Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"morfoloogiline" - 214 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Käändsõna morfoloogiline analüüs

Käändsõna morfoloogiline analüüs Määratakse: 1. käändelõpp 2. mitmuse tunnus 3. sufiks(id) 4. tüvi Käändelõpp: Ainsus Mitmus Nimetav -- -- Omastav (tüvevokaal) Selle metsa (a-tüveline) järve (e-tüveline) paksu (u-tüveline) vaasi (i-tüveline) Osastav: lõputa kanarbikke seda metsa sid kaabusid -d tuld -t redelit (i)d redeleid Saav -ks näite/ks Rajav -ni maja/ni Olev -na maja/na Ilmaütlev -ta maja/ta Kaasaütlev -ga maja/ga Mitmuse tunnused de-mitmus: -d (mitmuse nimetav) majad -de majade majades -te seinte seintel lühike ehk i-mitmus: -i õpikuis -e õnnelikel -u jalul ...

Eesti keel
42 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Morfoloogiline analüüs

Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse...

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
117
ppt

Morfoloogia ja vormiõpetus

Paasi- nngil- luinnar- para ilaa- juma- sutit Mõistma-mitte- täiesti- 1SG.SUBJ.3SG.OBJ.INDIKATIIV tulema- tahtma-2SG.PARTITSIIP 'Ma ei saanud üldse aru, et sa tahtsid kaasa tulla.' (grööni keel) Morfoloogiline tüpoloogia Selline klassikaline tüpoloogia pärineb 19. sajandist. Tegelikud keeled on eri tüüpide segud. Greenbergi kvantitatiivne morfoloogiline tüpoloogia (1954) 100-sõnalised tekstid 8 keelest Sünteesi-, aglutinatsiooni-, liitmis-, derivatsiooni-, muutemorfoloogia-, prefiksi-, sufiksi-, isoleerivus- jt indeksid WALS Morfoloogiline tüpoloogia Morfoloogiline tüpoloogia Eesti keele morfofonoloogiast Eesti keele tähtsamad tüvevaheldused: Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul on sõnatüve üks allomorf tugevas, teine nõrgas astmes. Kujuvaheldus on tüvevaheldus, mille...

Keeleteadus alused
59 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

See on nn. bioloogiline liigimääratlus, mille esitas USA evolutsionist Ernst Mayer ja mis on praegu üldiselt kasutusel. 2. Millistele liikidele on rakendatav bioloogiline liigimääratlus? Bioloogiline määratlus on rakendatav üksnes nüüdisaegsetele suguliselt sigivatele organismidele ja sedagi mitte alati. 3. Milles seisneb liigi morfoloogiline määratlus? Sugutult sigivate organismide (nt. paljud taimed) ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline ehk tüpoloogiline liigimääratlus. See ütleb: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. 4. Millised tegurid takistavad liikidevahelist ristumist? Geograafiline isolatsioon ja ristumisbarjäär(ehk bioloogiline isolatsioon). 5. Mis on ristumisbarjäär ja mis seda põhjustavad...

Bioloogia
1639 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ostukott

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKATEADUSKOND MASINAEHITUSE INSTITUUT TOOTEARENDUSE ÕPPETOOL PROBLEEMILAHENDUS Töö nimetus: Ostukott Juhendaja: Töö teostamise kuupäev: 15. DETS. 2011 Üliõpilane: Rühm Töö teostamist kinnitan: ....................................................................................................................................... ....... ....................................................................................................................................... ...........

Probleemilahendus
31 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Lihasaaduste eksam

Põhjusena võib välja tuua tootmise sesoonsuse, kvaliteetse liha vähesuse, vähesed tarbimisharjumused ning suhteliselt kõrged jaehinnad. 2011. aastal kasvas sealiha tarbimine. Veise-, lamba- ja kitseliha tarbimise dünaamika ei muutunud, kuid vähem tarbiti linnuliha. Toidule kulutatakse sissetulekust 30%, seejuures lihasaadustele 26%, teraviljasaadustele 20%, piimatoodetele 15%. 12. Liha morfoloogiline koostis 1. Lihaskude  Vöötlihaskude ehk  Silelihaskude skeletilihased  Südamelihaskude 2. Sidekude  Kõõlused  Sooned Depoorasvad – nt pekk,...

