontaalpindadel 3. Õhu laineline liikumine Pilvede liigitus · Morfoloogiline klassifikatsioon · Geneetiline klassifikatsioon · Mikrofüüsikaline klassifikatsioon · Aluse kõrguse põhine liigitamine Pilvede liigitus (pilve alumise pinna kõrguse järgi) Ülemised pilved h >= 6 km Kiudpilved Cirrus Ci H=7-10km; Z(paksus)=0,1-mõni km; jääkristallid; sademeid ei esine; W= mõni tuhandik g/m3 Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc H=6-8 km; Z=0,2-0,4 km; jääkristallid; sademeid ei esine; w= mõni tuhandik g/m3
Koostiselt kahte tüüpi: steroidhormoonid ja valkhormoonid Hormoonide mõjul toimivat regulatsiooni nim humoraalseks regulatsiooniks. On üliaktiivsed ja spetsiifilise toimega, lühikese eluajaga. III RAKK RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD Kõik organismid on rakulise ehitusega Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. RAKKUDE MORFOLOOGILINE ERINEVUS Prokarüoot: tuumapiirkond, puudub tuumake, 1 haploidne rõngaskromosoom, DNA üldhulk väike, histoonid puuduvad, puuduvad kahekordse membraaniga organellid (plastiidid, mitokondrid), sisemembraanistik puudub. 2 Eukarüoot: selgelt eristuv tuum, tuumake, kahekordne tuumamembraan, diploidne kromosoomistik, palju kromosoome,
valu , liigesejäikus ning liigese funktsiooni häire. Eestis ca 20% elanikkonnast ca 200 000 astroosihaiged. Valu kõrval olulised sümptomid: hommikune liigesejäikus, liigeste turse ja punetus, liikumispiiratus, tuntav või kuuldav ragin liikumisel ja hilises järgus liigesemoonded. Põved võivad vajuda väljapoole, rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artoosisõlmed. Osteoartoos on grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus. Ei kahjusta ainult liigesekõhre vaid haarab liigest tervikuna (luukude, ligamentne, liigesekapslit ümbritsevaid lihaseid). Ost-luu, astos-liiges. REUMA: muutlik, aeg-ajalt siin seal esinev toesevalu (vahel ka liigesetursed). Valu esineb luudes, liigestes, lihastes, liigeseümbrises. Borellioos sümptomid? BORRELIOOS ehk LYME`i tõbi: on puugihammustusega leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bac Borrelia burgdorfei. Avastati Lymei linnas
kuidas keelendi kasutamisel suurenevad grammatikareeglitest juhitud piirangud ja väheneb süntaktiline vabadus; kuidas täistähenduslikest sõnadest saavad sisutühjad funktsioonisõnad ning grammatilised üksused jm 100.Eksperimentaalsed meetodid - näiteks eksperimentaalne psühholingvistika. Eksperimentaalne meetod võimaldab uurida põhjuslikke seoseid. Püstitatakse hüpoteesid (eeldused) ja kontrollitakse neid. 101.Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfoloogiline analüsaator on programm, mis sõna vormist lähtudes määrab selle sõna struktuuri (nt. tüvi, järelliide, lõpp), sõnaliigi ja käände või pöörde. Sihtgrupp morfoloogiliste kategooriate üliõpilased, arvutite automaatanalüüs, programmid. 102.Indoeuroopa keeled - PABERIL 103.Uurali keeled - PABERIL 104.Teised tähtsamad keelkonnad (peate oskama nimetada mõnd keelkond, madalamaid tasandeid ei ole vaja) uurali keeled, afroaasia keeled, kaukaasia keeled 105
süsteem kõrgemate taimede liigitus, mis lähtub uuenemispungade paiknemisest ebasoodsal aastaajal. Põhirühmad on fanerofüüdid (puud), kamefüüdid (põõsad) ja kemikrüptofüüdid (kõik taimed, mille talvituvad pungad on maapinnal), krüptofüüdid (pungad on maapinna all), terofüüdid (1 a taimed, mille pungad elavad talve üle seemnetes. Füsiotüüp funktsionaalsete gruppide aluseks on füsioloogilised karakteristikud. Morfoloogiline varieeruvus on enamasti suurem kui füsioloogiline, need on tihti omavahel kombineeritud. Füsiomorfotüüp kombineerib füsioloogilised ja morfoloogilised omadused. Rühmades on koos sarnase eluvormiga ja füsioloogiliselt sarnased taimed. Enamasti on aluseks lehe omadused, aga võivad olla ka teised. Selline rühmitamine sobib hästi. Puuduseks on, et jälgivad tüüpilist , kõik hinnangud kehtivad vaid teatud kindlates tingimustes (kindel lehe suurus, asukoht võras jne). 39