Toiduainete loomne toore
44 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Linnukasvatus

Munade hautamisel takistab vee liigset äraaurumist pooride kaudu. Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. 2 MUNA MORFOLOOGILINE JA KEEMILINE KOOSTIS Muna on emassugurakk, mis on ümbrisetud rebu, munavalge kiud- ja lubikestadega. Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid. Tervetelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Linnuliik Muna mass (g) Kana 60 (45­75) Kalkun 70­90 Munapart 60­65 Lihapart 80­90 Muskuspart 70­80 Hani 120­200 Pärlkana 45 Vutt 12­18 Jaanalind 1000­1600...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

19. sajandi keskpaiga ilmselt mõjukaim komparativist ­ keeleteadlane - teoorias: lingvistiline naturalism: keel on nagu elusorganism - keelekirjelduses: ,,keelepuuteooria" (sks Stammbaumtheorie) - (indoeuroopa) algkeele rekonstrueerimine - keeletüpoloogia arendamine : isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad keeled ja nende seos keelte arenguastmetega : kristallid, taimed, loomad; morfoloogiline klassifikatsioon sõna vormi ja selle rolli järgi süntaksis; tegeles juba Humboldt; (hiljem lisandunud inkorporeerivate keelte tüüp ajab sõna ja lause ehituse suhte segi) Töid: Indogermaani keelte võrdleva(te) grammatika(te) kokkuvõte 1861 Leedu keele grammatika käsiraamat 1856 d) noorgrammatikud (absolutiseerisid keele ajaloo). 19. sajandi teine pool-20. saj algus. Noorgrammatikud (Junggrammatiker). Vormistajad. Teaduslik rangus, absoluutne historism....

Keeleteadus
239 allalaadimist
thumbnail
1
doc

11. klass Bioloogia 1.1 ja 1.2 KOKKUVÕTE

1 BIOLOOGIA UURIMIS VALDKONNAD Bioloogia- on teadus mis uurib elu Rakuõpetus-tsütoloogia Evolutsiooniteooria-uurib organismi teket (teatud) 1.2 ELUVALDUSED Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Rakk- on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Eluslooduses jaguneb kahte rühma ; Ainuraksed ja Hulkraksed . AINURAKSED ­ bakterid, kingloom , amööb, roheline silmviburlane , koppvetikas + ( algloomad, seened ) Kõik elusüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse poolest -Kõik rakkude organellid on nende endi poolt sünteesitud biokeemiliste reaktsioonide käigus -Rohelised taimed vajavad sünteesprotsessiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat -Loomorganismid vajavad toitu.(valgud, lipiidid, suhkrud) Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt...

Bioloogia
235 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ökoloogia materjal

· Redutseerudes atmosfääris sulfiidideks või oksüdeerides sulfaatideks, tekitab happevihmasid (väävelhape, väävlishape). LIIK, INDIVIID, ÖKOSÜSTEEM Liik-taksonoomiline mõiste, mida kasutatakse kindlal viisil sarnanevate organismide kohta. o Morfoloogiline konseptsioon-ehitus e.kuju Organismide rühm, kellel on eristatav vorm: kana, part o Bioloogiline liik Omavahel vabalt ristuvate paljunemisvõimeliste isendite kogum (ka nende järglase on paljunemisvõimelised). o Tüpoloogiline konseptsioon Organismide süstemaatika väikseim üksus, mis peab teistest erinema mitme tunnuse poolest. ISEND e. INDIVIID- (ladina keeles individuum- mittejaotatav), isend on iseseisev, sõltumatu üksikorganism. Üksik teiste seas...

Ökoloogia
196 allalaadimist
thumbnail
13
doc

"Mis on inimene?" Cassireri põhjal

Me kasutame keeleski ju vorme, mida kutsume aja järgi ajavormideks: eesti keeles on neid 4 ­ enne-, täis- ja lihtminevik ning olevik. Mitmetes keeltes on ka tulevikuvormid konkreetsed, eesti keeles aga võiks neid ainult konstrueerida justkui abistavaid sõnu kasutades. Näiteks: ,,saab olema, saab toimuma". Eesti keeles puudub morfoloogiline tulevikuvorm ­ väidab ,,Eesti keele käsiraamat." [Erelt, M. jt., 2000, lk. 369] Aeg armastuseks ja aeg vihkamiseks, aeg külvamiseks ja aeg kitkumiseks, aeg õmblemiseks ja aeg ülesharutamiseks, aeg järelemõtlemiseks ja aeg kahetsuseks ­ nii kõneleb eestlane. Sõna ,,aasta" tähendus on tulenenud sõnadest ,,ajast aega" ja ilmselt tähendabki ,,aeg sama ajani" [Vahtre, L., 2000, lk. 36]. Vaatame, mida kostab meile von Wright kreeklaste ajakäsitluse kohta: ,,Kreeklaste...

Filosoofia
108 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

· Grimmi(de) seadus 1822: indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k vanagermaani p, t, k, f, , h · Wilhelm von Humboldt 1767-1835 o Jaava saare kaavi keelest 1836-39 o Keelefilosoofia: · Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. · Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. ·Keele uurimine põhinegu vastanditel, näit. subjektiivne/objektiivne; keel/mõtlemine; kollektiivne/individuaalne. o Keelte morfoloogiline tüpoloogia: · isoleeriv keel ­ sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe, nt. vietnami (toonikeel); · aglutineeriv keel ­ sõna lõppudes ja algustes on palju liited, nt. türgi; · flekteeriv keel ­ tüve muutumine, nt. saksa; · polüsünteetiline keel ­ tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks; · aglutineeriv ja flekteeriv keel ­ nt. rootsi, eesti...

Keeleteadus
295 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kordamisküsimuste vastused

b) imitatiivide suhtarv väheneb lapse sõnavara kasvades (vt artiklist diagramm 1 ja 2); c) imitatiivid on sõnaliigilt määratlemata; d) tihti reduplikatiivsed Näiteid esimestest imitatiividest: näm, mää, mõmm, njäu, auh-auh, krr 'vares', drr 'auto' Omandamiskriteeriumid (Salasoo 1995, KK) 1. spontaanne kasutus (vormi ei ole vähemalt 10 eelnevas täiskasvanu lausungis); 2. leksikaalne variatsioon (morfeem on esinenud koos mõne teise tüvega); 3. morfoloogiline variatsioon (sõnatüvi on esinenud mõne teise markeeringuga või markeerimata); 4. grammatiline harmoonia (õige funktsioon); 5. produktiivne kasutus (ei ole valem). 6. Morfoloogia areng. Esimesed miniparadigmad. Nimisõna ja verbi morfoloogia areng. 7. Süntaksi areng. Kahesõnalausete periood. M. Tomasello käsitlus süntaksi omandamisest. 8. Korduste osa lapse arengus. 9. Pragmaatika ja narratiivi areng Narratiivi areng Piaget klassikaline tulemus (1926)...

Keeleteadus
107 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Maaviljeluse konspekt

MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat"...

Põllumajanduse alused
279 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Dendroloogia põhimõisted

DENDROLOOGIA PÕHIMÕISTED Käesoleva õppematerjali eesmärgiks on anda ülevaade põhilistest mõistetest, mida on vaja teda dendroloogilise kirjanduse kasutamisel ja puu ja põõsaliikide tundmaõppimisel. Dendroloogias puudub kahjuks terviklik õppematerjal ja seetõttu on vajalikud mõisted laiali erinevates raamatutes ja artiklites. Loodud õpiobjekti abil on võimalik mõisteid paremine käsitleda ja lihtsustada õpilaste iseseisvat õppimist. Dendroloogia on teadus puittaimedest, nende omadustest ja kasutamisvõimalustest.Tegemist on osaga süstemaatilisest botaanikast. Liikide kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu suunatud lehtedele, võrsetele ja pungadele, õite osatähtsus on palju väiksem kui süstemaatlises botaanikas. Põhjuseks on see, et paljud puuliigid hakkavad õitsema alles 30-40 aastaselt või veelgi hiljem ja mitmed liigid ei õitse mitte igal aastal. Dendroloogiat võib defineerida kui teadust, mis uurib ja käsitleb puu- ja põõ...