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
fotosünteesi efektiivsus väheneb. 58. Kirjutage C4 taimede iseloomulik CO2 sidumise reaktsioon. Millistes kranz (pärg) tüüpi anatoomiaga lehtede rakkudes see toimub. C4 taimed koguvad CO2 mesofülli rakkudesse PEP karboksülaasi abil. ehk PEP + HCO3 oksaalatsetaat. Puudub Rubisco mesofülli rakkudes. 59. Kirjeldage kuidas C4 taimedes tagatakse CO2 kõrgem kontsentratsioon juhtkimbu ümbrise rakkudes võrreldes C3 taimedega? Mesofülli rakkude morfoloogiline iseärasus on see, et nad paiknevad tihedalt ümber juhtkimbu ümbrise rakkude (moodustavad pärja). Mesofülli rakkudes toimub CO2 kogumine PEP-karboksülaasi abil. 60. Millised C4 taimede fotosünteesi iseärasused põhjustavad suletud õhulõhede korral suurema fotosünteesi intensiivsuse võrreldes C3 taimedega. C3 taimedel peavad olema õhulõhed avatud, et CO2 pääseks taime ja saaks toimuda fotosüntees. C4 taimed seovad PEP karboksülaasiga CO2 mesofülli rakkudesse ja moodustub
Tsentrioo 2.liigi teke. Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Evolutsiooni teooria kohaselt on liigid ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad alamrühmadeks ja surevad välja. Liigiteke on ka üleminek mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel.Sugutult sigivate organismide ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks erimaine liigiteke. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Eraldatud populatsioon ehk isolaat - loomad on rändanud konkurentsi tõttu väljapoole levila piire. Kui lähtepopulatsioon on väike, siis on tema geneetiline struktuur kohe
Teoreetika + praktika, läbi kriminaaljustiitssüsteemi. Kriminalistika uurib 3 viisil: 1) morfoloogia- vormõpetus. Kriminaalne käitumine, kui nähtus, mida on võimalik adekvaatselt saada. 2) etioloogia - põhjuse õpetus. Kuritegevuse tingimused, põhjused. 3) preventiivne - ärahoidev, tõkestav. Ühiskonna poolsete kuritegevuse reageerimine. See on profülaktiline. 1 2. Morfoloogiline, etioloogiline ja preventiivne lähenemine kuritegevusele. Kriminoloogia uurib kuritegevust kolmel üldisel viisil: 1. Morfoloogiline lähenemine kuritegevusele tähendab seda, et püütakse kuritegevust kui nähtust võimalikult adekvaatselt kirjeldada (struktuuri, dünaamikat). Kuritegevuse kvantitatiivseks ja kvalitatiivseks iseloomustamiseks tuntakse kolme kuritegevuse näitajat ehk parameetrit: seisundit, struktuuri ja dünaamikat.
Kvantitatiivne tüpoloogia tegeleb erinevate struktuuri tüüpide levikuga maailma keeltes; nt kuivõrd sagedane on maailma keeltes kategooria KLUSIIV markeerimine spetsiaalsete grammatilise vormidega. Kas selliste vormide esinemine korreleerub mingite muude struktuuriliste omadustega Teoreetiline tüpoloogia püüab seletada kvantitatiivse tüpoloogia avastusi. Seletusi otsitakse KOGNITSIOONIS ja kõnelejate SUHTLUSEESMÄRKIDES. 35. Morfoloogiline tüpoloogia E. Sapir - keelte jaotamine morfoloogilise sünteesi astme ja morfoloogilise tehnika alusel. Morfoloogilise sünteesi aste on kvantitatiivne näitaja, see näitab sõnasiseste vahendite kasutamise määra sõnade lauseks seostamisel ehk morfeemide arvu sõna kohta. Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled analüütilisteks (iga sõna koosneb ühest morfeemist, süntakt
2. Tapajärgselt: · Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel · Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Kreekas jm) lihakeha mass × 100 · Tapasaagis= tapaeelneehamass Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires · Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides Näiteks 8 kuu vanuste noorjäärade kontrolltapmise tulemused Aravete OÜ Nimetus Ristandid Puhtatõulised TT1 Tapaeelne kehamass, kg 48,8 48,0 Tapasaagis, % 45,6 46,4 Lihakeha mass, kg 22,3 22,3
jõe kulutav tegevus JÕESÄNG - süvend, mida mööda jõe vesi liigub ORG - pikk ja suhteliselt kitsasnegatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. LAMM - orupõhi, mille suurvesi üle ujutab MEANDER - jõelooge. Pidevas muutumises. Omane tasandikujõgedele Neid põhjustab küljeerosioon TERRASS - nõlvadega rõhtne väikese kaldega tasand ALLUVIUM - jõesete ALLUVIAALTASANDIK - jõesettetasandik . Jõeorgude tüübid ja morfoloogiline arengurida. Jõeorgude tüüpide eristamise aluseks on nende ristlõike profiili, mille kujunemine sõltub põhja või küljeerosiooni valdavusest Vastavlt külje- või põhjaerosioonile võivad tekkida erinevad jõeorud:_ SÄNGORG - ainult voolusängist koosnev algeline jõeorg, mida vesi täidab peaaegu pervedeni.Tugev külgerosioon (põhjustab looklevust) ja nõrk põhjaerosioon SÄLKORG - V-kujulise ristlõikega jõeorg, sängorust sügavam, järskude veerudega,
- Keha liikumine ruumis – on aktiivne kui plaanitakse liigutusi või liigutakse, eriti osutamine, haaramine, sakaadid - Episoodiline mälu – aktiveerib ja integreerib varasemat infot eriti seoses enese ja välismaailmaga ruumilistes ülesannetes - Eneseteadlikkus – on osa võrgustikust mis on seotud theory of mind ülesannetega (valetamine, kooperatsioon, empaatilised otsused) ……. Alumise parietaalsagariku morfoloogiline tüpoloogia - Strukturaalselt saab erisada 4 tüüpi vastavalt alumise fronaatlvao kulgemisele Funktsioonid - Assotsiatsioonipiirkondade assotsiatsioonipiirkond – seotud mälu ja äratundmisega - Supramarginaalkäär – oskuste omandamine ja tööriistade kasutamine. Vasakus hemisfääris seotud töömäluga - Nurkkäär – seotud keelelise töötlusega, lugemise, kirjutamise ja arvutamisega Sensoorse taju häired posttsentraalkääru kahjustuse korral
Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis Sisukord: 1. Koostamise eesmärk .............................................................................................. 3 2. Eessõna .................................................................................................................. 3 3. Sissejuhatus ............................................................................................................ 3 4. Diagnostilised kriteeriumid, uuringud ................................................................... 4 4.1. Ebaselge tähendusega monoklonaalne gammopaatia (MGUS) ...................... 4 4.2. Luu üksikplasmatsütoom, luuväline üksikplasmatsütoom ja hulgi üksikplasmotsütoomid. .......................................................................................... 5 4.2.1. Luu üksikplasmatsütoom ..................................
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
· On ühendatud anastomooskiudude (ühendus) varal võrkjaks struktuuriks · Talitlus ei allu tahtele, lihas ei väsi; tööperiood vaheldub puhkefaasiga. · Tuumad paiknevad kiudude keskosas, mida piiravad heledamad sarkoplasma alad Sarkoplasmat rohkem kui vöötlihastes Närvikude Koosneb: a) neuronitest (närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest koos jätketega) b) Gliia rakkudest (neuroneid abistavatest neurogliia rakkudest. Neuron: on närvisüsteemi morfoloogiline ja funktsionaalne ühik. Kuju mitmesugune (ovaalne, pirnjas, haraline). Asetsevad KNS hallaines ja perifeerse närvisüsteemi sõlmedes e. Ganglionides Jätkete arvu järgi eristatakse uni-, bi-, multipolaarsed. (Enamus multipolaarsed) Dendriidid: multipolaarsete rakkude rakukeha läheduses okstekujuliselt hargnevad lühikesed jätked. Juhivad närviimpulsi rakukeha suunas Neuriit e. akson: ühte rakukehast kaugele ulatuv jätke. Juhib närviimpulsi rakukehast eemal
Õitel on tupp, kroon ja õiepõhi, mis paljasseemnetaimedel puuduvad. Seemnealgmed on suletud erilisse organisse- emakasse, millest viljastamise järgselt areneb vili. Esimesed katteseemnetaimed arvatakse olevat tekkinud juba kriidi ja juura ajastul, kusjuures nende eellasteks peetakse teatud seemnesõnajalalaadseid taimi. Seda, et katteseemnetaimed on arenenud kõik ühest taimepopulatsioonide rühmast tõestab see, et nende õied, õieorganid, morfoloogiline ehitus, kaheliviljastumise protsess jt. tunnused on kõigile katteseemnetaimedele ühised ja vähevarieeruvad. Samas on katteseemnetaimed väga plastilised ja kohanemisvõimelised, moodustades lõviosa tänapäeval kasutatavast tööstuslikust toorainest ja makrofloora liigirohkusest (ca 250000 - 300000 liiki). Katteseemnetaimede tekkekoha üle on peetud palju vaidlusi, kuid siiski arvatakse, et selleks on troopilised või subtroopilised alad Kagu-Aasias ja Põhja-
Umbmäärast artiklit ei panda nimede ette. Määramatuse ja määratluse vahekord nt olemas albaania keeles. Igal nimel on kaks kuju. Väliselt on lihtne märgata: kirjutusviis on tinglikum. Nimede kirjutusviis ei ole selline, mida eeldame üldkeele sõnadelt. Nimena võivad talitada ka sõnad, mida ei ole üldises kirjaviisis (nt Põdder). Tähise tinglikkus võimaldab lülitada eesti keelde võõrkeelseid nimesid nii, et me ei riku reegleid. Nimi talitleb tähisena, tuleneb morfoloogiline kõrvalekalle. Eesti perekonnanimi ei taheta käänata. Kardetakse nime kui tähise moonutamist. Kui nimi on Kask, siis paljud tahaksid käänata Kask, Kaski, Kaski. Kõhklus tekib: nt Kask vs Kase (omastav kääne). Nime tõlkimine. Nimesid ei tõlgita. Põhjendatakse sellega, et nime tõlkimine toob kaasa ebakindluse tähises. Tõlkimises ei ole keelte vahel üksüheseid suhteid. Tekib moonutus. Ei pruugita ära tunda originaalnime. Praktikas on mure kohalikele nimepanijatele. Tõlkimine
vajalikud ja millised foneemid - Kõneprotsessis võib eristada erinevaid tasandeid, üldiselt tuuakse välja 4 tasandit. - Protsess kulgeb üldiselt (tähendus mida tahetakse öelda) spetsiifilisle (kõneühikud, mida kasutatakse). Ülevalt-alla Kõneprotsessis 4 tasandit: - Semantiline – kõrgeim, seotud öeldava tähendusega - Süntaktiline – planeeritavate lausungite grammatika - Morfoloogiline – morgeem kui väikseima tähendusega ühik planeeritavates lausungites. - Fonoloogiline tasand: madalaim tasand, seotud foneemide kui hääldusühikutega (pabari pikarkook) Kõne planeerimine toimub kõigil tasanditel samaaegselt kuid kõrgemad tsandid on igal hetkel paremini läbi töötatud kui madalamad. Igal tasandil luuakse representatsioon ja neil on oma kategoorilised reeglid. Lisaks reeglitele on võrgustikuna esitatud leksikon.
Tsöloom peaaegu üleni parenhüümi täis, selles tühikuid (lakuune). Kehapind peenelt rõngaline, tegelikku lülistust ei näe. Silmad. Suus kas kärss või kolm kitiinset lõuga. Suguavad paaritud. Väheharjasusside ehitus: Harjased nelja kimbuna alates II lülist. Tsöloom. Erinevuste põhjused: kaanid on morfoloogiliselt rohkem arenenud kui väheharjasussid, põhjuseks asjaolu, et väheharjasussid on evolutsiooniliselt vanem, algelisem rühm ning kuna kaanid põlvnevad nendest, on nende morfoloogiline ehitus paremini välja kujunenud ning keerukamaks muutunud. Loeng: limused 34. Limuste (Mollusca) tähtsamad klassid maailmameres, nende ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Klass torbiklimused (Monoplacophora): Ehitus: Paaritu sümmeetriline koda nagu terava tipuga mütsike. Kettakujuline jalg. Lõpused, lihased ja nefriidid metameerselt. Suus hõõrel. Eluviis: Põhjaloomad, elutsevad põhjasetetes, filtreerivad. Näide: Neopilina galatheae.
suunas (11/12 roie) seda keskjoonest 7 cm külje suunas. 11. Nuumsigade rümpade hindamisskaala. Nuumsigade rümpade hindamisskaala KLASS Lihaskoe sisaldus rümba massist % S > 60 E 55 60 U 50 55 R 45 50 O 40 45 P < 40 12. Sea keha keemiline ja morfoloogiline koostis. Sigade keha keemiline koostis % Sünnijärgselt 7 kg 25 kg 110 kg 110 kg (rasvasiga) (lihasiga) VESI 77 66 69 48 64 5
mere alt. Seoses maapinna pideva tõusuga Loode-Eestis taganeb Balti meri pidevalt ka tänapäeval (kuni 3mm aastas). Maismaal arenevatest geoloogilistest protsessidest on olulisemad järvede kinnikasvamine, turbasetete kujunemine, erosioon jm. Endla Reintam, 2009 4 Pinnavormide morfoloogiline liigitus K. Kildema järgi 2. kollakaspruun moreen Kesk-Eesti 3. punakaspruun moreen- Lõuna-Eesti Kõrgendikud Nõod 4. sinakashall moreen klindiesisel alal Põhijoonis Ristprofiil Põhijoonis RistprofiiSaaremaal
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