Dendroloogia
177 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol ­ keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks ­ vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...

Keeleteadus
423 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Rakubioloogia

Rakud tekivad rakkude sees ja rakkude vahelisest ainest.??? (1846 väitis Zibold, et ainuraksed organismid on hulkraksetest vabanenud ja vabalt elavad hulkraksete rakud.) 1838 Schleiden "Uurimusi fülogeneesist". Tal oli 2 põhiseisukohta: 1. Rakkude jagunemisel on keskne osa rakutuumal; 2. Uued rakud tekivad olemasolevate sees. Schleiden töötas ühe aasta ka Tartu Ülikoolis. 1855 R. Virchov (Saksa patoanatoom) "cellulaarpatoloogia". Oli 3 põhipostulaati: 1. Rakk on elementaarne morfoloogiline element; 2. Väljaspool rakku elu ei esine; 3. Rakk pärineb rakust. II etapp - rakustruktuuri täpsem uurimine fikseeritud rakuga. · 1866 a sakslane Haeckel väitis, et rakutuum vastutab raku pärilike omaduste säilitamise ja edasiandmise eest. · 1866-1888 kirjeldati mitoosi, meioosi, raku kromosoome ja nende osa raku jagunemisel. · 1880-1883 plastiidide avastamine ja kirjeldamine · 1898 Golgi kompleksi kirjeldus III etapp ­ raku ehituse ja talitluse uurimine...

Bioloogia
132 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

Kehapind peenelt rõngaline, tegelikku lülistust ei näe. Silmad. Suus kas kärss või kolm kitiinset lõuga. Suguavad paaritud. Väheharjasusside ehitus: Harjased nelja kimbuna alates II lülist. Tsöloom. Erinevuste põhjused: kaanid on morfoloogiliselt rohkem arenenud kui väheharjasussid, põhjuseks asjaolu, et väheharjasussid on evolutsiooniliselt vanem, algelisem rühm ning kuna kaanid põlvnevad nendest, on nende morfoloogiline ehitus paremini välja kujunenud ning keerukamaks muutunud. Loeng: limused 34. Limuste (Mollusca) tähtsamad klassid maailmameres, nende ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Klass torbiklimused (Monoplacophora): Ehitus: Paaritu sümmeetriline koda nagu terava tipuga mütsike. Kettakujuline jalg. Lõpused, lihased ja nefriidid metameerselt. Suus hõõrel. Eluviis: Põhjaloomad, elutsevad põhjasetetes, filtreerivad. Näide: Neopilina galatheae....

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni...

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Üldbioloogia konspekt (2. osa)

Tahtlik uute liikide sissetoomine inimeste poolt (kährikkoer, karpkala) c. Tahtmatult sisse toodud liigid (harilik tõlkjas, kanada vesikatk, vaaraosipelgas Isolaatide saatus: 1) Isolaadid surevad välja 2) Taasliituvad lähtepopulatsiooniga 3) Isolaat naturaliseerub 4) Isolaat annab aluse uue liigi tekkeks Liigiteke Kriteeriumid: 1) Morfoloogiline ­ liigi moodustavad sarnase välis- ja iseehitusega isendid. Pluss: lihtne rakendada praktikas. Miinus: Raskused sarnaste liikide eristamisel, eriti kui on suur liigisisene muutlikkus 2) Geneetiline kriteerium väidab, et sama liigi esindajatel on unikaalne geenifond, mida kaitseb ristumisbarjäär. Pluss: Lubatud ulatuslik liigisisene muutus. Miinus: Raske eristada ainult vegetatiivselt paljunevaid liike. Raskused tekivad ka liikidevahelisel hübridiseerumisel...

Üldbioloogia
90 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun